Alajäseme verevarustus toimub välimise niudearteri (a. iliaca externa) jätkuks oleva reiearteri ehk a. femoralis kaudu. Reiearteri jätkuks on reie ja sääre tagakülje kohtumiskohas olevas õndlaaugus õndlaarter ehk a. poplitea, mis jaguneb omakorda eesmiseks sääreluuarteriks (a. tibialis anterior) ja tagumiseks sääreluuarteriks (a. tibialis posterior).

Reiearter ehk a. femoralis ulatub kubeme piirkonnast põlveõndlasse. Arteri suurimaks haruks on süva reiearter ehk a. profunda femoris mis on peamine reie verevarustust tagav arter. Süva reiearter annab omakorda harusid puusapiirkonnale: reie tsirkumfleks arter ehk a. circumflexa femoris. Lisaks on reiearteril väiksemaid harusid: mulgustavad arterid ehk rami perforantes mis annavad toite reieluule ja alanev põlvearter ehk a. genus descendens, mis suundub põlve piirkonda.

Õndlaarter ehk a. poplitea on lühike reiearteri jätk põlveõndlas enne jagunemist lõppharudeks säärel. Harudeks on põlvearteri (a. genus) erinevad harud, mis varustavad verega põlveliigest.

Õndlaarter ehk a. poplitea jaguneb sääre tagumises ülaosas kaheks: eesmiseks sääreluuarteriks (a. tibialis anterior) ja tagumiseks sääreluuarteriks (a. tibialis posterior).

Eesmine sääreluuarter (a. tibialis anterior) kulgeb ülemise hüppeliigeseni ja jätkub jalaseljal selgmise jalaarterina (a.dorsalis pedis), mille pulssi on võimalik palpeerida. Lõppharu ühineb läbi tallakaare (arcus plantaris) tagumise sääreluuarteriga. Selgmised varbaarterid ehk aa. digitales dorsales kulgevad varvaste külgedel.

Tagumine sääreluuarter (a. tibialis posterior) jätkab õndlaarteri suunda laskudes jalatallale. Tema tugevaim haru on pindluuarter (a. peronea = a. fibularis). Väiksemad lõppharud anastomoseeruvad tagumise sääreluuarterite harudega ja moodustavad tallakaare (arcus plantaris), mis vastab käe süvale pihukaarele. Tallakaarelt kulgevad harudena pöiaartrerid (aa. metatarseae).