Sõites kinnitamata turvavööga, on liiklusõnnetusse sattumise korral suur risk rasketeks vigastusteks. Kuna enamasti saab liiklusõnnetuses tõsisemalt kannatada sõiduki eesosa, on sõiduki eesistmel sõitjad suurema liiklusvigastuste riskiga. Turvavöö efektiivsus oleneb liiklusõnnetuse tüübist ja tõsidusest. Turvavöö efektiivsust on hinnanud uuringutes on ilmnenud, et turvavöö kasutamine vähendab sõidukijuhtide ja eesistmel kaassõitjate surmaga lõppevaid liiklusõnnetusi 40-65% ning mõõdukate ja raskete tagajärgedega liiklusvigastusi 43-65%. Liiklusõnnetuste analüüsimisel on selgunud, et surmaga kaasunud liiklusõnnetustes on olnud olulisest madalam turvavöö kasutajate osakaal kui turvavöö kasutamise uuringutes. Näiteks Põhjamaade kohta on teada, et 90-ndatel kinnitas turvavöö ligi 90% sõidukijuhtidest, aga surmaga kaasuvates liiklusõnnetustes oli turvavöö kinnitatud Soomes vaid 55% ja Rootsis 35% sõidukijuhtidest. Kui liiklusõnnetuse korral võib turvavöö tekitada marrastusi ja muljumisi rinna ja kõhu piirkonnas, siis ilma turvavööta sõites on vigastused hoopis raskemad.

Laste turvavarustuse kasutamine mootorsõidukites, iseäranis turvatoolide kasutamine, on erinevaid riike võrreldes väga erinev. Kõrge majandustasemega riikides kasutatakse laste turvavarustust sagedamini, näiteks Austraalias 90% ja USA-s 86%. Madalama majandustasemega riikides kasutatakse laste turvavarustust harvemini. Võrreldes turvatooli efektiivsust paigalduse suuna poolest, on vigastuste ennetamine efektiivsem, kui paigaldada turvatool vaatega tahapoole (tabel 8, WHO, 2004). Samas kui istekoht on varustatud rakendusvalmis esiturvapadjaga, võivad seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustuse korral turvapadja avanemisel lapse vigastused osutuda surmavateks. Seega kui eelistada seljaga sõidusuunas paigaldatud turvavarustuse kasutamist, tuleb kindlasti turvapadja rakendusvalmidus kõrvaldada.

Tabel 8. Laste turvavarustuse kasutamisel liiklusvigastuste vähenemine