Käpalised ehk orhideelised on suuruselt teine sugukond taimeriigis (korvõieliste sugukonna järel), hõlmates ca 20 000 liiki. Kreeka keeles tähendab „Orchis“ muguljat paksendit, selline toitaineterikas moodustis maitseb metssigadele, ning sageli tõnguvad nad käpaliste kasvukohtadel, hävitades taimed.

Käpalised on mitmeaastased üle maailma levinud rohttaimed, mille välisilme võib olla väga varieeruv. Varuainete mahutiteks võivad olla risoomid, lihakad lehed või varred. Nad on mükoriissed* taimed, mis tähendab, et elavad koos seentega. Nende seemned on väga väikesed ja vajavad idanemiseks seenelt toitaineid. Kõige pisemad käpalised on vaid mõne mm suurused, nt. Austraalias kasvav Bulbophyllum minutissimum.

Suurt majanduslikku tähtsust omav käpaline on harilik vanill (Vanilla planifolia). Vaniljet saadakse taime kuivatatud viljadest kupardest*. Kupar on valminult mustjaspruun, kuni 25 cm pikkune. Maitseainena tarvitatakse terveid vanillikaunu, mis pannakse jahu- või suhkrukoti sisse, et viimased omandaks meeldiva aroomi. Laialt kasutatav vanilliinsuhkur ei ole aga ehtne looduslik vanill, vaid sünteetiline vanilliin, mida saadakse erinevatest sulfiittselluloosi tootmisel tekkivatest jääkainetest ja nelgiõlist.

Käpalistel on erinevaid kohastumusi elus toimetulekuks nt. kärbesõiel (Ophrys insectifera) on õite kuju ja värvus väga sarnane teatud liigi emasherilastega, mis meelitab isasherilasi neid orhideeõisi külastama.