Teooria
Uuri!
Moodustusreeglid
Tingiv kõneviis
Tingiv kõneviis väljendab seda, et kõneleja peab tegevust ebareaalseks, nt Oleks tädil rattad all, oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks!
Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, nt ela/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt ela/ks).
Kõnekeeles jäetakse pöördetunnused tingiva kõneviisi isikulise tegumoe vormides tavaliselt ära. Lühikest tingivat kõneviisi on lubatud kasutada ka kirjakeeles: ela/ksi/n = mina ela/ks, ela/ksi/d = sina ela/ks, ela/ksi/me = meie ela/ks jne.
(Eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=198)
Tingiv kõneviis
Tingiv kõneviis väljendab seda, et kõneleja peab tegevust ebareaalseks, nt Oleks tädil rattad all, oleks auto. Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu, 1. pööre (täitumatut) soovi, nt Tahaksin jäädagi nooreks!
Tingiva kõneviisi tunnusel on kaks kuju: ksi (kui järgneb pöördetunnus, nt ela/ksi/n) ja ks (sõna lõpus, nt ela/ks).
Kõnekeeles jäetakse pöördetunnused tingiva kõneviisi isikulise tegumoe vormides tavaliselt ära. Lühikest tingivat kõneviisi on lubatud kasutada ka kirjakeeles: ela/ksi/n = mina ela/ks, ela/ksi/d = sina ela/ks, ela/ksi/me = meie ela/ks jne.
(Eesti keele käsiraamat http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=3&p1=4&id=198)