EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI UNIVERSITATIS TARTUENSIS (DORPATENSIS) c A N N A L E S X I X - X X I TARTU 1939 EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI TOIMETUSED UNIVERSITATIS TARTUENSIS (DORPATENSIS) C A N N A L E S X I X — X X I TARTU 1939 Matt ieseni t r ü k i k o d a o.-ü., Tar tu , 193Ö. Sisukord. — Contenta. XIX 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1936. aasta I poolaastal. XIX 2. Loengute j a praktiliste tööde kava 1936. aasta II poolaastal. XIX 3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1936. XIX 4. V. P a a v e 1. Inseneri tegevus, selle eesmärk, iseärasused, alused ja tulevikusihid. XX 1. Loengute j a praktiliste tööde kava 1937. aasta I poolaastal. XX 2. Loengute Ja praktiliste tööde kava 1937. aasta 11 poolaastal. XX 3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1937. XXI 1. Loengute ja praktiliste tööde kava 1938. aasta I poolaastal. XXI 2. Loengute ja praktiliste tööde kava 1938. aasta 11 poolaastal. XXI 3. Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli isiklik koosseis 1. detsembril 1938. XXI 4. Vakantsele Tartu Ülikooli kirurgia-õppetoolile kandideerijate teaduslikkude tööde arvustused. XXI 5. Vakantsele Tartu Ülikooli farmakoloogia-õppetoolile kandideeri- jate teaduslikkude tööde arvustused. XXI 6. Vakantsele Tartu Ülikooli õpetatud sepa kohale kandideerija teaduslikkude tööde arvustused. XXI 7. Vakantsele Tartu Ülikooli Eesti ja naabermaade muinasteaduse õppetoolile kandideerija teaduslikkude tööde hinnang. XXI 8. Tartu Ülikooli vakantsele günekoloogia ja sünnitusabi profes- suurile kandideerija teaduslikkude tööde arvustused. XXI 9. Tartu Ülikooli vakantsele eugeenika professuurile kandideerija teaduslikkude tööde arvustused. XXI 10. Tartu Ülikooli vakantsele eripatoloogia, diagnostika j a teraapia (polikliiniku) professuurile kandideerijate teaduslikkude tööde arvustused. XXI 11. Tartu Ülikooli vakantsele füsioloogia ja füsioloogilise keemia professuurile kandideerija teaduslikkude tööde arvustused. XXI 12. Arvusta jate hinnangud ja arvamused Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli majandusteaduskonna vakantsele panganduse ja kind- lustusas janduse õppetoolile kandideerija teaduslikkude tööde ja sobivuse kohta. XXI 13. Tartu Ülikooli vakantsele loomaarstiteaduskonna anatoomia prosektuurile kandideerija teaduslikkude tööde arvustused. EESTI V A B A R I I G I RÉPUBLI Q U E ; ESTONIENNE TARTU ÜLIKOOLI L O E N G U T E JA P R A K T I L I S T E TÖÖDE K A V A PROGRAMME DES COURS ET DES T R A V A U X PRATIQUES DE L'UNIVERSITÉ DE TARTU 1 9 3 6 . A A S T A I P O O L A A S T A L I SEMESTRE 1936 Ülikool i p e a h o o n e esik T A R T U S 1 9 3 6 Sisukord — Table des matières. Lk. Ülikooli valitsus. „Toimetuste" toimkond. Administration de l'Université. Com- mission des Publications 1 Kantselei. Majandusosakond. Arveamet ja kassa. Bureaux. Economat. Comp- tabilité et Caisse 2 Tähtpäevad 1936. a. I poolaastal. Termes du I sem. 1936 2 Auhinnatööde ained 1936. a. Sujets de composition sur les prix 1936 . . . 3 Määrused auhinnatööde ja auhindade kohta. Règlement des prix 7 Loengute ja praktiliste tööde kava. Programme des Cours et des Travaux pratiques 10 Usuteaduskond. Faculté de Théologie 10 Õigusteaduskond. Faculté de Droit 11 Majandusteaduse osakond. Section économique de la Faculté de Droit . 13 Arstiteaduskond. Faculté de Médécine 14 Filosoofiateaduskond. Faculté de Philosophie 18 Matemaatika-loodusteaduskond. Faculté de Mathématique et des Scien- ces naturelles 23 Loomaarsti-teaduskond. Faculté Vétérinaire 26 Pôllumajandus-teaduskond. Faculté Agronomique 28 Tehnikateaduskond. Faculté Technique 29 Teaduse- ja õppeasutis&d. Instituts scientifiques et moyens d' études . . . 30 Ülikooli raamatukogu määrused. Règlement de la Bibliothèque 43 Õppejõudude nimékiri. Liste du corps enseignant 45 Lühend i te se letus i vt. kolmandal kaane leheküljel. TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS. „Postimehe" trükk, Tartus 1936. Ülikooli valitsus. Ülikooli va l i t suse koosseis : juhataja —• rektor, liikmed — prorektorid, dekaanid ja prodekaan. Rektor : prof. J. KÕPP. Kõnetunnid : ülikoolis e., n. 13—14, tel. 6-22. Elukoht Vallikraavi t. 25, tel. 8-16. Prorektorid : prof. H. J A A K S O N (majandus). Kõnetunnid : ülikoolis e., k. 13 —14, 1. 12—13, tel. 6-46. Elukoht: Karlova tän. 31, k. 1, tel. 10-68. Prof. H. KRUUS (üliõpilaste asjad). Kõnetunnid: ülikoolis t., n. 13 —14, tel. 6-23. Elukoht: Pepleri t. 17, tel. 8-20. Teaduskondade dekaanid, prodekaan j a sekretärid : 1. Usuteaduskonnas prof. O. SILD. Kõnetunnid : dekanaadis n. 11.30—12, I. 1030—11. Sekretär: prof. E. Tennmann. Kõnetunnid: dekanaadis k. kell 14. 2. Õigusteaduskonnas prof. E. EIN. Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 11—12. Sekretär: kuni 1. III 36 dots. N. Kaasik. Kõnetunnid: 1 13 13.30. Alates 1. III 36 dots. L. Leesment. Kõnetunnid : dekanaadis r. 11—12. Prodekaan (majandusteaduse osak. asjus) dots. R.MARK. Kõnetunnid: dekanaadis t. 12—13 ja kaubateaduse-kab. (Rüütli t. 2, III k.) k. 11 -12. Abisekretär: dots. E. Poom. Kõnetunnid: dekanaadis k. 11 —12. 3. Arstiteaduskonnas prof. K. SCHLOSSMANN. Kõnetunnid : dekanaadis e., n. 13.30—14. Sekretär: dots. B. lür j jens . Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 13.30-14. 4. Filosoofiateaduskonnas prof. P. HALISTE. Kõnetunnid : Klassilise mui- nasteaduse instituudis e. 12 — 13 ja dekanaadis n. 12—13. Sekretär: prof. H. Moora. Kõnetunnid: dekanaadis 1. 13 —14. 5. Matemaatika-loodust?aduskonnas prof. H. RIIKOJA. Kõnetunnid : deka- naadis k. 13.15 —14, 1. 10—10.45. Sekretär: dots. J. Nuut. Kõnetunnid: deka- naadis n. 10.30—11. 6. Loomaarsti-teaduskonnas prof. E. ROOTS. Kõnetunnid : loomaarsti- teaduskonna dekanaadis k. 12—13. Sekretär : dots. J. Karlson. Kõnetunnid : dekanaadis t., r. 12—12 30. 7. Põllumajandusteaduskonnas prof. A . MATHIESEN. Kõnetunnid : deka- naadis t. 13—14 Sekretär: prof. J. Mägi. Kõnetunnid: dekanaadis t. 13—14. 8. Tehnikateaduskonnas prof. J. KOPVILLEM. Kõnetunnid : dekanaadis : e., k. 14—14.30. Sekretär: dots. R. Livländer. Kõnetunnid: geodeesia kabi- netis peale loenguid. Ülikooli „Toimetuste" (Acta et Commentationes) to imkond: prof. E. Tenn- mann, prof. A.-T. Kliimann (sekretär), prof. E. Veinberg", prof. A. Saares te , prof. J. Sarv (esimees), dots. J. Tehver, prof. J. Mägi, prof. O. Maddison. T o i m e t a j a : prof, V . Anderson. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. 2 C XIX 1 Kantse le i (ülikooli peahoones, tel. 1-47) on avatud äripäeviti 11 —14. Ü l i k o o l i s e k r e t ä r : A. Luha, Riia maantee 28, tel. 8-53. U s u t e a d u s k o n n a , a r s t i t e a d u s k o n n a , m a t . - l o o d u s t e a - d u s k o n n a j a t e h n i k a t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (Peeter Põllu t. 2, tel. 7-81), avatud äripäeviti 11—14. As jaa ja ja : M. Peterson, Riia maantee 7, 1. Õ i g u s t e a d u s k o n n a j a f i l o s o o f i a t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (ülikooli peahoones, II korral, tel. 10-74), avatud äripäeviti 11 —14. Asjaajajad S. Tiisik, Gustav Adolfi t. 70, krt. 2 ; M. Kool, Kloostri t. 3, krt. 6. L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a j a p õ l l u m a j a n d u s - t e a d u s - k o n n a k a n t s e l e i (Vene t. '28, tel. 27), avatud äripäeviti 11 —14. Asjaaja ja : A. Jurs, Kooli t. 3. Majandusosakond, tel. 6-24. J u h a t a j a : K. Laagus, „Toila" Raadil, tel. 2-71. J u h a t a j a a b i : A. Sokka, Kastani t. 95, k. 3. Éksekuutor : H. Sui t - son , vastuvõtmine oma kontoris iHetseli t. 1) äripäeviti 8—15, tel. 71. A r v e a m e t j a k a s s a (ülikooli peahoones, tel. 6-24), avatud äripäeviti : arve- amet 11 —14, kassa 10-13.30. P e a r a a m a t u p i d a j a : E. Asmus, Kooli 6, krt. 2. L a e k a h o i d j a : R. Kõva, Toomimäel (V. anat , krt. 39). Tähtpäevad 1936. a. I poolaastal. 1. Semestri algus 15. jaanuaril, lõpp — 1. juunil. 2. Ülikooli sisseastumise sooviavaldised, mida vastu võetakse ainult endis- telt üliõpilastelt, kes soovivad õppimist jatkata, tuleb ülikooli valitsusele kuni 15. jaanuarini sisse anda. 3. Viimaseks tähtajaks, mil rektori poolt maksvaks tunnustatud põhjustel immatrikulatsioon veel lubatud, on 5. veebruar. 4. Õppemaksust vabastamise, õppemaksu tähtaja pikendamise, õppemaksu osade kaupa maksmise ja abiraha saamise sooviavaldiste sisseandmise, Vabaduse Risti kavaleride, õppursõdurite ja Vabadussõja invaliidide laste registreerimise viimaseks tähtpäevaks on 5. veebruai. 5- õppemaksude ja praktiliste tööde maksude õiendamise kui ka loengutele kirjutamise viimaseks tähtpäeveks on 23. veebruar. 6. Kõik loengud ja muu õppetöö algavad 27. jaanuaril ja ei või lõppeda enne 9. maid. 7. Kõik üliõpilased on kohustatud hiljemalt 2 nädala jooksul pärast õppe- töö algust oma aadressi ülikooli kantseleist saadaval aadressilehel üles andma. Korteri muutmisel õppeaja vältusel tuleb uus aadress hiljemalt 3 päeva jooksul ülikooli kantseleis teatada. 8. Kõik üliõpilaste organisatsioonid peavad hiljemalt 19. veebruarini oma liikmete ja juhatuse nimekirja, samuti korteri asukoha ülikooli valitsusele teatama, vastasel korral tuleb selle määruse mittetäitjate organisatsioonide tegevuse lõpeta- mise küsimus otsustamisele. Pühad ja puhkepäevad 1936. a. I poolaastal. Uus aasta (1. jaanuar), kolmekuningapäev (6. jaanuar) iseseisvuse päev (24. veebruar), palvepäev (4. märts), Suur Reede (10. aprill), ülestõusmise pühad (12, 13. ja 14. aprill), kevadpüha (1. mai), taevaminemise püha (21. mai), nelipühi (31. mai ja 1. juuni), võidupüha (2>. juuni), jaanipäev (24. juuni). C XIX j 3 Auhinnatööde ained 1936. a. I. Usuteaduskonnas. a) V a n a T e s t a m e n d i a l a l t : 1. Taanieli raamatu ajaloo-vaatlus ja eskatoloogia. b) Ü l d i s e k i r i k u l o o a l a l t : 2. Kuidas Justinus Veretunnistaja kujutab ja kirjeldab oma teostes Jeesust Kristust ? c) K o d u m a a k i r i k u l o o a l a l t : 3. Nõiad ja nõiaprotsessid meie maal vastava allikalise materjali alusel. d) V õ r d l e v a u s u n d i t e a d tu s e a l a l t : 4. Allmaailma kujutlused eesti rahvausundis. e) J u t l u s : 5. Jutlus teksti üle: 2. Kor. 6,14—18 ühes eksegeetilis-homileetiliselt põhjendatud dispositsiooniga. II. Õigusteaduskonnas. 1. A d m i n i s t r a t i i v p r o t s e s s i a l a l t : Halduskohtute ja kohtulikkude haldusinstantside esimesele astmele alluvad kaebused ja vaided ning revisjoni-, apellatsiooni- ja kassatsioonkaebused. 2. Õ i g u s e ü l d õ p e t u s e a l a l t : Normide kehtivus ruumis. 3. R o o m a õ i g u s e a l a l t : Kaaskäendus ja solidaarkohustus. 4. K a u b a n d u s õ i g u s e a l a l t : Avarii. 5. R i i g i õ i g u s e a l a l t : Rahvaesinduse valimisõiguse areng Eesti Vabariigis. 6. K ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e a l a l t : Püsivkulud ja nende mõju tänapäeva majanduse kujunemisele üldse ja Eesti omale eriti. 7. M a j a n d u s g e o g r a a f i a a l a l t : Kaubanduskäitiste leving esiliikide järgi ühes suuremas Eesti linnas. 8. M a j a n d u s m a t e m a a t i k a a l a l t : Eesti maksutariifide matemaatiline analüüs. 9. M a j a n d u s õ i g u s e a l a l t : Riigi majanduskäitiste õiguslik iseloom Eestis. 10. Tartu Linna poolt Jaan Tõnisson'! 60. a. s ü n n i p ä e v a p u h u l a s u - t a t u d a u h i n n a t ö ö a i n e : Charles Gide i ühistegeline ideoloogia. 11. Eesti Üliõpilasseltside V i l i s t l a s k o g u d e Liidu a u h i n n a t ö ö a i n e d (auhinnaks oa määratud igale tööle à 300 krooni). a) A d m i n i s t r a t i i v õ i g u s e j a - p r o t s e s s i a l a l t : Juhiprintsiibi rakendamise võimalus Eesti keskhalduses. (Töö esita- mistähtaeg 1. okt. 1936. a.) b) M a j a n d u s p o l i i t i k a a l a l t : Eesti põllumajanduse võistlusvõimest maailmaturul. (Töö esitamis- tähtaeg 1. okt. 1937. a.) 4 1. dets. 1934. a. väljakuulutatud teemad (tööde esitamistähtaeg 1. okt. 1936) : a) Maareformi mõju maalisele rahvastiku tihedusele ja maa rahvastustumi- seie Eestis. b) Tööstussaaduste turg iseseisvas Eestis (teistkordselt). 12. Eesti Korporatsioonide Vi l i s t l a skogude Liidu a u h i n n a t ö ö a i n e : R i i g i õ i g u s e a l a l t : Legaalsuse põhimõte Eesti Vabariigi põhiseaduse tekkimises, muutmistes ja muutmiskavades. (Auhinnaks on määratud 200 krooni. Töö esitamir- tähtaeg 1. nov. 1936. a.) III. Arstiteaduskonnas. 1 2 . E r i p a t o l o o g i a , d i a g n o s t i k a j a t e r a a p i a a l a l t : Respiratoorilisest arriitmiast südame- ja kopsuhaigetel (prof. V. Vadi). Fagotsütoosist pahaloomulistelt kasvajatelt väljakutsutud ekssudaates (kliini- line uurimus) (prof. E. Masing). 3. B a k t e r i o l o o g i a a l a l t : Stafülotoksiinide bioloogilisi omadusi. 4. H ü g i e e n i a l a l t : Eesti mee uurimine. 5. K i r u r g i a a l a l t : Vähihaiguse esinevus ülikooli kliinikutes Eesti ajal (prof. U. Karell). 6. G ü n e k o l o o g i a j a s ü n n i t u s a b i a l a l t : Ajuripatsi hormoonide mõju soo arenemisele. 7. N e u r o l o o g i a a l a l t : Peaaju gliooiiid närvikliinikus 10 aasta jooksul (1924 —1934) (patoloog.- kliiniline töö). 8. O f t a l m o l o o g i a a l a l t : Värvitundmine Tartu ülikooli üliõpilastel (kliiniline uurimus). 9. F a r m a k o l o o g i a a l a l t : Tuleb uurida kodumaa konnamaterjali digitalis-tundelikkuse suhtes standart- preparaatidega. 10. K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e a l a l t : Konstitutsiooni osatähtsus Waldeyer'i kurguadenoidvõru hüperplaasia tek- kimises. 11. P a t o l o o g i l i s e a n a t o o m i a a l a l t : Toitumuse mõju luuarenemisse (eksperimentaalne uurimus). 12. R a k e n d u s f a r m a a t s i a a l a l t : Vedelekstraktide ökonoomilisest valmistamisest. 13. P r o f A. R a u b e r i n i m e l i s e a u h i n n a t ö ö t e e m a : Väliskõrva morfoloogiast eestlastel. (Auhinnaks on määratud 100 krooni). 14. T u b e r k u l o o s i v a s t u võ i t l emise LiHu a u h i n n a t ö ö t e e m a : Uurida tuberkuloosi nakkuse levimist lahtise tiisikushaigega kokkupuutuvate 0—15 aasta vanuste laste juures ühes sotsiaalhügeenilise olukorra kirjeldu- sega. (Auhinnaks on määratud 150 krooni). IV. Filosoofiateaduskonnas. 1/2. E e s t i k e e l e a l a l t : Ons Wanradt-Koelli katekismuse keel loode- või kirde-eestiline (uurimus murdegeograafilistel alustel). Postpositsioonide tarvitamine eesti murretes. Loengute j a praktil iste tööde kava 1936. I 5 3. U u r a l i k e e l e t e a d u s e a l a l t : Mingi morfoloogiline küsimus soome-ugri keelte alalt. 4. I n g l i s e f i l o l o o g i a a l a l t : Siduv asesõna (relatiivpronoomen) tänapäeva ingliskeeles (statistilisel alusel). 5. G e r m a a n i f i l o l o o g i a a l a l t Tartu teatri ajalugu kuni umbes 1870. 6. I n d o e u r o o p a k e e l e t e a d u s e a l a l t : -lova7 -ora, -iovtç, -OVEÇ, -iovac, -ovac, ja -IOJ, -w, -lovç, -oi>s-lõpulised kom- paratiivi vormid kreeka murdeis. 7. E e s t i - j a ü l d i s e k i r j a n d u s e a l a l t : Eesti ajalooline romaan. 8. Ü l d i s e a j a l o o a l a l t : Austria-Ungari Balkani-poliitika aastail 1909-14 (Bosnia kriisi lõpust kuni Sarajevo mõrvani). 9. K u n s t i a j a l o o a l a l t : Maalikunst Eestis 1800—1870. 10. F i l o s o o f i a a l a l t : Kriitiline ülevaade neopositivismi katsest filosoofiat põhjendada logistika abil. 11. E e s t i j a p õ h j a m a a d e a j a l o o a l a l t : Eestimaa rüütelkonna osa 1866. a. vallakogukonna seaduse saamisloos ja selle seaduse maksmapanek Põhja-Eestis (eeskätt Riigi Keskarhiivi ainesel). 12. Akadeemil is te Naiste Ühingu a u h i n n a t ö ö a i n e : P e d a g o o g i k a v õ i p s ü h h o l o o g i a a l a l t : Tartu ülikooli naisüliõpilane ja akadeemiline stuudium (statistilis-psühholoo- giline uurimus). 13. Mandril e lavate saarlaste a u h i n n a t ö ö a i n e (auhinnaks on määratud 100 krooni) : Muinassaarlased Eesti vabaduse eest võitlejatena ja selle võitluse organisee- rijatena XIV sajandi keskeni (teistkordselt). V. Matemaatika-loodusteaduskonnas. 1. Mat . a n a l ü ü s i a l a l t : Differentsiaalvõrrandite asümptootilised lahendid. 2. R a k e n d u s m a t e m a a t i k a a l a l t : Numbriliste ja graafiliste integreerimismeetodite rakendamine paisutatud veepinna kuju määramisel. 3. A s t r o n o o m i a a l a l t : Kaksiktähtede teede määramine. 4. T e o r e e t i l i s e f ü ü s i k a a l a l t : Röntgenograafilisi struktuuri uurimisi mõnes binaarses sulamis. 5. A n o r g a a n i l i s e k e e m i a a l a l t : Tritiosüsihappe kvantitatiivsest määramisest. 6. T a i m e m o r f o l o o g i a a l a l t : Mõne Eesti jõe või järve makrofüütide vegetatsiooni analüüs. 7. S e l g r o o l i s t e z o o l o o g i a a l a l t : Matsalu lahe avifauna. Loengute ja prakti l iste tööde kava 1936. I C XIX 8. G e o g r a a f i a a l a l t : Venelaste levimine ja vene asustus Viru-, Tartu- ja Võrumaal. 9. U. S. Raimla Vi l i s t laskogu poolt Jaan Rumma n i m e l i s e a u h i n n a t ö ö a i n e : Mannerjää servakuhjatised Loode-Harjumaal Tallinna ja Nissi vahemikul. (Auhinnaks on määratud 150 krooni.) VI. Loomaarsti-teaduskonnas. 1. H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a a l a l t : Postnataalne ovogenees seal. 2. S ü n n i t u s a b i j a s t e r i l i t e e d i a l a l t . Emakasuudme pilt ja emakasuudmekaape mikroskoopiline uurimine inna erifaasidel veistel. 3. E p i z o o t o l o o g i a a l a l t : Selgitada aglutinatsiooni-tiitri küsimust brutselloosi diagnoosimisel, kasustades võrdlevalt komplemendi sidundamist ja loomakatsu. 4. H o b u s e k a s v a t u s e a l a l t : Import-ardennide ja nende järglaste saatus Eestis. 5. S i s e h a i g u s t e a l a l t : Andmeid mao-sooleparasiitide invasiooni kohta hobustel. 6. L i h a v a a t u s e a l a l t : Ehhinokokoos meie tapaloomadel. VII. Põllumajandus-teaduskonnas. 1. V ä i k e 1 o o m a k a s v a t u s e a l a l t : Meie peekon ja selle kvaliteet vähemalt ühe «ksporttapamaja andmeil. 2. M?e t s a k a s v a t u s e a l a l t : Talumetsad N. maakonnas. 3. T a i m e k a i t s e a l a l t : Tähtsamad metsapuude seenhaigused mõnest metskonnast ühes sellekohase herbaariumiga. 4. A g r a a r ö k o n o o m i a a l a l t : Millised peategurid ja millisel määral põhjustasid põllumajanduse tasuvust viimase 10 aasta jooksul. 5. P õ l l u m a j a n d . r i i s t a d e j a m a s i n a t e a l a l t : Meie talude veega varustamine. 6. M e t s a k a s u s t u s e a l a l t : Paberipuude valmistus ja kasustus Eestis viimase 10 aasta jookàul. 7. P i i m a n d u s e a l a l t : Piimaveokannude mõju piima ja piimasaaduste kvaliteedile ning meil tarvi- tusel olevate piimaveokannude tüübid ja seisukord. 8. Eesti Põllumeeste Seltsi p o o l t ü l e s s e a t u d a u h i n n a t ö ö a i n e : Põllutööliste praeguse kriisi põhjused Eestis. Auhindadeks on määratud I auhind Kr. 150.— II „ „ 100.— UI „ „ 5 0 . - C XIX t 7 Vill. Tehnikateaduskonnas. 1. K e e m i l i s e t e h n o l o o g i a a l a l t : Puu- ja puusöegaasi, kui plahvatusmootori kütteaine, oluliste omaduste sõl- tuvus generaatori tüübist. 2. T e h n i l i s e m e h a a n i k a a l a l t : Määramata staatika uuemad meetodid. 3. E h i t u s k o n s t r u k t s i o o n i d e j a t s i v i i l e h i t i s t e a l a l t : Veekindla turbaplaadi valmistamine põlevkivi bituumeni abil. Vastu võetud ülikooli nõukogu poolt 11. detsembril 1928. a., muudetud 28. nov. 1933. a. Määrused auhinnatööde ja auhindade kohta. § 1. Üliõpilastele antakse iga aasta teaduskondade poolt auhinnaülesanded, mille eest rahuldavaks tunnustamise puhul nende väärtust mööda määratakse au- hind (esimene, teine, kolmas) ja antakse vastavad diplomid. Esimese ja teise auhinna saajatele maksetakse peale selle autasu, mille määramisel arvestatakse esi- mese auhinna saamine 2 punktiga ja teise auhinna saamine ühe punktiga ning üli- kooli vastava aasta eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa jagatakse tähen- datud auhinna-saajate vahel vastavalt osutunud punktide arvule, kuid igale esi- mese auhinna saajale mitte üle 100 krooni ning igale teise auhinna saajale mitte üle 50 krooni ühe ülesande eest. Auhinna-ülesannete teemad määrab ülikooli valitsus teaduskondade ettepa- nekul iga aasta kindlaks. § 2. Kirjatööd auhinna-ülesannete üle tuleb asjaomase teaduskonna dekaa- nile mingi märgusõnaga pealkirjas varustatult hiljemalt 1. novembriks ära anda. Kirjatöödele lisatakse juurde kinnises ümbrikus, mis sama märgusõna kannab, autori nimi ning perekonnanimi ja õpiala. Auhinnatöö vastuvõtmisel annab dekanaat kviitungi välja. § 3. 1. detsembril, ülikooli aastapäeval, avatakse pidulikul aktusel nende tööde kohta käivad ümbrikud, mis teaduskondade poolt auhinna-vääriliseks tunnus- tatud, ja kuulutatakse nende autorite nimed. Ümbrikud, mis kuuluvad auhinnast ilma jäetud tööde juurde, põletatakse ära koosoleku ees, avamata. Samal päeval antakse järgmise aasta jaoks määratud auhinna-ülesanded teada. § 4. Auhinnatud töid võib asjaomase teaduskonna esitusel ülikooli toime- tustes trükkida, kui nad väärivad laiema teadusilma tähelepanu. § 5. Auhinnatööde keele kohta maksavad ülikooliseaduses § 102 ülesseatud nõudmised väitekirjade keele asjus. Ülikooli valitsuse otsus 13. okt. 1933. Auhinnatööd — nii need, mis auhinnatud, kui ka need, mis auhinnata jäänud — antakse tagasi autoreile pärast hindamise avalikku väljakuulutamist. Kui autor ei ole kolme kuu jooksul, arvates hindamise tagajärgede avaliku väljakuulutamise päevast, auhinnatööd tagasi võtnud, siis läheb töö ülikooli raa- matukogu juhataja käsutusse, kes tööga talitab oma äranägemise järgi. Professor Peeter Põllu nim. auhind. Ülikooli nõukogu otsusel 24. veebruarist 1931. a. on asutatud professor P. P õ l l u nimeline iga-aastane auhind 150 krooni suuruses, mis filosoofiateadus- 8 C XIX! konna määramisel antakse ühe teadusliku auhinnatöö eest, eeskätt pedagoogika või eesti elu ja kultuuri käsitleva aine või ka mõne teise filosoofiateaduskonna aine alalt. See auhind kui suurim teaduskonnas antavaist määratakse nimelt eriti hea töö eest. Kui ei ole esitatud säärast tööd, mis oleks auhindamiseks kohane, võib auhind mõnel aastal jääda määramata. Prof. J. Bergman'i abiraha ladina keele õppimise edendamiseks Prof. J. Bergman on annetanud algkapitaliks 330 kr., mille % % määratakse auhinnaks üliõpilastele, kes kõige suuremat võimet osutanud ladina keele käsitle- misel sõnas ja kirjqs ladina filoloogia seminaris — seminari juhatuse otsusel. % % tulevad 9/l0 osas kord aastas, nimelt ülikooli aastapäeval, väljaandmisele. Üliõpilane, kellele kord auhind määratud, ei või enam teist korda saada auhinda. Ühesugustel tingimustel on eelistatavad puudustkannatavad üliõpilased. Väljavõte J. TÔtliSSOtl'i nim. auhinna määrustest. § 1. Tartu linnavalitsus asutas Jaan Tõnisson'i 60. a. sünnipäeva puhul Tartu ülikooli juures ergutuse-auhinna üliõpilastele uurimistöö eest meie rahva kultuur- või sotsiaal-poliitilise elule lähedal seisva küsimuse üle. § 2. Nimetatud auhinnaks määrab Tartu linn iga aasta eelarve korras ala- tes 1. dets. 1929. a. kolmsada krooni, mis maksetakse ülikooli kassasse iga aasta 30. novembriks. Kui nimetatud summa tähtajaks maksmata jääb, ei kuuluta üli- kool järgneva aasta jaoks auhinda mitte välja. § 3. Kirjatöö teema määrab Jaan Tõnisson või tema poolt selleks volitatud isik või asutis. Kui Jaan Tõnisson teemat ei määra, siis teeb seda Tartu ülikooli valitsus, arvesse võttes ka linnavalitsuse ettepanekuid, kui neid on tehtud. Au- hinna teema määramine sünnib ülikooli valitsuse poolt, kui eespool kirjeldatud viisil määratud teema temale vastaval aastal- esimeseks oktoobriks mitte teada pole antud. § 6. Kui õigusteaduskonna poolt kaks või mitu tööd auhinna saamise mõt- tes ühevääriliseks on arvatud, siis võidakse õigusteaduskonnakogu otsusel määrata kõigile ühesuurune autasu, s. o. 300 krooni ära jaotada ühevõrdselt kõigi auhinna- saajate vahel. § 7. Kui õigusteaduskonna arvates ükski auhinna saamiseks esitatud töö auhinda ei vääri või ka kui ühtegi tööd esitatud pole, siis jääb auhind sel aastal välja andmata ja arvatakse järgmise aasta auhinna juurde, kusjuures seda järgmisel aastal, kui ka edaspidi summade suurenemisel väljaandmata auhindade arvel, võib jagada mitme auhinnasaaja vahel. Samuti võib õigusteaduskonnakogu auhinna 300 kr. ühel aastal jagada mitme auhinnasaaja vahel nende tööde väärtuse seisu- kohalt, arvates I auhinnaks 150 krooni, II auhinnaks 100 krooni ja III auhinnaks 50 krooni, ehk võttes ette teistsuguse jaotuse oma äranägemise ja hinnangu järele § 9. Auhinnatööd tulevad kirjutada eesti keeles. Väljavõte mag. geogr. Jaan Ruttlttia nimelise auhinna määrustest. § 1. Auhind määratakse Tartu ülikooli üliõpilasele eestikeelse teadusliku töö eest kodumaa uurimise alalt. § 8. Auhind määratakse vastava teaduskonna poolt (§ 6) parimale tööle, mis väljakuulutatud teemale on esitatud (§ 4), kusjuures auhinnaks on E. Ü. S. „Raimla" poolt lubatud summa (§ 3) täies ulatuses, kui see parim töö rahuldab kõik teaduskonnakogu poolt ülesseatud nõuded I auhinna väärilisteks tunnustata- vate tööde kohta ; kui aga auhinnatav töö on II auhinna vääriline, siis määratakse auhinnaks ll2 (pool) lubatud summast (§ 3). C XIX ! Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1936. I 9 Väljavõte Eesti Üliõpilaste Seltside Vilistlaskogude Liidu (ÜVL'i) auhinna põhimäärustest. § 1. Tartu Ülikooli 300 aasta kestvuspäeva mälestamiseks asutab Eesti Üliõpilaste Seltside Vilistlaskogude Liit Tartu Ülikooli juures auhinna nime all Eesti Üliõpilaste Seltside Vilistlaskogude Liidu {lühendatult ÜVL'i) auhind. § 2. Auhinna otstarve on edendada kodumaa ainestikku puutuvat teadus- likku tööd. § 3. Auhinna teema määrab ÜVL'i juhatus. § 4. Teema ja esitatud tööde hinnangu tulemused kuulutatakse välja vastava Ülikooli teaduskonna poolt Ülikooli aastapäeval. Tööde esitamise, hindamise ja hinnangu tulemuste väljakuulutamise kord ühtib üliõpilasauhindade suhtes kehtiva korraga, välja arvatud tööde esitamise aeg. § 5. Tööd tulevad esitada vastavale teaduskonnale töö hinnangu tulemuste väljakuulutamise aasta 1. oktoobriks. § 6. Töö tegemise aja kestvus, mis ei tohi ületada kaht aastat, määrab igakordselt ÜVL'i juhatus. § 7. Auhinnatöö autoriteks võivad olla Tartu Ülikooli praegused ja endi- sed üliõpilased ja kõik need isikud, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli või mõne muu kõrgema õppeasutise, välja arvatud välisriikide kodanikud ja Tartu Ülikooli määralised teaduste õpetajad. § 8. Auhinna suuruse määrab enne teema esitamist igakordselt ÜVL. Esialgu on selle suurus 300 kr. § 9. Esitatud tööd peavad sisult vastama vähemalt magistritöö nõuetele. § 10. Auhind antakse nõuetele vastavale parimale tööle. Kui tööd või töö ei vasta täpselt nõuetele, kuid väärivad siiski hindajate arvates tähelepanu, siis on hindajad õigustatud auhinna summat vähendama või teda mitme autori vahel jagama oma nägemise järele. Mandril elavate saarlaste auhinna põhimäärused. Uhtuvad olulisis osis ÜVL'i auhinna põhimääruste §§ 4., 7. ja 10-ga. Eesti Korporatsioonide Vilistlaskogude Liidu (EKVL-i) auhinna määrused. 1. Eesti Korporatsioonide Liidu 20. ja oma 5. aastapäeva mälestamiseks asutab Eesti Korporatsioonide Vilistlaskogude Liit (lühendatult EKVL) E. V. Tartu Ülikooli juures auhinna nime all : Eesti Korporatsioonide Vilistlaskogude Liidu (EKVL-i) auhind. 2. EKVL-i auhinna otstarve on ergutada üliõpilasi teaduslikule tööle Eesti ainestiku käsitlemiseks. Auhinna teema määrab EKVL Ülikooli vastava teadus- konna kaudu. See peab esitatud olema Ülikoolile hiljemalt 1. novembriks ja samaks ajaks tuleb ka auhinna summa sisse maksta. 3. Auhinna suuruse enne tema esitamist määrab EKVL. Kuni edaspidi- seni on selle suurus igal aastal 200 krooni. 4. Auhinnatööde autorite, tööde teemade väljakuulutamise, tööde esitamise, hindamise ja hindamistulemuste väljakuulutamise ning autoriõiguste suhtes maksavad Ülikoolis üliõpilasauhinnatööde kohta käivad määrused, välja arvatud erinevused auhinna määramise suhtes (5). 5. Kogu auhind (200 kr.) määratakse töö eest, mis vastab auhinnatöö suimese auhinna hea töö nõuetele. Kui seesuguseid töid on esitatud mitu, siis tuleb kogu auhind määrata parimale. 10 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1936. I C XIX l Loengute ja praktiliste tööde kava. Usuteaduskond. Bulmerincq, A., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Aberdeen), Vana Testa- mendi usuteaduse ja semi keelte korraline professor. 1) V a n a T e s t a - m e n d i s i s s e j u h a t u s II, 2 t., e., r. 9—10, aud. 3. 2) G e n e s i s e s e l e t u s , 3 t., t., n., 1. 9—10, aud. 3. 3) V a n a T e s t a m e n d i p r a k - t i k u m (Taan. 10—12), 1 t., k. 9 - 1 0 , aud. 3. 4) A r a a b i a k e e l (edasi- jõudnuile), 1 t., r. 8—9, aud. 3. (Loeb saksa keeles.) — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis äripäeviti kell 10 h. Seesemann, O., mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol, h. c. (Erlangen), Uue Testamendi usuteaduse korraline professor. 1) U u e T e s t a m e n d i s i s s e j u h a t u s II, 2 t., e , r. 10—11, aud. 3. 2 ) 1 K o r i n t u s e k i r j a s e l e t u s , 3 t., t., n., 1. 10—11, aud. 3. 3) P r a k t i k u m : K a n n a - t u s e l u g u (sün.), 1 t., t. 17—18, seminaris. (Loeb saksa keeles). — Kõne- tunnid : lektooriumis peale loenguid. Sild, O-, mag. theol. (v. s. j ), dr. theol. h. c. (Riia), ajaloolise usuteaduse korraline professor, dekaan. 1) Ü l d i n e k i r i k u l u g u , vana aeg, 5 t., k. 12—13, n. 12—14, 1. 11—13, aud. 3. 2) K i r i k u l o o l i n e p r a k t i k u m , H i e r o n y m u s ' e j a G e n n a d i u s ' e „ D e v i r i s i n 1 u s t r i b u s", 1 t., r. 17—18, seminaris. Kõnetunnid: n. ^ 1 2 — 1 2 ja 1. V j l l — H dekanaadis (Peeter Põllu t. 2); peale loenguid ja praktikumi lektooriumis resp. seminaris; kodus (Pepleri tän. 10, tel. 7-48) 1. 15—16. K õ p p , J-, dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tegeliku usuteaduse korraline professor, rektor. 1) K u l t u s e õ p e t u s (lõpp), 1 t., n. 11 — 12, aud. 3. 2) U s u l i n e r a h v a t e a d u s (ühes praktikumiga), 2 t., e., t. 11—12, aud. 3. 3) H o m i l . - k a t e h e e t . s e m i n a r , 3 t., k. 10—12, seminaris, n. 18.30—19.30 (ilma akad. veerandita) kirikus. Kõne- tunnid : lektooriumis resp. seminaris pärast .loenguid ja praktikumi ; rekto- raadis e., n. 13—14. Süstemaat i l i se u s u t e a d u s e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Tennmann, E., dr. theol., võrdl. usunditeaduse prof. k. t. 1) D o g m a a - t i k a , 4 t., t. 12—14, k. 13—14, r. 12—13, aud. 3. Taul, J., dr. theol., eradotsent. 2) E e t i k a s ü s t e e m , 3 t., t., k., n. 8—9, aud. 3. — Kõne- tunnid : lektooriumis peale loenguid. T e n n m a n n , E., dr. theol., võrdleva usunditeaduse professori k. t. 1) R o o m a u s u n d , 2 t., t. 16 —17, r. 13—14, aud- 3. 2) U s u n d i f i l o s o o f i a I, 2 t., k., r. 16—17, aud. 3. 3) U s u n d i p s ü h h o 1 o o g i 1 i n e p r a k - t i k u m : t u n d e e l u , 2 t , n. 16—18, seminaris. Kõnetunnid: lektooriumis peale loenguid. Martinson, V., cand. theol. (Petrogr. Vaimul. Akad.), apostliku õigeusuteaduse korraline professor. 1) D o g m a a t i k a I, 4 t , e. 12 —13, aud. 3, t. 13—14. n. 11—12, r 12- 13, seminaris. 2) L i t u r g i k a II, 2 t., t. 12—13, r. 11—12, seminaris. Kõnetunnid : peale loenguid. E r a d o t s e n d i d. R a h a m ä g i , H. B., dr. theol , dr. theol. h. c. (Uppsala), end. korr. professor, piiskop. Loengutest teatatakse hiljemini. Taul, J., dr. theol. Vt. ülemal, süstemaatilise usuteaduse professuur. O p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Masing-, H. A., mag. theol 1) H e e b r e a k e e l p r a k t i l i s t e h a r j u - t u s t e g a II, 3 t., e 16—17, k., r. 15—16, aud. 3. 2) A r a a b i a k e e l a l g a j a i l e , 1 t., e. 15 —16, aud. 6. Kõnetunnid: lektooriumis peale loenguid. C XIX t Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I 11 A a s l a v a , S., mag. theol. 1) I P e e t r u s e k i r j a s e l e t u s , 2 t., k. 17—18, r. 18—19, aud. 3. 2) U u e T e s t a m e n d i e k s e g e e t i l i n e p r a k t i - k u m : e s i t a t a v a t e k i r j a t ö ö d e a r u t l u s i , 1 t., e. 17—19 kahe nädala tagant, seminaris. Kõnetunnid : peale loenguid ja praktikumi lektoori- umis resp. seminaris. Võrk, E., ülikooli muusikaõpetaja. H a r j u t u s i k i r i k u m u u s i k a s ü h e s v a s t a v a t e s e l e t u s t e g a , 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. Õigusteaduskond. I Uluots, J., dr. jur. h. c. (Szeged), Eestimaa õiguse ajaloo korraline professor. 1) Õ i g u s e ü l d õ p e t u s , 2 t., e. 10 —12, aud. 1. 2) E e s t i m a a õ i g u s e a j a l u g u , 4 t., t., 1. 9 — 11, aud. 5. 3) P r a k t i H s i t ö i d õ i g u s e a j a - l o o s , 1 t , (kahe nädala tagant) t. 17—19, Õigusteaduskonna seminari ruumides c(Lai tn. 34.). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ein, E., dr. jur., Rooma õiguse erakorraline professor, dekaan. 1) R o o m a õ i g u s e s ü s t e e m , 6 t., t. 12 — 14, aud. 5, k., n. 12—14, aud. 1. — Kõne- tunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid ja dekanaadis e., n. 11—12. Maim, N., dr. jur., riigiõiguse korraline professor. 1936. a. I p. a. loengutest vabastatud, viibib välismaal teadusliku uurimistöö tegemise otstarbel. Kli imann, A.-T., dr. jur., administratiivõiguse ja -protsessi erakorraline professor. 1) H a 1 d u s õ i g u s II, 4 t. : a) Ü l d k u r s u s e e r i o s a , 3 t., e. 10 —12, r. 10—11, aud. 2 ; b) S o t s i a a l h a l d u s e e r i k u r s u s : T ö ö õ i g u s , 1 t., r. 11—12, aud. 2. 2) H a l d u s p r o t s e s s i õ i g u s , 2 t., 1. 10—12, aud. 2. Loeb ülesandel : 3) F i n a n t s õ i g u s , 6 t. : a) K e h t i v m a k - s u n d u s õ i g u s , 2 t., e, 15—17, aud. 2 ; b) K e h t i v e e l a r v e õ i g u s , 2 t., t 9 —11, aud. 2; c) F i n a n t s õ i g u s e s e m i n a r ; ajast ja kohast teatatakse hiljem. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Tsiv i i lõ iguse ja -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Uluots, J., korr. prof. 1) T s i v i i l õ i g u s e ü l d o s a , 2 t., r. 16 —18, aud. 1. Ilus, E., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. 2) T s i v i i l õ i g u s e e r i o s a , 4 t., t. 16—18, aud. 6, k. 16—18, aud- 2. 3) T s i v i i l p r o t s e s s , 1 t., n. 10 —11, aud- 2. Grünthal, T., Riigikohtu liige, 4) T s i v i i l p r o t s e s s , 2 t., 1. 10—12, aud- 6. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kriminaalõiguse j a -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loevad üles- andel: Kristal, H., mag jur., ajut ülemääraline abiõppejõud. 1) K r i m i - n a a l õ i g u s , 6 t., t. 9 —11, aud. 1, k. 9 — 11, aud. 6, n. 9—11, aud. 5. 2) P r a k - t i l i s i t o i d k r i m i n a a l õ i g u s e s , 2 t., t. 15 —17. Kriminalistika kabineti ruumides (Lai tn. 34.) Räägo, R., Riigikohtu prokurör. 3) K r i m i n a a l - p r o t s e s s , 2 t., e. 9—11, aud. 4. 4) K r i m i n a a l p r o t s e s s i h a r j u - t u s i , 2 t , e. 11—12, aud. 4, 12—13, aud. 2. — Kõnetunnid: lektooriumis peale loenguid. Kriminal ist ika õpeta ja koht — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Õunap, R., 1) K r i m i n a l i s t i k a , 2 t., e. 18—20; 2) P r a k t i l i s i t ö i d k r i m i n a - l i s t i k a s , l t . , t. 19—20, Kriminalistika kabineti ruumides (Lai tn. 34). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Poliit i l ine ökonoomia ja statistika. Vt. allpool II osa. Finantsõiguse professuur. Loeb ülesandel prof. dr. jur. A.-T. Kl i imann, (vt. ülemal). 12 C XIX! Piip, A., rahvusvahelise õiguse korraline professor. 1) R a h v u s v a h e l i n e õ i g u s , 4 t., t. 11 —13, k. 10—12, aud. 1. 2) P r a k t i l i s i t ö i d r a h - v u s v a h e l i s e s õ i g u s e s , 2 t., e. 16 —18, dekanaadi ruumides. — Kõne- tunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. K a u b a n d u sô içuse ja -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Piip, A , korr. prof. (õigusteaduskonna ia majandusteaduse osakonna üliõpilas- tele). l ) K a u b a n d u s õ i g u s , 4 t., e. 10—12, aud. 5, t. 13—14, aud. 1, k. 12 —13, aud. 2. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k a u b a n d u s õ i g u s e s , 2 t., t. 18—20, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Leesment, L., dr. jur., tsiviilõiguse dotsent. 1) R o o m a õ i g u s l u g u ü h e s p r a k t i l i s t e t ö ö d e g a , 4 t., k., r. 9—11, aud. 5. 2) T s i v i i l õ i g u s e e r i k u r s u s ( ü l d k u r s u s e l ä b i k u u l a n u i l e ) : P e a t ü k k e v õ r d - l e v a s t t s i v i i l õ i g u s e s t , e r i t i v õ r d l e v a b i e l u õ i g u s , 2 t., 1 16—18, aud. 1. 3) Mittesundusliku ainena: L i i v i m a a O i g u s p e e g e l , 1 t., aeg kokkuleppel kuulajaiga. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. O p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Palvadre, A., Riigikohtu abiesimees. Loeb ülesande : H a r j u t u s i h a l d u s - õ i g u s e j a - p r o t s e s s i a l a l , 2 t., I. 12—14. Õigusteaduskonna semi- nari ruumides (Lai t. 34). — Kõnetunnid : õigust, seminaris peale loenguid. Grünthal, T., Riigikohtu liige. Loeb üle-andel : P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l - p r o t s e s s i - j a õ i g u s e a l a l , 2 t., 1. 16 —18 Õigusteaduskonna semi- nari ruumides. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Räägo, R., Riigikohtu prokurör. Vt. Kriminaalõiguse ja -protsessi professuur. Kann, P., Riigikohtu liige. Loeb ülesandel : S õ j a k r i m i n a a l õ i g u s e e r i - k ü s i m u s i , 2 t , 1. 12—14, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Mägi, A-, m g jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Loeb ülesandel : E e s t i j a v ä l i s r i i k i d e p o s i t i i v n e r i i g i õ i g u s , 3 t., e. 17—18, aud. 6, k. 17—19, aud. 1. — Kõnetunn d : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Grimm, I., magnd. jur. (Praha). Loeb ülesandel (saksa keeles) : 1 ) Õ i g u s e f i l o s o o f i a a j a l u g u , 2 t , n. 1 0 - 1 2 , aud. 6, 2) P r a k t i l i s i t ö i d õ i g u s e f i l o s o o f i a a j a l o o s , 1 t , 1. 11 —12, aud- 4. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ilus, E., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud Vt. tsiviilõiguse ja -protsessi professuur. Lender, U., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Loeb ülesandel : R a h v u s - v a h e l i n e e r a õ i g u s , (soovitava ainena), 1 t. (kahe nädala tagant), 1. 16—18, aud. 6. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kristal, H., mag. jur. Vt. Kriminaalõiguse ja -protsessi professuur. Rooks, G., dr. med., kohtuliku arstiteaduse dotsent, loeb ülesandel soovitava ai- nena : K o h t u l i k a r s t i t e a d u s II o s a , 2 t., 1. 12—14, koht. arstitead. instit. vanas anat. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. Loeb ülesandel : V e n e s e a d u s t e l u g e m i n e < õigusteaduskonna üliõpilastele), 2 t., e. 9 —10, t 8—9, aud. 6. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Madisson, H., dr. med., kohtuliku arstiteaduse eradotsent. Loeb vabatahtliku ainena: V a l i t u d p e a t ü k k e k o h t u a r s t i t e a d u s e s t , 2 t., t. 18—20, van;-., anat. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. C XIX! 13 A d a m s , V., mag", phil. Loeb ülesandel (soovitava ainena õigus- ja filosoofiatea- duskonna üliõpilastele): K õ n e o s k u s (retoorika ja eristika), 2 t., k. 19—21, aud. 3. Kõnetunnid : lektooriumis peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . Grimm, D., dr. jur. (Peterburi), prof. emer., 1936. a. I p. a. loengutest vabastatud T j u t r j u m o v , I., prof. emer., loeb eradotsendina (venekeeles): 1) T s i v i i l p r o t - s e s s , 2 t., t. 10—12, aud. 4. 2) P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l p r o t s e s s i s j a - õ i g u s e s , 1 t., t. 16—17, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid- II M a j a n d u s t e a d u s e o s a k o n d . Kurtš inski , M., dr. jur., majandusteooria korraline professor. 1) P o l i i t i l i n e ö k o n o o m i a , 4 t., k., n. 12—14, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p o l i i - t i l i s e s ö k o n o o m i a s , l t . , kahe nädala tagant, aeg kokkuleppel kuula- jatega. 3) S t a t i s t i k a , 2 t., r. 12—14, aud 2. 4) P r a k t i l i s i t ö i d s t a t i s t i k a s , 1 t., kahe nädala tagant, aeg kokkuleppel kuulajatega. Sta- tistika-ökonoomilises kabinetis. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Finantsõ iguse professuur. Vt. ülemal I osas. Majanduspol i i t ika pro fessuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Kongo, K., mag. rer. oecon. 1) M a j a n d u s p o l i i t i k a , 4 t., t., k, 18 — 20, aud. 5. — 2) S e m i n a r m a j a n d u s p o l i i t i k a s , 2 t., n. 18—20, aud. 5. Kõnetun- nid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Poom, Ed., mag. rer. oecon., käitisõpetuse dotsent. 1) K ä i t i s m a j a n d u s - t e a d u s , 4 t., k. 10—12, aud. 2, r. 12—14, aud. 1. 2) S e m i n a r k ä i t i s - m a j a n d u s t e a d u s e s , 2 t., n. 11—13, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kaasik, N., dr. jur., majandusõiguse dotsent. 1) M a j a n d u s õ i g u s e ü l d - k u r s u s , 4 t., r.. 1. 11—13, aud. 5. 2) M a j a n d u s õ i g u s e e r i k u r s u s , 2 t., n. 15—17, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. R a a m a t u p i d a m i s e j a k i r j a v a h e t u s e dotsentuur — v a k a n t n e . Loevad üles- andel : Ka l jo t , A . 1) R a a m a t u p i d a m i n e I, 4 t., e. 19—21, r. 16—18, aud. 5. 2) K a u b a n d u s k i r j a v a h e t u s , 2 t., k., n. 17—18, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Malm, F. 3) R a a - m a t u p i d a m i n e II, 2 t., k. 18—20, Aia tn. 46, suur. aud. Mark, R., I järgu kaub. insener (Moskva kommertsinst), kaubateaduse dotsent, prodekaan. 1) K a u b a t e a d u s I, 2 t., e. 12—14. 2) K a u b a t e a d u s II, 2 t., k. 12—14, aud. Rüütlit . 2, III kord. 3) P r a k t i l i s i t ö i d k a u b a - t e a d u s e s , 4 t., I rühm t. 10—12, II rühm n. 17—19. Kaubateaduse kabi- netis. — Kõnetunnid: t. 12—13 dekanaadis, k. 11—12 kaubateaduse kabinetis. Kant, Edg., dr. phil. nat., majandusgeograafia dotsent. 1) Ü l d i n e m a j a n - d u s g e o g r a a f i a II, 4 t., k. 16 —18, n. 16 —18. Botaanika-aia auditooriumis. 2) M a j a n d u s k a r t o g r a a f i l i n e s e m i n a r (algajaile), 2 t., r. 16—18, demonstratsioonid botaanika-aia auditooriumis, tööd majandusgeograafia semi- nari laboratooriumis Rüütli t. 24. — Kõnetunnid : majandusgeograafia seminari ruumides peale loenguid. Sepp, H., dr. phil., Eesti- ja põhjamaade ajaloo dotsent. 1) Ü l d i n e m a j a n - d u s a j a l u g u , 2 t., e. 13 —14, k. 11 —12, aud. 5. 2) E e s t i m a j a n d u s - a j a l u g u s e o s e s n a a b e r m a a d e g a , 2 t., t. 11—12, 1. 13 — 14, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. 14 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I C XIX t Nuut, J., dr. phil. nat., matemaatika dotsent. V a l i t u d k ü s i m u s i m a - j a n d u s m a t e m a a t i k a s t , 1 t., mat. inst., aeg kokkuleppel kuulajatega. — Kõnetunnid : mat.-inst. peale loenguid. Tõnisson, J.f dr. jur. h. c., ühistegevuse professor (Eesti Ühistegelise Liidu poolt ülevalpeetav õppekoht). 3) Ü h i s t e g e v u s e ü l d k u r s u s II, 2 t., 1. 12—14, aud. 1. 2) Ü h i s t e g e v u s e a j a l u g u , 2 t., e. 15—17, aud. 1. 3) ü h i s - t e g e l i n e s e m i n a r , 2 t., t. 10 —12, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. O p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Kongo, K., mag. rer. oecon. Loeb ülesandel. M a j a n d u s l i k k u d e õ p e - t u s t e a j a l u g u , 4 t., r., 1. 17—19, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektoori- umis peale loenguid. Piiroja, J., pangadirektor. Loeb ülesandel (soovitava ainena) : P a n g a n d u s , 2 t., k. 15—17, aud. 6. — Kõnetunnid ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ahas, Ed. Loeb ülesandel (soovitava ainena): S t e n o g r a a f i a , 2 t., t. 17—18, k. 16—17, aud. 1. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Mägi, Hilja. Loeb ülesandel (soovitava ainena): M a s i n k i r i , kahes rühmas à 2 t., kokku 4 t., r. 16—20, Tartu kommertsgümnaasiumi masinkirja klassis, Fortuuna 8. Harris, H. C. C., B. A. (Madras), inglise keele lektor. Loeb ülesandel: 1) I n g l i s e k e e l e II l e k t o r i k u r s u s , 2 t , e., n. 9—10, aud 2. 2) I n g l i s e k e e l e k i r j a v a h e t u s , 2 t., t. 11 — 12, r. 9 — 10, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Schreinert, K., dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. Loeb ülesandel : 1) S a k s a k e e l e II l e k t o r i k u r s u s , 2 t., 1. 10—12, Lai tn. 36 aud. 2) S a k s a k e e l e k i r j a v a h e t u s , 2 t., t. 15 — 17, dekanaadi ruumides. — Kõnetun- nid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Arst i teaduskond. Veinberg, E., dr. med., anatoomia korraline professor. 1) I n i m e s e a n a - t o o m i a II, 5 t., e., t., k , n., r. 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a - t o o m i a s , 15 t., e., t., k., n., r. 15—18. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Histoloogia j a embrüoloogia dotsentuur — v a k a n t n e ; Loevad ülesandel : prof. E. Veinberg, H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t., r. 12—-13, k. 9—10, 1. 11—12. — Eradots. E. Aunap, P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o - l o o g i a s , 4 t., k. 10—12, 1. 12—14. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tiitso, M., dr. med., ^füsioloogia ja füsioloogilise keemia dotsent. 1) F ü s i o - l o o g i a j a f ü s i o l o o g i l i n e k e e m i a , 7 t., e. 9—11, t., n., r. 9—10; 2 t. kokkuleppel kuulajatega. 2) F ü s i o l o o g i l i n e j a f ü s i o l o o g i l i s - k e e m i l i n e p r a k t i k u m , 4 t., t., r. 10—12. Füsioloogia instituudis (Näi- tuse t 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Barkan, G., dr. med. (München), farmakoloogia korraline professor. (Loeb saksa keeles.) 1) E k s p e r i m e n t a a l n e f a r m a k o l o o g i a j a t o k s i k o - l o o g i a II, 4 t., e., t., n., r. 9—10. 2) F a r m a k o t e r a a p i a (ühes har- jutustega retseptide kirjutamises), 2 t., n., 1. 12—13. 3) F a r m a k o l o o g i a j a t o k s i k o l o o g i a (farmaatsia üliõpilastele), 4 t , e. 11—13, 1. 9—11. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. 15 Väides, A., dr. med., üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia korraline pro- fessor. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a t o o m i a , 6 t., t., n , r. 8—9, k. 9—10, t. 10—11, e. 11 —12, 2) P r a k t i l i s i t ö i d p a t o l o o g i l i s e s h i s t o - l o o g i a s , 4 t., e. 12—14, n. 10—12. 3) K l i i n i l i s e d s e k t s i o o n i d , ennelõunastel tundidel, vastavalt kliinikutele. Patoloogia^instituudis (Näituse tän. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Rammul, A., dr. med., hügieeni korraline professor. 1) H ü g i e e n , 3 t., n. 12 1330, 1. 11 — 1230. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h ü g i e e n i s , 3 t., n. 13.30 —15, 1. 12.30—14. 3) Õ p p e k ä i g u d , 3 t. näd- Aeg kokkuleppel osavõtjatega. Hügieeni-instituudis (Aia tän. 46). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Schlossmann, K., dr. med., bakterioloogia korraline professor, dekaan. 1) E r i b a k - t e r i o l o o g i a , 3 t., e., k., r. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d b a k t e r i o - l o o g i a s , 3 t., k., r. 11—12.30. Bakterioloogia-inst. (Aia tän. 46). 3) I n - f e k t s i o o n i h a i g u s t e - k l i i n i k , 1 t., n. 16 —17. Linna nakkushaiguste haiglas (Aleksandri t. 80. Loeb eradots. F. Lepp). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Masing, E-, dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. 1) I s i s e h a i g u s t e - k 1 i i n i k , 6 t., e., t., k., n. 9 30—11. 2) P a t o l o o - g i l i n e f ü s i o l o o g i a , 1 t., n. 18—19. (Loeb saksa keeles). I sisehaiguste- kliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Vadi, V , dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. 1) D i a g n o s t i k a II, 3 t , t. 11—14. 2) II s i s e h a i g u s t e - k 1 i i n i k , 4 t., k. 9—11, I. 12—14. Loeb ülesandel: 3) K l i i n i l i s e k e e m i a j a m i k r o - s k o o p i a p r a k t i k u m , 3 t. (farmaatsia üliõpilasile), r. 12 —15. II sisehai- guste-kliinikus (Maarjamõisa väljal). Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Eripatoloogia, diagnostika j a teraapia dotsentuur (pol ikl i inik) — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : eradots. F. Lepp, dr. med. ja eradots A. Arrak, dr. med. S i s e h a i g u s t e p o l i k l i i n i k , 6 t., e., n., r. 15—17 (kumbki kolm tundi näd.). Polikliinikus (Gustav Adolfi tän. 12). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Konik, K., dr. med., kirurgia korraline professor. 1) II h a a v a k l i i n i k , 5 t., e , n. 10 — 12, 1. 10—11. 2) K l i i n i l i s e d l õ i k u s e d s e l e t u s t e g a p r a k t i k a n t i d e l e , igapäev, alates k. 8 h. II haavakliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Karell, U., dr. med., kirurgia erakorraline professor. 1) I h a a v a k l i i n i k , 6 t., e., k. 12 — 14, r. 11 —13. 2) K l i i n i l i s e d l õ i k u s e d s e l e t u s t e g a p r a k t i k a n t i d e l e , igapäev kella 8 alates. I haavakliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Miländer, J., dr. med., günekoloogia ja sünnitusabi korraline professor. 1) S ü n - n i t u s a b i j a n a i s t e h a i g u s t e õ p e t u s , 1 t., k. 8—9. 2) N a i s t e - k l i i n i k , 6 t., e., t., n., r. 8 30—9.30, k. 17 — 19. Naistekliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid: sealsamas äripäeviti 9.30—10. Lüüs, A., dr. med., pediaatria korraline professor. L a s t e h a i g u s e d j a - k l i i n i k , 4 t., e., t., k., n. 11—12. Lastekliinikus (Veski t. 6). — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. Puusepp, L., dr. med. (Peterb. Sõjav. Arstid. Akad.), dr. med. h. c. (Padua), dr. med. h. c. (Stefan Bathory ülik. Vilnos), Portugali Teaduste Akadeemia ja Torino Arstitead. Akadeemia k. 1., neuroloogia korraline professor. 1) N e u r o - p a t o l o o g i a , 2 t., t. 13—15. 7) N ä r v i h a i g u s t e - k 1 i i n i k , 3 t., k. 11 —12, r. 10 — 12. Närvikliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõnetunnid: seal- samas peale loenguid. Bresowsky, M., dr. med., psühhiaatria korraline professor. 1) Ü l d i n e p s ü h h o - p a t o l o o g i a , 2 t., t., r. 18—19. 2) V a i m u h a i g u s t e k l i i n i k j a p o l i k l i i n i k , 2 t., t. 10 —12. 3) P s ü h h o p a a t i l i s e d k o n s t i t u t - 16 s i o o n i d , r e a k t s i o o n i d j a a r e n e m i s e d , 2 t., k. 17—19. Vaimu- ja närvihaiguste-kliinikus (Tallinna t. 48). — Kõnetunnid : sealsamas äripäeviti 11—12. Uudelt. J., dr. med., oftalmoloogia korraline professor. S i l m a h a i g u s e d j a - k l i i n i k , 6 t., e., t., n., r. 9—10, 1. 8—10. Silmakliinikus (J. Kuperjanov'i ja Vallikraavi t. nurgal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Rooks, G., dr. med., kohtuliku arstiteaduse dotsent. 1) K o h t u l i k a r s t i - t e a d u s , 3 t., n., 1. 11—12, r. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d s a m a s a i n e s , 1 t. Aeg kokkuleppel. 3) L a h k a m i s i (materjali ulatuse järele), kella 12—14. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Paldrock, A., dr. med., dr. med. h. c. (Uppsala), M. A. N., M. S. M. Svecanae, dermatoloogia ja veneroloogia korraline professor. 1) S u g u h a i g u s e d , 4 t., t. 12—14, k., n. 12 — 13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d (mittesunduslik), 2 t., k., n. 13—14. Polikliinikus (Gustav-Adolfi tän. 12). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Saareste, E., dr. med., kõrva-, nina- ja kurguhaiguste korraline professor. 1) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s e d , 4 t . , k., 1. 15 —17. Polikliinikus (Gustav-Adolfi t. 12). 2) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g e t e v a s t u - v õ t m i n e j a p r a k t i l i s e d h a r j u t u s e d , 6 tundi, äripäeviti 14—15. Polikliinikus. 3) K õ r v a -, n i n a - j a k u r g u h a i g e t e o p e r a t s i o o n i d j a k l i i n i l i n e r a v i m i n e . Äripäeviti k. 11—14. I haavakliinikus (Toomi- mäel. Kõnetunnid : polikliinikus peale loenguid. Stamm, J., dr. pharm., farmakognoosia korraline professor. 1) F a r m a k o g - n o o s i a , e r i l i n e (VI ja VIII sem. üliõpilasile), 4 t., t., r. 10—12. Vana anatoomikumi auditooriumis. 2) D r o o g i d e m i k r o s k o o p i l i n e a n a - t o o m i a (VI sem. üliõpilasile), 1 t., e. 10—11. Histoloogia instituudis. 3) F a r - m a k o g n o o s i a m i k r o s k o o p i l i n e p r a k t i k u m , I osa (VI sem. üliõpilasile), 5 t., e. 11—13. n. 10—13. Histoloogia instituudis. 4) K o h t u - k e e m i a p r a k t i k u m , II osa (VI sem. üliõpilasile), 3 t , 1. 10—13. 5) F a r - m a k o k e e m i a p r a k t i k u m , II o s a (VIII sem. üliõpilasile), 3 t., k. 10—13- Farmakognoosia-inst. (Rüütli 2). — Kõnetunnid : sealsamas t., k., r., 1. 13—13.30. Parts, H., dr. pharm., farmatseutilise keemia korraline professor. 1) F a r m a t - s e u t i l i n e k e e m i a , II osa, 5 t., e., t., k., n., r. 9—10. 2) K e e m i l i s t e r o h u a i n e t e s ü n t e e s , 3 t., 1. 8—11. 3) R o h u a i n e t e v ä ä r t u s e j a p u h t u s e k e e m i l i n e j ä r e l e k a t s u m i n e , 3 t., 1. 11—14. Farmatseu- tilise keemia instituudis (Rüütli t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Jürgens, B., dr. med., patoloogia ja ortopeedilise kirurgia dotsent. 1) O p e r a t - s i o o n i k u r s u s , 4 t., 1. 8—10, 15—17. Oper, kirurgia kabinetis. 2) O r t o - p e e d i a , 1 t., r. 13 — 14. 3) M a s s a a ž , 2 t., k. 15—-17. I haavakliinikus. 4) E s i m e n e a b i õ n n e t u s j u h t u d e l (farmaaatsia ja põllumajandus- teaduskonna üliõpil.), 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Hambahaiguste dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Hiie, V., dr. med. 1) H a m b a h a i g u s e d , 2 t., e., n. 17 — 18. 2) P o l i k l i i n i l i n e p r a k - t i k u m , 4 t., e., n. 15—17. Naistekliinikus, — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Rakendusfarmaatsia dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Veiderpass, N., dr. pharm., farmatseutilise keemia eradotsent. 1) G a l e e n i l i n e f a r m a a t - s i a , 3 t., e., t , k. 8—9. 2) A p t e e g i r e t s e p t u u r j a a r s t i m i s - v a h e n d i t e s t e r i l i s a t s i o o n , 2 t., n., r. 8—9. 3) G a l e e n i l i s e f a r m a a t s i a p r a k t i k u m , 3 t , e. 17 - 20. 4) A p t e e g i r e t s e p t u u r i p r a k t i k u m , 3 t , n. 17—20. Farmatseutilise keemia instituudis (Rüütli t. 2). Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. C XIX l 17 O p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Kleitsman, R., dr. med., naistehaiguste ja sünnitusabi eradotsent. Loeb ülesandel : F a n t o o m i k u r s u s (arstiteaduse üliõpilasile), 1 t., e. 18—19. Naisteklii- nikus. — Kõnetunnid : sealsamss peale loenguid. Normann, H-, dr. med., arstiteaduse ajaloo eradotsent. Loeb ülesandel : M u n g a - j a s k o l a s t i l i n e m e d i t s i i n n i n g p õ h i p r o b l e e m e a r s t i - l i s e s t e e t i k a s t (arstiteaduse üliõpilasile), 1 t., e. 19—20. Kohtuarstiteaduse instituudis. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Haldre, J., dr. med., röntgenoloogia eradotsent. Loeb ülesandel : R ö n t g e n o - I o o g i a (arstiteaduse üliõpilasile), 2 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. Naiste- kliinikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. P r o s e k t o r i d . Aunap, E., dr. med., anatoomia prosektor ja anatoomia eradotsent. (1936. a. I p. a. loengutest vabastatud ; vt. ülemal histoloogia all). E r a d o t s e n d i d . Veiderpass, N., dr. pharm., farmatseutilise keemia eradotsent. (Vt. ülemal raken- dusfarmaatsia all). Lepp, F., dr. med., sisehaiguste eradotsent. I n f e k t s i o o n i h a i g u s t e . k l i i n i k , 1 t., n. 16—17. Linna nakkushaiguste haiglas (Aleksandri t. 80). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Arrak, A., dr. med., sisehaiguste eradotsent. 1936. a. I p. a. loengutest vabastatud ; vt. ülemal eripatoloogia, diagnostika ja teraapia dotsentuur (polikliinik). Rives, J., dr. med-, närvihaiguste eradotsent. N ä r v i h a i g u s t e d i a g,"n o s t i ka, 1 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. Närvikliinikus. — Kõnetunnid : * sealsamas peale loenguid. Blessig, E., dr. med., prof. emer. Loeb eradotsendina : V a l i t u d p e a t ü k k e o f t a l m o l o o g i a a l a l t (saksa keeles), 1 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. Silmakliinikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kuriks, 0., dr. med., oftalmoloogia eradotsent. (1936. a. I p. a. loengutest vabastatud.) Hansen, P., dr. med., naha- ja suguhaiguste eradotsent. K o s m e e t i l i s e d n a h a h a i g u s e d , l t . Aeg kokkuleppel kuulajatega. Polikliinikus (Gustav Adolfi 12). Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Linkberg, A., dr. med-, kirurgia eradotsent. (1936. a. I p. a. loengutest vabastatud). Madisson, H., dr. med., kohtuliku arstiteaduse eradotsent. V a l i t u d p e a - t ü k k e k o h t u - a r s t i t e a d u s e s t , 1 t., n. 19—20. Patoloogia" insti- tuudis (Näituse t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Sinka, R., dr. med., pediaatria eradotsent. J o o n i l a s t e h a i g u s t e s e m i o o - t i k a s t j a p r o f ü l a k t i k a s t , l t . , e. 17—18- Tartu linna laste arstlik, nõuandlas (Ülikooli tän. 28). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Salasoo, H., dr. pharm., farmatseutilise keemia eradotsent. (1936. a. I p. a. loengutest vabastatud.) Tomingas, Alma, dr. pharm., farmakognoosia eradotsent. V a l i t u d p e a t ü k k e f a r m a k o k e e m i a s t , l t . , k. 9—10 (IV kursuse üliõpilasile). Farmakognoosia instituudis (Rüütli t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kask, M., dr. med., hügieeni eradotsent. (Viibib Rockefeiler Foundation'i stipen- diaadina välismaal.) 2 18 C XIX j Paris, H., dr. pharm., farmakognoosia-ravimtaimede kultuuri eradotsent. M õ n i n - g a t e r a v i m t a i m e d e k u l t u u r (soovitava ainena IV kursuse üliõpilasile), 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. E r i a i n e t e õ p e t a j a d . Kalamees, A., eriainete õpetaja kehalise kasvatuse praktika al^J. 1) R ü t m i l i n e v õ i m l e m i n e n a i s t e l e , 2 t., t., r. 16.30—17.20. 2) V õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., t., r. 14—14.50. 3) K e r g e j õ u s t i k u s i h t v õ i m l e - m i n e m e e s t e l e , 2 t., t., r. 18.10 —19. 4) M a a d l u s j a t õ s t m i n e , 2 t., t., r. 12—13, 5) J i u - J i t s u : a) meestele, 2 t., t., r. 11 — 12; b) nais- tele, 2 t., t., r. 13—14. 6 ) S u u s a k u r s u s O t e p ä ä l meestele ja naistele, 4 päeva, 23.- 26. jaanuarini (ülesandmise tähtpäev 20. jaan.). 7) K e s t e v s u u s a k u r s u s T a r t u ü m b r u s e s n a i s t e l e j a m e e s t e l e (kogu- mine Tähtvere pargi ausamba j ), 14 t., e., n. 15—16 30; p. ühised suusamatkad Vapramäele, Elva, võistlustele jne. 8) J ä ä h o k i m e e s t e l e , 4 t., k., 1. 15—16.30. — Kõnetunnid : ülikooli võimlas peale harjutusi. Rannaste, E., eriainete õpetaja kehalise kasvatuse alal. 1) V õ i m l e m i n e n a i s t e l e , 4 t., e., n. 10—11, 19—19 50. 2) V õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., e., n. 15.40 — 16.30. 3) R i i s t v õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., e , n. 19,50—20.40. 4) M ä n g u d ü l i k o o l i e s i n d u s g r u p i l e , n. 13—14 p. 14.50—15.40. 5) J ä ä h o k i m e e s t e l e , 4 t., k., 1. 15—17. — Kõnetunnid: ülikooli võimlas peale harjutusi. Filosoof iateaduskond. Saareste, A., dr. phil., eesti keele korraline professor. Käesoleval semestril loen- gutest vabastatud. Ungari Valitsuse stipendiaadina peab loenguid Budapesti ülikoolis. Mägiste, J., dr. phil., läänemere-soome keelte korraline professor. 1) I n d o e u - r o o p a l a e n u d l ä ä n e m e r e - s o o m e k e e l i s (järg), 1 t., r. 12—13, aud. 4. 2) K a r j a l a - a u n u s e - l ü ü d i h ä ä l i k u t e l u g u j a m o r f o - l o o g i a (järg), 2 t., e. 12—14, aud. 4. 3) K e e l e a j a l o o l i n e ü l e - v a a d e s e t u m u r d e s t (järg), 1 t., r. 13—14, aud. 4. 4) L ä ä n e - m e r e - s o o m e k e e l t e t e k s t i s e l e t u s i , 2 t., n. 12—14, aud. 6. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Mark, J., dr. phil. (Helsingi), Ungari Teaduste Akadeemia liige, uurali keeletea- duse korraline professor. 1) S o o m e - u g r i k e e l t e h ä ä l i k u t e l u g u , 4 t., t., n. 10—12. 2) S e m i n a r i h a r j u t u s e d , 2 t., k. 10—12, aud. Lai t. 36. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Klassilise, eriti ladina f i loloogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : P r o f . P. Haliste. H a r j u t u s i l a d i n a s t i l i s t i k a a l a l ( p r o s e m i n a r ) , 2 t., 1. 11—13. Klass, muinast. ïnst. Lekt. K. Vilhelmson : 1) P l i n i u s ' e k i r j a d , 2 t., t. 9—11. 2) V e r g i l i u s , A e n e i s VI, 2 t., n. 9—10, 1. 10—11. Klass, muinast. inst. Haliste, P., cand. phil. (Peterburi), klassilise, eriti kreeka filoloogia professori k. t., dekaan. 1) Ü l e v a a d e k r e e k a a j a l o o a l l i k a i s t j a u u e m a a j a k ä s i t l u s i s t , 2 t., e., n. 11—12. 2) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r k r e e k a f i l o l o o g i a s , 2 t., t. 11—13. 3) A t e e n a m u i n s u s e d ü h e n d u s e s P a u s a n i a s ' e l e k t ü ü r i g a , 2 t., k. 11 —13. Klass, muinast. inst. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Romaani f i loloogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Prof. V . A n - derson. C h r e s t i e n d e T r o y e s i n t e r p r e t a t s i o o n , 2 t., n. 10—12, aud. 4. Prof. E. Kieckers (loeb saksa keeles). 1) S i s s e j u h a t u s u u s - C XIX, 19 p r o v a n s a a l i k e e l d e : M i s t r a l ' i M i r è i o l e k t ü ü r , 1 t., r. 1 0 - 1 1 , aud. 4. 2) R o m a a n i k e e l t e v õ r d l e v g r a m m a t i k a I, 1 t., r. 11—12, aud. 4. L. Vaganay, dipl. ét. sup. 1. cl. (Pariis) (loeb prantsuse keeles). 1) L ' A b b a y e d e T h é l è m e , t e k s t i s e l e t u s i (järg), 1 t., r. 13—14, aud. 5. 2) P r a n t s u s e k e e l e a j a l o o l i s e s ü n t a k s i k ü s i - m u s i (järg), 1 t., r. 14 —15, aud. 5. 3) Ü l e v a a d e p r a n t s u s e o r t o - g r a a f i a a j a 1 o o s t , 1 t., J. 11—12, aud. 1. Germaani f i loloogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. E. Kieckers (saksa keeles). 1) K e s k ü l e m s a k s a k e e l e g r a m m a t i k a ü h e s h a r j u t u s t e g a (edasijõudnuile), 1 t., e. 12—13, aud. 1. 2) S i s s e - j u h a t u s v a n a ü l e m s a k s a k e e l d e , 2 t., e. 13—14, aud. 1 ja t. 16—17, Lai t. 36. 3) K e s k a s t m e s e m i n a r : H a r j u t u s i s a k s a v e r b a a l f l e k s i o o n i a l a l t , 1 t., t. 17—18, Lai t. 36. Lekt. K. Schrei- nert (loeb saksa keeles). 1) S a k s a l u u l e a j a l u g u XIX s a j a n d i l (III jagu), 1 t., r. 16—17, aud. 4. 2) K i r j a n d u s l o o l i n e p r o s e m i n a r g e r m a n i s t i d e l e : U u s ü l e m s a k s a l u u l e t e o s t e i n t e r p r e t a t - s i o o n m i t m e s u g u s t e s t s a j a n d i t e s t , 2 t., k. 17—19, ülikooli raamatukogus. Mutschmann, H., M. A. (Liverpool), dr. phil. (Bonn), inglise filoloogia korraline professor (loeb inglise keeles). 1) M o o d s a i n g l i s e k e e l e f o n e e t i k a , 2 t., k. 11 —13, aud. 4. 2) I n g l i s e l u u l e t i s t e i n t e r p r e t a t s i o o n II, 2 t., t., r. 18—19, aud. 1. 3) S e m i n a r : C h a u c e r , 2 t., 1. 10—12, de- kanaadi ruumides. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid, ja kodus n. 1 8 - 1 9 . Oras, A., B. Litt. (Oxford), isiklik erakorraline professor inglise filoloogia alal. 1) I n g l i s e k i r j a n d u s XVI j a XVII s a j a n d i l (järg), 2 t., 1. 12—14, dekanaadi ruumides. 2) V i k t o r i a a n l a s t e k i r j a n d u s , (järg), 2 t., n. 15—17, aud. 1. 3) H a r j u t u s i i n g l i s e l ü ü r i k a s t , 2 t., r. 15—17, Lai t. 36. Kõnetunnid ülikooli lektooriumis peale loenguid. Wieselgren, P. W., dr. phil. (Lund), rootsi keele ja kirjanduse professor (Rootsi Valitsuse poolt ülevalpeetav õppekoht). 1) P õ h j a m a a d e k i r j a n d u s - a j a l u g u H o l b e r g ' i a j a s t , 2 t., t. 18—20, aud. 6. 2) V a n a - i s - l a n d i j u m a l a 1 a u 1 tys i d , 1 t., k. 19—20, aud. Lai t. 36. 3) P r o s e m i - n a r j a s e m i n a r , 1 t., r. 19—20, aud. Lai t. 36. 4) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i (lektorikursus edasijõudnuile), 2 t., k. 18—20, aud. 3. Kõne- tunnid: peale loenguid ning rootsi raamatukogus ülikooli raamatukogu lugemis- ruumi galeriil r. 13—14. A r u m a a , P., dr. phil., slaavi filoloogia erakorraline professor. 1) S l a a v i v e r b i a j a l u g u , 1 t., k. 9—10, aud. 2. 2) S e r b i a k e e l e a j a l u g u , 1 t., e. 9 —10, aud. 1. 3) V a l i t u d p e a t ü k k e t š e h h i k i r j a n d u s e s t , 1 t., r. 9—10, aud. 1. 4) L ä t i m u r d e d (ühes harjutustega), 1 t., 1. 9—10, aud. 6. 5) P r o s e m i n a r : P o o l a j a t š e h h i l u u l e , i n t e r p r e - t a t s i o o n , 2 t., t. 9—10, dekanaadi ruumes, n. 9—10, aud. 1. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kieckers, E., dr. phil. (Marburg), indo-euroopa keeleteaduse korraline professor (loeb saksa keeles). 1) S a n s k r i t i t e k s t e (edasijõudnuile), 2 t., t., n. 13—14, aud. 4. 2) S e m i n a r : a) V a n a - i i r i t e k s t e . l t . , t. 12—13, aud. 4. b) K r e e k a (dooria) r a i d k i r j a d , 1 t., 1. 12 —13, aud. 4. 3) P r o p e r - t i u s e i n t e r p r e t a t s i o o n (järg), 1 t., 1. 13—14, aud. 4. 4) S i s s e - j u h a t u s k e s k a l a m s a k s a k e e l d e , 1 t., n. 12—13, aud. 4. Kõne- tunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Karling, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunstiajaloo korraline professor (loeb saksa keeles). 1) M a d a l m a a d e k u n s t XVII j a XVIII s a j a n d i l , 2 t., n. 12—14. Füüsika inst. aud. 2) K r e e k a s k u l p t u u r , l t . , t. 17—18. Füüsika inst. aud. 3) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r : P o r t r e e - k u n s t i a j a l u g u , 2 t., e. 16—18. Kunstiajaloo kabinett (Lai t. 36). 4) K e s k a s t m e j a ü l e m a s t m e s e m i n a r , 2 t., r. 16 —18, iga teine näd. Kunstiajaloo kabinett. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. 4 20 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I C X l X t Suits, 6., mag. phil. (Helsingi), dr. phil. h. c. (Uppsala), eesti ja üldise kirjanduse korraline professor. 1) E e s t i k i r j a n d u s a r v u s t u s e j a k i r j a n d u s - l o o l i s t e v a a d e t e a r e n g u j o o n i ( r a a m a t u a a s t a p u h u l ) , 1 t., t. 15 — 16, aud. 5. 2) O r i e n t a a l n e j a a n t i i k n e t e a t e r , 1 t., I. 17—18, aud. 5. 3) P r o s e m i n a r i h a r j u t u s i p o e e t i k a , k i r j a n - d u s l o o j a t e a t r i a l a l t , 2 t., k. 16—18, dekanaadi ruumides. 4) S e - m i n a r a n a l ü ü t i l i s e j a s ü n t e e t i l i s e k i r j a n d u s u u r i m i s e e r i k ü s i m u s t e s , 2 t., r. 17—19, dekanaadi ruumides. Kõnetunnid: üli- kooli lektooriumis peale loenguid ja kodus (Vallikraavi 14) e. 16—17. Anderson, V., dr. phil. (Kaasan), eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor. 1) R a h v a l a u l u d e v õ r d l e v a u u r i m i s e m e e t o d , 2 t., e. 11—13. 2) P e k o , 2 t., t. 11—13. 3) R a h v a l u u l e s e m i n a r , 2 t., r. 11—13,, aud. 6. Kõnetunnid: peale loenguid fil. seminaris. Etnograafia dotsentuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Mag. F. Linnus. 1) S e - m i n a r i - ja p r o s e m i n a r i - h a r j u t u s i e e s t i e t n o g r a a f i a s t , 21., r. 16—18, E. R. Muuseumis. Kõnetunnid: t., r. 12—13 sealsamas. 2) E e s t i r a h v a k u n s t , 1 t., 1. 10—11, geol. kab. aud. Aia t. 46. Mag. E. Laid. E e s t i t a l u p o j a m a j a n d u s j a - t e h n i k a (üldkursus alamastme kuula- jaile), 2 t. (aeg kokkuleppel osavõtjatega), E. R. Muuseum, Raadil. Mag. 6 . Ränk : E e s t i r a h v a k u l t u u r i a r e n g a l a t e s 17. s a j a n d i s t k u n i 19. s a j a n d i a l g u s e n i , 1 t., 1. 9—10, Aia t. 46, geol. kabin, audit. Mcora, H., mag. phil., eesti ja naabermaade muinasteaduse professori k. t. 1) S i s s e j u h a t u s m u i n a s t e a d u s s e , 2 t . , n . 9—11. 2) I d a - B a l t i - m a a d e m u i n a s a e g , 2 t., k. 10—12, geol. aud. (Aia t. 46). 3) M ui • n a s t e a d u s l i k p r o s e m i n a r j a s e m i n a r , 2 t., t. 16 — 18, arkeol. kab. (Aia t. 46). Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tarvel, P., cand. hist,, üldise ajaloo professori k. t. 1) M a a i l m a s õ j a e e l - l u g u (järg), 2 t., e. 17—19, aud. 1. 2) I n g l i s e a j a l u g u t ö ö s t u s l i k u , r e v o l u t s i o o n i a j a s t u l (järg), 2 t., n. 17—19, aud. 1. 3) K e s k - a s t m e s e m i n a r r e f o r m a t s i o o n i a j a s t u a l a l , 2 t., r. 17—19,, aud. 4. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Vasar, J., dr. phil., üldise ajaloo dotsent. 1) V a r a s e m k e s k a e g , 4 t., U 13—15, r. 13—15, aud. 6. 2) P r o s e m i n a r : V a l i t u d k ü s i m u s i , 2 t., 1. 17—19, aud. 3. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kruus, H-, dr. phil., eesti ja põhjamaade ajaloo korraline professor, prorektor. 1) V õit- l u s B a l t i m e r e ü m b e r XIV —XVI s a j a n d i l (järg), 2 t., k. 16—18„ aud. 4. 2) K ü s i m u s i E e s t i a j a l o o s t XIX s a j a n d i t e i s e l t p o o - l e l t , 2 t., 1. 12—14, aud. 6. 3) P r o s e m i n a r j a k e s k a s t m e s e - m i n a r E e s t i a j a l o o s t XIX s a j a n d i l , 2 t., (aeg ja koht kokku- leppel osavõtjatega). Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid ja pro- rektoraadis t., n. 13—14. Sepp, H., dr. phil., eesti ja põhjamaade ajaloo dotsent. T a a n i a j a l o o ü l d - k u r s u s , 2 t., k. 13—14, aud. 2, n. 11—12, aud. 1. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Pedagoogika p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Prof. K. Ramul. S e m i n a r p e d a g o o g i k a s : L a p s e p s ü h h o l o o g i a m e e t o d e i d , 2 t., r. 11 —13. Lai t. 36. J. Estam, end. koolinõunik. 1) S i s s e j u h a - t u s d i d a k t i k a s s e , 2 t., k. 19—21, aud. 1. 2) P r o s e m i n a r : K o o l i - j õ u d l u s t e d i a g n o o s , 2 t., r. 19—21, aud. 1. A. Elango, mag. phil. P r o s e m i n a r : V a l i t u d k ü s i m u s i p e d a g o o g i l i s e s t s o t s i o - l o o g i a s t , 2 t., e. 18—20, aud. 3. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ramul, K., cand. phil. (Peterburi), filosoofia erakorraline professor. 1) T u n - n e t u s p r o b l e e m u u e m a s f i l o s o o f i a s , 2 t., e.( r. 10-11 . 2) S e - m i n a r - p r a k t i k u m m u u s i k a p s ü h h o l o o g i a s , 2 t., e. 11 —13. C XIX t 21 3) P r a k t i 1 i s i t ö i d p s ü h h o l o o g i a s , e., r. 13—15 ja kokkuleppel osavõtjataga. Lai t. 36. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja seminare ja kodus (Riia t. 127) k. 16.30—17. Koort, A., dr. phil., filosoofia ja pedagoogika dotsent. 1) S i s s e j u h a t u s m e t a f ü ü s i k a s s e , 1 t., t. 18 — 19, aud. 2. 2) K a a s a e g s e i d f i l o - s o o f e , 1 t., n. 19—20, aud. 2. 3) S e m i n a r j a p r o s e m i n a r f i - l o s o o f i a s : T u n n e t u s t e o o r i a j a m e t a f ü ü s i k a p r o b l e e m e , 2 t., t. 19—21, aud. 2. 4) S e m i n a r j a p r o s e m i n a r p e d a g o o g i - k a s : Ü l d i s e k a s v a t u s õ p e t u s e k ü s i m u s i ü h e n d u s e s p e - d a g o o g i l i s t e u u e n d u s l i i k u m i s t e g a , 2 t., k. 15—17, Lai t. 36. (Psühhol. lab.). Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Itaal ia k e e l e j a k i r j a n d u s e pro fessuur (Itaalia Valitsuse poolt ülevalpeetav õppekoht) — v a k a n t n e . •Gulkowitsch, L., dr. phil. et med. (Königsberg), juuditeaduse korraline professor („Ühingu juudi teaduse edendamiseks Tartu Ülikoolis" ülevalpeetav õppekoht), (loeb saksa keeles). 1) H e e b r e a k e e l e m o r f o l o o g i a s t s e m i k e e l t e r a a m i s t i k u s , 2 t., e. 18 — 20, aud. 6. 2) K a r i s t u s e m õ i s - t e s t T a l m u d i õ i g u s e s v a l i t u d k o h t a d e p õ h j a l , 4 t., t. 15—17, aud. 1, r. 17—19, aud. 3. 3) H e e b r e a j a a r a m e a r a i d k i r j u (järg), 1 t., n. 17 — 18, aud. 4. 4) K o h e l e t ' i r a a m a t u k e e l , 1 t., k. 16—17, aud. 5. 5) J u u d i õ p e t u s t e s ü s t e m a t i s e e r i m i n e X s a j a n d i l v a i m s e a j a l o o v a l g u s t u s e l , 2 t. (aeg ja koht teatatakse edaspidi). 6) A k - k a d i k e e l (algajaile), 2 t. (aeg ja koht teatatakse edaspidi). Kõnetun- nid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. R u d r a u f , L., dr. (Paris), prantsuse keele, kirjanduse ja kultuuri professor (Prant- suse Vabariigi poolt ülevalpeetav õppetool). 1) P r a n t s u s e k l a s s i l i n e k i r j a n d u s j a k u l t u u r , 2 t., e. 17—18, aud. 4, r 17—18, Prants. inst. 2) A n a t o l e F r a n c e , 1 t., k. 17 —18, aud. 6. 3) P r o s e m i n a r i - h a r j u t u s i k i r j a n d u s a j a l o o a l a l t , 1 t., k. 16—17, Prants. inst. 4) K i r - j a n d u s l o o l i n e s e m i n a r : B a u d e l a i r e - F l a u b e r t , l a d o c - t r i n e d e l ' A r t p o u r 1' A r t , 2 t., 1. 16 —18, Lai t. 36. 5) P r a n t - s u s e k u n s t r e n e s s a n s i a j a s t u l , l t . , n. 17—18, Füüsika inst. aud. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. O p p e ü 1 e s a n d e t ä i t j a d j a e r a k o r r a l i s e d õ p p e j õ u d . Pridik, A., dr. phil., prof. emer., (loeb saksa keeles): R o o m a a j a l u g u : R a h v a p a r t e i v õ i t l u s s e n a a t o r i t e v a s t u ( G r a c c h u s , M a - r i u s , S u l l a r e a k t s i o o n ) , l t . , n. 15-16, Lai t. 36. Semper, J., mag. phil. Loeb ülesandel: E s t e e t i k a , 1 t., n. 16—17, aud. 5. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. A n n i , A., dr. phil., aj. ülemääraline abiõppejõud eesti ja üldise kirjanduse alal. E e s t i r a h v a l u u l e k u n s t i l i n e k ü l g , 2 t., t. 16—18, aud. 2. Kõne- tunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kaun, A., mag. phil., aj. ülemääraline abiõppejõud uurali keeleteaduse alal. S o o m e - u g r i k e e l e t e a d u s e a j a l u g u , 2 t., k. 18—20, aud. 4. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Puksoo, Fr., cand. phil., ülikooli raamatukogu juhataja. P r o s e m i n a r e e s t i r a a m a t u a s j a n d u s e s j a b i b l i o g r a a f i a s , 1 t., k. 15—16. Üli- kooli raamatukogus. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Ariste, P., mag. phil. Loeb ülesandel: 1) Ü l d f o n e e t i k a (algus), 2 t., n., r. 9—10, Lai t. 36. 2) K a t s e l i s f o n e e t i l i s i h a r j u t u s i , 2 t., k. 17—19. Psühhol. lab. Lai t. 36. 3) H a r j u t u s i m u r d e u u r i m i s e m e - t o o d i k a s (soome-ugri ja slaavi filoloogidele), 2 t., 1. 9—11, Lai t. 36. Kõnetunnid: 13—14 Eesti Keele Arhiivis 22 C XIX j, E r a d o t s e n d i d . Freymann, V., dr. phil., filosoofia eradotsent. Loeb ülesandel : 1) A n t i i k f i l o s o o f i a (järg), loengud ühes kollokviumiga, 3 t., n. 19—21, aud. 4, r. 13—14, Lai t. 36. Ernits, V., cand. phil., slaavi keelte eradotsent. Loeb ülesandel: P o o l a m u r - d e d , 1 t., r. 10—11, aud. 6. Aavik, J., mag. phil. (Helsingi), eesti keele eradotsent. Loengutest teatatakse edaspidi. Sildnik, A., cand. hist., Eesti ja põhjamaade ajaloo eradotsent. L i i v i m a a k u b e r m a n g u v a l i t s u s e a r h i i v XIX s a j a n d i l , 1 t., t. 18—19, aud. 4. Kõnetunnid: R. Keskarhiivis äripäeviti 11—13. Loorits, 0., dr. phil., rahvaluule eradotsent. 1) S e m i n a r r a h v a l u u l e s , 2 t. 2) P r o s e m i n a r r a h v a l u u l e s , 1 t. Aeg kokkuleppel osavõt- jatega. Eesti Rahvaluule Arhiivis (Aia t. 42). Kõnetunnid : Eesti Rahvaluule Arhiivis (Aia t. 42) äripäeviti 10 — 14. L e k t o r i d . Veski, J. V., dr. phil. h. c., eesti keele lektor. 1) T e g e l i k e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a (tuletusõpetus ja süntaks), 3 t., e., k., 1. 15—16, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a a l a l , l t . , 1. 14—15, aud. 5. 3) E e s t i k i r j a n d u s l o o p e a j o o n i (ärkamisaegne kirjandus, järg), 2 t., t 15—16, aud. 6, r. 15—16, aud. 5. 4) E e s t i k e e l e j a k i r j a n d u s e m e t o o d i k a , 2 t., n. 14—16, aud. 5. Kõnetunnid; ülikooli lektooriumis peale loenguid. Suits, Aino, mag. phil., (Helsingi), soome keele lektor. 1) A l g k u r s u s f i l o - l o o g i d e l e (Soome keele morfoloogia eesti keele alamastme ulatuses), 3 t., k. 11—13, aud. 6, r. 14—15, aud. 2. 2) E d a s i j õ u d n u t e k u r s u s (Soome keele süntaks), 2 t., k. 14—15, aud. 6, n. 14—15, aud. 2. 3) P r a k t i l i n e k u r s u s (ka mittefiloloogidele, tõlkeid ja konversatsiooni), 2 t., k. 15—16, aud. 4, r. 16—17, aud. 6. 4) A r e n g u j o o n i s o o m e k i r j a n d u s e s , l t . , n. 18—19, aud. 4. Loeb ülesandel : 5) K õ n e t e h n i k a t 2 t.: a) D i k t - s i o o n j a r õ h u t a m i n e , t. 16—17, matemaatika inst. aud. Gustav-Adolfi t. 12. b) E e s t i p r o o s a - j a l u u l e t e k s t i d e a n a l ü ü s i m i s t , t. 17—18,, matemaatika inst. aud. Gustav-Adolfi t. 12. Kõnetunnid: ülikooli lektoori- umis peale loenguid. Vilhelmson, K., cand. phil. (Peterburi), vanade keelte lektor. 1) L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e : V e r g i l i u s , A e n e i s II j a H o r a t i u s , C a r m i n a , 4 t., e., t. 17—18, aud. 5, n., r. 17—18, aud. 6. 2) K r e e k a k e e l e l e k t o r i k u r s u s : a) a l g a j a i l e (järg): X e n o - p h o n , A n a b a s i s , 4 t., t., k., n., r. 14—15. b) e d a s i j õ u d n u i l e : P l a t o n , S y m p o s i o n j a H o m e r u s , l i i a s , 4 t., e., n., 1 5 - 1 6 , L 15—17. Klass, muinast. inst. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Roos, E., mag. phil., (loeb ülesandel): L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s , a l g a j a i l e (järg) : C a e s a r , D e b e l l o G a l l i c o I (lõpuni) ; C i - c e r o , i n C a t i l i n a m I; O v i d i u s , M é t a m o r p h o s é s (valitud pa- lad), 4 t., e. 1 8 - 1 9 , aud. 5, I. 16—17, aud. 5, n. 18—19, aud. 3, r. 1 8 - 1 9 , aud. 5. Prantsuse keele lektori koht — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : prof. L. Rud- rauf. 1) P r a n t s u s e k e e l e l e k t o r i k u r s u s (algajaile, järg), 3 t., e. 18—19, aud. 4, t. 17 — 18, aud 4, n. 18—19, aud. 6. 2) P r a n t s u s e k e e l e l e k t o r i k u r s u s (edasijõudnuile, järg) 3 t., e. 16 —17, aud. 6, t. 16—17, aud. 4, n. 16—17, Prants. inst. 3) K õ r g e m k u r s u s (järg), 2 t., t., r. 10—11, Prants. inst. Kõnetunnid ülikooli lektooriumis peale loenguid. C XIX! 23 Schreinert, K., dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. 1) S a k s a k e e l e l e k - t o r i k u r s u s , 3 t., e. 15—16, k. 9—10, 1. 15—16, aud. 4. 2) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s ( g e r m a n i s t i d e l e ) , 3 t., e. 16—17, k. 10—11» 1. 16—17, aud. 4. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Harris, Henry C- C., B. A. (Madras), inglise keele lektor. 1) L e k t o r i k u r - s u s , k a a s a e g n e k i r j a n d u s , Grupp A, 2 t., e. 8—9, aud, 2, n. 8—9, aud. 1. Grupp B, 2 t., e. 10—11, aud. 6, n. 10—11, aud. 1. 2) K a a s - a e g n e a j a l e h t , Grupp A, 2 t., t. 12—13, aud. 2, r. 10 —11, aud. 1, Grupp B, 2 t., t. 9—10, aud. 4, r. 8—9, aud. 2. 3) G r a m m a t i k a , Grupp A, 2 t., k., 1. 8—9, Grupp B, 2 t., k. 9—10, 1. 10—11, aud. 1. 4) T e i n e l e k t o r i k u r s u s : „ G e o r g e E l i o t " , 2 t., n. 11—12, aud. 5, t. 8—9, aud. 2. 5) T e i n e l e k t o r i k u r s u s : I n g l i s e k o m p o s i t s i o o n j a s t i i l , 2 t., k. 13—14, aud. 6, 1. 9—10, aud. 1. Kõnetunnid: ülikooli lek- tooriumis peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. 1) V e n e k e e l e l e k - t o r i k u r s u s : 6 t., t. 9—11, aud. 6, n. 8—10, aud. 4, r. 18—21, aud. 6. 2) V e n e k i r j a n d u s l o o p e a j o o n i (järg), 1 t., 1. 10—11, aud. 4. 3) Ü l e m a s t m e s e m i n a r v e n e k i r j a n d u s e a l a l , l t . (aeg kokku- leppel osavõtjatega). Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Rootsi k e e l e a la l annab õpetust mag. G. W i e s e i g r e n : 1) L e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , 4 t., k. 18—20, aud. 3, r. 17—19, aud. Lai t. 36. 2) L e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e , 2 t., n. 17 —19, aud. Lai t. 36. — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. Györke, J., dr. phil. (Pècs), ungari keele lektor. 1) U n g a r i k e e l a l g a - j a i l e , 2 t., 1. 8.30—10, aud. 4. 2) V a l i k u i d V ö r ö s m a r t y , M i h a l y luu- l e t u s i s t , 2 t., n. 8.30 —10, aud. 6. 3) U n g a r i k e e l e k õ n e l e m i s e d ( k õ i g i l e k u u l a j a i l e ) , l t . , e. 17—18, aud. Lai t. 36. 4) U n g a r i k e e l e t u l e t u s õ p e t u s , 1 t., e. 18—19, aud. Lai t. 36. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. • Kapl insk i , J., dr. phil. (Varssavi), poola keele lektor (Poola valitsuse poolt üle- valpeetav õppekoht). 1) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , k a m i t t e f i l o l o o g i d e l e (järg), 3 t., e. 17—18, aud. 2, n. 17—18, aud. 3, r. 16—17, aud. 2. 2) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s s l a v i s t i - d e l e ( t e k s t i d e l u g e m i n e j a a n a l ü ü s : A. M i c k i e w i c z . „ P a n T a d e u s z " ) , 2 t., e. 18—19, aud. 2, k. 13—14, aud. 4. 3) V a l i t u d p e a - t ü k k e p o o l a k i r j a n d u s e s t : P o o l a k i r j a n d u s XIX-1 s a j a n d i 1 (järg, Poola keeles), 2 t., t. 13—14, aud. 2, n. 16—17, aud. 3. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Võrk, E., ülikooli muusikaõpetaja. 1) H ä ä 1 e r_ü h m a - j a k o o r i h a r j u t u s i , t., r. 20—22.30, pühapäeval 11.30—13.30, Õigusteaduskonna dekanaadi ruumi- des (sissekäik aula kaudu). 2) M u u s i k a t e o o r i a j a n o o d i õ p e t u s , 2 t., t., r. 19—20, usutead. seminari ruumes. 3) K i r i k u m u u s i k a t , 2 t., n. 19 — 21, ülikooli kirikus. 4) S ü m f o o n i a o r k e s t r i h a r j u t u s i j a ü l d l a u l u (aeg ja koht kokkuleppel osavõtjatega). Kõnetunnid: kodus (K. A. Hermanni 11—3, tel. 14-99), k., n., r. 15—16, Matemaatika-loodusteaduskond. Jaakson, H., dr. phil. nat., matemaatika korraline professor, prorektor. 1) M a t e - m a a t i l i n e a n a l ü ü s I, ü h e s h a r j u t u s t e g a : d i f f e r e n t s i a a l - j a i n t e g r a a l a r v u t u s , 4 t., e., k. 10—11, 1. 10—12. 2) S e m i n a r m a t e m a a t i l i s e s a n a l ü ü s i s , 2 t., e., k. 11—12. Mat.-aud. — Kõne- tunnid : prorektoraadis e., k. 13 — 14, 1. 12—13. 24 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I C XIX t Sarv, J., dr. phil. nat.', matemaatika korraline professor. 1) K õ r g e m g e o - m e e t r i a I: k õ v e r a d j o o n e d j a p i n n a d , ü h e s h a r j u t u s t e g a , 4 t., t., r. 10 —12. Mat. aud. 2 ) E r i p r a k t i k u m k u j u t a v a s g e o - m e e t r i a s , 4 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : mat.-inst. peale loenguid. Nuut, J., dr. phil. nat., matemaatika dotsent. 1) M a t e m a a t i k a a l g p r a k - t i k u m II, 3 t., k. 16—17, 1. 8—10. 2) E l e m e n t a a r m a t e m a a t i k a k õ r g e m a l t v a a t e k o h a l t II ( g e o m e e t r i a osa) , 3 t., t. 12—14, r. 12—13. 3) V a l i t u d k ü s i m u s i m a j a n d u s m a t e m a a t i k a s t , 1 t., aeg kokkuleppel. Mat.-aud. — Kõnetunnid : mat.-inst. peale loenguid. Rägo, G., cand. math., mehaanika ja rakendusmatemaatika korraline professor. 1) Ü l d i n e m e h a a n i k a , ü h e s h a r j u t u s t e g a , 6 t*, e., t., k. 8—10. Mat.-aud. 2) P r a k t i k u m n u m b r i l i s t e s j a g r a a f i l i s t e s m e e - t o d i t e s , tööde vastuvõtmine, 2 t., e. 10.30—12.30, rakendusmat. labor. — Kõnetunnid : e., t., k. 10—10.30 omas kabinetis. Rootsmann, D., cand. malh., astronoomia ja astrofüüsika korraline professor. 1) U i d i n e a s t r o n o o m i a II, 2 t., t., n. 12—13. Füüs.-aud. 2) Ü l d i s e a s t r o n o o m i a s e m i n a r , 2 t., t. 17—19. Tähetornis. 3) Ü l d i s e a s t r o - n o o m i a p r a k t i k u m . Aeg ilmastiku tingimuste ja kokkuleppe järele.. 4) S t e l l a a r a s t r o n o o m i a (tähtede liikumine), 2 t., k., 1. 12—13. Tähe- tornis. — Kõnetunnid : peale loenguid ja tähetornis eriti t., n., 1. kell 13. Kirde, K., dr. rer. nat. (Hamburg), geofüüsika ja meteoroloogia korraline pro- fessor. 1) T e o r e e t i l i n e m e t e o r o l o o g i a , 4 t., k. 13—15, 1. 8—10. 2) H a r j u t u s i t e o r e e t i l i s e s m e t e o r o l o o g i a s (mat.-osak. üliõpi- lasile), 2 t. Aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : meteor.-observatooriumis peale loenguid. Vilip, J., dr. phil. nat., füüsika korraline professor. 1) Ü l d i n e f ü ü s i k a II, 5 t., e., t., k., n., r. 11—12. Füüsika-aud. 2) F ü ü s i k a k a t s e t e h n i k a , t., k., n. 10—13, e., t., n. 16 —19, 1. 10—12. 3)1 p r a k t i k u m f ü ü s i k a s , e., t., n., 1. 10—13, e., t., n. 16—19, k., r. 8 —14. 4) II p r a k t i k u m f ü ü s i - k a s (edasijõudnutele), t. 16—19, n. 10—13 ja 16—19, k. 8—14, 1. 10—13. Eritööde jaoks on laboratoorium avatud terve päeva jooksul. — Kõnetunnid : füüsika-instituudis äripäeviti 12—13. Perlitz, H., dr. phil. nat., teoreetilise ja tehnilise füüsika korraline professor, 1) I n t e r f e r e n t s i d , r u u m i d e g r u p i d j a k r i s t a l l i d e s t r u k - t u u r i d , ü h e s h a r j u t u s t e g a , 6 t., e., k., r. 12—14. Füiisika-aud. — Kõnetunnid : k. 14 —14.15 omas toas. Paris, A-, dr. phil. nat., anorgaanilise keemia korraline professor. 1) A n a l ü ü - t i l i s e k e e m i a p õ h i j o o n i , 4 t., e., t., k., n. 9—10. 2) K e e m i a e e l p r a k t i k u m (tehnikateadusk. keemiainseneride haru üliõp.), 1. 9 — 13. 3) K e e m i l i s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m i juhatamine, äripäeviti 11 — 12. 4) A n o r g a a n i l i s e p r e p a r a t i i v s e p r a k t i k u m i juhatamine, äri- päeviti 12—13. 5) K e e m i a p r a k t i k u m (tehnikateadusk. ehitusinseneride haru ja põllumajandusteadusk. üliõp.), e., t., k., n., r. 14—17. — Kõnetunnid : e., t., k., n., r. 13—13.30 omas kabinetis. Kogerman, P., D. I. C., M. Sc. (London), dr. sc. techn. (Zürich), orgaanilise keemia korraline professor. 1) O r g a a n i l i s e k e e m i a p õ h i j o o n i ( ü h e s k o 11 o o k v i u m i g a), 5 t., e., t., k., n., r. 10 — 11. 2) P r a k t i l i s t e t ö ö d e j u h a t a m i n e o r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m i s , äri- päeviti 12—13. — Kõnetunnid : e., k., r. 11—12 omas kabinetis. Parts, A., dr. phil. nat., füüsikalise keemia dotsent. 1) F ü ü s i k a l i n e k e e - m i a II, 3 t., t. 8—10, r. 8—9. 3 ) K o l l õ i d k e e m i a p õ h i j o o n i ü h e s h a r j u t u s t e g a , 2 t., k. 8—10. 3) F ü ü s i k a l i s e j a e l e k t r o k e e - m i a p r a k t i k u m , e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. 4) T e h n i l i s e e l e k - t r o k e e m i a p r a k t i k u m , e., t., k., n., r. 9—17, I. 9—13. 5) K o l l o i d - C XIX t 25 k e e m i a p r a k t i k u m , e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. 6) S p e k t r a a l - a n a l ü ü t i l i n e p r a k t i k u m , aeg kokkuleppel. 7) K e e m i l i s e t e r r n o - d ü n a a m i k a p õ h i s e a d u s (seminar magistrantidele), aeg kokkuleppel. 8) K o l l o o k v i u m f ü ü s i k a l i s e ja r a k e n d u s f ü ü s i k a l i s e k e e m i a u u e m a t e s t s a a v u t u s t e s t , n. 17—18. — Kõnetunnid: t., k., r. 12.30—13 omas toas. Lippmaa, T., dr. phil. nat., taimemorfoloogia ja -süstemaatika korraline professor. 1) T a i m e m o r f o l o o g i a j a s ü s t e m a a t i k a (loodusteadl.), 4 t., r. 11—13, 1. 8—10. 2) T a i m e m o r f o l o o g i a j a - s ü s t e m a a t i k a p r a k t i k u m , äripäeviti 9—13. 3) T a i m e d e m ä ä r a m i s e h a r j u t u s i , 6 t. rühmiti, e., k., n. 15—17. 4) G e o b o t a a n i k a s e m i n a r , 1 t., aeg kokkuleppel. 5) E e s t i õ i s t a i m e d II, harjutused, 1 t. Aeg kokkuleppel 6) B o t a a n i l i s i e k s k u r s i o o n e . — Kõnetunnid : taimemorfol. ja süst.-lab. n., r., I. 10-10.3G. Kaho, H., dr. phil. nat., taimefüsioloogia korraline professor. 1) T a i m e f ü s i o - l o o g i a (loodusteadl. ja metsateadl.), 4 t., t., r. 9—11. 2) T a i m e a n a t o o - m i l i n e p r a k t i k u m . Aeg kokkuleppel. 3) B o t a a n i l i n e m i k r o s - k o o p i l i n e a l g p r a k t i k u m (loodusteadl.). Aeg kokkuleppel. 4) K o l - l o o k v i u m p r a k t i k u m i d e a r v e s t a m i s e k s , 3 t., e., k., r. 10—11. — Kõnetunnid : taimefüsioloogia-lab. äripäeviti, peale laupäeva 11—11.30. Riikoja, H., cand. rer. nat., selgrootute zooloogia korraline professor, dekaan. 1) S e l g r o o t u t e z o o l o o g i a I, 4 t., e. 12—13, t. 12—14, k. 12—13. 2) S e l g r o o t u t e z o o l o o g i a p r a k t i k u m I. Aeg kokkuleppel. 3) S e l g - r o o t u t e s ü s t e m a a t i k a p r a k t i k u m (Coleoptera). Aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : omas toas e., t , k. 11.45 — 12.15. Piiper, J., Ph. D. (London), selgrooliste zooloogia korraline professor. 1)* S e l g - r o o l i s t e z o o l o o g i a (imetajad ja linnud), 3 t., e., t., k. 11—12. 2) H a r j u - t u s i v õ r d l e v a s a n a t o o m i a s , 2 t., r. 17—19. 3) H a r j u t u s i s e l g r o o l i s t e z o o l o o g i a s , 2 t., t. 17—19. 4) E v o l u t s i o o n i - t e o o r i a p õ h i j o o n i , 1 t., n. 11 —12. — Kõnetunnid: omas toas peale loenguid. Õpik, A., dr. phil. nat., geoloogia ja paleontoloogia korraline professor. 1) G e o - l o o g i a j a p a l e o n t o l o o g i a p õ h i j o on i , 4 t., t., k., n., r. 13—14. 2) G e o l o o g i a j a p a l e o n t o l o o g i a h a r j u t u s i , 3 t., aeg kokku- leppel. 3) P e t r o g r a a f i a , 2 t., aeg teatatakse edaspidi. 4) P e t r o - g r a a f i a h a r j u t u s i , 2 t., aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : omas toas peale loenguid. T a m m e k a n n , A., dr. phil. (Helsingi), geograafia korraline professor. 1) Ü l d i n e g e o g r a a f i a II ü h e s h a r j u t u s t e g a , 3 t., t., k., n. 8—9. Geol.-aud. 2) G e o g r a a f i a s e m i n a r , 2 t. Aeg kokkuleppel. Geograafia kabineti joonistamissaalis. 3) K a r t o g r a a f i a p r a k t i k u m . Joonistamissaal on avatud äripäeviti 10—15. — Kõnetunnid : geograafia kabinetis peale loenguid. A s t r o n o o m - o b s e r v a a t o r . Õpik, E., dr. phil. nat. 1) L e n d t ä h e d , 1 t. 2) S e m i n a r ja h a r j u t u s i p r a k t i l i s e s a s t r o n o o m i a s , 1 t. 3) Loeb ülesandel soovitava ainena : A s t r o n o o m i l i n e s t a t i s t i k a , 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . A l e k s e j e v , V., dr. math. (Moskva), prof. emer., loeb eradotsendina (saksa keeles) : I n v a r i a n t i d e t e o o r i a , 1 ;t., t. 12—13., mat.-inst. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. 26 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I C XIX, Krahn, E., dr. phil. (Göttingen), matemaatika eradotsent. Loeb soovitava ainena : O s a t u J e t i s t e g a t e i s e j ä r g u d i f f e r e n t s i a a l v õ r r a n d i d , 21.,. n. 12—14, mat. inst., seminari ruumis. — Kõnetunnid : peale loenguid. Letzmann, J., dr. phil. (Helsingi), geofüüsika eradotsent. Loeb soovitava ainena : L e n n u a e r o l o o g i a , l t . Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid: peale loenguid. Vellner, A., dipl. ins., hüdroloogia eradotsent: V a l i t u d p e a t ü k k e E e s t i v e e o l u d e u u r i m i s e s t , l t . Aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid: peale loenguid. Kalviste, J., dr. es sc. (Pariis), keemia eradotsent. Loeb soovitava ainena : S p e k t r a a l a n a l ü ü s , 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetun- nid : peale loenguid. Laur, A., dr. ing. (Dresdeni tehnikaülik.), keemia eradotsent. Loeb soovitava ainena : T i l k a n a l ü ü s (harjutustega), 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Tiganik, L., dr. phil. nat., keemia eradotsent. Loeb soovitava ainena: K e e m i a a j a l u g u , 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Luha, A., dr. phil. nat., geoloogia eradotsent. (Käesoleval sem. loengute pidamise kohustusest vabastatud). Kõnetunnid : ülikooli sekretariaadis äripäeviti 11—12. Thomson, P. V., dr. rer. nat. (Riia), geoloogia eradotsent. Loeb soovitava ainena: E u r o o p a m e t s a d e a j a l u g u ü h e s L ä ä n e m e r e a j a l o o g a , 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Markus, E., dr. phil. nat., geograafia eradotsent. K õ r b k a u s a a l s e n ä h t u - s e n a , 1 t., r. 7—8. Geogr.-audit. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Loomaarst i- teaduskond. Anatoomia, embrüoloogia, histoloogia j a võrd leva anatoomia professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Vau, E., dr. med. vet., prosektor. A n a t o o - m i a II, 5 t. 2) T o p o g r a a f i l i n e j a r a k e n d u s a n a t o o m i a 2 t. 3) P r a k t i l i s i t ö i d " . a) a n a t o o m i a s , 6 t. ja b) r a k e n d u s - a n a t o o m i a s , 6 t. Aeg ja koht teatatakse hiljemini. Saral, K., dr. med. vet., kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi korraline professor, haavakliiniku juhataja. 1) O p e r a t i i v k i r u r g i a , 2 t., t., n. 8—9. 2) E r i - k i r u r g i a , k a b j a h a i g u s e d j a d i a g n o s t i k a , 4 t., t., k., n. 16—17, k. 8_—9. 3) H a a v a k l i i n i k , 12 t., äripäeviti 10—12. Juhatab ülesandel: 4) O p p e s e p i k o j a p r a k t i k u m , 4 t., aeg kokkuleppel. —- Kõnetunnid : haavakliinikus, tel. 1-82; kodus (Vene t. 22) 9—10 ja 14—16, tel. 3-19. Tomberg, J., loomaarst, kirurgia dotsent. 1) S ü n n i t u s a b i j a s t e r i l i t e e t (VIII sem. üliõpilasile), 2 t., t., n. 9—10. Hobusekasvat.-kab. auditooriumis (Vene t. 28). 2) S ü n n i t u s a b i e e l p r a k t i k u m , 2 t., r. 17.30—19.30 (VIII sem. üliõp.). 3) S ü n n i t u s a b i k l i i n i k , 12 t., äripäeviti 10—12. 4) V ä l j a s õ i t e s ü n n i t u s a b i a l a l j u h t u d e j ä r e l e . — Kõne- tunnid : veistehaiguste ja sünnitusabi kliinikus (Vene t. 30-a), äripäeviti 10—12, tel. 12-51. Ridala, V., dr. med. vet., patoloogilise anatoomia, histoloogia, kohtuliku looma- arstiteaduse ja Iihavaatuse dotsent. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a t o o m i a , h i s t o l o o g i a j a p a r a s i t o l o o g i a , 4 t., e., t., n. 13—14, r. 8—9 C XIX! Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I 27 (VI sem. üliõpilasile). 2) L a h a n g u õ p e t u s , 2 t., 1. 10—12 (VI sem. üliõpi- lasile). 3) L a h a n g u i d iga päev juhtude järele (VIII ja X sem. üliõpilasile). Loomapatoloogia-instituudis (Vene t. 32). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Ainson, J., loomaarst, patoloogilise anatoomia dotsent, teaduskonna raamatukogu juhataja. 1) L i h a t u n d m i n e , 4 t., t., n. 12—13, k., I. 9—10. 2) L i h a - t u n d m i s e h a r j u t u s i , 4 t., k., r. 13 — 15. Loomapatol.-instituudi audit. (Vene t. 32). — Kõnetunnid : Loomapatol.-instituudis peale loenguid ja kodus (Päeva 1—3) r. 11 — 12. Karlson, J., dr. med. vet. (Viin), veistehaiguste dotsent, teaduskonna sekretär, veistehaiguste ja sünnitusabi kliiniku juhataja. 1) V e i s t e h a i g u s e d (VIII sem. üliõpilasile), 2 t., e. 12—13, r. 9—10. Hobusekasvat.-kab. audit. (Vene t. 28). 2) V e i s t e h a i g u s t e k l i i n i k , 12. t., äripäeviti 10—12. 3) V ä l j a s õ i t e v e i s t e h a i g u s t e a l a l (X sem. üliõpilasile), igapäev juhtude järele. — Kõnetunnid : veistehaiguste ja sünnitusabi kliinikus (Vene t. 30-a) äripäeviti 10—11, tel. 12-51. Taagepera, K., loomaarst, hobusekasvatuse, eksterjööri ja rakendusõpetuse dotsent. 1) H o b u s e k a s v a t u s , 3 t., e., r., 1. 13—14. Hodusekasvat.-kab. audit. (Vene t. 28). 2) P r a k t i l i s i t ö i d h o b u s e k a s v a t u s e s , 4 t., aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : peale loenguid hobusekasvatuse-kabinetis (Vene t.28). Roots, E., dr. med. vet. (Viin), loomatervishoiu ja piimahügieeni korraline pro- fessor, teaduskonna dekaan. 1) L o o m a t e r v i s h o i d (VIII sem. üliõpilasile), 3 t., e. 9—10, t. 16—17, 1. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d l o o m a t e r v i s - h o i u s , .4 t., k., n. 15—17. 3) K a l a d e j a m e s i l a s t e h a i g u s e d (X sem. üliõpilasile), 2 t., k., n. 9—10. Loomatervishoiu-aud. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : e. 12 —13 loomatervishoiu-instituudis ja k. 12—13 dekanaadis (Vene t. 28). Laas, A., dr. med. vet. (Viin), eripatoloogia, teraapia ja diagnostika korraline pro- fessor, sisehaiguste-kliiniku juhataja. 1) E r i p a t o l o o g i a , t e r a a p i a j a s i s e h a i g u s t e k l i i n i l i n e d i a g n o s t i k a , 3 t., k. 9—10, 1. 8—10. 2) S i s e h a i g u s t e k l i i n i k , 15 t., äripäeviti 10—12, e., k.„ r. 17—18. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i k l i i n i l i s e s d i a g n o s t i k a s , 3 t., e., r. 15 —17. Teaduskonna sisehaiguste-kliinikus (Vene t. 30). — Kõnetunnid : sealsamas äripäeviti 10—10.30, tel. 1-53. Laja, F., dr. med. vet., epizootoloogia, eribakterioloogia ja politseilise loomaarsti- teaduse korraline professor, väikeloomade-kliiniku juhataja. 1) E p i z o o t o - l o o g i a j a v e t e r. p o l i t s e i , 3 t., t,, n„ 1. 8—9. 2) E r i b a k t e r i o - l o o g i a j a s e r o l o o g i a , 3 t., e. 8—9, k. 12 —14. Hobusekasvat.-kabin. audit. (Vene t. 28). 3) P r a k t i l i s i t ö i d e r i b a k t e r i o l o o g i a s j a s e r o l o o g i a s , 3 t., aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid: bakterioloogia-jaamas (Vene t. 34) 10—12. Tehver, J., dr. med. vet., anatoomia ja histoloogia dotsent. 1) H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t., n., 12—14. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o - l o o g i a s j a e m b r ü o l o o g i a s , 4 t., k. i0—12, I. 9 — 11. Loomaarstitea- duskonna Theatrum zootomicumi ülemisel korral (Vene t. 32). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. P r o s e k t o r . Vau, E., dr. med. vet, anatoomia prosektor. A n a t o o m i a p r a k t i l i s i t ö i d , 15 t., e., t., k., n., r. 15—18. Theatrum zootomicum'is (Vene t. 32). — Kõne- tunnid : sealsamas äripäeviti 10—11. O p p e ü l e s a n d e t ä i t j a . Herodes, A., dr. med. vet., loomatervishoiu inspektor. Loeb ülesandel: V e t e ^ r i n a a r - a d m i n i s t r a t s i o o n , 1 t. nädalas. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. 28 C XIX ! Põl lumajandus-teaduskond. Rootsi, N-, dr. agr., taimekasvatuse korraline professor. 1) T a i m e k a s v a t u s II, 5 t., t., n. 12—14, k. 11—12. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) S e m i - n a r i h a r j u t u s i , 1 t., k. 10—11; b) S e e m n e k o n t r o l l , 2 t., t. 10—12. Taimekasvat.-kab. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Nõmmik, A., M. Sc. (New Jersey), mullateaduse ja agrikultuurkeemia korraline professor. 1) T a i m e t o i t m i n e j a v ä e t i s õ p e t u s , 4 t., e. 10—12, k. 9—11. 2) S e m i n a r i h a r j u t u s i , l t . , r. 1Ö—11. 3) L a b o r a t o o - r i u m i p r a k t i k u m , e., t., r. 8 —13 ja 14.30 —17.30, k. 8 — 14 ja 17—20, n. 8—13, 1. 8—14. Mullateaduse ja agrikultuurkeemia kabinetis (Vene t. 28). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Mägi, J., dr. agr., loomakasvatuse korraline professor, teaduskonna sekretär. 1) L o o m a k a s v a t u s II, e., k., r. 12—13, n. 11—12. 2) H a r j u t u s i l o o m a k a s v a t u s e s , 4 t., ühel rühmal k., n. 15.30—17.30, teistel — aeg kokkuleppel. (Seminariharjutused ja söötade analüüs loomakasvatuse-kabinetis Narva t. 76 ; muud harjutused Raadil.) — Kõnetunnid : loomakasvatuse-kabi- netis peale loenguid. Kabinett avatud äripäeviti 10—14 ja, peale laupäevade, 16—18. Kodune tel. 9-17. Kõpp, P., dr. agr., põllumajapidamise korraline professor. 1) A g r a a r ö k o - n o o m i a II, 4 t., e., r. 9—11. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i a g r a a r - ö k o n o o m i a s , 2 t., e., r. 11—12. 3) T ä i e n d a v a i d k ü s i m u s i a g r a a r ö k o n o o m i a s (vabatahtlik aine), 2 t., aeg kokkuleppel. Loeb ülesandel : 4) P õ l l u m a j a n d u s e a j a l u g u j a a g r a a r p o l i i t i k a , 2 t., aeg teatatakse edaspidi. Taimekasvatuse-kab. audit. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Kodune tel. 2-15. Daniel, O., metsakasvatuse professori k. t. 1) M e t s a k a s v a t u s I, 6 t., t., k. 9—11, n. 10—12. 2) M e t s a k a i t s e , 3 t., n. 12 —13, r. 9 —11. 3) P r a k - t i l i s i t ö i d : a) m e t s a k a s v a t u s e s , 2 t., b) m e t s a k a i t s e s , 1 t., c) m e t s a k a s v a t u s e s e m i n a r , 2 t., aeg kokkuleppel. Aia t. 46. 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i m e t s a k a s v a t u s e s (ülik. õppe- ja katsemetskonnas). — Kõnetunnid : peale loenguid Aia t. 46. Mathiesen, A., dr. rer. for., metsakorralduse korraline professor, teaduskonna dekaan. 1) M e t s a t a k s e e r i m i n e II, 3 t., e. 11—13, t. 11 —12. 2) D e n d - r o l o o g i a II, 2 t., k. 11 —13. 3) P r a k t i l i s i t ö i d : a) m e t s a t a k - s e e r i m i s e s , 4 t., e., n. 15—17 ; b) d e n d r o l o o g i a s , 4 t., t., r. 15 —17; c) m e t s a v a l i t s e m i s e s , 2 t., k. 16—18. Aia t. 46. 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i m e t s a t a k s e e r i m i s e s j a m e t s a v a l i t s e m i s e s (üli- kooli õppe- ja katsemetskonnas). — Kõnetunnid : peale loenguid Aia t. 46 ja dekanaadis (Vene t. 28) t. 13—14. Verberg, K., dr. rer. for., metsakasustuse dotsent. 1) M e t s a t e h n o l o o g i a , 4 t., t., n. 14—16. 2) M e t s a k a u b a n d u s , 2 t., r. 11—13. 3) M e t s a - t e h n o l o o g i a p r a k t. t ö i d , 12 t., t., k-, n., r., 16—19. 4) M e t s a - k a s u s t u s e s e m i n a r , 2 t., k. 11 —13. Aia t. 46. 5) S u v i s e i d h a r - j u t u s i m e t s a k a s u s t u s e s j a m e t s a t e h n o l o o g i a s (ülikooli õppe- ja katsemetskonnas). — Kõnetunnid : peale loenguid Aia t. 46. Rinne, L., dr. agr., kultuurtehnika ja geodeesia korraline professor. 1) M a a - p a r a n d u s j a s o o k u l t u u r III, 4 t., e , t. 8 — 10. 2) G e o d e e s i a II (metsaosak. üliõpilasile), 2 t., k., n. 8 — 9. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) m a a p a r a n d u s e s j a s o o k u l t u u r i s , 6 t., I rühm e. 14 —17, II rühm t. 17—20; b) g e o d e e s i a s , 4 t., I rühm k. 17—19, II rühm n. 15—17. Lai t. 36. 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i m a a p a r a n d u s e s j a s o o k u l - t u u r i s n i n g g e o d e e s i a s . — Kõnetunnid : peale loenguid e., t. 10—10.30 Lai t. 36. Luksepp, A., põllumajanduslikkude riistade ja masinate dotsent. 1) P õ l l u - m a j a n d u s l i k u d r i i s t a d j a m a s i n a d ü h e s m a a h a r i m i s e g a II, C X I X t 29 4 t., t., k., n., r. 12—13. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i , 2 t. (rühmiti à 10 isikut), aeg-kokkuleppel. 3) S u v i s e i d h a r j u t u s i t e h n i l i s t e t ö ö d e a l a l . Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Lepik, E., dr. sc. nat. (Zürich), taimekasvatuse dotsent. 1) B o t a a n i k a s ü s - t e m a a t i k a (agr. ja metsaosak. üliõpilasile), 4 t., k. 11 —13, n. 12—14. Botaanika-aia auditooriumis. 2) H a r j u t u s i t a i m e d e m ä ä r a m i s e s , 2 t., k. 1 8 - 2 0 (agron. osak. üliõpilasile); n. 18 — 20 (metsaosak. üliõpilasile). Harjutustele ülesandmine esimesel loengul. Harjutused peetakse taimemorfo- loogia ja -süstemaatika laboratooriumis, botaanika-aias. 3) E k s k u r s i o o n e j a s u v i s e i d h a r j u t u s i , ajad teatatakse loenguil. — Kõnetunnid: seal- samas peale loenguid. Kabineti ja katsejaama tel. Raadil 1-68, kodune tel. 13-13. Liik, E., mag. agr., loomakasvatuse dotsent. 1) V ä i k e l o o m a - j a l i n n u - k a s v a t u s I, 3 t., k. 9—10. 1. 11 —13. 2) H a r j u t u s i v ä i k e l o o m a ^ j a l i n n u k a s v a t u s e s I, 2 t., ühel rühmal t. 17 —19, teisel — aeg kokku- leppel. Loomakasvatuse-kabineti aud. ja väikeloomakasvatuse-kab. ruumes (Narva t. 76). — Kõnetunnid : väikeioomakasvatuse-kabinetis peale loenguid. Järvik, M., dr. agr., piimatalituse dotsent. 1) P õ l l u m a j a n d u s l i k m i k r o - b i o l o o g i a , 2 t., e., n. 11—12. Loomatervishoiu ja piimahügieeni insti- tuudi auditooriumis (Vene t. 38). 2) P r a k t i l i s i t ö i d p õ l l u m. m i k r o - b i o l o o g i a s , 2 t., kolmes rühmas : e., n. 15—17 ja n. 17—49. 3) P õ l l u - m a j a n d u s l i k k u d e k o o p e r a t i i v i d e a r v e p i d a m i n e , 2 t., t. 15—17. Koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : piimanduse-kabinetis (Vene t. 38) peale loenguid. Mätlik, A., eriainete õpetaja tegeliku aiatöö ja mesilastepidamise alal. 1) A i a n - d u s j a m e s i n d u s I, 2 t., t. 9 —10, k. 13—14. 2) A i a n d u s e j a m e s i n d u s e p r a k t i k u m , 2 t., aeg kokkuleppel. Taimekasvatuse-kabi- neti auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Zolk, K., eriainete õpetaja k. t. praktilise zooloogia alal. 1) R a k e n d u s z o o - l o o g i a I, 2 t., t. 11—13. 2) M e t s a z o o 1 o o g i a I, 2 t., r. 11—13. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) r a k e n d u s z o o l o o g i a s , 2 t., k. 15—17; b) m e t s a z o o l o o g i a s , 2 t., r. 15—17. Zooloogia-instituudis (Aia t. 46). 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i z o o l o o g i a s . Kabinett avatud t. ja r. 9 — 14. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid ja harjutusi; katse- jaama tel. 10-67. E r a d o t s e n t . Mets, J., õpet. agronoom, taimekasvatuse eradotsent. Loeb ülesandel: 1) H e i n a - k a s v a t u s , 2 t., e. 15—17. 2) S u v i s e i d h a r j u t u s i h e i n a k a s - v a t u s e s . — Taimekasvatuse-kabin. auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetun- nid : sealsamas peale loenguid. O p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Reinvaldt, E., dr. phil. (Budapest), kalanduse instruktor. Loeb ülesandel: 1) K a l a n - d u s , 2 t., r. 8—10. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k a l a n d u s e s , 2 t., r. 17—19. Aia t. 46. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kurkus, J., agronoom. Loeb ülesandel : P õ l l u m a j a n d u s l i k g e o g r a a ^ f i a j a k a u b a n d u s , 2 t. Aeg ja koht teatatakse ^edaspidi. T ehnikateaduskond. Maddison, O., tehnilise mehaanika ja raudkonstruktsioonide korraline professor. 1) T e h n i l i n e m e h a a n i k a : t u g e v u s õ p e t u s h a r j u t u s t e g a , 4 t, 2) P r a k t i k u m t u g e v u s õ p e t u s e s I, 4 t. 3) P r a k t i k u m t u g e v u s õ p e t u s e s II, 4 t. Gildi t. 8. — Eksperimentaalne osa prakti- 30 C XIXL kurnist tugevusõpetuses II toimub Tallinna tehnikumi tugevuslaboratooriumis Tallinnas. — Aeg teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : omas toas peale loenguid. Jürgenson, L., Sc. D. (Cambridge, Mass.), ehituskonstruktsioonide ja tsiviilehitiste erakorraline professor. 1) E h i t u s k o n s t r u k t s i o o n i d II, 3 t., e., t., k. 14—15. 2) P r a k t i k u m e h i t u s k o n s t r u k t s i o o n i d e s II, 4 t., t., k. 15—17. 3) T s i v i i 1 e h i t i s e d I, 2 t., k. 12—13 ja n. 14 — 15. 4) P õ l - l u m a j a n d u s l i k e h i t u s õ p e t u s, 1 t., e. 12 —13. 5) P r a k t i k u m p õ l l u m a j a n d u s l i k u s e h i t u s õ p e t u s e s , 2 t., n. 17—19. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Paavel, V., dipl. ins., veemajanduse ja vesiehitiste erakorraline professor. 1) V e s i - e h i t i s e d I, 4 t., e. 1 0 - 1 1 , t. 12—13, n. 12—13, r. 1 0 - 1 1 . Gildi t. 8. 2) P r a k t i k u m h ü d r o m e h a a n i k a s , 4 t., r. 14—18. End. linna elektrijaama hoones Soola t. — Kõnetunnid : peale loenguid. Teedeeh i tuse p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . 1) T e e d e t r a s s e e r i m i n e ü h e s h a r j u t u s t e g a , 2 t. 2) M u l d e h i t i s e d , 2 t. Loengutest teatatakse edaspidi. Jõumas inate j a s o o j u s m a j a n d u s e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Kopvi l lem, J., dr. phil. (Zürich), keemilise tehnoloogia erakorraline professor, dekaan. 1) K e e m i l i n e t e h n o l o o g i a II, 4 t., e., t., k., n. 13—14. 2) S o o j u s m a j a n d u s ü h e s h a r j u t u s t e g a , 2 t., e., n. 17—18. 3) K e e m i l i s e t e h n o l o o g i a p r a k t i k u m i j u h a t a m i n e , äripäe- viti 12—13. Kõnetunnid: t., n- peale loenguid omas toas ja e., k. 14 —14.30 tehnikateaduskonna dekanaadis. Livländer, R., dr. phil. nat., geodeesia dotsent. 1) G e o d e e s i a I, h a r j u - t u s t e g a , 5 t., e. 11—13, t. 12—13, r. 11—-13. Geodeesia kabinetis, Gildi 8. 2) G e o g r a a f i l i s t e k o o r d i n a a t i d e m ä ä r a m i s e m o o d - s a i d m e e t o d e i d , 2 t. Aeg kokkuleppel. 3) Suvevaheajal: g e o d e e - s i a v ä l i s p r a k t i k u m I j a g e o d e e s i a v ä l i s p r a k t i k u m II. — Kõnetunnid : peale loenguid. Grimm, K., dipl. ins., masinate konstruktsioonide ja tehnilise joonestamise dot- sendi k. t. 1) M a s i n a t e ü l d õ p e t u s . 4 t., e., r. 8—10. 2) M e h a a - n i l i s e t e h n o l o o g i a p õ h i j o o n i , 2 t., n, 9—11. — Kõnetunnid: seal- samas peale loenguid. Puu-, mass i i v- j a r a u d b e t o o n k o n s t r u k t s i o o n i d e d o t s e n t u u r — v a k a n t n e . 1) E h i t u s m a t e r j a l i d , 2 t. 2) S i l l a d I: p r o j e k t e e r i m i s e a l u - s e d j a p u u s i l l a d , 3 t. 3) R a u d b e t o o n ü h e s h a r j u t u s t e g a , 3 t. — Loengutest teatatakse edaspidi. Teaduse ja õppeasutised. Ülikooli r a a m a t u k o g u (Toomimäel, tel. 2-95). Avatud iga äripäevaL9— 15 ja 17—20. Raamatuid laenatakse lugemiseks 11 —14. Raamatukogu juhataja : P u k s o o , F r,, cand. phil. Kõnetunnid : raa- matukogus äripäeviti 10— 12. Raamatukoguhoidjad : V e 1 t m a n n , K., cand. rer. pol. et rer. comm. V i g e 1 , E. Assistendid : F r e y m u t h , O. A a v a k i v i , V i k t o r i a . L i b l i k , M a r t a . Sekretär-arveametnik : S e e b e r g , L i l l y . € XIX J Loengute ja prakti l iste tööde kava 1936. I 31 Raamatukogu komisjon : Esimees : raamatukogu juhataja F r. P u k s o o. Liikmed : prof. A. Bulmerincq, profi E. Ein, dots. R. Mark, prof. E. Masing, prof. V. Anderson, prof. P. Haliste, prof.. J. Kopvillem, prof. J. Piiper, dots. J. Ainson, prof. P. Kõpp, raamatukoguhoidja E. Vigel. Didakti l is-metoodi l ine seminar. Juhataja : R a m u l , K., prof. — Kõnetunnid : peale loenguid ja harjutusi Psühholoogia laboratooriumis (Lai t. 36) ja kodus (Riia t. 127), k. 16,30—17,00. Usuteadus l ik seminar (Peeter Põllu t. 2). Jaguneb õppetoolide järgi 6 ossa : on avatud äripäeviti 8—20. Juhataja : M a r t i n s o n , V., prof. Abiassistent : R o h e v e e , T u u l i . Usuteadusl ik arheoloogi l ine kabinett (Lai t. 34). Juhataja : S i l d O., prof. Kõnetunnid: n. kell 17. Kab. raamatukogu korraldaja : U u s p u u , V. Õigusteadusl ik seminar (Lai t. 34, k. 1). Avatud äripäeviti 9—14, raamatute väljaandmine e., t., k., n., r. 12—14. Juhataja : U l u o t s , J., prof. Seminari raamatukogu aj. abijõud : M ä g i , A., mag. jur. R o n i m o i s , H. Statistika-ökonoomiline k a b i n e t t (Lai t. 34.) Avatud äripäeviti 12 — 14. Juhataja : K u r t š i n s k i , M , prof. Noor. assistent : L a g u s , A. K a u b a t e a d u s e kabinett (Rüütli t. 2, III korral.) Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : M a r k , R., dots. Noor. assistent : K e r l e s , E b b a . Majandusgeograaf ia-seminar (Rüütli t. 24, III kord.) Avatud äripäeviti 11—15. Juhataja : K a n t , E. dots. Aj . abijõud : N õ m m e o t s , R. Vabatahtlik assistent : G r e p p , E. Kriminal ist ika-kabinett (Lai t. 34). Juhataja k. t. : E i n , prof. Vabatahtlik assistent : Õ u n a P, R. Tegel ikkude m a j a n d u s t e a d u s t e seminar (Lai t. 34). Aj. juhataja : P o o m , E., dots. Raamatukogu korraldaja : K o n t , M. 32 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I C XlX x I Sisehaigustekl i in ik (Toomimäel. tel. 73). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 9—10. Juhataja : M a s i n g , E., prof. Van. assistent : G r a n t F., dr. med. Noor. assistendid : E 1 1 e r , P., arst. V e n d e r , O., arst- Laborant : B i r k e n t h a l , E l i s a b e t h , arst. I Haavakli inik (Toomimäel, tel. 1-26). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 9—10. Juhataja : K a r e I 1, U., prof. Van. assistent : S õ r r a , J., drnd. med. Noor. assistent : K õ r e , A., arst. Noor. assist, k. t. : R u 1 1 i , A. Naistekl i in ik (Toomimäel, tel. 1-45). Sünnitajate ja haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 11.30 —13. Juhataja : M i 1 ä n d e r , J., prof. Van. assistent : K 1 e i t s m a n. R., dr. med. Noor. assistendid : T a m m , A., dr. med. P ä r n , K., arst. S ä g a , E., drnd. med. Noor. assist, k. t. : E 1 b i n g , K. Röntgenoloog : H a 1 d r e , J., dr. med. II Haavakl i inik (Maarjamõisa väljal, tel. 3-42): Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 10—-12. Juhataja : K o n i k , K., prof. Van. assistendid : L i n k b e r g , A., dr. med. V ö h r m a n n , J., drnd. med. Noor. assistendid : H a n t s o v , L., drnd. med. D e h n , F r i t z , arst. II Sisehaigustekl i in ik (Maarjamõisa väljal, tel. 2-55). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 10—11. Juhataja : V a d i , V., prof. Vanem assistent : K i e n a s t , F., drnd. med. Noor. assistendid : V a i k n a , O., arst. P ü s s , E., arst. Laborant : P e r t , V a n d a , drnd. med. Närvikl i in ik (Maarjamõisa väljal, tel. 4-74). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants iga päev 9—10. Juhataja : P u u s e p p L., prof. Van. assistent : R i v e s , J., dr. med. Noor. assistendid : Ü p r u s , V., arst. R a u d k e p p , F., arst- Ülemääral, noor. assistendid : V i i d i k . A., arst. Z 1 a f f , S., drnd. med. Vaimu- ja närv ihaiguste kl i inik (Tallinna t. 48, tel. 52). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants igapäev 11—12. Juhataja : B r e s o v s k y , M., prof. Noor. assistendid : C h r i s t i a n s o n , L., arst. V i h v e 1 i n , H., arst. S a a r s o o , H i l d a , arst. A j noor. ass. : P r u u s , L., arst. C XIX, 33 Si lmakl i in ik (Maarjamõisa t. ja Vallikraavi nurgal, tel. 3-98). Ambulants äripäeviti 8 — 10. Juhataja : U u d e 1 t , J., prof. Van. assistent : V ö h r m a n n , S a l m e , drnd. med. Noor. assist. : S u u r k ü l a , G., drnd. med. Lastek l i in ik (Veski tän. 6, tel. 4-61). Ambulants ja nõuandekoht emadele. Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : L ü ü s , A., prof. Noor. assistent : O l e s k , J u t a , arst. Noor. assist, k. t. : A l l i k , A. Nahapol ik l i in ik (polikliiniku hoones, Gustav Adolfi tän. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 12—13. Juhataja : P a 1 d r o c k , A., prof. Van. assistent : N a u m o v , L u d m i l l a , drnd. med. Noor. assistent: P o o m a n , A , drnd. med. Nahapolikliiniku juurde kuulub l e p r o s o o r i u m „M u u 1 i" (Veeriku ale- vis) ja d e r m a t o l o o g i a - k ! i i n i k ( I I diviisi laatsaretis. Jaama tän.). Haigete vastuvõtmine Nahapolikliiniku juhataja kaudu. Juhataja : P a 1 d r o c k , A., prof. Sisehaiguste-pol ik l i in ik (Gustav Adolfi t. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 14—16. Juhataja k. t. : V a d i , V., prof. Noor. assistent. : 1 r e i a l , K., arst. Ortopeed i l ine po l ik l i in ik (I haavakliinikus). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 11—12. Juhataja : J ü r g e n s , B., dotsent. Hambapolikliinik (Rüütli t. 24). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 15—17. Aj. juhataja : K a r e 1 1 , U., prof. Van. assistent: H i i e , V., dr. med. Kõrva-, n ina- j a k u r g u h a i g u s t e kl i inik. Juhataja : S a a r e s t e , E., prof. Van. assistent : K r a m a n n , O., drnd. med. a) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e p o l i k l i i n i k (polikliinikus, Gustav Adolfi t. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 14—15. b) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e k l i i n i k u s t a t - s i o n a a r n e o s a k o n d (I haavakliinikus, Toomimäel). Töötunnid 11 —14 igapäev, Farmakognoosia-inst i tuut (Rüütli tän. 2, tel. 1-98). Avatud äripäeviti 9—13.30, 17—20. Juhataja : S t a m m , J., prof. Van. assistent : T o m i n g a s , A l m a , dr. pharm. Abijõud : M i c h e l s o n , H. T r u u s , L i n d a . 3 34 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I C XIX x Farmatseuti l ise keemia instituut (Rüütli t. 2, tel. 1-98). Avatud äripäeviti 9—13, 17—20. Juhataja: P a r t s , H., prof. Van. assistent: A n i l i n e , A., mag. pharm. Abi j. galeenilise farmaatsia alal: K u u s i k , U. Anatoomia-inst ituut (Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 8 —13, 15—18. Juhataja : V e i n b e r g , E., prof. Prosektor: A u n a p , E., dr. med. Aj. demonstraatorid-abijõud : H u n t , A. B r a u n , J. Histoloogia, embrüoloogia j a võrdleva anatoomia instituut (Toomimäel, vanas anatoomikumis, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 8—13, 15 —18. Juhataja k. t. : V e i n b e r g , E., prof. Van. assistent : T e i s s , L y d i a , dr. phil. nat. Operati ivse kirurgia kab inet t (vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 17—18. Juhataja : J ü r g e n s , B., dots. Noor. assistent : J a k o b s o n , M a r t a , arst. Patoloogia-instituut (Savi t., tel. 2-74). Avatud äripäeviti 13 —14. Juhataja: V ä i d e s , A., prof. Prosektor: Noor. assistent : J a k o b s o n , E , arst. Ajut. abijõud: T i m m e r , E l l e n . S o e k õ r v , E. Hügieeni- (tervishoiu-) instituut (Aia t. 46, tel. 12-20). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja: R a m m u l , A., prof. Van. assistent: K a s k , M, dr. med. (vabast, ametik. täitmisest, viibib Rockfoundi stipendiaadina välismaal). Van. assistent : P a u m e e s , A., drnd. med. Noor! assistent : P a u m e e s , A l i c e , arst. a) K e e m i a - b a k t e r i o l o o g i l i n e l a b o r a t o o r i u m tervishoiu- liste ja bakterioloogiliste juurdluste tarvis avalikuks tarvitamiseks. Avatud äripäeviti 10—12. Juhatajad : R a m m u l , A , prof. S c h l o s s m a n n , K., prof. Bakterioloogia-instituut (Aia t. 46, tel. 2-17). Avatud äripäeviti 10—13, 16 —17. Juhataja : S c h l o s s m a n n , K., prof. Noor. assistendid : L ä n s o n , A., arst. K a r u , E l f r i e d e . Pasteuri-jaam (Vene t. 28) Haigete vastuvõtmine igapäev 11—13. Juhataja : S c h l o s s m a n n , K., prof. Arst : H a n s e n , P., dr. med. C XIX i Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I 35 Kohtul iku arstiteaduse instituut (Vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 9 —15. Juhataja : R o o k s , G., dots. Noor. assistent: V ä ä r , H e l e n e , drnd. med. Noor. assistent : K a r u , E., drnd. med. Füsioloogia-instituut (Savi t., tel. 3-40) Avatud äripäeviti 9—15. Juhataja : T i i t s o , M., dots. Van. assistent: S i b u l , I., drnd. med. Aj . abijõud : T o o t s o n , E. a) F ü s i o l o o g i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m. Van. assistent : Farmakoloogia-instituut (Vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti, peale laupäeva, 9—13, 15 —19; laupäeval 9—13. Juhataja : B a r k a n , G., prof. Vanem assistent : K ä e r - K i n g i s e p p , E l i s e , dr. med. Noorem assistent : K i n g i s e p p , G., drnd. med., dr. med. (Heidelberg). Kehalise kasvatuse instituut (Gustav Adolfi t. 19, tel. 11-62). Avatud äripäeviti 8—23. Juhataja : J ü r g e n s , B., dots. Eriainete õpetajad : K a l a m e e s , A., R a n n a s t e , E. Ülikooli apteek (sisehaiguste-kliinik, Toomimäel, tel. 5-81). Juhataja : P a r i s , H., dr. pharm. Juhataja abi : B i r k e n t h a l , M a r i e , mag. pharm. Retseptaarid : J o h a n s o n , A r m i l d e , mag. pharm. S ö e r d , H i l j a . Abijõud : K i k e r p i l l , N e l l i . Filosoof iateaduskonna seminar (ülikooli peahoones, III korral, tel. 14-61). Seminar on avatud äripäeviti 9—18, raamatute laenutamine 12—15. Juhataja: V a s a r , J., dots. Seminari raamatukogu korraldaja-assistent : T a m m , A n n . Eesti keele arhiiv (Rüütli t. 24). Juhataia : S a a r e s t e , A., prof. Korraldaja : A r i s t e , P., mag. phil. Klassilise muinasteaduse instituut (ülikooli peahoones). Avatud äripäeviti 12 —14. Juhataja : H a l i s t e , P., prof. Aj . abijõud : R o o s , E. Foneetika laboratoorium (Lai tän. 36). Avatud e., r. 10—13. Aj . juhataja : R a m u l , K., prof. 36 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I C XIX 1 Eksper imentaa l se psühholoogia j a pedagoogika laboratoorium (Lai tän. 36, tel. 5-92.) Avatud e., r., 10—13. Juhataja : R a m u l , K., prof. Noor. assist. : B a k i s , E., mag. phil. Arheoloogia-kabinett (Aia tän. 46, tel. 1-36). Kabinett on avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: Mo o r a , H., prof. Aj . konservaator-assistent : S c h m i e d e h e l m , M a r t a , mag. phil. Ülemääraline abiõppejõud: I n d r e k o , R., mag. phil. Kunst ia ja loo-kabinett (Lai tän. 36). Juhataja: K a r l i n g , Sten, prof. Abijõud : V a g a V., mag. phil. Botaanika-instituut (Aia tän. 40, tel. 10-60). Avatud 9—12, 14—18. Juhataja : K a h o , H., prof. a) T a i m e m o r f o l o o g i a ja s ü s t e m a a t i k a l a b o r a t o o - r i u m j a m u u s e u m . Juhataja : L i p p m a a , T., prof. Van. assistent : V a g a , A., mag. zool. Noor. assistent : P a s t a k , E l s a . Konservaator : E i c h v a I d , K. b) T a i m e f ü s i o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m . Juhataja : K a h o , H., prof. Noor. assistent : J e f i m o v , S i n a i d a , mag. bot. Botaanika-aed (Lai tän. 38/40). Avatud suvel 9—12, 14—18; talvel kasvuhooned pühap. ja kolmap. 10—12. Juhataja : L i p p m a a , T., prof. Õpetatud aednik: P o r t , J., dr. phil. nat. Zooloogia-instituut j a -muuseum (Aia tän. 46, tel. 1-36). Muuseum avatud t., r., p. 12—14. Juhataja : P i i p e r , J., prof. Aj. van. assist, k. t. : K a u r i , H. Noor. assist, k. t. : M i k k e l s a a r , N.-O. Muuseumi konservaator: H ä r m s, M. Muuseumi abikonservaator : H a b e r m a n n , H., mag. zool. Abiassist. : L e p i k s a a r , ]., mag. zool. Keemia-instituut (ülikooli peahoones, tel. 9-38). Avatud e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. Direktooriumi esimees : P a r i s , A., prof. C XIX i Loengute ja prakti l iste tööde kava 1936. I 37 a) A n o r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . juhataja : P a r i s , A., prof. Van. assistent: T i g a n i k , L., dr. phil. nat. Noor. assistent : R a u p , E. K r u u s e n b e r g , E., mag. ehem. Ülemääraline abiõppejõud : K a 1 v i s t e , J., dr. ès. se. Aj. abijõud : H o l s t , A., ins. b) O r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (tel. 8-99). Juhataja : K o g e r m a n , P., prof. Van. assistent : R a u d s e p p , H m a g . chem. Noor. assistent: K o r r o, H., mag. chem. c) T e h n o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m . Juhataja: K o p v i 1 I e ra, J., dots. Van. assistendi k. t. R i t % 1 a n d , E. Aj. abijõud : O r a , V. d) F ü ü s i k a l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (Rüütli tän. 2, telef. 3-88). Juhataja: P a r t s , A.. dots. Noor. assistendi k. t. : P r o s o v i t s , P. T a l t s , E r i k a . Meteoroloogia-observatoorium (Riigi Keskarhiivi majas, tel. 5-18). Avatud äripäeviti 8.30 14.30 Juhataja : K i r d e , K., prof. Inspektor : K ä r s n a , A., mag. geophys. Teadusi, ametnik : L i i d e m a a , H e l e n e , mag. geophys. Van. assistent: M a a n v e r e , E. Sünoptik: N u r k l i k , A., mag. geophys. Sünoptiku k. t. : O h u , A. Vaatlejad : K u k k , J. L i m b e r g , J. Abiassistent: P r a n t s , L. Meteoroloogia-observatooriumi T a l l i n n a a b i j a a m (Lasnamäel). Vaatleja : V e s k , H. Tähetorn (Toomimäel, tel. 2-94). Avatud astronoomia õppijaile äripäeviti, publikumile n. 19—20, aja kontrolli- miseks 1. 12—13. Juhataja : R o o t s m a n n , D., prof. Astronoom-observ«ator : Õ p i k , E., dr. phil. nat. Van. assistent : K i p p e r , A., mag. astr. Laborant-tehnik : S i m b e r g , P. Aj. abijõud : P õ d e r , R. Füüsika-instituut (ülikooli peahoones, tel. 8-47). Avatud e., t., n. 10—13 ja 16 — 19; k., r. 8—14, 1. 10—13. Juhataja : V i 1 i p , J., prof. Van. assistendid : N e u g a r d , E. K i 1 k s o n , E. Abiassistendid : M e t s , G., mag. se. math. K o p p e l , H. A h u j a , E. 38 C XIX t Teoreetilise ja tehnilise füüs ika laboratoorium (ülikooli peahoones, tel. 8-47). Avatud äripäeviti 10 — 13. Juhataja : P e r 1 i t z , H. G., prof. Noor. assist : S p r a n t z m a n n , A l e k s a n d r a , mag. phys. Mineraloogia-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Avatud äripäeviti 8 —14. Juhataja : Õ p i k , A., prof. Van. assistent : H e i n r i c h s o n , Th., mag. geol. Geoloogia-kabinett j a muuseum (Aia t. 46, tel. 1-36). Kabinett avatud äripäeviti 8—14, muuseum p., t., r. 11—13. Juhataja.' õ p i k , A., prof. Van. assistent: O r v i k u , K., mag. geol. P a l e o n t o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m j a r a a m a t u k o g u . Avatud äripäeviti 10—13. Geograafia-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Juhataja : T a m m e k a n n , A.( prof. Van. assistent: P i i p e n b e r g , E., mag. geogr. a) J o o n i s t u s s a a l j a r a a m a t u k o g u . Avatud äripäeviti 11 —15. b ) K o d u - u u r i m i s e o s a k o n d (Aia t. 46). Avatud äripäeviti 11—13. Matemaatika ja m e h a a n i k a instituut (polikliiniku hoones, Gustav Adolfi t. 12, tel. 13-93). Lugemistuba avatud e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. Juhataja : R ä g o , G., prof. a) R a k e n d u s m a t e m a a t i k a j a - m e h a a n i k a l a b o r a - t o o r i um. Töötunnid e., t., k., n., r. 8 - 1 9 , 1. 9—14. Juhataja : R ä g o , G., prof. Noor. assistent : R u u b e 1 , Alma. Abiassistent : A a v a k i v i , R. b) P u h t m a t e m a a t i k a - o s a k o n d . Juhataja : J a a k s o n , H., prof. Instituudi van. assistent: T u d e b e r g , A., dr. phil. nat. Õlik iv ide uur imise laboratoor ium (ülikooli peahoones, III korral). |uhataja : K o g e r m a n , P., prof. Uurijad-assistendid : V e s k e , K. K i i s k , O. Kuusnõmme Bioloogia Jaam (Kihelkonna), Saaremaal). Juhataja : P i i p e r , J., prof. Eesti v e e k o g u d e uur imise komis jon . Esimees : T a m m e k a n n , A., prof. Kirjatoimetaja : K i r d e , K., prof. C XIX ! 39 a) H ü d r o g r a a f i a - o s a k o n d . Juhataja : K i r d e , K., prof. b) H i i d r o b i o l o o g i a - o s a k o n d . Juhataja : R i i k o j a , H., prof. c) K a l a n d u s e - o s a k o n d . Ajutiselt hüdrobioloogia-osakonnaga ühendatud). Bakterioloogia) a a m (Vene t. 34). Avatud äripäeviti 10 — 12. Juhataja : L a j a , F., prof. Van. assistent : V e 1 1 i s t o , E., drnd. med. vet. Loomaarst i-teaduskonna anatoomia-kab inet t (Vene t. 32, tel. 9-01). Avatud äripäeviti 9—10. Juhataja k. t. : T e h v e r , J., dots. Prosektor : V a u , E., dr. med. vet. Loomaars t i - teaduskonna h is to loogia j a e m b r ü o l o o g i a inst i tuut (Vene t. 22). Avatud äripäeviti 9—14. Juhataja : T e h v e r , J., dots. Van. assistent: S ä r e , R., drnd. med. vet. Loomapatoloogia- inst i tuut (Vene t. 32). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : R i d a l a , V., dots. Noor. assist. : K i p p e r , A., loomaarst. Loomaterv isho iu j a p i i m a h ü g i e e n i inst i tuut (Vene t. 38, tel. 5-25). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : R o o t s , E., prof. Van. assistant : R i d a l a , E l f r i e d e , dr. med. vet. Loomaarst i- teaduskonna h a a v a k l i i n i k (Vene t. 26, tel. 1-82). Avatud äripäeviti 10 —12. Juhataja : S a r a l , K., prof. Van. assistent : V e s t m a n n , L., loomaarst. Noor. assistent : M ü 1 1 o , A., loomaarst. Väike loomade-k l i in ik (Vene t. 36). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : L a j a , F., prof. Van. assistent : K o s e , H., drnd. med. vet. Loomaarst i- teaduskonna s isehaiguste-kl i in ik (Vene t. 30, tel. 1-53). Haigete loomade vastuvõtmine äripäeviti 10—12., hädakorral igal ajal. Juhataja : L a a s , A., prof. Van. assistent '. P a a b o , A., drnd. med. vet. Van. assistent : T a m m e m ä g i , L., drnd. med. vet. Oppe-sepikoda (Vene t., loomaarsti-teaduskonna juures). Avatud äripäeviti 8 — 13, 14—17. Juhataja: S a r a l , K., prof. 40 Loengute ja prakti l iste tööde kava 1936. I C XIX l Hobusekasvatuse, eksterjööri j a rakendusõpetuse kab inet t (Vene t. 28). Juhataja : T a a g e p e r a , K., dots. Veistehaiguste j a sünni tusabi kl i inik (Vene t. 30). Avatud äripäeviti 10 — 12. Juhataja : K a r 1 s o n , J., dots. Noor. assistent : K r i i s a , A., loomaarst. Taimekasvatuse-kabinett (Vene t. 38). Avatud äripäeviti 10—13. juhataja : R o o t s i , N., prof. Noor. assistent : S u t t e r , H. Loomakasvatuse-kabinett (Narva t. 76). Avatud: äripäeviti 11 — 14 ja, peale laupäevade, 16—18. Juhataja : M ä g i , J., prof. Noor. assistent : T ö 1 p u s , L. Mullateaduse ja agr ikul tuurkeemia kab inet t (Vene t. 28). Avatud e., t., k., r. 8— 12V2 ; 14—17; n. 8—12Va ; 1. 8 - 1 4 . Juhataja : N õ m m i k , A., prof. Van. assistent: H a 1 1 i k , O., mag. chem. Noor. assistent : N u r k , H. Abiassistent : V i 1 p e r t , A., mag. chem. Metsakasvatuse-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Avatud äripäeviti 11—13. Juhataja : D a n i e l , O., prof. k. t. Noor. assistendi k. t. : K a r u , A. Metsakasustuse-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Juhataja: V e r b e r g , K., dots. Noor. assistent: K o 1 j o, B. Metsakorralduse-kabinett (Aia t. 46, tel. 3-90). Avatud äripäeviti 11 —13. Juhataja: M a t h i e s e n , A., prof. Noor. assistendi k. t. : H a n s e n , A. Piimanduse-kabinett (Vene t. 38). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : J a r v i k , M., dots. Noor. assistent: H i n d r i k s o n , J. Tegel iku zooloogia kabinett (Aia t, 46, tel. 1-36). Avatud t., r. 9—14. juhataja k. t. : Z o 1 k, K., eriainete õpetaja. Noor. assistendi k. t. : S t e g m a n n, H. C XIX i Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e ri istade ja masinate kabinett (Lai t. 36). Avatud k. 11—13, n. 12—14. Juhataja : L u k s e p p , A., dots. Põl lumajapidamis-kabinett (Vene t. 28, taimekasvatuse-kabineti ruumides). Juhataja : K õ p p , P., prof. Abiassistent: P ü s s , E. Kultuurtehnika j a geodeesia kabinett (Lai t. 36). Juhataba: R i n n e , L., prof. Noor. assistent : J ä r v e s o o , E. Väikeloomakasvatuse-kabinett (Narva t. 76). Avatud äripäeviti 11—13 ja peale laupäevade, 16—18. Juhataja: L i i k , E , dots. Abiassistent : R u u s , C. Taimehaiguste-kabinett (Raadil, tel. 1-68). Juhataja: L e p i k , E., dots. Noor. assistent: T o o m r e, R. Põl lumajandus l ikud k a t s e j a a m a d (Raadil, tel. 10-67). A g r i k u l t u u r k e e m i a — juhataja prof. N õ m m i k , A. Van. assistent: T a m m , H., mag. chem. T a i m e b i o l o o g i a — juhataja prof. R o o t s i , N. Noor. assistendi k. t. : S a a r e m ä e , J. Z o o t e h n i k a — juhataja prof. M ä g i , J. Van. assistendi k, t. : M a a s i n g , N. E n t o m o l o o g i a — juhataja k. t. Z o 1 k, K. F ü t o p a t o l o o g i a — juhataja dots. L e p i k , E- A i a n d u s e katse jaam (Raadil). Juhataja: M ä t l i k , A., eriainete õpetaja. Ülikooli mõisad : M a a r j a m õ i s (tel. 2-15), R a a d i m õ i s (tel. 3-68) Maarjamõisa valitseja: K õ p p , P., prof. Raadimõisa valitseja : R ä n k e 1, A. Ülikooli õppe- j a katsemetskond (Kastre-Peravallas). Juhataja.' M a t h i e s e n , A., prof. Juhataja abi: D a n i e l , O., prof. k. t. Metsaülem: H a 1 1 e r , B., dr. rer. for. (Peravald, Järvselg). Abimetsaülem : K a s k , R. Van. assistent: Asjaajaja: S a m u e l , V. 42 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I C XIX i Ehitusõpetuse-kabinett (Lai t. 36). Juhataja: J ü r g e n s o n , L., prof. Noor. assistent: V e s k i , A. Aj. abijõud: K ä p p , M. K ü t t , A. Geodeesia-kabinett (Gildi t. 8, tel. 15-74). Juhataja: L i v I ä n d e r, R., dots. Van. assistent: M u i s c h n e k , H., mag. math. Tehnilise mehaanika j a raudkonstrnktsioonide kabinett (Gildi t. 8, tel. 15-73). Juhataja : M a d d i s o n, O., prof. Van assistent: O e n g o, H., ins- Ai. abijõud : V a i n o , E. L a u l , H. Masinate konstruktsioonide j a tehnilise joonestamise laboratoorium (Gildi t. 8, IV kord, tel. 15-74). Aj. juhataja: G r i m m , K., dipl. ins. Van. assistent : V e e m a j a n d u s e ja vesiehit iste kabinett . Juhataja : P a a v e 1 , V., prof. Van. assistent : T e p a k s, L., ins. Puu-, massiiv- j a raudbetoonkonstrukts ioonide kabinett. T eedeehituse-kabinett. C XIX i Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1936. I 43 Tartu ülikooli raamatukogu määrused. (Vastu võetud ülikooli nõukogu poolt 12. IV. 32.) Kasustamine. 27. Raamatukogu kasustamine sünnib kas kohal või laenutamise teel väljapoole. 28. Ülikooli raamatukogu lugemissaalid ja eritöötoad on avatud õppeajal äripäeviti k. 9—15 ja k. 17—20, kuna laenutamine toimub ainult k 11—14. Õppetöö vaheaegadel on lugemissaalid avatud ainult k. 9—14, kuna laenutamist toimetatakse kaks korda nädalas k. 12—14. 29. Raamatukogu võivad kasustada : 1) ülikooli õppeasutised, 2) ülikooli õppejõud, teaduslikud ja teised ülikooli ametnikud, 3) üliõpilased ja vabakuulajad, 4) teadus- ja valitsusasutised kui ka raamatukogud ja arhiivid sise- ja välismaal, kes pakuvad küllaldast hoiukindlust ja avaldavad nõusolekut vastastikuseks laenutamiseks, 5) eraisikud ülikooli õppejõudude vastutusel 1 aasta jooksul. Ülikooli raamatukogu kasustamine on tasuta kõigile selles para- grahvis ettenähtud asutistele ja isikutele peale eraisikute (punkt 5), kes tasuvad laenamise korral vastavas korras kindlaks määratud maksud. Raamatukogu juhatajal on õigus erijuhtudel laenutada teoseid ka rahalisel tagatisel. 30. Lugemissaale ja eritöötube võivad kasustada ka teised eraisikud, kuid juhataja loal. Kõik lugemissaali kasustajad on kohustatud end loostama valvuri juures. 31. Lugemissaalides ja eritöötubades nõutakse vaikust ja rahu, eriti on keelatud kõva käälega rääkimine kui ka jutuajamine. Sinna paigutatud teoste käsitlemisel nõutakse täpsust ja hoolt. 32. Lugemissaalidesse ja eritöötubadesse asetatud ja seal kasustamiseks olevaid teoseid võib kaasa võtta teistesse raamatukogu ruumidesse ainult valvuri loal. Väljaspoole laenutamiseks on vajalik raamatukogu juhataja või erijuhtudel valvuri luba. Kahe viimase § vastu eksijad kaotavad õiguse lugemissaale ja eritöotubade kasustamiseks ühekordselt valvuri ja pikemaks ajaks raamatukogu juhataja korraldusel. 33. Raamatuid saab lugemissaalides ja eritöötubades kasutamiseks kui ka väljapoole laenamiseks selleks esitatud laenutamissedeli põhjal, mis peab kandma laenaja allkirja. Siinjuures on laenaja kohustatud nõude peale esitama isikut- tõendavaid dokumente. Üliõpilased ja eraisikud saavad raamatu hiljemalt 2 tundi peale laenutamissedeli sisseandmist. Kõik soovid, mis esitatud peale k. 12, rahul- datakse hiljemalt järgmisel päeval. Kui raamat on 3 päeva jooksul väljastamata, kaotab laenaja eesõiguse sellele. Sooviavaldust võib saata ka postiga. Laenutaja on kohustatud laenaja nõudmisel teatama, kas soovitav raamat on laenatud või mitte. 34. Keegi ei pääse raamatukappide ja -riiulite juurde magasinides raamatu- kogu juhataja loata, välja arvatud määralised õppejõud. 35. Kõik teatmekirjandus-sõnastikud, entsüklopeediad ja bibliograafilised teosed on asetatud lugemissaali. Viimaste aastate ajakirjade vihikud on ajakirjade lugemistoas ja neid laenutatakse vaid raamatukogu juhataja loal. Kohal kasusta- miseks võib neid igaüks ise riiuleilt võtta. 36. Ülikooli raamatukogust saab teoseid kasustamiseks ainult teaduslikul otstarbel, ilukirjanduslikke teoseid vaid raamatukogu juhataja loal. 44 C XIX t Laenutamine. 37. Ülikooli raamatukogust ei laenata käsikirju, iluväljaandeid, haruldisi, lahtiseid kaarte ega koguteoseid. Erandlikult on nimetatud raamatute laenutamine lühiaegselt võimaldatud raamatukogu juhataja nõusolekul õppeotstarvetel ülikooli õppejõududele. 38. Samuti saadetakse kasustamiseks eelmises § nimetatud teoseid vastas- tikuse laenuvahekorra alusel kodu- kui ka välismaa teaduslikkudele raamatukogu- dele ja arhiividele. Eriliste haruldiste laenutamise väljapoole otsustab Ülikooli Valitsus. 39. Raamatuid laenutatakse määralistele õppejõududele kuni 50 köidet ja ülemääralistele kuni 30 köidet semestri lõpuni, ametnikkudele, üliõpilastele ja era- isikutele kuni 5 köidet 1 kuuks, ajakirju aga ainult 2 nädalaks. Suurema arvu laenutamine on võimalik vaid raamatukogu juhataja loal. 40. Raamatu tagasitoomise aega võib pikendada ainult siis, kui pole esi- tatud nõudmisi teise isiku poolt. 41. Vajab laenutatud teost ülikooli õppejõud, on laenaja — üliõpilane või eraisik — kohustatud selle tagasi tooma enne tähtpäeva. 42. Vajab õppejõu laenatud teost teine õppejõud kas loenguks või teadus- likuks otstarbeks, siis teatab sellest raamatukogu juhataja esmasnimetatud õppejõule. 43. Vajab laenutatud teost ülikooli raamatukogu ise korralduse otstarbel, on laenaja kohustatud nõudmise peale selle kohe tagasi tooma. 44. Üliõpilased ja eraisikud võivad raamatut kaasa võtta väljapoole Tartut õppetöö vaheaegadel ainult erandjuhtudel, raamatukogu juhataja loal. 45. Aadressi muutmisest on üliõpilased ja eraisikud kohustatud teatama laenutamisametnikule. 46. Üliõpilastele ja eraisikutele, kes pole laenatud raamatut tähtajaks tagasi toonud, teatatakse sellest kirjalikult. Ei ole raamat esimese meeletuletuse peale tagasi toodud, saab laenaja teise meeletuletuse ühe nädala pärast. Peale esimese meeletuletuse saatmist nõutakse viivitusraha 50 senti, pärast teist meeletuletust aga 1 kroon ja iga järgmise nädala viivituse eest samuti 1 kroon. Laenaja on kohustatud raamatukogule raamatu tagasi andma samas korras nagu ta selle on saanud. 47. On raamat kaotatud, on sellesse lugemissaalides kasustamisel või lae- nutamise ajal tehtud märkmeid, on raamat alla kriipsutatud, lehed, tabelid või kaardid välja rebitud või teda kuidagi teisiti rikutud, peab laenaja asendama selle uue eksemplariga või maksma raamatukogu juhataja poolt määratud kahjutasu. 48. Iga semestri lõpuks nõutakse kõik laenatud raamatud tagasi kontrolli- mise otstarbeks. 49. Raamatukogu juhatajal või tema volitatud raamatukogu ametnikul on õigus nõuda raamatukogu kasutajatelt portfellide sisu ettenäitamist. 50. Suitsetamine raamatukogu ruumes kui ka eesruumes on keelatud. 51- Raamatukogu juhatajal on õigus keelata raamatukogu määruste rikku- jaile lugemissaalide ja eritöötubade käitlemist, raamatute laenamist või üldist kasustamist kuni 6 kuuni. Küsimuse raamatukogust eemaldamise kohta enam kui 6 kuuks otsustab Ülikooli Valitsus. Õppejõudude nimekiri. Lk. Aaslava, S., õppeülesandetäitja, K. A. Hermanni t. 10, k. 1, tel. 9-62 . . . 11 Aavik, J., eradotsent, HSM, Tallinnas 22 Adams, V., õppeülesandet., 14 Ahas, Ed , õppeülesandet., Pepleri t. 8, k. 2 14 Ainson, J., dotsent, Päeva t. 1, k. 3 27, 31 Aleksejev, V., prof., emer., Kastani t 32 . . 25 Anderson, W., prof., Veski t 30, k. 2 . . . . 1, 18, 20, 31 Anni, A., aj. ülemääraline abiõppejõud, Gustav-Adolfi t. 67, k. 1 21 Ariste, P., õppeülesandetäitja, Jakobsoni t. 8, k. 1 . . 21, 35 Arrak, A., eradotsent, Uueturu t. 9, k. 8, tel. 12-38 15, 17 Arumaa, P., prof., K. A. Hermanni t. 11 19 Aunap, E., prosektor, eradotsent, Lossi t. 13, k. 7 14, 17, 34 Barkan, G., prof., Tähe t. 28, k. 1 14, 35 Blessig, E., prof. emer., Tiigi t. 56, k. 3 17 Bresovsky, M., prof., Botaanika t. 56 15, 32 Bulmerincq, A., prof., Tähe t. 25, k. 2 . 10, 31 Daniel, O., prof. k. t , Gustav-Adolfi t. 72, k. 3 28, 40, 41 Ein, E., prof., Päeva t 9, tel 9-87 4, 11, 31 Elango, A., õppeülesandetäitja, Elisabeti t. 27, k. 1, tel. 10-12 . . . . . . 20 Ernits, V., eradotsent, Vallikraavi t. 18, tel. 7-22 . . . . 22 Estam, J., õppeülesandetäitja, Vabriku t. 5, k. 1 20 Freymann, V., eradotsent, Veski t. 2, tel. 14-73 22 Grimm, D., prof. emer , Lepiku t. 14, k. 4 13 Grimm, I., õppeülesandetäitja, Lepiku t. 14, k. 4 . . 12 Grimm, K., dots. k. t., Tähe t. 20 30, 42 Grünthal, T., õppeülesandetäitja, J. Hurda t. 6 11, 12 Gulkovitsch, L., prof., J. Kuperjanovi t. 5-a 21 Györke, J., lektor, Lai t 29 23 Haldre, J., eradotsent, Tähe t. 20, tel. 12-57 17, 32 Haliste, prof. k. t., Lootuse t. 8, tel. 13-52 1, 18, 31, 35 Hansen, P., eradotsent, Ünkooli t. 9, tel. 7-45 17 Harris, H. C. C-, lektor, Karlova t. 18-a . 14, 23 Herodes, A., õppeülesandet., Pikk t. 52. Tallinnas, tel. 469-91 27 Hiie, V., õppeülesandet., Magasini t. 12-a, k. 1, tel. 14-42 . . . . 16, 33 Ilus, E., aj. ülemääraline abiõppejõud, Botaanika t. 62 11. 12 Jaakson, H., prof., prorektor, Karlova t. 31, k. 2, tel. 10-68 1, 23, 38 Järvik, M., dots., Kalmistu t. 2 . . . 29, 40 Jürgens, B., dotsent, Ülikooli t. 28, tel. 12-47 1, 16, 33, 34, 35 Jürgenson, L., prof., Mäe t. 33, tel. 7-58 30, 42 Kaasik, N., dotsent, Lille t. 3 1, 13 Kaho, H., prof., Tallinna t. 55 25, 36 Kalamees, A., eriainete õpetaja, K. A. Hermanni t. 12 • . 18 Kaljot, A., õppeülesandet., Tolstoi t. 6 13 Kalviste, J., eradotsent, Vladimiri t. 7. k. 2 . . 26, 37 Kann, PM õppeülesandetäitja. Veski t. 9, k. 6, tel. 5-60 12 Kant, E , dotsent, J. Kuperjanovi t. 48, k. 1 13, 31 Kaplinski, J., J. Kuperjanovi t. 44, k. 2, tel. 12-56 23 46 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1936. I C XIX t Lk. "Karell, U., prof,, I haavakliinikus (Toomimäel) 15, 32, 33 Karling-, S., prof., Vikerkaare t. 2, II kord 19, 36 Karlson, J., dotsent, Tallinna t. 20, k. 3 1, 27, 40 Kask, M., eradotsent, Aia t. 50 17, 34 Kieckers, E., prof., Tähe t. 34 18, 19 Kirde, K., prof., J. Hurda t. 4 . . 24, 37, 38, 39 Kieitsman, R., eradotsent, Rüütli t. 19, tel. 6-21 17, 32 Kliimann, A.-T., prof., Lai t. 29, k. 3, tel. 13-30 1, 11 Kogerman, P., prof., Tiigi t. 78, k. 3, tel. 5-38 . 24, 37, 38 Kongo, K., aj. ülem abiõppejõud, Rüütli t. 4, tel. 12-50 13, 14 Konik, K , prof., Tahe t. 5, tel. 3-10 15, 32 Koort, A , dots., J. Kuperjanovi t. 38-a k. 2 21 Kopvillem, J., prof., Jakobsoni t. 8, k. 3 1, 30, 31, 37 Krahri, E , eradotsent, Aia t. 41, k. 3 26 Kristal, H., abiõppej., Kesk-Kaar 37, k. 4 11, 12 Kruus, H., prof., prorektor, Pepleri t. 17, k. 3, tel. 8-20 1, 20 Kuriks, O., eradotsent, Promenaadi t. 3, tel. 8-54 17 Kurkus, J., õppeülesandet., Riigi Statistika Keskbüroo, Tallinn 29 Kurtšinski, M., prof, Hetseli t. 2, k. 4 . 13, 31 Kõpp, J., prof., rektor, Vallikraavi t. 25, tel. 8-16 1, 10 Kõpp, P., Maarjamõis, tel. 2-15, postkast 87 28, 31, 41 Laas, A,, prof., K. A. Hermanni t. 13, k. 1, tel. 1-52 27, 39 Laid, E., õppeülesandet, Kastani t 9 20 Laja, F., prof., Gustav Adolfi t. 70 27, 39 Laur, A., eradotsent, Tallinn, V. Kalamaja t. 3 26 Leesment, L , dotsent, Tähe t. 98 1, 12 Lender, U õppeülesandet., Jaani t. 6, Tallinn 12 Lepik, E., dotsent, Jaama t. 40, tel. 13-13 29, 41 Lepp. F., eradotsent, Narva t. 6, tel. 3-17 15, 17 Letzrnann, J., eradotsent, Gustav Adolfi t. 37 26 Liik, E., dots , Väike-Kaar 14 29, 41 Linkberg, A , eradotsent, II haavakliinikus 17, 32 Linnus, F., õppeülesandet, Raadi . . . . 20 Lippm a, T , prof., Botaanika-aed (Lai t. 38) 25, 36 Livländer, R., dotsent, Tähetorn 1, 30, 42 Loorits, O., eradotsent, Emajõe t. 9, k. 1 22 Luha, A., eradotsent, Riia maantee 28, tel. 8-53 2, 26 Luksepp, A., dotsent, Elva t. 3 28, 41 Lüüs, A , prof., Vikerkaare t. 4, tel, 2-60 15. 33 Maddison, O , prof., Tallinn, Tina t. 23 k. 15 1,29, 42 Madi^son, H., eradotsent, Pepleri t. 15, tel. 2-63 12, 17 Maim, N, prof,, Vabriku t. 1, k. 4, tel. 5-33 11 Malm, F., õppeülesendet, Eliisabeti t. 31, k. 3 13 Mark, J., prof., Fr. R. Kreutzwaldi t. 9 18 Mark, R, dotsent, Elva t. 2, tel. 15-08 1, 13, 31 Markus, E., eradotsent, Lembitu t. 18 26 Martinson, V., prof., Eliisabeti t. 39, k. 2 10, 31 Masing, E , prof., Aia t. 28, k. 1, tel. 96 . . . 15, 31, 32 Masing, H A., õppeülesandetäitja, Kooli t. 2, k. 6 10 Mathiesen, A., prof., Soinaste t. 21, tel. 10-28 1, 28, 40, 41 Mets, J , eradotsent, Jõgeval 29 Mtlander, J., prof., Lossi t. 11-a, k. 2, tel. 2-78 15, 32 Moorn, H., prof. k. t., Aia t. 16 1, 20, 36 Mntschmann, H., prof., Lepiku t. 9, k. 3 19 Mäyi, A . aj. ülem. abiõppej., Kooli t. 24, k. 6, tel. 14-91 12 Magi, Hilja, õppeülesandet 14 Mägi, J , prof , Raadil, tel. 9-17 1, 28, 40, 41 Mäyiste, J., prof., Karlova t. 37, tel. 6-55 18 Màtlix-, A-, eriaine õpetaja, Raadil 29, 41 C XIX j Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1936. I 47 Lk. Normann, H., eradotsent, V. Tähe 1, k. 2, tel. 11-55 17 Nuut, J., dotsent, Kalda t, 3, k. 6 . . 1, 13, 24 Nõmmik, A., professor, Raadil 28, 40, 41 Oras, A., prof., Vikerkaare t. 4, tel. 2-60 ly Paavel, V., prof 30, 42 Paldrock, A., prof., Tähe t. 7, tel. 13-81 16, 33 Palvadre. A,, õppeülesandet., Tähe t. 42 12 Paris, A., prof., Tiigi t. 34, k. 2 24, 36, 37 Paris, H., eradotsent, Lai t. 34 18, 35 Parts, A., dotsent, Jakobsoni t. 8, k. 2 . • . 24, 37 Parts, H., prof., Puiestee t. 43, k. 2 16, 34 Perlitz, H„ prof., Kastani 125, k. 2, tel. 15 07 24, 38 Piip, A., prof., Katoliku t. 1, tel. 20 12 Piiper, J., prof., Tiigi t. 28, k. 1 25, 31, 36, 38 Piiroja, J., õppeülesandetäitja, Riia t, 51, tel. 12-48 14 Poom, Ed., dots., Ülikooli t. 19, k. 2 - 1 » 13, 31 Pravdin, B., lektor, Kastani t. 25, k. 2 12, 23 Pridik, A., prof. emer., õppeülesandetäitja, Karlova t. 18-a, k. 1 . . . 21 Puksoo, Fr., õppeülesandetäitja, Lai t. 34, k. 5 . . 21, 30, 31 Puusepp, L., prof., Karlova t 30, tel. 3-21 13, 32 Rahamägi, H. B., eradotsent, piiskop, Tallinn 10 Rammul, A., prof., Riia t. 115, k. 3 15, 34 Ramul, K, prof., Riia t. 127 20, 31, 35, 36 Rannaste, E., eriainete õpetaja, Kungla t. 9, tel. 2-01 . . . 18 Raun, A., aj. ülem. abiõppej,, Aia t. 63, k. 2 21 Reinvaldt, E., õppeülesandet., Kastani t. 29, k. 6 . . . . 29 Ridala, V., dotsent, Tallinna t. 20, k. 5 . . 26, 39 Riikoja, H., prof , Gustav Adolfi 74, tel. 11-95 . . . 1, 25, 39 Rinne, L., prof., Tiigi t. 24, k. 3 28, 41 Rives, J., eradotsent, Narva t. 36, tel. 8-48 17, 32 Rooks, G., dotsent, Lossi t. 11, tel. 12-94 12, 16, 35 Roos, E., õppeülesandet., Herne t. 40, k. 4 • . 22, 35 Roots, E., prof., Tallinna t- 20, k. 1, tel. 15-12 1, 27, 39 Rootsi, N., prof., Raadil 28, 40, 41 Rootsmann, D., prof., Botaanika t. 22, k. 1 . . . 24, 37 Rudrauf, L., prof., Tiigi t. 58, k. 2 21, 22 Rägo, G., prof., Tallinna t. 63, k. 2 24, 38 Räägo, R., õppeülesandetäitja, K. A. Hermanni t. 7, tel. 77 11, 12 Ränk, G., õppeülesandet., Veski t. 5 20 Saareste, A., prof., Eötvös Kollegium, Budapest 1, 18, 35 Saareste, E., prof., Riia t. 39, tel. 7-46 16, 33 Salasoo, H., eradotsent. HSM, Tallinn 17 Saral, K., prof., Vene t. 22, tel. 3-19 26, 39 Sarv, J., prof., Lai t. 34, k. 3 1, 24 Schlossmann, K., prof., Kloostri t. 2, tel. 6-73 1, 15, 34 Schreinert, K., lektor, J. Hurda t. 8, k. 2 . 14, 19, 23 Seesemann, O., prof., Tähe t. 26 10 Semper, J., õppeülesandetäitja, Veski t. 65, k. 3 21 Sepp, H., dotsent, Tiigi t. 58, k. 2 13, 20 Sild, O., prof., Pepleri t. 10, tel. 7-48 1, 10, 31 Sildnik, A , eradotsent, Kooli t. 6, k. 3 22 Sinka, R., eradotsent, Ülikooli t. 28, tel. 89 17 Stamm, J., prof., Näituse t. 5, k. 2 16, 33 Suits, Aino, lektor, Vallikraavi t. 14, tel. 6-82 22 Suits, G., prof., Vallikraavi t. 14, tel. 6-82 20 Zolk, K., eriainete õpetaja, Raadil 29, 40, 41 Taagepera, K., dotsent, Sõbra t. 14 27, 40 Tammtkann, A., prof., Fr. R. Kreutzvaldi t., omas majas, tel. 5-85 . . . . 25, 38 Tarvel, P., prof. k. t., Päeva t. 3, k- 2 20 48 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1936. I C XIX t Lk. Taul, J., eradotsent, Pepleri t. 2, k. 3, tel. 1-89 10 Tehver, J., dotsent, Vene t. 22, k 3 1, 27, 39 Tennmann, E., prof. k. t., Pepleri t. 25 1, 10 Tiganik, L., eradotsent, Tiigi t. 39, tel. 4-46 26, 37 Tiitso, M., dotsent, Eliisabeti t. 35, k. 3 14, 35 Thomson, P , eradotsent, Provintsiaalmuuseum, Tallinn 26 Tjutrjumov, I., prof. e m u , Vallikraavi t. 17, tel. 3-09 . . . 13 Tomberg, J., dotsent, Jaama t. 30, k. 4 26 Tomingas, A., eradotsent, Pepleri t. 4, k. 2 17, 33 Tõnisson, J., prof.,„Tööstuse t. 7. tel 1 14 Uluots, J., prof., Õpetaja t. 12, tel. 10-84 11, 31 Uudelt, J., prof , Pepleri t. 8 k. 3 16, 33 Vadi, V., prof., Pargi t. 6, tel 7-62 . . . • 15, 32, 33 Vay^anay, L., õppeülesandet., K. A. Hermanni t. 5 . 19 Väides, A., prof, Päeva t 1, tel. 13-68 . . . . 15, 34 Vasar, )., dotsent, Gustav Adolfi t. 74 . . 20, 35 Vau, E., prosektor, Kalmistu t 31, k. 8 26, 27, 39 Veiderpass, N., eradotsent, Elva t. 13, k l 16, 17 Veinberg, E., prof., Tiigi t. 31, k. 6 . 1, 14, 34 Vellner, A., eradotsent, Põllutööministeerium, Tallinnas . . 26 Verberg, K., dotsent, V -Kaar 28 . . . . 28, 40 Veski, J. V., lektor, Vabriku t. 5, tel. 2 81 22 Vilhelmson, K., lektor, Kastani t. 31, k. 1 18, 22 Vilip, ]., prof., Vabriku t. 3, k. 7 24, 37 Võrk, E., muusikaõpetaja, K. A. Hermanni t. 11, k. 3, tel. 14-99 11, 23 Wieseigren, Greta, lektor, Vikerkaare t. 4 23 Wieselgren, P. W., prof., Vikerkaare t. 4 19 Õpik, A. prof., J. Kuperjanovi t. 54, k. 1 25, 38 Õpik, E., astr-observdator, Näituse t. 23 25, 37 Ounap, R„ õppeülesandet, Aia t. 8, k. 7 . . . . . 11 Lühendite seletusi. B. A. — Bachelor of Arts. B. Litt. — „ „ Letters. D. I. C. — Diplome of Membership of the Imperial College of Science and Technology. dipl. ét. sup. 1. cl. — diplômé d 'é tudes supérieures des langues classiqi Dr. ès se. — Docteur ès Sciences, h. c. — honoris causa. M. A. — Master of Arts. M. A. N. — Member Academiae Naturarum („Leopoldina"). M. Sc. — Master of Science. Ph. D. — Doctor of Philosophy. Se. D. — Doctor of Science. v. s. j. — vene seaduse järgi. E E S T I V A B A R I I G I RÉPUBLIQUE ESTONIENNE T A R T U Ü L I K O O L I L O E N G U T E JA P R A K T I L I S T E T Ö Ö D E K A V A PROGRAMME DES COURS ET DES T R A V A U X PRATIQUES DE L'UNIVERSITÉ DE TARTU 1 9 3 6 . A A S T A II P O O L A A S T A L II SÉMESTRE 1936 Uue ü l i k o o l i m a j a suur aud i toor ium A i a tänava l T A R T U S 1 9 3 6 Sisukord — Table des matières. Lk. Ülikooli valitsus. „Toimetuste" toimkond. Administration de l'Université. Com- mission des Publications 1 Kantselei. Majandusosakond. Arveamet ja kassa. Bureaux. Economat. Comp- tabilité et Caisse 2 Tähtpäevad 1936. a. II poolaastal. Termes du II sem. 1936 2 Loengute ja praktiliste tööde kava. Programme des Cours et des Travaux pratiques 3 Usuteaduskond. Faculté de Théologie 3 Õigusteaduskond. Faculté de Droit 4 Majandusteaduse osakond. Section économique de la Faculté de Droit . 6 Arstiteaduskond. Faculté de Médecine 7 Filosoofiateaduskond. Faculté de Philosophie 11 Matemaatika-loodusteaduskond. Faculté de Mathématique et des Scien- ces naturelles 16 Loomaarsti-teaduskond. Faculté Vétérinaire 18 Põllumajandus-teaduskond- Faculté Agronomique 20 Teaduse- ja õppeasutised. Instituts scientifiques et moyens d* études . . . . 23 Ülikooli raamatukogu määrused. Règlement de la Bibliothèque 35 Õppejõudude nimekiri. Liste du corps enseignant 37 Lühendi te seletusi vt. kolmandal kaane leheküljel. T A R T U ÜLIKOOLI KIRJASTUS. „Postimehe" trükk, Tartus 1936. Ülikooli valitsus. Ülikooli va l i t suse k o o s s e i s : juhataja — rektor, liikmed — prorektorid ja dekaanid. Rektor : prof. J. KÕPP. Kõnetunnid: ülikoolis e., n. 13—14, tel. 6-22. Elukoht Vallikraavi t. 25, tel. 8-16. P r o r e k t o r i d : Prof. H. KRUUS (üliõpilaste asjad). Kõnetunnid: ülikoolis t., n. 1 3 - 1 4 , tel. 6-23. Elukoht: Kindral Põdra t. 17, tel. 8-20. Prof. H. PERLITZ (majandus). Kõnetunnid: ülikoolis t. 14.15—15, 1. 12—13, tel. 6-46. Elukoht: Kastani t. 125, k. 2, tel. 15-07. Teaduskondade dekaanid, prodekaan ja sekretärid : 1. Usuteaduskonnas prof. O. SILD. Kõnetunnid : dekanaadis n. 11.30—12, I. 10.30—11. Sekretär: prof. E. Tennmann. Kõnetunnid: dekanaadis k. kell 14. 2. Õigusteaduskonnas prof. E. EIN. Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 11 —12. Sekretär: dots. L. Leesment. Kõnetunnid: dekanaadis r. 11—12. Prodekaan (majandusteaduse osak. asjus) prof. EDG- KANT. Kõnetunnid : dekanaadis t., r. 12—13. Abisekretär: dots. E. Poom. Kõnetunnid: dekanaadis e. 11—12. 3. Arstiteaduskonnas prof. K. SCHLOSSMANN. Kõnetunnid : dekanaadis e., n. 13.30—14. Sekretär: dots. B. Jürgens . Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 13.30—14. 4. Filosoofiateaduskonnas prof. P. TARVEL. Kõnetunnid : dekanaadis k., 1. 13—14. Sekretär: prof. H. Moora. Kõnetunnid: dekanaadis 1. 13 — 14. 5. Matemaatika-loodusteaduskonnas prof. H. RIIKOJA. Kõnetunnid : deka- naadis k. 13.15 — 14, 1. 10—10.45. Sekretär: prof. A. T a m m e k a n n . Kõnetunnid : dekanaadis n. 10.30—11. 6. Loomaarsti-teaduskonnas prof. E. ROOTS. Kõnetunnid : loomaarsti- teaduskonna dekanaadis k. 12—13. Sekretär: dots. J. Kaarde . Kõnetunnid: dekanaadis t., r. 12—12.30. 7. Põllumajandusteaduskonnas prof. A. MATHIESEN. Kõnetunnid : deka- naadis t. 13—14. Sekretär : prof. J. Mägi. Kõnetunnid : dekanaadis t. 13—14. Ülikool i „Toimetuste" (Acta et Commentationes) t o i m k o n d : prof. E. Tenn- mann, prof. A.-T. Kl i imann (sekretär), prof. E. Veinberg - , prof. A. Saareste, prof. J. Sarv, dots. J. Tehver, prof. J. Mägi. T o i m e t a j a : prof. V. A n d e r s o n . Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. 1 C XIX.2 K a n t s e l e i (ülikooli peahoones, tel. 1-47) on avatud äripäeviti 11 —14. Ü l i k o o l i s e k r e t ä r : A. Luha, Riia maantee 28, tel. 8-53. U s u t e a d u s k o n n a , a r s t i t e a d u s k o n n a j a m a t . - l o o d u s - t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (Peeter Põllu t. 2, tel. 7-81), avatud äripäeviti 11—14. Asjaaja jad: M. Peterson, Riia maantee 7, krt. 1, M. Roosma, Üli- õpilasmaja. Õ i g u s t e a d u s k o n n a j a f i l o s o o f i a t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (ülikooli peahoones, II korral, tel. 10-74), avatud äripäeviti 11 —14. Asjaajajad : S. Tiisik, Gustav Adolfi t. 70, krt. 2 ; M. Kool, Kloostri t. 3, krt. 6. L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a j a p õ l l u m a j a n d u s - t e a d u s - k o n n a k a n t s e l e i (Vene t. 28, tel. 27), avatud äripäeviti 11—14. As jaa ja ja : A. Jurs, Kooli t. 12, krt. 1. Majandusosakond, tel. 6-24. D i r e k t o r i k. t. : K. Laagus, Narva t. 71, krt. 1, tel. 2-71. D i r e k t o r i a b i : H. Sultson, J. Liivi 1. E k s e k u u t o r i k. t. P. Neudeck, vastuvõtmine oma kontoris (J. Liivi 1) äripäeviti 8—15, tel. 71. A r v e a m e t j a k a s s a (Ülikooli peahoones, tel. 6-24), avatud äripäeviti : arve- amet 11 —14, kassa 10 — 13.30. P e a r a a m a t u p i d a j a : E. Asmus, Kooli t. 6, krt. 2. L a e k a h o i d j a : R. Kõva, Toomimäel (V. anat., krt. 39). Tähtpäevad 1936. a. II poolaastal. 1. Semestri algus 1. septembril, lõpp — 15. detsembril. 2. Ülikooli sisseastumise sooviavaldised tuleb ülikooli valitsusele kuni 20. augustini sisse anda. 3. Immatrikulatsioon on 14. septembril. 4. Viimaseks tähtajaks, mil rektori poolt maksvaks tunnustatud põhjustel immatrikulatsioon veel lubatud, on 26. september. 5. Õppemaksust vabastamise, õppemaksu tähtaja pikendamise, õppemaksu osade kaupa maksmise ja abiraha saamise sooviavaldiste sisseandmise, Vabaduse Risti kavaleride, õppursõdurite ja Vabadussõja invaliidide laste registreerimise viimaseks tähtpäevaks on 26. september. 6. Õppemaksude ja praktiliste tööde maksude õiendamise kui ka loengutele kirjutamise viimaseks tähtpäevaks on 5. oktoober. 7. Kõik loengud ja muu õppetöö algavad 15. septembril ja ei või lõppeda enne 8. detsembrit. 8. Kõik üliõpilased on kohustatud hiljemalt 2 nädala jooksul pärast õppe- töö algust oma aadressi ülikooli kantseleist saadaval aadressilehel üles andma. Korteri muutmisel õppeaja vältusel tuleb uus aadress hiljemalt 3 päeva jooksul ülikooli kantseleis teatada. 9. Kõik üliõpilaste organisatsioonid peavad hiljemalt 10. oktoobrini oma liikmete ja juhatuse nimekirja, samuti korteri asukoha ülikooli valitsusele teatama, vastasel korral tuleb selle määruse mittetäitjate organisatsioonide tegevuse lõpeta- mise küsimus otsustamisele. Pühad ja puhkepäevad 1936. a. II poolaastal. Usupuhastuse püha (31. oktoober), Ülikooli aastapäev (1. detsember), Jõulu- pühad (25., 26. ja 27. detsember). C XIX.2 Loengute ja praktiliste tööde kava 1936. Ik 3 Loengute ja praktiliste tööde kava. Usuteaduskond. Bulmerincq, A., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Aberdeen), Vana Testamendi usuteaduse ja semi keelte korraline professor. 1) V a n a T e s t a m e n d i t e o l o o g i a I, 2 t., e., r. 9—10, aud. 3. 2) J e s a j a s e l e t u s , 3 t., t., n., 1. 9—10, aud. 3. 3) V a n a T e s t a m e n d i p r a k t i k u m ( T a a n . 11), 1 t., k. 9—10, aud. 3. 4) A r a a b i a k e e l (edasijõudnuile), 1 t., t. 8—9, aud. 3. (Loeb saksa keeles). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis äripäeviti kell 10 h. Seesemann, O., mag-, theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol. h. c. (Erlan- gen), Uue Testamendi usuteaduse korraline professor. 1) U u e T e s t a - m e n d i t e o l o o g i a I, 2 t., e., r. 10—11, aud. 3. 2) J o h a n n e s e e v a n g . s e l e t u s , 3 t., t., n., 1. 10—11, aud. 3. 3) P r a k t i k u m : J e e s u s e t ä - h e n d a m i s s õ n a d , l t . , t. 17—18, seminaris. (Loeb saksa keeles). — Kõne- tunnid : lektooriumis peale loenguid. Sild, O., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Riia), ajaloolise usuteaduse korra- line professor, dekaan. 1) Ü l d i n e k i r i k u l u g u , k e s k a e g , 41., n. 12—14, 1. 11—13, aud. 3. 2) K i r i k u l o o l i n e p r a k t i k u m , H i e r o - n y m u s ' e j a G e n n a d i u s ' e „De viris inlustribus", (j ä t k) 2 t., r. 17—18.30 seminaris. Kõnetunnid: n. 11.30 — 12 ja 1. 10.30—11 dekanaadis (Peeter Põllu t. 2) ; peale loenguid ja praktikumi lektooriumis resp. seminaris ; kodus (Pepleri tän. 10, tel. 7-48) 1. 15—16. Kõpp, J., dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tegeliku usuteaduse korraline professor, rektor. 1) K a t e h e e t i k a , 3 t., e., t., n. 11—12, aud. 3. 2) H o m i 1. - k a t e h e e t . s e m i n a r , 3 t., k. 10—12, semi- naris, n. 18.30—19.30 (ilma akad. veerandita) kirikus. Kõnetunnid: lektoo- riumis resp. seminaris pärast loenguid ja praktikumi; rektoraadis e., n. 13—14. Süstemaati l ise u s u t e a d u s e professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Taul, J., dr. theol, eradotse nt. 1) S ot s i a a 1 - e e t i k a s ü s t e e m , 2 t., k., n. 8—9, aud. 3. 2) S o t s i a a l - e e t i l i n e p r a k t i k u m : „C o p e c , Commission Reports",2 t., t. 16—18, seminaris. — Kõnetunnid : lektooriumis peale loenguid. Tennmann, E., dr. theol., võrdleva usunditeaduse professori k. t. 1) E e s t i - S o o m e u s u n d , 2 t., t. 13 —14, n. 15—16, aud. 3. 2) U s u n d i f i 1 o s o o f i a , 2 t., k., r. 13—14, aud. 3. 3) U s u n d i f i l o s o o f i l i n e p r a k t i k u m , 2 t., n. 16—18, seminaris. Kõnetunnid : lektooriumis peale loenguid. Martinson, V., cand. theol. (Petrogr. Vaimul. Akad.), apostliku õigeusuteaduse korraline professor. 1) D o g m a a t i k a II, 2 t., t. 12—13, r. 11 —12, semi- naris. 2) I d a m a a õ i g e u s u k i r i k u l u g u , 2 t., t. 13—14, r. 12—13, seminaris. 3) D o g m a a t i k a p r a k t i k u m , 2 t., k. 12—14, seminaris. Kõne- tunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . Rahamägi, H. B., dr. theol., dr. theol. h. c. (Uppsala), end. korr. professor, piiskop, P r a k t i k u m s ü s t e m a a t i l i s e s u s u t e a d u s e s : „Life and Work" 1937. a. ilmakonverentsi töökava alusel, 1 t., e. (kellaaeg teatatakse hiljem), üle kahe nädala, seminaris. Taul, J., dr. theol. Vt. ülemal süstemaatilise usuteaduse professuur. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Masing, H. A., mag. theol. 1) H e e b r e a k e e l p r a k t i l i s t e h a r j u t u s - t e g a I, 3 t., e. 16 — 17, k., r. 15 — 16, aud. 3. 2) I s r a e l i r a h v a a j a - l u g u I, 2 t , e. 17—18, r. 16—17, aud. 3. 3) A r a a b i a k e e l ( j ä t k ) , 1 t., e. 15—16, aud. 6. — Kõnetunnid : lektooriumis peale loenguid. 4 Võrk, E., ülikooli muusikaõpetaja. H a r j u t u s i k i r i k u m u u s i k a s ü h e s v a s t a v a t e s e l e t u s t e g a , 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. Jõks, R., abijõud muusika alal. H ä ä l e s e a d m i n e , 2 t. Aeg ja koht tea- tatakse edaspidi. Õigusteaduskond. I. Uluots,„J., dr. jur. h. c. (Szeged), Eestimaa õiguse ajaloo korraline professor. 1) Õ i g u s e ü l d õ p e t u s , 2 t., e. 10—12, aud. 1. 2) E e s t i m a a õ i - g u s e a j a 1 u g u , 4 t., t., 1. 9—11, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektoo- riumis peale loenguid. Ein, E., dr. jur., Rooma Õiguse erakorraline professor, dekaan. 1) R o o m a õ i - g u s e s ü s t e e m , 6 t., t. 12—14, aud. 5, k., n. 12—14, aud. 1. — Kõne- tunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid ja dekanaadis e., n. 11—12. Maim, N., dr. jur., riigiõiguse korraline professor. l ) R i i g i õ i g u s j a õ i g u s e f i l o s o o f i a , 6 t., k. 17—19, aud. 1, n., r. 17—19, aud. 2. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kli imann, A.-T., dr. jur., administraatiivÕiguse ja -protsessi erakorraline profes- sor. 1) H a l d u s õ i g u s I, 4 t. : a) ü l d k u r s u s e ü l d o s a , 3 t., e. 10 — 12, r. 10—11, aud. 2. b) S o t s i a ai h a l d u s e e r i k u r s u s : T ö ö õ i g u s l t . , r. 11—12, aud. 2. 2) H a l d u s p r o t s e s s i õ i g u s , 2 t. 1. 10 — 12, aud. 2 . — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Tsiv i i lõ iguse j a -protsessi p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Ulu- ots, J., korr. prof. 1) T s i v i i l õ i g u s e ü . l d o s a , 2 t , r. 16—18, aud. 1. Ilus, E., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. 2) T s i v i i l õ i g u s e e r i - o s a , 4 t., t. 16—18, aud. 6, k. 16—18, aud. 2. Grünthal, T., mag. jur., Riigikohtu liige, 3) T s i v i i l p r o t s e s s , 3 t., 1. 9—12, aud. 6. — Kõne- tunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kristal, H., mag. jur., kriminaalõiguse ja protsessi proefssori k. t. 1) K r i m i - n a a l õ i g u s , 6 t., t. 9 — 11, aud. 1, k. 9—11, aud. 2, n. 10—12, aud. 4. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k r i m i n a a l õ i g u s e s , 2 t., t. 15—17, Kriminalis- tika kabineti ruumides (Lai tn. 34). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kriminal i s t ika õ p e t a j a koht — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Ounap, R., 1) K r i m i n a l i s t i k a , 2 t., e. 18—20, 2) P r a k t i l i s i t ö i d k r i m i n a - l i s t i k a s , 2 t., t. 18—20. Kriminalistika kabineti ruumides (Lai tn. 34). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Polit i l ine ö k o n o o m i a j a stat ist ika. Vt. allpool II osa. Finantsõiguse professuur . Loengutest teatatakse edaspidi. Piip, A., rahvusvahelise õiguse korraline professor. 1) R a h v u s v a h e l i n e õ i - g u s , 4 t., t. 11 — 13, k. 10—12, aud. 1. 2) P r a k t i l i s i t ö i d r a h v u s - v a h e l i s e s õ i g u s e s , 2 t., e. 16—18, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. K a u b a n d u s õ i g u s e ja -prçtsess i professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Piip, A., korr. prof. (Õigusteaduskonna ja Majandusteaduse osakonna üliõpi- lastele). 1) K a u b a n d u s õ i g u s , 4 t., e. 12—14, aud. 2, t., 13—14, aud. 1, k. 12—13, aud. 2. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k a u b a n d u s õ i g u s e s , 2 t., t. 18—20, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. 5 L e e s m e n t L., dr. jur., tsiviilõiguse dotsent. Õppetööst käesoleval poolaastal va- bastatud, viibib Rootsis Balti Instituudi stipendiaadina. Loevad ülesandel : Ein, E., dr. jur., erakorr. prof, 1) R o o m a õ i g u s e a j a l u g u ü h e s h a r j u - t u s t e g a , 3 t., e. 13—14, aud. 3, r. 9—11, aud. 5. Ilus, E., mag. jur. 2) T s i v i i l õ i g u s e e r i k u r s u s (üldkursuse läbikuulanuile), 1 t., n. 10—11, aud. 2 . — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. P a l w a d r e , A., Riigikohtu abiesimees. Loeb ülesandel : Grünthal, T., mag. jur., Riigikohtu liige. Loeb ülesandel: P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l p r o t s e s s i j a - õ i g u s e a l a l , 21., 1. 16—18. Õigusteaduskonna seminari ruumides (Lai tn. 34). — Kõnnetunnid : sealsamas peale praktilisi töid. Räägo, R., Riigikohtu prokurör. Loeb ülesandel : 1) K r i m i n a a l p r o t s e s s , 2 t., e. 9—11, aud. 5. 2) K r i m i n a a l p r o t s e s s i h a r j u t u s i , 2 t., e. 11—13, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kann, P., Riigikohtu liiçe. Loeb ülesandel : S õ j a k r i m i n a a l õ i g u s e e r i - k ü s i m u s i , 2 t., 1. 12—14, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Mägi, A., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Loeb ülesandel: 1) E e s t i n a a b e r r i i k i d e r i i g i õ i g u s , 2 t., e. 17—18, aud. 6. 2) V a 1 i t u d p e a t ü k k e õ i g u s f i l o s o o f i a a j a l o o s t , 1 t., 1. 17—18, aud. 6. 3) P r a k t i l i s i t ö i d r i i g i õ i g u s e a l a l (koos prof. N. Maim'iga), 1 t., aeg ja koht antakse edaspidi teada. — Kõnetunnid ülikooli lektooriumis peale loenguid. Õ i g u s e f i l o s o o f i a a j a l u g u — loengutest teatatakse edaspidi. Ilus, E., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Vt. tsiviilõiguse ja -protsessi professuur ja dotsentuur. Lender, U., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Loeb ülesandel : 1) R a h - v u s v a h e l i n e e r a õ i g u s , l t . , 1. 15—17, ülenädalati, aud. 2. — Kõne- tunnid ülikooli lektooriumis peale loenguid. Rooks, G., dr. med., kohtuliku arstiteaduse dotsent. Loeb ülesandel soovitava ainena: K o h t u l i k a r s t i t e a d u s I osa, 2 t., I. 12—14, koht. arstitead. inst., vanas anat. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. Loeb ülesandel : V e n e s e a d u s t e l u g e m i n e (Õigusteaduskonna üliõpilastele), 2 t., e. 9—10, t. 8—9, aud. 6. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Madissoon, H., dr. med., kohtuliku arstiteaduse eradotsent. Loeb vabatahtliku ainena: P e a t ü k k e k o h t u a r s t i t e a d u s e k u r s u s e s t I o s a , 2 t. n. 18—20, uus anatoomikum, patoloogia instituut (Näituse 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. A d a m s , V., mag. phil. Loeb ülesandel (soovitava ainena Õigus- ja Filosoofia- teaduskonna üliõpilastele): K õ n e o s k u s ( r e t o o r i k a j a e r i s t i k a ) , 2 t., k. 19—21, aud. 3. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. E r a d o t s e n d i d : Grimm, D., dr. jur. (Peterburi), prof. emer. R o o m a p e r e k o n n a õ i g u s , (saksa keeles), 1 t., k. 16—18, Õigusteaduskonna seminaris (Lai 34). — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. T j u t r j u m o v , I., prof. emer. 1) T s i v i i l p r o t s e s s , 2 t., t. 10 — 12, aud. 4, 2) P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l p r o t s e s s i s j a - õ i g u s e s , 1 t., t. 16 — 17, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. 6 C XIX-2 II. M a j a n d u s t e a d u s e o s a k o n d . Kurtšinski, M., dr. jur., majandusteooria korraline professor. 1) P o l i t i l i n e ö k o n o o m i a , 4t. ,k., n. 12 —14, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p o l i t i l i - s e s ö k o n o o m i a s , l t . , ülenädalati, aeg kokkuleppel kuulajatega. Statis- tika-ökonoomilises kabinetis. 3) E r i k ü s i m u s i t e o r e e t i l i s e s p o l i t i - l i s e s ö k o n o o m i a s , 2 t., r. 12 —14, aud. 2 (loeb saksa keeles). — Kõne- tunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Finantsõiguse professuur . Loengutest teatatakse edaspidi. Majanduspo l i t ika p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Kongo, K., mag. rer. oecon. 1) M a j a n d u s p o l i i t i k a ü l d k u r s u s I, 2 t., t. 18—20. 2) S e m i n a r m a j a n d u s p o l i i t i k a ü l d k u r s u s e s I, 1 t., k. 18—19. 3) S e m i n a r m a j a n d u s p o l i i t i k a s ( v a n a k a v a k o h a s e l t ) , 2 t., n. 18 — 20. Aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Poom, Ed., mag. rer. oecon., käitisõpetuse dotsent. 1) K ä i t i s m a j a n d u s - t e a d u s , 4 t., e. 10—12, aud. 4, r. 12 — 14, aud. 1. 2) S e m i n a r k ä i t i s - m a j a n d u s t e a d u s e s , 2 t., n. 11—13, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kaasik, N., dr. jur., majandusõiguse dotsent. 1) M a j a n d u s õ i g u s e ü l d - k u r s u s , 4 t. 2) M a j a n d u s õ i g u s e s e m i n a r , 2 t., aeg ja koht an- takse edaspidi teada. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. R a a m a t u p i d a m i s e j a k i r j a v a h e t u s e d o t s e n t u u r — v a k a n t n e . Loevad üles- andel: V a l k , V., mag. rer. oecon. 1) R a a m a t u p i d a m i s e ü l d k u r s u s j a p r a k t i k u m , 5 t., e. 14—16, aud. 2, k. 16—18, n. 17—18, aud. 5. Kal- jot, A. 2) K a u b a n d u s k i r j a v a h e t u s , 2 t., r. 16 — 18, aud. 5. — Kõne- tunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Malm, F. 3) R a a m a t u p i d a - m i n e II, 2 t., k. 18 — 20, Aia t. 46. Suur aud. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Mark, R., I järgu kaub. insener (Moskva kommertsinst.), kaubateaduse dotsent. 1) K a u b a t e a d u s I, 2 t., e. 12—14. 2) K a u b a t e a d u s II, 2 t., k. 12—14, aud. Rüütli t. 2, III kord. 3) P r a k t i l i s i t ö i d k a u b a t e a - d u s e s , 4 t., I rühm t. 10—12, II rühm n. 17—19. Kaubateaduse kabinetis.— Kõnetunnid : kaubateaduse kabinetis peale loenguid. Kant, Edg., dr. phil. nat., majandusgeograafia korraline professor, prodekaan. 1) Ü l d i n e m a j a n d u s g e o g r a a f i a I, 3 t., k. 16—18, n. 16 —17. 2) V a - l i t u d p e a t ü k k e m a a i l m a s u u r v õ i m u d e m a j a n d u s - j a p o l i - t i l i s e s t g e o g r a a f i a s t , 1 t., n. 17—18. Botaanika-aia aud. 3) M e t o - d o l o o g i l i n e s e m i n a r m a j a n d u s g e o g r a a f i a s (edasijõudnuile), 2 t., r. 16—18. Majandusgeograafia seminaris, Rüütli t. 24. — Kõnetunnid: majandusgeograafia seminaris peale loenguid ja dekanaadis t., r. 12—13. Sepp, H., dr. phil., Eesti- ja põhjamaade ajaloo dotsent. 1) E e s t i m a j a n d u s - a j a l u g u s e o s e s n a a b e r m a a d e g a , 2 t., e. 13—14, k. 11 - 12, aud. 5. 2) S e m i n a r i h a r j u t u s i m a j a n d u s a j a l o o s , 2 t., k. 11—12, 1. 13—14, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Tõnisson, J., dr. jur. h. c., ühistegevuse professor (Eesti Ühistegelise Liidu poolt ülevalpeetav õppekoht). 1) Ü h i s t e g e v u s e ü l d k u r s u s I, 2 t., 1.12—14, aud. 1. 2) Ü h i s t e g e v u s e a j a l u g u , 2 t., e. 15—17, aud. 1. 3) Ü h i s - t e g e v u s e s e m i n a r , 2 t., t. 10—12, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Piiroja, J., pangadirektor. Loeb ülesandel : P a n g a n d u s , 2 t., k. 15—17, aud. 6. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. C XlX-a Loengute ja praktiliste tööde kava 1936. II 7 Ahas, Ed. Loeb ülesandel (soovitava ainena): S t e n o g r a a f i a , 2 t., e., r. 19—20, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Harris, H. C- C-, B. A. (Madras), inglise keele lektor. Loeb ülesandel: 1) I n g - l i s e k e e l e II l e k t o r i k u r s u s , 4 t., e., r. 9—10, aud. 2, r., I. 11 —12, aud. 1. 2) I n g l i s e k e e l e k i r j a v a h e t u s , 2 t., n. 9—10, aud. 2. 1. 9—10. aud. 1. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Schreinert, K., dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. Loeb ülesandel : S a k s a k e e l e k i r j a v a h e t u s , 2 t., t. 15—17, dekanaadis. — Kõnetunnid: üli- kooli lektooriumis peale loenguid. Humal, A., dr. phil. nat. P r a k t i k u m k a u b a n d u s a r i t m e e t i k a s 4 t., e., n. 8—10, Aia 46 suur aud. — Kõnetunnid sealsamas peale praktikumi tunde. (Vt. ka mat.-loodus-teaduskond.) Arstiteaduskond. Veinberg, E., dr. med., anatoomia korraline professor. 1) I n i m e s e a n a t o o - mi a I, 5 t., e., t., k., n., r., 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a t o o m i a s , 15 t., e., t., k., n., r. 15—18. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. Histoloogia j a embrüoloog ia dotsentuur — vakantne. Loevad ülesandel : prof. E. Veinberg, H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t., r. 12—13, k-, 1. 10—11. Eradots. E. Aunap, P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s ja e m b - r ü o l o o g i a s , 4 t., k., 1. 11 —13. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tiitso, M., dr. med-, füsioloogia ja füsioloogilise keemia dotsent. 1) F ü s i o l o o - g i a j a f ü s i o l o o g i l i n e k e e m i a , 5 t., e. 9— 11, t., n., r. 9—10. 2) F ü - s i o l o o g i l i n e j a f ü s i o l o o g i l i s - k e e m i l i n e p r a k t i k u m , 4 t., t., r. 10—12. Füsioloogia instituudis (Näituse t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Barkan, G., dr. med. (München), farmakoloogia korraline professor. 1) E k s p e - r i m e n t a a l n e f a r m a k o l o o g i a ja t o k s i k o l o o g i a , I osa, 6 t., e., t., r„ 1. 9—10, n. 9—11. Loeb ülesandel : 2) F a r m a k o l o o g i l i s e a r s - t i m i t e t o i m e b i o l o o g i l i n e m ä ä r a m i n e (prakt.) farm. üliõpilasile, 2 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. (Loeb saksa keeles.) Vanas anatoomiku- mis (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Väides, A., dr. med., üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia korraline professor. 1) Ü 1 d p a t o 1 o o g i a , 6 t., t., n., r. 8—9, k. 9—10, e., t. 10—11. 2) P a - t o l o o g i 1 i s e h i s t o l o o g i a t e h n i k a (mittesunduslik), 2 t., k. 11 —13. 3) K l i i n i l i s e d s e k t s i o o n i d , ennelõunastel tundidel, vastavalt kliiniku- tele. Patoloogia-instituudis (Näituse tän. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Rammul , A., dr. med., hügieeni korraline professor. 1) H ü g i e e n , 3 t., n., I. 11 —12.30. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h ü g - i e e n i s , 3 t., n., 1. 12.30—14. Loeb ülesandel : 3) T o i d u a i n e t e k e e m i a (farmaatsia üliõpilasile), 2 t. loen- guid -j- 4 t. prakt. ; e., t. 10—13. 4) E k s k u r s i o o n i d , 3 t. Aeg kokku- leppel. Hügieeni-instituudis (Aia tän. 46). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Schlossmann, K., dr. med., bakterioloogia korraline prof., dekaan. 1) Ü l d b a k - t e r i o l o o g i a , 3 t., e. 11 —12, k., r. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d b a k t e r i o l o o g i a s , 3 t., e. 12—13.30, r. 11—12.30. Bakterioloogia-inst. (Aia tän. 46). 3) l n f e k t s i o o n i h a i g u s t e - k l i i n i k , n. 16—17. Linna nakkushaiguste-kliinikus (Aleksandri tän. 80). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. 8 Masing, E., dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. I s i s e h a i g u s t e - k l i i n i k , 6 t., e., t., k., n. 9.30—11. (Loeb saksa kee- les.). I sisehaigustekliinikus (Toomimäei). — Kõnetunnid : sealsamas peale loen- guid. Vadi , V., dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. 1) D i a g n o s t i k a I, 3 t., t., n. 11 —13. 2) II S i s e h a i g u s t e - k l i i n i k , 4 t., k. 9—11, 1. 10—12. II sisehaiguste-kliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. Eripatoloogia, d i a g n o s t i k a j a teraapia dotsentuur (polikl i inik) — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : eradots. F. Lepp, dr. med. ja eradots. A. Arrak, dr. med., S i s e h a i g u s t e p o l i k l i i n i k , 6 t , e., n., r. 15—17 (kumbki kolm tundi näd.). Polikliinikus (Gustav Adolfi tän. 12). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Karell, U , dr. med., kirurgia erakorraline professor. 1) I h a a v a k l i i n i k , 5 t., e., k. 12—14, r. 11—12. 2) Ü 1 d i n e k i r u r g i a , 2 t., 1. 12—14. I haava- kliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kirurgia p r o f e s s u u r (II haavak l i in ik ) — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Karell, U., prof. II H a a v a k l i i n i k , 3 t. (V. kurs. üliõp.) n. 10—12, 1. 10—11. — Kõnetunnid sealsamas peale loenguid. Linkberg, A., dr. med. kirurgia eradotsent. 1) E r i k i r u r g i a (V. kurs. üliõp.) 2 t., e. 10—12. 2) Ü l d k i r u r g i a (III. kurs. üliõp.) 2 t., 1. 12—2. II Haavakliinikus. — Kõne- tunnid sealsamas peale loenguid. Miländer, J., dr. med., günekoloogia ja sünnitusabi korraline professor. 1) S ü n - n i t u s a b i j a n a i s t e h a i g u s t e õ p e t u s , 1 t., k. 8—9. 2) N a i s t e - k l i i n i k , 6 t , e., t., n., r. 8—9.30. Naistekliinikus (Toomimäel). — Kõne- tunnid : sealsamas äripäeviti 9.30—10- Lüüs, A., dr. med., pediaatria korraline professor. L a s t e h a i g u s e d j a - k l i i n i k . 4 t., e., t., k., n. 11—12. Lastekliinikus (Veski t. 6, tel. 4-61). — Kõnetun- nid : sealsamas peale loenguid. Puusepp, L., dr. med. (Peterb. Sõjav. Arstit. Akad.), dr. med. h. c. (Padua), dr. med. h. c. (Stefan Bathory ülik. Vilnos), Portugali Teaduste Akadeemia ja Torino Arstiteaduse Akadeemia k. 1., Pariisi Kirurgia Akadeemia l.-kaast., neuroloogia korraline professor. 1) N e u r o p a t o l o o g i a , 2 t., t. 13—15. 2) N ä r v i h a i g u s t e k l i i n i k , 3 t., k. 11 — 12,r . 10—12. 3) F ü ü s i k a - l i s e d r a v i m i s m e e t o d i d , 2 t., t. 11—13. Närvikliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Bresowsky, M., dr. med., psühhiaatria korraline professor. V a i m u h a i g u s t e - k l i i n i k , 4 t., t. 10—12, k. 17—19. Vaimu- ja närvihaiguste-kliinikus (Tal- linna t. 48). — Kõnetunnid: sealsamas äripäeviti 11 —12. Uudelt, J., dr. med., oftalmoloogia korraline professor. S i l m a h a i g u s e d j a - k l i i n i k , 6 t., e., t., n., r. 9 — 10, 1. 8—40, Silmakliinikus (J. Kuperjanovi t. ja Vallikraavi t. nurgal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Rooks, G., dr. med., kohtuliku arstiteaduse dotsent. 1) K o h t u l i k a r s t i t e a - d u s , 3 t., e., r. 12.15—13.15, t. 13—14. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k o h t u - l i k u s a r s t i t e a d u s e s , 1 t. Aeg antakse edaspidi teada. 3) L a h a n - g u d , enne lõunat. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid : seal- samas peale loenguid. Paldrock, A., dr. med., dr. med. h. c. (Upsala), M. A. N., M. S. M. Svecanae, dermatoloogia ja veneroloogia korraline professor. 1) N a h a h a i g u s e d , 4 t., t., k., n., r. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d (mittesunduslik), 2 t., k., n. 13 — 14. Polikliinikus (Gustav Adolfi t. 12). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Saareste, E., dr. med., kõrva-, nina- ja kurguhaiguste korraline professor. K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e d i a g n o s t i k a , 4 t., t . ,r . 15 —17. Polikliini- kus (Gustav Adolfi t. 12). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. C XIX.2 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II 9 Stamm, J., dr. pharm., farmakognoosia korraline professor. 1) K o h t u k e e - m i a , 4 t., t., r. 11—13. 2) K o h t u k e e m i a p r a k t i k u m I osa, 3 t., k. 10—13. 3) F a r m a k o g n o o s i a m i k r o s k o o p i l i n e p r a k t i k u m II osa, 3 t., e. 10—13. Histoloogia instituudis. 4) F a r m a k o k e e m i a p r a k - t i k u m I osa, 3 t., n. 10—13. Farmakognoosia-inst. (Rüütli t. 2). — Kõne- tunnid : sealsamas 13—13.30. Parts, H., dr. pharm., farmatseutilise keemia korraline professor. 1) F a r m a t - s e u t i l i n e k e e m i a , 5 t., e. 9—10, t., n., r., 1. 10—11. 2) O r g a a n i - l i s e k e e m i a e l e m e n t a a r n e a n a l ü ü s , 4 t., n. 16—20. Farmatseuti- lise keemia instituudis (Rüütli t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Jürgens, B., dr. med., patoloogia ja ortopeedilise kirurgia dotsent. 1) R a k e n - d u s a n a t o o m i a , 2 t., t., r. 16—17. 2 ) S i d u m i s õ p e t u s , 2 t.,k. 15 —17. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). 3) O r t o p e e d i a , 2 t., r. 12—14. I haa- vakliinikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. H a m b a h a i g u s t e dotsentuur — vakantne. Loeb ülesandel : V. Hiie, dr. med. 1) H a m b a h a i g u s e d , 2 t., e., n. 17—18 2) H a m b a h a i g u s t e p o - l i k l i i n i k (praktikum), 4 t., e., n. 15—17. Hambapolikliinikus (Rüütli t. 24, II korral). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Veiderpass , N., dr. pharm., rakendusfarmaatsia dotsent. 1) G a l e e n i l i n e f a r - m a a t s i a , 3 t., e., t., k. 8—9. 2) A p t e e g i r e t s e p t u u r j a a r s t i - m i s v a h e n d i t e s t e r i l i s a t s i o o n , 2 t., n., r. 8—9. 3) G a l e e n . f a r - m a a t s i a ( p r a k t i k u m ) , 3 t., e. 17—20. 4) A p t e e g i r e t s e p t u u r ( p r a k t i k u m ) , 3 t , n. 17 — 20. Rakendusfarmaatsia-instituudis (Rüütli t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Normann, H., dr. med., arstiteaduse ajaloo eradotsent. Loeb ülesandel: A r s t i - t e a d u s e a r e n g 16. ja 17. s a j a n d i l n i n g p õ h i p r o b l e e m i d a r s - t i l i s e s t e e t i k a s t (arstiteaduse üliõpilasile), 1 t., e. 19 — 20. Kohtu- arstiteaduse instituudis. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Haldre, J., dr. med., röntgenoloogia eradotsent. R ö n t g e n o l o o g i a , 2 t., (Sunduslik V sem. üliõpilasile). Naistekliinikus. Aeg kokkuleppel kuulajatega.— Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kleitsman, R., dr. med., naistehaiguste ja sünnitusabi eradotsent. Loeb ülesandel: P r a k t i l i n e n a i s t e h a i g u s t e d i a g n o s t i k a k u r s u s (arstiteaduse üliõpilasile), 1 t., e. 19—20. Naistekliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. P r o s e k t o r . Aunap, E., dr. med., anatoomia instituudi prosektor ja anatoomia eradotsent. 1936. II p. a. eradotsendi loengutest vabastatud. Vt. ka histol. ja embrüol, dotsentuur. E r a d o t s e n d i d . Blessig, E., dr. med., prof. emer., loeb eradotsendina. V a l i t u d p e a t ü k k e o f t a l m o l o o g i a s t . l t. (Loeb saksa keeles). Aeg kokkuleppel kuulajatega. Silmakliinikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Lepp, F., dr. med., sisehaiguste eradotsent. I n f e k t s i o o n i h a i g u s t e k l i i n i k (arstiteaduskonna IV kursuse üliõpilasile), 1 t., n. 16—17. Linna nakkushai- guste-kliinikus (Aleksandri t. 80) ; vt. ka ülemal sisehaiguste polikliiniku all. -— Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Arrak, A., dr. med., sisehaiguste eradotsent. (1936. a. II p. a. loengutest vabas- tatud ; vt. ka ülemal sisehaiguste polikliiniku all.) 10 Rives, J., dr. med., närvihaiguste eradotsent. E l e k t r o t e r a a p i a , 1 t., n. 13—14. Närvikliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kuriks, O., dr. med., oftalmoloogia eradotsent. S i l m a a n a t o o m i a j a f ü - s i o l o o g i a , 1 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. Silmakliinikus. — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. Hansen, P., dr. med., naha- ja suguhaiguste eradotsent. N a h a - ja s u g u h a i - g u s t e ü l d t e r a a p i a , 1 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. Polikliinikus (Custav Adolfi tän. 12). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Madissoon, H., dr. med., kohtuliku arstiteaduse eradotsent. A r s t i k r i m i n a a l - j a t s i v i i l v a s t u t u s (Arstiteaduskonna üliõpilasile), 1 t., t. 19—20. Pato- loogia-instituudis (Näituse tän. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Linkberg, A., dr. med., kirurgia eradotsent. K i r u r g i l i n e n e e r u d i a - g n o s t i k a ü h e s k ü s t o s k o o p i a j a u r e e t e r i t e k a t e t e r i s e e r i - m i s e g a , 1 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. II haavakliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Sinka, R., dr. med., pediaatria eradotsent. J o o n i l a s t e h a i g u s t e s e m i o o - t i k a s t j a_ p r o f ü l a k t i k a s t , 1 t., e. 17—18, Tartu linna laste arstlik, nõuandlas (Ülikooli tän. 28.) — Kõnetunnid : sealsamas peale loengnid. Salasoo, H., dr. pharm., farmatseutilise keemia eradotsent. A p t e e g i s e a - d u s a n d l u s , 1 t. Aeg kokkuleppel. Farmatseutilise keemia instituudis (Rüütli tän. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peate loenguid. Kask, M., dr. med., hügeeni eradotsent. (Viibib Rockefeiler Foundation'i stipen- diaadina välismaal.) Loengutest teatatakse edaspidi. Tomingas, A l m a , dr. pharm, farmakognoosia eradotsent. Loeb ülesandel soovi- tava ainena: f a r m a k o k e e m i a m e t o o d i k a , 1 t., n. 9—10 (IV kursuse farmaatsia üliõpilasile).Farmakognoosia-instituudis (Rüütli t. 2). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Paris, H., dr. pharm., farmakognoosia eradotsent. 1) M õ n i n g a t e r a v i m t a i - m e d e k u l t u u r , I osa, 1 t. 2) Peab ülesandel : P r a k t i k u m i r a v i m - t a i m e d e k u l t u u r i a l a l (IV kursuse farmaatsia osak. üliõpilasile), 1 t. Aeg ja koht antakse edaspidi teada. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. E r i a i n e t e õ p e t a j a d . Kalamees, A., eriainete õpetaja kehalise kasvatuse alal. 1) R ü t m i l i n e v õ i m - l e m i n e n a i s t e l e , 4 t., t., r. 12 — 13; 16.30—17.20. 2) V õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., t., r. 14—14.50; 3) S i h t v õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., t., r. 18.10 —19. 4) M a a d 1 u s , 2 t., t., r. 12—13. 5) M u r d m a a - j o o k s , 1 t., 1. 18—19. 6) Kergejõustik, aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : ülikooli võimlas peale harjutusi. Rannaste, E., eriainete õpetaja kehalise kasvatuse alal. 1) Võ i m l e m i n e n a i s - t e l e , 4 t., e., n. 10—11; 19—19.50. 2) V õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t , e., n. 15.40—16.30. 3) R i i s t v õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., e., n. 19.50—20.40. 4) M ä n g u d ü l i k o o l i e s i n d u s g r u p i l e , 2 t., k. 19.50—20.40, p. 14.50—15.40. 5) V e h k l e m i n e , 1 t. 6) J i u - J i t s u . 2 t., aeg kokkuleppel, 7) K e r g e j õ u s t i k , 1 t., r. 18—19. — Kõnetunnid: ülikooli võimlas peale harjutusi. C XIX.2 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II 11 Filosoofiateaduskond. Saareste, A., dr. phil., eesti keele korraline professor. 1) P r o s e m i n a r ( h a r j u t u s t ö ö d ) , 2 t., iga teine nädal. Eesti keele Arhiivis. 2) E e s t i k e e l e h ä ä l i k u t e l u g u , 2 t., e. 16—18, aud. 2. 3) E e s t i k e e l e m o r f o - l o o g i a (jätk), 1 t., (aeg antakse edaspidi teada) Füüsika aud. 4) K e s k - a s t m e (soovijaile ka ülemastme) s e m i n a r , 2 t., n. 12—14, Eesti Keele Arhiivis. Kõnelda teisip. ja reedel kl. 131/2—14 Eesti Keele Arhiivis. Mägiste, J., dr. phil., läänemere-soome keelte korraline professor. 1) L i i v i k e e l e h ä ä l i k u t e l u g u j a m o r f o l o o g i a , 4 t., n. 12—14, aud. 6, r. 12—14, aud. 4. 2) L ä ä n e m e r e - s o o m e k e e l t e (eriti eesti keele) d e - m i n u t i i v i d , 1 t., e. 12—13, aud. 4. 3) L ä ä n e m e r e - s o o m e k e e l t e s e m i n a r , 2 t. (ülenädalati), e. 13—15, aud. 4. Kõnetunnid: ülikooli lek- tooriumis peale loenguid. Mark, J., dr. phil. (Helsingi), Ungari Teaduste Akadeemia liige, uurali keeletea- duse korraline professor. 1) U n g a r i k e e 1, 4 t., t., n. 10—12. 2) S o o m e - u g r i k e e l t e h ä ä l i k u t e l u g u , 2 t., k. 10—12, aud. Lai t. 36. — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. Klassilise, ei it i ladina fi loloogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel •' P r o f . P. Haliste: (loengud teatatakse edaspidi). L e k t. K. Vi lhelmson : 1) S e n e c a f i l o s o o f i l i s e d k i r j u t i s e d , 2 t., t. 9—11, Klass, muinast. inst. 2) S e m i n a r l a d i n a f i l o l o o g i a s , 2 t. Haliste, P., cand. phil. (Peterburi), klassilise eriti kreeka filoloogia professori k. t. Loengud teatatakse edaspidi. Romaani f i loloogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: P r o f . V. Anderson: C e r v a n t e s ' e i n t e r p r e t a t s i o o n , 2 t., n. 10—12, aud. 6. P r o f. E. Kieckers : (loeb saksa keeles) 1) M i s t r a l'i M i r è i o l e k - t ü ü r (järg), 1 t., r. 10—11, aud. 4. 2) R o m a a n i k e e l t e v õ r d l e v g r a m m a t i k a , l t . , r. 11—12, aud. 4. L. Vaganay, dipl. et. sup. 1. cl. (Pariis) (loeb prantsuse keeles). 1) M o n t a i g n e : m õ n e d e p e a t ü k k i d e s e l e t u s , 1 t., n. 9—10, aud. 6. 2) A j a l o o l i s e s ü n t a k s i k ü s i - m u s i (järg), 1 t., r. 10—11, aud. 6. 3) P r a n t s u s e e e l k l a s s i l i n e k i r j a n d u s j a v a s t a v a t e t e k s t i d e s e l e t u s , 2 t., t. 16—18, aud. 4. Germaani filoloogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. E. Kie- ckers : (loeb saksa keeles). 1) V a n a ü l e m s a k s a k e e l , 2 t., e. 12—13, aud. 1. 2) W a l t e r v o n d e r V o g e l w e i d e , 1 t., e. 13—14, aud. 1. 3) S e m i n a r ( k e s k a s t e ) : K e s k ü l e m s a k s a k e e l e h a r j u t u s i ( N i b e l u n g i d e l a u l ) , 1 t., t- 17—18, Lai t. 36. L e k t. K. Schreinert: (loeb saksa keeles). 1) K e s k ü l e m s a k s a k l a s s i k a , 1 t., r. 16—17, aud. 2. 2) K i r j a n d u s l o o l i n e s e m i n a r g e r m a n i s t i d e l e : „ S a k s a k i r j a n i k k u d e k ä s i k i r j a d T a r t u Ü l i k o o l i R a a m a t u k o g u s " , 2 t., k. 17—19, Ülikooli Raamatukogus. Mutschmann, H., M. A. (Liverpool), dr. phil. (Bonn), inglise filoloogia korraline professor (loeb inglise keeles). 1) V a l i k m o o d s a i d B r i t i j a A m e e - r i k a p r o o s a k i r j a n i k k e , 2 t., t., r. 18—19, aud. 1. 2) I n g l i s e k e e l e a j a l u g u 2 t., k. 11—13, aud. 4. 3) P r o s e m i n a r : j . B. P r i e s t l e y , „E n g 1 i s h J o u r n e y " , 2 t., 1. 10—12, dekanaadi ruumides. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid ja kodus n. 18—19. Oras, A., B. Litt. (Oxford), isiklik erakorraline professor inglise filoloogia alal. 1) V i k t o r i a a n l a s t e k i r j a n d u s (järg), 2 t., n. 15—17, aud. 1. 2) R o - m a n t i l i s e a j a s t u l u u l e ( s e m i n a r ) , 2 t., r. 15—17, Lai t. 36 3) S e i t s m e t e i s t k ü m n e n d a s a j a n d i i n g l i s e k i r j a n d u s , 2 t., 1. 12—14, Lai t. 36. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Wieselgren, P. W., dr. phil. (Lund), rootsi keele ja kirjanduse professor (Rootsi Valitsuse poolt ülevalpeetav õppekoht). 1) P õ h j a m a a d e k i r j a n d u s - 12 a j a l u g u H o l b e r g i a j a s t , 2 t „ k . 18—20, aud. Lai t. 36. (rootsi kee- les). 2) S i s s e j u h a t u s v a n a i s l a n d i k e ç 1 d e , 2 t., t. 18—20, aud. 6. 3) A l a m a s t m e s e m i n a r , 1 t., r. 19 — 20, aud. Lai t. 36. — Kõnetun- nid : peale loenguid ning rootsi raamatukogus ülikooli raamatukogu lugemis- ruumi galeriil r. 13—14. Arumaa, P., dr. phil., slaavi filoloogia erakorraline professor. 1) V e n e k e e l e h ä ä l i k u t e l u g u , 2 t., e., r. 9—10, aud. 1. 2) L e e d u k e e 1 , 1 t., 1. 9—10 aud. 4. 3) S e m i n a r : l õ u n a - s l a a v i k e e l t e t e k s t i s e l e t u s i , 2 t., t. 9—10, dekanaadi ruumides, n. 9—10, aud. 1. 4) A l a m a s t m e p r o - s e m i n a r , l t., k. 9 — 10, aud. 6. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kieckers, E., dr. phil. (Marburg), indo-euroopa keeleteaduse korraline professor (loeb saksa keeles). 1) K e e l e t e a d u s l i k s e m i n a r : K r e e k a r a i d - k i r j a d (järg), 1 t., n. 13—14, aud. 4. 2) R a s k e m a t e v a n a - i i r i t e k s t i d e s e l e t a m i n e , 1 t , t. 12—13, aud. 4. 3) V e d a h ü m - n i d e s e l e t a m i n e , 2 t., t. 13—14, 1. 12—13, aud. 4. 4) C i c e r o k õ n e i n t e r p r e t a t s i o o n M i l o ü l e e r i l i s e l t r õ h u t a d e s k e e l t , 1 t., 1. 13—14, aud. 4. 5) S e m i n a r (ülemaste) : k e s k a l a m s a k s a k e e l e h a r j u t u s i , l t . , n. 12—13, aud. 4. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Karling, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunstiajaloo korraline professor (loeb saksa keeles). 1) P r a n t s u s e k u n s t XVII ja XVIII s a j a n d i l , 2 t., n. 12—14, Füü- sika inst. aud. 2) M o o d n e m a a l i k u n s t j a s e l l e e e l d u s e d , 1 t., t. 12—13, Füüsika inst. aud. 3) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r : g r a a f i l i s t e k u n s t i d e a j a l u g u , 2 t., e. 16—18, Kunstiajaloo kabinett (Lai t. 36). 4) K e s k a s t m e j a ü l e m a s t m e s e m i n a r , 2 t., r. 16—18, iga teine nädal. Kunstiajaloo kabinett. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Suits, G., mag. phil. (Helsingi), dr. phil. h. c. (Uppsala), eesti ja üldise kirjanduse korraline professor. 1) A j a l o o l i n e r o m a a n e e s t i r o m a a n i a j a - l o o s , 1 t., t. 15—16, aud. 5. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e v e n e k i r - j a n d u s e s t , 1 t., n. 17—18, aud. 4. 3) P r o s e m i n a r h a r j u t u s i ( p o - e e t i k a , k i r j a n d u s l o o , t e a t r i a l a l t ) , 2 t , k. 16—18, dekanaadi ruumides. 4) K i r j a n d u s t e a d u s l i k s e m i n a r , 2 t., r. 17—19, deka- naadi ruumides. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid ja kodus (Vallikraavi 14) e. 16—17. Anderson, V., dr. phil. (Kaasan), eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor. 1) R a h v a j u t t u d e v õ r d l e v a u u r i m i s e m e e t o d , 2 t., e. 11—13, aud. 6. 2) T õ n n, 2 t., t. 11—13, aud. 6. 3) R a h v a l u u l e p r o s e m i - n a r , 2 t., r. 11—13, aud. 6. — Kõnetunnid: peale loenguid fil. seminaris. Etnograaf ia dolsentunr — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : F. Linnus, mag. phil. 1) E t n o g r a a f i l i n e p r o s e m i n a r j a s e m i n a r , 2 t., r. 16 —18, E. R. Muusemis Raadil. 2) V a l i t u d k ü s i m u s i e t n o l o o g i l i s e m a - j a n d u s e u u r i m i s e a l a l t , 1 t., 1. 10—11. Geol. kab. aud., Aia t. 46. G. Ränk, mag. phil.: H a r j u t u s i e e s t i k e e l e õ p p i j a i l e e t n o - g r a a f i l i s t e r e a a l i a t e g a t u t v u m i s e k s , 10 t. semestris, E. R. Muuseumis Raadil (aeg antakse edaspidi teada). E. Laid, mag. phil. : L ä ä n e - m e r e - s o o m l a s t e e l u k o h a d j a a i n e l i n e k u l t u u r m u i n a s t e a - d u s e n i n g r a h v a t e a d u s e v a l g u s t u s e l , 2 t . Aeg ja koht teatatakse edaspidi. Moora, H., mag. phil., eesti ja naabermaade muinasteaduse professori k. t. 1) E u - r o o p a e s i a e g ü l e v a a t e s , 4 t., n. 9—11, k. 10—12, geol. aud. (Aia t. 46). 2) M u i n a s t e a d u s l i k p r o s e m i n a r j a s e m i n a r , 2 t., t. 16 —18, arkeol kab. (Aia t. 46). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tarvel, P., cand. hist., üldise ajaloo korraline professor, dekaan. 1) M a a i l m a - s õ j a e e l l u g u (järg), 2 t., e. 17—19, aud. 1. 2) I n g l i s e a j a l u g u t ö ö s - t u s l i k u r e v o l u t s i o o n i a j a s t u l (järg), 2 t., n. 17—19, aud. 1. C XIX.2 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II 13 3) K e s k a s t m e s e m i n a r XIX s a j a n d i a j a l o o s t , 2 t., r. 17—19, aud. 4. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Vasar, J., dr. phil., üldise ajaloo dotsent. 1) H i l i s e m k e s k a e g , 2 t., t. 13—15, aud. 6. 2) K ü s i m u s i E e s t i a j a l o o s t XVIII s a j a n d i l , 2 t., r. 13—15, aud. 6. 3) P r o s e m i n a r : v a l i t u d k ü s i m u s i , 2 t., 1. 17—19. aud. 3. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kruus, H., dr. phil , eesti ja põhjamaade ajaloo korraline professor, prorektor. 1) E e s t i a j a l u g u o r d u a j a 1, 2 t., k. 16—18, aud. 4. 2) V õ i 11 u s B a l t i m e r e ü m b e r XV—XVI s. (järg), 2 t., 1. 12—14, aud. 6. 3) S e m i - n a r : k ü s i m u s i E e s t i k e s k a j a s t , 2 t. (aeg ja koht kokkuleppel kuu- lajatega). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid ja prorektoraadis t., n. 13-14. Sepp, H., dr. phil., eesti ja põhjamaade ajaloo dotsent. 1) R o o t s i m a j a n - d u s a j a l o o l i s i k ü s i m u s i , 1 t., k. 13—14, aud. 2. 2 ) P r o s e m i n a r - h a r j u t u s i E e s t i a j a l o o s XVII s a j a n d i l , 1 t., n. 11—12, aud. 1. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Pedagoogika professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Prof. K. Ramul: S e m i n a r p e d a g o o g i k a s : P e d a g o o g i k a j a p s ü h o l o o g i a p i i - r i k ü s i m u s i , 2 t., r. 10—12, Lai t, 36. J. Est am, mag. phil. 1) H a r i - d u s a l a k o r r a l d u s E e s t i s , 2 t., k. 19 — 21, aud. 1. 2) P r o s e m i - n a r : V a l i t u d k ü s i m u s i d i d a k t j k a s t , 2 t., r. 19 -21, aud. 1. A. Elango , mag. phil. P r o s e m i n a r : Õ p i l a s t e i s i k s u s e t u n d m a - õ p p i m i s e m e e t o d i d , 2 t., e. 18—20, aud. 3. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ramul, K., cand. phil. (Peterburi), filosoofia erakorraline professor. 1) S e m i - n a r - p r a k t i k u m k a r a k t e r o l o o g i a s , 2 t., e. 10—12 ja kokkuleppel osavõtjatega. 2) L a p s e p s ü h h o l o o g i a , 2 t., e., r. 12 — 13. 3) P r a k - t i l i s i t ö i d p s ü h h o l o o g i a s , 2 t., e., r. 13—15 ja kokkuleppel osa- võtjatega. Lai t. 36. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja seminare ja kodus (Riia t. 127) k. 16.30—17. Koort, A., dr. phil., filosoofia ja pedagoogika dotsent. 1) M e t a f ü ü s i l i s i p r o b l e e m e , 1 t., t. 18—19, aud. 2. 2) S i s s e j u h a t u s v ä ä r t u s t e f i l o s o o f i a s s e , 1 t., n. 19—20, aud. 2. 3) F i l o s o o f i l i n e p r o s e m i - n a r ja s e m i n a r : V a i m s e e l u j a a j a l o o f i l o s o o f i a k ü s i m u s i , 3 t., t. 19—21, aud. 2 ja n. 10—11, Psühh. labor. Lai t. 36. 4) P e d a g o o - g i l i n e p r o s e m i n a r ja s e m i n a r : L a p s e v a i m s e a r e n g u p r o - b l e e m e , 2 t., k. 15—17, Psühhol. labor. Lai t. 36. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Itaalia keele j a k ir janduse professuur (Itaalia valitsuse poolt ülevalpeetav õppe- koht). Loengud antakse edaspidi teada. Gulkovitsch. L,, dr. phil. et med. (Königsberg), juuditeaduse korraline professor. („Ühingu juudi teaduse edendamiseks Tartu Ülikoolis" ülevalpeetav õppekoht), (loeb saksa keeles). 1) H e e b r e a k e e l e m o r f o l o o g i a s t s e m i ke e i t e r a a m i s t i k u s (järg), 2 t., e. 19—21, aud. 6. 2) K a r i s t u s e m õ i s t e s t T a l m u d i õ i g u s e s v a l i t u d k o h t a d e p õ h j a l (järg), 4 t., t. 15—17. aud. 1, r. 17—19, aud. 3. 3) J u u d i a j a l u g u k u n i 1492. A l l i k a t e i n t e r p r e t a t s i o o n e j a r e f e r a a t e (seminar). 2 t., k. 15—17, aud. 1, 4) S i s s e j u h a t u s K a b b a l a s s e , 2 t., n. 18—20, aud. 6. 5) H i s p a a - n i a - a r a a b i a a j a l u u l e t , 2 t., D. 15-17, aud. 2. 6) S e m i n a r h e e b r e a k i r j a n d u s e ü l e (referaatidega), 2 t., (aeg ja koht antakse edaspidi teada). 7) A k k a d i k e e l , 1 t., e. 13—14, aud. 6. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Rudrauf, L., dr. (Paris), prantsuse keele, kirjanduse ja kultuuri professor (Prant- suse Vabariigi poolt ülevalpeetav õppetool). Käesoleval õppeaastal õppetööst vabastatud. 14 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II C XIX-2 Ö p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d j a e r a k o r r a l i s e d õ p p e j õ u d . Semper, J., mag. phil. Loeb ülesandel: E s t e e t i k a , 1 t., n. 16—17, aud. 5. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Puksoo, Fr., cand. phil., ülikooli raamatukogu juhataja. Loeb ülesandel : R a a - m a t u k o g u k a s u s t a m i n e j a b i b l i o g r a a f i a , l t . , k. 15 —16. Üli- kooli raamatukogus. Kõnetunnid sealsamas peale loenguid. Ariste, P., mag. phil. Loeb ülesandel: 1) Ü l d f o n e e t i k a (jätk), 2 t., n., r. 9—10, Lai t. 36. 2) E e s t i k e e l e p r o s e m i n a r i h a r j u t u s i , 2 t., I. 9—11. Eesti keele arhiivis, Rüütli t. 24, III kord. 3) S l a a v i k e e l t e f o - n e e t i k a , 2 t., k. 17—19, Lai t. 36. Kõnetunnid : 13—14 Eesti Keele Arhiivi?. Adams, V., mag. phil. Loeb ülesandel: K õ n e o s k u s (retoorika ja eristika), 1 t., k. 19—20, aud. 3. E r a d o t s e n d i d . Freymann, V., dr. phil., filosoofia eradotsent. Loeb ülesandel : 1) K e s k a e g n e f i l o s o o f i a , 2 t., t., r., 13—14, Lai t. 36. 2) H a r j u t u s e d l o o g i - k a s , 1 t., n. 19—20, aud. 4. Ernits, V., cand. phil., slaavi keelte eradotsent. Loeb ülesandel: V e n e b õ l i i - n a d j a e e s t i - s o o m e - s k a n d i n a a v i a e l e m e n d i d n e i s (Kyl- f i n g - K o l b j a g - K a l e v - K o l õ v a n o v i c — k ü s i m u s ) , 1 t., r. 9—10, aud. 6. - Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Aavik. J., mag. phil. (Helsingi), eesti keele eradotsent. Loengutest teatatakse edaspidi. Liiv, 0., dr. phil., eesti ja põhjamaade ajaloo eradotsent. Loeb ülesandel : A r - h i i v i n d u s k o o s h a r j u t u s t e g a , 2 t., k. 18—20, aud. 6. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid ja Riigi Keskarhiivis t. 12—13. Sildnik, A., cand. hist., eesti ja põhjamaade ajaloo eradotsent. E e s t i m a a k u b e r m a n g u a s u t i s t e a r h i i v i d XVIII s a j a n d i l , 1 t., t. 18—19, aud. 4. — Kõnetunnid: Riigi Keskarhiivis äripäeviti 11—13. Annist, A., dr. phil., eesti ja üldise kirjanduse eradotsent. Loeb ülesandel: E e s t i r a h v a l u u l e s t i i l i s t , 2 t., t. 16 — 18, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Loorits, 0., dr. phil., rahvaluule eradotsent. Loeb ülesandel: 1) P r o s e m i n a r r a h v a l u u l e s , 2 t. 2) S e m i n a r r a h v a l u u l e s , 1 t., Eesti Rahvaluule Arhiivis (Aia t. 42), aeg kokkuleppel osavõtjatega. — Kõnetunnid : Eesti Rahva- luule Arhiivis äripäeviti 10—14. L e k t o r i d . Veski, J. V., dr. phil. h. c., eesti keele lektor. 1) T e g e l i k e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a (hääliku- ja vormiõpetus), 3 t., e., n., 1. 15 — 16, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a a l a l , 1 t., 1 14—15, aud 5. 3) E e s t i k i r j a n d u s l o o p e a j o o n i (hilisem ärka- misaeg), 2 t., k., r. 15—16, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Suits, A., mag. phil., (Helsingi), soome keele lektor. 1) S o o m e k e e l a l g a . j a i I e (soome keele morfoloogia ja tõlkimine), 3 t., k. 11 —13, aud. 6 ja r. 14—15, aud. 2. 2) S o o m e k e e l e d a s i j õ u d n u i l e (soome keele süntaks ja kir- jutusharjutusi), 3 t., k. 14—15, aud. 6, n. 14—15, aud. 2, r. 15—16, aud. 6. 3) S o o m e k e e l e p r a k t i l i n e k u r s u s (ka mittefiloloogidele, konver- satsiooni ja tõlkimist), 2 t., k. 15 — 16, aud. 4, r. 16—17, aud. 6. 4) S o o m e C XIX-2 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II 15 k i r j a n d u s e a r e n g K a l e v a l a i l m u m i s e s t s a a d i k (soome keeli), 1 t., n. 18 — 19, aud. 4. Loeb ülesandel: 5) Ü l d k u r s u s k õ n e t e h n i k a e l e m e n t i d e s t (diktsioon ja deklamatsioon), 1 t., t. 16—17, Matemaatika inst. aud. Gustav Adolfi t. 12. 6) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i . 2 t., t. 17—18, ja n. 15—16, matemaatika inst. aud. Gustav Adolfi t. 12. — Kõnetunnid : üli- kooli lektooriumis peale loenguid. Vilhelmson, K., cand. phil. (Peterburi), vanade keelte lektor. 1) L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e : L i v i u s XXI, 4 t., e , t. 17—18, aud. 5, n-, r. 17—18, aud. 6. 2) K r e e k a k e e l e l e k t o r i k u r s u s : a) a 1 g a j a i 1 e : g r a m m a t i l i s i h a r j u t u s i , 4 t., t., k., n., r. 14—15. b) e d a s i j õ u d n u i l e : X e n o p h o n j a P l a t o n , 4 t., e., n. 15—16, 1 15 — 17. Klass, muinast. inst. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Roos, E., mag. phil., (loeb ülesandel): L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e : G r a m m a t i l i s i h a r j u t u s i : C a e s a r , D e b e l l o G a I - l i c o I, 4 t.. e. 18—19, aud. 5, n. 18—19, aud. 3, r. 18—19, aud. 5, 1. 16—17, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Prantsuse keele lektori koht — v a k a n t n e . Loevad ülesandel L. Vaganay ja lekt. B. Pravdin. •Schreinert, K., dr. phil., (Berliin), saksa keele lektor. 1) S a k s a k e e l e l e k - t o r i k u r s u s , 3 t., e. 15—16, k. 9—10, 1. 15—16, aud. 4. 2) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s ( g e r m a n i s t i d e l e ) , 3 t., e. 16—17, k. 10—11, 1. 16 —17, aud. 4. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Harris, Henry, C. C., B. A. (Madras), inglise keele lektor. 1) L e k t o r i k u r - s u s , k a a s a e g n e k i r j a n d u s , Grupp A, 2 t., e. 8—9, aud. 2., n. 8—9, aud. 1. Grupp B, 2 t , e. 10—11, aud. 6, n. 10—11, aud. 1. 2) K a a s a e g n e a j a l e h t , Grupp A, 2 t , t. 12—13, aud. 2, r. 8—9, aud. 2. Grupp B, 2 t., t. 11—12, aud. 2, r. 10—11, aud. 1. 3) G r a m m a t i k a , 2 t., k., 1. 8—9, aud. 1. 4) T e i n e l e k t o r i " k u r s u s : „G e o r g e E 1 i o t", 2 t., t. 8—9, aud. 4, k. 13—14, aud. 6. 5) I n g l i s e k o m p o s i t s i o o n , 2 t., t. 9—10, aud. 4, n. 11—12, aud. 5. 6) T õ 1 k i m i n e , 2 t., k. 9—10, 1. 10—11, aud. 1. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. 1) V e n e k e e l e l e k - t o r i k u r s u s : 6 t., t. 9—11, aud. 6, n. 8—10, aud. 4, r. 18—21, aud. 6. Loeb ülesandel: 2) V e n e k i r j a n d u s l o o p e a j o o n i , 1 t., 1. 10—11, aud. 4. 3) P r o s e m i n a r v e n e s t i l i s t i k a a l a l t , 1 t., (aeg kokkulep- pel osavõtjatega). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Rootsi keele alal annab õpetust mag. G. Wieseigren : 1) L e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , 4 t., k. 18—20, aud. 4. 2) L e k t o r i k u r s u s e d a s i - j õ u d n u i l e , 2 t , n. 17—19, Lai t. 36. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Ungari keele lektori koht — v a k a n t n e . Kapl insk i , J., dr. phil. (Varssavi), poola keele lektor (Poola valitsuse poolt üle- valpeetav õppekoht). 1) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s (ka mittefiloloo- gidele), 3 t., e. 18—19, aud. 2, n. 17—18, aud. 3, r. 16—17. aud. 4. 2) P o o 1 a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e , 2 t., t. 14—15, aud. 2, r. 9—10, aud. 4. 3) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s s l a v i s t i d e l e (Mickiewicz, Pan Tadeusz, järg), 2 t., e. 19—20, aud. 2. k. 13—14, aud. 4. 4) V a l i t u d p e a t ü k k e p o o l a k i r j a n d u s e s t : P o o l a k i r j a n d u s XIX dal s a j a n d i l (positivism ja modernism), poola keeles, 2 t , t. 13—14, aud. 2, n. 16 — 17, aud. 3. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Võrk, E., ülikooli muusikaõpetaja. 1) H ä ä l e r ü h m a - j a k o o r i h a r j u t u s i , t., r. 20—20 30, pühapäeval 11.30— 13-45, Filosoofia teaduskonna dekanaadi ruumides (sissekäik aula kaudu). 2) M u u s i k a t e o o r i a j a n o o d i õ p e - 16 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II C XIX.2 t u s , 2 t., t., r. 19—20, usutead. seminari ruumides. 3) K i r i k u m u u s i k a t , 2 t., n. 19—21, ülikooli kirikus. 4) V i i u l i m ä n g u õ p e t u s , 1 t. (aeg- ja koht kokkuleppel osavõtjatega). — Kõnetunnid : kodus (K. A. Hermanni 11—3, tel. 14-99), k., n., r. 15—16. Matemaatika-loodusteaduskond. Jaaksoo, H., dr. phil. nat., matemaatika korraline professor. 1) M a t e m a a t i - l i n e a n a l ü ü s II, ü h e s h a r j u t u s t e g a : d i f f e r e n t s i a a l v õ r r a n - d i d , 4 t., e., r. 10—12. 2) M a t e m a a t i l i n e a n a l ü ü s III, ü h e s h a r j u - t u s t e g a : f u n k t s i o o n i d e t e o o r i a , 4 t., t., 1. 10 —12. Mat.-aud. — Kõnetunnid : inat.-inst. peale loenguid. Sarv, J., dr. phil. nat., matemaatika korraline professor. 1) A n a l ü ü t i l i s e g e o m e e t r i a p õ h i j o o n i , ü h e s h a r j u t u s t e g a , 3 t., t. 8—10, n. 12—13. 2) K u j u t a v g e o m e e t r i a , 4 t., k. 12—14, r. 8—10. Mat.-aud. 3) P r a k t i k u m k u j u t a v a s g e o m e e t r i a s , 3 t., aeg kokkuleppel^ Mat.-inst. — Kõnetunnid: mat.-inst. peale loenguid. Matemaatika dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Humal, A., dr. phil. nat. 1) M a t e m a a t i l i s e a n a l ü ü s i p õ h i j o o n e d ü h e s h a r j u t u s - t e g a , 4 t., t., r. 12—14. Mat.-inst. aud. 2) P r a k t i k u m k a u b a n d u s - a r i t m e e t i k a s , 4 t., e., n. 8—10. Aia t. Suur. aud. (vt. ka majand, tead. osak.). — Kõnetunnid : mat.-inst. peale loenguid RägO, 6., cand. math., mehaanika ja rakendusmatemaatika korraline professor. ^ R a - k e n d u s m a t e m a a t i k a s t a t i s t i l i s e d m e e t o d i d ü h e s h a r j u - t u s t e g a , 4 t., k. 9—11, n. 10 — 12. 2) M a t e m a a t i k a a l g p r a k t i - k u m I, 3 t., k. 8—9, 1. 8—10. Rakendusmat. labor. — Kõnetunnid : e., t.,, k. 10—10.30 omas kabinetis. Rootsman, D., cand. math., astronoomia ja astrofüüsika korraline professor. 1) Ü l d i n e a s t r o n o o m i a I, 4 t , t., k., n., 1. 12 — 13. 2) Ü l d i s e a s t r o - n o o m i a s e m i n a r , l t . , t. 18—19. 3) Ü l d i s e a s t r o n o o m i a p r a k - t i k u m . Aeg ilmastiku tingimuste ja kokkuleppe järele. Tähetornis. — Kõne- tunnid : peale loenguid ia tähetornis eriti t., n , 1. kl. 13. Kirde, K., dr. rer. nat. (Hamburg), geofüüsika ja meteoroloogia korraline professor. 1) Ü l d i n e m e t e o r o l o o g i a j a k l i m a t o l o o g i a , 4 t., k. 13—15, I. 10—12- 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i m e t e o r o l o o g i a s , 2 t. Aeg kokkuleppel. Kõnetunnid : meteor.-observatooriumis peale loenguid. Vilip, J., dr. phil. nat., füüsika korraline professor. 1) Ü l d i n e f ü ü s i k a I,. 5 t., e., t., k., n., r. 11 —12. Füüsika aud. 2) F ü ü s i k a k a t s e t e h n i k a , t., k., n. 10 —13, e., t. n. 16—19, 1. 10 — 12. 3) I p r a k t i k u m f ü ü s i k a s , e., t., n., I. 10 — 13, e., n. 16—19, k., r. 8—14. 4) II p r a k t i k u m f ü ü s i k a s (edasijõudnutele), t. 16—19, n. 10—13 ia 16 —19, k. 8—14, 1. 10—13. Eritööde jaoks on laboratoorium avatud terve päeva jooksul. — Kõnetunnid : füüsika- instituudis äripäeviti 12—13. Perlitz, H., dr. phil. nat., teoreetilise ja tehnilise füüsika korraline professor, prorektor. M e h a a n i k a j a t e r m o d i i n a a m i k a p õ h i j o o n i ü h e s h a r j u t u s t e g a , 6 t., e., k., r. 12—14. Füüsika-aud. — Kõnetunnid: e., k., r. 14—14.15 füüsika-inst. omas toas. Paris, A., dr. phil. nat., anorgaanilise keemia korraline professor. 1) Ü l d i s e n i n g a n o r g a a n i l i s e k e e m i a p õ h i j o o n i , 5 t , e., t., k., n., r. 10 —11. 2) K e e m i a e e l p r a k t i k u m , 1. 9—13. 3) K e e m i l i s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m i j u h a t a m i n e , äripäeviti 11 —12. 4) A n o r g a a n i l i s e p r e p a r a t i i v s e p r a k t i k u m i j u h a t a m i n e , äripäeviti 12—13. 5) K e e - m i a p r a k t i k u m (põllumajandusteaduskonna üliõpil.), e., t., k., n , r. 14—17. — Kõnetunnid : omas kabinetis e., t., k., n., r. 13—13.30. C XIX-2 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II Keemia dotsentuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. A. Paris. 1) F ü ü s i k a l i n e k e e m i a I ü h e s e l e k t r o k e e m i a p õ h i j o o n - t e g a , 3 t., aeg kokkuleppel. 2) F ü ü s i k a l i s e k e e m i a j a e l e k t r o - k e e m i a p r a k t i k u m , e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9 — 13. 3) K o l l o i d k e e - m i a p r a k t i k u m (rohuteadl.), e., t , k., n., r. 9—17, 1. 9—13. 4) S p e k - t r a a l a n a l ü ü s i p r a k t i k u m , aeg kokkuleppel. Kõnetunnid: omas kabinetis e., t., k., n., r. 13—13.30. Tiganik, L., dr. phil. nat., keemia eradotsent. 1) K e e m i 1 i n e t e h n o 1 o o g i a I, 4 t., t., k., n., r. 13—14. Keemia inst. 2) K e e m i a t ö ö s t u s e m a s i n a d j a a p a r a a d i d , 2 t., e. 13—15. Keem.-aud. 3) P r e p a r a t i i v s e o r g a a n i l i s e k e e m i a ja o r g a a n i - l i s e k v a l i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m . 4) G a a s i a n a l ü ü t i - l i n e p r a k t i k u m . 5) T e h n o l o o g i a p r a k t i k u m . — Kõnetunnid : e., t., k., n., r. 12—13 omas kabinetis. Lippmaa, T., dr. phil. nat., taimemorfoloogia ja süstemaatika korraline professor. 1) Ü l d i n e b o t a a n i k a , 4 t., äripäeviti peale esmaspäeva ja teisipäeva, 9—10. 2) T a i m e m o r f o l o o g i a j a - s ü s t e m a a t i k a p r a k t i k u m , äripäeviti 9—13. 3) G e o b o t a a n i k a s e m i n a r , 1 t., aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : taimemorfol. ja süst.-laboratooriumis, k., n., r., 1. 10—10.30. Kaho, H., dr. phil. nat., taimefüsioloogia korraline professor. 1) T a i m e a n a - t o o m i a , 2 t., t. 9—11. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e t a i m e f ü s i o l o o - g i a s t , 1 t., aeg kokkuleppel. 3) B o t a a n i l i s i m i k r o s k o o p i l i s i h a r j u t u s i (rühmiti), aeg kokkuleppel. 4) T a i m e f ü s i o l o o g i l i s i h a r j u t u s i , 4 t., e., n. 9—11. — Kõnetunnid: taimefüsioloogia laboratoori- umis äripäeviti, peale laupäevade 11 —11.30. Riikoja, H., cand. rer. nat., selgrootute zooloogia korraline professor, dekaan. 1) Ü l d i n e z o o l o o g i a , 5 t., e., t. 12—14, k. 12—13. 2) P r a k t i k u m ü l d i s e s z o o l o o g i a s (loodus.- ja rohuteadl.), 3 t. Aeg kokkuleppel. 3) P r a k t i k u m ü l d i s e s z o o l o o g i a s (põllumajandusteadusk. üliõpil.), 2 t. (ülenädalati). Aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : omas toas e., t., k. 11.45-12.15. Piiper, J., Ph. D. (London), selgrooliste zooloogia korraline professor. 1) V õ r d - l e v a n a t o o m i a , 5 t., e,, t., k., n., r. 11—12. 2) H a r j u t u s i v õ r d l e v a s a n a t o o m i a s , 2 t., r. 17—19. 3) H a r j u t u s i s e l g r o o l i s t e z o o - l o o g i a s , 2 t., t. 17—19. — Kõnetunnid: omas toas peale loenguid. Õpik, A., dr. phil. nat., geoloogia ja paleontoloogia korraline professor. 1) Mi- n e r a l o o g i a , 2 t., k„ r. 13—14. 2) M i n e r a l o o g i a p r a k t i k u m , 2 t., 1. 13—15. 3) P a l e o n t o l o o g i a ü h e s h a r j u t u s t e g a , 2 t., aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : omas toas peale loenguid. Tammekann, A., dr. phil. (Helsingi), geograafia korraline professor. 1) R e g i o - n a a l g e o g r a a f i a : E u r o o p a V a h e m e r e m a a d , 2 t., t., n. 8—9, geol.-audit. 2) G l a t s i a a l m o r f o l o o g i a , 1 t., k. 8—9, geol.-audit. 3) K o d u - u u r i m i s e s e m i n a r , 2 t., aeg kokkuleppel. 4) K a r t o - g r a a f i a p r a k t i k u m . Joonistamissaal oa avatud äripäeviti 10—15. — Kõnetunnid : Geograafia-kabinetis peale loenguid. A s t r o n o o m - o b s e r v a a t o r . Õpik, E , dr. phil. nat. Loeb soovitava ainena : A s t r o n o o m i l i n e u u r i m i s - t ö ö , ü h e s s e m i n a r i g a , 4 t., aeg teatatakse edaspidi. Kõnetunnid : peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . Aleksejev, V., dr. math. (Moskva), prof. emer. Loeb eradotsendina (saksakeeles): D i f f e r e n t s i a a l v õ r r a n d i t e g e o m e e t r i l i n e t e o o r i a , 1 t., t. 12—13. Matern.-inst. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. 2 18 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II C XIX.2 Krabil, E., dr. phil. (Göttingen), matemaatika eradotsent. Loeb soovitava ainena : K i n d l u s t u s m a t e m a a t i k a , 2 t., n. 12—14. Mat.-inst. semin. ruumes. — Kõnetunnid peale loenguid. Anderson, W., dr. phil. nat-, astrofüüsika eradotsent. Loeb soovitava ainena : T ä h t e d e s i s e m u s , l t . , aeg ja koht teatatakse edaspidi. Letzmann, J., dr. phil. (Helsingi), geofüüsika eradotsent. Loeb soovitava ainena : S t r a t o s f ä ä r i j a k õ r g e m a t e õ h u k i h t i d e g e o f ü ü s i k a l i s e d o l u d , 1 t., n. 12—13, Met. Obs. aud. — Kõnetunnid: peale loenguid. Vellner, A., dipl. ins., hüdroloogia eradotsent. (Käesoleval semestril loengute pida- mise kohustusest vabastatud). Laar, A., dr. ing. (Dresdeni tehnikaülik.), keemia eradotsent. Loeb soovitava ainena: T o i t a i n e t e k e e m i a , ü h e s h a r j u t u s t e g a (mat.-loodus- teadusk, üliõpilastele), 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Tiganik, L., dr. phil. nat., keemia eradotsent. Vt. keemia dotsentuur. Luha, A., dr. phil. nat., geoloogia eradotsent. Loeb soovitava ainena : E e s t i g e o l o o g i a , ü h e n d u s e s n a a b e r m a a d e g e o l o o g i a g a , 2 t. Aeg kokkuleppel. Geol. aud. — Kõnetunnid: ülikooli sekretariaadis äripäeviti 11—12. Thomson, P. V., dr. rer. nat. (Riia), geoloogia eradotsent. Loeb soovitava ainena : A l l u v i a a l j a s o o - g e o l o o g i a , ü h e s p r a k t i k u m i g a , l t . Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Markus, E., dr. phil. nat., geograafia eradotsent. Loeb soovitava ainena: K a u - s a a l t e g u r i d E e s t i g e o g r a a f i a s , l t . Aeg ja koht teatatakse edas- pidi. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Loomaarsti-teaduskond. Anatoomia, embrüoloogia, histoloogia ja võrdleva anatoomia professuur — vakantne. Loeb ülesandel: Vau, E., dr. med. vet., prosektor. 1) A n a t o o - mi a I, 5 t., e., t., k., n., r. 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a t o o m i a s , 6 t. Aeg teatatakse hiljemini. Teaduskonna Theatrum zootomicum i ülemisel korral (Vene t. 32.) —• Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid, tel. 9 01. Saral, K., dr. med. vet., kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi korraline professor,, haavakliiniku juhataja, õppesepikoja ajut. juhataja. 1) Ü l d i n e k i r u r g i a , 4 t., k. 8—9, t., n., r. 16 — 17. 2) E r i k i r u r g i a , 2 t , k. 16—17, n. 8—9. 3) O p e r a t i i v k i r u r g i a p r a k t i k u m (kui katseloomad olemas). 4) H a a v a k l i i n i k , 12 t., äripäeviti 10—12. Loeb ülesandel: 1) H o b u - s e r a u t u s j a k a b j a t e r v i s h o i d , 3 t. Hobusekasvat. kab. auditoori- umis (Vene t. 28). 2) Õ p p e s e p i k o j a p r a k t i k u m , 4 t. Aeg antakse teada semestri alul. — Kõnetunnid: haavakliinikus, tel. 1-82, kodus (Vene tän. 22, tel. 3-19) 9—10 ja 14—16. Tomberg, J., loomaarst, kirurgia dotsent. S ü n n i t u s a b i j a s t e r i l i t e e t (VII sem. üliõpilasile), 2 t., e. 12 — 13, k. 9—10. 2) O f t a l m o l o o g i a (VII sem. üliõpilasile), 2 t., r. 15—17. Hobusekasvatuse kab. auditooriumis (Vene t. 28). 3) S ü n n i t u s a b i k l i i n i k , 12 t , äripäeviti 10—12. 4) V ä l j a s õ i d u d s ü n n i t u s a b i a l a l j u h t u d e j ä r e l e . — Kõne- tunnid : veistehaiguste ja sünnitusabi kliinikus (Vene t. 30), äripäeviti 10—12, tel. 12-51. Ridala, V., dr. med. vet., patoloogilise anatoomia, histoloogia, kohtuliku looma- arstiteaduse ja lihavaatuse dotsent. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a t o o m i a , h i s t o l o o g i a j a p a r a s i t o l o o g i a (VII sem. üliõpil.), 4 t., e , n., 1. Loengute j a prakti l iste tööde kava 1936. I I 19 13—14, t. 12—13- 2) P r a k t i l i s i t ö i d p a t o l . a n a t . , h i s t o l . j a p a r a s i t o l o o g i a s (VII sem. üliõpil.), 2 t., t. 17.30—19.30. 3) H a r j u - t u s i j a d e m o n s t r a t s i o o n e ü l d i s e s p a t o l o o g i a s (V sem. üli- õpil.), 1 t., e. 17—18. 4) P a t o l o o g i l i s - a n a t o o m i l i n e m i k r o s - k o o p i l i n e u u r i m i s t e h n i k a (V sem. üliõpil.), 2 t., k. 17—19. 5) L a - h a n g u d tööpäeviti juhtude järele (VII ja IX sem. üliõpil.). Loomapatoloo- gia instituudis (Vene t. 32). —- Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Ainson, J., loomaarst, patoloogilise anatoomia dotsent, teaduskonna raamatukogu juhataja. 1) K o h t u l i k l o o m a a r s t i t e a d u s , 3 t., k., n., r. 9—10. 2) L o o m a a r s t i t e a d u s e a j a l u g u , 2 t., k. 15—17. 3) P r a k t i l i s i t ö i d k o h t u l i k u s l o o m a a r s t i t e a d u s e s , 3 t., e., t. 15.30—17. Loomapatoloogia instituudi auditooriumis (Vene t. 32). — Kõnetunnid : peale loenguid loomapatol. instit. ja kodus (Päeva t. 1—3) t. 11 — 12. Kaarde, J., dr. med. vet. (Viin), veistehaiguste dotsent, veistehaiguste ja sünni- tusabi kliiniku juhataja, teaduskonna sekretär. 1) V e i s t e h a i g u s e d ü h e s m ä l e t s e j a t e s e e d e - e l u n d i t e f ü s i o l o o g i a g a (VII sem. üliõpil.), 3 t., e. 9—10, n., 1. 12—13. Hobusekasvatuse kabineti auditooriumis (Vene t. 28). 2) V e i s t e h a i g u s t e k l i i n i k , 12 t., äripäeviti 10—12. 3) V ä l - j a s õ i d u d v e i s t e h a i g u s t e a l a l (IX sem. üliõpil.), juhtude järele. Loeb ülesandel: 4) V e t e r i n a a r i a j a t e r v i s h o i d (põllumaj. üliõpil.), 3 t., e., t., r. 12—13. 5) P r a k t i k u m s a m a s a i n e s , 1 t., n. 16—17. Koht antakse teada semestri alul. — Kõnetunnid : Veistehaiguste ja sünnitusabi kliinikus (Vene t. 30) äripäeviti 10—11, tel. 12-51. Taagepera, K., loomaarst, hobusekasvatuse, eksterjööri ja rakendusõpetuse dotsent. 1) E k s t e r j ö ö r , l i i k u m i s - j a r a k e n d u s õ p e t u s , 3 t , e. 11—12, k. 10—11, r. 12 — 13. Hobusekasvatuse kab. auditooriumis (Vene tän. 28). 2) E k s t e r j ö ö r i j a r a k e n d u s õ p e t u s e p r a k t i k u m , 4 t., rühmiti. Aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : peale loenguid hobusekasvatuse-kabinetis (Vene t. 28). Roots, E., dr. med. vet. (Viin), loomatervishoiu ja piimahügieeni korraline pro- fessor, teaduskonna dekaan. 1) P i i m a h ü g i e e n (IX sem. üliõpilasile), 3 t., e., t., 1. 9 —10. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p i i m a h ü g i e e n i s , 4 t., k., n. 15—17. Loomatervishoiu-aud. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : e. 12—13 looma- tervishoiu-instituudis ja k. 12—13 dekanaadis (Vene t. 28). Laas, A., dr. med. vet. (Viin), eripatoloogia, teraapia ja diagnostika korraline professor, sisehaiguste kliiniku juhataja. 1) E r i p a t o l o o g i a , t e r a a p i a j a s i s e h a i g u s t e k l i i n i l i n e d i a g n o s t i k a , 3 t., t., n., 1. 9—10. 2) S i s e h a i g u s t e k l i i n i k , 15 t., äripäeviti 10—12, e., k., r. 17—18. 3) P r a k t i l i s i 1 a b o r a t o o r i u m i-h a r j u t u s i s i s e h a i g u s t e k l i i - n i l i s e s d i a g n o s t i k a s , 3 t., 12—14. Teaduskonna sisehaiguste kliini- kus (Vene t. 30). — Kõnetunnid : sealsamas äripäeviti 10—10.30, tel. 1-53. Laja, F., dr. med. vet., epizootoloogia, eribakterioloogia ja politseilise loomaarsti- teaduse korraline professor, väikeloomade-kliiniku juhataja. 1) E p i z o o t o - l o o g i a j a l o o m a a r s t i l i n e p o l i t s e i , 3 t., t., 1. 8—9, r. 9—10. 2) K o d u l i n d u d e h a i g u s e d , 2 t., k. 12—14. Hobusekasvatuse kab. auditooriumis (Vene t. 28). — Kõnetunnid: bakterioloogia-jaamas (Vene t. 34) äripäeviti 10—12. Tehver, J., dr. med. vet., anatoomia ja histoloogia dotsent. 1) H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t. 12—14, 1. 9—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s j a e m b r ü o l o o g i a s, 4 t., k. 12—14,1.11—13. 3) K o - d u l o o m a d e a n a t o o m i a j a f ü s i o l o o g i a (põllumajandusteadusk. üliõpilasile), 4 t., e. 12-14, n. 10-12. 4) K o d u l o o m a d e a n a t o o m i a j a f ü s i o l o o g i a p r a k t i k u m , 2 t., t. 14—16. Loomaarsti-teaduskonna Theatrum zootomicum i ülemisel korral (Vene tän. 32). — Kõnetunnid : seal- samas peale loenguid. 20 C XIX.2 P r o s e k t o r . Vau, E., dr. med. vet., anatoomia prosektor. A n a t o o m i a p r a k t i l i s i t ö i d , 15 t., e., t., k., n., r. 15—18. Theatrum zootomicum is (Vene t. 32). Loeb üles- andel: (vt. anatoomia professuur). — Kõnetunnid." sealsamas äripäeviti 10 — 11. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Paris, H., dr. pharm., ülikooli apteegi juhataja. Loeb ülesandel: 1) R e t s e p - t u u r , l t . 2) A p t e e g i p r a k t i k u m , l t . Aeg teatatakse edaspidi. Mets, J., õpet. agronoom, taimekasvatuse eradotsent. Korraldab ülesandel: H e i - n a t u n d m i s e p r a k t i k u m , 1 t., k. 14—15. Taimekasvatuse-kabinetis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale lqenguid ja praktilisi töid. Põllumajandus-teaduskond. Rootsi, N., dr. agr., taimekasvatuse korraline professor. 1) T a i m e k a s v a t u s I, 7 t., e. 10—12, t., k. 12—14, n. 13—14. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) S e m i n a r i h a r j u t u s e d , l t . , e. 9—10 ; b) S e e m n e k o n t r o l l , 2 t., k. 9—11. Taimekasvatuse-kab. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Nõmmik, A., M. Sc. (New Jersey), mullateaduse ja agrikultuurkeemia korraline professor. 1) M u l l a t e a d u s , 5 t., e. 10—12, k. 9—11, r. 9—10. 2) M u l - l a t e a d u s e s e m i n a r , l t . , r. 10—11. 3) L a b o r a t o o r i u m i p r a k - t i k u m , e., t., k., r. 8 - 1 3 ja 14.30-17.30, n. 8 - 1 3 , 1. 8-14.30 . Mullatea- duse- ja agrikultuurkeemia-kabinetis (Vene t. 28). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Mägi, J., dr. agr., loomakasvatuse korraline professor, teaduskonna sekretär. 1) L o o m a k a s v a t u s I, 6 t., e. 12—14, t. 10—11, k. 11—12, n. 11 —13. 2) H a r j u t u s i l o o m a k a s v a t u s e s , 4 t., rühmiti : ühel rühmal k., n. 15.30—17.30, teistel — aeg kokkuleppel. Loengud, seminariharjutused ja söö- tade analüüs — loomakasvatuse-kabinetis (Narva t. 86). — Kõnetunnid : looma- kasvatuse-kabinetis peale loenguid. Kabinett avatud äripäeviti 11—14 ja, peale laupäevade, 16—18. Kõpp, P., dr. agr-, põllumajapidamise korraline professor. 1) A g r a a r ö k o - n o o m i a 1, 5 t , e. 16—18, t. 8—9, n. 9—11. 2) A g r a a r ö k o n o o m i a III, 3 t., k. 9—11, 1. 9—10. 3) P r a k t i l i s i , t ö i d : a) a g r a a r ö k o n o o - m i a s I, 2 t., t. 9—10, r. 11—12,' b) a g r a a r ö k o n o o m i a s III, 3 t., k. 17—19 (seminar), 1. 10—11. Taimekasvatuse-kab. (Vene t. 38). — Kõnetun- nid : sealsamas peale loenguid, kodune tel. 2-15. Daniel, 0., metsakasvatuse professori k. t. 1) M e t s a k a s v a t u s II, 6 t., t. 10—12, k., n. 9—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d m e t s a k a s v a t u s e s (seminar), 2 t. Aeg teatatakse edaspidi. Aia t. 46. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Mathiesen, A., dr. rer. for., metsakorralduse korraline professor, teaduskonna dekaan. 1) M e t s a t a k s e e r i m i n e I, 3 t., e. 12—14, t. 11—12. 2) M e t - s a k o r r a l d u s , 6 t., k., n., 1.11—13. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) m e t s a t a k s e e r i m i s e s , 4 t., e., n. 15—17; b) d e n d r o l o o g i a s , 4 t., t., r. 15—17; c) m e t s a k o r r a l d u s e s , 2 t., k. 16—18. Aia t. 46. — Kõnetunnid : peale loenguid Aia t. 46 ja dekanaadis (Vene t. 28) t. 13—14. Verberg, K., dr. rer. for., metsakasustuse dotsent. 1) M e t s a k a s u s t u s , 5 t., t. 12—14, n. 14—16, r. 15—16. 2) P r a k t i l i s i t ö i d m e t s a k a s u s - t u s e s , 6 t., t., n., r. 16 — 18. Aia tän. 46. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. 21 Rinne, L., dr. agr., maaparanduse ja geodeesia korraline professor. 1) M a a p a - r a n d u s j a s o o k u l t u u r I (mts. osak. geodeesia I), 2 t., k., n. 8 — 9. 2) M a a p a r a n d u s j a s o o k u l t u u r 11 (mts. osak. maaparandus ja soo- kultuur I), 4 t., e., t. 8—10. 3) P r a k t i l i s i t ö i d m a a p a r a n d u s e s j a s o o k u l t u u r i s I (geodeesias 1), 6 t., e., n. 15—17 ja t. 17—19. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid e., t. 10—10.30. Luksepp, A., põllumajanduslikkude riistade ja -masinate dotsent. 1) P õ l l u m a - j a n d u s l i k u d r i i s t a d j a m a s i n a d ü h e s m a a h a r i m i s e g a 1, 4 t., t., n. 12—13, r. 11—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d samas aines (tehniline joonestamine), 2 t. Aeg kokkuleppel rühmadega. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas n., r. peale loenguid. Lepik, E., dr. sc. nat. (Zürich), taimekasvatuse dotsent. 1) T a i m e p a t o l o o - g i a : a) agron. osak. üliõpilasile, 2 t., k. 11—13; b) metsaosak. üliõpilasile, 2 t., n. 12—14. Botaanika-aia auditooriumis. 2) T a i m e p a t o l o o g i a p r a k t i k u m : a) agron. osak. üliõpilasile, 2 t., k. 18—20; b) metsaosak. üliõpilasile, 2 t., n. 18—20. Morfol.-süst. laboratooriumis (Botaanika-aias). Praktilistele töödele ülesandmine esimesel loengul. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kabineti ja katsejaama tel. 1-68 (Raadil), kodune tel. 13-13. Liik, E., mag. agr., loomakasvatuse dotsent. 1) V ä i k e l o o m a - j a l i n n u - k a s v a t u s II, 3 t., k. 13—14, 1. 11—13. 2) P ä r i l i k k u s e õ p e t u s , 2 t., n., r. 13—14. 3) L o o m a k a s v a t u s e e r i a r v e p i d a m i s e h a r j u t u s i , 2 t., r. 10—12. 4) H a r j u t u s i v ä i k e l o o m a - j a l i n n u k a s v a t u - s e s II, 2 t., rühmiti: ühel rühmal t. 17—19, teistel — aeg kokkuleppel. Loengud ja seminariharjutused loomakasvatuse-kabineti auditooriumis, muud harjutused — väikeloomakasvatuse-kabineti ruumes (Narva t. 86). — Kõnetun- nid : väikeloomakasvatuse-kabinetis peale loenguid. Agraarpol i t ika j a ühistegevuse dotsentuur — v a k a n t n e . Järvik, M., dr. agr., piimatalituse dotsent. 1) P i i m a n d u s , 4 t., e. 11—12, t. 10—12, n. 9—10. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i p i i m a n d u s e s , 3 t., rühmiti à 2 t. : I rühm e. 15—17, II rühm k. 11—13, III rühm t. 15—17, kõi- gile koos 1 t., n. 10—11. Loomatervishoiu- ja piimahügieeni-instituudi audit. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Mätlik, A., eriaine õpetaja tegeliku aiatöö ja mesilastepidamise alal. 1) A i a n - d u s j a m e s i n d u s II, 2 t , e., r. 13—14. 2) A i a n d u s e j a m e s i n - d u s e p r a k t i k u m , 1 t. Aeg kokkuleppel. Loeb soovitava ainena : 3) M e s i n d u s 2 t. Aeg kokkuleppel. Taimekasvatuse-kabineti auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Zolk, K., eriainete õpetaja praktilise zooloogia alal. 1) R a k e n d u s z o o l o o - g i a II, 2 t., 1. 11 —13. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i r a k e n d u s - z o o - l o o g i a s , 2 t., e. 16—18. 3) M e t s a z o o 1 o o g i a II, 2 t., t. 12—14. 4) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i m e t s a z o o l o o g i a s , 2 t , k. 16—18. Zoo- loogia-instituudis (Aia t. 46). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja har- jutusi ; katsejaama tel. 10-67. Ehitusõpetuse dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Mielberg, P., dipl. arhit. 1) P õ l l u m a j a n d u s l i k e h i t u s õ p e t u s 2 t., 1. 1 2 - 1 4 . 2) P r a k t i - k u m p õ l l u m a j a n d u s l j k u s e h i t u s õ p e t u s e s , 4 t., t., k. 15 —17. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja praktilisi töid. E r a d o t s e n t . Mets, J., õpet. agronoom, taimekasvatuse eradotsent. Loeb ülesandel: 1) H e i - n a k a s v a t u s , l t . , k. 15—16. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i h e i n a - k a s v a t u s e s , 1 t., k. 16—17. Taimekasvatuse-kabineti auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. 22 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II C XIX.2 Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Kaarde, J., dr. med. vet. (Viin), veistehaiguste dotsent. Loeb ülesandel: 1) V e t e - r i n a a r i a j a t e r v i s h o i d , 3 t., e., t., r. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d s a m a s a i n e s , l t . , n. 16—17. Koht antakse teada semestri alul. — Kõnetunnid : veistehaiguste ja sünnitusabi-kliinikus (Vene t. 30) äripäeviti 10—11, tel. 12-51. Prima, A-, diplomaednik. Loeb ülesandel : A i a s a a d u s t e s ä i l i t a m i n e 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. Siimon, A , mag. agr. Loeb ülesandel: P u u k o o l i d , 1 t. Aeg ja koht tea- tatakse edaspidi. Teaduse ja õppeasutised. Ülikooli raamatukogu (Toomimäel, tel. 2-95). Avatud igal äripäeval 9—15 ja 17—20. Raamatuid laenatakse lugemiseks 11—14. Raamatukogu juhataja : P u k s o o , F r., cand, phil. Kõnetunnid : raa- matukogus äripäeviti 10—12. Raamatukoguhoidjad : V e 1 t m a n n , K., cand. rer. pol. et rer. comm. V i g e 1 , E. Assistendid : F r e y m u t h , O. A a v a k i v i , V i k t o o r i a . L i b l i k , M a r t a . Sekretär-arveametnik : S e e b e r g , L i l l y . Raamatukogu komisjon : Esimees : raamatukogu juhataja F r. P u k s o o. Liikmed : prof. A. Bulmerincq, dots. L. Leesment, dots. R. Mark, prof. E. Ma- sing, prof. V. Anderson, prof. P. Haliste, prof. J. Piiper, dots. J. Ainson, prof. P. Kõpp, prof. H. Jaakson, raamatukoguhoidja E. Vigel. Didaktil is-metoodiline seminar. Juhataja: R ä g o , G., prof. — Kõnetunnid: peale loenguid ja harjutusi. Usuteaduslik seminar (Peeter Põllu t. 2). Jaguneb õppetoolide järgi 6 ossa : on avatud äripäeviti 8—20. Juhataja : M a r t i n s o n , V., prof. Abiassistent : R o h e v e e , T u u l i . Usuteaduslik arheoloogi l ine kab inet t (Lai t. 34). Juhataja : S i l d , O., prof. Kõnetunnid : n. kell 17. Kab. raamatukogu korraldaja : U u s p u u , V. Oigusteadusl ik seminar (Lai t. 34, k. 1). Avatud äripäeviti 9—14, raamatute väljaandmine e., t., k., n , r. 12—14. Juhataja : U l u o t s , J., prof. Seminari raamatukogu aj. abijõud: M ä g i , A., mag. jur. R o n i m o i s , H. Statistika-ökonoomiline kab ine t t (Lai t. 34.) Avatud äripäeviti 12—14. Juhataja: K u r t š i n s k i , M., prof. Noor. assistent : L a g u s , A. 24 C XlX-a Kaubateaduse kabinett (Rüütli t. 2, III korral.) Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja.' M a r k , R., dots. Noor. assistent : K e r l e s , E b b a . Majandusgeograafia-seminar (Rüütli t. 24, III kord.) Avatud äripäeviti 11—15. Juhataja: K a n t , E., prof. Aj. abijõud : N õ m m e o t s , R. Vabatahtlik assistent.' G r e p p , E. Kriminal ist ika-kabinett (Lai t. 34). Juhataja: K r i s t a l , H., prof. Vabatahtlik assistent : O u n a p , R. Tegelikkude m a j a n d u s t e a d u s t e seminar (Lai t. 34). Aj . juhataja : P o o m , E., dots. Raamatukogu korraldaja: K o n t , M. I Sisehaigustekli inik (Toomimäel, tel. 73). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 9—10. Juhataja : M a s i n g , E., prof. Van. assistent: G r a n t , F , dr, med. Noor. assistendid : E 1 1 e r P., arst. V e n d e r , O., arst. Laborant : B i r k e n t h a l , E l i s a b e t h , arst. I Haavakl i in ik (Toomimäel, tel. 1-26.) Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 9 —10. Juhataja : K a r e l l , U., prof. Van. assistent: S õ r r a , J., drnd. med. Noor. assistent : K õ r e , A., arst. Noor. assist, k. t. : R u 1 1 i, A. P e t 1 e m , H. Naistekliinik (Toomimäel, tel. 1-45). Sünnitajate ja haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 11.30—13. Juhataja : M i 1 ä n d e r , J., prof. Van. assistent : K 1 e i t s m a n , R., dr. med. Noor. assistendid : T a m m , A., dr. med. P ä r n , K., arst. S ä g a , E., drnd med. Noor. assist, k. t. : E 1 b i n g , K. Röntgenoloog : H a 1 d r e , }., dr. med. C XIX.2 Loengute ja prakti l iste tööde kava 1936. II II Haavakl i in ik (Maarjamõisa väljal, tel. 3-42). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 10—12. Aj. juhataja : K a r e l l , U., prof. Van. assistendid: L i n k b e r g , A., dr. med. V o o r e m a a , J., drnd. med. Noor. assistendid : H a n t s o v , L., drnd. med. Noor. ass. k. t. : M a r k s , L e i l i , arst. II Sisehaigustekli inik (Maarjamõisa väljal, tel. 2-55). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 10 — 11. Juhataja : V a d i , V., prof. Vanem assistent: K i e n a s t , F., drnd. med. Noor. assistendid : V a i k n a , O., arst. P ü s s , E., arst. Laborant: P e r t , V a n d a , drnd. med. Närvikliinik (Maarjamõisa väljal, tel 4-74). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants iga päev 9—10. Juhataja : P u u s e p p , L., prof Van. assistent: R i v e s , J., dr. med. Noor. assistendid : U p r u s , V., drnd. med. R a u d k e p p , F., arst. Ülemääral, noor. assistendid: Z 1 a f f , S., drnd. med. M a r t i n o f f , G., drnd. med. Vaimu- ja närvihaiguste kl i inik (Tallinna t. 48, tel. 52). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants igapäev 11—12. Juhataja : B r e s o v s k y , M., prof. Van. assistent : V i i d i k , A., drnd. med. Noor. assistendid : C h r i s t i a n s o n , L., drnd. med. V i h v e I i n , H., arst. S a a r s o o , H i l d a , arst. Silmakliinik (Jul. Kuperjanovi t. ja Vallikraavi nurgal, tel. 3-98). Ambulants äripäeviti 8—10. Juhataja : U u d e 11, J., prof. Vanem assistent: V o o r e m a a , S a l m e , drnd. med. Noor. assist.: S u u r k ü l a , G, drnd. med. Lastekliinik (Veski tän. 6, tel. 4-61). Ambulants ja nõuandekoht emadele. Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : L ü ü s , A., prof. Noor. assistendid: O l e s k , J u t a , arst. A l l i k , A , arst. Nahapolikl i inik (polikliiniku hoones, Gustav Adolfi tän. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 12—13. Juhataja : P a l d r o c l c , A., prof. Van. assistent: N u r m a n d , L u d m i l l a , drnd. med. Noor. assistent : P o o m a n , A., drnd. med. 26 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II C XIX* Nahapolikliiniku juurde kuulub l e p r o s o o r i u m „M u u 1 i" (Veeriku ale- vis) ja d e r m a t o l o o g i a - k l i i n i k (II diviisi latsaretis, Jaama tän.). Haigete vastuvõtmine Nahapolikliiniku juhataja kaudu. Juhataja : P a 1 d r o c k , A., prof. Sisehaiguste-polikliinik (Gustav Adolfi t. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 14—16. Juhataja k. t. : V a d i , V., prof. Noor. assistent: T r e i a l , K., arst. Ortopeediline pol ikl i inik (I haavakliinikus). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 11—12). Juhataja : J ü r g e n s , B., dotsent. Hambapolikliinik (Rüütli t. 24). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 15—17. Aj. juhataja: K a r e l l , U., prof. Van. assistent: H i i e , V., dr. med. Kõrva-, nina- j a kurguhaiguste kli inik. Juhataja : S a a r e s t e , E., prof. Van. assistent: K r a m a n n , O., drnd. med. a) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e p o l i k l i i n i k (polikliini- kus, Gustav Adolfi t. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 14—15. b) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e k l i i n i k u s t a t s i o - n a a r n e o s a k o n d (I haavakliinikus, Toomimäel). Töötunnid 11—14 igapäev. Farmakognoosia-)nstituut (Rüütli tän. 2, tel. 1-98). Avatud äripäeviti 9—13.30, 17—20. Juhataja : S t a m m , J., prof. Van. assistent: T o m i n g a s , A l m a , dr. pharm. Abijõud : M i c h e l s o n , H. G o r i n o v , N. Farmatseutilise keemia instituut (Rüütli t. 2, tel. 1-98). Avatud äripäeviti 9 —13, 17—20. Juhataja: P a r t s , H., prof. Van. assistent: S i i m , A., mag. pharm. Rakendusfarmaatsia-inst ituut (Rüütli t. 2, tel. 1-98). Juhataja : V e i d e r p a s s , N., dots. Abijõud : K u u s i k , U. C XIX.2 Loengute ja praktiliste tööde kava 1936. II 27 Anatoomia-inst i tuut (Toomimäel, tel. 2 33). Avatud äripäeviti 8—13, 15—18. Juhataja: V e i n b e r g , E., prof. Prosektor : A u n a p , E., dr. med. Aj. demonstraatorid-abijõud: B r a u n , J. K u r d v e , N. Histoloogia, embrüoloogia j a võrd leva anatoomia instituut (Toomimäel, vanas anatoomikumis, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 8—13, 15—18. Juhataja k. t . : V e i n b e r g , E., prof. Van. assistent: T e i s s , L y d i a , dr. phil. nat. Operati ivse kirurgia kabinett (vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 17—18. Juhataja : J ü r g e n s , B., dots. Noor. assistent : P õ k k , V., arst. Patoloogia-instituut (Näituse t. 2, tel. 2-74). Avatud äripäeviti 13—14. Juhataja : V ä i d e s , A., prof. Prosektor: Noor. assistent : J a k o b s o n , E-, arst. Ajut. abijõud : S o e k õ r v , E. L a i s a a r , E. Hügieeni- (tervishoiu-) inst ituut (Aia t. 46, tel. 12-20). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja : R a m m u l , A., prof. Van. assistent: K a s k , M., dr. med. (vabast, ametik. täitmisest, viibib Rockfoundi stipendiaadina välismaal). Van. assistent: P a u m e e s , A., drnd. med. Noor. assistent : P a u m e e s , A l i c e , arst. a) K e e m i a - b a k t e r i o l o o g i l i n e l a b o r a t o o r i u m tervishoiuliste ja bakterioloogiliste juurdluste tarvis avalikuks tarvitamiseks. Avatud äripäeviti 10—12. Juhatajad : R a m m u l , A., prof. S c h l o s s m a n n , K., prof. Bakterioloogia-instituut (Aia t. 46, tel. 2-17). Avatud äripäeviti 10—13, 16—17. Juhataja: S c h l o s s m a n n , K., prof. Noor. assistendid: L ä n s o n , A., drnd. med. K a r u , E l f r i e d e . Pasteuri-jaam (Vene t. 28). Haigete vastuvõtmine igapäev 11—13. Juhataja : S c h l o s s m a n n , K., prof. Arst : H a n s e n , P., dr. med. 28 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II C XIX.8 Kohtul iku arstiteaduse instituut (Vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 9—15. Juhataja : R o o k s , G., dots. Noor. assistendid : V ä ä r , H e l e n e , drnd. med. M ä g i , M a g d a , arst. Ffisioloogia-instituut (Näituse t. 2, tel. 3-40) Avatud äripäeviti 9—15. Juhataja ; T i i t s o , M., dots. Van. assistent: S i b u l , I., dr. med. Aj. abijõud : T o o t s o n , E. a) F ü s i o l o o g i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . Van. assistent : Farmakoloogia-instituut (Vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti, peale laupäeva, 9—13, 15—19; laupäeval 9—13. Juhataja : B a r k a n , G., prof. Vanem assistent: K ä e r - K i n g i s e p p , E l i s e , dr. med. Noorem assistent : K i n g i s e p p , G., drnd. med., dr. med. (Heidelberg). Kehalise kasvatuse instituut (Gustav Adolfi t. 19, tel. 11-62). Avatud äripäeviti 8—23. Juhataja: J ü r g e n s , B , dots. Eriainete õpetajad : K a l a m e e s , A., R a n n a s t e , E. Ülikooli apteek (Rüütli t. 24, tel. 5-81). Juhataja : P a r i s , H., dr. pharm. Juhataja abi : V o d j a , M a r i e , mag. pharm. Retseptaarid : J o h a n s o n , A r m i l d e , mag. pharm. S o e r d , H i l j a . Abijõud : K i k e r p i l l , N e l l i . Filosoofiateaduskonna seminar (ülikooli peahoones, III korral, tel. 14-61). Seminar on avatud äripäeviti 9—18, raamatute laenutamine 12—15. Juhataja: V a s a r , J., dots. Seminari raamatukogu korraldaja-assistent : T a m m , A n n . Raamatukogu korraldaja abi k. t. : K ä r n e r , E l f r i i d e . Eesti keele arhi iv (Rüütli t. 24). Juhataja: S a a r e s t e , A., prof. Korraldaja : A r i s t e , P., mag. phil. Klassilise muinasteaduse instituut (ülikooli peahoones). Avatud äripäeviti 12—14. Juhataja : H a l i s t e , P., prof. Aj . abijõud : R o o s , E. C XIX.J, 29 Foneetika-laboratoorium (Lai tän. 36). Avatud e., r. 10—13. Aj. juhataja : R a m u l , K., prof. Eksperimentaalse psühholoogia j a pedagoogika laboratoorium (Lai tän. 36, tel. 5-92.) Avatud e., r., 10—13. Juhataja: R a m u l , K., prof. Noor. assist. : B a k i s , E., mag. phil. Arheloogia-kabinett (Aia tän. 46, tel. 1-36). Kabinett on avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : M o o r a , H., prof. Aj . konservaator-assistent : S c h m i e d e h e l m , M a r t a , mag. phil. Ülemääraline abiõppejõud : I n d r e k o , R., mag-, phil. Kunst ia ja loo-kabinett (Lai tän. 36). Juhataja : K a r l i n g , Sten, prof. Abi jõud: V a g a , V., mag. phil. Botaanika-inst i tuut (Lai tän. 40, tel. 10-60). Avatud 9—12, 14—18- Juhataja : Lippmaa, T., prof., a) T a i m e m o r f o l o o g i a j a s ü s te m a a t i k a l a b o r a t o o o r i u m j a m u u s e u m . Juhataja : L i p p m a a , T., prof. Van. assistent : V a g a , A., mag. zool. Noor. assistent: P a s t a k , E l s a , mag. sc. nat. Konservaator : E i c h v a 1 d , K. b) T a i m e f i i s i o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m . Juhataja : K a h o , H., prof. Noor. assistent : T a i m r e , S i n a i d a , mag. bot. Botaanika-aed (Lai tän. 38/40). Avatud suvel 9—12, 14—18; talvel kasvuhooned pühap. ja kolmap. 10—12. Juhataja : L i p p m a a , T., prof. Õpetatud aednik: P o r t , J., dr. phil. nat. Zooloogia-instituut j a -muuseum (Aia tän. 46, tel. 1-36). Muuseum avatud t., r., p. 12—14. Juhataja : R i i k o j a , H , prof. Aj . van. assist, k. t. : K a u r i , H. Noor. assist. : R i t s l a n d , L i n d a . Muuseumi konsevaator : H ä r m s , M. Muuseumi abikonservaator : H a b e r m a n n , H , mag. zool. Abiassist. : L e p i k s a a r , J., mag. zool. 30 C XIX-2 Keemia-instituut (ülikooli peahoones, tel. 9-38). Avatud e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. Direktooriumi esimees : P a r i s , A., prof. a) A n o r g a a n i 1 i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . Juhataja: P a r i s , A., prof. Van. assistent: T i g a n i k , L., dr. phil. nat. (ajut. vabast.) Noor. assistendid : R a u p , E. H o l s t , A., ins. b) O r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (tel. 8-99). Aj . juhataja : P a r i s , A., prof. Van. assistent: Noor. assistent : K o r r o , H., mag. chem. c) F ü ü s i k a l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (Rüütli t., 2, tel. 3-88). Aj. juhataja : P a r i s , A., prof. Noor. assistent : R ä g o , N a t a l i e , mag. chem. Meteoroloogia-observatoorium (Riigi Keskarhiivi majas, tel. 5-18). Avatud äripäeviti 8.30—14.30. Juhataja : K i r d e , K., prof. Inspektor: K ä r s o a , A., mag. geophys. Teadusi, ametnik : L i i d e m a a , H e l e n e , mag. geophys. Van. assistent : M a a n v e r e , E. Sünoptik : N u r k l i k , A., mag. geophys. Sünoptiku k. t. : O h u , A. Vaatlejad : K u k k , J. L u h a r i , J. Abiassistent : P r a n t s , L. Meteoroloogia-observatoorium T a l l i n n a a b i j a a m (Lasnamäel). Vaatleja: V e s k , H. Tähetorn (Toomimäel, tel. 2-94). Avatud astronoomia õppijaile äripäeviti, publikumile n. 19—20, aja kontrolli- miseks 1. 12—13. Juhataja : R o o t s m a n n , D., prof. Astronoom-observaator : õ p i k , E., dr. phil. nat. Van. assistent : K i p p e r , A., mag. astr. Laborant-tehnik : S i m b e r g , P. Aj . abijõud : K e r e s , H. Füüsika- inst i tuut (ülikooli peahoones, tel. 8-47). Avatud e., t., n. 10—13 ja 16—19; k., r. 8—14, 1. 10—13 Juhataja : V i 1 i p , J., prof. Van. assistendid: N e u g a r d , E. K i 1 k s o n , E., (ajut. vab. 1. IX 36 — 31. VIII 37). M e t s , G., mag. sc. math. Noor. assist. : A r u j a , E. Abiassistent . - K o p p e l , H. Aj . abi jõud: L a a n u s t e , E., R e i n e r t , J. C XIX.J3 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II 31 Teoreetil ise j a tehni l ise f ü ü s i k a laboratoor ium (ülikooli peahoones, tel. 8-47). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja : P e r I i t z , H. G., prof. Noor. assist. S p r a n t z m a n n , A l e k s a n d r a , mag. phys. Mineraloogia-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Avatud äripäeviti 8—14. Juhataja : Õ p i k , A., prof. Van. assistent: P a u l , VI., mag. geol. Geoloogia-kabinett j a m u u s e u m (Aia t. 46, tel. 1-36). Kabinett avatud äripäeviti 8—14, muuseum p., t., r. 11—13. Juhataja : Õ p i k , A., prof. Van. assistent: O r v i k u , K., mag. geol. P a l e o n t o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m j a r a a m a t u k o g u . Avatud äripäeviti 10—13. Geograafia-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Juhataja: T a m m e k a n n , A., prof. Van. assistent : P i i p e n b e r g , E., mag. geogr. a) J o o n i s t u s s a a l j a r a a m a t u k o g u . Avatud äripäeviti 11—15. b) K o d u - u u r i m i s e o s a k o n d (Aia t. 46). Avatud äripäeviti 11—13. Matemaatika ja m e h a a n i k a instituut (polikliiniku hoones, Gustav Adolfi t. 12, tel. 13-93). Lugemistuba avatud e., t., k., n., r. 8 — 19, 1. 9—14. Juhataja : R ä g o , G., prof. a) R a k e n d u s m a t e m a a t i k a j a - m e h a a n i k a l a b o r a t o o r i u m . Töötunnid e-, t., k., n-, r. 8—19, 1. 9—14. Juhataja: R ä g o , G., prof. Van. assistent: R u u b e l , A l m a . (kuni 31. XII 36.) b) P u h t m a t e m a a t i k a - o s a k o n d . Juhataja : J a a k s o n , H., prof. Instituudi van. assistent : H u m a i , A., dr. phil. nat. (vabast, kuni 31. XII 36.). K u u s n õ m m e Bioloogia Jaam (Kihelkonnal, Saaremaal). Juhataja : P i i p e r , J., prof. Eesti v e e k o g u d e uurinl ise komis jon. Esimees : T a m m e k a n n , A., prof. Kirjatoimetaja : K i r d e , K., prof. a) H ü d r o g r a a f i a - o s a k o n d . Juhataja : K i r d e , K., prof. 32 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II C XlX-a b) H ü d r o b i o l o o g i a - o s a k o n d . Juhataja : R i i k o j a , H., prof. c) K a l a n d u s e - o s a k o n d . Ajutiselt hüdrobioloogia-osakonnaga ühendatud). Bakterioloogiajaam (Vene t. 34). Avatud äripäeviti 10 —12. Juhataja : L a j a , F., prof. Van. assistent : V e 1 1 i s t o , E., drnd. med. vet. Loomaarsti-teaduskonna anatoomia-kabinett (Vene t. 32, tel. 9-01). Avatud äripäeviti 9—10. Juhataja k. t. : R i d a l a , V., dots. Prosektor: V a u , E., dr. med. vet. Aj. abijõud : L a u r i s s o n , J., loomaarst. Loomaarst i-teaduskonna histoloogia j a embrülooogia inst ituut (Vene t. 22). Avatud äripäeviti 9—14. Juhataja : T e h v e r , J., dots. Van. assistent : S ä r e , R., drnd. med. vet. Loomapatoloogia-instituut (Vene t. 32). Avatud äripäeviti 10 — 12. Juhataja : R i d a l a , V., dots. Van. assist. : K i p p e r , A., drnd. med. vet. Loomatervishoiu j a piimahügieeni instituut (Vene t. 38, tel. 5-25). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : R o o t s , E., prof. Van. assistent : R i d a l a , E l f r i e d e , dr. med. vet. Loomaarsti-teaduskonna haavak l i in ik (Vene t. 26, tel. 1-82). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : S a r a l , K., prof. Van. assistent: V e s t r e , L., loomaarst. Aj . noor. assistendi k. t. : S i m r e , H. Väikeloomade-kliinik (Vene t. 36). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : L a j a , F., prof. Noor. assistent : L i n d , V i i u , loomaarst. Loomaarsti-teaduskonna sîsehaiguste-kliinik (Vene t. 30, tel. 1-53). Haigete loomade vastuvõtmine äripäeviti 10—12, hädakorral igal ajal. Juhataja : L a a s , A., prof. Van. assistent : P a a b o , A., drnd. med. vet. Van. assistent : T a m m e m ä g i , L., drnd. med. vet. C XIX-2 Loengute j a praktil iste tööde kava 1936. II 35 Õppe-sepikoda (Vene t., loomaarsti-teaduskonna juures). Avatud äripäeviti 8—13, 14—17. Juhataja : S a r a l , K., prof. Hobusekasvatuse, eksterjööri j a rakendusõpetuse kabinett (Vene t. 28). Juhataja : T a a g e p e r a , K., dots. Veistehaiguste j a sünnitusabi kl i inik (Vene t. 30). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : K a a r d e , J., dots. Noor. assistent : K r i i s a , A., loomaarst. Taimekasvatuse-kabinett (Vene t. 38). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja : R o o t s i , N., prof. Noor. assisteot : S u t t e r , H. Loomakasvatuse-kabinett (Narva t. 76). Avatud: äripäeviti 11—14 ja, peale laupäevade, 16—18. Juhataja : M ä g i , J., prof. Van. assistendi k. t. : T ö 1 p u s , L. Mullateaduse j a agrikultuurkeemia kabinett (Vene t. 28). Avatud e., t., k., r. 8—12'/2; 14—17; n. 8—12V2 » 1- 8—14. Juhataja : N õ m m i k , A., prof. Van. assistent : V i 1 p e r t , A., mag. chem. Metsakasvatuse-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Avatud äripäeviti 11—13. Juhataja : D a n i e l , O., prof. k. t. Noor. assistendi k. t. : K a r u , A. Metsakasustuse-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Juhataja : V e r b e r g , K., dots. Noor. assistent : K o 1 j o , B. Metsakorralduse-kabinett (Aia t. 46, tel. 3-90). Avatud äripäeviti 11—13. Juhataja : M a t h i e s e n , A., prof. Noor. assistendi k. t. : H a n s e n , A. Piimanduse-kabinett (Vene t. 38). Avatud äripäeviti 10—12. .Juhataja : J ä r v i k , M., dots. Noor. assistent : H i n d r i k o , J., mag. agr. Tegel iku zooloogia kab inet t (Aia t. 46, tel. 1-36). Avatud t., r. 9—14. Juhataja k. t. : Z o 1 k , K., eriainete õpetaja. Noor. assistendi k. t. : S t e g m a n n , H. 34 Loengute ja prakti l iste tööde kava 1936. II C XIX-2 P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e riistade j a masinate kabinett (Lai t. 36). Avatud k. 11—13, n. 12—14. Juhataja : L u k s e p p , A., dots. Abiassistent : R o g e r , E. Põl lumajap idamis-kab inet t (Vene t. 28, taimekasvatuse-kabineti ruumides). Juhataja : K õ p p , P., prof. Abiassistent : P ü s s , Ë. Ehitusõpetuse-kabinett (Lai t. 36). Aj. juhataja : L u k s e p p , A., dots. Kultuurtehnika j a geodees ia kab inet t (Lai t. 36). Juhataja : R i n n e , L., prof. Noor. assistent : J ä r v e s o o , E. Väike loomakasvatuse-kab inet t (Narva t. 76). Avatud äripäeviti 11 —13 ja, peale laupäevade, 16—18. Juhataja : L i i k , E., dots. Abiassistent : R u u s , C. Taimehaiguste-kabinett (Raadil, tel. 1-68). Juhataja : L e p i k , E., dots. Noor. assistent : T o o m r e , R. P õ l l u m a j a n d u s l i k u d k a t s e j a a m a d (Raadil, tel. 10-67). A g r i k u l t u u r k e e m i a — juhataja prof. N õ m m i k , A. Van. assistent : T a m m , H., mag. chem. T a i m e b i o l o o g i a — juhataja prof. R o o t s i , N. Noor. assistendi k. t. : S a a r e m ä e , J. Z o o t e h n i k a — juhataja prof. M ä g i , J. Van. assistendi k. t. : M a a s i n g , N. E n t o m o l o o g i a — juhataja k. t. Z o 1 k , K. F ü t o p a t o l o o g i a — juhataja dots. L e p i k , E. Aianduse katse jaam (Raadil). Juhataja : M ä t l i k , A., eriainete õpetaja. Ülikool i mõisad : M a a r j a m õ i s (tel. 2-15), R a a d i m õ i s (tel. 3-68). Maarjamõisa valitseja : K õ p p , P., prof. Raadimõisa valitseja : R ä n k e 1 , A. Ülikool i õppe- ja katsemetskond (Kastre-Peravallas). Juhataja : M a t h i e s e n , A., prof. Juhataja abi : D a n i e l , O., prof. k. t. Metsaülem : H a I 1 e r , B., dr. rer. for. (Peravald, Järvselg). Abimetsaülem : K a s k , R. Van. assistent : K o h h , E., mag. rer. for. (aj. vabast, ametikohuste täitmisest, viibib välismaal teadusi, stipendiaadina). Aj. abijõud : O b e t , V. P r e c h t , J. Asjaajaja : S a m u e l , V. C XlX.a Loengute j a praktil iste tööde kava 1936. II 35 Tartu ülikooli raamatukogu määrused. (Vastu võetud ülikooli nõukogu poolt 12. IV. 32.) Kasustamine. 27. Raamatukogu kasustamine sünnib kas kohal või laenutamise teel väljapoole. 28. Ülikooli raamatukogu lugemissaalid ja eritöötoad on avatud õppeajal äripäeviti k. 9—15 ja k. 17 — 20, kuna laenutamine toimub ainult k. 11 —14. Õppetöö vaheaegadel on lugemissaalid avatud ainult k. 9—14, kuna laenutamist toimetatakse kaks korda nädalas k. 12 — 14. 29. Raamatukogu võivad kasustada : 1) ülikooli õppeasutised, 2) ülikooli õppejõud, teaduslikud ja teised ülikooli ametnikud, 3) üliõpilased ja vabakuulajad, 4) teadus- ja valitsusasutised kui ka raamatukogud ja arhiivid sise- ja välismaal, kes pakuvad küllaldast hoiukindlust ja avaldavad nõusolekut vastastikuseks laenu- tamiseks, 5) eraisikud ülikooli õppejõudude vastutusel 1 aasta jooksul. Ülikooli raamatukogu kasustamine on tasuta kõigile selles para- grahvis ettenähtud asutistele ja isikutele peale eraisikute (punkt 5), kes tasuvad laenamise korral vastavas korras kindlaks määratud maksud. Raamatukogu juhatajal on õigus erijuhtudel laenutada teoseid ka rahalisel tagatisel. 30. Lugemissaale ja eritöötube võivad kasustada ka teised eraisikud, kuid juhataja loal. Kõik lugemissaali kasutajad on kohustatud end loostama valvuri juures. 31. Lugemissaalides ja eritöötubades nõutakse vaikust ja rahu, eriti on keelatud kõva häälega rääkimine kui ka jutuajamine. Sinna paigutatud teoste käsitlemisel nõutakse täpsust ja hoolt. 32. Lugemissaalides ja eritöötubadesse asetatud ja seal kasustamiseks olevaid teoseid võib kaasa võtta teistesse raamatukogu ruumidesse ainult valvuri loal. Väljaspoole laenutamiseks on vajalik raamatukogu juhataja või erijuhtudel valvuri luba. Kahe viimase § vastu eksijad kaotavad õiguse lugemissaale ja eritöötubade kasustamiseks ühekordselt valvuri ja pikemaks ajaks raamatukogu juhataja korraldusel. 33. Raamatuid saab lugemissaalides ja eritöötubades kasustamiseks kui ka väljaspoole laenamiseks selleks esitatud laenutamissedeli põhjal, mis peab kandma laenaja allkirja. Siinjuures on laenaja kohustatud nõude peale esitama isikut- tõendavaid dokumente. Üliõpilased ja eraisikud saavad raamatu hiljemalt 2 tundi peale laenutamissedeli sisseandmist. Kõik soovid, mis esitatud peale k. 12, rahul- datakse hiljemalt järgmisel päeval. Kui raamat on 3 päeva jooksul väljastamata, kaotab laenaja eesõiguse sellele. Sooviavaldust võib saata ka postiga. Laenutaja on kohustatud laenaja nõudmisel teatama, kas soovitav raamat on laenatud või mitte. 34. Keegi ei pääse raamatukappide ja -riiulite juurde magasinides raamatu- kogu juhataja loata, välja arvatud määralised õppejõud. 35. Kõik teatmekirjandus-sõnastikud, entsüklopeediad ja bibliograafilised teosed on asetatud lugemissaali. Viimaste aastate ajakirjade vihikud on ajakirjade lugemistoas ja neid laenutatakse vaid raamatukogu juhataja loal. Kohal kasusta- miseks võib neid igaüks ise riiuleilt võtta. 36. Ülikooli raamatukogust saab teoseid kasustamiseks ainult teaduslikul otstarbel, ilukirjanduslikke teoseid vaid raamatukogu juhataja loal. 36 C XIX.2 Laenutamine. 37. Ülikooli raamatukogust ei laenata käsikirju, iluväljaandeid, haruldisi, lahtiseid kaarte ega koguteoseid. Erandlikult on nimetatud raamatute laenutamine lühiaegselt võimaldatud raamatukogu juhataja nõusolekul õppeotstarvetel ülikooli õppejõududele. 38. Samuti saadetakse kasustamiseks eelmises § nimetatud teoseid vastas- tikuse laenuvahekorra alusel kodu- kui ka välismaa teaduslikkudele raamatukogu- dele ja arhiividele. Eriliste haruldiste laenutamise väljapoole otsustab Ülikooli Valitsus. 39. Raamatuid laenutatakse määralistele õppejõududele kuni 50 köidet ja ülemääralistele kuni 30 köidet semestri lõpuni, ametnikkudele, üliõpilastele ja era- isikutele kuni 5 köidet 1 kuuks, ajakirju aga ainult 2 nädalaks. Suurema arvu laenutamine on võimalik vaid raamatukogu juhataja loal. 40. Raamatu tagasitoomise aega võib pikendada ainult siis, kui pole esi- tatud nõudmisi teise isiku poolt. 41. Vajab laenutatud teost ülikooli õppejõud, on laenaja — üliõpilane või eraisik — kohustatud selle tagasitooma enne tähtpäeva. 42. Vajab õppejõu laenatud teost teine õppejõud kas loenguks või teadus- likuks otstarbeks, siis teatab sellest raamatukogu juhataja esmasnimetatud õppejõule. 43. Vajab laenutatud teost ülikooli raamatukogu ise korralduse otstarbel, on laenaja kohustatud nõudmise peale selle kohe tagasi tooma. 44. Üliõpilased ja eraisikud võivad raamatut kaasa võtta väljapoole Tartut õppetöö vaheaegadel ainult erandjuhtudel, raamatukogu juhataja loal. 45. Aadressi muutmisest on üliõpilased ja eraisikud kohustatud teatama laenutamisametnikule. 46. Üliõpilastele ja eraisikutele, kes pole laenatud raamatut tähtajaks tagasi toonud, teatatakse sellest kirjalikult. Ei ole raamat esimese meeletuletuse peale tagasi toodud, saab laenaja teise meeletuletuse ühe nädala pärast. Peale esimese meeletuletuse saatmist nõutakse viivitusraha 50 senti, pärast teist meeletuletust aga 1 kroon ja iga järgmise nädala viivituse eest samuti 1 kroon. Laenaja on kohustatud raamatukogule raamatu tagasi andma samas korras nagu ta selle on saanud. 47. On raamat kaotatud, on sellesse lugemissaalides kasustamisel või lae- nutamise ajal tehtud märkmeid, on raamat alla kriipsutatud, lehed, tabelid või kaardid välja rebitud või teda kuidagi teisiti rikutud, peab laenaja asendama selle uue eksemplariga või maksma raamatukogu juhataja poolt määratud kahjutasu. 48. Iga semestri lõpuks nõutakse kõik laenatud raamatud tagasi kontrolli- mise otstarbeks. 49. Raamatukogu juhatajal või tema volitatud raamatukogu ametnikul on õigus nõuda raamatukogu kasustajatelt portfellide sisu ettenäitamist. 50. Suitsetamine raamatukogu ruumes kui ka eesruumes on keelatud. 51. Raamatukogu juhatajal on õigus keelata raamatukogu määruste rikku- jaile lugemissaalide ja eritöötubade käitlemist, raamatute laenamist või üldist kasus- tamist kuni 6 kuuni. Küsimuse raamatukogust eemaldamise kohta enam kui 6 kuuks otsustab Ülikooli Valitsus. Õppejõudude nimekiri. Lk. Aavik, J., eradotsent, HamiD, Tallinnas 14 Adams, V., õppeülesandet. Oa 12 5, 14 Ahas, Ed., õppeülesandet, Kindral Põdra t. 8, k. 2 7 Ainson, J., dotsent, Päeva t. 1, k. 3 19, 23 Aleksejev, V., prof., emer., Kastani t. 32 17 Anderson, W., prof., Narva 51, k. 3 1, 11» 12, 23 Anderson, V., eradotsent, Narva 51 . . . . 18 Annist, A., aj. ülemääraline abiõppejõud, Gustav-Adolfi t. 67, k. 1 . . . . 14 Ariste, P., õppeülesandetäitja, Jakobsoni t. 8, k. 1 14, 18 Arrak, A., eradotsent, Uueturu t. 9, k. 8, tel. 12-38 8, 9 Arumaa, P., prof., K. A. Hermanni t. 11 12 Aunap, E., prosektor, eradotsent, Lossi t. 13, k. 7 7, 9, 27 Barkan, G., prof., Tähe t. 28, k. 1 7, 28 Blessig, E., prof. emer., Tiigi t. 56, k. 3 9 Bresovsky, M., prof., Botaanika t. 56 8, 25 Bulmerincq, A., prof., Tähe t. 25, k. 2 3, 23 Daniel, O., prof., k. t., Gustav-Adolfi t. 72, k. 3 20, 33 Ein E., prof., Tähe t. 5, tel. 9-87 • . . 1, 4, 5 Elango, A., õppeülesandetäitja, Elisabeti t. 27, k. 1, tel. 10-12 13 Ernits, V., eradotsent, Vallikraavi t. 18, tel. 7-22 14 Estam, J., õppeülesandetäitja, Vabriku t. 5, k. 1 13 Freymann, V., eradotsent, Veski t. 2, tel. 14-73 14 Grimm, D., prof., emer., Lepiku t. 14, k. 4 . . . • 5 Grimm, 1., õppeülesandetäitja, Lepiku t- 14, k. 4 Grünthal, T., õppeülesandetäitja, J. Hurda t. 6 • . . . 4, 5 Gulkovitsch, L., prof., J. Kuperjanovi t. 5-a 13 Haldre. J., eradotsent, Tähe t. 20, tel. 12-57 9, 24 Haliste, prof., k. t., Lootuse t. 8, tel. 13-52 11, 23, 28 Hansen P., eradotsent, Ülikooli t. 9, tel. 7-45 10, 27 Harris,-H. C. C., lektor, Kalevi t. 18-a 7, 15 Hiie, V., õppeülesandet., Magasini t. 12-a, k. 1, tel. 14-42 9, 26 Humal. A., õppeülesandetäitja, Kastani 28, k. 4 7, 16, 31 Ilus, E., aj. ülemääraline abiõppejõud, Kooli t. 12, k. 2 • 4, 5 Jaakson, H., prof., Kalevi t. 31, k. 2, tel. 10-68 16, 23, 31 Jõks, R., abij., Pargi t. 15, k. 1 4 Järvik, M., dots., Kalmistu t. 2 ' 21, 33 Jürgens, B., dotsent, Ülikooli t. 28, tel 12-47 1 , 9 , 26, 27, 28 Kaarde, J., dotsent, Tallinna t. 20, k. 3 1, 19, 22, 33 Kaasik, N.. dotsent, Lille t. 3 . • 6 Kaho, H., prof., Tallinna t. 55 17, 39 Kalamees, A., eriainete õpetaja, K. A. Hermanni t. 12 10, 28 Kaljot, A , õppeülesandet., Tolstoi t. 6 6 Kann, P., õppeülesandetäitja, Veski t. 9, k. 6, tel. 5-60 5 Kant, E., prof., J. Kuperjanovi t. 48, k. 1, tel. 15-07 1, 6, 24 Kaplinski, J., lektor 15 38 C XIX.2 Karell, U., prof., I haavakliinikus (Toomimäel) 8, 24, 25, 26 Karling-, S., p rof , Vikerkaare t. 2, II kord 12, 29 Kask, M., eradotsent, Aia t. 50 10, 27 Kieckers, E., prof., Tähe t. 34 11, 12 Kirde, K., prof., J. Hurda t. 4 16, 30, 31 Kleitsman, R., eradotsent, Rüütli t. 19, tel. 6-21 . . • 9, 24 Kliimann, A.-T., prof., Lai t. 29, k. 3, tel 13-30 1, 4 Kongo, K., aj. ülem. abiõppejõud, Rüütli t. 4, tel. 12-50 6 Koort, A., dots., Kooli t. 24, k l 13 Krahn, E., eradotsent, Aia t. 41, k. 3 18 Kristal, H., prof., k. t., Kesk-Kaar 37, k. 4 4, 24 Kruus, H., prof. prorektor. Kindral Põdra t. 17, k. 3, tel. 8-20 1, 13 Kuriks, O., eradotsent, Võidu t. 3, tel. 8-54 10 Kurtšinski, M., prof., J. Liivi t. 2, k. 4 5, 23 Kõpp, J., prof., rektor, Vallikraavi t. 25, tel. 8-16 1 , 3 Kõpp, P., Maarjamõis, tel. 2-15, postkast 87 20, 23, 33 Laas, A., prof., K. A. Hermanni t. 13, k. 1, tel. 1-52 19, 32 Laid, E., õppeülesandet., Hamin, Tallinn 12 Laja, F., prof., Gustav Adolfi t. 70 19, 32 Laur, A., eradotsent, Tallinn, V. Kalamaja t. 3 18 Leesment, L., dotsent, Tähe t. 98 1, 5, 23 Lender, U., õppeülesandet., Jaani t. 6, Tallinn 5 Lepik, E., dotsent, Jaama t. 40, tel. 13-13 21, 33 Lepp, F., eradotsent, Narva t. 6, tel. 3-17 8, 9 Letzmann, J., eradotsent, Tähtvere t. 2, k. 3 18 Liik, E., dots., Väike-Kaar 14 21, 33 Liiv, O., eradotsent, K. A. Hermanni t. 4, k. 1 . . . 14 Linkberg, A., eradotsent, II haavakliinikus 8, 10, 25 Linnus, F., õppeülesandet, Raadi 12 Lippmaa, T., prof., Botaanika-aed (Lai t. 38) 17, 29 Loorits, O., eradotsent, Emajõe t. 9, k. 1 14 Luha, A., eradotsent, Riia maantee 28, tel. 8-53 2, 18 Luksepp, A., dotsent, Elva t. 3 21, 33 Lüüs, A., prof., Vikerkaare t. 4, tel 2-60 8, 25 Madissoon, H., eradotsent, Kindral Põdra t. 15, tel. 2-63 5, 10 Maim N., prof., Vabriku t. 1, k. 4, tel. 5-33 4 Malm, F.? õppeülesandet, Eliisabeti t 31, k. 3 . 6 Mark, J., prof., Fr. R. Kreutzwaldi t. 9 11 Mark, R., dotsent, Elva t. 2, tel. 15-08 6, 23, 24 Markus, E., eradotsent, Lembitu t. 18 18 Martinson, V,, prof., Eliisabeti t. 39, k. 2 3, 23 Masing, E., prof., Kalevi t. 13, k. 1, tel. 96 8, 23, 24 Masing, H. A., õppeülesandetäitja, Kooli t. 2, k. 6 3 Mathiesen, A„ prof., Soinaste t. 21, tel. 10-28 1, 20, 33 Mets, J., eradotsent, Jõgeval 20, 21 Mielberg, P., õppeülesandet., Lepiku t. 3, tel. 6-58 21 Miländer, J., prof., Lossi t. 11-a, k. 2, tel. 2-78 8, 24 Moora, H., prof. k. t., Aia t. 16 . • 1, 12, 29 Mutschmann, H., prof., Lepiku t. 9, k. 3 H Mägi, A., aj. ülem. abiõppej., Kooli t. 24, k. 6, tel. 14-91 5 Mägi, J-, prof., Raadil, tel. 9-17 1» 20, 33 Mägiste, J., prof., Kalevi t. 37, tel. 6-55 11 Mätlik, A., eriaine õpetaja, Raadil 21, 33 Normann, H., eradotsent, V. Tähe 1, k. 2, tel. 11-55 9 Nõmmik, A., professor, Raadil 20, 33 Oras, A., prof., Vikerkaare t. 4, tel. 2-60 H Paldrock, A., prof., Tähe t. 7, tel. 13-81 8, 25, 26 Palvadre, A., õppeülesandet., Tähe t. 42 5 Paris, A., prof., Tiigi t. 34, k. 2 16, 30 C XIX.2 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. II 39 Paris, H., eradotsent, Lai t- 34 10, 20, 28 Parts, H., prof., Puiestee t. 43, k. 2 9, 26 Perlitz, H., prof., prorektor, Kastani 125, k. 2, tel. 15-07 . . . . . 1, 16, 17, 31 Piip, A., prof., Katoliku t. 1, tel. 20 4 Piiper, J., prof., Tiigi t. 28, k. 1 17, 23 ,31 Piiroja, J., õppeülesandetäitja, Riia t. 51. tel. 12-48 6 Poom, Ed., dots , Ülikooli t. 19, k. 2 1, 6, 24 Pravdin, B , lektor, Kastani t. 25, k. 2 5, 15 Prima, A., õppeülesandet., 22 Puksoo, Fr., õppeülesandetäitja, Lai t. 34, k. 5 14, 23 Puusepp, L. prof., Kalevi t. 30, tel 3-21 8, 25 Rahamägi, H. B., eradotsent, piiskop, Tallinn 3 Rammul, A., prof., Riia t. 115, k. 3 . . 7, 27 Ramul, K., prof , Riia t. 127 13, 29 Rannaste, E., eriainete õpetaja, Kungia t. 9, tel. 2-01 10, 28 Ridala, V., dotsent, Tallinna t. 20, k. 5 18, 32 Riikoja, H., prof., Gustav Adolfi 74, tel. 11-95 1, 17, 29, 32 Rinne, L., prof., Tiigi t. 24, k. 3 21, 23 Rives, J., eradotsent, Narva t. 36, tel. 8-48 10, 25 Rooks, G., dotsent, Lossi t. 11, tel. 12-94 5, 8, 18 Roos, E., õppeülesandetäitja, Herne t. 40, k. 4 15 Roots, E., prof., Tallinna t. 20, k. 1, tel. 15-12 1, 19, 32 Rootsi, N., prof., Raadil 20, 33 Rootsman, D., prof, Botaanika t. 22, k. 1 16, 30 Rudrauf, L., prof., Tiigi t. 58, k. 2 13, 15 Rägo, G., prof., Tallinna t. 63, k. 2 16, 23, 31 Räägo, R, õppeülesandetäitja, K. A. Hermanni t. 7, tel. 77 5 Ränk, G., õppeülesandetäitja, Veski t. 5 • . 12 Saareste, A., prof., J Kuperjanovi t. 44, k. 2, tel. 12-56 1, 11, 28 Saareste, E., prof., Riia t. 39, tel. 7-46 8, 26 Salasoo, H., eradotsent, Hamin, Tallinn 10 Saral, K„ prof., Vene t. 22, tel. 3-19 18, 32, 33 Sarv, J., prof., Lai t. 34, k. 3 . 1, 16 Schlossmann, K., prof., Kloostri t. 2, tel. 6-73 1, 7, 27 Schreinert, K , lektor, J. Hurda t. 8, k. 2 7, 11, 15 Seesemann, O., prof., Tahe t. 26 3 Semper, J., õppeülesandetäitja, Veski t. 65, k. 3 14 Sepp, H., dotsent, Tiigi t. 58, k. 2 6, 13 Siimon, A., õppeülesandet 22 Sild, O., prof., Kindral Põdra t. 10, tel. 7-48 1, 3, 23 Sildnik, A., eradotsent, Veski t. 11, k. 2 14 Sinka, R., eradotsent, Ülikooli t. 28, tel. 89 10 Stamm, J., prof., Näituse t. 5, k. 2 9, 26 Suits, Aino, lektor, Vallikraavi t. 14, tel. 6-82 14 Suits, G., prof., Vallikraavi t. 14, tel. 6-82 12 Zolk, K., eriainete õpetaja, Raadil 21, 33 Taagepera, K., dotsent, Päeva t. 9, k. 1 19, 33 Tammekann, A., prof., Fr. R. Kreutzvaldi t., omas majas, tel. 5 85 . . . 1, 17, 31 Tarvel, P., prof., dekaan, Päeva t. 3, k. 2 1, 12 Taul, J., eradotsent, Kindral Põdra t. 2, k. 3, tel. 1-89 3 Tehver, J., dotsent, Vene t. 22, k. 3 1, 19, 32 Tennmann, E., prof. k. t., Kindral Põdra t. 25 1, 3 Tiganik, L., eradotsent, Tiigi t. 39, tel. 4-46 17, 18, 30 Tiitso, M., dotsent, Eliisabeti t. 35, k. 3 7, 28 Thomson, P., eradotsent, Provintsiaalmuuseum, Tallinn 18 Tjutrjumov, I., prof. emer., Vallikraavi t. 17, tel. 3-09 5 Tomberg, J., dotsent, Jaama t. 30, k. 4 . . . 18 Tomingas, A., eradotsent, Kindral Põdra t. 4, k. 2 . . . 10, 26 Tõnisson, J., prof., Tööstuse t. 7, tel. 1 6 40 Loengute ja praktil iste tööde kava 1936. I I C XIX.; Uluots, J., prof., Õpetaja t. 12, tel. 10-84 4, 23 Uudelt, J., prof., Kindral Põdra t. 8, k. 3 8, 25 Vadi, V., prof, Pargi t. 6, tel. 7-62 8, 25, 26 Vaganay, L., õppeülesandet*, K. A. Hermanni t. 5 11 Väides, A., prof., Päeva t. 1, tel. 13-68 7, 27 Valk, V., õppeülesandet., Tööstuse t. 13-a, k. 3 6 Vasar, J., dotsent, Gustav Adolfi t. 74 13, 28 Vau, E., prosektor, Kalmistu t. 31, k. 8 18, 20, 32 Veiderpass, N., dotsent, Elva t. 13, k. 1 9, 26 Veinberg, E., prof., Tiigi t. 31, k. 6 1, 7, 27 Veliner, A., eradotsent, Põllutööministeerium, Tallinnas 18 Verberg, K., dotsent, V.-Kaar 28 20, 33 Veski, J. V., lektor, Vabriku t. 5, tel. 2-81 14 Vilhelmson, K., lektor, Kastani t. 31, k. 1 11, 15 Vilip, J., prof., Vabriku t. 3, k. 7 16, 30 Võrk, E., muusikaõpetaja, K. A. Hermanni t. 11, k. 3, tel. 14-99 4, 15 Wieseigren, Greta, lektor, Vikerkaare t. 4 15 Wieselgren, P. W., prof., Vikerkaare t. 4 11 Ounap, R., õppeülesandet., Aia t. 8, k. 7 4 Õpik, A., prof., J. Kuperjanovi t. 54, k. 1 17, 31 Õpik, E., astr.-observaator, Tähetorn 17, 30 Lühendite seletusi. B. A. — Bachelor of Arts. B. Litt. . — „ „ Letters. dipl. ét sup. 1. cl. — diplômé d ' é tudes supérieures des langues classiqu h. c. — honoris causa. M. A. — Master of Arts. M. A. N. — Member Academiae Naturarum („Leopoldina"). Ph. D. — Doctor of Philosophy. Sc. D. — Doctor of Science. v. s. j. — vene seaduse järgi. E E S T I V A B A R I I G I TARTU ÜLIKOOLI ISIKLIK KOOSSEIS 1. DETSEMBRIL 1936. RÉPUBLIQUE ESONIENNE ÉTAT Dû PERSONNEL DE L'UNIVERSITÉ DE TARTU l e 1er d é c e m b r e 1936. T A R T U 1 9 3 6 . Sisukord, Table des matières. Lhk. I. Õppejõud ja ametnikud. Professeurs et fonctionnaires . . 1 II. Teaduslikud stipendiaadid. Boursiers 14 III. Üliõpilaskonna ajutine juhatus ja ülikooli juures registree- 16 ritud organisatsioonid. Direction temporaire du Corps des Etudiants, organisations et associations universitaires IV. Tartu Ülikooli audoktorid. Liste des docteurs „honoris causa" 22 V. Üliõpilased. Etudiants et étudiantes 26 VI. Rohuteaduse kuulajad. Auditeurs en pharmacie 62 VII. Vabakuulajad. Auditeurs libres 62 VIII. Arvustik. Données statistiques 63 Lühendite seletus — 3-dal kaane leheküljel (tarvilik eriti peat. V „Üliõpilased" kasutamisel). !• R.-Ü. „ P o s t i m e h e " trükk, T a r t u s 1936. Lühendite seletusi: Õppejõudude ja ametnikkude nimekirjas esinevad tavalised ladinakeelsed tea- duslike kraadide lühendid on käesolevasse nimekirja ülesvõtmata jäänud. Tartus omandatud tiitlite juures ei ole koht nimetatud. Üliõpilaste nimekirjas on esimeses lahtris nime järel esikohal märgitud rahvus (väikeste tähtedega), teisel kohal riikkondsus (suure tähega). Eesti rahvuse ja riikkondsuse puhul puuduvad vastavad märgid. Sündimise koha lahtris on Eesti maakonnad tähistatud oma nimetuse esimese kahe tähega (erand : VI = Viljandimaa), Eesti linnad esimese tähe ja ühe umbhää- likuga (peam. viimasega; erand: Na = Narva). Immatrikuleerumise lahtris tähendavad kursiiv-arvud I p. a. vastaval aastal, teised arvud II p. a. Teaduskonna lahtris märgitakse teaduskonda selle eestikeelse nimetuse esimese tähega, millega liitub osakonna esimene täht, kui see märgitud. a — arstiteaduskond. I p — poolakas (rahvuse lahtris). aj. — ajutine. ! p — põllumajandusteaduskond (tea- Am — Ameerika (sünnikoht ja riik- | duskonna lahtris). kondsus). ! Pd — Paide linn. ar — arstiteaduskonna rohuteaduse Pe — Petserimaa. osakond. Ph. D. — Doctor of Philosophy. Au — Austria (sünnikoht). Pk — Paldiski linn. B. A. — Bachelor of Arts. Pl — Põltsamaa linn. B. Litt. — Bachelor of Letters. pm — põllumajandusteaduskonna E — Eesti riikkondsus. metsaosakond. e — eestlane. Po — Poolamaa ja Poola riikkondsus. erakorr.— erakorraline, j pr — prantslane. f — filosoofiateaduskond, j Pr — Pärnu linn. gr — grusiinlane. | Ps — Prantsusmaa ja Prantsuse riik- Ha — Harjumaa. j kondsus. h.c.— honoris causa. | Pt — Petseri linn. He — Helveetsia ja Helveetsia riik- i Pä — Pärnumaa. kondsus. j Rk — Rakvere linn. Hn — Hiinamaa (sünd. koha lahtris). Ro — Rootsimaa ja Rootsi riikkondsus. Hp — Haapsalu. ro — rootslane. ho — hollandlane. s — sakslane. Ing — Inglise riikkondsus. Sa — Saaremaa. ing — inglane. | So — Soomemaa ja Soome riikkondsus. inst.— instituut. j so — soomlane. ! j — juut. Ss — Saksamaa ja Saksa riikkondsus. Jä — Järvamaa. j Ta — Tartumaa. ka — karaiim. ta — taanlane. kab.— kabinett. j Tl — Tallinna linn. korr. — korraline. Tp — Tapa linn. Kr — Kuressaare. ! tr — tatarlane. k. t. — kohustetäitja. Tr — Türi linn. 1 — loomaarstiteaduskond. Tt — Tartu linn. le — leedulane. Tv — Tõrva linn. Le — Leedumaa ja Leedu riikkondsus. u — usuteaduskond. lä — lätlane. u n g — ungarlane. Lt — Lätimaa ja Läti riikkondsus. Va — Valgamaa. Lä — Läänemaa. Vd — Viljandi linn. M. A. — Master of Arts. Ve — Venemaa ja Vene riikkondsus. ve — venelane. M. A. N. — Member Academiae Na- V g — Valga linn. turarum („Leopoldina"), Vi — Virumaa. ml — mat.-loodusteaduskond. VI — Viljandimaa. M. Sc. — Master of Sciences, Vr — Võru linn. n — norralane. Võ — Võrumaa. Na — Narva linn. v. s. j. — vene seaduse ärgi. ne — neeger. õ — õigusteaduskond, Nm — Nõmme linn. õm — õigusteaduskonna majandustea- No — Norramaa ja Norra, riikkondsus. ! duse osakond. I. Õppejõud ja ametnikud. P r o f e s s e u r s et fonct ionnaires . Aavakivi, Viktooria, raamatukogu assistent. Tähe 42, k. 1. Aavik, Johannes, mag. phil. (Helsingi), eradotsent eesti keele alal. Hamin, Tallinnas. Adams, Vilmar, mag. phil., õppeülesande-täitja. Oa 12. Adamson, Voldemar, agrikultuurkeemia katsejaama noorema assistendi k. t. Raadi mõisas. Ahas, Eduard, õppeülesande-täitja. Kindral Põdra 8, k. 2. Ainson, Johann, loomaarst, patoloogilise anatoomia dotsent. Päeva 1, k. 3. Aleksejev, Vissarion, dr. math. (Moskva), prof. emer., matemaatika eradot- sent. Kastani 32. Allik, Arnold, arst, lastekliiniku noorem assistent. Gustav-Adolfi 14, k. 5. Anderson, Valter, dr. phil. (Kaasan), eesti ja võrdleva rahvaluule korr. pro- fessor. Narva 51, k. 3. Anderson, Vilhelm, dr. phil. nat., astrofüüsika eradotsent. Narva 51, k. 3. Annist, August, dr. phil., eesti ja üldise kirjanduse eradotsent. Gustav Adolfi 67, k. 1. Ariste, Paul, mag. phil., Eesti keele arhiivi korraldaja, õppeülesande-täitja. C. R. Jakobsoni 8, k. 1. Arrak, August, dr. med., sisehaiguste eradotsent. Uueturu 9, k. 8, tel. 12-38. Aruja, Endel, füüsika-instituudi vanem assistent. Vabriku 3, k. 3. Arumaa, Peeter, dr. phil., slaavi filoloogia erakorr. professor. K. A. Her- manni 11. Asmus, Elmar, ülikooli pearaamatupidaja. Kooli 6, k. 2. Asmus, Friedrich, ülikooli kantseleiametnik. Kooli 6, k. 2. Aunap, Eduard, dr. med., anatoomia eradotsent ja anatoomia-instituudi pro- sektor. Lossi 13, k. 7. Bakis, Eduard, mag. phil., eksperim. psühholoogia ja pedagoogika lab. noo- rem assistent. Vabriku 3, k. 12. Barkan, Georg, dr. med. (München), farmakoloogia korr. professor. Tähe 28, k. 1. Beern, Benita, füüsika-instituudi kantseleiametnik. Kastani 9, k. 1. Bekker, Emilie, vanem kantseleiametnik. Puiestee 86. Birkenthal, Elisabeth, arst, I sisehaiguste-kliiniku laborant. Lai 34, k. 4. Blessig, Ernst, dr. med., prof. emer., oftalmoloogia eradotsent. Tiigi 56, k. 3. Braun, Johannes, anatoomia-instituudi aj. demonstraator-abijõud. Õnne 1, k. 11. 2 Isiklik koosseis 1936. C XlX.g Bresovsky, MaksimHian, dr. med., psühhiaatria korr. professor. Botaanika 56. Broese, Ellen, ülikooli apteegi arveametnik. Lai 6, k. 2. Bulmerincq, Aleksander, mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Aberdeen), Vana Testamendi usuteaduse ja semi keelte korr prof. Tähe 25, k. 2. Daniel, Oskar, metsakasvatuse professori k. t. Gustav Adolfi 72, k. 3. Eic.hvald, Karl, taimemorfoloogia ja -süstemaatika laboratooriumi ja muu- seumi konservaator. Kalevi 21, k. 1. Ein, Ernst, dr. jur., rooma õiguse erakorr. professor, õigusteaduskonna dekaam. Tähe 5, tel. 9-87. Elango, Aleksander, mag. phil., õppeülesande-täitja. Eha 27, k. 1, tel. 10-12. Elbing, Konstantin, naistekliiniku noor. assist, k. t. Naistekliinik. Eller, Paul, arst, I sisehaiguste-kliiniku noorem assistent. I Sisehaiguste- kliinik. Erma, Eleonora, mag. chem., anorg. keemia labor, abijõud. Lille 9, k. 1. Emits, Erna, raamatukogu kantseleiametnik. Tähe 95, k. 5. Ernits, Villem, cand. phil., slaavi keelte eradotsent. Vallikraavi 18, tel. 7-22. Estam, Johann, mag. phil., õppeülesande-täitja. Vabriku 5, k. 1. Frei, Miralda, arveameti kantseleiametnik. Kalmistu 29-a, k. 1. Freymann, Valter, dr. phil., filosoofia eradotsent. Veski 2, tel. 14-73. Freymuth, Otto, raamatukogu assistent. Aia 17, k. 6. Gadd, Magda, anorg. keemia lab. ametnik. Botaanika 50, k. 4. Gorinov, Nikolai, farmakognoosia-instituudi abijõud. Tiigi 20, k. 9. Grant, Franz, dr. med., I sisehaiguste-kliiniku vanem assistent. I sisehaiguste- kliinik. Grepp, Endel, majandusgeograafia seminari vabatahtlik assistent. Konjunk- tuurinstituut, Tallinnas. Grimm, David, dr. jur. (Peterburi), prof. emer., rooma õiguse eradotsent. Lepiku 14, k. 4. Grimm, Konstantin, dipl. ins., eradots. jõumasinate alal. Tallinn, Tehnikainst. Grünthal, Salme, maj. osak. vanem kantseleiametnik. Meltsiveski 9, k. 1. Grünthal, Timotheus, mag. jur., Riigikohtu liige, õppeülesande-täitja. J. Hurda 6. Gulkowitsch, Lazar, dr. phil. et med. (Königsberg), juuditeaduse korr. pro- fessor. („Ühing juuditeaduse edendamiseks Tartu Ülikooli juures" poolt ülevalpeetaval professuuril). J. Kuperjanovi 5-a. Habermann, Harald, mag. zool., zool.-muus. abikonservaator. Lepiku 8, k. 4. Haldre, Jüri, dr. med., röntgenoloogia eradotsent, naistekliiniku röntgenoloog. Tähe 20, tel. 12-11. Haliste, Pärtel, cand. phil. (Peterburi), klassilise, eriti kreeka filoloogia pro- fessori k. t. Lootuse 8, tel. 13-52. Haller, Bernhard, dr. rer. for., ülikooli õppe- ja katsemetskonna metsaülem. Järvselg, tel. Ahja 2. Hansen, Artur, metsakorralduse-kabineti noorema assistendi k. t. Elva 27, k. 5. Isiklik koosseis 1936. 3 Hansen, Peeter, dr. med., naha- ja suguhaiguste eradotsent, Pasteuri-jaama arst. Ülikooli 9, tel. 7-45. Hantsov, Leonhard, drnd. med., II haavakl. noor. assistent. II haavakliinik. Harris, Henry C. C., B. A. (Madras), inglise keele lektor. Kalevi 18-a. Hiie, Valter, dr. med., hambahaiguste dotsent. Magasini 12-a, k. 1, tel. 14-42. Holst, Albert, ins., anorg. keem. labor, noorem assistent. Söögiturg 3. Horm, Arvo, majandusõiguse seminari abijõud. Lepiku 14, k. 3. Humal, Arnold, dr. phil. nat., matemaatika- ja mehaanika-instituudi vanem assistent, õppeülesande-täitja. Kastani 28, k. 4. Härms, Mihkel, zooloogia-muuseumi konservaator. Tiigi 58, k. 3. Ilus, Elmar, mag. jur., ajut. ülemääraline abi-õppejõud tsiviilõiguse alal. Kooli 12, k. 2. Indreko, Richard, mag. phil., abi-õppejõud arkeoloogia alal. K. A. Her- manni 11, k. 4. Inno, Karl, mag. rer. oec., käitismajandusteaduse seminari abijõud. Jaakson, Hermann, dr. phil. nat., matemaatika korr. professor. Kalevi 31, k. 2, tel. 10-68. Jaanvärk, Erich, õppeülesande-täitja. Tähtvere 11, tel. 2-64. Jakobson, Elmar, arst, patoloogia-inst. noorem assistent. Botaanika 10, k. 3. Johanson, Amilde, mag. pharm., ülikooli apteegi retseptaar. Tallinna 28. Joost, Kristjan, piimanduse kabineti noorema assistendi k. t. Puiestee 25, k. 1. Juht, Hilda, I haavakliiniku kantseleiametnik. Tiigi 9, k. 3. Jurs, Agnes, loomaarsti- ja põllumajandus-teaduskonna asjaajaja. Kooli 12, k. 1. Järvik, Mart, dr. agr., piimatalituse dotsent. Kalmistu 2. Järvesoo, Elmar, kultuurtehnika ja geodeesia kab. noor. ass. Kastani 79, k. 1. Jõks, Rudolf, abijõud muusika alal. Pargi 15, k. 1. Jürgens, Bernhard, dr. med., patoloogia ja ortopeedilise kirurgia dotsent, üli- kooli usaldusarsti k. t. Ülikooli 28, tel. 12-47. Jürisson-Vallaste, Luutsia, mag. phil., raamatukogu valvur. Tiigi 16, k. 2. Kaar, Friedrich, arveosak. vanem kantseleiametnik. Aida 2. Kaarde, Johannes, dr. med. vet. (Viin), veistehaiguste dots. Tallinna 20, k. 3. Kaasik, Nikolai, dr. jur., majandusõiguse dotsent. Lille 3. Kaho, Hugo, dr. phil. nat., taimefüsioloogia korr. professor. Tallinna 55. Kalamees, Aleksander, eriainete õpetaja kehalise kasvatuse alal. K. A. Her- manni 12, k. 2. Kaljot, Artur, õppeülesande-täitja. Tolstoi 6. Kallikorm, Nelli, Ülikooli apteegi abijõud. Räni 4. Kann, Peeter, Riigikohtu liige, õppeülesande-täitja. Tallinn, Jakobsoni 71. Kant, Edgar, dr. phil. nat., majandusgeograafia korr. professor, õigusteadusk. majandust, osak. prodekaan. J. Kuperjanovi 48, k. 1, tel. 15-08. Kaplinski, Jerzy, dr. phil. (Varssavi), poola keele lektor (Poola Vabariigi poolt ülevalpeetaval poola keele ja kirjanduse õppekohal). Tiigi 30. Karell, Ulrich, dr. med., kirurgia erakorr. professor. I haavakliinik. 4 Isiklik koosseis 1936. C X \ X . . j Karling, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunstiajaloo korr. professor. Vikerkaare 2, II kord. Karu, August, metsakasvatuse-kabineti noorema assistendi k. t. Kalda 10, k. 1. Karu, Elfriede, bakterioloogia-instituudi noorem assistent. Aleksandri 47, k. 4. Kask, Mihkel, dr. med., hügieeni eradotsent, hügieeni instituudi vanem assis- tent. Aleksandri 38. Kauri, Hans, zooloogia-instituudi aj. vanema assistendi k. t. Viljandi 8, k. 2. Keder, Salme, arveosakonna as jaajaja. Kastani 12, k. 1. Keres, Harald, tähetorni ajut. abijõud. Kivi 6, k. 3. Kerles, Ebba, majandusteadlane, kaubateaduse-kab. noorem assistent. Loo- tuse 2, k. 4. Kersna-Muuga, Jaan, ülikooli elektro-röntgeni mehaanik. Vana-anatoomi- kum, k. 42. Kieckers, Ernst, dr. phil. (Marburg), indo-euroopa keeleteaduse korr. pro- fessor. Tähe 34. Kienast, Friedrich, drnd. med., II sisehaiguste-kliiniku vanem assistent. II sise- haiguste-kliinik. Kiisk, Osvald, orgaanilise keemia labor, noorem assistent. Jaama 7, k. 2. Kilkson, Ernst, füüsika-inst. vanem assistent. (Ajut. vabastatud.) Kingisepp, Georg, drnd. med., dr. med. (Heidelberg), farmakol.-instituudi noorem assistent. Kastani 11, k. 1. Kipper, Aksel, mag. astr., tähetorni vanem assistent. Tähetorn. Kipper, Arvid, drnd. med. vet., loomapatol.-instituudi vanem assistent. Kesk- Kaar 27. Kirde, Karl, dr. rer. nat. (Hamburg), geofüüsika ja meteoroloogia korr. pro- fessor. J. Hurda 4. Kleitsman, Reinhold, dr med., naistehaiguste ja sünnitusabi eradotsent, naiste- kliiniku vanem assistent. Rüütli 19, tel. 6-21. Kliimann, Artur-Tõeleid, dr. jur., administratiivõiguse ja -protsessi erakorr. professor. Lai 29, k. 3, tel. 13-30. Koch, Berta, arveosakonna as jaajaja. Liiva 17, k. 14. Koljo, Boris, metsakasustuse-kabineti noor. assistent. Kalevi 21, 1. Kongo, Konrad Feliks, mag. rer. oec., õppeülesande-täitja. Rüütli 4, k. 3, tel. 12-50. Kont, Martin, käitismaj.-tead. sem. raamatukogu korraldaja. Gildi 7, k. 3. Kool, Magda, filosoofia- ja õigus-maj.-teaduskonna kantselei as jaa ja ja . Kloostri 3, k. 6. Koort, Alfred, dr. phil., filosoofia ja pedagoogika dotsent. Kooli 24, k. 1. Korro, Heinrich, mag. chem., org. keemia labor, vanem assistent. Tähtvere 10, k. 1. Koppel, Heinrich, dr. med., dr. med. h. c. (Upsala), dr. jur. h. c., professor emer. Kitsas 11, tel. 3-41. Krahn, Edgar, dr. phil. (Göttingen), matemaatika eradotsent. Aia 41, k. 3. Kramann, Otto, drnd, med., kõrva-, nina- ja kurguhaiguste-kliiniku vanem assistent. Oa 1, k. 2. Kriisa, August, loomaarst, loomaarsti-teaduskonna veistehaiguste ja sünnitus- abi kliiniku noorem assistent. Vene 28. Kristal, Helmut, mag. jur., kriminaalõiguse ja -protsessi professori k. t. Kesk- Kaar 37, k. 4. C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 5 Kruus, Hans, dr. phil., Eesti ja põhjamaade ajaloo korr. professor, üliõpilas- asjade prorektor. Pepleri 17, k. 3, tel. 8-20. Kukk, Juhan, meteoroloogia-obs. vaatleja. Juhan Liivi 3, k. 1. Kullango, Konrad, raamatukogu kantseleiametnik. Tiigi 59, k. 2. Kurdve, Nigul, anatoomia instituudi aj. demonstraator-abijõud. Kastani 20,k.l. Kurg, Ally, ülikooli registraator. Oa 2, k. 4. Kurg, Leonhard, ülikooli kantseleisekretär. Oa 2, k. 4. Kuriks, Oskar, dr. med., oftalmoloogia eradotsent. Võidu 3, tel. 8-54. Kurtšinski, Michail, dr. jur., majandusteooria [seni poliitilise ökonoomia (teo- reetilise) ja statistika] korraline professor. Juhan Liivi 2, k. 4. Kuusik, Ulrich, mag. pharm., rakendusfarm.-inst. abijõud. Kastani 31, k. 4. Kõiv, Senta, naistekliiniku kantseleiametnik. Eha 16. Kõpp, Johann, dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tegeliku usuteaduse korr. professor, rektor. Vallikraavi 25, tel. 8-16. Kõpp, Peeter, dr. agr., põllumajapidamise korr. professor. Maarjamõis, tel. 2-15. Postkast 87. Kõrge, Kuno, närvikliiniku noor. assistendi k. t. Raudtee 1, k. 4. Kõre, August, arst, I haavakliiniku noorem assistent. I haavakliinik. Kõva, Rudolf, laekahoidja. Vana-anatoomikum, k. 39. Käer-Kingisepp, Elise, dr. med., farmakoloogia-instituudi vanem assistent. Kastani 11, k. 1. Kärner, Elfriede, fil.-teadusk. sem. raamatukogu korraldaja abi k. t. Vaba 10. Kärsna, Aarne, mag. geophys., meteoroloogia-obs. inspektor. Kalevi 58. Laas, Aleksander, dr. med. vet. (Viin), loomaarstiteaduskonna eripatoloogia, teraapia ja diagnostika korr. professor. K.A.Hermanni 13, k. 1, tel. 1-52. Lagus, Aleksander, statistilis-ökonoomilise kabineti noorem assistent, ülikooli juriskonsult Rüütli 25, k. 2, tel. 7-22. Laid, Erik, mag. phil., õppeülesande-täitja. Hamin, Tallinn. Laisaar, Erich, patoloogia-instituudi ajut. abijõud. Puiestee 8. Laja, Ferdinand, dr. med. vet., epizootoloogia, eribakterioloogia ja politseilise loomaarstiteaduse korr. professor. Gustav Adolfi 70. Lannuste, Endel, füüsika-instituudi ajut. abijõud. Kaluri 11, k. 1. Laube, Rein, kohtuliku arstiteaduse instituudi noorema assistendi k. t. J. Ku- perjanovi 42. Laur, Ants, dr. ing. (Dresdeni Tehnikaülikool), keemia eradotsent. Nõmme, Laane 10. Laur, Georg, raamatupidamise ja kirjavahetuse sem. abijõud. Lepiku 9, k. 4. Laurisson, Johannes, loomaarst, loomaarsti-teaduskonna anatoomia kabineti ajut. abijõud. Kesk. 24, k. 8. Leesment, Leo, dr. jur., tsiviilõiguse dotsent. Tähe 98. Lender, Uno, mag. jur., ajut. ülemääraline abi-õppejõud rahvusvahelise õiguse alal. Tallinn, Jaani 6. Lepik, Elmar, dr. sc. nat. (Zürich), taimekasv, dotsent. Jaama 40, tel. 13-13. Lepiksaar, Johannes, mag. zool., zool.-inst. abiassistent. Lootuse 18, k. 1. Lepp, Feliks, dr. med., sisehaiguste eradotsent. Narva 6, tel. 3-17. Letzmann, Johannes, dr. phil. (Helsingi), geofüüsika eradotsent. Julius Ku- perjanovi 9, k. 7. 6 Isiklik koosseis 1936. C XIX.;î Liblik, Martha, raamatukogu assistent. Riia maantee 7, k. 1. Liidemaa, Helene, mag. geophys., meteoroloogia-observatooriumi teaduslik ametnik. Vallikraavi 18. Liik, Elmar, mag. agr., loomakasvatuse dotsent. Väike-Kaar 14. Liinat, Mihkel, revident-instruktor ülikooli majandusosakonnas. Kooli 32, k. 2. Liiv, Otto, dr. phil., eesti ja põhjamaade ajaloo eradotsent. K. A. Hermanni 4, k. 1. Liivamägi, Reinhard, arveametnik. Mäe 32-a, k. 2. Lind, Viiu, loomaarst, väikeloomade-kliiniku noorem assistent. Vene 22, k. 1, tel. 7-50. Linkberg, Artur, dr. med., kirurgia-eradotsent, II haavakliiniku vanem assis- tent. II haavakliinik. Linnus, Ferdinand, mag. phil., õppeülesande-täitja. Raadil. Lippmaa, Theodor, dr. phil. nat., taimemorfoloogia ja -süstemaatika korr. pro- fessor. Botaanika-aed (Lai 38). Livländer, Robert, dr. phil. nat., astronoomia ja geodeesia eradotsent. Tal- linn, Tehnikainstituut. Lokko, Helmi, meteoroloogia-obs. ametnik-arvutaja. Kastani 66, k. 1. Loorits, Oskar, dr. phil., rahvaluule eradotsent. Emajõe 9, k. 1. Luha, Artur, dr. phil. nat., geoloogia eradotsent, ülikooli sekretär. Riia maan- tee 28, tel. 8-53. Luhari, Johannes, meteoroloogia-observatooriumi vaatleja. Juhan Liivi 8, k. 2. Luik, Oskar, vaimu- ja närvihaiguste kliiniku kantseleiametnik. Julius Kuper- janovi 68, k. 2. Luksepp, Aleksander, põllumajanduslikkude riistade ja masinate dotsent. Elva 3. Länson, Arnold, drnd. med., bakterioloogia-instituudi vanem assistent. Kind- ral Põdra 17, k. 2. Lüüs, Aadu, dr. med., pediaatria korr. professor. Vikerkaare 4, tel. 2-60. Maanvere, Elmar, meteoroloogia-obs. vanem assistent. K. A. Hermanni 4, k. 1. Maasing, Nikolai, zootehnika-katsejaama vanema assistendi k. t. Aleksandri 58, k. 1. Maddison, Ottomar, tehnilise mehaanika eradotsent. Tallinn, Tina 23, k. 15. Madissoon, Hans, dr. med., kohtuliku arstiteaduse eradotsent. Kindral Põdra 15, tel. 2-63. Maim, Nikolai, dr. jur., riigiõiguse korr. professor. Vabriku 1, k. 4, tel. 5-33. Malm, Friedrich, õppeülesande-täitja. Eha 31, k. 3. Mark, Julius, dr. phil. (Helsingi) , Ungari Teaduste Akadeemia liige, uurali keeleteaduse korr. professor. Fr. R. Kreutzwaldi 16. Mark, Reinhold, I j. kaub. ins. (Moskva Kommertsinst.), kaubateaduse dot- sent. Elva 2, k. 1. Marks, Leili, II haavakliiniku noor. assistent. II haavakliinik. Markus, Eduard, dr. phil. nat., geograafia eradotsent. Lembitu 18. Martinoff, Georg, drnd. med., närvikliiniku noorem assistent. Närvikliinik. Martinson, Eleonore, naistekliiniku noorem ämmaemand. Naistekliinik. Martinson, Vassili, cand. theol. (Petrogradi Vaimuliku Akadeemia I j. dipl.), apostliku õigusuteaduse korr. professor. Eha 39, k. 2. C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 7 Masing, Ernst, dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korr. professor. Kalevi 13, k. 1, tel. 96. Masing, Hugo, mag. theol., õppeülesande-täitja. Kooli 2, k. 6. Mathiesen, Andrei, dr. rer. for., metsakorralduse korr. professor, põllumajan- dus-teaduskonna dekaan. Soinaste 21, tel. 10-28. Mekkart, Hilda, arveosakonna vanem kantseleiametnik. Kesk-Kaar 65. Mets, Jaan, õpet. agronoom, taimekasvatuse eradotsent. Jõgeval. Metslang, Linda, raamatukogu vanem kantseleiametnik. Koidu 22, k. 11. Mickwitz, Aleksander, dr. phil. nat., mullateaduse ja agrikultuurkeemia kabi- neti vanem assistent. Tiigi 50. Mielberg, Paul, dipl. arhitekt, õppeülesande-täitja. Lepiku 3, k. 4, tel. 6-58. Michelson, Hermann, farmakognoosia-instituudi abijõud-assistent. Tiigi 32. Mihkelson, Hans, assistent ühistegevuse professuuri juures. Botaanika 35, k. 1. Miländer, Jaan, dr. med., sünnitusabi ja günekoloogia korr. professor. Lossi 11-a, k. 2, tel. 2-78. Moora, Harry, mag phil., eesti ja naabermaade muinasteaduse professori k. t. Aia 16. Mutschmann, Heinrich, M. A. (Liverpool), dr. phil. (Boun/), inglise filoloogia korr. professor. Lepiku 9, k. 3. Mägi, Artur, mag. jur., ajut. ülemääraline abi-õppejõud riigiõiguse alal, õigust, sem. raamatukogu aj. abijõud. Kooli 24, k. 6, tel. 14-91. Mägi, Jaan, dr. agr., loomakasvatuse korr. professor. Raadil, tel. 9-17. Mägi, Magda, arst, kohtuliku arstiteaduse instituudi noorem assistent. Veski 26, k. 3. Mägiste, Julius, dr. phil., läänemere-soome keelte korr. professor. Kalevi 37, tel. 6-55. Mätlik, August, eriaine õpetaja tegeliku aiatöö ja mesilastepidamise alal. Raadimõis. Müürsepp, Rudolf, drnd. med., kõrva-, nina- ja kurguhaiguste kliiniku abi- assistent. Poe 3-a, k. 5. Neudeck, Paul, maj.-osak. vanem kantseleiametnik. Pepleri 5, k. 1. Neugard, Evald, füüsika-instituudi vanem assistent, õppeülesande-täitja. Tiigi 55, k. 1. Normann, Herbert, dr. med., arstiteaduse ajaloo eradotsent. V.-Täh,e 1, k. 2, tel. 11-55. Nurk, Mart, mag jur., õppeülesande-täitja. Silmakliinik. Nurklik, Ants, mag. geophys., meteoroloogia-obs. sünoptik. Eha 22, k. 4. Nurmand, Ludmilla, drnd. med., nahapolikliiniku van. assistent. Kalevi 6, k. 2. Nuut, Jüri, dr. phil. nat., matemaatika eradotsent. Tallinn, Tehnikainstituut. Nõmmeots, Rudolf, majandusgeograafia-seminari aj. abijõud. Herne 36, k. 6. Nõmmik, Anton, M. Se. (New-Jersey), mullateaduse ja agrikultuurkeemia korr. professor. Raadimõis. Nõmmik, Johannes, õppeülesande-täitja. Tamme puiestee 7. Obet, Viktor, ülikooli õppe- ja katsemetskonna ajut. abijõud. Ohu, Aleksander, meteoroloogia-obs. sünoptiku k. t. Julius Kuperjanovi 50. Olesk, Juta, arst, lastekliiniku noorem assistent. Lastekliinik. Ollino, Richard, matemaatika ja mehaanika instituudi aj. abijõud. Herne 5. 8 Isiklik koosseis 1936. C XlX.g Oras, Ants, B. Litt. (Oxford), isiklik erakorr. professor inglise filoloogia alal. Vikerkaare 4. Orviku, Karl, ma,g. geol., geoloogia-kabineti vanem assistent. Tööstuse 17, k. 2. Otsman, Valter, füüsika-instituudi aj. abijõud. Veski 26. k. 2. Paabo, Albert, drnd. med. vet., loomaarsti-teaduskonna sisehaiguste-kliiniku vanem assistent. Tallinna 2, k. 25. Paldrok, Aleksander, dr. med., dr. med. h. c. (Upsala); M. A. N.; M. S. M. Svecanae, dermatoloogia ja veneroloogia korr. professor. Tähe 7, tel. 13-81. Palvadre, Anton, Riigikohtu abiesimees, õppeülesande-täitja. Tähe 42. Paris, August, dr. phil. nat., anorgaanilise keemia korr. professor. Tiigi 34, k. 2. Paris, Hermann, dr. pharm., ülikooli apteegi juhataja, farmakognoosia era- dotsent. Lai 34. Parts, Adolf, dr. phil. nat., keemia eradotsent. Tallinn, Tehnikainstituut. Parts, Henn, dr. pharm., farmatseutilise keemia korr. professor. Puiestee 43, k. 2. Paškov, Nadežda, närvikliiniku kantseleiametnik. Aleksandri 25, k. 2. Pastak, Elsa, mag. sc. nat., taimemorfoloogia ja -süstemaatika laboratooriumi noorem assistent. Väike-Kaar 46, k. 4. Paul, Vladimir, mag. geol., mineraloogia-kabineti vanem assistent. Õnne 26, k. 8. Paumees, Artur, drnd. med., hügieeni-instituudi noorem assistent. Ülikooli 36, k. 6. Peel, Johannes, kliinikute majanduskomitee asjaajaja. Maarjamõisa kliinikud. Pello, Richard, vaimu- ja närvihaiguste kliiniku noor. assistendi k. t. Tal- linna 48. Perlitz, Harald, dr. phil. nat., teoreetilise ja tehnilise füüsika korr. professor, majandusprorektor. Kastani 125, k. 2, tel. 15-07. Pert, Vanda, drnd. med., II sisehaiguste-kliiniku laborant. Gustav Adolfi 5, k. 4. Peterson, Maria, usu-, arsti-, mat.-loodusteaduskonna asjaajaja. Riia maan- tee 7, k. 1. Petlem, Heinrich, arst, I haavakliiniku noorem assistent. I haavakliinik. Piip, Ants, rahvusvahelise õiguse mgnd. (Peterburi), rahvusvahelise õiguse korr. professor. Katoliku 1, tel. 20. Piipenberg, Eerik, mag. geogr., geograafia-kabineti vanem assistent. Õnne 25, k. 4. Piiper, Johannes, Ph. D. (London), selgrooliste zooloogia korr. professor. Tiigi 28, k. 1. Piiroja, Jüri, pangadirektor, õppeülesande-täitja. Riia 51, tel. 12-48. Poom, Eduard, mag. rer. oec., käitisõpetuse dotsent. Ülikooli 19, k. 2. Pooman, Aleksander, drnd. med., nahapolikliiniku noorem assistent. Vene 2, k. 1. Port, Jaan, dr. phil. nat., õpetatud aednik. Lai 36. Prants, Leonid, meteoroloogia-obs. abiassistent. Jaama 8, k. 1. Pravdin, Boris, cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. Kastani 25, k. 2. Prima, Aleksander, diplomaednik, õppeülesande-täitja. Tallinn, Viedemanni 7, k. 6. C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 9 Protsin, Elfriede, I sisehaiguste-kliiniku kantseleiametnik. Puiestee 54, k. 3. Protsin, Karl, ülikooli raamatupidaja. Puiestee 54, k. 3. Puksoo, Friedrich, cand. phil., ülikooli raamatukogu juhataja, õppeülesande- täitja. Lai 34, k. 5. Puusepp, Ludvig, dr. med. (Peterb. sõjaväe arstit. akadeemialt), dr. med. h. c. (Padua ülikoolilt ja Stefan Bathory ülikoolilt Vilnos), Portugaalia Tea- duste Akadeemia ja Torino Kuningl. Arstiteaduse Akadeemia kirjavah. liige, Pariisi kirurgia Akadeemia l.-kaast., neuroloogia korr. professor. Kalevi 30, tel. 3-21. Põder, Valdar, ülikooli õppe- ja katsemetskonna aj. abijõud. Põkk, Veinart, arst, ortopeedilise polikliiniku ja operatiiv-kirurgia kabineti noorem assistent. Eha 31, k. 2. Pärn. Karl, arst, naistekliiniku noorem assistent. Naistekliinik. Püss, Eugen, arst, II sisehaiguste-kliiniku noorem assistent. II sisehaiguste- kliinik. Püss, Ervin, põllumajapidamise kabineti assistent. Narva 123, k. 2. Raam, Voldemar, õppeülesande-täitja. Lai 28. Rahamägi, Hugo Bernhard, dr. theol., dr. theol. h. c. (Upsala), süstemaatilise usuteaduse eradotsent, end. korr. professor, piiskop. Kiriku 8, Tallinnas. Raielo, Tamara, meteoroloogia-obs. vanem ametnik-arvutaja. Aleksandri 80, k. 4. Rammul, Aleksander, dr. med., hügieeni korr. professor. Riia 115, k. 3. Ramul, Konstantin, cand. phil. (Peterburi), filosoofia erakorr. professor. Riia 119. Rannaste, Ergo, eriainete õpetaja kehalise kasvatuse alal. Kungla 9, tel. 13-44. Raudkepp, Feliks, drnd. med., närvikliiniku vanem assistent. Närvikliinik. Raudma, Linda, II sisehaiguste-kliiniku kantseleiametnik. Riia maantee 6. Raun, Alo, mag. phil., ajut. ülmääraline abi-õppejõud. Aia 63, k 12. Raup, Elmar, anorgaanilise keemia laboratooriumi noorem assistent. Veski 20, k. 6. Rebassoo, Herbert, matemaatika-instituudi noorema assistendi k. t. Lepiku 3, k. 2. Reinert, Jaan, füüsika-instituudi ajut. abijõud. Tolstoi 13-a, k. 6. Ridala, Elfriide, dr. med. vet., loomatervishoiu ja piimahügieeni instituudi va- nem assistent. Tallinna, 20, k. 5. Ridala, Vassil, dr. med. vet., patoloogilise anatoomia, histoloogia, kohtuliku loomaarstiteaduse ja lihavaatuse dotsent. Tallinna 20, k. 5. Riikoja, Heinrich, cand. rer. nat., selgrootute zooloogia korr. professor, mat.- loodusteaduskonna dekaan. Gustav-Adolfi 74, tel. 11-95. Rinne, Leo, dr. agr., maaparanduse ja geodeesia korr. professor. Tiigi 24, k. 3. Ritsing, Richard, abijõud muusika alal. Üliõpilasmaja. Ritsland, Linda, zooloogia-instituudi noorem assistent. Narva 139, k. 4. Rives, Johannes, dr. med., närvihaiguste eradotsent, närvikliiniku vanem as- sistent (aj. ametikohustest vabastatud, viibib Rockfoundi stipendiaadina välismaal). Riia 13. Rohevee, Tuuli, cand. theol., usuteadusliku seminari abiassistent. K. A. Her- manni 4, k. 2. Ronimois, Hans, õigustead. seminari raamatukogu ajut. abijõud. Kooli 26, k. 3. 10 C XIX.3 Rooks, Gerhard, dr. med., kohtuliku arstiteaduse dotsent. Lossi 11, tel. 12-94. Roos, Ervin, mag. phil., õppeülesande-täitja, klassilise muinasteaduse insti- tuudi ajut. abijõud. Herne 40, k. 4. Roosma, Maria, teaduskondade kantselei asjaajaja. Ülikooli 46. Roots, Elmar, dr. med. vet. (Viin), loomatervishoiu ja piimahügieeni korr. professor, loomaarsti-teaduskonna dekaan. Tallinna 20, k. 1, tel. 15-12. Rootsi, Nikolai, dr. agr., taimekasvatuse korr. professor. Raadimõis, tel. 1-68. Rootsmäe, Taavet, cand. math., astronoomia ja astrofüüsika korr. professor. Botaanika 22, k. 1. Rosenberg, Amalie, II haavakliiniku kantseleiametnik. Tähe 45, k. 4. Rosenthal, Edith,, raamatukogu vanem kantseleiametnik. Vallikraavi 16, k. 2. Rudrauf, Lucien, dr. (Paris), prantsuse keele, kirjanduse ja kultuuri profes- sor (Prantsuse Vabariigi poolt ülevalpeetaval õppekohal). (Vabastatud 1936./37. õppeaastaks. Viibib välismaal.) Rulli, Ants, I haavakliiniku noor. assistent. I haavakliinik. Ruubel, Alma, matem. ja mehaanika-inst. vanem assistent. Kastani 81, k. 1. Ruus, Cerelius, väikeloomakasvatuse-kabineti abiassistent. Puiestee 29, k. 1. Rägo, Gerhard, cand. math., mehaanika ja rakendusmatemaatika korr. pro- fessor. Tallinna 63, k. 2. Rägo, Natalie, mag. chem., füüsikalise keemia labor, noorem assistent. Tal- linna 63, k. 2. Räägo, Richard, Riigikohtu prokurör, õppeülesande-täitja. K. A. Hermanni ' 7, tel. 77. Ränk, Gustav, mag. phil., õppeülesande-täitja. Tuule 1. Ränkel, Ado, Raadimõisa valitseja. Raadimõis, tel. 3-68. Saaremäe, Johannes, taimebioloogia-katsejaama noorema assistendi k. t. Raadimõis. Saareste, Andrus, dr. phil., eesti keele korr. professor. K. A. Hermanni 16, tel. 12-56. Saareste, Ernst, dr. med., kõrva-, nina- ia kurguhaiguste korr. professor. Riia 39, tel. 7-46. Saarsoo, Hilda, arst, vaimu- ja närvihaiguste kliiniku noorem assistent. Tal- linna 48. Salasoo, Hugo, dr. pharm., farmatseutilise keemia eradotsent. Tallinn, Sot- siaalministeerium, Tervishoiu- ja hoolekandevalitsus. Salve, Viktor, majandusteaduskonna kantseleiametnik. Botaanika 48, k. 2. Samuel, Voldemar, ülikooli õppe- ja katsemetskonna asjaajaja. Ahja, Järvselg. Sarai, Karl, dr. med. vet., loomaarstiteaduskonna kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi korr. professor. Vene 22, tel. 3-19. Sarv, Jaan, dr. phil. nat., matemaatika korr. professor. Lai 34, k. 3. Schlossmann, Karl, dr. med., bakterioloogia korr. professor, arstiteaduskonna dekaan. Kloostri 2, tel. 6-73. Schmiedehelm, Marta, mag. phil., arkeoloogia-kab. aj. konservaator-assistent. Pargi 4, k. 2. Schreinert, Kurt, dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. J. Hurda 8, k. 2. Seeberg, Lilly, raamatukogu sekretär-arveametnik. Uueturu 15, k. 1. Seesemann, Otto Emil, mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol, h. c. (Erlangen), Uue Testamendi usuteaduse korr. professor. Tähe 26. C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 11 Semper, Johannes, mag. phil., õppeülesande-täitja. Veski 65, k. 3. Sepp, Hendrik, dr. phil., Eesti ja põhjamaade ajaloo dotsent. Tiigi 58, k. 2. Sibul, Ilo, dr. med., füsioloogia-inst. vanem assistent. Tiigi 78, k. 6. Siim, August, mag. pharm., farmatseutilise keemia instituudi vanem assistent. Taarapuiestee 6, k. 5. Siimon, Aleksander, mag. agr., õppeülesande-täitja. Kehtna kõrgema kodu- majapidam. kool, Keava. Sild, Olaf, mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c, (Riia), ajaloolise usuteaduse korr. professor, usuteaduskonna dekaan. Kindral Põdra 10, tel. 7-48. Sildnik, August, cand. hist., Eesti ja põhjam. ajaloo eradots. Veski 11, k. 2. Simberg, Paul, tähetorni laborant-tehnik. Näituse 1, k. 4. Simre, Heino, loomaarsti-teaduskonna haavakliiniku aj. noor. assistendi k. t. Tallinna 2, k. 25. Sinka, Robert, dr. med., pediaatria eradotsent. Ülikooli 28, tel. 89. Soerd, Hilja, ülikooli apteegi retseptaar. Kivi 6, k. 2. Sokka, August, majandusosakonna sekretär. Kastani 95, k. 3. Sokka, Karl, ülikooli kantseleisekretär. Narva 139, k. 3. Sommer, Lydia, naistekliiniku vanem ämmaemand. Naistekliinik. Sprantsmann, Aleksander, mag. phys., teoreetilise ja tehnilise füüsika lab. vanem assistent. Lossi 15, k. 1. Sprenk, Johannes, II haavakliiniku ajut. abijõud. II haavakliinik. Stamm, Johannes, dr. pharm., farmakognoosia korr. professor. Näituse 5, k. 2. Stegmann, Harri, tegeliku zooloogia kabineti noor. assistendi k. t. Elva 27, k. 5. Suits, Aino, mag. phil. (Helsingi), soome keele lektor. Vallikraavi 14, tel. 6-82. Suits, Gustav, mag. phil. (Helsingi), dr. phil. h. c. (Upsala), eesti ja üldise kirjanduse korr. professor. Vallikraavi 14, tel. 6-82. Sultson, Harald, ülikooli majandusdirektori abi. Juhan Liivi 1. Sutter, Hugo, taimekasvatuse kabineti noorem assistent. Kivi 6, k. 3. Suurküla, Jüri, drnd. med., silmakliiniku noorem assistent. Silmakliinik. Sõrra, Johannes, drnd. med., I haavakliiniku vanem assistent. I haavakliinik. Säga, Ernst, drnd. med., naistekliiniku noorem assistent. Riia 9, tel. 11-72. Säre, Rudolf, drnd. med. vet., loomaarsti-teaduskonna histoloogia- ja embrüo- loogia-instituudi vanem assistent. Aia 65, k. 4. Taagepera, Karl, loomaarst, hobusekasvatuse, eksterjööri ja rakendusõpetuse dotsent. Päeva 9, k. 1. Taimre, Sinaida, mag. bot., taimefüsiol. labor. noor. assistent. Tiigi 7, k. 9. Tamm, Ann, filosoofiateadusk. seminari raamatukogu korraldaja-assistent. K. A. Hermanni 2, k. 3. Tamm, Arkadi, dr. med., naistekliiniku noorem assistent. Naistekliinik. Tamm, Heinrich, mag. chem., anorgaanilise keemia labor, vanem assistent. Kooli 30, k. 4. Tammemägi, Leino, drnd. med. vet., loomaarsti-teaduskonna sisehaiguste- kliiniku vanem assistent. Vene 22. Tammekann, August, mag. geogr., dr. phil. (Helsingi), geograafia korr. pro- fessor. Fr. R. Kreutzwaldi, omas majas, tel. 5-85. Tarvel, Peeter, cand. hist., üldise ajaloo korr. professor, filosoofiateaduskonna dekaan. Päeva 3, k. 2, tel. 17-07. 12 Isiklik koosseis 1936. C X I X . 3 Taul, Jaak, dr. theol., süst. usuteaduse eradotsent. Kindral Põdra 2, k. 3, tel. 1-89. Tehver, Julius, dr. med. vet., loomaarstiteaduskonna anatoomia ja histoloogia dotsent, üliõpilaskonna kuraator. Vene 22, k. 3, tel. 13-79. Teiss, Lydia, dr. phil. nat., histoloogia-, embrüoloogia- ja võrdleva anatoomia instituudi vanem assistent. Veski 27, k. 2. Thomson, Paul Villiam, dr. rer. nat. (Riia), geoloogia eradotsent. Tallinn, Provintsiaalmuuseum. Tiganik, Leonhard, dr. phil. nat., keemia eradotsent, anorgaanilise keemia lab. abi-õppejõud. Tiigi 39, tel. 4-46. Tiisik, Sergei, õigusteaduskonna asjaajaja. Gustav-Adolfi 70, k. 2. Tiitso, Maks, dr. med., füsioloogia ja füsioloogilise keemia dotsent. Eha 35, k.3. Tjutrjumov, Igor, tsiviilõiguse ja protsessi eradotsent, prof. emer. Vallikraavi 17, tel. 3-09. Tomberg, Johannes, loomaarst, kirurgia dotsent. Jaama 30, k. 4. Tomingas, Alma, dr. pharm., farmakognoosia eradotsent, farmakognoosia- instituudi vanem assistent. Kindral Põdra 4, k. 2. Toomre, Richard, taimehaiguste-kab. noorem assistent Kalmistu 31. Tootson, Eduard, füsioloogia-instituudi aj. abijõud. Füsioloogia inst., Näi- tuse 4. Torgreen, Harri, füüsika-instituudi aj. abijõud. Tähtvere 17, k. 2. Tork, Juhan, õppeülesande-täitja. Filosoofi 31. Treial, Karl, drnd. med., siseh.-polikliiniku noorem assistent. Lepiku 6, k. 1. Tõnisson, Jaan, dr. jur. h. c., ühistegevuse professor (Eesti Ühistegelise Liidu poolt ülevalpeetaval õppetoolil). Tööstuse 7, tel. 1. Tölpus, Leonhard, loomakasvatuse-kabineti vanem assistent. Narva 98, k. 6. Uluots, Jüri, dr. jur. h. c. (Szeged), Eestimaa õiguse ajaloo korr. professor. Õpetaja 12, tel. 10-84 Uudelt, Jaan, dr. med., oftalmoloogia korr. professor. Kindral Põdra 8, k. 3. Uuspuu, Villem, usutead. arheol. kab. raamatukogu korraldaja. Lai 1, k. 8. Vadi, Voldemar, dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korr. profes- sor. Pargi 6, tel. 7-62. Vaga, August, mag. zool., taimemorfoloogia ja süstemaatika lab. vanem as- sistent. Lai 38, k. 10. Vaga, Voldemar, mag. phil., kunstiajaloo-kab. abijõud. Lai 38, k. 10. Vaganay, Léon Jules, dipl. èt. sup. 1. cl. (Paris), õppeülesande-täitja. K. A. Hermanni 5. Vaikna, Oskar, arst, II sisehaiguste-kliiniku noorem assistent. "Elva 27, k. 2. Väides, Albert, dr. med., üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia korr. professor. Päeva 1, k. 1, tel. 13-68. Valk, Verner, mag. rer. oec., õppeülesande-täitja. Tööstuse 13-a, k. 3. Vasar, Juhan, dr. phil., üldise ajaloo dotsent. Gustav-Adolfi 74. Vau, Elmar, dr. med. vet., loomaarsti-teaduskonna anatoomia prosektor. Kal- mistu 31, k. 8. Veiderpass, Nikolai, dr. pharm., rakendusfarmaatsia dotsent. Elva 13, k. 1. Veinberg, Ernst, dr. med., anatoomia korr professor. Tiigi 31, k. 6. Veldeman, Eduard, ülikooli majandusdirektor. Kooli 7, k. 1, tel. 17-30. C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 13 Vellisto, Erich, drnd. med. vet., bakterioloogia-jaama vanem assistent. Tähe 75, k. 4. Vellner, August, dipl. ins., hüdroloogia eradotsent. Põllutööministeerium,. Tallinn. Veitmann, Karl, cand. rer. poi. et rer. comm., raamatukogu-hoidja. Tiigi 52. k. 4. Vender, Otto, arst, I sisehaiguste-kliiniku noorem assistent. I sisehaiguste- kliinik. Verberg, Karl, dr. rer. for., metsakasustuse dotsent. Väike-Kaar 28. Vesk, Heinrich, meteoroloogia-observatooriumi Tallinna abijaama vaatleja. Tallinn, Lasnamägi, Valge 1, tel. 305-85. Veski, Johannes Voldemar, dr. phil. h. c., eesti keele lektor. Vabriku 5, k. 4 r tel. 2-81. Vestre, Leo, loomaarst, loomaarsti-teaduskonna haavakliiniku vanem assis- tent. Vene 24, k. 4. Viidik, August, drnd. med., vaimu- ja närvihaiguste kliiniku vanem assistent. Tallinna 48. Vigel, Eduard, raamatukogu-hoidja. Vabriku 10, k. 4. Vihvelin, Hugo, arst, närvikliiniku noorem assistent. Lembitu 3, k. 1. Vilhelmson, Konstantin, cand. phil. (Peterburi), vanade keelte lektor. Kas- tani 31, k. 1. Vilhelmson, Dagmar, ülikooli apteegi abijõud. Narva 107, k. 3. Vilip, Johann, dr. phil. nat., füüsika korr. professor. Vabriku 3, k. 7. Vilpert, Arno, mag. chem., mullateaduse ja agrikultuurkeemia kab. abiassis- tent. Tallinna 24. Vodja, Marie, mag. pharm., ülikooli apteegi juhataja abi. Lai 34, k. 4. Volpicelli, Alessandro, itaalia keele ja kultuuri professor. Vallikraavi 10. Vooremaa, Ilmar, drnd. med., II haavakliiniku vanem assistent. II haavakliinik. Vooremaa, Salme, drnd. med., Silmakliiniku vanem assistent. Silmakliinik. Võrk, Enn, ülikooli muusikaõpetaja. K. A. Hermanni 11, k. 3, tel. 14-99. Väär, Helene, arst, hambapolikliiniku noorem assistent. Rüütli 11. Wieseigren, Greta, mag. phil., täidab ajut. rootsi keele lektori kohuseid. K. A. Hermanni 6. Wieseigren, Per Wäinö, dr. phil. (Lund), rootsi keele ja kirjanduse professor (Rootsi Valitsuse poolt ülevalpeetaval õppetoolil). K. A. Hermanni 6, tel. 17-12. Zlaff, Schmuel, drnd. med., närvikliiniku ülemäär. noorem assistent. (Rock- foundi stipendiaadina välismaale komandeeritud, aj. ametist vabast.) Zolk, Karl, eriainete õpetaja tegeliku zooloogia alal. Raadil, tel. 10-67. Õpik, Armin, dr. phil. nat., geoloogia ja paleontoloogia korr. professor. J. Ku- perjanovi 54, k. 1. Õpik, Ernst, dr. phil. nat., astronoom-observaator. Fr. R. Kreutzwaldi 10, k, 1. Üprus, Voldemar, drnd. med., närvikliiniku noorem assistent. Närvikliinik. Õunap, Richard, kriminalistika õpetaja. Aia 8, k. 7. II. Teaduslikud stipendiaadid. Bours iers . X Perekonna- ja eesnimi Eriala Asukoht ning teaduslik aste 1 a) Kodumaal õppivad teaduslikud stipendiaadid : Ülikooli summade arvel. 1 Aul, Juhan, ma,g. zool. Antropoloogia Tartu, Kuu 12-a ' 2 Kannukene, Robert, mag theol. Võrdl. usundi- Tartu, Tamme teadus puiestee 16 3 Koern, Villem, mag. phys. Füüsika Tartu, Vabriki 4, k. 3 4 Ronimois. Hans, õigust, lõp. cum. laude. Polit, ökonoomia Tartu, Kooli 8 ja statistika 5 Toomse, Mihkel, mag. phil. Läänemere-soo- Tartu, Tolsto me keeled 20, k. 5 6 Tuulse, Armin, mag. phil. Kunstiajalugu Tartu, Eha 26 k. 3 7 Tõnisson, Ilmar, mag. phil. Filosoofia Tartu, Tööstuse 7/ S Vihalem, Paul, õigust, lõp. cum laude Administratiiv- Tartu, Tamme õigus ja prot- puiestee 8, k. ^ Haridusministeeriumi ja Tallinna linna sess arvel. Jaan Poska nimeline stipendium (Asutava Kogu määrus 10. dets. 1920. a.) : 9 Varamaa, Valentin, õigust, lõp. cum laude Rahvusvahe- Tallinn, Ahju 8 line õigus k. 2 Jüri Viimsi nimeline stipendium (Tallinna linna volikogu otsus 4. veebr. 1921. a.) : 10 Pulk, Jaan, õigusteadusk. üliõpilane. Tartu, Vene 20 k. 3 Tallinna linna stipendium Tartu ülikooli 300-da aastapäeva puhul: 11 Laasi, Hans, mat.-loodusteadusk. lõp. cum Geograafia Tartu, Poe 9, k.{ laude b) Välismaal õppivad teaduslikud stipendiaadid : München, 2 NW 1 Altma, Albrecht, mag. phys. Füüsika Schellingstr. 82/11. 2 Kivilaan, Aleksander, mag. agr. Aiatöö Berlin-Steglitz, Kuhlingkshotstr. 5 III St. b/Lindner C X Isiklik koosseis 1936. 15 J« Perekonna- ja eesnimi Eriala Asukoht ning teaduslik aste 3 Kohh, Elmar, mag. rer. for. Metsakorraldus Eberswalde bei Berlin, Brunnenstr. 9 4 Vidik, Roman, loomaarst Lihahügieen ja Wien III, Stein- kohtulik looma- gasse 33—19 c) Diploomitud edasiõppijad : arstiteadus 1 Hermann, Anton, õigust, lõp. cum laude Tsiviilõigus Paide, Tallinna 34 2 Kalits, Aleksei, mag. phil. Pedagoogika Tartu, Raekoja 27, k. 3 3 Kaumann, Voldemar, õigust, lõp. cum i. Tsiviilõigus Tallinn, Suur- Karja 18, k. 43 4 Korusiewicz, Leon, mag. jur. (Varssavi) Kriminaalõigus Tallinn,Kohtu 10, Poola Saatkond 5 Kuks, Boris, õigust, lõp. cum laude Tsiviilõigus Tallinn, Kordese 5, k. 2 6 Kulpa, Rudolf, mag. phil. Filosoofia Tartu, Lai 8 7 Köstner, Endel, õigust, lõp. cum laude Kriminaalõigus 8 Luht, Härm, mag. agr. Agraarpoliitika Tartu, Väike- Maarjamõisa 10 9 Mandel, Aurelius, õigust, lõp. cum laude Finantsõigus Tartu, Tallinna 45, k. 3 10 Perandi, Adolf-August, õigust, lõp. cum Eestimaa õiguse Tartu, Juhan Lii- laude ajalugu vi 1 11 Poska-Grünthal, Vera, õigust, lõp I järgu Administratiiv- Tartu, J. Hurda dipl. õigus 6 12 Pullerits, Heinrich, lõp. majandustead. Polit, ökon. üld- Tallinn, S.-Tata- osak. I järgu dipl. ja õigust, cum laude maj.-tead. tsük- ri 21-b, k. 10 li järele 13 Randmets, Vassili, lõp. õig.-maj. cum laude Finantsõigus Tartu, Kompanii ja õigusteaduskonna 8, k. 3 14 Rebane, Ilmar, õigust, lõp. cum laude Kriminaalõigus Tallinn, S.-Pär- nu maantee 29 15 Reinhold, Teodor, õigust, lõp. cum laude Tsiviilõigus Tallinn, Laulu- peo 10, k. 6 16 Ränk, Gustav, mag. phil. Etnograafia Tartu, Tuule 1 17 Sikkar, Johannes, majandustead. osak. lõp. Majanduspolii- Kaarepere vald, cum laude tika Turve talu 18 Soom, Arnold, mag. phil. Eesti- ja põhja- Narva, Linnaar- maade ajalugu hiiv 16 Isiklik koosseis 1936. C X1X.3 Perekonna- ja eesnimi Eriala Asukoht ning teaduslik aste 19 Soone, Hermann, õigust, lõp. cum laude Kriminaalõigus Tallinn, Valli 10, k. 3 20 Tiedt, Boris, õigust, lõp. cum laude Finantsõigus Tartu, Kastani 33, k. 2 21 Vaigo, August, õigust, lõp. cum laude Haldusõigus ja Tallinn, Gonsiori -protsess 1, k. 6 22 Vihalem, Paul, õigust, lõp. cum laude Admin.-õigus ja Tartu, Tamme -protsess puiestee 8, k. 3 23 Võõbus, Artur, mag. theol. Ajalooline usu- Tartu, Pauluse teadus koguduse maja III. Üliõpilaskonna ajutine juhatus ja ülikooli juures registreeritud organisatsioonid. Direction t e m p o r a i r e du corps d e s étudiants, organisations e t associat ions universitaires. Tartu Üliõpilaskonna ajutine juhatus : Üliõpilaskonna kuraator: T e h v e r , Julius, dotsent. Ajut. juhatuse liikmed: 1. Usuteaduskonnast — Valter K o p p e r m a n n , abiesimees. 2. Õigusteaduskonnast— Helmut S u u r s ö ö t , abilaekur. 3. Arstiteaduskonnast — Salme P u h k , I abisekretär. 4. Filosoofiateaduskonnast — Irene L a u r m a n, sekretär. 5. Mat.-loodusteaduskonnast — Erich J ü r g e n s o n , laekur. 6. Loomaarsti-teaduskonnast — Verner K i r s i v ä l i , II abisekretär. 7. Põllumajandusteaduskonnast — Heino S e i n , esimees. (Kuraatori määras Haridusminister ametisse, arvates 22. okt. 1936, ajutise juha- tuse liikmed 27. okt. 1936.) C 2 Isiklik koosseis 1936. Organisatsioonid : m N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s l Akadeemiline Aj ai oo- 19. apr. 1922 te- Esimees: Selts gevuse algus: prof. P. Tarvel 19. apr. 1920 2 Akadeemiline Anglo- 24. märtsil President: lektor H. Eesti Ühing 1931 C. C. Harris 3 Akadeemiline Arstitea- 7. apr. 1922 Esimees: duse Selts prof. A. Väides 4 Akadeemiline Eesti-Poo- 27. okt. 1933 Esimees: la Ühing prof. J. Uluots 5 Akadeemiline . Emakeele 19. mail 1920 Esimees: Selts prof. A. Saareste 6 Akadeemiline Esperanto- 29. nov. 1922 Esimees: klubi stud. jur. E. Jaanson 7 Akadeemiline Filosoofi- 3. nov. 1922 Esimees: line Selts prof. K. Ramul 8 Akadeemiline Hõimu- 22. okt. 1920 Esimees: klubi assist. E. Järvesoo 9 Akadeemiline Reemia- 9. märts. 1923 Esimees: selts prof. A. Paris 10 Akadeemiline Kirjandus- 21. märts. 1924 Esimees: üh.ing prof. G. Suits 11 Akadeemiline Klassilise 26. märts. 1935 Esimees: Kultuuri Ühing prof. P. Haliste 12 Akadeemiline Looma- 10. märts. 1922 Esimees: arstiteaduslik Selts prof. A. Laas 13 Akadeemiline Majandus- 14. dets. 1923 Esimees: teaduse Selts dots. E. Poom 14 Akadeemiline Matemaa- 23. veebr. 1926 Esimees: dr. phil. nat. tika Selts E. Krahn 15 Akadeemiline Meeskoor 17. apr. 1925 Esimees: H. Pärno 16 Akadeemiline Metsaselts 10. veebr. 1922 Esimees: prof. O. Daniel 17 Akadeemiline Orientaal- 3. dets. 1935 Esimees: K. Vigel seks 18 Akadeemiline Pedagoo 30. mail 1930 Esimees: gika Selts dr. phil. A. Koort 19 Akadeemiline Põlluma- 3. dets. 1920 Esimees: janduslik Selts prof. P. Kõpp 20 Akadeemiline Rahvaluule 20. nov. 1925 Esimees: Selts prof. W. Anderson 18 Isiklik koosseis 1936. C X I X . 3 N° N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t 21 Akadeemiline Rohutea- 28. nov. 1924 Esimees: dr. pharm. Rüütli 2 duse Selts N. Veiderpass 22 Akadeemiline Rootsi- 15. dets. 1931 Esimees: K. A. Her- Eesti Selts prof. P. Wieselgren manni 6 23 Akadeemiline Selts Juudi 24. sept. 1920 Esimees: stud. med. Aleksandri 27 Ajaloo ja Kirjanduse vet. R. Sirotinski tundmaõppimiseks 24 Akadeemiline Skautide 8. dets. 1922 Esimees: stud. pharm. Tiigi 4, 3 Selts V. Sirgo 25 Akadeemiline Sotsialist- 18. märts 1927 Esimees: stud. techn. Lai 1, II lik Ühing E. Saadre 26 Akadeemiline Tehnika 13. dets. 1935 luhataja: eradots. Selts K. Grimm 27 Akadeemiline Tennise- 28. mail 1931 Esimees: Gust. Adolfi 12 klubi prof. G. Rägo (Mat.-inst.) 28 Akadeemiline Usutead- 19. apr. 1921 Esimees: Peeter Põllu 2 laste Selts prof. 0 . Sild 29 Akadeemiline Ühing Juu- 4. nov. 1932 Esimees: stud. jur. Riia 12, k. 2 diteaduse õppimiseks S. Mostovski „Šatal" 30 Akadeemiline Ühistege- 21. veebr 1922 Esimees: mag. oec. Üliõpilasmaja vuse Selts K. Kongo 31 Akadeemiline Ülemaaline 9. märts. 1934 Esimees: stud. phil. Üliõpilasmaja Eesti Noorsoo Ühendus J. Sõster 32 „Amicitia", naisüliõpilas- 21. nov. 1924 Esinaine: stud. hist. Aia 8, k. 9, korporatsioon; müts ja V. Hanson tel. 9-83 lint värvides: helelilla- tumeroheline-kuld 33 Balti Saksa Naisüliõpi- 19. veebr. 1923 Juhataja: stud. phil. Tiigi 14 laste ühing J. Grünthal 34 „Baltonia", korporatsi- 3. dets. 1920 Esimees: stud. med. Lille 16, i oon; müts ja lint vär- V. Hausen tel. 9-76 vides: must-sinine-pu- nane 35 j „Concordia", üliõpilaste 23. märts. 1923 Esimees: stud. rer. for. J. Kuperjanovi selts; välismärk kolme- A. Merihein 17, tel. 14-13 1 värviline lint ja müts ! (rukkilill-sin.-kuld-koll. -must) , 36 i Eesti Akadeemiline Spor- 25. apr. 1922 Esimees: A. Reisner Üliõpilasmaja ! diklubi 37 Eesti Korporatsioonide 7. apr. 1922 Juhatus: stud. agr. Tähe 40 Liit H. Sein 38 Eesti Kristlik Üliõpilas- 19. apr. 1921 Esimees: stud. phil. 1 Üliõpilasmaja ; ühing A. Põld c : Isiklik koosseis 1936. Nt N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s 39 Eesti Naisüliõpil. Selts 14. nov. 1919 Juhataja: stud. jur. H. Valgerist-Sitska 40 Eesti Üliõpilaste Kars- 21. veebr. 1921 Juhataja: stud. math. kusühendus V. Muld 41 Eesti Üliõpilaste Selts 19. mail 1920 Esimees: stud. jur. J. Mägi 42 „Estonia" korporatsioon, 27. mail 1920 Esimees: stud. theol. müts ja lint värvides: B. Lieberg roheline-violett-valge 43 „Filiae Patriae", naisüli- 27. okt. 1920 Esimees: stud. med. õpilaste korporatsioon, E. Saarkund müts ja lint värvides: valge-punane-roheline 44 „Fraternitas Academica", 19. mail 1920 Esimees: stud. jur. korporatsioon; müts ja R. Lipping lint värvides: violett- sinine-valge 45 „Fraternitas Aeterna", 7. mail 1926 Esimees: stud. rer. korporatsioon; müts ja mere. D. Perepletci- lint värvides: must- kov valge-oranž 46 „Fraternitas Estica", kor- 19. mail 1920 Esimees: stud. med. poratsioon; müts ja R. Laube lint värvides: sinine- roheline-valge 47 „Fraternitas Liviensis", 5. dets. 1919 Esimees: stud. jur. korporatsioon; müts ja L. Väli lint värvides: violett- roheline-valge 48 „Fraternitas Norman- 3. nov. 1920 Esimees: stud. med. nia", korporatsioon; vet. V. Vassiljev müts ja lint värvides: punane-hõbe-sinine 49 „Fraternitas Slavia", 2. veebr. 1923 Esimees: stud. rer. korporatsioon; müts ja mere. B. Madison lint värvides: punane- valge-kuld 50 „Fraternitas Tartuensis", 27. märts. 1929 Esimees: stud. jur. korporatsioon; müts ja N. Sulg lint värvides: roheline- valge-violett 51 „Harjola", korporatsi- 8. mail 1925 Esimees: stud. math. oon; müts ja lint vär- O. Vaikma vides: violett-must-ro- heline 52 „Hazfiro", juudi soost 27. veebr. 1925 Esinaine: stud. jur. naisüliõpilaste ühing R. Scheer 20 Isiklik koosseis 1936. C XIX.3 Ns N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t 53 „Ilmatar", eesti naisüli- 19. mail 1920 Juhataja: stud. phil. Lossi 15 õpilaste selts L. Mägi 54 „India", naiskorporatsi- 7. märtsi 1924 Esinaine: stud. rer. Lossi 9, oon; müts ja lint vär- mere. L. Rips tel. 4-12 vides: kirsipruun-val- ge-roheline 55 Juudi Soost Üliõpilaste 19. mail 1920 Esimees: stud. med. Aleksandri 49 Kassa vet. R. Spungin 56 Juudi üliõpilaste ühing 5. okt. 1923 Esimees: stud. jur. Kalevi 18, k. „Hasmonea"; müts ja M. Schein 2, tel. 2-82 lint värvides: helesi- nine-kuld-valge 57 Kristlik Üliõpilaste Liit 29. mail 1925 Esimees: stud. theol. Üliõpilasmaja V. Uuspuu 58 „Lembela", eesti naisüli- 24. okt. 1924 Esinaine: stud. rer. Kalevi 18, õpilaste korporatsioon; nat. H. Haabjärv tel. 9-97 müts ja lint värvides: oranž-roheline-violett 59 „Liivika", eesti üliõpi- 21. veebr. 1921 Esimees: stud. rer. Suurturg 9, laste selts mere. N. Kukk tel. 9-82 60 „Limuvia", korp.; müts 27. okt. 1922 Esimees: stud. jur. Kalevi 3, ja lint värvides: tume- Š. Hiršberg tel. 7-57 sinine-valge-kuld 61 „Livonia", korp.; müts 27. mail 1920 Esimees: stud. med. Veski 13 värvides: roheline-pu- E. Zeddelmann nane-valge ja lint pu- nane-roheline-valge 62 Loodusuurijate Selts 30. mail 1930 Esimees: Aia 46 Tartu Ülikooli juures prof. H. Kaho 63 „Neobaltia", korporatsi- 27. mail 1920 Esimees: stud. rer. for. Kastani 1, oon; müts ja lint vär- F. Kremser tel. 11-68 vides: sinine-valge-kol- lane (oranž) 64 „Organiseerumatute Bü- 29. apr. 1927 Juhataja: stud. rer. Üliõpilasmaja roo", akad. üliõpilas- oec. H. Suursööt koondis 65 „Põhjala", eesti üliõpi- 11. nov. 1920 Esimees: stud. jur. Pepleri 4 laste selts M. Haavisto 66 „Raimla", üliõpil, selts 22. sept. 1922 Esimees: stud. math. Tiigi 19, R. Härm tel. 4-78 67 „Revelia", korporatsi- 6. dets. 1920 Esimees: stud. jur. Veski 35, oon; müts ja lint vär- G. Mitri tel. 8-84 vides: roheline-must- valge C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 21 Ks N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t 68 „Rotalia", korporatsioon; 23. mail 1924 Esimees: stud. rer. Tähe 29, müts ja lint värvides: mere. E. Villval tel. 4-06 sinine-must-roheline 69 „Sakala", korporatsioon; 5. dets. 1919 Esimees: stud. math. Veski 69, müts ja lint värvides: E. Jürgenson tel. 3-43 sinine-violett-valge 70 „Sororitas Oriens", kor- 18. mail 1928 Esinaine: stud. jur. Vallikraavi 19, poratsioon; müts ja T. Stepanov k. 1 lint värvides: punakas- roosa-hõbe-sinine 71 Tartu Saksa korporat- 1. märts. 1926 Juhatus: korp. „Bal- Lille 16, sioonide Esindajate tonia" tel. 9-76 Konvent 72 Tartu Üliõpilassegakoor 17. nov. 1922 Esimees: stud. agr. Üliõpilasmaja V. Tomingas 73 „Ugala", korporatsioon; 5. dets. 1919 Esimees: stud. agr. Tähe 40, müts ja lint värvides: H. Sein tel. 4-43 must-sinine-valge 74 Uskliküliõpilaste Ühing 18. jaan. 1934 Esimees: stud. phil. Gustav- V. Konsa Adolfi 18 75 Usuteaduse Üliõpilaste 27. okt. 1920 Esimees: stud. theol. Vallikraavi 16 Selts B. Lieberg 76 „Veljesto", üliõpil, selts 13. okt. 1920 Esimees: stud. phil. Lai 1, k. 3, A. Sang tel. 12-72 77 Vene Üliõpilaste Selts 3. nov. 1920 Esimees: stud. phil. Ülikooli 25 E. Tigane 78 „Vironia" korporatsioon; 13. okt. 1920 Esimees: stud. jur. Lai 30, tel. müts ja lint värvides: A. Luud 3-45 violett-must-valge 79 Õigusteaduse Selts Tar- 8. veebr. 1924 Esimees: Õigusteadusk. tu Ülikooli juures muud. prof. A. Piip dekanaat. 28. mail 1935 80 Õpetatud Eesti Selts 1. apr. 1930 Esimees: Aia 46 prof. H. Moora 81 „Ühendus", eesti üliõpi- 22. okt. 1920 Esimees: stud. jur. Kompanii 1, k. laste selts E. Tehve 5, II kord, tel. 10-80 82 Üliõpilasseltside Liit 23. apr. 1926 Juhataja: stud. Kompanii 1 A. Uibo IV. Tartu ülikooli audoktorid. Liste d e s docteurs honoris causa Usuteaduse a la l (dr. theol. h. c.) 1. A n d r e a e, Tor Julius Efraim, Upsala Ülikooli entsüklopee- dilise usuteaduse professor 30. 6. 32i) 2. E i s e n , Mattias Johannes (f 6. VIII 1934), Tartu Ülikooli rahvaluule professor emer 1.12.32. 3. J o n s s on, Magnus, Islandi ülikooli uue testamendi ja ki- rikuajaloo professor 30. 6. 32. 4. R o s e n q v i s t , Georg Olof, Turu Rootsi ülikooli (Âbo Aka- demi) tegeliku usuteaduse professor 30. 6.32. 5. S õ d e r b l o m , Nathan (f 12. VII 1931), Rootsi peapiis- kop, Upsala ülikooli prokantsler 1.12.28. Õigusteaduse alal (dr. jur. h. c.). 6. B r o t h e r u s , Karl Robert, Helsingi ülikooli üldise riigi- õiguse professor 30. 6. 32. 7. G u s t a v A d o l f , Rootsi kroonprints 30.6.32. 8. K o p p e l , Heinrich, Tartu Eesti ülikooli endine rektor, eri- patoloogia, diagnostika ja teraapia korr. professor . . . 1.12.28. 9. L a i d o n e r , Johann, vabadussõjaaegne vägede ülemjuhataja 1. 12.28. 10. M o š c i c k i , Ignacy, Poola Vabariigi President, Varssavi ülikooli professor 6. 8. 30. 11. P a r t s , Kaarel, Riigikohtu esimees 30.6.32. 12. P ä t s , Konstantin, E. Päästekomitee liige, end. peaminister, minister; riigivanem 1.12.28. 13. R e i, August, Asut. Kogu esimees, end. riigivanem, minister . 30.6.32. 14. S i m p s o n , James Young (f mai 1934), Edinburghs New College'i loodusteaduse professor 30. 6.32. 15. St r a n d m a n n , Otto, endine peaminister, minister ja riigi- vanem 1.12.28. 16. T e e m a n t , Jaan, endine riigivanem 30.6.32. 17. T u l e n h e i m o , Antti Agaton, Helsingi ülikooli kriminaal- õiguse professor 1.12.29. 18. T õ n i s s o n , Jaan, end. peaminister, minister ja riigivanem 1.12.28. l ) Kuupäevad rea lõpus tähendavad promotsiooni või diplomi väljaandmise päeva. Isiklik koosseis 1936. 23 Majandusteaduse alal (dr. rer. oec. h. c.) 19. B i m a n i s, Martin, Riia ülikooli rektor, vesivarustuse, kana- lisatsiooni ja linnaheakorra professor 30. 6. 32. 20. B o n s d o r f f , Väinö Voldemar, Helsingi Soome Kaubandus- ülikooli rektor ning keemia ja kaubateaduse professor . . 30. 6. 32. 21. C s e k e y , Stephan v., Szegedi ülikooli poliitika (üldise riigi- õpetuse), end. Tartu ülikooli administratiivõiguse professor 30.6.32. 22. G o 11, Herbert S., V. M. C. A. peasekretär Eestis, Massa- chusettsi tehnol. inst. esindaja ülikooli 300-a. asut. päeval 30.6.32. 23. S c h a c k , Herbert, Königsbergi Kaubandusülikooli rektor ja polit, ökonoomia professor 30. 6. 32. 24. V i b a e k, Marius, Kopenhaageni Kaubandusülikooli direktor ja kaubandusajaloo professor 30.6.32. A r s t i t e a d u s e alal (dr. med. h. c.). 25. A f a n a s j e v , Vjätscheslav, Voroneži ülikooli patoloogilise anatoomia prof. emer., veneaegse Tartu ülikooli arstiteadus- konna dekaan 1.12.32. 26. K r y n s k i , Leon, Varssavi ülikooli operat. kirurgia ja topo- graafilise anatoomia professor 30. 6. 32. 27. L i l j e s t r a n d , Göran, Stockholmi Kuningl. Kaarli arsti- tead. kirurg, instit. farmakodünaamika ja farmakognoosia professor 30.6.32. 28. M a r t i n , Louis, Pasteuri inst. abidirektor ja seroteraapia osakonna juhataja Pariisis 30. 6. 32. 29. M e y e r , Hans Horst, Viini ülikooli farmakoloogia prof. emer. 1. 12.32. 30. P a v l o v , Ivan (f 27. II 36), Venemaa Teaduste Akadeemia liige ja füsioloogia instituudi juhataja 7. 11.24. 31. S z y m a n s k i , Julius, Poola Vabariigi Senati marssal, Vilno ülikooli silmahaiguste professor 1.12.28. 32. T i g e r s t e d t , Robert (f 2. XII 23), Helsingi ülikooli füsio- loogia professor 20.2.23. F i l o s o o f i a t e a d u s k o n n a a la l (dr. phil. h. c.). 33. B a u d o u i n de C o u r t e n a y , Johann, Varssavi ülikooli indoeuroopa keeleteaduse professor f 3. 20. 34. B e g o u e n , Henry Napoléon, Toulouse'i ülikooli arkeoloo- gia professor 30. 6. 32. 35. B e r g m a n , Johan, Stockholmi, end. Tartu, ülikooli ladina keele professor 30.6.32. 36. B o s c h o t, Adolphe, Institut de France, Académie des Beaux-Arts, vaba akadeemik 30. 6. 32. 37. C u r m a n , Sigurd, Rootsi riigiantikvaar Stockholmis . . 30.6.32. 38. H ü n e r s o n , Jaan, end. haridusminister 30.6.32. 39. H a u s e r, Henri, Pariisi ülikooli (Sorbonne'i) majandus- ajaloo professor 30.6.32. 40. K a l l a s , Oskar, end. Eesti Vabariigi Saadik Londonis . . 1. 12.29. 24 Isiklik koosseis 1936. C XlX.g 41. K l e b e l s b e r g . krahv Kuno, Ungari haridusminister (f 12. X 32) . ' 8.5.30. 42. K o s k e n n i e m i , Veikko Antero, Turu Soome ülik. üld- ja soome kirjand, professor 1.12.29. 43. K r 0 h n, Kaarle, Helsingi ülikooli rahvaluule prof., Suornen Kirjallisuuden Seura esimees (f 19. VII 33) 24.3.23. 44. K õ p p , Johan, Tartu ülikooli rektor, tegeliku usuteaduse professor 9.11.34. 45. L a g e r c r a n t z , Carl Otto, Upsala ülikooli kreeka keele ja kirj. professor 30.6.32. 46. L a i k m a a , Ants, maalikunstnik 1.12.29. 47. L u n d s t r ö m , Karl Joh. Vilhelm, Göteborg'i ülikooli vanade keelte professor 30. 6.32. 48. M a r t n a , Mihkel (f 23. V 34), kultuuri- ja politikategelane 1. 12.30. 49. M a z o n , André, Collège de France'i slaavi keelte ja kirjan- duse professor 30.6.32. 50. N i e l s e n , Konrad, Oslo Kuningl. Fredrik'i iilik. soome- ugri keelte professor 30. 6. 32. 51. P e d e r s e n , Holger, Kopenhaageni ülik. võrdleva keeletea- duse professor 30.6.32. 52. P õ l d , Peeter (f 1. IX 30'), Tartu ülikooli kuraator, peda- googika prof 20. 5. 27. 53. R a u d , Kristjan, maalikunstnik 1.12.35. 54. R e d d a w a y , William Fiddian, Cambridge ülikooli (Inglis- maal) professor 30. 6. 32. 55. S e t äi ä, Emil Nestor, Turu Soome ülikooli kantsler, Soome- ugri Seltsi esimees (f 8. II 35) 1.2.24. 56. S p r e n k - L ä t e , Aleksander, helilooja 12.1.35. 57. T a l l g r e n , Aarne Michael, Helsingi, end. Tartu ülikooli arkéoloogia professor 30.6.32. 58. T e n te l i s , August, Latvija ülikooli üldise ajaloo professor 1.12.29. 59. T r o n c h on, Henri, Strasbourg^ ülikooli võrdleva kirjan- dusteaduse professor 30.6.32. 60. W a 1 b e r g, Frans Gustaf Emanuel, Lund'i Kuningl. Kaarli ülikooli romaani keelte professor 30. 6. 32. 61. V e s k i , Johannes Voldemar, Tartu ülikooli eesti keele lektor 1.12.33. 62. V i l d e , Eduard, kirjanik (f 26. XII 33) 1.12.29. 63. V 0 c h t, Henri de, Louvain'i ülikooli inglise keele professor 30. 6. 32. 64. Z d z i e c h o w s k i , Marjan, Vilno Stefan Bathory ülikooli endine rektor ja kirjandusteaduse auprofessor, Vilno Ida- Euroopa Instituudi professor 7.2. 33. Mat.-loodusteaduste alal (dr. phil. nat. h. c.). 65. B i r c h - H i r s c h f e l d , Arthur, Königsbergi Albertus'e üli- kooli silmahaiguste professor ja s/a rektor 30.6.32. 66. B 0 r 0 w i c z, Wilhelm, Lvovi polütehnikumi auruturbiinide ehituse professor 30. 6. 32. 67. C e p i n s k i s, Vicent, Kaunas'e ülikooli rektor, füüsika ja keemia professor 30.6.32. C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 25 68. D r y g a i s k i , Erich v., Baieri Ludwig-Maximiliani ülikooli geograafia professor, Münchenis 30. 6. 32. 69. De G e e r , Gerard, Kuningl. Rootsi Teaduste Akadeemia liige, prof 30. 6. 32. 70. G r a n ö , Johannes Gabriel, Turu Soome ülikooli geograafia professor ja rektor, end. Tartu ülik. geogr. professor . . . 30. 6. 32. 71. H j ei mm an, Alexander Leonard, Helsingi Tehnika ülikooli kujutava ja projektiivse geom. professor 30.6.32. 72. Mc Kee, Ralph, Columbia ülik. keemilise tehnoloogia prof. 30.6.32. 73. R y d z e w s k i , Bronislav, Vilno ülikooli geoloogia prof. . 30.6.32. 74. S i e r p i n s k i, Wazlaw, Varssavi ülik. matemaatika prof. . 30.6.32. 75. T h u g u 11, Stanislav, Varssavi ülikooli miner. ja petrogr. professor . 1.12.29. 76. S m i t h W o o d w a r d , Arthur, Londoni Royal Society liige geoloogia alal, Paleontographical Soe. sekretär . . . . 30.6.32. Loomaarst i teaduste a la l (dr. med. vet. h. c.). 77. G u t m a nn, Voldemar, Tartu ülik. veterinaarkirurgia prof. emer. (f 31. III 33) 1.12.28. 78. Kl im mer, Martin, Leipzigi ülikooli veterinaarhügieeni, pii- manduse, taudide ja toitmisõpetuse professor 1.12.32. 79. S k r j a b i n , Konstantin, Moskva riiki, veter. inst. parasito- loogia ja nakkushaiguste professor 1. 12. 32. 80. K ü n d s i n , Ludvig, Riia ülikooli loomaarstiteaduskonna anatoomia ja histoloogia professor, end. Tartu loomaarsti- instituudi direktor 1.2.33. P õ l l u m a j a n d u s t e a d u s t e a la l (dr. agr. h. c.). 81. B e r g , krahv Friedrich, põllumajandustegelane . . . . 1.12.29. Isikliku koosseisu trükkimise ajal filosoofia audoktoriks valitud: 82. H õ m a n, Balint, Ungari haridusminister 1.12.36. V. Üliõpilased. Étudiants et étudiantes. % •o Sündi- *3 G Sündi- c mise O !Ü "5 o Nimi, rahvus ja co % Nimi, rahvus ja mise ro ro r i i k k o n d s u s tJ £ E • o CC r i i k k o n d s u s aj 0 J 5 E c s s jcc I B w O) *5 riikkondsus C3 ro JS c 6 •o riikkondsus W) JC E •wo to s tXO cd O 1 S c 3 3 cö riikkondsus ca *o riikkondsus -<-> "eo E E •ö tuO 43 A bJO 43 ca s 0 ro E < CC JA CC JA f-u 9935 Kane, Ksenia 11 Sa 29 f 13325 Kask, Vaige 10 Ve 33 ar 7922 Kangro, August 08 Tt 26 ml 15523 Kask, Vaike 17 Rk 36 f 10234 Kangro, Bernhard 10 Võ 29 f 15833 Kaskema, Endel 13 Vi 36 õ 14240 Kangro, Hans 07 Ve 34 õ 15554 Kasperg, Helmi 18 Ha 36 f 11795 Kangro, Jaan 11 Tt 31 ar 13644 Kast, Heinrich 14 Pr 34 õm 9476 Kangro, Valdeko 09 Tt 28 õm 13179 Katal, Ludmilla, 09 Ve 33 õ 14090 Kangro, Villibald 14 Tt 34 õm 12788 Katlama, Sofia, kaE 11 Ve 33 õ 14581 Kangur, Arnold 06 Pr 35 õ 4922 Kats, Tomar, jE 05 Vg 23 ar 12417 Kangur, Helmuth 13 Tl 32 õ 9401 Kattai, Magda 08 Ta 28 a 15896 Kannel, Alfred 16 Ve 36 pm 13751 Katugin, Veera, veE 1-4 Ve 34 f 13646 Kapp, Eugenie 15 Ve 34 õm 13102 Kaudre, Vilfried 09 Pd 33 f 9785 Kapp, Voldemar 03 Va 29 1 12845 Kaupmees, Harald 10 Vi 33 õm 12054 Kappet, Aleksander 09 Tl 32 õ 15259 Kaur, Osvald 09 Ta 35 õ 12050 Karheiding, Helja 12 Tt 32 ar 6981 Kauri, Hans 06 Ta 25 ml 13508 Karien, Valter, sE 13 Ve 34 õm 14875 Kauri, Juhan 12 Ta 35 õm 7281 Karolin, Hans 94 VI 20 õ 13074 Kedder, Aino 14 Tt 33 f 13908 Karolin, Hermann 11 Tv 34 u 11878,1 Keder, Leida 11 Tt 31 ar 14130 Karp, Linda 11 Tl 34 ml 11485 Kedrinski, Nadeshda, 15595 Karro, Erich 14 Vg 36 õ veE 13 Po 31 a 6466 U> riikkondsus ro E •rao riikkondsus cd J3 E •rO bOjo) o 5 0 Cd JA E HUI cd S O E cd JA H 13890 Koff, Klavdia 14 Ve 34 õm 12560 Koort, Râ 12 Ps 32 õm 10875 Kofkin, Sophie, jE 12 Tt 30 õm 11050 Koost, Valter 08 Ve 30 ar 13259 Kogel, Georg 15 Tl 33 õ 13892 Koppe, Herbert, sE 16 Ve 34 f 12868 Kogres, Sinaida 12 Pä 33 ar 14192 Koppel, Asta 15 Ve 34 ar 14695 Kohal, Kiira 16 Ve 35 õm 13437 Koppel, Benno 10 Ta 33 ar 13281 Kohk, Eugen 13 Va 33 õm 15033 Koppel, Hedda 17 Ta 35 ar 10671 Kohlap, Elmar 12 Tt 30 õm 3053 Koppel, Johannes 99 Ta 30 õ 15492 Koinberg, Ida, roE 12 Lä 36 u 11709 Koppel, Mara 14 Tl 31 f 14076 Koit (Koik), Ernst 14 Sa 34 f 3013 Koppel, Marta 01 Ta 22 f 12938 Koit, Jakob 06 Lä 33 f 8767 Koppel, Theodor 08 Ta 27 a 14681 Kokamägi, Taimi 15 Hn 35 a 13414 Koppermann, Rudolf 10 Lä 33 pm 15841 Kokk, Eduard 15 Võ 36 õ 13366 Koppermann, Valter 13 Tl 33 u 15597 Kokla, Juhan 15 Tl 36 õ 12118 Koppil, Villy 03 Tl 32 õm 13974 Kokla, Nikolai 12 Tl 33 u 15827 Kopti, Georg 16 Tl 36 õ 14734 Kolberg-Kool, Rein- 15042 Kore, Aino 16 Jä 35 p hold 11 Tt 35 a 11742 Korkashvili, Tamara, 14394 Koiga, Hildegard 12 Tl 34 ar grE 14 Tt 31 f 15568 Kolitski, Niina, veE 18 Tt 36 a 10823 Korn, Villiam 11 Tt 30 õm 10579 Kolk, August 02 Sa 30 õ 8286 Korpman, Jüri 02 Ha 26 õm 6050 Kolk, Tõnis 99 VI 24 õ 9464 Kosarv, Aleksander 08 Va 28 pm 13247 Kollist, Hilja 15 Tl 33 Õ 12857 Kosenkranius, Hilma 14 Ha 33 ar 13588 Kolmar, Georg 13 Ve 34 õ 14809 Kosesson, Aino 16 Ta 35 õ 6375 Kolmpere, Ralf 04 Tl 25 õ 13885 Koskel, Aleksander 09 Ta 34 a 4928 Kolts, Helene 03 Ve 23 f 13195 Kost, Silvia 16 Vi 33 õm 12614 Kommel, Arkadi 11 Sa 32 ar 12849 Kostin, Niina, veE 12 Pe 33 ml 15184 Kompus, Aleksander 12 Ve 35 õm 13116 Kotkas, Alma 14 Ta 33 õm 15745 Kond, Valve 18 Võ 36 f 11025 Kotkas, Arnold 12 Ta 30 f 5550 Kondas, Gerda 05 Tt 24 õ 13625 Kotkas, Helmi 12 Tl 34 ar 14107 Konik, Kadri 15 Tl 34 a 10355 Kovedjajev, Sergei, 12311 Konjajev, Vladimir, veE 10 Ve 29 pm veE 13 Ve 32 p 4695 Kraav, Otto 02 Ta 23 õ 15422 Konsa, Leida 15 Tt 36 õm 14497 Krabbi, Feliks 13 Tl 34 õm 14359 Konsa, Viktor 15 Na 34 f 2320 Kranz, Nadeshda 01 Vd 21 ar 12495 Konsap, Otto 04 Võ 32 1 13572 Krasnik, Genja, jLt 13 Lt 34 a 10564 Konsen, Helmut 10 Ta 30 õm 14478 Krastin, Irene, läE 04 Lt 34 ar 5076 Konsin, Jaan 90 Ta 23 õ 15439 Krasting, Richard, sE 17 Ve 36 ml 15075 Konstantjuk, Boris, 13059 Kraus, Hilda 14 Tl 33 õm veE 14 Tl 35 ml 15327 Kraus, Uno 18 Ta 36 õm 11415 Kont, Linda 04 VI 31 õm 11826 Krause, Volfram, sE 14 Võ 31 u 13289 Kont, Martin 11 VI 33 õm 11079 Kraut, Theodor 11 Tl 30 õm 13747 Kontson, Arnold 13 Pä 34 P 12874 Kree, Hilja 15 Tl 33 õ 12720 Koodres, Heinrich 13 Tl 32 õ 10267 Kreek, Alide 09 Vi 29 ml 13122 Kook, Eduard 12 Tt 33 ar 15471 Kreisberg, Karl 14 Jä 36 1 15752 Kool, Elmar 07 Ta 36 õ 12563 Kremser, Felix, sE 13 Ta 32 pm 8731 Koort, Georg 07 VI 27 1 15005 Kress, Elfriede 13 Tt 35 ar C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 37 S Sündi- T a 0n 3 % Sündi- "O 3 C JA JA % Nimi, rahvus ja mise JA mise C3/l T3 ? Nimi, rahvus ja t/5 •iž riikkondsus w E C £ riikkondsus "O fcuO bJD js • E c
% mise Nimi, rahvus ja J* C/3 ri ikkondsus re bJO E *WÖ 3 ž r i ikkondsus T3 Cd * 13947 Kuusik-Kuusk, Eduard 14 Ve 34 Õ 14922 Käis, Arnold 11 Võ 35 u 13631 Kuusik, Galina 17 Ve 34 õm 15642 Käis, Juhan 15 Tt 36 õ 11592 Kuusik, Georg 10 Jä 31 õm 15709 Känd, Johannes 13 Tl 36 õ 9343 Kuusik, Maksimilian 11 Tl 28 õ 12334 Känik, Valentin 10 Jä 32 ar 14680 Kuusik, Niina 15 Tt 35 f 11656 Käosaar, Juhan 09 VI 31 f 15613 Kuusik, Tamaara 18 Na 36 f 12683 Kärk, Konstantin 12 Tl 32 õ 11566 Kuusik, Voldemar 11 Tt 31 a 14806 Kärk, Vladimir 15 Tl 35 ml 15396 Kuusk, Bernhard 08 Ta 36 pm 15525 Kärmik, Elvira 16 Vi 36 f 10652 Kuusk, Juuli 10 Pä 30 õm 13585 Kärner, August 94 Tt 34 u 14906 Kuusk, Kaarel 11 Ta 35 õm 5547 Kärner, Elfriede 03 Tt 24 f 12003 Kuusk, Karl 11 VI 31 a 13536 Kärsna, Lydia 09 Tt 34 õm 11165 Kuuskmann, Alfred 09 Ha 30 õ 15728 Kärtmann, Adelheid 17 Tt 36 ar 13649 Kuuskmann, Ilmar 14 Tl 34 õ 7013 Käspert, Salme 04 Jä 25 ml 15153 Kuusler, Elmar 13 Tl 35 u 15609 Käärik, Valentin 17 Ve 36 õ 15607 Kuusler, Hugo 17 Tl 36 õ 7575 Käärmann, Richard 03 Võ 26 P 11381 Kuutma, Eduard 08 Vi 31 õm 15497 Köst, Feliks 14 Tl 36 P 12842 Kvell, Erich 11 Pä 33 õm 12859 Köögardal, Linda 13 VI 33 f 15330 Kvell, Laine 18 Pr 36 õm 5805 Kübarsepp, Arseni 05 Va 24 P 15207 Kvelstein, Ella 16 Ha 35 ar 12150 Küng, Valdur 03 Lt 32 pm 15802 Kõdar, Ludvig 13 Kr 36 õ 12581 IKünnapuu, Heinrich 07 Ve 32 ml 11414 Kõiv, August 11 Vi 31 a 12575 Künnapuu, Johannes 09 Va 32 õ 15510 Kõiv-Kõu, Elmar 16 Rk 36 õm 13016 Küt, Verner 12 Ta 33 õ 9732 Kõiv, Jakob 08 Võ 28 a 12480 Kütt, Arnold 12 Tt 32 õm 11187 Kõiv, Karl 07 Tt 30 õ 15010 Kütt, Helmut 13 VI 35 a 13242 Kõiv, Tamara 11 Võ 33 ar 6550 Kütt, Linda 07 Vi 25 u 15425 Kõiva, Hans 07 Pä 36 ml 6561 Kütt, Osvald 04 Ta 25 f 15025 Kõiver, Vally 17 Tl 35 õm 14796 Küüra, Leonore 16 Tl 35 õm 2909 Kõll, Georg 97 Tl 22 õ 8141 Küüts, Johann 05 Ha 26 pm 15787 Kõll, Peter 16 Tl 36 õ 15376 Laabent, Leida 08 Tt 36 õm 15840 Kölvart, Artemi 15 Pr 36 õ 13935 Laagus, Johannes 11 Ta 34 pm 14800 Kõomägi, Johannes 14 Vg 35 õm 12285 Laak, Vassili 91 Sa 132 õ 14593 Kõpp, Aleksander 16 Tt 35 õm 12103 Laan, Aleksander 87 Pä 132 f 12327 Kõpp, Endel 13 Ta 32 u 15143 Laanes, Rudolf 17 Rk s35 f 14595 Kõpp, Uno 15 Ta 35 õ 13360 Laansalu, Edmund 13 Vi 133 u 13449 Kõrda, Ida 06 Võ 33 õm 13328 Laarmann, August 05 VI 33 õ 12822 Kõresaar, Otto 10 VI 33 õ 14456 Laas, Edgar 12 Tl 34 õ 14939 Kõressaar, Viktor 16 Tl 35 f 15505 Laas, Endel 15 Tt ,36 pm 11759 Kõrge, Kuno 13 Kr 31 a 13346 Laas, Fedja 13 Na 33 õ 8853 Kõrgesaar, Hans 07 VI 27 õm 10768 Laas, Hermann 11 Ta 30 Õm 7450 Kõrran, Eduard 03 Võ 26 õ 15585 Laas, Silvia 18 Tl 36 f 10269 Kõrts, Lydia 12 Ta 29 ml 10962 Laasimer, Georg 10 Lä 30 pm 15693 Kõrts, Otto 09 VI 36 õ 7459 Laats, Arnold 07 Võ 26 P 15581 Kõrts, Uno 18 Ta 36 a 11696 Laats, Salme 11 Ve 31 õm 11976 Kõrtz, Eduard 11 Ta 31 õ 15526 Lada, Edith, pE 12 Tl 36 f 15126 Kõuts, Ernst 13 Pä 35 õ 5783 Lageda, Edgar 03 1 Jä j24 ; u C XIX .3 Isiklik koosseis 1936. 39 Sündi- *co 13 % mise 0 % Sündi- 3 C % Nimi, rahvus ja "C C3/3 % Nimi, rahvus ja mise 3 % Nimi, rahvus ja JA t3/J riikkondsus ca Wn ca bjo J3 E "O riikkondsus b/) E •a O ca cd JS ca i Cd JA E H % Nimi, rahvus ja V- 00 wî 3 riikkondsus "es "cö T 3 CC riikkondsus •D tuO E <«U cC W> JS E cc 5 a;  E S U O cC É- ca JA E E- 13938 Mets, Eduard 13 Lä 34 Õ 72 Mitt, Alma 94| VI 19 a 14600 Mets, Ester 15 Na 35 f 15823 Mokrik, Laine 16; Tt 36 a 13233 Metsakond, Verner 07 Jä 33 Õ 14112 Moor, Erich 14 Va 34 õ 15779 Metsala, Albert 03 Ha 36 õ 13141 Mootse, Gerda 15 Tt 33 ar 9 2 3 4 Metsjärv, Magdalena 06 Vi 2 8 f 13140 Mootse, Hilja 13 Tt 33!Õm 12210 Metslang, Endel 11 Ta 32 õ 9605 Morein, Ber, jLt 09 Vr 2 8 õ 34 Metslang, Linda 94 Tt 19 f 12198 Morisson, Salme 12 Tl 32 f 10465 Metslang, Louis 06 Ta 29 õ 15714 Moss, Laine 17 Tt 36 ar 11249 Metstak, Eduard 96 Ha 31 õm 13043 Mou (Mau), Olaf 13 Tl 33 õ m 14564 Michelson, Dina, jLt 07 Lt 35 f 13494 Mou (Mau,) Sigrid 16 So 33 õ m 11339 Michelson, Geda- 11719 Muhel, Voldemar 10 Ve 31 õ lie, jE 06 Tt 31 f 8869 Muhk, Peeter 07 Ta 27ipm 15452 Michelson, Marie 18 Tt 36 õm 14925 Muido, Leonid 15 Ve 35 a 12978 Mickfeldt, Friedrich 14 Ve 33 õ 13657 Muld, Villiam 14 Võ 34 ml 3821 Middendorf, Leo, sE 93 Ta 22 õ 13520 Mullas, Valdo 13 Tl 34 õ 3293 Mihkelson, Hans 03 Ve 22 õm 4 3 7 3 Mullaveer, Alfred 02 Vd 23 õ 14888 Mihkelson, Sulev 13 Tt 35 õm 13240 Multer, Asta 14 Tt 33 õ 15236 Mikelsoo, Mart 16 Võ 35 u 11308 Munda, Mary-Marie 11 Vg 31 ar 13834 Mikheim, Evald 08 Ve 34 ar 15028 Mung-Muuga, Liidia 18 Ve 35 f 13656 Mikheim, Osvald 10 Tt 34 ar 13180 Muni, Erast 12 VI 33 a 12031 Mikhein, Paul 09 Ve 32 õm 13761 Muni, Boris 10 Pä 34 õ 14078 Mikita, Salme 14 Tl 34 f 14356 Murashev-Petrov, 12507 Mikk, Helmuth 14 Ta 32 a Evgeni, veE 14 So 34 a 14477 Mikkau, Jakob 06 Sa 34 õ 14917 Murd, Jutta 15 Rk 35,õm 8049 Mikkel, Johannes 07 Ta 26 f 15226 Murdmaa, Leida 14 Vi 35 f 9361 Mikkelsaar, Neeme 10 Võ 28 ml 8378 Muremaa, Rein 92 Vi 27 õ 14596 Mikkelsaar, Virve 16 Vg 35 P 9944 Murro (Murd), 13655 Miljaste, Kaarel 11 Pä 34 ml Agnes 10 Lt 29 f 3760 Milk, Albert 89 VI 22 pm 10639 Murumets, Alek- 2120 Milkop, Erich 96 Ha 21 P sander, veE 10 Lt 30 pm 15631 Millend, Sirje 12 Tt 36 ar 10998 Mutso, Hans 12 Tt 30iõm 12807 Millerson, Aino 10 Va 33 Õm 14877 Mutt, Paul 17 Lä 35 õ 12677 Millerson, Leida 12 Vg 32 a 12606 Mõrd, Karl 0 0 Tt 32 õ 9273 Millert, Valentina 11 Ve 28 f 12970 Mõtlik, Erich 12 Tl 33 õ 1771 Milles, Friedrich 97 Tt 21 õm 13864 Mõtsküla, Frieda 11 Va 34 ar 13547 Milles, Georg 06 Tt 34 õ 7597 Mõtte, Karl 00! Ta 26 õ 2278 Milve, Johannes 95 Ha 21 õ m 4514 Mõttus, Alma 041 Pä 23 f 15514 Miländer, Johannes 0 0 Lä 36 õ m 10289 Mõttus, Karl 10| Võ 29 a 10145 Minka, Sylvia 09 Ta 29 f 15145 Mädasson, Ella 16 VI 35 ar 14486 Minkovitsch, Boris, 12489 Mäekala, Rudolf 13 Ta 32 õ jPo 15 Ve 34 õ 10704 Mäekalla, Agathe 12 Võ 30 ar 13089 Mirka, Alide 14 VI 33 ar 14904 Mäesepp, Ruth 13 Tt 3 5 ' õ m 13365 Mirka, Hilda 10 Tl 33 u 15533 Mäesepp, Silvia 18 Ta 36 ar 12976 Mitri, Georg 12 Vg 33 õ 13659 Mäeumbaed, Benedikt 15 Ve 34 a 14678 Mitri, Melitina 14 Ta 35 õm 10659 Mäggi, Arnold 10 Rk 30 pm 44 Isiklik koosseis 1936. C X I X . 3 «0; Sündi- "Oc 0 Sündi- 3 c % Nimi, rahvus ja mise •— JA % Nimi, rahvus ja mise n"wS 0 C/3 JA c/5 riikkondsus CC 3 bjo x: B T 3 riikkondsus cC M X! s "O 3 C3 i 0 0 B TO riikkondsus ro *a riikkoadsus "ro bjo T3 •oa E eo TO bJD •oC E s 0 E CL> JA H 14592 Poom, Alfred 15 Tl 35 õm 14660 Pukits, Helene 16 Ve. 35 Õ 11824 Poom, Lydia 14 Na 31 f 7519 Puksmann, Lydia 07 Tt 26 f 12350 Popov, Anatoli, veE 14 Ve 32 pm 14125 Pulk, Jaan 13 Va 34 Õ 14341 Poppen, Nina, sE 17 Ve 34 a 15667 Pullisaar, Sergi 13 V g 36 õ 13990 Pormeister, Olga 14 Tt 34 ar 15796 Pumann, (Püü- 7686 Porosov, Mihail, läLt (03 Ve 26 a mann), Eduard 10 Lä 36 õ 11800 Poska. Nina 13 Tl 31 õ 14235 Puna, Helmi 15 Tt 34 ar 15715 Posti, Helga 15 Tt 36 õ 15621 Punab, Selma 10 Kr 36 a 14748 Prants, Maimu 12 Võ 35 õ 14733 Punnis, Boris 14 Tl 35 ml 12288 Pratka, Edmund 13 Ve 32 õm 12270 Puns, Arnold 09 Ha 32 p 9689 Preast, Modest 09 Tl 28 õm 12357 Pusemp, Vilhelm 13 Ve 32 õ 15489 Preem, Raimund 18 Na 36 ml 12100 Pusen, Otto 10 Vi 32 õ 1489 Prees, Bruno 94 Tl 25 a 10944 Pusep, Alexan- 14953 Premet, Maimu 15 Ha 35 õ der, pE 10 Lt 30 õ 15692 Press, Kärla 13 Võ 36 õ 8389 Pusep, Ernst 98 Võ 27 u 13857 Priidemann, Daisy 16 Tl 34 õm 13423 Putnik, Oskar 13 So 33 pm 12398 Priima, Hillar 12 Tt 32 a 7199 Putnin, Antonina, sE 06 Tl 25 a 6023 Priimets, Johannes 04 Va 24 õ 14205 Püümann, Erika 06 Tl 34 õm 14185 Priimets, Verner 14 Ha 34 õ 12949 Puusepp, Hermann 11 Ve 33 õ 13378 Priks, Ilmar 13 Tt 33 õ 13356 Puusepp, Leida 13 Tl 33 f 11818 Priks, Voldemar 12 Tt 31 a 14476 Puusepp, Leida 15 Pä 34 õ 15147 Prints, Jaan 15 Pä 35 P 10029 Puusepp, Rudolf 07 Ta 29 1 15351 Priuhka, Nikolai 16 V g 36 õm 14408 Puust, Johannes 13 Pä 34 õ 13401 Prohorov, Aleksander, veE 12 Ve 33 õ 15665 Puutsa, Aleksander 13 Ta 36 õ 10253 Promm, Aino 10 Tl 29 f 14040 Põdder, Õie 14 Ta 34 õ 15467 Promm, Ilmar 11 Ha 36 P 15529 Põder, Anatoli 17 Ve 36 f 14052 Prost, Gerda 14 Tt 34 ar 7781 Põder, Edgar 08 Ve 26 õm 15352 Prost, Leida 17 Tt 36 õm 14483 Põder, Hilda 92 Vi 34 õ 11844 Prussakov, Tatjana, 11613 Põder, Valdar 10 Tt 31 pm veE 13 Ta 31 f 10006 Põder, Voldemar 01 Ve 29 õ 280 Pruuden, Salme 96 VI 19 õ 12605 Põderson, Karl 09 Ta 32 P 14634 Pruuli, Ants 13 Vd 35 õ 13600 Põiklik, Karl 14 Rk 34 õm 15487 Pruuli, Arthur 11 Ta 36 õm 11151 Põim, Elvira, eLt 05 Lt 30 1 10702 Pruuli, Herta 10 Ta 30 õm 10537 Põimu, August, eLt 10 Lt 30 ml 15678 Prüller, Ilmar 15 Tl 36 õ 8304 Põld, August 83 Ta 26 f 3741 Puderseil, Moorits 00 Va 22 1 7964 Põld, Erik 08 Ha 26 f 13772 Pudivere, Maks 02 Ha 34 õ 14713 Põld, Hillar 11 Ha 35 u 15881 Puhk, Arnold 16 Pl 36 1 15354 Põldam, Rudolf 11 Ta 36 õm 11260 Puhk, Gustav 09 VI 31 õm 15355 Põldmaa, Evi 18 Ve 36 õm 15668 Puhk, Karl 18 Jä 36 õ 13544 Põldmäe, Julius 11 Ha 34 õ 12380 Puhk, Salme 14 VI 32 a 12209 Põldre, Elin 12 Vi 32 f 14439 Puhk, Toni 12 Pl 34 õm 8995 Põldsam, Jaan 98 Pä 27 õ 15400 Puhkason, Viima 18 Tt 36 P 14977 Põllumaa, Martin 14 Tl 35 õ 15353 Puhm, Harry 15 Tl 36 õm 13922 Põllupüü, Bruno 15|T1 34 õ 10072 Puiat, Hedvig 11 Tt 29 õm 13164 Põllusaar, Leili 15 Tt 33 a C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 49 % Sündi- Te3 •Ö % *3 mise o % Sündi- J3A C o Nimi, rahvus ja "C JCA/J % Nimi, rahvus ja mise 'C 3 to riikkondsus w •u u i riikkondsus CC % bjC E cö ÖdJJO PC E * 0 cd m 12555 Raud, Ilmar 13 Vd 32 ml .2256 Rahnu, Irja 11 Ve 32 1 12267 Raud, Jaan 12 Pr 32 P 4 50 Isiklik koosseis 1936. C XIX. a % Sündi- •a •o "3 oc % Sündi- G % JA Nimi, rahvus ja mise JcAfi % *J3 Nimi, rahvus ja mise "u A. JÄt/ l 3 3 C3 riikkondsus W •o V-? X! E 03 riikkondsus 03 *a E O < D c c 26 E (—• s E c a 26 H 12923 Sillenbach, Ulrich 13 Jä 33 õ 15657 Soondra, Tamara 12 VI 36 Õ 10736 Silvester, Helga 12 Tl 30 a 12245 Soone, Hermann 13 Ve 32 õ m 15761 Simakov, Georgi, sE 19 Na 36 f 14114 Soone, Lydia 14 Ve 34 õm 15401 Simm, Viktor 18 Na 36 P 6699 Soop, Jaan 04 Vd 25 ml 8689 Simmulson, Gustav 08 Tl 27 õm 15478 Soosaar, Eduard 11 Ve 36 u 15280 Simonlatser, Olga 15 Ve 35 õm 15818 Soots, Anna 14 Ve 36 õ 8007 Sims, Voldemar 04 Tt 26 õ 15852 Soots, Ants 16 Pä 36 õ 15225 Simson, Bruno 15 Tl 35 1 14452 Soots, Jaan 15 VI 34 P 15210 Simson, Edith 16 Tl 35 õm 14762 Soots, Voldemar 13 Tt 35 pm 14920 Simson, Gennadi 14 Va 35 õm 15718 Sooveere, August 13 Lä 36 õ 15559 Sinikas, Maimo 16 Pä 36 õm 15674 Soovik, Mihkel 16 Ve 36 u 7224 Sinikas, Mihkel 02 Lä 25 õ 9269 Sorgsep, Marta 10 Tt 28 f 15496 Sirk, Maimu 12 Ha 36 õm 13282 Sorokin, Georgi, 15762 Sirmann, Sulev 17 Ve 36 õ veE 15 Tl 33 õ 10560 Sirotinski, Ruvin, 10403 Sosaar, Nikolai 08 Ve 29 a jLt 10 Lt 30 1 14047 Sotnik, Alfred 10 Jä 34 õm 5411 Sirotkin, .Nikolai, 7012 Sova, Viktor 02 VI 25 1 veE 05 Tt 24 a 11871 Speek, Aleksander 10 Ve 31 P 15685 Sisask, Selma 15 Tt 36 ar 12401 Spiegel, Gunnar, sE 12 Lt 32 pm 12178 Sits, Erik 12 Lä 32 ml 10844 Sprenk, Johannes 11 Tt 30 a 11930 Sitska, Karl 11 Tl 31 õ 15776 Springfeldt, Adalbert 18 Ta 36 õ 12916 Sivers, Hans, sE 13 Tl 33 õ 10878 Spungin, Preide, jE 12 Tt 30 1 15820 Skvortsov, Alevtina, 12129 Stackelberg, Arved, veE 18 Ve 36 f sE 01 Kr 32 ö 11498 Skvortsov, Maria, 15137 Stackelberg, Bengt, veE 11 Ve 31 f sE 17 Ta 35 õ 14280 Smirnoff, Aleksei, 10854 Stackelberg, Karl, veE 16 Tl 24 a sE 10 Lt 30 õ 15475 Snitkin, Nikolai, veE 19 Ve 36 õm 11534 Stafenau, Rolf 13 Ve 31 õ 12503 Soekõrv, Emil 10 Ve 32 a 14193 Stahl, Irina 16 Ve 34 õm 12439 Soever, Eduard 10 Vr 32 ar 13850 Stein, Benita, sE 13 Lä 34 ml 12193 Soever, Valter 12 Võ 32 õ 11660 Stein, Valentina 12 Ve 31 ar 10683 Soik, Lii 00 Ta 30 ar 14324 Stein, Valli 15 Rk 34 a 15360 Sokk, Nora 13 Vd 36 Õm 14852 Steinmann, Herta 15 Vi 35 õm 10782 Sokolov, Maria 10 Ve 30 f 13193 Stepanov, Tatiana, 11831 Solberg, Harry 99 Tt 31 õ veE 15 Ve 33 õ 12603 Soman, Helmi 13 Ha 32 1 1600 Stern, Aleksander, 3349 Sommer, Alfred 02 Ta 22 õ sE 93 Le 20 f 3259 Sommer, Rudolph 01 Ha 22 õm 9805 Stern, Eduard 04 Tt 29 õ 15435 Soo, Heino 16 Tt 36 ml 12225 Sternfeldt, Alisa 14 Tt 32 õm 15723 Soo, Osvald 14 Ta 36 õ 12289 Stieglitz, Feiita 14 Tt 32 f 15701 Soobik, Helga 18 Ta 36 f 12081 Stillverk, Herbert 12 Tl 32 u 15420 Sookael, Bernhard 13 Va 36 õm 12618 Stockholm, Fried- 13504 Soomann, Ermi 11 Lä 34 õ rich 14 Tl 32 õ 15436 Soome, Lea 17 Tt 36 ml 9966 Stockholm, Uno 12 Tl 29 u C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 55 Sündi- T3 * 3 e Sündi- •o £3 G % Nimi, rahvus ja mise o O V) % Nimi, rahvus ja mise t/i 3 tt riikkondsus co u> e riikkondsus -4-» co •o bJO A CO cd •C 6 C5 O o; 1 U £ £ Cd H S cd ÜS H 14628 Stockholm, William 15 Ve 35 f 12924 Zalkowsky, Viktor, sE 12 Lt 33 ar 15538 Stockmar, Ingrid, sE 17 Vi 36 ar 14146 Zarip, Rahima, trE 14 Tl 34 ar 15730 Strahn, Helga 18 Hp 36 ar 14147 Zarip, Umugulsom, 11478 Strandeil, Dagmar, sE 13 Ve 31 ml trE 16 Tl 34 a 14896 Strasd, Sergei 16 Pt 35 õ 13371 Zastrow, Armin, sE 08 Pk 33 f 14186 Stryck, Edith 14 Pä 34 õm 10708 Zastrow, Max 10 Ta 30 õm 11095 Sturm, Harry, sE 12 Pr 30 f 13021 Zeddelmann, Erik, sE 15 So 33 a 13174 Stümper, Arnold 06 Jä 33 õ 9163 Zernand, Elena 10 Ve 28 f 11727 Suga, Annette 11 Tl 31 ar 647 Zernask, Oskar 96 V õ 20 pm 13048 Suit, Asta 14 Tl 33 ar 14636 Zimbrot, Florida 17 Vg 35 õm 6859 Suits, Eduard 03 Vd 26 ml 12043 Zipikov, Frieda, jE 14 Tl 32 õ 15283 Suits, Magda 14 VI 36 õm 11223 Zirk, Ilmar 10 Tt 30 õ 15733 Suitso, August 17 Pä 36 a 15696 Zirk, Lembit 18 Tt 36 õ 7370 Sulg, Eduard 03 Võ 26 õ 15449 Ziukmann, Erna 10 Ve 36 õm 10780 Sulg, Nikolai 11 Pe 30 õ 2300 Zolk, Anna 98 Ta 21 f 15448 Sulsinberg, Elmar 13 Ta 36 õm 6125 Zolk, Oskar 02 Tt 24 pm 14174 Sumbak, Heino 16 Tt 34 õ 13820 Zwetkow, Viktor 05 Ta 34 õ 15361 Sumberg, Elmar 13 Vg 36 õm 12090 Taal, August 08 Võ 32 pm 8498 Sundja, Aleksander 82 VI 27 1 2633 Taalvelt, Alide 00 Võ 21 ml 14083 Susi, Edgar 15 Lt 34 õ 15411 Taba, Paul 06 Võ 36 1 12510 Sutt, Johannes 11 Ta 32 õ 14807 Taevas, Leena 01 Pä 35 õ 12332 Suup (Suubi), Hel- 14654 Taevere, Martin 17 Vr 35 õ dela 13 Tt 32 a 14677 Taim, Aleksander 10 Ta 35 pm 12917 Suurkivi, Ilmari 14 Tt 33 ar 15402 Taimre, Helmut 17 Ve 36 pm 13910 Suurna, Alo 13 Tt 34 õm 6002 Taioste, Arnold 04 Tl 24 õm 10166 Suuroja, Aleksander 06 Ta 29 pm 13794 Takel, Voldemar 14 Ve 34 u 14661 Suurorg, Valter 12 Ha 35 õ 11077 Takk, Artur 10 Jä 30 1 15195 Suursööt, Helmut 07 Ha 35 õm 15763 Tali, Agu 10 Vi 36 õ 14304 Suvorov, lia, veE 14 Ve 34 õ 14794 Tali, Richard 12 Vi 35 õ 15069 Sverdlov, Moissei, jE 17 Vr 35 P 13287 Talli, Leida 15 Vi 33 a 15095 Sõna, Erich 14 Va 35 õm 13948 Tallinn, Otto 14 Ta 34 u 14111 Sõna, Viktor 06 Va 34 õ 13797 Tallmeister, Eugen 16 Lt 34 a 13806 Sõrmus, Nikolai 11 Võ 34 õ 12899 Tallmeister, Viktor 13 Tt 33 õ 10335 Sõster, Johannes 07 Vi 29 f 15661 Tallo, Aino 16 Pä 36 õ 14995 Sõõro, Helmi 13 Ta 35 ar 13706 Talts, Herbert 15 Ha 34 õ 1036 Säga, Irene 01 Ta 20 a 14331 Talvet, Lembit 11 Lä 34 õm 4619 Säinas, Karl 02 Vg 23 a 14926 Talvik, Arnold 12 Pä 35 p 6051 Särg, Karl 00 Ta 24 u 13500 Talvik, Edgar 11 Ha 34 õ 13770 Särgava, Peeter 15 Pä 34 u 14986 Talvik, Uno 16 Ve 35 õ 13461 Södor, Gerhard 12 Tt 33 õm 7273 Tamberg, Hilda 05 Tl 25 ml 12241 Söödi, Eduard 12 Tp 32 1 15419 Tamberg, Viima 16 Tl 36 õm 15677 Söödor, Anna 93 VI 36 õm 10788 Tamm, Alfred 08 Lt 30 pm 10783 Sööt, Loreida 11 Ve 30 õm 15572 Tamm, Andreas 17 Sa 36 ä 13096 Sügis, Elmar 07 Ta 33 õ 14718 Tamm, August 16 VI 35 õm 13841 Süve, Viivi 16 Ve 34 õm 14127 Tamm, Edgar 15 Lt 34 a 56 Isiklik koosseis 1936. C X I X . 3 Sündi- TJ 2 "3 OC % Sündi- 3 CQ % Nimi, rahvus ja mise £s 26 % Nimi, rahvus ja mise 24 tn 00 w 3 CC riikkondsus C3 ro x i £ *o -c3 cd riikkondsus £ cc £ t v e E 14 Ve 32 õm 15540 Tombak, Koidula 15 Võ 36 ar 12814 Treialt ? Rudolf 06 Lä 33 õ 7940 Tomberg, August 03 Pä 26 õ 11574 Tre. iel, Osvald 12 Ta 31 1 14325 Tomberg, Viktor 15 Pr 34 õ 15139 Treier, Elsa 05 Lt 35 ar 15676 Tomingas, Juta 16 Pä 36 a 143? i Treier, Hilda 07 Tt 34 õ 12578 Tomingas, Vanda 10 Tl 32 õm 13 79£» Treu, Erica, sE 16 Vd 34 ar 11853 Tomingas, Villem 11 Pä 31 P 1 047C Treude, Evald 06 Jä 29 õ 4607 Torniste, Artur 04 Pä 23 õ 11722 Treuer, Valter, sE IC Ve 31 1 15739 Tomson, Ella 17 Ve 36 f 10785 Treufeldt, Rein- 15456 Tomson, Ellen 18 Tt 36 £ m hold 07 Ha 30 a 8616 Tomson, Jaan 08 Ta 27 p 8176 Treumuth, Jaan 03 Võ 26 õ 13802 Tomson, Lucia 14 Pä 34 õ 13701 Troost, Rudolf 15 Tl 34 u 10812 Ton, Georg 9 c Ta 3C õ 12901 Truberg, Erich 12 Tl 33 õm 13968 Tonzka (Tonska), 12229 Truberg, Herbert 13 Ve 32 õ Arnold 12 Kr 34 u 15706 Trull, Astrid 15 Ha 36 a 58 Isiklik koosseis 1936. C X I X . 3 «©• Sündi- "nO "5 o Sündi- • *3 c o o j*. ? Nimi, rahvus ja mise j* Ui % Nimi, rahvus ja mise ui riikkondsus ro •oA B ro riikkondsus "cd Cd fcuO £ B o c O £ (L) riikkondsus « E riikkondsus ro E "rÖ bJD cd bJD o 1 O O 0 » cd E H i M E cd H 14964 Veit, Valdeko 13 Tt 35 õ m 15808 Viiding, Arnold 12 Va 36 Õ 15483 Veltbach, Lidia 15 Vi 36 ml 13818 Viik, Leida 12 Tl 34 õm 12808 Veltson, Johannes 06 Jä 33 õ 15904 Viik, Voldemar 09 Lä 36 õ 15614 Vendt, Agaate 17 Tt 36 f 14138 Viikmann, Leida 12 Tl 34 õm 8535 Vene, Boris 09 Tl 27 õm 11022 Viilip, Jüri 06 VI 30 1 13093 Vengerfeldt, Amilde 13 Ve 33 õ 8810 Viilup, Riho 08 Võ 27 õ 15459 Ventsel, Alfred 07 Ha 36 õm 15406 Viirand, Mart 17 Tl 36 p 11991 Verder, Leida 14 Rk 31 õ 1928 Viirsoo, Osvald 01 Ta 21 õ 14854 Vereštšagin, Evgenia, 13816 Viitak, Jaan 13 Pä 34 pm veE 16 Ve 35 õm 14506 Viltmann, Orest 06 Na 34 õ 11356 Verner, Voldemar 86 Pä 31 õ 11241 Vikati, Eduard 10 Ha 30 ar 13719 Vernik, Erich 12 Võ 34 õm 11670 Viksten, Ralf 12 Tl 31 õ 4862 Vernik, Reinhold 02 Võ 23 u 11671 Vilberg, Harald 12 Tt 31 a 15767 Verrev, Elmar 14 Võ 36 f 14670 Vilberg, Kara 16 Tt 35 f 15924 Vesikansa, Jouko, 15799 Vilde, Endel 18 Ta 36 J soSo 15 So 36 f 12278 Vildfluss, Leida 13 Pä 32 õm 14326 Veske, Johannes 12 VI 34 õ 10078 Viilep, Karl 06 Tt 29 ar 13716 Veske, Linda 16 Rk 34 õ 14529 Vilgma, Vaime 14 Vi 34 f 12989 Veski, Asta 11 Tl 33 f 2351 Vilhelmson, Berta 01 Ve 21 a 13311 Veski, Leonhard 06 Ta 33 õ 15187 Vilimaa, Evgenia 15 Ve 35 f 14231 Veski, Leonhard 10 Vi 34 õ 14046 Vilip, Irene 15 Ve 34 õm 15719 Veski, Oktav 13 Tt 36 õ 10233 Viljari, Ago 10 Võ 29 u 12180 Vessart, Rudolf 98 Lä 32 õ 6040 Villamoff, Eugen, 11694 Vestermann, Gertrud, veE 02 Tl 24 P sE 08 Ve 31 f 14409 Villemson, Lydia 08 Ta 34 ar 11664 Veyde, Natalie 11 Ve 31 õm 9286 Viller, Alma 06 Ta 28 f 15920 Whitfield, Rudolph, 13819 Vilman, Stella 14 Vi 34 f neAm 08 Am 36 a 14101 Vilo, (Viilup), Marta 14 Lt 34 a 15569 Vichmann, Björn, roE 17 So 36 a 12906 Vilusoo, Juhan 07 Va 33 õ 15470 Vichmann, Ireene 15 Tt 36 õm 13155 Viival, Ernst 06 Sa 33 õm 11516 Vicht, Salme 10 Ha 31 õ 13209 Vinglas, Richard 09 Lä 33 f 10080 Vieckmann, Helmut, 12393 Vink, Leoniila 11 Lä 32 ar sE 09 Tl 29 õ 12904 Vinkler, Aleksander, 12896 Viegand, Georg, sE 10 Ve 33 a sE 14 Ve 33 P 10756 Viek, Harald 08 Ha 30 õ 14607 Vinogradov, Georgi, 13301 Vielhaack, Udo, sE 13 Nm 33 f veE 15 Ve 35 õm 14882 Viese, Irene 16 Vi 35 õm 15415 Virén, Georg, sE 14 Pd 36 1 11610 Vigodski, Isaak, jE 11 Tl 31 ar 15777 Virks, Gerta 14 Ta 36 f 13814 Viher, Robert 04 Tl 34 õ 14847 Visnapuu, Arkadi 08 Lt 35 õ 4458 Vihmand, Ants 01 VI 23 pm 13843 Visnapuu, Jakob 14 Va 34 pm 11086 Vihmann, Oskar 01 VI 30 õ 13518 Visnapuu, Regina 14 Ha 34 õ 14658 Vihmann, Selma 15 Pr 35 a 15636 Vispas, Leida 14 Tl 36 f 15371 Vihvelin, Leida 14 Lt 36 õm 11728 Visser, Karl 10 Tt 31 õm 6616 Viidalepp, Richard 04 Jä 25 f 9366 Vöhl, Leo 09 Tt 28 u 12837 Viiding, Arnold 11 Va 33 õ 11551 Voitk, Alfred 08 Tt 31 õ C XIX.3 Isiklik koosseis 1936. 61 % Sündi- •0 e % Sündi- " Ö * 5 3 n 0 0 % Nimi, rahvus ja mise " C c n % Nimi, rahvus ja mise • c t/5 3 3 riikkondsus c d s • O UH* JC riikkondsus e a * a b j O « M X i E c a i a eu jo* E o> CO H" 7 7 9 Berg, Robert, sE 19 Ve 3 6 f 7 8 2 Järviste, Rein 0 9 Ta 3 6 P 7 7 7 Kõiv, Roland 13 Võ 3 6 P 7 8 5 Leihberg, Max, sE 13 Tt 3 6 1 7 8 7 Rannala, Ella 17 Na 3 6 P 7 7 8 Reindov, Jaan 11 Lä 3 6 P 7 6 8 Sisask, Richard 0 9 Võ 3 5 u 7 8 6 Sokolov, Sergei, veE 18 Tl 3 6 1 7 8 0 Staal, Georg, sE 17 Ve 3 6 1 7 6 2 Tobro, August 8 7 Ta 3 4 õ VIII. A r v u s t i k. 1. dets. 1936. a. 1. Õppe jõud, assistendid ja m u u d ab i jõud. Données statistiques. Le 1-er décembre 1936. 1. Corps enseignant. Teaduste õpetajad Abiõppejõud 3 määralised ülemää- O üle- määralised määra- 3 2"ca ralised '37 cx lised co ca uw* OU < 04 Usuteaduskond . . . 5 __ — — 3 2 — — — — 10 - — 1 - — — — — — — 1 — 2 Õigusteaduskond . . 5 2 1 4 — 12 2 1 — 1 — 3 31 2 1 6 9 Arstiteaduskond . . . 16 1 — 5 — - 16 — 1 2 — — 41 18 32 — 2 1 1 1 1 10 66 Filosoofiateaduskond 10 3 2 3 — 9 7 5 — 1 6 3 49 — 1 — 1 — 1 1 3 2 7 Mat.-loodusteadusk.. 14 — — — — 1 15 — 1 — — — 31 14 8 2 1 — — 1 2 3 1 3 — 6 41 Loomaarsti-teadusk.. 4 — — 6 1 _ — — — 11 7 3 — 1 11 Põllumajandus-tead. 6 — 1 5 3 1 — — 2 — 18 3 9 3 — - 2 17 K o k k u . . 6 0 6 4 2 3 — 28 4 3 6 3 6 6 6 191 42 '55 6 3 1 1 1 1 1 2 3 1 4 5 27 153 M ä r k u s : õppeülesandetäitjate ja eradotsentide hulgas on arvestatud 8 isikut, kes ühtlasi on assistendid jm. Korr. prof. Erak. prof. Prof. k. t. Dotsendid Dots. k. t. Teadusi, õppeüles- annete täitjad | Eradotsendid Prosektorid ja astr.-observaator Eriainete õpetajad l Lektorid j Muud abiõppe- jõud K o k k u Abiassistendid Laborandid Röntgenoloog Apteegi juhataj; Õpetatud aednil Sünoptikud Vaatlejad Teadusi, ametni Konservaatorid Abijõud K o k k u 2. Üliõpilased. 1. dets. 1936. a. Étudiants et étudiantes. a) R i i k k o n d s u s e j ä r g i , a) D'après leur pays d'origine. Eesti kodanikud sünnikoha järgi T e a d u s k o n n a d Usuteaduskond 36 29 7 8 13 3 5 1 5 6 2 2 12 128 — 128 Õigusteaduskond 201 167 93 51 57 35 67 29 32 16 3 126 ;| 87T 8 885 majandusteaduse-osak. . 150 130 47 38 22 24 36 10 19 7 4 95 582 4 586 Arstiteaduskond 69 56 16 14 14 5 17 4 7 5 1 77 1 285 9 294 1! rohuteaduse-osak 88 40 23 17 14 16 8 7 5 5 1 48 272 3 275 Filosoofiateaduskond . . . 88 73 29 28 12 13 22 10 12 5 2 66 360 10 370 Mat.-loodusteaduskond . . 31 37 18 13 7 6 11 3 3 — 2 31 162 2 164 Loomaarsti-teaduskond . . 18 16 10 10 6 9 8 1 6 4 1 19 108 5 113 Põllumajandusteaduskond 24 21 9 5 5 5 16 7 5 — 2 17 116 — 116 metsaosakond 37 10 11 9 9 8 6 4 2 1 2 22 121 — 121 K o k k u . . . 742 579 263 193 159 124 196 80 97 45 20 513 3052 Tartum. Harjum. Viljandim. Virum. Võrum. Valgam. Pärnum. Läänem. Järvam. Saarem. Petserim. Väljaspool Eestit K o k k u !! VVäälliissmmaaaallaasseedd KKoogguussuummmmaa o CO o b) R a h v u s e j ä r g i , x >< b) D'après leur langue maternelle. T e a d u s k o n n a d 1 Usuteaduskond 115 9 — — 4 — — — 128 Õigusteaduskond . . . 818 21 19 20 — — | 2 - 3 — — — 1 — 885 majandusteaduse-osakond 545 14 12 10 1 1 1 1 : 1 — — — — — 586 Arstiteaduskond 236 26 18 5 — 2 3 — — 1 1 — 1 — 1 294 rohuteaduse-osakond . . 233 23 8 4 2 1° — 1 — i — 1 1 — — 275 Filosoofiateaduskond . . 309 30 13 12 ! 3 1 — — i ! — i — 1 — — 370 i Mat.-loodusteaduskond . . 124 22 10 4 ! i ! 3 1 j : — — — — — — — — — 164 : 1 r Loomaarsti-teaduskond . . 90 13 7 2 j j ! 1 __ — — — — — 113 — Põllumajandus-teaduskond 104 2 6 2 ! 1 i — — — — — — — — 116 1 i I metsaosakond 106 7 7 — ! 1 — — 121 K o k k u . . 2680 167 100 59 9 12 8 1 6 1 2 1 1 1 2 1 1 3052 Eesti Saksa Vene j ! Juudi i Soome Rootsi Ungari Poola 1 . Hollandi Taani Norra Helveet- sia Gruusia Tatari Karaiimi Neegri Kokku j 66 Isiklik koosseis 1936. C XIX. 3 d) Sugupoolte järgi. Sexe. T e a d u s k o n n a d Mees- Nais- Kokku üliõpilasi üliõpilasi I Usuteaduskond 121 7 128 Õigusteaduskond 763 122 885 majandusteaduse-osakond . 375 211 586 Arstiteaduskond 191 103 294 rohuteaduse-osakond . . . 80 195 275 Filosoofiateaduskond . . . . 103 267 370 Mat.-loodusteaduskond . . . 108 56 164 Loomaarsti-teaduskond . . . 108 5 113 Põllumajandus-teaduskond . 98 18 116 metsaosakond 120 1 121 K o k k u . . . 1 2067 985 3052 C XIX .3 67 3. Rohuteaduse kuulajad. Auditeur en pharmacie. 1. dets. 1936. a. a) R i i k k o n d s u s e j ä r g i . D'après leur pays d'origine. Eesti kodanikke 5 Välismaalasi — Kokku 5 € b) S ü n n i k o h a j ä r g i . Lieu de naissance. Tartum 4 Valgam 1 Kokku 5 d) R a h v u s e j ä r g i . D'après leur langue maternelle. Eesti 4 Saksa 1 Kokku 5 e) S u g u p o o l t e j ä r g i . Sexe. Meeskuulajaid 3 Naiskuulajaid 2 Kokku 5 4. Aruanne T a r t u ü l i k o o l i ü l i õ p i l a s t e a r v u l i s e k o o s s e i s u ja s e l l e m u u t u s t e ü l e t e a d u s k o n d a d e j ä r g i 1. d e t s e m b r i s t 1935. a. k u n i 1. d e t s e m b r i n i 1936. a. Rapport s u r l ' é t a t n u m é r i q u e d e s é t u d i a n t s d e l ' U n i v e r s i t é T a r t u p a r f a c u l t é e t s e s c h a n g e m e n t s d u l i e r d é c e m b r e 1935 a u 1 ier d é c e m b r e 1935. 1. XII 1935. a. kuni 1. XII 1936. a. Oli 1. dets. 1935. a. On 1 dets, 1936. a. T e a d u s k o n n a d juure tulnud | lahkunud mees nais Kokku mees nais ' mees nais mees nais . Kokku Usuteaduskond 106 4 110 94 4 79 1 121 7 128 Õigusteaduskond 792 118 910 488 62 517 58 763 122 885 Majandusteaduse-osak 330 198 528 296 127 251 114 375 211 586 Arstiteaduskond 180 113 293 111 66 100 76 191 103 294 rohuteaduse-osakond . . . . 91 182 273 ') 46 94 54 79 83 197 2802) Filosoofiateaduskond 99 235 334 84 223 80 191 103 267 370 Mat.-loodusteaduskond 176 60 236 103 52 171 56 108 56 164 Loomaarsti-teaduskond . . . 110 10 120 51 3 53 8 108 5 113 Põllumajandus-teaduskond ühes metsaosak 223 15 238 117 17 122 13 218 19 237 Tehnikateaduskond 204 4 208 18 1 222 5 K o k k u . . . . 2311 939 | 3250 1408 649 1649 601 2070 987 3057 ) 1) Rohuteaduse-osakonna õpilaste üldarvu kuuluvad rohuteaduse 3 mees- ja 2 naiskuulajat. nv "3 9 5. Aruanne T a r t u ü l i k o o l i ü l i õ p i l a s t e , r o h u t e a d u s e - j a v a b a k u u l a j a t e a r v u l i s e k o o s s e i s u j a s e l l e m u u t u s t e ü l e 1. d e t s e m b r i s t 1935. a. k u n i 1. d e t s e m b r i n i 1936. a. Rapport s u r l ' é t a t n u m é r i q u e d e s é t u d i a n t s e t d e s a u d i t e u r s e n p h a r m a c i e e t d e s a u d i t e u r s l i b r e s d e l ' U n i - v e r s i t é T a r t u e t s e s c h a n g e m e n t s d u l i e r d é c e m b r e 1935 a u lier d é c e m b r e 1936. Üliõpilaste arvu muutused 1. XII 1935. a. kuni 1. XII 1936. a. Oli 1. detsembril On 1. detsembril 1935. a. S i s s e a s t u n u d Lahkunud enne 1936. a. kursuse lõpetamist Kursuse lõpetanud mees j nais mees nais mees nais mees nais mees nais j End. Tartu ülikooli õpilased 877 364 Esmakordselt 414 225 ; 2311 939 Kokku . . . 1291 589 1312 458 220 83 2070 987 3 2 5 0 1880 1770 303 3 0 5 7 Selles arvus on Selles arvus on rohuteaduse-kuu- rohuteaduse-kuu- lajaid 3 mees- lajaid 3 mees- ja 2 naisõpilast. ja 2 naisõpilast. Endistest üliõpilastest on ülikooli kursuse lõpetanud peale ülalnimetatute 1. XII 1935. a. kuni 1. XII 1936. a. 34 isikut, nendest 29 m e e s - ja 5 n a i s üliõpilast. Vabakuulajaid oli 1. dets. 1935. a. 8 meesõpilast ja 1 naisõpilane. „ on 1. dets. 1936. a. 9 meesõpilast ja 1 naisõpilane. INSENERI TEGEVUS SELLE EESMÄRK, ISEÄRASUSED, ALUSED JA TULEVIKUSIHID PROF. V. PAAVEL ESILOENG, PEETUD 1. VEEBRUARIL 1936 TARTU ÜLIKOOLIS ÕPPETEGEVUSE ALGUL T A R T U , 1 9 3 6 K. Matt ieseni t r ü k i k o d a o.-ü., T a r t u 1936. Tartu ülikoolis on kujunenud ilus komme — esiloengute pida- mine. See viis annab uuele — tegevust algavale õppejõule — või- maluse valitud kuulajaskonna ees kõnelda teemal, mis talle eriti tähtis ja meelivallutav. Meeleldi esineksin ettekandega ehitistest, milliste püstitamisel töötasin aastaid vastutava juhina, ehitistest, millised muide kuuluvad Lääne-Euroopa suurimate hulka; ka teh- nika suursaavutised pakuksid selleks tänulikku ainet. Kuid saa- nud Tartu ülikoolilt kutse inseneripraktikalt siirduda vastutusrik- kale õppetööle, usun toimida õigemini, valides teema, mis mitte ainult mulle isiklikult lähedane, vaid ühtlasi ka suundaosutav meie noore tehnikateaduskonna üliõpilastele. See ettekanne on mõeldud eeskätt neile noortele, kes on endile eesmärgiks seadnud tõusta insenerina juhtivale kohale; võib aga jääda võõraks neile, kes vastavalt endistele mõistetele näevad inseneritegevuses vaid selle ehitustehnilist külge. Ametivendadele j a muule kuulajaskonnale võib mu esinemine pakkuda huvi, kui kümneaastases praktilises tegevuses kristalliseerunud insenericredo. Ülikoolis õppimise eesmärk on noorte ettevalmistus elule ja tulevasele tegevusele. See ettevalmistus nõuab pikka aega ning on seotud suurte vaimsete pingutustega ja aineliste kuludega. Vas- tavalt tohiks olla õigustatud ka lootus hilisemale rikkaimale töö- viljale. Iga töö edukuse esimeseks eelduseks on s e 1 g u s ; selgus ots- tarbes, eesmärkides ja ettevalmistuses. Edukaks õppekorraldu- seks ülikoolis tuleb muretseda eeskätt selgus küsimusse, mis nõu- deid seab elu inseneritegevusele. Neist nõudeist järeldub siis ise- endast vastus, kuidas peab korraldama ettevalmistuse sellele tege- vusele. Küsimus on väga lai; seetõttu tuleb piirduda aine pea- joontega. Vaadeldes inimese tegevust püüame leida sellele mõõdupuud, mis võimaldaks mõõta isiku tegevuse väärtust j a lubaks teha tege- vuse edu kohta teatavat prognoosi. Inimene on ühiskondlik olend; ja peaaegu kogu tema teotsemise määravad ühiskonna tarbed ning 4 V. P A A V E L CXIX.4 huvid. Olles ühiskonna liige ja tema kaitsealune kaitseb ta ise ühiskonna huvisid. Iga töö, mis on sihitud ühiskonna kasule, mõjub kaudselt tagasi isiku enda olemasolu vääristamisele. Ühis- kond hindab talle osutatud teeneid ning jä r je s tab oma liikmeid selle järgi, kui suuri väärtusi nad talle loovad. Kui töö otstarbeks on ühiskonna teenimine, tahaksime julgelt ennustada tööle edu. Töö eesmärgiks on aga sageli isiklikud hüved; seejuures jääb ühiskondlik huvi kas tagaplaanile või kaob hoopis. Aja lugu õpe- tab, et töö võib kanda vi l ja ka sel korral, kuid varemini või hil- jemini äpardub ta ometi. Ühiskonna huvide vastu sihitud tööd piirab seadus. Seega oleks iga töö mõõdupuuks ühiskonna teeni- mise aste, temale loodavate väärtuste tase. Mida kõrgem on see tase, seda suuremat edu võib ennustada töötajale. Töö tead- likku rakendust ühiskonna huvide teenistusse nimetame teenimis- printsiibiks. Ühiskonna teenimise printsiip loob tema kandja eesmärkidesse ja tegevusse suurima selguse ning päästab teda nii mõnestki pet- tepildist. Üliõpilastele võimaldab see printsiip kõigepealt Õige suh- tumise ülikooli diplomisse ja õppetöösse. Diplom avab tema oma- jale avara tegevusvälja. Ta on küll teatavaks tagatiseks tema omaniku hariduse täiuslikkuse suhtes, kuid ta ei määra ikkagi teadmiste põhjalikkust ega saa üksnes tema põhjal ennustada edu inseneri pärastises tegevuses. Nagu õppimise tulemused, nii ka edaspidine edasijõudmine olenevad peamiselt töötajast endast. Seepärast tuleb üliõpilasel, kes tahab saavutada elus häid tule- musi. suunata juba aegsasti tähelepanu elunõuetele ning võima- likult kaaluda juba stuudiumi ajal, kuidas rakendada tööle oman- datud teadmisi. Teenimisprintsiip avab vaate tulevikult oodata- vaile nõudeile. Silmas pidades neid nõudeid saab teadlikult val- mistuda tulevasele tegevusele. Oma õppetööd tuleb võtta kriitikaga ja valikuga, pilk kogu aeg suunatud sellele tegevusele, mis algab alles peale diplomi omandamist. Isiklikud anded peavad leidma väärikat arengut, isiklikud huvid ergutavat rahuldust. Ülikooli õppejõud ei keeldu siin andmast juhatust. Hiljemini praktilises elus on teenimisprintsiip see sihikindel teejuht, kes näitab töövajadust igal sammul, ja avab väljavaated tulusaks tegevuseks. Mõne aasta kestnud õppimise vältel on silm omandanud teatava teravuse soodsate juhtumite leidmiseks; siit- peale ei tarvitse enam käia tallatud rada; just vastupidi, me kat- sume leida uusi teid, uusi tegevusvõimalusi. Meie eesmärk on C XIX.4 Inseneri tegevus 5 kokkukõlas teenimisprintsiibiga — teha loovat tööd, anda uusi väärtusi. Ka majanduslikkudes küsimustes olgu teenimisprintsiip meie teejuhiks. Tuletagem meelde, et just teenimisprintsiip oli tõuke- jõuks, mis võimaldas Ford'il üles ehitada ülemaailmse tähtsu- sega autotehase, ilma pankade abita, koguni nende kiuste. Ja mulle endale oli vapustavaks elamuseks avalik tööde pakkumine, kus kavandi kvaliteet suutis üle kaaluda 30-% hinnavahe, rahas :\/4 miljonit krooni. Meie teejuht — ühiskonna teenimise printsiip — peaks olema ühine igale inimese tegevusele. Inseneri tegevus erineb teistest vaid alalt. Selleks on: inimese kaitse loodusjõudude vastu, ini- mese elutingimuste parandamine ja loodusjõudude rakendamine inimese teenistusse. Inimessugu võib olla rahul tänini tehtud inseneritööga ; tänu sellele on inimesel, elusas looduses nõrgi- mal olendil, praegu kasustada tõhusaid pealetungi- j a kaitse- vahendeid võitluseks loodusjõududega; me näeme kaugele ette loodusnähtuste käiku; mõni ettenähtamatu katastroof on praegu võrdlemisi haruldane sündmus. Loodusjõud on suurejooneliselt rakendatud inimessoo teenistusse, peaaegu täielikult asendasid nad orgaanilise pinge. Ka inimkonna igivana igatsus, vallutada õhku, teostus meie päevil. Praegu on inseneri tegevusala paisunud seevõrra laiaks ja on niivÕrra tihedalt põimunud eluga, et on raske mõista j a kujutella neid kaht lahus. Võtame ükskõik missuguse ala, kas liiklemise raudteedel või maanteedel, kas vallutatud mered või pilved, kas telegraafi või raadio, — iga ala va jab juhtivaks jõuks inseneri. Kõrvaldage mõnelt alalt juht — insener — ja kaos valitseb kõikjal. Inseneri tegevus on omandanud tänapäev ka määrava majan- dusliku tähtsuse; rakendatakse ju inseneri ülesannete läbiviimi- sel tööle loendamatu hulk inimesi. Seejuures otsib inseneri rahutu ning leiutuskirega vaim alatasa uusi tegevusalasid. Iga uus ala võimaldab tööd tuhandeile. Mõtleme autotööstusele, raadio- tööstusele, lennuasjandusele või tuhandeharulisele keemiatöös- tusele. Veel teine tähtis majanduslik külg on omane inseneri tege- vusele: väärtuste ratsionaalne kasustamine ja nende kokkuhoid. Mida kaugemale areneb tehnika, seda vähema hinnaga ja parema kvaliteediga tooteid suudab ta pakkuda. Teaduslik materjalide 6 V. P A A V E L CXIX.4 uurimine paralleelselt töötlemismeetodite jär jekindla täiendami- sega võimaldavad otstarbekohasemat toorainete kasustamist ja nende töötlemist ikka lihtsamate ja odavamate abinõudega. Tehnika suursaavutiste silmatorkav leving, tihe ühendus inseneri ülesannete ja tegeliku elu nõuete vahel on tekitanud noortes suure tungi tehniliste alade õppimiseks. Pal jud siirduvad sinna vastavalt oma kalduvustele, enamik aga lootuses leida laial tehnilisel alal vähese vaevaga seotud elukindlustust. Need, kes hakkavad inseneriks vastavalt oma kalduvustele, ei pettu : inseneritöö suudab pakkuda rikast rahuldust. Töö on huvitav ning haarav. Projektimine on loov töö, kus alati avane- vad uued probleemid, ning kohusetruud konstruktorit ergutab tööle tema kavandite järjekindel täienemine. Ja uhkustunne läbib inseneri rinda, kui ta näeb, kuidas projektitud masin hak- kab töötama või projektitud ehitis kerkib ei millestki, hoolimata kõigist raskusist. Tehnilised probleemid haaravad sageli inseneri niivõrra endi võimusesse, et tal vaevalt jätkub aega ja soovi tegelda veel teiste aktuaalsete küsimustega. Paindumatult loogiline ning sirgjoone- line, eesmärgile suunatud inseneri mõtlemisviis tekitab a j a jook- sul teatava vaimse-hingelise lõhe tema ja ümbruskonna vahele. Ta võõrdub kergesti seltskonna üldisest mõttesuunast, muutudes pik- kamisi „ainult eriteadlaseks". Karm olevik kogu oma nõuete ja kohustustega kisub noore inseneri tulevikku sihitud pilgu täht- sailt kaugeilt perspektiividelt silmapilgunõuete juurde, nürista- des tema loovat vaimu ning kiirendades tema eraldumist eritead- laseks. Seejuures on insener kogu a ja iseenese kätetöö kohtualu- seks. Halastamatult näitab see töö iga tehtud viga, raskemal juhul jättes andmata taga jä r je , mida ootab insener oma loomin- gult. Masin, mis ei käi, sild, mis kokku variseb, räägivad ka kõige piiratumale selget keelt. See kohtunik on väsimatu, ta varitseb inseneri tema esimesest sammust viimseni. Vastutus, mida kannab insener, ei vähene aastatega, vaid kasvab jä r jes t . Kõigi aegade suuremaid ning andekamaid insenere oli Suessi kanali looja de Lesseps, kes peale oma suursaavutist — Suessi kanali ehitust — pidi kogema raskeima pettumuse Panama kanali puhul. Kümned tuhanded inimesed jätsid sinna oma elu ja mil- jonilised varandused hävisid ainult sellepärast, et eeldused olid arvestatud siin liiga kergetena. Inseneri tegevus 7 Nii töötab insener kogu eluaja, kandes rasket vastutust, ala- tises ohus, pidevas võitluses takistustega, kuid ikka pilk püsivalt sihitud tulevikku, teades, et töö tuleb teostada ettearvestatud kuludega, lõpetada kindlaks tähtpäevaks ja edukuse taga- tisega üle anda ekspluateerimisele. Ei puudu selles töös ka oma traagika ; iga töö on samm üldises tehnika aren- gus, ja masin, mis väl jub tehasest, on vananenud juba samal päeval, sest et tema konstruktor ise mõtleb täiendusile ja parandusile; võistlus vaid otsib juhtu, et olemasoleval alusel luua midagi teist, ostjaskonnale meelitavamat. Seejuures on inseneri töö rajatud ikka niivõrd selgeile ja endastmõistetaväile aluseile, tema viimistletud kavandid on niivõrd läbipaistvad ja arusaada- vad, et siin sagedamini kui mingil teisel alal tükivad kõrvalseisjad lugema endid as jatundjaiks ja arvustajaiks. Tunduv osa haritlas- konnast, arvates tehnika loomingut vaid käsitööks, möödub temast külmalt ning ükskõikselt, aru saamata tehnika tõelisest olemusest. Öelduga seltsib asjaolu, et viimasel a jal on märgata teatava lõhe tekkimist tehnika ja tema looja, inseneri vahele. Vaatamata imetlemisväärsetele suursaavutistele ei suuda tehnika inseneri seesmiselt alati enam rahuldada. Võib olla, et see on maailma- sõja t a g a j ä r g i ; võib olla juurdub selle põhjus tehnika suures sõltu- vuses majandusolukorrast või jälle raskeis sotsiaalseis küsimusis. Noortele olgu need märkmed näpunäiteks, juba aegsasti otsida teed ummikust, millega ähvardab tulevik. Lohutuseks on insenerile vahest vaid veendumus, et küllalt suur jooneliselt ja põhjalikult konstrueeritud eseme teenimis-iga on ikkagi suhteliselt pikk. Uhkusega k ir jutab Ford oma raamatus „Mu elu ja töö", et tema mootoreid ei saa hävitada: peaaegu iga masina kohta võib tuua peale tema teenistuse automootorina veel pika loo tema hilisemast mitmesugusest rakendamisest. Mõtelge ka roomlaste sildadele ja akväduktidele, mis sageli veel praegugi täidavad oma ülesandeid. Seesugused on väljavaated, mis avanevad noorele, kes on vali- nud endale elukutseks tehnilise tegevusala. Endistest aegadest pärandunud üliõpilaspõlve-romantikal pole hästi kohta etteval- mistuses vastutusrikkale tegevusele. Romantikaks ei jätku liht- salt aega, selle neelab täielikult töö. Selle algetest peale peetagu silmas, et teadmiste ja oskuste taotlemise viis tagaks kulutatud vaeva tasuvuse. Mehaaniline teadmiste memoreerimine eksamite õiendamiseks viib hiljemini vaid kibedale pettumusele. 8 V. PAAVEL CXIX.t Inseneri tegevusel on kolm põhjapanevat f a a s i : 1) uurimine ja ehitise või masina idee leiutamine, 2) kavandi valmistamine ja selle kontroll arvestuse abil, 3) kavandi teostamine ühes saavutise valitsemise ja eksplua- teerimisega. Iga tegevusfaasi eelduseks on aga teadmised ja oskused; ees- kätt oskus konkreetselt mõtelda ja mõtteid teostada. Ülikoolist saame esmajoones teadmisi, ka rea oskusi; nende omandamise otstarbeks on tehnikateaduskonnas ette nähtud laial- dased praktikumid ja harjutused. Oskuste hulka kuulub eeskätt tehniline joonestamine, mis on inseneritöö tähtsaimaid tugesid; on ju joonestis tehnika rahvusvaheline keel. Siin, ülikooli seinte vahel pannakse alus tulevasele tegevusele uurimise ja leiutamise alal. Siin antakse küllaldaselt võimalusi arendada oskust, kon- trollida arvestuse abil konstruktsioone. Ning kavas ettenähtud praktiline tegevus annab võimaluse tutvuda tööliskonnaga — teh- nika võimsa väega, mille juhiks tuleb olla tulevikus. Ülikool püüab anda noorele insenerile kaasa tema praktiliseks kar jäär iks vaja- likku varustist võimalikult igakülgselt. Materjali hulk on selline, et tema omandamine ettenähtud a jaga nõuab tõsist tööd ja püsi- vat kriitilist suhtumist pakutavasse, et mitte uppuda üksikasjade rägastikku. Selleks on tähtis muretseda selgus, kuidas suhtuda üksiku- tesse ainetesse. Nagu juba algul öeldud, on ülikoolis õppimise otstarve ettevalmistus elule ja tulevasele tegevusele, mitte aga otstarbetu teadmiste kuhjamine. Üliõpilane peab silmas pidama, et õppimine ülikoolis kestab viis aastat, sellele aga järgneb kesk- miselt 35 aastat kestev tegevus, õppimise a jal omandatud tead- mised peavad looma sellele pika-aegsele tööle tugeva aluse. Et tehnika ja loodusteadused just viimasel a jal on näidanud tormi- list arenemist, muutub selle nõudmise täitmine raskeks. Viimaste paari aastakümne tehnika ja teaduse arengule võib ennustada vist veel kiiremat ning tormilisemat tempot, sest majanduslikud raskused piitsutavad kõikjal inimesi veelgi intensiivsemale tööle. Inseneri kutselise ettevalmistuse raskused ähvarduvad seega veelgi suureneda. Kui vaadelda seisukorda kainelt, näib õnneks ikkagi leiduvat pääsetee. Selleks osutuvad alused, millistele on rajatud üksikud inseneriteaduslikud distsipliinid. Ühtlasi on see tee ainus õige. Tuginedes neile alustele suudab insener tehnilist arengut C XIX., Inseneri tegevus 9 praktikas kergesti jälgida. Öeldu võimaldab püstitada ka siht- jooni, mida tuleb järgida stuudiumi ajal . Insener kasustab oma tööde alusena loodusjõudude seaduste tundmist, seega loodusteadlase uurimusi, peamiselt füüsika ja keemia alalt. Üks uurib loodust, teine rakendab esimese töö tule- musi inimessoo teenistusse. Esimeseta pole teine üldse mõeldav. Loodusteaduste suurepäraste saavutisteta oleks inseneri tegevus- ala hoopis kitsaks jäänud. Võib rahulikult ütelda, et tänapäeva füüsika on homse päeva tehnika emaks'. Kogu inseneriteadus on lõppude lõpuks vaid üks loodusteaduste haru, kus nähtusi käsit- letakse rakendusliku eesmärgiga. Matemaatika on siinjuures asendatamatu vahetalitaja, sest ta annab võimaluse kontrollida arvestuslikult rakendusmõtet tema teostatavuse suhtes. On põhiained selged, siis võib neile kergesti ra jada inseneri- eriteadusi, sest siin käsitletakse rakendusi eri juhtumeil. Nen- deta jääb kogu inseneri-eriteadus poolikuks. Põhjapanevate tead- misteta oma alalt ei saa insener asuda oma ülesannete lahenda- misele, sageli isegi nende ülesannete formuleerimisele. Seepärast tuleb stuudiumi kahel esimesel aastal panna suurimat rõhku üldiste ja inseneriteaduslikkude põhiainete läbitöötamisele. Seda, mis jääb puudu alguses, ei suudeta tavaliselt enam tarvilikul mää- ral täiendada, ning alguse puudulikkus võib kergesti nur ja a jada kogu hilisema vaeva vil ja. Lootus kujuneda pärastistel loengutel ja harjutustel vastuvõetavaks inseneriks asendub tulevikus tava- liselt raske pettumusega. Ei suudeta aga tarvilikul määral põhi- aineid omandada, tuleb tõsiselt kaaluda õppimisala vahetamist, — mida varem, seda parem. Saan väga hästi aru noore vaimustunud tehnika jüngri kär- situsest võimalikult peatselt asuda huvitavate inseneriteaduslik- kude loengute kuulamisele; ka ise olen seda kogenud. Aga iga- sugune vastutulelikkus just selles küsimuses osutuks pika a j a perspektiivis kahjulikuks. Kes on võtnud julguse raskeks üles- andeks omandada tehnilist haridust ülikoolis, peab kandma ka õppeasutise valiku konsekventse. Üldised alused käes, võib suhteliselt kerge vaevaga omandada tarvilikud eriteadmised. Neile tuleb endastmõistetavalt samuti suurt rõhku panna, sest nad kujunevad tulevase tegevuse otse- seiks aluseiks. Sellele vastavalt muutub nende käsitlemisviis konkreetsemaks: rikkalikult valitud harjutustel suundutakse siin juba kindlatele oskustele. Pidev ning usin töö on aga ka siin 10 V. P A A V E L CXIX.i möödapääsetamatu, et tulla toime viimaseil semestreil alatiselt paisuva harjutustundide arvuga. Neile harjutusile tuleb panna suurimat rõhku; iialgi hiljemini ei esine nii soodsaid võimalusi ainesse süvenemiseks kui siin. Oleks ekslik arvata, et ülikool laseb ellu täiesti valmis eri- teadlasi-insenere. Säärast nõuet ei saa täita ükski ülikool; aas- taid kestva arengu järel omandab insener lõpliku küpsuse alles tegelikus elus. Elu oma mitmekesiste, alatiselt muutuvate nõud- mistega jääb ikkagi parimaks kooliks, nagu seda on sõdurile sõda. Ülikooli ülesanne on vaid tasandada teed elukooli. Ainete laia- ulatuselisuse tõttu on spetsialistide valmistamine ülikoolis raske, praktika nõuete kohaselt aga üleliigne. Valmistaks ülikool eri- teadlasi kitsal alal, siis puuduks tagatis, et nad kindlasti leiavad töövõimalusi just omal alal. Seejuures on tehnika areng praegu nii kiire, et ülikoolid ei suuda sammu pidada päevaküsimustega. Seal saadakse praktikas lahendatud probleeme ikka uuesti ja põhjalikumalt läbi töötada ja süstematiseerida või saadakse lahen- dada vaid üksikuid probleeme. Ning tavaliselt tulevad uurimis- tööd avalikkuse ette alles siis, kui nad on andnud juba konkreetseid tulemusi. Eriteadlasel tuleb aga praktikas tegelda alati u u t e küsimustega. Seetõttu on ülikoolil peaaegu võimatu valmistada spetsialiste, kes praktikas jalamaid seisaksid ülesannete kõrgusel. Sajandite vahetusel oli inseneriteaduste hulk veel selline, et nelja- aastane kursus võimaldas täielikku süvenemist ühte alasse kõigi selle peenustega, näiteks masinaehitusse. Praegu kuluks sellele tööle vähemalt kahekordne aeg. Paralleelselt teaduste hulga pai- sumisega ja tehnika arenguga kujunevad ka mõõn ja tõus tööstus- alal. Mis täna on viimane uudis, on homme vananenud ja asen- datud paremaga. Tööstusharud tõusevad, paisuvad ja langevad; ühe langusele järgneb teise tõus. Aastakümnevanused ettevõtted kaovad ja nende asemele astuvad senitundmatud uued. Kohane- mine uute nõuetega on üksikutele tööstustele möödapääsetamatu vahend säilimiseks. Seega tuleb inseneril alati arvestada problee- mide muutlikkust. Kogemused osutavad, et kitsa ala vallutamine praktikas toimub põhjalikult koolitatud inseneril kiirelt ja valuta. Iseloomustav on, et just kõrge tehnika ja spetsialistide maalt — Saksamaalt — tuleb praegu tungiv hoiatushüüd: vältida „ainult spetsialisti" tragöödiat. Nagu vaatlused osutavad, tuimub säära- sel spetsialistil tajumisvõime reageerimiseks sündmustele väl jas- pool oma eriala. Seepärast tuleks stuudiumis esijoones haarata: C XIX.4 Inseneri tegevus 11 tähtsaid teaduse poolt avastatud suhteid, avarat silmaringi, üle- vaadet tehnilistest ainetest, inseneriteaduste ühtivaid ja erinevaid üldjooni. Nende teadmiste puudumisel, kõiksuguste peenuste ja üksikasjade kogumise teel võib ehk saada küll heaks tehnikuks, vaevalt aga inseneriks, kes on võimeline oma töödega iseseisvalt lahendama esinevaid ülesandeid ning väärikalt edendama tehnikat. Praktikas tõuseb inseneril peale puht-tehniliste veel palju teisi probleeme. Et inseneri töö on tihedalt põimitud mitme- suguste majanduslikkude küsimustega, peab ta neiski omama kül- laldase ülevaate. Tööde läbiviimisel ja ehitiste ekspluateerimisel tekib mitmesuguseid juriidilisi küsimusi, küll lepingute sõlmi- misel, küll järelevalve teostamisel, ka läbikäimisel töölistega. Nende küsimuste lahendamiseks v a j a b insener ka teatavat hulka juriidilisi teadmisi ning oskust mõtelda formaalselt. Ehitiste püstitamisel ja ekspluateerimisel tuleb inseneril kokku puutuda paljude inimestega, kelle kohtlemisel võivad temale palju tulu tuua psühholoogilised teadmised. Ehitise projektimisel esitatakse talle nõue, et ehitis harmooniliselt kokku sulaks maastikuga. Nii mõnigi konstruktor on kuulsaks saanud peamiselt oma kunsti- päraste kavanditega. Seetõttu tuleks üliõpilasel aegsasti hoolit- seda oma kunstimaitse arengu eest. Võõrkeelte tähtsusest inse- neritegevuses on liigne rääkida. Kõike ülalloendatut peab tulevane insener juba üliõpilas- põlves arvestama ning sellekohaselt korraldama ka oma töö. Kõige selle kõrval peab ta rõhku panema ka laia üldhariduse ja avara maailmavaate omandamisele. Peale mõningate majandus- likkude, riigipoliitiliste, juriidiliste, psühholoogiliste ainete ja võõrkeelte peaks ta tundma huvi ka kunsti, ilukirjanduse, ajaloo ja filosoofia vastu. Ülikooli institutsioonid pakuvad võimalusi tutvuda kõigi nende aladega, õppekavva ei saa mahutada ka osagi siin mainitust; antud raamistikus tuleb üliõpilasel valida lisaaineid vastavalt oma kalduvustele ja ajajaotusele. Ülikoolis põhjalikult varustatud teadmistega noor insener võib kartmatult astuda praktikasse. Ta võib kindel olla rahuldava tegevusala leidmises. Kuid tema Õppimisaeg pole veel lõppenud : algab elukool; kutseliste kohustustega seltsib tarvidus enda täien- damiseks, esialgu süvenemisel ala peenustesse. Hiljemini suun- dub huvi kogu tehnilise ala arengule. Laialdased teadmised ja avar silmapiir võimaldavad siin kiiret orienteerumist. 12 V. PAAVE'L C XIX.4 A j a jooksul lisanduvad puht-tehnilistele probleemidele inse- neritegevuses veelgi suurema ulatusega küsimused. Maailma majanduskriis, puutunud kõiki riike, meidki mitte unustades, vee- retas päevakorrale uued mured. Keset suurejoonelist tehnilist arengut tõusevad hääled, mis valjult süüdistavad tehnikat kõigis hädades. Masin võtvat inimeselt töö, astudes tema asemele. Ini- mese kätetöö on tõstmas mässu oma looja ja valitseja vastu. Sotsiaalsed raskused tõusevad äärmise teravuseni, ja võistlus majanduselus muutub ebatalutavaks. Spengler räägib lähenevast katastroofist ja ennustab õhtumaa kultuuri hävingut. Tema mõt- tes on praegune maailma kriis selle katastroofi algus. Ning tõesti, kriisi iseloom paneb mõtlema. Põhja-Ameerika Ühendriigid, lõp- mata rikkad loodusvaradest, maailmasõjas võitjate reas, maailma- majanduses juhtival kohal, kannatavad kriisi raskeimal kujul. Veel kolme aasta eest oli Saksamaal iga neljas töövõimeline ini- mene tööta. Kuna ühes kohas inimesel puudus teenistus iga- päevse leiva muretsemiseks', põletati teisal nisu või lasti vili põllul mädaneda; kotid kohviga heideti merre. Kui varemini kardeti nälga ikaldusest, tõusevad nüüd hädad küllusest. Näib, nagu oleks tehnika toonud inimesele tõepoolest kahju, ühelt poolt tõstes tema töötoodangut, teiselt poolt aga võttes sellega töö. Tegelikult aga on asi teisiti. Masin iseendast ei tee kellelegi halba. Hädaohtlikuks muutub ta alles inimeste endi käes, nagu relv sõduri teenistuses. Tehnika püüdis kogu oma arengu kestel parandada inimese elu-olu. Kuidas on siis võimalik, et ta äkki on muutnud iseloomu, saades- heategijast röövijaks? Tehnika tar- vitab palju raha, ta on aga ühtlasi varade ja rikkuse tootja. Sel põhjusel langes ta võimude mõju alla, kel pole tähtsad tehnika ees- märgid, vaid võimu ja rikkuste kuhjamine. Ford k i r ju tab oma varemini mainitud raamatus näitlikult võistlejatest, kellele polnud tähtsad nende ostjate huvid; nad müüsid autosid printsiibil, et ostja on nende jaoks, mitte aga nemad ostja jaoks. Fordi teeni- misprintsiibist ei saanud nad aru. õnneks on viimasel a jal mär- gata kaldumist paranemisele. Ehk seisame siingi ajaloo pöörde- punktil. Selles pöörangus avanevad insenerile uued avarad tegevus- võimalused. Siin saab ta rakenduda organisatoorselt uutel rada- del : kui senini oli tema tegevus suunatud produktsiooni piirama- tule paisutamisele, rakendub ta nüüd eeskätt kvaliteedi tõstmisele ning produktsiooni otstarbekohasele piiramisele, seades a s j a nõnda, 13 et oleksid rahuldatud inimeste nõuded, kuid rööbiti sellega leiduks tööd kõigile. Ent kuulame, mida räägivad tehnilise aate parimad kandjad tehnika tulevikust. Nad kirjeldavad seda meile hoopis selgemates värvides. Juba 1904 hüüab Max v. Eyth, ise vaimus- tatud ja edukas insener, oma ametivendadele: „Meie eluülesanne kuulub kõrgeimate hulka, milliseid on- püstitanud inimessugu : ainet mitte teenida, vaid valitseda teda." Tuntud ajaloolane Lamprecht osutab 1913. a. probleeme, mida seab tehnika üldsuse majandusjuhtimisele: „Tehnikud ja neile alluvad miljonid töö- lisi, see suur vägi, mis praeguseni oli küllaldasel määral masina ja ka muude tehniliste saavutiste ori, tuleb kujundada ümber tema valitsejaks. Senisest kvantitatiivsest tööst, tema eesmärkide täidetamatusega ja seepärast ka tema moraalse tühjusega, tuleks kujundada järk-järgult kvalitatiivne töö temas endas piiratud produktsiooniga. Peame meie majanduselu ja sotsiaalse olukorra vigade tundmisest väl ja jõudma pahede täpsale määramisele ja nende parandamisele teoga. Ja siin on koht, kus astub esiplaanile tehnika. Tehnika ja tööstuse arengus peituvad vahendid moraal- sete ja sotsiaalsete pahede kõrvaldamiseks, mille kutsus esile hiil- gav aineline tõus; neid vahendeid tuleb leida. Mitte kahjude väline allasurumine, mitte heasüdameline abistamine nende vastu, mitte teooriad, mitte poliitilised pöörded ei suuda luua sel alal tõelist abi, vaid tööstusliku arengu moraalne enesepuhastus, mil- line peab sündima tehnika järgnevast arengust ja selles arengus." Heydebroeck ütleb tehnika tuleviku vastu tõusvate kahtluste puhul: „Me usume tehnika primaati mitte enda ülistamisest, vaid et me ära tunneme tema looduslikku loomisvõimu, tema arenemis- seaduste sisemist sundkäiku, ning et me näeme majanduselus midagi enam kui üksikhuvide piiramatut võitlust. Tehnika tõr- jub tagasi Spengler'i mõttekäigu, kes tembeldab teda õhtumaise kultuuri hauakaevajaks. Tehnika tee viib ülespoole, inimessoo vabanemisele alistumisest loodusele, vaimu võidule aine üle." Ja Riedler ütleb : „ T e h n i k a e e s m ä r k e i o l e i n i m e s s o o p r o l e t a r i s e e r i m i n e , v a i d t e m a a r i s t o k r a t i s e e - r i m i n e." Suured mõtlejad näevad prohvetliku pilguga kauget tulevikku. Nad näitavad meile uusi teid, uusi sihte. Nende valguses avane- vad meile uued muinasjutulised tegevusvõimalused. Vaadakem ikka tulevikku ja kohandagem sellega oma olevikku, 1 4 V. P A A V E L C X I X . 4 eriti ka õppimistööd ülikoolis. Põhjalikult vormituna, tuleviku nõuetes teadlikuna, võimelisena võtma vastutusrikka töö koor- mat oma õlgadele ning varustatuna põhjaliku haridusega astugu meie noored insenerid ellu kõrgeväärtuseliste riigikodanikkudena, et püsiva ja hoolsa tööga tõusta juhtivatele kohtadele. Seejuures olgu igale noorele heledaks teenäitajaks Tartu ülikooli endise professori Ostwaldi sõnad : „ S a a d a t u l e v i k u s e p a k s." Töö raskuste võitmiseks vaimustagu neid meie kodumaa poeedi hüüd noortele : „Tõotus üks käib üle maa: et hääks teha aegade viha, Südame aurava põetame tekku : igavest' uus on imede leid. Inimsoo sillaks me säe t : meie on tulevik!" (M. Under.) E E S T I V A B A R I I G I RÉPUBLIQUE ESTONIENNE TARTU Ü L I K O O L I L O E N G U T E JA P R A K T I L I S T E T Ö Ö D E K A V A PROGRAMME DES COURS ET DES T R A V A U X PRATIQUES DE L'UNIVERSITÉ DE T A R T U 1 9 3 7 . A A S T A 1 P O O L A A S T A L I SEMESTRE 1937 L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a õhuvaade. T A R T U S 1 9 3 7 Sisukord — Table des matières. Lk. Ülikooli valitsus. „Toimetuste" toimkond. Administration de l'Uni- versité. Commission des Publ ica t ions 1 Kantselei . Majandusosakond. Arveamet ja kassa. Bureaux. Economat . Comptabi l i té et Caisse 2 Tähtpäevad 1937. a. I poolaastal. Termes du I sem. 1937 2 Auhinnatööde ained 1937. a. Sujets de composition sur les prix 1937 3 Määrused auhinnatööde ja auhindade kohta. Règlement des pr ix . . 7 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava. Programme des Cours et des Travaux pratiques 12 Usuteaduskond. Faculté de Théologie 12 Õigusteaduskond. Faculté de Droi t 13 Majandus teaduse osakond. Section économique de la Facu l té de Droi t 15 Arst i teaduskond. Facu l té de Médécine 17 Fi losoof ia teaduskond. Facu l té de Phi losophie 21 Matemaat ika- loodusteaduskond. Facul té de Mathémat ique et des Sciences naturel les 26 Loomaars t i - teaduskond. Facu l t é Vétér ina i re 29 Põllumajandus-teaduskond. Faculté Agronomique 31 Teaduse- ja õppeasutised. Instituts scientif iques et moyens d 'études 33 Ülikooli raamatukogu määrused. Règlement de la Bibl iothèque . . . 45 õppejõudude nimekiri. Liste du corps enseignant 47 Lühendite seletusi vt. kolmandal kaane leheküljel . T A R T U ÜLIKOOLI KIRJASTUS. E. K.-Ü. „Postimehe" trükk, Tartus 1937 Ülikooli valitsus. Ülikooli va l i t suse koosse i s : juhataja — rektor, liikmed — prorektorid ja dekaaaid. Rektor : prof. J . KÕPP. Kõnetunnid : ülikoolis e., n. 13—14, tel. 6-22. Elukoht Vallikraavi t. 25, tel. 8-16. Prorektorid : Prof. H. KRUUS (üliõpilaste asjad). Kõnetunnid : ülikoolis t., n. 13—14, tel. 6-23. Elukoht: Kindral Põdra t. 17, tel. 8-20. Prof. H. PERLITZ (majandus). Kõnetunnid: ülikoolis e., t., k. 14.30—15.00, tel. 6-46. Elukoht: Kastani t. 125, k. 2, tel. 15-07. Teaduskondade dekaanid, prodekaan j a sekretärid : 1. Usuteaduskonnas prof. O. SILD. Kõnetunnid: dekanaadis n. 11.30—12, 1. 10.30—11. Sekretär: prof. V. Martinson. Kõnetunnid: dekanaadis k. kell 14. 2. Õigusteaduskonnas prof. E. EIN. Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 11—12. Sekretär: dots. L. Leesment. Kõnetunnid: dekanaadis r. 11—12. Prodekaan (majandusteaduse osak. asjus) prof. EDG. KANT. Kõnetunnid : dekanaadis t., r. 12—13. Abisekretär: dots. E. Poom. Kõnetunnid: dekanaadis k. 11—12. 3. Arstiteaduskonnas prof. K. SCHLOSSMANN. Kõnetunnid : dekanaadis e., n. 13.30—14. Sekretär : dots. B. Jürgens . Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 13.30-14. 4. Filosoofiateaduskonnas prof. P. TARVEL. Kõnetunnid : dekanaadis k., 1. 13—14. Sekretär: prof. H. Moora. Kõnetunnid: dekanaadis 1. 13—14. 5. Matemaatika-loodusteaduskonnas prof. H. RIIKOJA. Kõnetunnid : deka- naadis k. 13.15-14, 1. 10—10.45. Sekretär: prof. A. Tammekann. Kõnetunnid : dekanaadis n. 10.30—11. 6. Loomaarsti-teaduskonnas prof. E. ROOTS. Kõnetunnid : loomaarsti- teaduskonna dekanaadis k. 12—13. Sekretär: dots. J. Kaarde. Kõnetunnid: dekanaadis t., r. 12—12.30. 7. Põllumajandus-teaduskonnas prof. A. MATHIESEN. Kõnetunnid: deka- naadis t. 13 —14. Sekretär : prof. J. Mägi. Kõnetunnid : dekanaadis t. 13—14. Ülikooli „Toimetuste" (Acta et Commentationes) t o i m k o n d : prof. H. Kristal, prof. E. Veinberg, prof. A. Saareste, prof. J. Sarv, dots. J. Tehver, prof. J. Mägi. T o i m e t a j a : prof. W. Anderson. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. 1 2 C X X . I Kantse le i (ülikooli peahoones, tel. 1-47) on avatud äripäeviti 11—14. Ü l i k o o l i s e k r e t ä r : A . Luha, Riia maantee 28, tel. 8-53. U s u t e a d u s k o n n a , a r s t i t e a d u s k o n n a j a m a t . - l o o d u s - t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (Peeter Põllu t. 2, tel. 7-81), avatud äripäeviti 11—14. Asjaajajad: M. Peterson, Riia maantee 7, krt. 1 ; M. Roosma, Üli- õpilasmaja. Õ i g u s t e a d u s k o n n a j a f i l o s o o f i a t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (ülikooli peahoones, Il korral, tel. 10-74), avatud äripäeviti 11 —14. Asjaajajad : S. Tiisik, Gustav Adolfi t. 70, krt. 2 ; M. Kool, Kloostri t. 3, krt. 6 L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a j a p õ l l u m a j a n d u s - t e a d u s - k o n n a k a n t s e l e i (Vene t. 28, tel. 27), avatud äripäeviti 11 —14. Asjaajaja: A. Jurs, Kooli t. 12, krt. 1. Majandusosakond, tel. 6-24. D i r e k t o r : E. Ve ldeman, tel. 16-57; elukoht: Kooli t. 7, k. 1, tel. 17-30. D i r e k t o r i a b i : H. Sultson, J. Liivi 1. E k s e k u u t o r i k. t. : P. Neudeck, vastuvõtmine oma kontoris (J. Liivi 1) äri- päeviti 8—15, tel. 71. A r v e a m e t j a kassa (Ülikooli peahoones, tel. 6-24), avatud äripäeviti: arve- amet 11—14, kassa 10—13.30. P e a r a a m a t u p i d a j a : E. Asmus, Kooli t. 6, krt. 2. L a e k a h o i d j a : R. Kõva, Toomimäel (V. anat., krt. 39). Tähtpäevad 1937. a. I poolaastal. 1. Semestri algus 15. jaanuaril, lõpp — 1. juunil. 2. Ülikooli sisseastumise soo viavaldised, mida vastu võetakse ainult endistelt üliõpilastelt, kes soovivad õppimist jätkata, tuleb Ülikooli Valitsusele kuni 10. jaanua- rini sisse anda. 3. Viimseks tähtajaks, mil rektori poolt maksvaks tunnustatud põhjustel immatrikulatsioon veel lubatud, on 6. veebruar. 4. Õppemaksust vabastamise, õppemaksu tähtaja pikendamise, õppemaksu osade kaupa maksmise ja abiraha saamise sooviavaldiste sisseandmise, Vabaduse Risti kavaleride, õppursõdurite ja Vabadussõja invaliidide laste registreerimise viimaseks tähtpäevaks on 6. veebruar. 5. Õppemaksu ja praktiliste tööde maksude õiendamise kui ka loengutele kirjutamise viimaseks tähtpäevaks on 23. veebruar. 6. Kõik loengud ja muu õppetöö algavad 25. jaanuaril ja ei või lõppeda enne 8. maid. 7. Kõik üliõpilased on kohustatud hiljemalt 2 nädala jooksul pärast õppe- töö algust oma aadressi ülikooli kantseleist saadaval aadressilehel üles andma. Korteri muutmisel õppeaja vältusel tuleb uus aadress hiljemalt 3 päeva jooksul ülikooli kantseleis teatada. 8. Kõik üliõpilaste organisatsioonid peavad hiljemalt 19. veebruarini oma liikmete ja juhatuse nimekirja, samuti korteri asukoha ülikooli valitsusele teatama, vastasel korral tuleb selle määruse mittetäitjate organisatsioonide tegevuse lõpe- tamise küsimus otsustamisele. Pühad j a puhkepäevad 1937. a. I poolaastal. Uus aasta (1. jaanuar), kolmekuningapäev (6. jaanuar), palvepäev (17. veebruar), iseseisvus-päev (24. veebruar), Suur Reede (26. märts), ülestõusmis-pühad (28., 29. ja 30. märts), kevadpüha (1. mai), taevaminemis-püha (6. mai), nelipühad (16. ja 17. mai), võidupüha (23. juuni), jaanipäev (24. juuni). — Õppetöö vaheaeg pool- aasta keskel on 21. märtsist kuni 4. aprillini. C XX., Loengute j a prakti l iste tööde kava 1937. I 3 Auhinnatööde ained 1937. a. I. Usuteaduskonnas 1. U u e T e s t a m e n d i a l a l t : Ristimine ja õhtusöömaaeg Pauluse kirjades. 2. S ü s t e m a a t i l i s e u s u t e a d u s e j a ap. õ i g e u s u t e a d u s e a l a l t : Origenes'e õpetus pühast Kolmsusest. 3. P r a k t i l i s e u s u t e a d u s e a l a l t : Kiriklik heategevus ühes Eesti praostkonnas 5 viimase aasta kestel. 4 J u t l u s : Jutlus teksti üle : Joh. 15, 1—14 ühes eksegeetilis-homileetiliselt põhjenda- tud dispositsiooniga. 5. Konsistooriumi auhinnatöö t e e m a : Esimene Eesti piiskopp Jakob Kukk, — tema elu ja töö. (Auhindadeks on määratud : I auh. — Kr. 60.—, II auh. — Kr. 40. — ) II. Õigusteaduskonnas. 1. E e s t i m a a õ i g u s e a j a l o o a l a l t : Tallinna omavalitsus Vene ajal kuni Vene Linnaseaduse kehtimapanemiseni. 2. Õ i g u s e f i l o s o o f i a a l a l t : Aquino Thomas'e loodusõiguse-õpetus. 3. T s i v i i l p r o t s e s s i a l a l t : Hagi kindlustus. 4. H a'1 d u s õ i g u s e a l a l t : Kehtiv trükindusõigus. 5. K r i m i n a a l p r o t s e s s i a l a l t : Kassatsiooni ajendid kriminaalkohtupidamise seadustikus. 6. P o l i i t i l i s e ö k o n o o m i a a l a l t : Professor Tugan-Baranovski õpetused ja nende tähtsus majandusteaduse teoorias. 7. K a u b a t e a d u s e a 1 a 11 : Eesti paber ja tema tähtsus meie sise- ja väliskaubanduses. 8. M a j a n d u s m a t e m a a t i k a a l a l t : Uuemate, eriti Soome suremustabelite võrdlus Eesti rahvaloenduste and- metega. 9. M a j a n d u s õ i g u s e a l a l t : Töösoetamise instituudid Eestis. 10. Tartu Linna poolt Jaan Tônisson'i 60-a. s ü n n i p ä e v a p u h u l a s u - t a t u d a u h i n n a t ö ö t e e m a : Ü h i s t e g e v u s e a l a l t : Eesti ühistegevuse rahvuskultuuriline tähtsus ja kultuurilised toetused kahe- kümnendal sajandil kuni iseseisvusajani. 4 C X X 1 11. Eesti Ül iõpi lasselts ide V i l i s t laskogude Li idu a u h i n n a t ö ö t e e m a : M a j a n d u s p o l i i t i k a a l a l t : Metsamajandus ja metsapoliitika iseseisvas Eestis. (Auhinnaks määratud 300 krooni. Töö esitamise tähtaeg 1. okt. 1938.) 1. dets. 1935. a. väljakuulutatud teema (tööde esitamise tähtaeg 1. okt. 1937) : M a j a n d u s p o l i i t i k a a l a l t : Eesti põllumajanduse võistlusvõimest maailmaturul. 12. Ü. S. Raimla Vi l is t laskogu poolt Jaan R u m m a n i m e l i s e a u h i n n a - t ö ö t e e m a : M a j a n d u s g*e o g r a a f i a a l a l t : Kaubanduslikkude käitiste praegune leving Eestis võrreldes ennemaailma- sõjaaegsega. (Auhinnaks on määratud 150 krooni.) 13. Eesti Korporatsioonide V i l i s t l a s k o g u d e Liidu a u h i n n a t ö ö t e e m a : M a j a n d u s g e o g r a a f i a a l a l t : Tööealiste vanuserühmade kujunemine ja leving Eestis 1881—1934. (Auhinnaks on määratud 200 krooni.) 14. Akadeemi l i se Ühistegevuse Seltsi a u h i n n a t ö ö t e e m a : Ü h i s t e g e v u s e a l a l t : Piimaühistute kulud meil ja mujal. (Auhinnaks on määratud 100 krooni. Töö esitamise tähtaeg 1. okt. 1938.) 15. Prof. N. Köstner ' i p o o l t a n n e t a t u d a u h i n n a l e t e e m a : Eesti krooni devalvatsioon. (Auhinnaks on määratud 300 krooni.) III. Arstiteaduskonnas. 1. A n a t o o m i a a l a l t : Silma motoorsete erkude koostis. 2. S i s e h a i g u s t e a l a l t : Verepildi muutustest mitmesuguste seedetrakti haiguste puhul. 3. K i r u r g i a a l a l t . Luumurrete konservatiivse ravi tulemusist. (I haavakliinik.) 4. Luumurrete operatiivse ravi tulemusist. (II haavakliinik.) 5. O p e r a t i i v s e k i r u r g i a a l a l t : Luu-liigesetuberkuloosi esinevus Tartu ülikooli kliinikute andmetel. 6. N a h a h a i g u s t e a l a l t : Dermatomükoosid Tartu algkoolide lastel. 7. L a s t e h a i g u s t e a l a l t : Kui palju lapsi on tuberkuloosist nakatatud. Uurimus lastekliiniku 10 viimase aasta materjali alusel. 8. F ü s i o l o o g i a a l a l t : Vitamiin C eritamine inimesel kohalikes toitlusoludes. 9. H ü g i e e n i a l a l t : Uurimus meevõltsimiste avastamisviiside kohta. 5 10. K o h t u l i k u a r s t i t e a d u s e a l a l t : Säsi arengust vastsündinute juustes ja selle forensiline tähtsus. (Mikros- koopiline uurimus.) 11. F a r m a t s e u t i l i s e k e e m i a a l a l t : Mõõtanalüütiliste naatriumtiosulfaadilahuste valmistamisest ja püsivusest. 12. F a r m a k o g n o o s i a a l a l t : Infra-punase fotograafia rakendamine farmakognoosias. 13. Rohuteadlaste Koja p o o l t e s i t a t u d a u h i n n a t ö ö t e e m a : Eesti Farmakopöa vedelekstraktide konstantidest ja viskoossusest. (Auhinnaks on määratud 250 krooni.) IV. Filosoofiateaduskonnas. 1. E e s t i k e e l e a l a l t : Vabadus ja norm keeleelus (peamiselt eesti keeleainestiku valgustuses). 2. Keele edu (progressi) küsimus mingi eesti murde valgustuses, 3. L ä ä n e m e r e - s o o m e k e e l t e a l a l t : Jõepära (Jõgõperä) vadja murde häälikulooline ülevaade. 4. U u r a l i k e e l e t e a d u s e a l a l t : Esimese silbi vokaalid läänemere-soome (eesti-soome) ja ungari keeltes. 5. R o m a a n i f i l o l o o g i a a l a l t : G. Flaubert'i romaan „Salambô" ja tema allikad. (Le roman de G. Flaubert „Salambô" et ses sources). (Töö kirjutada prantsuse keeles.) 6. I n g l i s e f i l o l o o g i a a l a l t : Catalogue Raisonné ennemaailmasõjaaegsed Inglise ja Ameerika autorite eestikeelsed tõlked, eriti silmas pidades maitsesuundi. (A Catalogue Rai- sonné Pre-War Estonian Translations of English and American Authors with special reference to currents of taste.) (Töö kirjutada inglise keeles.) 7. K i r j a n d u s t e a d u s e a l a l t : Kreutzwaldi Ennemuistesed jutud. 8. Eesti uuem ajalooline romaan (Ed. Vildest saadik). 9. Ü l d a j a l o o a l a l t : Prantsuse välispoliitika 1912—14 (II Marokko kriisi lõpust kuni maailmasõja puhkemiseni). 10. E e s t i - j a p õ h j a m a a d e a j a l o o a l a l t : Ajalooline element eesti rahvuslikus ideoloogias ärkamisajal. 11. F i l o s o o f i a a l a l t : Emergent Evolution-teooria C. Lloyd Morgan'i ja S. Alexander'i filosoofias. 12. (Psühholoogias) — Eksperimentaalne uurimus eelkooliealiste laste musi- kaalsusest. 13. Juuditeaduste seminari a u h i n d (100 krooni): Ajaloolised ja kultuurilised eeldused juudi koguduste tekkimiseks ja arene- miseks Eestis. 6 C X X . 1 V. Matemaatika-loodusteaduskonnas. 1. M a t . - a n a l ü ü s i a l a l t : Uusimaid meetodeid differentsiaalvõrrandite numbriliseks ja graafiliseks integreerimiseks. 2. G e o m e e t r i a a l a l t : Punktarvutuse rakenduse hinnanguid. 3. G e o f ü ü s i k a a l a l t : Kaste tekkimine seoses meteoroloogiliste elementidega ja maapinna erinevate omadustega. 4. F ü ü s i k a a l a l t : Röntgenikiirte tekkimise piirirõhk hõrendatud gaasides. 5. K e e m i a a l a l t : Atsetooni kondensatsioon soolhappe toimel. 6. T a i m e f ü s i o l o o g i a a l a l t : Tartu Botaanika aias kasvavate ananaseliste (Bromeliaceae) anatoomia. 7. S e l g r o o t u t e z o o l o o g i a a l a l t : Mõne raba-biotsönoosi selgrootute analüüs. 8. G e o l o o g i a a l a l t : Ühe Eesti regionaalse ehk stratigraafilise ühiku kirjeldus (stratigraafia, petro- graafia, paleontoloogia). VI. Loomaarst i teaduskonnas. 1. P a t o l o o g i l i s e a n a t o o m i a a l a l t : Neerude ja lihaste muutused hobuste myoglobinaemia paralytica puhul. 2. P i i m a h ü g i e e n i a l a l t : Üksikute toimingute järjekord lüpsmisel, silmas pidades piima puhtust. (Eksperimentaalne uurimus.) 3. V e i s t e h a i g u s t e a l a l t : Udara papillomatoos veistel. 4. E r i b a k t e r i o l o o g i a a l a l t : Uurida tapetud veistel trahheaal- ja bronhiaal-lima Mycobacterium tuber- culosis'e ja teiste happekindlate bakterite suhtes. 5. H i s t o l o o g i a a l a l t : Mao limaskesta reljeef mõnel koduimetajaist. 6. K i r u r g i a a l a l t : Iimmunogeeni toime infitseeritud haavade ravis koduloomadel. VII. Põllumajandus-teaduskonnas. 1. T a i m e k a s v a t u s e a l a l t : Kesa tüüpide mõjust umbrohuseemnete sisaldusse mullas. 2. L o o m a k a s v a t u s e a l a l t : Veiste piimajõudluse pärivuse uurimise metoodikast ja selle rakendamisest Elesti karjaaretustöös. C XX., 7 3. V ä e t u s õ p e t u s e a l a l t : Ostuväetiste tarvitamise tasuvusest Eesti põllumajanduses kolme viimase aasta jooksul. 4. A i a n d u s e a l a t : Meie puuvilja-aianduse arenemisest Eesti iseseisvuse ajal. 5. M a a p a r a n d u s e j a s o o k u l t u u r i a l a l t : Eesti sookultuurides esinevaid umbrohte. 6. E h i t u s õ p e t u s e a l a l t : Eesti talu otstarbekohane lindla. 7. M e t s a k o r r a l d u s e a l a l t : Maakui venduse mõju metsade juurdekasvule. 8. E n t o m o l o o g i a a l a l t : Lehepõrnika esinemine Eestis. 9. M. Wühner'i kapitali a r v e l ü l e s s e a t u d a u h i n n a t ö ö t e e m a d : II. l i i g i a u h i n n a t ö ö t e e m a : Juustutööstuse areng Eestis ja tuleviku väljavaated. (Töö esitamise tähtaeg 1. okt. 1938. a ) III. l i i g i a u h i n n a t ö ö t e e m a : Talundite otstarbekohane varustamine veega. (Töö esitamise tähtaeg 1. okt. 1937. a.) 10. Sindi Teksti i lvabrikute Ühisuse p o o l t ü l e s s e a t u d a u h i n n a t ö ö t e e m a : Lambakasvatuse areng Eestis XIX sajandi algusest praeguse ajani. (Auhinnaks on määratud 500 krooni. Töö esitamise tähtaeg 1. nov. 1937.) 11. Vee- j a Maaparandus-Ühingute Liidu p o o l t ü l e s s e a t u d a u h i n n a - t ö ö t e e m a : Põllu kividest puhastamise mõju põllu kasutamise tulukusele (uurimine ühe Põhja-Eesti valla piires). (Auhinnaks on määratud 100 krooni.) 12. Ühisus „Estonia Eksport t a p a m a j a d e " p o o l t ü l e s s e a t u d a u h i n n a - t ö ö t e e m a : Seakasvatuse arenemisvõimalused meie põllumajanduses. (Auhinnaks on määratud 500 krooni.) Vastu võetud ülikooli nõukogu poolt 11. detsembril 1928. a., muudetud 28. nov. 1933. a. Määrused auhinnatööde j a auhindade kohta. § 1. Üliõpilastele antakse iga aasta teaduskondade poolt auhinnaüles- anded, mille eest rahuldavaks tunnustamise puhul nende väärtust mööda mää- ratakse auhind (esimene, teine, kolmas) ja antakse vastavad diplomid. Esi- mese ja teise auhinna saajatele maksetakse peale selle autasu, mille määra- misel arvestatakse esimese auhinna saamine 2 punktiga ja teise auhinna saa- mine ühe punktiga ning ülikooli vastava aasta eelarves selleks ot s tarbeks ettenähud summa jagatakse tähendatud auhinna-saajate vahel vastaval t osu- tunud punktide arvule, kuid igale esimese auhinna saajale mitte üle 100 krooni ning igale teise auhinna saajale mitte üle 50 krooni ühe ülesande eest. Auhinna-ülesannete teemad määrab ülikooli val i tsus teaduskondade ette- panekul iga aasta kindlaks. 8 Loengute ja praktil iste tööde kava 1937. I C XX. J § 2. Kir jatööd auhinna-ülesannete üle tuleb as jaomase teaduskonna dekaanile mingi märgusõnaga pealkir jas varustatult hi l jemalt 1. novembriks ära anda. Kir jatöödele l isatakse juurde kinnises ümbrikus, mis sama märgu- sõna kannab, autori nimi ning perekonnanimi ja õpiala. Auhinnatöö vastuvõtmisel annab dekanaat kviitungi vä l ja . § 3. 1. detsembril, ülikooli aastapäeval, avatakse pidulikul aktusel nende tööde kohta käivad ümbrikud, mis teaduskondade poolt auhinna-vääriliseks tunnustatud, ja kuulutatakse nende autorite nimed. Ümbrikud, mis kuuluvad auhinnast ilma jäetud tööde juurde, põletatakse ära koosoleku ees, avamata. Samal päeval antakse järgmise aasta jaoks määratud auhinna-ülesanded teada. § 4. Auhinnatud töid võib as jaomase teaduskonna esitusel ülikooli toi- metustes trükkida, kui nad väärivad laiema teadusmaailma tähelepanu. § 5. Auhinnatööde keele kohta maksavad ülikooliseaduses § 102 üles- seatud nõudmised väi tekir jade keele as jus. Ülikooli valitsuse otsus 13. okt. 1933. Auhinnatööd — nii need, mis auhinnatud, kui ka need, mis auhinnata jäänud — antakse tagasi autoreile pärast hindamise avalikku väl jakuu- lutamist. Kui autor ei ole kolme kuu jooksul, arvates hindamise taga järgede ava- liku väl jakuulutamise päevast, auhinnatööd tagasi võtnud, siis läheb töö üli- kooli raamatukogu juhataja käsutusse, kes tööga talitab oma äranägemise järgi . Professor Peeter Põllu nim. auhind. Ülikooli nõukogu otsusel 24. veebruarist 1931. a. on asutatud professor P. P õ l l u nimeline iga-aastane auhind 150 krooni suuruses, mis f i losoofia- teaduskonna määramisel antakse ühe teadusliku auhinnatöö eest, eeskätt pedagoogika või eesti elu ja kultuuri käsit leva aine või ka mõne teise filo- soofiateaduskonna aine alalt. See auhind kui suurim teaduskonnas antavaist määratakse nimelt eriti hea töö eest. Kui ei ole esitatud säärast tööd, mis oleks auhindamiseks kohane, võib auhind mõnel aastal jääda määramata. Prof. J. Bergmann'i abiraha ladina keele õppimise edendamiseks. Prof . J. Bergman on annetanud algkapitaliks 330 kr., mille % % määra- takse auhinnaks üliõpilastele, kes kõige suuremat võimet osutanud ladina keele käsitlemisel sõnas ja k i r j a s ladina f i loloogia seminaris — seminari juhatuse otsusel. % % tulevad 9 /io osas kord aastas, nimelt ülikooli aastapäeval, väl ja- andmisele. Üliõpilane, kellele kord auhind määratud, ei või enam teist korda saada auhinda. Ühesugustel tingimustel on eelistatavad puudustkannatavad üliõpilased. Väljavõte J. TÔniSSOn'i nim. auhinna määrustest. § 1. Tartu linnavalitsus asutas Jaan Tõnissoni 60-a. sünnipäeva puhul Tartu ülikooli juures ergutus-auhinna üliõpilastele uurimistöö eest meie rahva kultuur- või sotsiaalpoliiti l isele elule lähedal seisva küsimuse üle. § 2. Nimetatud auhinnaks määrab Tartu linn iga aasta eelarve korras alates 1. dets. 1929. a. kolmsada krooni, mis maksetakse ülikooli kassasse iga C XX.J Loengute ja praktiliste /tööde kava 1937. I 9 aasta 30. novembriks. Kui nimetatud summa tähta jaks maksmata jääb, ei kuuluta ülikool järgneva aasta jaoks auhinda mitte väl ja . § 3. Kir ja töö teema määrab Jaan Tõnisson või tema poolt selleks voli- tatud isik või asutis. Kui Jaan Tõnisson teemat ei määra, si is teeb seda Tartu ülikooli valitsus, arvesse võttes ka linnavalitsuse ettepanekuid, kui neid on tehtud. Auhinna teema määramine slünnib ülikooli val i tsuse poolt, kui eespool kir je ldatud viis i l määratud teema temale vastaval aastal esime- seks oktoobriks mitte teada pole antud. § 6. Kui õigusteaduskonna poolt kaks või mitu tööd auhinna saamise mõttes ühevääril iseks on arvatud, siis võidakse õigusteaduskonnakogu otsusel määrata kõigile ühesuurune autasu, s. o. 300 krooni ära jaotada ühe- võrdselt kõigi auhinnasaajate vahel. § 7. Kui õigusteaduskonna arvates ükski auhinna saamiseks esitatud töö auhinda ei vääri või ka kui ühtegi tööd esitatud pole, si is jääb auhind sel aastal v ä l j a andmata ja arvatakse järgmise aasta auhinna juurde, kus juures seda järgmisel aastal, kui ka edaspidi summade suurenemisel väl jaandmata auhindade arvel, võib jagada mitme auhinnasaaja vahel. Samuti võib õigus- teaduskonnakogu auhinna 300 kr. ühel aastal jagada mitme auhinnasaaja vahel nende tööde väärtuse seisukohalt, arvates I auhinnaks 150 krooni, II auhinnaks 100 krooni ja III auhinnaks 50 krooni, või ette võttes teist- suguse jaotuse oma äranägemise ja hinnangu järgi . § 9. Auhinnatööd tuleb kir jutada eesti keeles. Väljavõte mag. geogr. Jaan Rumma nimelise auhinna määrustest. § 1. Auhind määratakse Tartu ülikooli üliõpilasele eestikeelse teadus- liku töö eest kodumaa uurimise alalt. § 8. Auhind määratakse vastava teaduskonna poolt (§ 6) parimale tööle, mis väl jakuulutatud teemale on esitatud (§ 4), kus juures auhinnaks on E. Ü. S. „Raimla" poolt lubatud summa (§ 3) täies ulatuses, kui see parim töö rahuldab kõik teaduskonnakogu poolt ülesseatud nõuded I auhinna vää- ri l isteks tunnustatavate tööde kohta; kui aga auhinnatav töö on II auhinna vääriline, siis määratakse auhinnaks (pool) lubatud summast (§ 3). Väljavõte Eesti Üliõpilaste Seltside Vilistlaskogude Liidu (ÜVL'i) auhinna põhimäärustest. § 1. Tartu Ülikooli 300 aasta kestuspäeva mälestamiseks asutab Eesti Üliõpilaste Seltside Vil is t laskogude Liit Tartu Ülikooli juures auhinna nime all Eesti Üliõpilaste Seltside Vil is t laskogude Liidu (lühendatult Ü V L ' i ) auhind. § 2. Auhinna otstarve on edendada kodumaa ainestikku puutuvat tea- duslikku tööd. § 3. Auhinna teema määrab ÜVL ' i juhatus. § 4. Teema ja esitatud tööde hinnangu tulemused kuulutatakse vä l ja Ülikooli vastava teaduskonna poolt Ülikooli aastapäeval. Tööde esitamise, hindamise ja hinnangu tulemuste väl jakuulutamise kord ühtib üliõpilas- auhindade suhtes kehtiva korraga, v ä l j a arvatud tööde esitamise aeg. § 5. Tööd tuleb esitada vastavale teaduskonnale töö hinnangu tule- muste väl jakuulutamise aasta 1. oktoobriks. § 6. Töö tegemise a ja kestus, mis ei tohi ületada kahte aastat, määrab igakordselt ÜVL' i juhatus. 10 Loengute ja praktil iste tööde kava 1937. I C X X . , § 7. Auhinnatöö autoriteks võivad olla Tartu Ülikooli praegused ja endised üliõpilased ja kõik need isikud, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli või mõne muu kõrgema õppeasutise, v ä l j a arvatud välisri ikide kodanikud ja Tartu Ülikooli määralised teaduste õpetajad. § 8. Auhinna suuruse määrab enne teema esitamist igakordselt ÜVL. Esialgu on selle suurus 300 kr. § 9. Esitatud tööd peavad sisult vastama vähemalt magistr i töö nõuetele. § 10. Auhind antakse nõuetele vastavale parimale tööle. Kui tööd või töö ei vasta täpselt nõuetele, kuid väärivad siiski hindajate arvates tähele- panu, siis on hindajad õigustatud auhinna summat vähendama või teda mitme autori vahel jagama oma nägemise järgi . Eesti Korporatsioonide Vilistlaskogude Liidu (EKVL'i) auhinna määrused. 1. Eesti Korporatsioonide Liidu 20. ja oma 5. aastapäeva mälesta- miseks asutab Eesti Korporatsioonide Vil is t laskogude Liit (lühendatult E K V L ) E. V. Tartu Ülikooli juures auhinna nime all : Eest i Korporatsioo- nide Vil is t laskogude Liidu ( E K V L ' i ) auhind. 2. E K V L ' i auhinna otstarve on ergutada üliõpilasi teaduslikule tööle Eesti ainestiku käsitlemiseks. Auhinna teema määrab E K V L Ülikooli vas- tava teaduskonna kaudu. See peab esitatud olema Ülikoolile hil jemalt 1. novembriks ja samaks a j a k s tuleb ka auhinnasumma sisse maksta. 3. Auhinna suuruse enne tema esitamist määrab E K V L . Kuni edas- pidiseni on selle suurus igal aastal 200 krooni. 4. Auhinnatööde autorite, tööde teemade väl jakuulutamise, tööde esi- tamise, hindamise ja hindamistulemuste väl jakuulutamise ning autoriõiguste suhtes maksavad Ülikoolis üliõpilasauhinnatööde kohta käivad määrused, vä l ja arvatud erinevused auhinna määramise suhtes (5). 5. Kogu auhind (200 kr.) määratakse töö eest, mis vastab auhinnatöö esimese auhinna hea töö nõuetele. Kui seesuguseid töid on esitatud mitu, siis tuleb kogu auhind määrata parimale. Põhimäärus Eesti Vabariigi Tartu Ülikooli juures asuva Mathias Wühner'i kapitali valitsemise ja kasutamise kohta. § 1. M. Wühner ' i kapital on asutatud Ta r tu Ülikooli juurde 28. märtsil 1935. a. surnud Mathias V ü h n e r'i testamendi § 6 soovile vastavalt, testa- mendi teg i ja poja Erich'i mälestuseks. § 2 M. Wühner ' i kapital i o ts ta rve on Ees t i põllumajandusteaduse eden- damine iga-aastaste auhindade jagamise teel neile isikutele, kelle tööd põllu- majanduslikule teemale vastaval aastal põllumajandusteaduskonna poolt au- hinnatud käesolevas põhimääruses ettenähtud korras. § 3. M. Wühner ' i kapital koosneb Tar tus , Oa uulil nr. 1 ja 3 asuvast kinnisvarast (kinnist , nr . 388), mille väärtus deklaratsiooni hinde järgi on kr. 24 000.— § 4. M. Wühner ' i kapital i võib suurendada annetuste teel. Sama kapi- tali suurenemine võib toimuda ka väl javõtmata jäetud auhindade liitmisega kapitalile ; kapitalile arvatakse juurde ka iga 10 aasta möödumisel väl jaand- mata auhindade arvel järelejäänud puhastulu. § 5. M. W ühne r ' i kapital i val i t se jaks on Ees t i Vabari igi T a r t u Ülikooli Valitsus. Kapitali kasutamine peab toimuma nõnda, et kapital ise jääb puu- C x x . , Loengute ja praktiliste tööde kava 1937. I 11 tümata, s. o. kapitali kasutaia peab selle eest hoolt kandma, et ei alaneks kapitali väärtus. Selleks on Ülikooli Valitsusel lubatud kapitali üldtuludest teha .kulutusi, mis on tarvilikud kapitali korrashoiuks, valitsemiseks ning tulude kindlustamiseks. Nende üldtulude arvel toimub ka M. Wühner ' i kapi- tali iga-aastase aruande trükis avaldamine, kusjuures auhinnatud tööde puhul võidakse avaldada kas lühikesed kokkuvõtted nendest või koguni need tööd täies ulatuses vastavalt Põllumajandus-teaduskonna otsusele. Auhinnale esitatud tööde retsenseerimise eest võidakse maksta tasu retsensentidele kuni 10%-dini kapitali iga-aastasest puhastulust. M. Wühner ' i kapitali aruanne koostatakse iga kalendri-aasta kohta, aru- andeaasta algul, 1. jaanuaril. Aruande koostab ja avaldab trükis Põlluma- jandusteaduskond, kes selleks tarviliku arvulise materjali saab ülikooli majandusosakonnalt. § 6. Ülikooli Valitsusel on lubatud M. Wühner ' i kapitaliks jäetud kin- nisvara ära müüa ja raha tulutoovalt teisiti paigutada, kusjuures tuleb silmas pidada, et kapitali väärtus oleks kindlustatud rahakursi langemise vastu. § 7. Kapitali üldtuludest arvatakse maha käesoleva põhimääruse § 5-ndas ettenähtud kulud ning järelejäänud puhastulust tasutakse auhinnad neile isikutele, kes auhinna vääriliseks tunnustatud. Auhindadeks väl ja jaga- mata osa puhastulust võib juurde arvata järgmise aasta auhindadele. § 8. M. Wühner ' i kapitali arvel määratakse kolm liiki auhindu. Kõi- kide auhinna-saajate väljakuulutamine toimub Ülikooli aastapäeval. Auhin- damisele kuuluvad ainult eestikeelsed tööd. § 9. Esimese liigi auhinnatööna tuleb arvestada ja auhinnata üht pare- mat viimase kolme kalendri-aasta jooksul põllumajanduse alal kir jutatud või trükitud tööd, mille Tartu Ülikooli Põllumajandus-teaduskond on selle vää- riliseks tunnustanud sama teaduskonna mõne liikme esitusel. Töö võib koos- tatud olla kas autori enese algatusel ja vabal teema valikul või mõne õppe- jõu juhatusel. Autasu esimese liigi auhinna alal võib määrata vaid Eesti kodakondsusse kuuluvaile isikuile (muus osas ei ole selle liigi auhinna and- mine piiratud). Selleks auhinnaks määratakse M. Wühner ' i kapitali puhas- tulu osa, mis jääb vabaks peale II ja III liigi auhindade määramist. Igal eelarve-aastal võib auhindamisele tulla vaid üks ainus töö I liigi alal. § 10. Teise liigi auhinnatööde alal tulevad auhindamisele tööd, mis on kirjutatud ülikooli aastapäeval väljakuulutatud II liigi teemale. M. Wüh- ner ' i kapitali I I liigi auhinnatöö teemale võivad esitada töid Tartu Ülikooli praegused ja endised üliõpilased ning isikud, kes on lõpetanud Tartu Üli- kooli või põllumajanduse alal mõne muu kõrgema õppeasutise, väl ja arvatud välismaa kodanikud ja Tartu Ülikoolis ametis olevad määralised õppejõud. II liigi auhinnatöö peab sisult ja ulatuselt vastama vähemalt magistritöö nõuetele. II liigi töö tegemiseks antakse aega üks aasta ja 10 kuud, s. o. töö tuleb Põllumajandus-teaduskonnale esitada 1. oktoobriks väljakuuluta- misele järgneval teisel aastal. Töö tuleb varustada (sellekohase märgu- sõnaga ja) märkusega „Wühneri kapitali I I liigi auhinna saamiseks". Töö teema määrab Põllumajandus-teaduskond, igal aastal vaid ühe. II liigi tööde auhindadeks määratakse kuni 35% kapitali puhastulust töö esitamise aastal. Auhindadeks määratud summa antakse kõige parema töö esitajale. Selle summa jagamine võib toimuda vaid erandjuhtudel. § 11. Kolmanda liigi auhinnatööde alal tulevad auhindamisele Tartu Ülikooli üliõpilaste tööd, mis on kirjutatud ülikooli aastapäeval väljakuu- lutatud M. Wühneri kapitali III liigi auhinnatöö teemale. Auhinna teema määrab Tartu Ülikooli Põllumajandus-teaduskond. Töö tegemise aja kes- tus on 10 kuud, s. o. töö peab esitatama Põllumajandus-teaduskonnale järg- miseks 1. oktoobriks. Töö peab olema varustatud (vastava märgusõnaga 12 C X X . , ning) märkusega „Wühner i kapital i I I I liigi auhinna saamiseks". I I I liigi auhinnatööde autasudeks võib kasutada kuni 20% vastava eelarveaasta puhastulust. I I I liigi tööde auhindadeks määratud summa antakse kas parema töö es i ta ja le või jagatakse kuni kolme parema töö esitanud üliõpi- lase vahel vastavalt teaduskonna otsusele. Sindi Tekstiilvabrikute Ühisuse poolt määratud auhinnale esitatud tööd peavad vastama sisult magistr i töö nõuetele. Tööd võivad esitada kõik praegused ja endised Tartu Ülikooli üliõpilased ja Tartu Ülikooli ehk mõne muu kõrgema põllumajandusliku õppeasutise lõpetanud Eest i riikkondsusse kuuluvad isikud. Samad tingimused on maksvad ka Estonia Eksporttapamajade poolt määratud auhinnale esitatavate tööde kohta. Loengute ja praktiliste tööde kava. Usuteaduskond. Bulmerincq, A., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Aberdeen), Vana Testa- mendi usuteaduse ja semi keelte korraline professor. 1) V a n a T e s t a - m e n d i t e o l o o g i a II, 2 t., e., r, 9—10, aud. 3. 2) P e a l e e k s i i l s e t e v ä i k e s t e p r o h v e t i t e s e l e t u s (Agai, Sakaria, Malakia), 3 t., t., n., 1. 9—10, aud. 3. 3) V a n a T e s t a m e n d i p r a k t i k u m (valitud psalmid), 1 t., k. 9 — 10, aud. 3. 4) A r a a b i a k e e l (edasijõudnuile), 1 t., t. 8—% aud. 3. (Loeb saksa keeles.) —• Kõnetunnid : lektooriumis äripäevititi k. 10. Uue Testamendi usuteaduse õppetool — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Seesemann, O., mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol. h. c. (Erlan- gen), prof. emer. 1) U u e T e s t a m e n d i t e o 1 o o g i a II, 2 t., e., r.lO—11, aud. 3. 2) H e e b r e a k i r j a s e l e t u s , 3 t., t., n., 1. 10—11, aud. 3. 3) P r a k t i k u m : P a u l u s e v a n g i p õ l v e k i r j a d , 1 t., t. 17 —18. seminaris. (Loeb saksa keeles.) — Kõnetunnid .' lektooriumis peale loenguid. — Aas lava, S., mag. theol. l ) G r e t s i t e e t ü h e s h a r j u t u s t e g a , 2 t., n. 18—20, seminaris. 2) E k s e g e e t i l i s i h a r j u t u s i (imedelood), 1 t., r. 17-—19, seminaris, kahe nädala tagant. — Kõnetunnid : peale loenguid seminaris. Sild, o . , mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Riia), ajaloolise usuteaduse korra- line professor, dekaan. 1) Ü l d i n e k i r i k u l u g u , u s u p u h a s t u s e a e g , 4 t., k., n. 12—13, 1. 11—13, aud. 3. 2) P a l e o g r a a f i l i n e p r a k t i - k u m, 1 t., n. 16 —17, aud. 3. 3) V a l i t u d a i n e d r i s t i u s u a r h e o - l o o g i a s t ü h e s p r a k t i l i s t e t ö ö d e g a , 1 t., r. 16—17, usuteadusi, arheoloogia kabinetis. — Kõnetunnid: n. 11.30—12 ja I. 10.30—11 dekanaadis (Peeter Põllu t. 2); peale loenguid ja praktikumi lektooriumis resp. seminaris; kodus (Kindral Põdra t. 10, tel. 7-48) 1. 15—16. Kõpp, J , dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tegeliku usuteaduse korraline professor, rektor. 1) S i s e - j a v ä l i s m i s j o n (lõpp), 1 t , t. 12—13, aud. 3. 2) K a t e h e e t i k a , 3 t., e., t., n. 11—12, aud. 3. 3) H o m i l . - k a t e h e e t . s e m i n a r , 3 t., k. 10 —12, seminaris, n. 18.30 — —19.30 (ilma akad. veerandita) kirikus. — Kõnetunnid : lektooriumis resp. seminaris pärast loenguid ja praktikumi; rektoraadis e., n. 13—14. Süstemaatil ise u s u t e a d u s e professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Taul, J., dr. theol., eradotsent. 1) D o g m a a t i k a a j a l u g u , 2 t., k., n. 8—9, aud. 3. 2) D o g m a a t i k a p r a k t i k u m , 2 t., t. 18 — 20, seminaris. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. C XX.J Loengute ja praktil iste tööde kava 1937. I 13 V õ r d l e v a u s u n d i t e a d u s e dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Masing, H., mag-, theol. 1) U s u p s ü h h o l o o g i l i n e p r a k t i k u m , 2 t., n. 17—19, seminaris. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Martinson, V., cand. theol. (Petrogr. Vaimul. Akad.), apostliku õigeusuteaduse korraline professor. 1) D o g m a a t i k a III —IV, 4 t., e. 12—13, t., k. 13—14, r. 11—12, seminaris. 2) V e n e m a a õ i g e u s u k i r i k u l u g u , 2 t., e. 13—14, r. 12—13, seminaris. — Kõnetunnid : seminaris peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . Rahamägi, H. B., dr. theol., dr. theol. h. c. (Upsala), end. korr. professor, piis- kopp. 1937. a. I p. a. loengute pidamise kohustusest vabastatud. Taul, J., dr. theol. Vt. ülemal süstemaatilise usuteaduse professuur. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Aas lava, S., mag. theol. Vt. ülemal Uue Testamendi õppetool. Masing, H., mag. theol. 1) H e e b r e a k e e l p r a k t i l i s t e h a r j u t u s - t e g a II, 3 t., e. 16—17, k., r. 15—16. 2) I i s r a e l i r a h v a a j a l u g u II, 2 t., e. 17—18, k. 16—17, aud. 3. 3) Vt. võrdleva usunditeaduse dotsentuur. Võrk, E., ülikooli muusikaõpetaja. H a r j u t u s i k i r i k u m u u s i k a s ü h e s v a s t a v a t e s e l e t u s t e g a , 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. Jõks, R , abijõud muusika alal. H ä ä l e s e a d m i n e , 2 t. Aeg ja koht teata- takse edaspidi. I. Õigusteaduskond. Uluots,_J., dr. jur. h. c. (Szeged), Eestimaa õiguse ajaloo korraline professor. 1) Õ i g u s e ü l d õ p e t u s , 2 t , e. 10—12, aud. 1. 2) E e s t i m a a õ i g u s e a j a l u g u , 4 t., t., 1. 9—11, aud. 5. 3) P r a k t i l i s i t o i d õ i g u s e a j a - l o o s , 2 t. (kahe nädala tagant) e. 16—18. Õigust, sem. Lai 34. 4) Eesti a g r a a r õ i g u s , 2 t., t. 17—19, Aia tn. 46, suur. aud. — Kõnetunnid: üli- kooli lektooriumis peale loenguid. Ein, E., dr. jur., Rooma õiguse erakorraline professor, dekaan (kuni 1. III 37). 1) R o o m a õ i g u s e s ü s t e e m , 6 t., t. 12—14, aud. 5, k. 12—14, aud. 1, r. 9—11, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid ja deka- naadis (kuni 1. märtsini) e., k. 11—12. Maim, N., dr. jur., riigiõiguse korraline professor. 1) R i i g i õ i g u s j a õ i - g u s e f i l o s o o f i a , 6 t., k. 17—19, aud. 1, n., r. 17—19, aud. 2. 2) P r a k t i l i s i t ö i d r i i g i õ i g u s e s (koos mag. A. Mägi 'ga), 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kliimann, A.-T., dr. jur., administratiivõiguse ja -protsessi korraline professor. l ) H a l d u s õ i g u s II, 4 t. : a) ü l d k u r s u s e e r i o s a , 3 t., e. 10—12, r. 10—11, aud. 2. b) S o t s i a a l h a l d u s e e r i k u r s u s : T ö ö õ i g u s , 1 t., r. 11—12, aud. 2. 2) H a l d u s p r o t s e s s i õ i g u s , 2 t., 1. 10—12, aud. 2. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Tsivi i lõiguse j a -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Uluots, J., korr. prof. 1) T s i v i i l õ i g u s e ü l d o s a , 2 t., r. 16—18, aud. 1. — Ilus, E., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. 2) T s i v i i l - 14 C XX., õ i g u s e e r i o s a , 4 t., t. 16—18, k. 17—19, aud. 2. 3) P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l õ i g u s e s j a - p r o t s e s s i s , 2 t , n. 16—18. Õigust, sem. Lai tn. 34. — Grünthal, T., mag. jur., Riigikohtu liige. 4) T s i v i i l - p r o t s e s s , 3 t., I. 9—12, aud. 6. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kristal, H., mag. jur., kriminaalõiguse ja -protsessi professori k. t. 1) K r i m i - n a a l õ i g u s , 5 t., t. 15 —16, aud. 2, k. 9—11, aud. 2, n. 10 — 12, aud. 4. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k r i m i n a a l õ i g u s e s , 2 t , k. 15 —17. Kri- minalistika-kabineti ruumides, Lai tn. 34. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ounap, R., kriminalistika õpetaja. 1) K r i m i n a l i s t i k a , 2 t., k. 18—20. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k r i m i n a l i s t i k a s , 2 t., n. 18—20. Kri- minalistika-kabineti ruumides, Lai tn. 34. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja praktilisi töid. Poliit i l ine ökonoomia j a statistika. Vt. allpool II osa. Vaabel, J., dr. jur., finantsõiguse erakorraline professor. 1) Va a t l u s i f i n a n t s - a j a l o o s t , 2 t. 2) R i i g i e e l a r v e t e h n i l i n e j a m a j a n d u s l i k a n a l ü ü s , 2 t. 3) M a k s u n d u s õ i g u s e e r i p r o b l e e m e (seminari- har|utuistega), 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Piip, A., rahvusvahelise õiguse korraline professor. 1) R a h v u s v a h e l i n e Õ i g u s , 4 t., t. 11 —13, k. 10 — 12, aud. 1. 2) P r a k t i l i s i t ö i d r a h - v u s v a h e l i s e s õ i g u s e s , 2 t., e. 16—18, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kaubandusõiguse j a -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Piip, A., korr. prof. (Õigusteaduskonna ja majandusteaduse-osakonna üliõpi- lastele.) 1) K a u b a n d u s õ i g u s , 4 t , e. 12—14, aud. 2, t., 13—14, aud. 1, k. 12—13, aud. 2. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k a u b a n d u s õ i - g u s e s , 2 t., t. 18—20, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid: ülikooli lek- tooriumis peale loenguid. Leesment, L., dr. jur., tsiviilõiguse dotsent. l j R o o m a õ i g u s 1 u g u ü h e s p r a k t i l i s t e t ö ö d e g a , 4 t., k., r. 9 — 11. 2) T s i v i i l - õ i g u s e e r i k u r s u s , 2 t., 1. 16—18. 3) K ü s i m u s i H i i n a õ i - g u s e s t (vabatahtlik aine), 1 t., k. 12—13. Koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. O p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Palvadre, A., Riigikohtu abiesimees. Loeb ülesandel: H a r j u t u s i h a l d u s - õ i g u s e j a - p r o t s e s s i a l a l , 2 t., 1. 11—13. Õigust, sem. Lai 34. — Kõnetunnid : sealsamas peale harjutusi. Grünthal,, T., mag. jur., Riigikohtu liige. Loeb ülesandel : P r a k t i l i s i . t ö i d t s i v i i l p r o t s e s s i j a - õ i g u s e a l a l , 2 t., 1. 16—18. Õigust, sem. Lai tn. 34. — Kõnetunnid : sealsamas peale praktilisi töid. Räägo, R., Riigikohtu prokurör. Loeb ülesandel: 1) K r i m i n a a l p r o t s e s s , 2 t., e. 9—11, aud. 5. 2) K r i m i n a a l p r o t s e s s i h a r j u t u s i , 2 t., e. 13—15, aud. 6. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kann, P., Riigikohtu liige. Loeb ülesandel : S õ j a k r i m i n a a l õ i g u s e e r i - k ü s i m u s i , 2 t., 1. 12—14, aud. 2. —• Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Mägi, A., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Loeb ülesandel: 1) E e s t i - j a . n a a b e r r i i k i d e r i i g i õ i g u s , 2 t., e. 17—19, aud. 6. 2) Õ i g u s f i l o s o o f i a a j a l u g u (XVIII ja XIX sajand), 1 t., k. 11—12, aud. 2. 3) P r a k t i l i s i t ö i d r i i g i õ i g u s e a l a l (koos c x x . , Loengute j a prakti l iste tööde kava 1937. I 15 prof. N. Maim'iga), 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ilus, E„ mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Vt. tsiviilõiguse ja -protsessi professuur. Nurk, M., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Loeb ülesandel : P a n d i - õ i g u s (võrdlev käsitlus), 2 t., n. 15—17, aud. 4. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Lender, U., mag. jur., ajut. ülemääraline abiõppejõud. Loeb ülesandel : R a h - v u s v a h e l i n e e r a õ i g u s , 1 t. (kahe nädala tagant), 1. 15—17, aud. 2. Rooks, G., dr. med., kohtuliku arstiteaduse dotsent. Loeb ülesandel : K o h t u - l i k a r s t i t e a d u s , II o s a (soovitav aine), 2 t., 1. 12—-14, kohtuliku arsti- teaduse inst., vanas anat. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor Loeb ülesandel : V e n e s e a d u s t e l u g e m i n e (Õigusteaduskonna üliõpilastele), 2 t., e. 9 —10, aud. 4, t. 8—9, aud. 6. — Kõaetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Madissoon, H., dr. med., kohtuliku arstiteaduse eradotsent. Loeb vabatahtliku ainena: K o h t u a r s t i t e a d u s e k u r s u s e v a l i t u d p e a t ü k k e , II osa, 2 t , n. 18—20. Patoloagia-inst., uues anatoomikumis, Näituse 2. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Adams, V., mag. phil. Loeb ülesandel (soovitava ainena Õigusteaduskonna ja Filo- soofiateaduskonna üliõpilastele) : P r a k t i l i n e k õ n e o s k u s a l g a j a i l e j a e d a s i j õ u d n u i i e , 2 t., k. 19—21, aud. 3. — Kõnetunnid : ülikooli lek- tooriumis peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . Grimm, D., dr. jur. (Peterburi), prof. emer. Käesoleval aastal loengutest vabas- tatud. Tjutr jumov, I., prof. emer. 1) T s i v i i l p r o t s e s s , 2 t., t. 10—12, aud. 4. 2) P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l p r o t s e s s i s j a - õ i g u s e s , l t . , t. 16 —17, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. II. Majandusteaduse-osakond. Kurtšinski, M., dr. jur, majandusteooria korraline professor. 1) P o l i i t i l i n e ö k o n o o m i a , 4 t., k., n. 12 —14, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p o l i i - t i l i s e s ö k o n o o m i a s , 1 t., ülenädalati, aeg kokkuleppel kuulajatega. Statistika-ökonoomilises kabinetis. 3) E r i k ü s i m u s i t e o r e e t i l i s e s p o l i i t i l i s e s Ö K o n o o m i a s , 2 t., r. 12—14, aud. 2 (saksa keeles). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Finantsõigus. ( ;Vt. ülevalpool I osa. Majanduspoliitika professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Kongo, K., mag. rer. oec. 1) M a j a n d u s p o l i i t i k a ü l d k u r s u s I, 2 t., t. 18—20. 2) S e m i n a r m a j a n d u s p o l i i t i k a ü l d k u r s u s e s I, 1 t., k.18—19. 3) S e m i n a r m a j a n d u s p o l i i t i k a s (vana õppekava järgi), 2 t., n. 18 — 20, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Poom, Ed., mag. rer. oec., käitisõpetuse dotsent. 1) K ä i t i s m a j a n d u s - t e a d u s , 4 t., n. 11—13, aud. 2, r. 12—14, aud. 1. 2) S e m i n a r k ä i - t i s m a j a n d u s t e a d u s e s , 2 t., e. 11—13, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid ja dekanaadis e. 13—14. 16 C XX., Kaasik, N., dr. jur., majandusõiguse dotsent. 1) M a j a n d u s õ i g u s e ü l d - k u r s u s , 4 t., r., 1. 11 —13, aud. 5. 2) M a j a n d u s õ i g u s e s e m i - n a r , 2 t., aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ülikooli lek- tooriumis peale loenguid. Raamatupidamise ja kir javahetuse dotsentuur — v a k a n t n e . Loevad üles- andel : Valk, V., mag. rer. oec. 1) R a a m a t u p i d a m i s e ü l d - k u r s u s j a p r a k t i k u m , 5 t., k. 16- 18„ 1. 15—17, Aia tn. 46, suur. aud., n. 17—18, aud. 5 — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kaljot, A. 2) K a u b a n d u s k i r j a v a h e t u s , 2 t., r. 16—18, aud. 5. — Kõne- tunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Malm, F. 3) R a a m a t u - p i d a m i n e II, 2 t., k. 18—20, Aia tn. 46, suur. aud. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid Mark, R., I järgu kaub. insener (Moskva kommertsinst.), kaubateaduse dotsent. 1) K a u b a t e a d u s I, 2 t., e. 12 —14. 2) K a u b a t e a d u s II, 2 t., k. 12—14, aud. Rüütli tn. 2, III kord. 3) P r a k t i l i s i t ö i d k a u - b a t e a d u s e s , 8 t., I rühm t. 10—12, II rühm n. 17—19, III rühm n. 10-12, IV rühm r. 10 — 12. Kaubateaduse kabinetis. — Kõnetunnid : kaubateaduse kabinetis peale loenguid. Kant, Edg., dr. phil. nat., majandusgeograafia korraline professor, prodekaan. 1) B a 1 t o s k a n d i a , e r i t i E e s t i m a j a n d u s g e o g r a a f i a , 4 t., k., n. 16—18. Botaanika-aia aud. 2) S e m i n a r r e g i o n a a l s e s m a j a n d u s g e o g r a a f i a s , 4 t., k. 18—20 (algajaile), r. 16 —18 (edasi- jõudnuile). Demonstratsioonid botaanika aia auditooriumis, tööd majandusgeo- graafia seminaris, Rüütli tn. 24. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja dekanaadis t., r. 12—13. Sepp, H., dr. phil., Eesti- ja põhjamaade ajaloo dotsent. Ü l d i n e m a j a n d u s - a j a l u g u , 2 t., e. 13—14, k. 11—12, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lek- tooriumis peale loenguid. Tõnisson, J., dr. jur. h. c , ühistegevuse professor (Eesti Ühistegelise Liidu poolt ülevalpeetav õppekoht). 1) Ü h i s t e g e v u s e ü l d k u r s u s II, 2 t., 1. 12—14, aud. 1. 2) Ü h i s t e g e v u s e e r i k u r s u s (Põllumajandus- teaduskonna üliõpilastele), 2 t., e. 17 —19, Aia tn. 46, geoloogia-inst. aud. 3) Ü h i s t e g e v u s e s e m i n a r , 2 t., t. 10 —12, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis ja Aia tn. 46, geol. aud. peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Piiroja, J., pangadirektor. Loeb ülesandel : P a n g a n d u s , 2 t., k. 15—17, aud. 6. — Kõnetunnid ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ahas, Ed. Loeb ülesandel (soovitava ainena) : S t e n o g r a a f i a , 2 t., e., r. 19 — 20, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Mägi, H. Loeb ülesandel (soovitava ainena) : M a s i n a k i r i , 2 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : teatatakse hiljemini. Harris, H. C. C., B. A. (Mad ras), inglise keele lektor. Loeb ülesandel: I n g - l i s e k e e l e k i r j a v a h e t u s , 2 t., e., r. 9—10, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Schreinert, K., dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. Loeb ülesandel : S a k s a k e e l e k i r j a v a h e t u s , 2 t., t. 15 —17, aud. 3. — Kõnetunnid : üli- kooli lektooriumis peale loenguid. Humal, A., dr. phil. nat., rakendusmatemaatika eradotsent. F i n a n t s m a t e - m a a t i k a , 2 t., e. 15—17. Mat.-inst. aud. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. C XX. Loengute ja praktil iste tööde kava 1937. I 17 Arstiteaduskond. Veinberg, E*, dr. med., anatoomia korraline professor. 1) I n i m e s e a n a t o o - m i a II, 5 t., e., t., k., n., r. 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a t o o m i a s , 15 t., e., t., k., n., r. 15—18. Vanas anatoomikus (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Histoloogia j a embrüoloog ia dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : era- dots. E, A u n a p . 1) H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t., r. 12—13, k. 9—10, 1. 11—12. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s , 4 t., k. 10—12. 1. 12—14. Vanas^anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid: seal- samas peale loenguid. Tiitso, M., dr. med., füsioloogia ja füsioloogilise keemia dotsent. 1) F ü s i o l o o - g i a j a f ü s i o l o o g i l i n e k e e m i a , 5 t., e. 9—II, t., n., r. 9—10. 2) F ü s i o l o o g i l i n e j a f ü s i o l o o g i l i s - k e e m i l i n e p r a k t i k u m , 4 t., t., r. 10—12. 3) Loeb ülesandel: F ü s i o l o o g i a , 3 t., (farmaatsia ja loodusteaduse üliõpilastele). Aeg teatatakse edaspidi. Füsioloogia-instituu- dis (Näituse t. 2.) — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Barkan, G., dr. med. (München), farmakoloogia korraline professor. (Loeb saksa keeles.) 1) E k s p e r i m e n t a a l n e f a r m a k o l o o g i a j a t o k s i k o - l o o g i a II, 4 t., e., t., n., r. 9—10. 2) F a r m a k o t e r a a p i a (ühes har- jutustega retseptide kirjutamises), 2 t., n., 1. 12—13. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid : Sealsamas peale loenguid. Väides, A., dr. med., üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia korraline pro- fessor. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a t o o m i a , 6 t., t., n., r. 8 9, k. 9 — 10, t. 10—11, e. 11 —12. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p a t o l o o g i l i s e s h i s t o - l o o g i a s , 4 t., e. 12—14, n. 10—12. 3) K l i i n i l i s e d s e k t s i o o n i d , ennelõunastel tundidel, vastavalt kliinikutele. Patoloogia-instituudis (Näituse tän. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Rammu], A., dr. med., hügieeni korraline professor. 1) H ü g i e e n , 3 t., n. 12—13 9 0, 1. 11 — 12.30. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h ü g i e e n i s , 3 t., n. 13.30—15, 1. 12.30—14. 3) Õ p p e k ä i g u d , 3 t. näd. Aeg kokkuleppel osavõtjatega. Hügieeni-instituudis (Aia tän. 46). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Schlossmann, K-, dr. med., bakterioloogia korraline professor, dekaan (kuni I III 37). 1) E r i b a k t e r i o l o o g i a , 3 t., e., k., r. 10—11. 2) P r a k t i - l i s i t ö i d b a k t e r i o l o o g i a s , 3 t., k., r. 11 —1230. Bakterioloogia- ipst. (Aia tän. 46). 3) I n f e k t s i o o n i h a i g u s t e - k l i i n i k , 1 t., n. 16 —17. L'nna nakkushaiguste haiglas (Aleksandri t. 80. Loeb eradots. F. Lepp). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Masing, E., dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. 1) I s i s e h a i g u s t e - k l i i n i k , 6 t., e., t., k., n. 930—11. 2) P a t o - l o o g i l i n e f ü s i o l o o g i a , . 1 t., n. 18—19. (Loeb saksa keeles.) I sise- haiguste-kliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Vadi, V., dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. 1) D i a g n o s t i k a II, 3 t., t. 11— 14 2) II s i s e h a i g u s t e - k 1 i i n i k , 4 t., k. 9—11, 1 12—14. Loeb ülesandel: 3) K l i i n i l i s e k e e m i a j a m i k r o s k o o p i a p r a k t i k u m , 3 t. (farmaatsia üliõpilasile), r. 12—15. II sisehaiguste-kliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Eripatoloogia, diagnostika j a teraapia dotsentuur (polikliinik) - v a k a n t n e . Lo evad ülesandel : eradotsent F L e p p ja eradotsent A Arrak. S i s e - h a i g u s t e p o l i k l i i n i k , 6 t., e., n., r. 15- 17 (kumbki kolm tundi näd ). Polikliinikus (Gustav Adolf* tän. 12). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. 2 18 Karell, U., dr. med., kirurgia erakorraline professor. 1)1 h a a v a k l i n i k , 6 t., e., k. 12—14, r. 11 —13. 2) K l i i n i l i s e d l õ i k u s e d s e l e t u s t e g a p r a k t i k a n t i d e l e , igapäev kella 8 alates. I haavakliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kirurgia professuur (II haavakl i in ik) — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : pro- fessor U. Karell, n. 10 — 12, 1. 10 —11 ; eradotsent A. Linkberg, e. 10—12. 1)11 h a a v a k l i i n i k , 5 t., e., n. 10—12, I. 10—11. 2) K l i i n i l i s e d l õ i - k u s e d s e l e t u s t e g a p r a k t i k a n t i d e l e , igapäev, alates k. 8 h. II haa- vakliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Günekoloogia j a sünnitusabi pro fessuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: prof. emer. J. Miländer : 1) S ü n n i t u s a b i j a n a i s t e h a i g u s t e õ p e - t u s , l t . , k. 8 — 9. 2) N a i s t e k l i i n i k , 6 t., e., t:., n., r. 8.30—9.30, k. 17—19. Naistekliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid :'sealsamas äripäeviti 9.30—10. Lüüs, A., dr. med., pediaatria korraline professor. L a s t e h a i g u s e d j a k l i i - n i k , 4 t., e., t., k., n. 11—12. Lastekliinikus (Veski t. 6). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Puusepp,, L., dr. med. (Peterb. Sõjav. Arstit. Akad.), dr. med. h. c. (Padua), dr. med. h. c. (Stefan Bathory ülik. Vilnos), Portugali Teaduste Akadeemia ja Torino Arstitead. Akadeemia k. 1., Pariisi Kirurgia Akad. 1-kaast., neuro- loogia korraline professor. 1) N e u r o p a t o l o o g i a , 2 t., t. 13 —15. 2) N ä r v i h a i g u s t e - k 1 i i n i k , 3 t., k. 11—12, r. 10—12. Närvikliinikus (Maarjamõisa väljal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Bresowsky, M., dr. med.( psühhiaatria korraline professor. 1) Ü l d i n e p s ü h h o - p a t o l o o g i a , 2 t., t., r. 18—19. 2) V a i m u h a i g u s t e k l i i n i k j a p o l i k l i i n i k , 2 t., t. 10—12. 3) P s ü h h o p a a t i l i s e d k o n s t i t u t - s i o o n i d , r e a k t s i o o n i d j a a r e n e m i s e d , 2 t,, k. 17—19. Vaimu- ja närvihaiguste-kliinikus (Tallinna t. 48). — Kõnetunnid : sealsamas äripäe- viti 11—12. Uudelt, J., dr. med., oftalmoloogia korraline professor. S i l m a h a i g u s e d j a - k l i i n i k , 6 t., e„ t., n., r. 9—10, 1. 8—10. Silmakliinikus (J. Kuperjanov'i ja Vallikraavi t. nurgal). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Rooks, (!., dr. med., kohtuliku arstiteaduse dotsent. 1) K o h t u l i k a r s t i - t e a d u s , 3 t., n., 1. 11 — 12, r. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d s a m a s a i n e s , 1 t. Aeg kokkuleppel. 3) L a h k a m i s i (materjali ulatuse järgi), kella 12—14. Vanas anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Paldrok, A., dr. med., dr. med. h. c. (UpsalaJ, M. A. N, M. S. M. Svecanae, dermatoloogia ja veneroloogia korraline professor. 1) S u g u h a i g u s e d , 4 t., t. 12—14, k., n. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d (mittesunduslik), 2 t., k., n. 13—14. Polikliinikus (Gustav Adolfi tän. 12). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Saareste, E., dr. med., kõrva-, nina- ja kurguhaiguste korraline professor. 1) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s e d , 4 t., k., 1. 15 —17. Poli- kliinikus (Gustav Adolfi t. 12). 2) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g e t e v a s t u v õ t m i n e j a p r a k t i l i s e d h a r j u t u s e d , 18 tundi, äripäeviti 14—17. Polikliinikus. 3) K õ r v a - , n i n a - i a k u r g u h a i g e t e o p e - r a t s i o o n i d j a k l i i n i l i n e r a v i m i n e . Äripäeviti k. 11 —14. I haava- kliinikus (Toomimäel). Kõnetunnid : polikliinikus peale loenguid. Stamm, J., dr. pharm., farmakognoosia korraline professor. 1) F a r m a k o g - n o o s i a , ü l d i n e (VI ja VIII sem. üliõpilasile), 4 t., t., r. 10—12. Vana anatoomikumi auditooriumis. 2) D r o o g i d e m i k r o s k o o p i l i n e a n a - t o o m i a (VI sem. üliõpilasile), 1 t., e. 10—11. Histoloogia-instituudis- 3) F a r - m a k o g n o o s i a m i k r o s k o o p i l i n e p r a k t i k u m , I osa (VI sem, üli- 19 õpilasile), 5 t., e. 11—13, n. 10—13. Histoloogia-instituudis. 4) K o h t u - k e e m i a p r a k t i k u m , II osa (VI sem. üliõpilasile), 3 t., 1. 10—13. 5) Far- m a k o k e e m i a p r a k t i k u m , II osa (VIII sem. üliõpilasile), 3 t., k. 10—13. Farmakognoosia-instituudis (Rüütli t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas t., k., r., I. 13-13.30. Parts, H., dr. pharm., farmatseutilise keemia korraline professor. 1) F a r m a t- s e u t i l i n e k e e m i a , II osa, 5 t., e., t., k., n., r. 9—10. 2) K e e m i - l i s t e r o h u a i n e t e s ü n t e e s , 3 t., 1 8—11. 3) R o h u a i n e t e v ä ä r - t u s e j a p u h t u s e k e e m i l i n e j ä r e l e k a t s u m i n e , 3 t., 1. 11 —14. Farmatseutilise keemia instituudis (Rüütli t. 2 ) . — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Jürgens, B-, dr. med., patoloogia ja ortopeedilisc kirurgia dotsent. 1) O p e - r a t s i o o n i k u r s u s , 4 t., 1. 8—10, 15—17. Oper, kirurgia kabinetis. 2) O r - t o p e e d i a , 1 t., r. 13—14. 3) M a s s a a ž , 2 t., k. 15—17. I haavakliinikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Hiie, V., dr med., hambahaiguste dotsent. 1) H a m b a h a i g u s e d , 2 t , e., n. 17—18. 2) P o 1 i k 1 i i n i 1 i n e p r a k t i k u m , 4 t., e., n. 15—17. Hamba- polikliinikus (Rüütli t. 24). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Veiderpass, N., dr. pharm., rakendusfarmaatsia dotsent. 1) G a l e e n i l i n e f a r - m a a t s i a , 3 t., e., t., k. 8—9. 2) A p t e e g i r e t s e p t u u r j a a r s t i - m i s v a h e n d i t e s t e r i l i s a t s i o o n , 2 t., n., r. 8 — 9. 3) G a l e e n i - l i s e f a r m a a t s i a p r a k t i k u m , 3 t., t. 17—20. 4) A p t e e g i r e t - s e p t u u r i p r a k t i k u m , 3 t., n. 17—20. Rakendusfarmaatsia-instituudis (Rüütli t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Kleitsman, R., dr. med., naistehaiguste ja sünnitusabi eradotsent. Loeb ülesan- andel.' N a i s t e h a i g u s t e d i a g n o s t i k a (arstiteaduse üliõpilasile), 1 t., e. 18—19. Naistekliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Normann, H., dr. med., arstiteaduse ajaloo eradotsent. Loeb ülesandel: I a t r o - k e e m i k u t e j a i a t r o f ü ü s i k u t e k o o l , XVIII s a j a n d i m e d i t s i i n i - l i s e d s ü s t e e m i d n i n g p õ h i p r o b l e e m i d a r s t i l i s e s t e e t i - k a s t (arstiteaduse üliõpilasile), 1 t., e. 19—20. Kohtuarstiteaduse-instituu- dis. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid, Haldre, J., dr. med., röntgenoloogia eradotsent. Loeb ülesandel : R ö n t g e n o - l o o g i a (arstiteaduse üliõpilasile), 2 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. Naiste- kliinikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tiganik, L., dr. phil. nat., keemia eradotsent. Loeb soovitava ainena (arstiteaduse ja farmaatsia üliõpilasile) : S õ j a k e e m i a j a - t e h n o l o o g i a ü h e s h a r j u - t u s t e g a , 2 t. Aeg kokkuleppel. Keemia-aud. — Kõnetunnid: e., t., k., n., r. 12—13 omas kabiaetis. P r o s e k t o r i d . Aunap, E., dr. med., anatoomia prosektor ja anatoomia eradotsent. 1937. a, I p. a. loengutest vabastatud ; vt. ülemal histoloogia dotsentuuri all. E r a d o t s e n d i d . Lepp, F., dr. med., sisehaiguste eradotsent. I n f e k t s i o o n h a i g u s t e k l i i - n i k , l t . , n. 16—17. Linna nakkushaiguste haiglas (Aleksandri t. 80). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Vt. ülemal eripatoloogia, diagnostika ja teraapia dotsentuur (polikliinik). 20 Loengute ja prakti l iste tööde kava 1937. I C XX. Arrak, A., dr. med., sisehaiguste eradotsent. 1937 a. I p. a. loengutest vabas- tatud ; vt. ülemal eripatoloogia, diagnostika ja teraapia dotsentuur (polikliinik). Rives, J., dr. med., närvihaiguste eradotsent. (Viibib Rockefeller Foundation'i stipendiaadina välismaal.) Blessig, £., dr. med., prof. emer. Loeb eradotsendina : V a l i t u d p e a t ü k k e o f t a l m o l o o g i a a l a l t (saksa keeles), 1 t. Aeg kokkuleppel kuulajatega. Silmakliinikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kuriks, C)., dr. med., oftalmoloogia eradotsent. 1S'37. a. I p. a. loengutest va- bastatud. Hansen, P., dr. med., naha- ja suguhaiguste eradotsent. K o s m e e t i l i s e d n a h a h a i g u s e d j a n e n d e r a v i m i s e m e e t o d i d , l t . Aeg kokku- leppel kuulajatega. Polikliinikus (Gustav Adolfi 12) — Kõnetunnid sealsamas peale loenguid. Linkberg, A., dr. med., kirurgia eradotsent. 1937. s. I p. a. loengutest vabasta- tud ; vt. ülemal kirurgia professuur (II haavakliinik). Madissoon, H., dr. med., kohtuliku arstiteaduse ereidotsent. A r s t i t s i v i i l - j a d i s t s i p l i n a a r v a s t u t u s j a a r s t i v a s t u t u s e l e v õ t m i n e A r s t i d e K o j a j a C o d e x D e o n t o l o g i c u s M e d i c o r u m * i a l u - s e l , 1 t., t. 19—20. Patoloogia instituudis (Näituse t. 2). — Kõnetunnid t sealsamas peale loenguid. Sinka, R.f dr. med., pediaatria eradotsent. J o o n i l a s t e h a i g u s t e s e m i - o o t i k a s t j a p r o f ü l a k t i k a s t , 1 t., e. 17—18. Tartu linna laste arst- likus nõuandlas (Ülikooli tän. 28). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Salasoo, H., dr. pharm., farmatseutilise keemia eradotsent. Loeb ülesandel soo- vitava ainena : A p t e e g i s e a d u s a n d l u s , l t . (farmaatsia üliõpilasile). Aeg kokkuleppel. Farmatseutilise keemia instituudis (Rüütli t. 2). — Kõne- tunnid .* sealsamas peale loenguid. Tomingas, Alma, dr. pharm., farmakognoosia eradotsent Loeb ülesandel soovi- tava ainena: V a l i t u d p e a t ü k k e f a r m a k o k e e m i a s t , 1 t., k. 9 10 (IV kursuse farmaatsia üliõpilasile). Farmakognoosia-instituudis (Rüütli t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kask, M., dr. med., hügieeni eradotsent. I s i k l i k t e r v i s h o i d , l t . Aeg teatatakse edaspidi. Hügieeni-instituudis (Aia t. 46.) — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Paris, H., dr. pharm., farmakognoosia-ravimtaimede kultuuri eradotsent. Loeb ülesandel soovitava ainena : M õ n i n g a t e r a v i m t a i m e d e k u l t u u r (far- maatsia IV kursuse üliõpilasile), 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. E r i a i n e t e õ p e t a j a d . Kalamees, A., eriainete õpetaja kehalise kasvatuse praktika alal. 1) R ü t m i l i n e v õ i m l e m i n e n a i s t e l e , 2 t., t., r. 16.30—17.20. 2) V õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., t., r. 14—14 50. 3) K e r g e j õ u s t i k u s i h t v õ i m l e - m i n e m e e s t e l e , 2 t., t., r. 18.10 — 19. 4) M a a d l u s j a t õ s t m i n e , 2 t., t., r. 12 — 13, 5) J i u - J i t s u " . a) meestele, 2 t., t., r. 11 — 12; b) naistele, 2 t , t., r. 13—14. 6) S u u s a k u r s u s E l v a s meestele ja naistele, 4 päeva 22.—25. jaanuarini (ülesandmise tähtpäev 20. jaan.). 7) K e s t e v s u u s a k u r - s u s T a r t u ü m b r u s e s n a i s t e l e j a m e e s t e l e (kogumine Tähtvere pargi ausamba j.), 14 t., e., n. 1S—16. 30 ; p. ühised suusamatkad Vapramäele, Elva, võistlustele jne 8) J ä ä h o k i m e e s t e l e , 4 t., k., 1. 15 —16.30. •— Kõnetunnid : ülikooli võimlas peale harjutusi. 21 Rannaste, E., eriainete õpetaja kehalise kasvatuse praktika aial. 1) V õ i m l e - m i n e n a i s t e l e , 4 t., e., n. 10 — 11, 19—19.50. 2) V õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., e., n. 15.40 —16 30. 3) R i i s t v õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., e., n. 19.50—20.40. 4) M ä n g u d ü l i k o o l i e s i n - d u s g r u p i l e , k. 19.50—20.40, p. 14.50—15.40. 5) J ä ä h o k i m e e s - t e l e , 4 t., k., 1. 15—17. — Kõnetunnid: ülikooli võimlas peale harjutusi. Filosoofiateaduskond. Saareste, A., dr. phil., eesti keele korraline professor. 1) E e s t i k e e l e h ä ä - l i k u t e l u g u , 2 t., e. 16—18, aud. 2. 2) E e s t i k e e l e m o r f o l o o g i a , 1 t., n. 16—17. Füüsika aud. 3) E e s t i m u r d e d ( k o n s o n a n t i s m i l õ p p j a v o k a 1 i s m i a l g u s ) , 1 t., n. 17—18. Füüsika aud. 4) S e m i n a r ( k e s k - j a ü l e m a s t e ) , 2 t., r. 16—18. Eesti keele arhiivis. Kõnelda t. ja r. 13 */a—14 Eesti keele arhiivis. Mägiste, J., dr. phil., läänemere-soome keelte korraline professor. 1) S o o m e k e e l e h ä ä l i k u t e l u g u j a m o r f o l o o g i a , 4 t., n. 12—14, aud. 6, r. 12—14, aud. 4. 2) L ä ä n e m e r e - s o o m e k e e l t e ( e r i t i e e s t i k e e l e ) d e m i n u t i i v i d (järg), 2 t., e. 12—14, aud. 4. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Mark, J., dr. phil. (Helsingi), Ungari Teaduste Akadeemia liige, uurali keeletea- duse korraline professor. 1) L a p i k e e l , 4 t., t., n. 10—12. 2) S o o m e - u g r i k e e l t e h ä ä l i k u t e l u g u , 2 t., k. 10—12, aud. Lai t. 36. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Klassilise, eriti ladina fi loloogia professuur — v a k a n t n e . Loevad üles- andel : Prof. P. Hal is te: (loengud teatatakse edaspidi). Lekt. K. Vilhelm- s o n : 1) C i c e r o , d e n a t u r a d e o r u m , 2 t., t. 9—11. 2) T e r e n - t i u s , 2 t., k. 9—11. Klass, muinast. inst. Haliste, P., cand phil. (Peterburi), klassilise, eriti kreeka filoloogia erakorraline professor. 1) K r e e k a a j a l u g u , ü l d k u r s u s (eeskätt ajaloolastele), 2 t , e., n. 11 —13. 2) K r e e k a p r o o s a - a u t o r i t e k u r s o o r i l i n e l e k t ü ü r , 2 t., t. 11—13. 3) K r e e k a l ü ü r i k u d (jätk), 2 t., k. 11 — 13. Klassilise muinasteaduse instituudis. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Romaani f i lo loogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. V . A n d e r s o n : C e r v a n t e s ' e i n t e r p r e t a t s i o o n , 2 t., n. 10 — 12, aud. 6. 2) D a n t e k e e l e a j a l o o l i n e i n t e r p r e t a t s i o o n , 1 t., aeg kokkuleppel. Prof. E. Kieckers : (loeb saksa keeles). 1) S e m i n a r ( ü l e m a s t e ) : P r a n t s u s e k e e l e v a n i m a d a l l i k a d , 1 t., r. 10—11, aud. 4. 2) V u l g a a r l a d i n a k e e l , a r v e s t a d e s e r i t i r o m a a n i k e e 1 i , 1 t., r. 11 — 12, aud. 4. L. Vaganay, dipl. et. sup. 1. cl. (Pariis) (loeb prantsuse keeles). 1) P r a n t s u s e e e l k l a s s i l i n e k i r j a n d u s j a v a s - t a v a t e t e k s t i d e s e l e t u s , 2 t., t. 16—18, aud. 4. 2) M o n t a i g n e : m õ n e d e p e a t ü k k i d e s e l e t u s , 1 t., n. 9—10, aud. 6. 3) A j a l o o - l i s e s ü n t a k s i k ü s i m u s i , 1 t., r. 9—10, aud. 6. Germaani f i lo loogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. E. K ieckers : (loeb saksa keeles). 1) R a s k e m a d v a n a ü l e m s a k i a t e k s t i d , 1 t., e. 12—13, aud. 1. 2) W o l f r a m v o n E s c h e n b a c h ' i P a r z i v a l i III r a a m a t u i n t e r p r e t a t s i o o n , 1 t., e. 13—14, aud. 1. 3) S e m i n a r ( k e s k a s t e ) : H a r j u t u s i v a n a - j a k e s k ü l e m - s a k s a k e e l e a l a l , 2 t., t. 16—18, Lai t. 36. Lekt. K. Schreinert: (loeb saksa keeles). 1) K e s k ü l e m s a k s a k l a s s i k a (järg), 1 t., r. 16—17, aud. 4. 2) K i r j a n d u s l o o l i n e p r o s e m i n a r g e r m a n i s t i d e l e : Th. S t o r m ' i n o v e l l i d , 2 t., k. 17—19. Ülikooli raamatukogus. 22 Loengute ja praktil iste tööde kava 1937. I C X X . , Mutschmann, H., M. A. (Liverpool), dr. phil. (Bonn), inglise filoloogia korraline professor (loeb inglise keeles). 1) B e r n a r d S h a w , 2 t., t., r. 18—19, aud. 1. 2) M o o d s a i n g l i s e k e e l e f o n e e t i k a , 2 t., k. 11—13, aud. 4. 3) S e m i n a r : C h a u c e r , G e n e r a l P r o l o g u e t o t h e C a n t e r b u r y T a i e s , 2 t., 1. 10—12, dekanaadi ruumides. Kõnetunnid: kodus n. 18—19. Oras, A., B. Litt. (Oxford), isiklik erakorraline professor inglise filoloogia alal. 1) L o e n g u d i n g l i s e e s i r o m a n t i k a s t , 2 t., n. 15—17, aud. 1. 2) L o e n g u d XVII s a j a n d i i n g l i s e k i r j a n d u s e s t , 2 t., I. 12—14. Lai t. 36. 3) H a r j u t u s i A l d o u s H u x l e y n o v e l l i d e s t j a e s s e e - d e s t , 2 t., r. 15—17, Lai t. 36. Kõnetunnid: peale loenguid. Wieselgren, P. W., dr. phil. (Lund), rootsi keele ja kirjanduse professor (Rootsi Valitsuse poolt ülevalpeetav õppekoht). 1) P õ h j a m a a d e k i r j a n d u s - a j a l u g u 1780.a. a l a t e s (rootsi keeles), 2 t., k. 18—20, Lai t. 36. 2) S i s - s e j u h a t u s v a n a i s l a n d i k e e l d e (järg), 2 t., t. 18 — 20, aud. 6. 3) A l a m a s t m e s e m i n a r , 2 t., igal teisel reedel 19—21, Lai t. 36. Arumaa, P., dr. phil., slaavi filoloogia erakorraline professor. 1) V e n e k e e l e v o r m i õ p e t u s , 2 t., e., r. 9—10, aud. 1. 2) L e e d u k e e l ( ü h e s h a r j u t u s t e g a ) , 2 t , k. 9—10, aud. 6, 1. 9 —10, aud. 4. 3) P r o s e m i - n a r : k i r i k u s l a a v i t e k s t i d e i n t e r p r e t a t s i o o n , 1 t., n. 9 —10» aud. 1. 4) K e s k a s t m e s e m i n a r , l t . , t. 9 —10, dekanaadi ruumides. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kieckers, E., dr. phil. (Marburg), indo-euroopa keeleteaduse korraline professor (loeb saksa keeles). 1) U u s - p ä r s i a g r a m m a t i k a j a F i r d a u s i l e k t ü ü r , 2 t., t., n. 12—13, aud. 4. 2) S i s s e j u h a t u s k e s k k ü m r i k e e l d e , 1 t., 1. 12—13, aud. 4. 3) R a s k e m a t e v a n a - i i r i t e k s t i d e s e l e t a m i n e (järg), 1 t., n. 13—14, aud. 4. 1) C i c e r o k õ n e i n t e r - p r e t a t s i o o n M i l o ü l e (järg), 1 t., 1. 13 — 14, aud. 4. 5) I n d o - e u r o o p a k e e l e t e a d u s e s e m i n a r : K r e e k a r a i d k i r j a d e s e - l e t a m i n e (järg), 1 t., t. 13—14, aud. 4. Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Karling1, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunstiajaloo korraline professor (loeb saksa keeles). 1) K e s k - , I d a - j a P õ h j a - E u r o o p a k u n s t XVII j a XVIII s a j a n d i 1, 2 t., n. 12—14. Füüsika-instit. aud. 2) T a l l i n n a k u n s t i a j a - l u g u , 1 t., r. 12—13. Füüsika-inst. aud. 2) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r : g o o t i k a , 2 t., e. 16—18. Kunstiajaloo-kabinett (Lai t. 36). 4) K e s k a s t - me j a ü l e m a s t m e s e m i n a r , 2 t., r. 16—18, iga teine nädal. Kunsti- ajaloo-kabinett (Lai t. 36). Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Suits, G., mag. phil. (Helsingi), dr. phil. h. c. (Upsala), eesti ja üldise kirjan- duse korraline professor. 1) A j a l o o l i n e r o m a a n e e s t i r o m a a n i a j a l o o s , 1 t., t. 15 — 16, aud. 5. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e v e n e k i r - j a n d u s e s t , 1 t., n. 17—18, aud. 4. 3)- P r o s e m i n a r i h a r j u t u s i ( p o e e t i k a , k i r j a n d u s l o o , t e a t r i a l a l t ) , 2 t , k. 16—18, deka- naadi ruumides. 4) K i r j a n d u s t e a d u s l i k s e m i n a r , 2 t„ r. 17—19, dekanaadi ruumides. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid ja kodus (Vallikraavi 14) e. 16—17. Anderson, W., dr. phil. (Kaasan), eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor. 1) R a h v a j u t t u d e v õ r d l e v a u u r i m i s e m e e t o d , 2 t , e. 1 1 - 1 3 , aud. 6. 2) T õ n n , 2 t., t. 11—13, aud. 6. 3) R a h v a l u u l e p r o s e m i - n a r , 2 t., r, 11—13, aud. 6. — Kõnetunnid: peale loenguid fil. seminaris. Etnograafia dotsentuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : F. Linnus, mag. phil. 1) E t n o g r a a f i l i n e p r o s e m i n a r j a s e m i n a r , 2 t., n. 17—19. E. R. Muuseumis Raadil. 2) M u s e o l o o g i a ü h e s p r a k t i l i s t e h a r - j u t u s t e g a ( e t n o g r a a f i a , m u i n a s t e a d u s e j a k u n s t i a j a l o o C XX., Loengute ja praktil iste tööde kava 1937. I 23 ü l i õ p i l a s t e l e ) , 2 t., 1. 10—12. Geol.-kab. audit. Aia t. 46. 6 . RSnk, mag. phil. : E t n o g r a a f i l i s i p a r a l l e e l e K e s k - j a I d a - E u r o o p a t a 1 u e h i t i s t e s , e r i t i s i l m a s p i d a d e s E e s t i e h i t i s i , 2 t , r. 18—20. Geol.-kab. aud. Moora, H., mag. phil., eesti ja naabermaade muinasteaduse professori k. t. 1) L ä ä n e m e r e ü m b r u s k o n d m u i n a s a j a l , 4 t., k. 10—12, n. 9—11. Geol. aud. (Aia t. 46). 2) M u i n a s t e a d u s l i k p r o s e m i n a r j a s e m i - n a r , 2 t., t. 16—18. Arheol.-kab. (Aia t. 46). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Tarvel, P., cand. hist , üldise ajaloo korraline professor, dekaan. 1) M a a i l m a - s õ j a e e l l u g u (|ärg), 2 t., e. 17—19, aud 1. 2) I n g l i s e a j a l u g u t ö ö s t u s l i k u r e v o l u t s i o o n i a j a s t u l (järg), 2 t., n. 17—19, aud. 1. 3) K e s k a s t m e s e m i n a r XIX s a j a n d i a j a l o o s t , 2 t., r. 17—19, aud. 4. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Vasar, J., dr. phil., üldise ajaloo dotsent. 1) H i l i s e m k e s k a e g , 2 t., e. 9 — 11, aud. 6. 2) K ü s i m u s i e e s t i a j a l o o s t XVIII s a j a n d i l j a XIX s a j a n d i a l u l , 2 t., e. 15—17, aud. 6. 3) P r o s e m i n a r : V a l i - t u d k ü s i m u s i , 2 t., 1. 19—21, aud. 3. — Kõnetunnid: ülikooli lektoori- umis peale loenguid. Kruus, H., dr. phil., Eesti ja Põhjamaade ajaloo korraline professor, prorektor. 1 ) E e s t i a j a l u g u o r d u a j a l (järg), 2 t., k. 16—18, aud. 4. 2) K ü s i m u s i V e n e a j a l o o h i s t o r i o g r a a f i a s t ja XIX sa j . , 2 t., 1. 12 — 14, aud. 6. 3) S e m i n a r : K ü s i m u s i E e s t i a j a l o o s t XIX s a j a n d i l , 2 t. (aeg ja koht kokkuleppel kuulajatega). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid ja prorektoraadis t., n. 13—14. Sepp, H., dr. phil., Eesti ja Põhjamaade ajaloo dotsent. 1) R o o t s i m a j a n d u s - a j a l u g u (1600—1720), 2 t., k. 13 —14, aud. 2, n. 11—12, aud. 1. 2) T a a n i m a j a n d u s a j a l u g u XIX s a j a n d i l , 1 t., t. 11—12, aud. 5 3) V a 1 i - t u d k ü s i m u s i E e s t i a j a l o o s t XVI s a j a n d i t e i s e l p o o l e l j a XVII s a j a n d i l , l t . , 1. 13—14, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektoori- umis peale loenguid. Pedagoogika professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Prof. K. R a m u l : P e d a g o o g i l i s e p s ü h h o l o o g i a p r o b l e e m e , 2 t., e., r. 11—12, Lai t. 36. J. Estam, mag. phil. 1) K e s k k o o l i õ p p e a i n e t e d i d a k - t i k a , 2 t., k. 19—21, aud. 1. 2) P r o s e m i n a r : S t a t i s t i l i s e d m e e t o d i d k o o l i j õ u d l u s t e m õ õ t m i s e s , 2 t., r. 19—21, aud. 1. A. Elango, mag. phil., 1) P r o s e m i n a r : V a l i t u d k ü s i m u s i p e d a - g o o g i l i s t e u u e n d u s l i i k u m i s t e a l a l t , 2 t., e. 18—20, aud. 3. 2) Ko o l i o l u d e k u j u n e m i n e L ä ä n e - E u r o o p a s XIX s a j a n d i l , 1 t., k. 16—17, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ramul, K., cand. phil. (Peterburi), filosoofia erakorraline professor. 1) T e a - d u s l i k m e e t o d ( l o o g i k a k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e), 2 t., e., r. 10—11. 2) S e m i n a r p s ü h h o l o o g i a s , 2 t., e. 12—14, 3) P r a k t i - l i s i t ö i d p s ü h h o l o o g i a s , 6 t., (kokkuleppel osavõtjatega), Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja seminare ja kodus (Riia t. 119) k. 16.30-17. Koort, A., dr. phil., filosoofia ja pedagoogika dotsent. 1) F i l o s o o f i a a j a - l u g u D e s c a r t e s ' i s t a l a t e s , 3 t., 1.18—20, n. 19— 20, aud. 2. 2) F i l o - s o o f i l i n e p r o s e m i n a r j a s e m i n a r : A r e n g u p r o b l e e m u u e - m a s f i l o s o o f i a s , 2 t., k. 16—18, Lai t. 36. 3) P e d a g o o g i l i n e s e m i n a r : Õ p p i m i s e p s ü h h o l o o g i a , 2 t., n. 15—17, Lai t. 36. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. 24 Volpicell i, A., dr. phil. et jur. (Room), itaalia keele ja kirjanduse professor (Itaalia Valitsuse poolt ülevalpeetav õppekoht). 1) I t a a l i a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e (järg), 2 t., e. 19—20, aud. 4, k. 20—21, aud. 6. 2) I t a a - l i a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e (ka mittefiloloogidele) 2 t., e. 17—19, aud. 4, t. 9 — 10, aud. 2. 3) V a l i t u d p e a t ü k k e i t a a - l i a k i r j a n d u s e s t ( r o m a n t i s m , m o d e r n i s m j a N o o r I t a ai ia), 1 t., k. 15—16, aud. 2. 4) I t a a l i a d i a l e k t o l o o g i a ( t e k s t i d e l u g e - m i n e j a a n a l ü ü s , p r a k t i l i s e d h a r j u t u s e d ) , 1 t., 1.10—11, aud. 2. Gulkovitsch, L., dr. phil. et med. (Königsberg), juuditeaduse korraline professor („Ühingu juudi teaduse edendamiseks Tartu Ülikoolis" ülevalpeetav õppekoht), (loeb saksa keeles). 1) A r a m e a k e e l e m o r f o l o o g i a s t s e m i k e e l t e r a a m i s t i k u s , 2 t., e. 19—21, aud. 6. 2) A b i e l u k ä s i t l u s e s t T a l - m u d i õ i g u s e s v a l i t u d k o h t a d e p õ h j a l , 4 t., t. 15—17, aud. 1, r. 17—19, aud. 3. 3) J u u d i a j a l u g u k u n i 1492. A l l i k a t e i n t e r - p r e t a t s i o o n e j a r e f e r a a t e ( s e m i n a r ) , (järg), 2 t., k. 15 —17, aud. 1. 4) U u s p l a t o n i s m i e d a s i k a n d j a d j u u d i f i l o s o o f i a s , 2 t., n. 18—20, aud. 6. 5) Z o h a r'i p õ h i m õ i s t e d , 1 t , e. 13—14, aud. 3. 6) P i i b 1 i j a t r a d i t s i o o n i m e e t o d i t e i n t e r p r e t a t s i o o n , 2 t., n. 15—17, aud. 2. 7) F i l o l o o g i l i n e p r o s e m i n a r (aeg ja koht teatatakse edaspidi). Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Rudrauf, L., dr. (Paris), prantsuse keele, ^kirjanduse ja kultuuri professor (Prant- suse Vabariigi poolt ülevalpeetav õppetool). Käesoleval õppeaastal õppetööst vabastatud. O p p e ü l e s a n ] d e t ä i t j a * d j a e r a k o ] r r a l i s e d õ p p e j õ u d . Semper, J., mag. phil. Loeb ülesandel: E s t e e t i k a , 1 t., n. 16—17, aud. 5. Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Puksoo, Fr., cand. phil., ülikooli raamatukogu juhataja. P r o s e m i n a r : E e s t i r a a m a t u a s j a n d u s j a b i b l i o g r a a f i a , 1 t., k. 15—16. Ülikooli raa- matukogus. Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Ariste, P., mag. phil. Loeb ülesandel : 1) K a t s e l i s f o n e e t i l i n e p r a k t i - k u m , 2 t., 1. 9—11, Lai t. 36. 2) M u r d e u u r i m i s e m e t o o d i k a e e s t i j a s u g u k e e l t e õ p p i j a i l e (loenguid ja harjutusi), 2 t., n., r. 9—10, Lai t. 36. 3) M u r d e u u r i m i s e m e t o o d i k a s l a v i s t i d e l e (loen- guid ja harjutusi), 2 t , k. 15—17, Lai t. 36. Kõnetunnid: Eesti keele arhii- vis (Rüütli 24), igapäev 13—14. Adams, V., mag. phil. Loeb ülesandel: P r a k t i l i n e k õ n e o s k u s a l g a - j a i l e j a e d a s i j õ u d n u i l e (koos Õigusteaduskonnaga), 2 t., k. 19—21, aud. 3. Kesküla, E., mag. phil. Loeb ülesandel. : H i s p a a n i a k e e l e* l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , 2 t., k., 1. 17 — 18, aud. 6. Raun, A., mag. phil. Loeb ülesandel : S o o me - u g r i k e e l e t e a d u s e a j a - l u g u , 2 t., t. 17—19, aud. 3. E r a d o t s e n d i d . Freymann, W., dr. phil., filosoofia eradotsent. Loeb ülesandel: 1) L o o g i k a ( a l g k u r s u s ) , 2 t., e., r. 13—14, Lai t. 36. 2) P i a t o n , S ü m p o s i o n , P h a i d o n , P h a i d r o s ( f i l o s o o f i l i n e i n t e r p r e t a t s i o o n ) , 1 t., n. 19—20, aud. 4. Ernits, V», cand. phil., slaavi keelte eradotseant. Loeb ülesandel: V a l i t u d p e a t ü k k e t š e h h i k i r j a n d u s l o o s t , l t . , aeg kokkuleppel. C XX., 25 A a v i k , J., mag. phil. (Helsingi), eesti keele eradotsent. — 1937. I p. a. õppe- tööst vabastatud. Liiv, O., dr. phil., Eesti ja Põhjamaade ajaloo eradotsent. K u l t u u r i l o o l i s i k ü s i m u s i E e s t i a j a l o o s t XVII ja XVIII s a j a n d i l , 1 t., t. 18 — 19, aud 4. Kõnetunnid; ülikooli lektooriumis peale loenguid ja Riigi Keskarhiivis t. 12—13. Sildnik, A., cand. hist., Eesti ja Põhjamaade ajaloo eradotsent. E e s t i m a a k u b e r m a n g u a s u t i s t e a r h i i v i d XIX s a j a n d i e s i m e s e l p o o - l e 1, 1 t., t. 19—20, aud. 4. Kõnetunnid: Riigi Keskarhiivis äripäeviti 11—13. A n n i s t , A., dr. phil., eesti ja üldise kirjanduse eradotsent. Loeb ülesandel : S o o m e j a e e s t i k i r j a n d u s e v õ r d j o o n i , 2 t., t. 16—18, aud. 6. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Loorits, O., dr. phil., rahvaluule eradotsent. Loeb ülesandel : P r o s e m i n a r r a h v a l u u l e s : 1) t e o r e e t i l i n e o s a , 1 t., 2) p r a k t i l i n e o s a , 2 t., Eesti Rahvaluule Arhiivis (Aia t. 42). Aegf kokkuleppel osavõtjatega. — Kõnetunnid : Eesti Rahvaluule Arhiivis äripäeviti 10—14. L e k t o r i d . Veski, J. V., dr. phil. h. c., eesti keele lektor. 1) T e g e l i k e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a (tuletusõpetus ja süntaks), 3 t., e., n., 1. 15—16, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a a l a l , l t . , 1. 14—15, aud. 5. 3) E e s t i k i r j a n d u s l o o p e a j o o n i (eesti kirjandus venestusajal, järg), 2 t., k., r. 15—16, aud. 5. 4) E e s t i k e e l e j a k i r j a n - d u s e m e t o o d i k a , 2 t., n. 8—10, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektoo- riumis peale loenguid. Suits, A., mag. phil. (Helsingi), soome keele lektor. 1) S o o m e k e e l a l g a - j a i l e (soome keele morfoloogia ja tõlkimine), 3 t., k. 11 —13, aud. 6, r. 14—15, aud. 2. 2) S o o m e k e e l e d a s i j õ u d n u i l e (soome keele süntaks ja kirjutusharjutusi), 3 t., k. 14—15, aud. 6, n. 14—15, aud. 2, r. 15 — 16, aud. 6. 3) S o o m e k e e l e p r a k t i l i n e k u r s u s (ka mittefiloloogidele, konver- satsioooi ja tõlkimist), 2 t., k. 15 —16, aud. 4, r. 16—17, aud. 6. 4) S o o m e h i l i s e m r a h v u s r o m a n t i k a (soome keeli), 1 t., n. 18 —19, aud. 4. Loeb ülesandel : 5) Ü l d k u r s u s k õ n e t e h n i k a e l e m e n t i d e s t (diktsioon ja deklamatsioon), 1 t., t 16—17. Matemaatika-inst. aud. Gustav Adolfi t. 12. 6) P r a k t i 1 i s i h a r j u t u s i , 1 t., t. 17—18. Matemaatika-inst. aud. Gustav Adolfi t. 12. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Vilhe lmson, K., cand. phil. (Peterburi), vanade keelte lektor. 1) L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e : V e r g i l i u s , A e n e i s IV j a H o r a t i u s , C a r m i n a , 4 t., e. 17 —18, aud. 5, t. 17—18, aud. 5, n., r. 17—18, aud. 6. 2) K r e e k a k e e l e l e k t o r i k u r s u s : a) a l g a j a i l e (järg): X e n o p h o n , A n a b a s i s , 4 t., t., k., n., r. 14—15. b) e d a s i j õ u d - n u i l e : P l a t o n , P h a i d o n , 2 t., e. 15 —17 ja H o m e r o s , O d y s - s e i a , 2 t., n. 15—17, Klass, muinast. inst. — Kõnetunnid: ülikooli lektoo- riumis peale loenguid. Roos, E., mag. phil. Loeb ülesandel: L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e (järg) : C a e s a r , D e b e l l o G a l l i c o I (lõpuni) ; C i c e r o , In C a t i l i n a m I; O v i d i u s , M é t a m o r p h o s é s (valitud palad), 4 t., e. 18—19, aud. 5, n. 18—19, aud. 3, r. 18—19, aud. 5, 1. 16—17, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Prantsuse kee le lektor i k o h t — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: L. V a g a n a y : 1) P r a n t s u s e k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e , 2 t., n. 10—11, aud. 5, r. 10—11, aud. 6. 2) P r a n t s u s e k e e l e k õ r g e m k u r - s u s , 2 t., k. 10—12, aud. 3. Lekt. B. P r a v d i n : P r a n t s u s e k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , 4 t., e. 8 - 9 , aud. 4, k. 19—21, aud. 2. 1. 11—12, aud. 4. 26 C X X . j Schreinert, K., dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. 1) S a k s a k e e l e l e k - t o r i k u r s u s , 3 t., e. 15—16, k. 9—10, 1. 15—16, aud 4. 2) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s g e r m a n i s t i d e l e , 3 t.,e. 16—17, k. 10—11, 1. 16—17, aud. 4. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Harris, Henry, C. C., B. A. (Madras), inglise keele lektor. 1) L e k t o r i k u r - s u s , k a a s a e g n e k i r j a n d u s , Grupp A, 2 t., e. 11—12, aud. 4, n. 9—10, aud. 2. Grupp B, 2 t., e. 10—11, aud 4, n. 10—11, aud. 1. 2) K a a s a e g n e a j a l e h t , Grupp A, 2 t., t. 12—13, aud. 2, r. 11—12, aud, 1. Grupp B, 2 t., t. 11—12, aud. 2, r. 10 —11, aud. 1. 3) G r a m m a t i k a , 2 t., k. 12 —13, aud. 3, I. 9—10, aud. 1. 4) T e i n e l e k t o r i k u r s u s : „W a l t e r S c o t t " , 2 t., t. 8—9, aud. 4, k. 13—14, aud. 6. 5) I n g l i s e k o m p o s i t s i o o n , 2 t., t. 9—10, aud. 4, n. 11 —12, aud. 5. 6) T 5 1 k i m i n e , 2 t., k. 9 — 10, 1. 1 0 - 1 1 , aud. 1. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. 1) V e n e k e e l e l e k - t o r i k u r s u s : 6 t., t. 9 — 11, aud. 6., n. 8 — 10, aud. 4, r. 18—21, aud. 6. Loeb ülesandel: 2) V e n e k i r j a n d u s e p e a j o o n i (järg), 1 t., 1. 10—11, aud. 4. 3) M o o d s a v e n e k e e l e m o r f o l o o g i a , 1 t., (aeg kokku- leppel kuulajatega). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Rootsi keele alal annab õpetust mag. G. Wieselgren : 1) L e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , 4 t., k. 18 — 20, aud. 4,1. 17—19, aud. 4, 2) L e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e , 2 t., n 17—19. aud. Lai t. 36. — Kõnetunnid: sealsa- mas peale loenguid. Fazekas, J., dr. phil. (Debrecen), ungari keele lektor. Loengud teatatakse edas- pidi. Kaplinski, J., dr. phil. (Varssavi), poola keele lektor (Poola valitsuse poolt üleval- peetav õppekoht). 1) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e (järg), 3 t., e. 19—20, aud. 2, n. 17—18, aud. 3, r. 9—10, aud. 4. 2) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e (ka mitte-filoloogidele) (M i c k i e - w i c z , P a n T a d e u s z , järg, ja teised tekstid), 2 t., e. 18—19, aud. 2, n. 16—17, aud. 3. 3) V a l i t u d p e a t ü k k e p o o l a k i r j a n d u s e s t (mo- d e r n i s m j a N o o r P o o l a ) , (poola keeles), 2 t., t. 13—14, aud. 2, k. 13—14, aud. 4. 4) P o o l a d i a l e k t o l o o g i a (slavistidele). T e k s - t i d e l u g e m i n e j a a n a l ü ü s , p r a k t i l i s e d h a r j u t u s e d , 1 t., (koht ja aeg kokkuleppel). — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Võrk, E., ülikooli muusikaõpetaja. 1) H ä ä l e r i i h m a - j a k o o r i h a r j u - t u s i , t., r. 20—22.30, pühapäeval 11.30—1330, Õigusteaduskonna dekanaadi ruumides. 2) M u u s i k a t e o o r i a , 2 t., t , r. 19 — 20. 3) K i r i k u m u u s i - kat, 2 t., n. 19—21. Usuteaduskonna seminari ruumides. — Kõnetunnid : kodus (Mäe 33), k., n., r. 15—16. Matemaatika-loodusteaduiskond. Jaakson, H., dr. phil. nat., matemaatika korraline professor. 1) M a t e m a a t i - l i n e a n a l ü ü s I, ü h e s h a r j u t u s t e g a : d i f f e r e n t s i a a l - j a i n t é - g r a a 1 a r v u t u s, 4 t., e., t., 10—11, 1. 10—12. 2) S e m i n a r m a t e m a a - t i l i s e s a n a l ü ü s i s , 2 t , e., t. 11 —12. Mat.-aud. — Kõnetunnid: mat.- inst. peale loenguid. Sarv, J., dr. phil. nat., matemaatika korraline professor. 1) K õ r g e m g e o - m e e t r i a II: p r o j e k t i i v n e g e o m e e t r i a , ü h e s h a r j u t u s t e g a , 3 t., t. 8 — 10, k. 11—12. 2) P u n k t a r v u t u s, 2 t., n. 8—10. 3) P r a k t i - k u m k u j u t a v a s g e o m e e t r i a s , 3 t., e. 13—14, n. 17—19. Mat.-inst. — Kõnetunnid : mat.-inst. peale loenguid. c x x . 3 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I 27 Matemaatika dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Humal, A., dr. phil. nat., rakendusmatemaatika eradotsent. 1) K õ r g e m a l g e b r a ü h e s h a r - ju t u s t e g a, 4 t., k., r. 12 — 14. 2) F i n a n t s m a t e m a a t i k a , 2 t., e. 15 — 17. Mat.-inst. aud. — Kõnetunnid: mat-inst. peale loenguid. Rägo, G., cand. math., mehaanika ja rakendusmatemaatika korraline professor. 1) M a t e m a a t i k a a l g p r a k t i k u m II, 3 t., k. 8—9, 1. 8—10. 2) Ü l d i n e m e h a a n i k a ü h e s h a r j u t u s t e g a , 6 t., k. 9 —11, r. 8 —10, 1. 10—12, rakendusmat. labor. — Kõnetunnid : k. 14—15, r. 10—11 omas kabinetis. Rootsmäe, T., cand. math., astronoomia ja astrofüüsika korraline professor. 1) Ü l d i n e a s t r o n o o m i a II, 2 t., n., 1. 12—13. 2) Ü l d i s e a s t r o - n o o m i a s e m i n a r , 2 t., t. 17 —19. 3) Ü l d i s e a s t r o n o o m i a p r a k - t i k u m . Aeg ilmastiku tingimuste ja kokkuleppe järgi. 4) T a e v a m e h a a - n i k a , 2 t., r. 12—14. Tähetornis. — Kõnetunnid: Tähetornis t., n. 13. Kirde, K., dr. rer. nat. (Hamburg), geofüüsika ja meteoroloogia korraline professor. 1) G e o f ü ü s i k a , 4 t., k. 13 — 15, 1. 8—10. 2) H a r j u t u s i t e o r e e t i l i - s e s m e t e o r o l o o g i a s (mat.-osak. üliõpilasile), 2 t. Aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : meteor.-observatooriumis peale loenguid. Vilip, J., dr. phil. nat., füüsika korraline professor. 1) Ü l d i n e f ü ü s i k a II, 5 t., e., t., k., n., r. 11—12. Füüsika-aud. 2) F ü ü s i k a k a t s e t e h n i k a , t., k., n. 10 — 13, t. 16 — 19, 1. 10—12. 3) I p r a k t i k u m f ü ü s i k a s , e., t., n., 1. 10—13, e., n. 16—19, k., r. 8—14. 4) II p r a k t i k u m f ü ü s i k a s (edasijõudnutele), t. 16—19, n. 10 — 13 ja 16—19, k. 8—14, 1. 10 — 13. Eritööde jaoks on laboratoorium avatud terve päeva jooksul. — Kõnetunnid : füüsika- instituudis äripäeviti 12—13. Perlitz, H., dr. phil. nat., teoreetilise ja tehnilise füüsika korraline professor, pro- rektor. I n t e r f e r e n t s i d , r u u m i l i s e d g r u p i d j a k r i s t a l l i d e s t r u k t u u r ü h e s h a r j u t u s t e j a p r a k t i k u m i g a , 6 t., e., t., k. 12—14. Füüsika-aud. — Kõnetunnid: e., t., k. 14—14.15 omas kabinetis. Paris, A , dr. phil. nat., anorgaanilise keemia korraline professor. 1) A n a l ü ü - t i l i s e k e e m i a p õ h i j o o n i , 3 t., e., t., k. 9—10. 2) K o l l o i d k e e m i a , 1 t., r. 9—10. 3) K v a l i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m (rohuteadl.) ja k e e m i a p r a k t i k u m (loodusteadl.), äripäeviti 9—13. 4) K v a l i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m (arsti- ja loomaarstiteadl.) ja k e e m i a p r a k t i - k u m (põllumajandustead. üliõp.), e., t., k., n., r. 14 - 17. 5) K v a n t i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m (rohuteadl), e., t., k , n., r. 9 —17, 1. 9—13. 6) K o l - l o i d k e e m i a p r a k t i k u m (rohuteadl.), e , t., k., n., r. 9—17, 1.9—13. — Kõnetunnid: e., t., k., n., r. 13 — 13.30 omas kabinetis. Keemia dotsentuur — v a k a n t n e Loeb ülesandel: Tiganik, L., dr. phil. nat., keemia eradotsent. 1) O r g a a n i l i s e k e e m i a p õ h i j o o n i , 4 t., e., t., k., n. 10—11. 2) S õ j a k e e m i a j a - t e h n o l o o g i a ü h e s h a r j u t u s t e g a , 2 t. Aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : e., t., k., n , r. 12—13 omas kabinetis. Lippmaa, T., dr. phil. nat., taimemorfoloogia ja -süstemaatika korraline professor. 1) T a i m e m o r f o l o o g i a j a - s ü s t e m a a t i k a (loodusteadl. ja rohuteadl.) 4 t., r. 11—13, 1. 8—10. 2) T a i m e m o r f o l o o g i a j a - s ü s t e m a a t i k a p r a k t i k u m , äripäeviti 9—13. 3) T a i m e d e m ä ä r a m i s e h a r j u t u s i , 6 t. rühmiti, e., k., n. 15 — 17. 4) G e o b o t a a n i k a s e m i n a r , 1 t. A e g kokkuleppel. 5) E e s t i õ i s t a i m e d III, harjutused, 1 t. Aeg kokkuleppel. 6) B o t a a n i l i s i e k s k u r s i o o n e . — Kõnetunnid: taimemorfol. ja -süst.- lab. n., r., 1. 10—10.30. Kabo, H., dr. phil. nat., taimefüsioloogia korraline professor. 1) T a i m e f ü s i o - l o o g i a (loodusteadl. ja metsateadl.), 4 t., t., r. 9—11. 2) T a i m e a n a t o o - m i l i n e p r a k t i k u m . Aeg kokkuleppel. 3) B o t a a n i l i n e m i k r o s k o o - p i l i n e a - l g p r a k t i k u m (loodusteadl.). Aeg kokkuleppel. 4) K o 11 o o k - 28 C X X . j v i um p r a k t i k u m i d e a r v e s t a m i s e k s , 3 t., e., k., n. 9—10. — Kõne- tunnid : Taimefüsioloogia lab. äripäeviti, peale laupäeva 11 —11.30 Riikoja, H., cand. rer. nat., selgrootute zooloogia korraline professor, dekaan. 1) S e l g r o o t u t e z o o l o o g i a II, 4 t., e. 12—13, t. 12—14, k. 12—13. 2) S e l g r o o t u t e z o o l o o g i a p r a k t i k u m II. Aeg kokkuleppel. 3) S e l g r o o t u t e s ü s t e m a a t i k a p r a k t i k u m ( L e p i d o p t e r a ) . Aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid: omas toas e., t., k. 11.45—12.15. Piiper, J.„ Ph. D. (London), selgrooliste zooloogia korraline professor. 1) S e l g - r o o l i s t e z o o l o o g i a , 3 t., e., t., k. 11—12. 2) V õ r d l e v a n a t o o m i a (närvid ja meeleriistad), 1 t., n. 11—12. 3) L o o m a g e o g r a a f i a, 1 t., r. 11 —12. 4) H a r j u t u s i s e l g r o o l i s t e z o o l o o g i a s , 2 t., t. 17 — 19. 5) H a r j u t u s i v õ r d l e v a s a n a t o o m i a s , 2 t., r. 17—19. 6) K o 1 1 o o k - v i u m s e l g r o o l i s t e z o o l o o g i a s j a v õ r d l e v a s ] a n a t o o m i a s , e., t., k., n. 12. — Kõnetunnid : omas toas peale loenguid. Õpik, A., dr. phil. nat, geoloogia ja paleontoloogia korraline professor. 1) Ü l d i n e g e o l o o g i a , 3 t., t., k., n. 13—14. 2) Ü l d i s e g e o l o o g i a h a r j u t u - s e d , 2 t. Aeg teatatakse edaspidi. 3) G e o l o o g i a s e m i n a r , l* t . JAeg kokkuleppel. — Kõnetunnid : omas toas peale loenguid. Tammekann, A., dr. phil. (Helsingi), geograafia korraline professor. 1) R e g i o - n a a l g e o g r a a f i a : K õ r g - A a s i a , 2 t., t., n. 8—9. Geoloogia-aud. 2) G 1 a t s i a a 1 m o r f o 1 o o g i a II, 1 t., k. 8—9, sealsamas. 3) G e o g r a a - f i a s e m i n a r , 2 t. Aeg kokkuleppel osavõtjatega. 4) K a r t o g r a a f i a p r a k t i k u m edasijõudnuile. Joonistamissaal on avatud äripäeviti 10—15. — Kõnetunnid : geograafia-kabinetis peale loenguid. A s t r o n o o m - o b s e r v a a t o r . Õpik, E., dr. phil. nat., loeb soovitava ainena : A s t r o n o o m i l i n e u u r i m i s - t ö ö , l o e n g u d j a s e m i n a r , 4 t., aeg teatatakse edaspidi. Kõnetunnid : peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . Aleksejev, V., dr. math. (Moskva), prof. emer., loeb eradotsendina (saksa keeles) : I n v a r i a n t i d e - t e o o r i a , 1 t., t. 12—13, mat.-inst. — Kõnetunnid: seal- samas peale loenguid. Krahn, E„, dr. phil. (Göttingen), matemaatika eradotsent. Loeb soovitava ainena : V a r i a t s i o o n a r v u t u s , 2 t., n. 12—14. Mat.-inst. sem. — Kõnetunnid: peale loenguid. Nuut, J., dr. phil. nat., Tallinna Tehnikainstituudi erakorraline professor, mate- maatika eradotsent. Loeb soovitava ainena : L o r e n t z - t e i s e n d u s e s t , 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Humal, A., dr. phil. nat , rakendusmatemaatika eradotsent. Vt. matemaatika dot- sentuur. Haddison, 0., Tallinna Tehnikainstituudi korraline professor, tehnilise mehaanika eradotsent. Käesoleval sem. loengute pidamise kohustusest vabastatud. Anderson, W., dr. phil. nat., astrofüüsika eradotsent. Loeb soovitava ainena : T ä h t e d e s i s e m u s j a a i n e d e g e n e r a t s i o o n , l t . Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid: peale loenguid. Livländer,. R„ dr phil. nat., Tallinna Tehnikainstituudi dotsent, astronoomia ja geodeesia eradotsent. Loeb soovitava ainena: T a s a n d u s a r v u t u s , 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I 29 Letzmann, J., dr. phil. nat. (Helsingi), geofüüsika eradotsent. V a i k s e j a I n d i a o o k e a n i o k e a n o g r a a f i a , 1 t , n. 12 — 13, meteorol.-obs. aud. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Vellner, A., dipl. ins., hüdroloogia eradotsent. Käesoleval sem. loengute pidamise kohustusest vabastatud. Grimm, K., dipl. ins., jõumasinate eradotsent. Loeb soovitava ainena : J õ u m a - s i n a d j a n e n d e k ü t t e a i n e d E e s t i s , 2 t., t. 16—18, Füüsika-aud. — Kõnetunnid : peale loenguid. Laur, A., dr. ing. (Dresdeni tehnikaülik.), keemia eradotsent. Loeb soovitava ainena : D o k u m e n t i d e v õ l t s i m i s e a v a s t a m i n e , 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Parts, A., dr. phil. nat., Tallinna Tehnikainstituudi erakorraline professor, keemia eradotsent. Loeb soovitava ainena: A a t o m i d j a m o l e k u l i d , 1 t. Aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Tiganik, L., dr. phil. nat., keemia eradotsent. Vt. keemia dotsentuur. Luha, A., dr. phil. nat., geoloogia eradotsent Loeb soovitava ainena: E e s t i p i n n a k a t t e g e o l o o g i a , 2 t. Aeg kokkuleppel. Aia t. 46, geol.-kabi- neti aud. — Kõnetunnid : peale loenguid ja ülikooli sekretariaadis äripäeviti k. 1 1 - 1 2 . Thomson, P. V., dr. rer. nat. (Riia), geoloogia eradotsent. Käesoleval sem. loen- gute pidamise kohustusest vabastatud. Markus, E., dr. phil. nat., geograafia eradotsent. Käesoleval sem. loengute pida- mise kohustusest vabastatud. Loomaarsti-teaduskond. Anatoomia, embrüoloogia, histoloogia ja võrd leva anatoomia professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Vau, E., dr. med. vet., prosektor 1) A n a - t o o m i a II, 5 t., t., k., n., r., 1 8 - 9 2) T o p o g r a a f i l i n e j a r a k e n d u s - a n a t o o m i a , 2 t., e. 11 —12, n. 10—11. 3) P r a k t i l i s i t o i d " , a) a n a - t o o m i a s , 6 t. ja b) t o p o g r a a f i l i s e s j a r a k e n d u s a n a t o o m i a s , 6 t. Aeg teatatakse hiljemini. Teaduskonna Theatrum zootomicumi üle- misel korral (Vene t. 32). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid, tel. 9-01. Saral, K., dr. med. vet., kirurgia, oftalmoloogia ja sünnitusabi korraline professor, haavakliiniku juhataja 1) O p e r a t i i v k i r u r g i a , 2 t , t., n. 8 — 9. 2) E r i - k i r u r g i a , k a b j a h a i g u s e d j a d i a g n o s t i k a , 4 t., t., k., n. 16—17, k. 8—9. 3) H a a v a k l i i n i k , 12 t., äripäeviti 10—12 Juhatab ülesandel: 4) P r a k t i l i s i t ö i d h o b u s e r a u t u s e s , 6 t., aeg kokkuleppel. — Kõnetunnid: haavakliinikus, tel. 1—82; kodus (Vene t. 22) 9—10 ja 14—16, tel. 3-19. Tomberg, J., loomaarst, kirurgia dotsent. 1) S ü n n i t u s a b i j a s t e r i i l s u s (VIII sem. üliõpilasile), 2 t., t., n. 9—10 Hobusekasvat.-kab. auditooriumis (Vene t. 28). 2) S ü n n i t u s a b i e e l p r a k t i k u m , 2 t., r. 17.30—19.30 (VIII sem. üliõp.) 3) S ü n n i t u s a b i k l i i n i k , 12 t., äripäeviti 10—12. 4) V ä l j a s õ i t e s ü n n i t u s a b i a l a l j u h t u d e j ä r g i . — Kõnetunnid : veistehaiguste ja sünnitusabi kliinikus (Vene t. 30-a), äripäeviti 10—12, tel. 12 51. Ridala, V., dr med. vet., patoloogilise anatoomia, histoloogia, kohtuliku looma- arstiteaduse ja lihavaatuse erakorraline professor. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a - t o o m i a , h i s t o l o o g i a j a p a r a s i t o l o o g i a , 4 t . , e., t., n. 13—14, r. 8 — 9 (VI sem. üliõpilasile) 2) L a h k a m i s õ p e t u s , 2 t., 1. 10 —12 (VI sem. üliõpilasile). 3) L a h a n g u i d iga päev juhtude järgi (VIII ja X sem. üliõpi- 30 L o e n g u t e ja prakt i l i s te t ö ö d e k a v a 1937. I C X X . lasile). Loomapatoloogia-instituudis (Vene t. 32). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Ainson, J.„ loomaarst, patoloogilise anatoomia dotsent, teaduskonna raamatukogu juhataja. 1) L i h a t u n d m i n e, 4 t., t., n. 12—13, k., 1. 9—10. 2) L i h a - t u n d m i s e h a r j u t u s i , 4 t., k., r. 12.30—14.30. Loomapatoloogia-insti- tuudi audit. (Vene t. 32). — Kõnetunnid : Loomapatol.-instituudis peale loen- guid ja kodus (Päeva 1—3) 1. 11—12. Kaarde, J., dr. med. vet. (Viin), veistehaiguste dotsent, teaduskonna sekretär, veistehaiguste ja sünnitusabi kliiniku juhataja. 1) V e i s t e h a i g u s e d (VIII sem. üliõpilasile), 2 t., e. 12—13, r. 9—10. Hobuisekasvat.-kab. audit. (Vene t. 28). 2) V e i s t e h a i g u s t e k l i i n i k , 12 t., äripäeviti 10 — 12. 3) V ä l j a - s õ i t e v e i s t e h a i g u s t e a 1 a 1 (X sem. üliõpilasile), igapäev juhtude järgi. Kõnetunnid : veistehaiguste ja sünnitusabi kliinikus (Vene t. 30 a) äripäeviti 1 0 - 1 1 , tel. 12-51. Taagepera, K-, loomaarst, hobusekasvatuse, eksterjööri ja rakendusõpetuse dotsent. 1) H o b u s e k a s v a t u s , 3 t., e., r., 1. 13—14. Hobusekasvat.-kab. audit. (Vene t:. 28). 2) P r a k t i l i s i t ö i d h o b u s e k a s v a t u s e s , 4 t., aeg kok- kuleppel. — Kõnetunnid : peale loenguid hobusekasvatuse-kabinetis (Vene t. 28). Roots, E., dr. med. vet. (Viin), loomatervishoiu ja piimahügieeni korraline pro- fessor, teaduskonna dekaan (kuni 1. III 37). 1) L o o m a t e r v i s h o i d (VIII sem. üliõpilasile), 3 t., e. 9—10, t. 16—17, 1. 12—'13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d l o o m a t e r v i s h o i u s , 4 t., k., n. 15—17. 3) K a l a d e j a m e s i l a s t e h a i g u s e d (X sem. üliõpilasile), 2 t., k., n. 9—10. Loomatervishoiu-inst. audit. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : e. 12—13 loomatervishoiu-instituudis ja k. 12—13 dekanaadis (Vene t. 28). Laas, A., dr. med. vet. (Viin), eripatoloogia, teraapia ja diagnostika korraline professor, sisehaiguste-kliiniku juhataja. 1) E r i p a t o l o o g i a j a s i s e h a i - g u s t e k l i i n i l i n e d i a g n o s t i k a , 3 t., k. 9 — 10, 1. 8—10. 2) S i s e - h a i g u s t e k l i i n i k , 15 t., äripäeviti 10 — 12, e., k., r. 17—18. 3) P r a k - t i l i s i h a r j u t u s i k l i i n i l i s e s d i a g n o s t i k a s , 3 t , e , r. 15—17. Teaduskonna sisehaiguste-kliinikus (Vene t. 30). — Kõnetunnid : sealsamas äri- päeviti 10 — 10.30, tel. 1*53. Laja, F., dr. med. vet., epizootoloogia, eribakterioloogia ja politseilise loomaarsti- teaduse korraline professor, väikeloomade kliiniku juhataja. 1) E p i z o o t o - l o o g i a j a v e t e r. p o 1 i t s e i, 3 t., t., n., 1. 8 — 9. 2) E r i b a k t e r i o - 1 o o g i a j a s e r o I o o g i a, 3 t., e., n. 12 —13, k. 11 —12. Hobusekasvat.-kab. audit. (Vene t. 28). 3) P r a k t i l i s i t ö i d e r i b a k t e r i o l o o g i a s j a s e r o 1 o o g i a s, 3 t., k , r. 12 —13 30. — Kõnetunnid : bakterioloogia- jaamas (Vene t. 34) 10—12. Tehver, J., dr. med. vet., anatoomia ja histoloogia dotsent. 1) H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t., n. 12—14. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s j a e m b r ü o l o o g i a s, 4 t., k. 10—12, 1. 9 —11. Loomaarstiteaduskonna Theatrum zootomicum'i ülemisel korral (Vene t. 32). —- Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. P r o s e k t o r . Vau, E., dr. med. vet., anatoomia prosektor. A n a t o o m i a p r a k t i l i s i t ö i d , 15 t., e., t., k , n., r. 15—18. Theatrum zootomicum'is (Vene t. 32). Loeb ülesandel : (vt. anatoomia professuur). — Kõnetunnid : sealsamas äri- päeviti 10 — 11. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a . Herodes, A., dr. med. vet., loomatervishoiu inspektor. Loeb ülesandel: V e t e - r i n a a r - a d m i n i s t r a t s i o o n , l t . nädalas. A e g ja koht teatatakse edaspidi. C XX., 31 Põllumajandus-teaduskond. Rootsi, N., dr. agr., taimekasvatuse korraline professor. 1) T a i m e k a s v a t u s II, 5 t., t., n. 12 — 14, k. 11 —12. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) s e m i - n a r i h a r j u t u s i , 1 t., k. 10—11; b) s e e m n e k o n t r o l l , 2 t., t. 10 — 12. Taimekasvat.-kab. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Nõmmik, A., M. Sc. (New Jersey), mullateaduse ja agrikultuurkeemia korraline professor. 1) T a i m e t o i t m i n e j a v ä e t u s õ p e t u s , 4 t „ e. 10—12, k. 9—11. 2) S e m i n a r i h a r j u t u s i , 1 t., r. 10—11. 3) L a b o r a - t o o r i u m i p r a k t i k u m , e., t., k., r. 8—13 ja 14.30—17.30, n. 8—13 ja 1. 8—14.30. Mullateaduse ja agrikultuurkeemia kabinetis (Vene t. 28). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Mägi, J., dr. agr., loomakasvatuse korraline professor, teaduskonna sekretär. 1) L o o m a k a s v a t u s II, 4 t., e. 12 —13, k. 12—14, n. 11 —12. 2) H a r j u - t u s i l o o m a k a s v a t u s e s , 4 t., ühel rühmal k., n. 15.30 — 17 30, teistel — aeg kokkuleppel. (Seminariharjutused ja söötade analüüs loomakas- vatuse-kabinetis Narva t. 86 ; muud harjutused Raadil.) — Kõnetunnid : looma- kasvatuse-kabinetis peale loenguid. Kabinett avatud äripäeviti 10 — 14 ja peale laupäevade 16 — 18. Kodune tel. 9-17. Kõpp, P., dr. agr., põllumajapidamise korraline professor. 1) A g r a a r - ö k o n o o m i a II, 4 t., e., r. 9 —11. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i a g r a a r ö k o n o o m i a s , 2 t., e., r. 11—12. Taimekasvat.-kabineti audit. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Kodune tel. 2-15. Daniel, 0., metsakasvatuse professori k. t- 1) M e t s a k a s v a t u s I, 6 t., e 9—10, t., k. 9—11, n. 10—11. 2) M e t s a k a i t s e , 3 t., e. 10 — 12, t 12—13. 3) M e t s a n d u s e a j a l u g u , 2 t., r. 9—11. 4) P r a k t i - l i s i t ö i d : a) m e t s a k a s v a t u s e s , 2 t., b) m e t s a k a i t s e s , I t., c) m e t s a k a s v a t u s e s e m i n a r , 2 t., aeg kokkuleppel ; Aia tän. 46 : d) s u v i s e i d h a r j u t u s i m e t s a k a s v a t u s e s (ülik. õppe- ja katsemetskonnas). Loeb ülesandel : 5) M e t s a p o l i i t i k a , 4 t., n., r. 11 — 13. — Kõnetunnid : peale loenguid Aia t. 46. Mathiesen, A., dr. rer. for., metsakorralduse korraline professor, teaduskonna dekaan. 1) M e t s a t a k s e e r i m i n e II, 3 t., e. 12—14, t. 11 —12. 2) D e n d r o l o o g i a II, 2 t., k. 11 —13. 3) P r a k t i l i s i t ö i d : a) d e n d r o 1 o o g i a s 4 t., t., r. 15—17 ; b) m e t s a t a k s e e r i m i - s e s , 4 t., e., n. 15—17 ; c) m e t s a k o r r a l d u s e s , 2 t., k. 16 —18. Aia t. 46. 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i m e t s a t a k s e e r i m i s e s j a m e t s a v a l i t s e m i s e s (ülikooli õppe- ja katsemetskonnas). — Kõnetunnid: peale loenguid Aia t. 46 ja dekanaadis (Vene t. 28) t. 13—14. Veermets, K., dr. rer. for., metsakasustuse dotsent. 1) M e t s a t e h n o - l o o g i a , 4 t., t., n. 14—16. 2) M e t s a t e h n o l o o g i a p r a k t . t ö ö d , 12 t., t., k., n., r. 16—19. 3) M e t s a k a s u s t u s e s e m i - n a r , 2 t., r. 14—16. Aia t. 46. 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i m e t - s a k a s u s t u s e s j a m e t s a t e h n o l o o g i a s (ülikooli õppe- ja katsemetskonnas). — Kõnetunnid : peale loenguid Aia t. 46. Rinne, L , dr. agr., kultuurtehnika ja geodeesia korraline professor. 1) M a a p a - r a n d u s j a s o o k u l t u u r III, 4 t., e., t. 8—10. 2) G e o d e e s i a 11 (metsaosak. üliõpilasile), 2 t., k. 8—10. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) m a a p a r a n d u s e s ja s o o k u l t u u r i s , 6 t., I rühm e. 14—17, II rühm t. 17—20 ; b) g e o d e e s i a s , 4 t., I rühm k. 17—19, Il rühm n. 15—17. Lai t. 36. 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i m a a p a r a n d u s e s j a s o o k u l t u u r i s n i n g g e o d e e s i a s . — Kõnetunnid : peale loenguid e., t., k. 10—10.30, Lai t. 36. 32 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I C X X . 1 Luksepp, A., põllumajanduslikkude riistade ja masinate dotsent. 1) P õ l l u - m a j a n d u s l i k u d r i i s t a d j a m a s i n a d ü h e s m a a h a r i - m i s e g a II, 4 t., t., k., n., r. 12—13. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i , 2 t. (rühmiti), aeg kokkuleppel. 3) S u v i s e i d h a r j u t u s i t e h n i - l i s t e t ö ö d e a l a l . Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Lepik, E., dr. sc. nat. (Zürich), taimekasvatuse dotsent. 1) B o t a a n i k a s ü s t e m a a t i k a (agr. ja metsaosak. üliõpilasile), 4 t., k. 11—13, n. 12—14. Botaanika-aia auditooriumis. 2) H a r j u t u s i t a i m e d e m ä ä r a m i - s e s , 2 t , k. 18—20 (agron -osak. üliõpilasile) ; ri. 18—20 (metsaosak. üliõpi- lasile) Harjutustele ülesandmine esimesel loengul. Harjutused peetakse taime- morfoloogia ia -süstemaatika laboratooriumis, botaanika-aias. 3) E k s k u r s i - o o n e j a s u v i s e i d h a r j u t u s i , ajad teatatakse loenguil. — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. Kabineti ja katsejaama tel. Raadil 1-68 ; kodune tel. 13-13. Liik, E., mag. agr., loomakasvatuse dotsent. 1) V ä i k e l o o m a - j a l i n n u - k a s v a t u s I, 3 t., k. 9—10, 1. 11—13. 2) H a r j u t u s i v ä i k e - l o o m a - j a l i n n u k a s v a t u s e s I, 2 t., ühel rühmal t. 17—19, teis- tel aeg kokkuleppel. Loengud ja seminariharjutused loomakasvatuse-kabineti auditooriumis, muud harjutused — vaikeloomakasvatuse-kabineti ruumes (Narva t. 86). Kõnetunnid : väikeloomakasvatuse-kabinetis peale loenguid. Järvik, M., dr. agr., piimatalituse dotsent. 1) P õ l l u m a j a n d u s l i k m i k - r o b i o l o o g i a , 2 t., e., n. 11 —12. Loomatervishoiu ja piimahügieeni instituudi auditooriumis (Vene t. 38). 2) P r a k t i l i s i t ö i d p õ l l u - m a j a n d . m i k r o b i o l o o g i a s , 2 t., kolmes rühmas : e., n., 15—17 ja n. 17 — 19. 3) P õ l l u m a j a n d u s l i k e n t s ü k l o p e e d i a , 3 t., 1. 9 —12 Loomatervishoiu ja piimahügieeni instituudi auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : piimanduse-kabinetis (Vene t. 38) peale loenguid. Mätlik, A , eriainete õpetaja tegeliku aiatöö ja mesilastepidamise alal. 1) A i a n - d u s j a m e s i n d u s I, 2 t., n. 9—11. 2) A i a n d u s e j a m e s i n - d u s e p r a k t i k u m , 2 t., aeg kokkuleppel. Loeb soovitava ainena : 3 ) V i l j a p u u a e d a d e a s u t a m i n e , 1 t., aeg kokkuleppel. Tai- mekasvatuse-kabineti auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Zolk, K., eriainete õpetaja praktilise zooloogia alal. 1) R a k e n d u s z o o l o o - g i a I, 2 t., t. 11 —13. 2) M e t s a z o o 1 o o g i a I, 2 t., r. 11—13. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a ) r a k e n d u s z o o l o o g i a s , 2 t., k. 15—17; b) m e t s a z o o l o o g i a s , 2 t , r. 15—17. Zooloogia-insti- tuudfs (Aia t. 46). 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i z o o l o o g i a s . Kabi- nett avatud t. ja r. 9—14 — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja harju- tusi ; katsejaama tel. 10-67. Agraarpol i i t ika j a ühistegevuse dotsentuur c — v'a k a n t n e. Ehitusõpetuse dotsentuur — v a k a n t n e . Korraldab ülesandel: Mielberg, P., dipl. arhit P r a k t i l i s i t ö i d e h i t u s õ p e t u s e s , 4 t. Aeg teatatakse semestri alul. Lai t. 36- Tõnisson, J., dr jur h- c., ühistegevuse professor. Loeb põllumajandus-teadus- konna üliõpilasile Ü h i s t e g e v u s , 2 t., e. 17—19. Koht teatatakse edaspidi E r a d o t s e n t . Mets, J., õpet. agronoom, taimekasvatuse eradotsent. Loeb ülesandel: 1) H e i n a - k a s v a t u s, 2 t., e. 15—17. 2) S u v i s e i d h a r j u t u s i h e i n a - k a s v a t u s e s . — Taimekasvatuse-kabin. auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. 33 ' Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d. Reinwaldt, E., dr. phil. (Budapest), kalanduse instruktor. Loeb ülesandel: 1) K a l a n - d u s , 2 t., n. 8 — 10. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k a l a n d u s e s , 2 t., r. 17—19. Aia t. 46. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Liidak, K., agronoom, Põllutööministeeriumi põllumajanduse-osakonna direktor. Loeb ülesandel : Ü h i s k o n d l i k a g r o n o o m i a , 2 t., 1. 9—11 ja 14—16 (ülenädalati). Taimekasvatuse-kabin. auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Uluots, J., dr. jur. h. c. (Szeged), Eestimaa õiguse ajaloo korraline professor. Loeb ülesandel : A g r a a r õ i g u s, 2 t., 1.12—14. Koht teatatakse semestri alul. Härms, M., zooloogia-muuseumi konservaator. Korraldab ülesandel : P r a k t i - l i s i t ö i d j a h i n d u s e s ( l i n d u d e j a l o o m a d e m ä ä r a - m i n e ), 2 t. Aeg määratakse semestri alul. Zooloogia-muuseumis (Aia t. 46). — Kõnetunnid : sealsamas peale praktilisi töid. Randina, G., agronoom. Loeb ülesandel: A i a n d u s e j a m e s i n d u s e t o o d e t e t u r u s t a m i s e s t , 2 t., I. 14—16 (ülenädalati). Taimekasv.- kab. audit. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Teaduse- ja õppeasutised. Ülikooli raamatukogu (Toomimäel, tel. 2-95). Avatud igal äripäeval 9—15 ja 17—20. Raamatuid laenutatakse lugemiseks 11 —14. Raamatukogu juhataja : P u k s o o , F r., cand. phil. Kõnetunnid : raamatukogus äripäeviti 10—12. Raamatukoguhoidjad : V e 1 t m a n n , K., cand. rer. pol. et rer. comm. V i g e 1 , E. Assistendid : F r e y m u t h , O. A a v a k i v i , V i k t o o r i a . L i b l i k , M a r t a . Sekretär-arveametnik: S e e b e r g , L i l l y . Raamatukogu komisjon : Esimees : raamatukogu juhataja F r. P u k s o o . Liikmed : prof. A, Bulmerincq, dots. L. Leesment, dots. R. Mark, prof. E. Ma- sing, prof. W. Anderson, prof. P. Haliste, prof. J. Piiper, dots. J. Ainson, prof. P. Kõpp, prof. H. Jaakson, raamatukoguhoidja E. Vigel. Didakti l is-metoodil ine seminar. Juhataja : R ä g o , G., prof. — Kõnetunnid : peale loenguid ja harjutusi. Usuteaduslik seminar (Peeter Põllu t. 2). Jaguneb õppetoolide järgi 6 ossa : on avatud äripäeviti 8—20. Juhataja : M a r t i n s o n , V., prof. Abiassistent : R o h e v e e , T u u l i . Usuteaduslik arheoloogil ine kabinett (Lai t. 34). Juhataja : S i l d , O., prof. Kõnetunnid : n. kell 17. Kab. raamatukogu korraldaja : U u s p u u , V. 3 34 Õigusteaduslik seminar (Lai t. 34, k. 1). Avatud äripäeviti 9—14, raamatute väljaandmine e., t., k , n., r. 12 —14. Juhataja : U l u o t s , J., prof. Seminari raamatukogu aj. abijõud : M ä g i , A., mag. jur. R o n i m o i s , H. Kriminal ist ika-kabinett (Lai t. 34). Juhataja : K r i s t a l , H., prof. Haldusteaduste seminar (Lai t. 34). Juhataja K l i i m a n n , A.-T., prof. Aj . abiassistent : E l i a s e r , R. Statistika-ökonoomiline kabinett (Lai t. 34). Avatud äripäeviti 12—14. Juhataja : K u r t š i n s k i , "M , prof. Noor. assistent : L a g u s , A. Kaubateaduse-kabinett (Rüütli t. 2, III korral). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : M a r k , R., dots. Noor. assistent : K e r l e s , E b b a . Majandusgeograafia-seminar (Rüütli t. 24, III kord). Avatud äripäeviti 11 —15. Juhataja: K a n t , E., prof. Aj. abijõud : N õ m m e o t s , R. Vabatahtlikud assistendid .' G r e p p , E., K l a u s s o n , E. Käit ismajandusteaduse-seminar (Gildi t. 8). Aj. juhataja: P o o m E., dots. Abijõud : I n n o , K., mag. rer. oec. Raamatukogu korraldaja : K o n t , M. Majanduispoliitika-seminar (Gildi t. 8). Aj . juhataja k. t. : K o n g o , K., mag. rer. oec. Abijõud : L i n a s k , V. V o l k e , E. Raamatupidamise j a k ir javahetuse seminar (Gildi t. 8). A j . juhataja k. t..' V a l k , V., mag. rer. oec. Abijõud : L a u r , G. Majandusõiguse-seminar (Gildi t. 8). Juhataja : K a a s i k , N., dots. Abijõud : H o r m , A. 1 Sisehaigustekli inik (Toomimäel, tel. 73). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 9—10. Juhataja : M a s i n g , E., prof. Van. assistent: G r a n t , F., dr. med. (aj. ametikohustest vabastatud, välismaal). Noor. assistendid : E l l e r , P., arst. V e n d e r , O., arst. Laborant : B i r k e n t h a l , E l i s a b e t h , arst. Aj. abijõud : K a e g e 1 e r , H. V a l k , L. C XX.-j^ L o e n g u t e ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I 35 I Haavakl i in ik (Toomimäel, tel. 1-26). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 9—10. Juhataja : K a r e l l , U., prof. Van. assistent : S õ r r a , J., drnd. med. Noor. assistendid : K õ r e , A., arst. R u l l i , A., arst. P e t 1 e m , H., arst. Naistekli inik (Toomimäel, tel. 1-45). Sünnitajate ja haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 11.30—13. Aj. juhataja : M a s i n g , E., prof. Van. assistent: K 1 e i t s m a n , R., dr. med. Noor. assistendid : T a m m , A., dr. med. P ä r n , K., arst. S ä g a , E., drnd. m ed. Noor. assist, k. t. : E l b i n g - , K. Röntgenoloog : H a l d r e , J , dr. med. II Haavakli inik (Maarjamõisa väljal, tel. 3-42). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 10 — 12. Aj. juhataja : K a r e l l , U., prof. Van. assistendid : L i n k b e r g , A., dr. med. V o o r e m a a , J., drnd. med. Noor. assistendid H a n t s o v , L., drnd. med. M a r k s , L e i l i , arst. A j . abijõud : S p r e n k , J., arst. II Sisehaigustekl i inik (Maarjamõisa väljal, tel. 2-55). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 10—11. luhataja : V a d i , V., prof. Vanem assistent : K i e n a s t , F., drnd. med. Noor. assistendid : V a i k n a , O., arst. P ü s s , E., arst. Laborant : P e r t , V a n d a , drnd. med. Närvikl i in ik (Maarjamõisa väljal, tel. 4-74). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants iga päev 9—10. Juhataja : P u u s e p p , L., prof. Van. assistent: R i v e s , J., dr. med. (aj. ametikohustest vabastatud, viibib Rockfoundi stipendiaadina välismaal). Van. assistent : R a u d k e p p , F., arst. Noor. assistendid: U p r u s , V., drnd. med. V i h v e 1 i n , H., arst. ' Z l a f f , S-, drnd. med. (aj. ametikohustest vabas- tatud, viibib Rockfoundi stipendiaadina välismaal). M a r t i n o f f , G., drnd. med. Noor. assist, k. t. : K õ r g e , K. Vaimu- j a närvihaiguste k l i in ik (Tallinna t. 48, tel. 52). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants iga päev 11—12. Juhataja: B r e s o w s k y , M., prof. Van. assistent: V i i d i k , A., drnd. med. Noor. assistent : S a a r s o o , H i l d a , arst. Noor. assist, k. t.: P e l l o , R. 36 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I C X X . } Silmakli inik (Jui. Kuperjanovi ja Vallikraavi t. nurgal, tel. 3-98) Ambulants äripäeviti 8—10. juhataja : U u d e l t , J., prof. Vanem assistent : V o o r e m a a , S a l m e , drnd. med. Noor. assist.: S u u r k ü l a , G., drnd. med. Lastekli inik (Veski tän. 6, tel. 4-61). Ambulants ja nõuandekoht emadele. Avatud äripäeviti 10—12. juhataja: L ü ü s , A., prof. Noor. assistendid : O l e s k , J u t a , arst- A l l i k , A., arst. Nahapol ik l i in ik (polikliiniku hoones, Gustav Adolfi tän. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 12—13. Juhataja : P a 1 d r o k , A., prof. Van. assistent: N u r m a n d , L u d m i l l a , drnd. med. Noor. assistent: P o o m a n , A., drnd. med. Nahapolikliiniku juurde kuulub l e p r o s o o r i u m „M u u 1 i" (Veeriku ale- vis) ja d e r m a t o l o o g i a - k l i i n i k (II diviisi latsaretis, Jaama tän.). Haigete vastuvõtmine Nahapolikliiniku juhataja kaudu. Juhataja : P a 1 d r o k , A., prof. Sisehaiguste-polikli inik (Gustav Adolfi t. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 14—16. Juhataja k. t. : V a d i , V., prof. Noor. assistent: T r e i a l , K., drnd. med. Ortopeediline pol ik l i in ik (I haavakliinikus). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 11—12. Juhataja: J ü r g e n s , B., dotsent. Hambapolikliinik (Rüütli t. 24). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 15—17. Juhataja : H i i e , V., dots. Noor. assistent : V ä ä r , H e l e n e , drnd. med. Kõrva-, nina- j a kurguhaiguste k l i in ik . Juhataja : S a a r e s t e , E., prof. Van. assistent : K r a m a n n , O., drnd. med. Abiassistent : a) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e p o l i k l i i n i k (polikliini- kus, Gustav Adolfi t. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 14—15. b) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e k l i i n i k u s t a t s i o - n a a r n e o s a k o n d (I haavakliinikus, Toomimäel). Töötunnid 11 —14 igapäev. c x x ^ Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I 37 Farmakognoosia-instituut (Rüütli tän. 2, tel. 1-98). Avatud äripäeviti 9—13.30, 17—20. Juhataja : S t a m m , J., prof. Van. assistent : T o m i n g a s , A l m a , dr. pharm. Abijõud : M i c h e l s o n , H. G o r i n o v , N. Farmatseuti l ise keemia inst i tuut (Rüütli t. 2, tel. 1-98). Avatud äripäeviti 9—13, 17—20. Juhataja : P a r t s , H., prof. Van. assistent : S i i m , A., mag. pharm. Rakendusfarmaats ia-inst i tuut (Rüütli t. 2, tel 1-98). Juhataja : V e i d e r p a s s , N., dots. Abijõud : K u u s i k , U. Anatoomia-inst i tuut (Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 8—13, 15—18. Juhataja : V e i n b e r g , E., prof. Prosektor: A u n a p , E., dr. med. A j . demonstraatorid-abijõud : B r a u n, J. K u r d v e , N. Histoloogia, embrüoloogia j a võrd leva anatoomia instituut (Toomimäel, vanas anatoomikumis, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 8—13, 15—18. Juhataja k. t. : V e i n b e r g , E., prof. Van. assistent: T e i s s , L y d i a , dr. phil. nat. Operatiivse kirurgia kabinett (vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 17—18. Juhataja : J ü r g e n s , B., dots. Noor. assistent: P õ k k , V., arst. Patoloogia-instituut (Näituse t. 2, tel. 2-74). Avatud äripäeviti 13—14. Juhataja: V ä i d e s , A., prof. Prosektor: Noor. assistent: J a k o b s o n , E, arst. Noor. ass k. t. : L a i s a a r , E. Ajut. abijõud: S o e k õ r v , E. Hügieeni- (tervishoiu-) instituut (Aia t. 46, tel. 12-20). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja: R a m m u l , A., prof. Van. assistent: K a s k , M., dr. med. Noor. assistent : P a u m e e s, A., drnd. med. a) K e e m i a - b a k t e r i o l o o g i l i n e l a b o r a t o o r i u m tervis- hoiuliste ja bakterioloogiliste juurdluste tarvis avalikuks tarvitamiseks. Avatud äripäeviti 10—12. Juhatajad : R a m m u l , A., prof. S c h l o s s m a n n , K., prof. 38 C x x ^ Bakterioloogia-instituut (Aia t. 46, tel. 2-17). Avatud äripäeviti 10 — 13, 16—17. juhataja: S c h l o s s m a n n, K., prof. Van. assistent: L an s o n, A., drnd. meci. Noor. assistent: K a r u , E l f r i e d e . Pasteur i ' jaam (Vene t. 28). Haigete vastuvõtmine igapäev 11 —13. Juhataja : S c h l o s s m a n n , K., prof. Arst : H a n s e n , P., dr. med. Kohtul iku arstiteaduse instituut (Vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 9—15. Juhataja : R o o k s , G., dots. Noor. assistent : M ä g i , M a g d a , arst. Noor. ass. k. t. : L a u b e , R. Füsioloogia-instituut (Näituse t. 2„ tel. 3-40). Avatud äripäeviti 9—15. Juhataja : T i i t s o , M., dots. Van. assistent : S i b u l , I., dr. med. Aj . ass. k. t : T o o t s o n , E. a) F ü s i o l o o g i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . Van. assistent : Farmakoloogia-inst ituut (Vanas anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti, peale laupäeva, 9—13, 15—19; laupäeval 9—13. Juhataja : B a r k a n , G., prof. Vanem assistent : K ä e r - K i n g i s e p p , E l i s e , dr. med. Noorem assistent : K i n g i s e p p , G., dr. med. (Heidelberg). (Aj. ametikohustest vabastatud, välismaal.) Kehalise kasvatuse inst i tuut (Gustav Adolfi t. 19, tel. 11-62). Avatud äripäeviti 8—23. Juhataja : J ü r g e n s , B., dots. Eriainete õpetajad : K a l a m e e s , A., R a n n a s t e , E. Ülikooli apteek (Rüütli t. 24, tel. 5-81). Juhataja : P a r i s , H.. dr. pharm. Juhataja abi : V o d j a , M a r i e , mag. pharm. Retseptaarid : J o h a n s o n , A m i l d e , mag. pharm. S o e r d , H i l j a . Abijõud : K a I 1 i k o r m, N e l l i . Filosoofiateaduskonna seminar (ülikooli peahoones, III korral, tel. 14-61). Seminar on avatud äripäeviti 9—18, raamatute laenutamine 12—15. Juhataja : O r a s , A., prof. Seminari raamatukogu korraldaja-assisten t : T a m m , A n n . Raamatukogu korraldaja abi k. t. : K ä r n e r , E l f r i e d e . Eesti keele arhi iv (Rüütli t. 24). Juhataja : S a a r e s t e , A., prof. Korraldaja : A r i s t e , P., mag. phil. C XX.J 39 Klassi l ise muinasteaduse instituut (ülikooli peahoones). Avatud äripäeviti 12—14. Juhataja : H a l i s t e , P., prof. Aj . abijõud : R o o s , E. Foneetika-laboratoorium (Lai tän. 36). Avatud e., r. 10—13. A j . juhataja : R a m u l , K., prof. Eksperimentaalse psühholoogia j a pedagoogika laboratoorium (Lai tän. 36, tel. 5-92.) Avatud e., r., 10—13. Juhataja : R a m u l , K., prof. Noor. assist. : B a k i s , E., mag. phil. Arheoloogia-kabinett (Aia t. 46, telef. 1-36). Kabinett on avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: M o o r a , H., prof. Aj . konservaator-assistent : S c h m i e d e h e l m , M a r t a , mag, phil. Ülemääraline abiõppejõud : I n d r e k o , R., mag-, phil. Kunstiajaloo-kabinett (Lai tän. 36). Juhataja : K a r l i n g , Sten, prof. Abijõud : V a g a , V., mag. phil. Juudi teaduste seminar (Peeter Põllu t. 2). Juhataja : G u l k o v i t s c h , L . , prof. Slaavi f i lo loogia seminar. Juhataja : A r u m a a, P., prof. Botaanika-instituut (Lai tän. 40, tel. 10-60). Avatud 9—12, 14—18. Juhataja: L i p p m a a , T., prof. a) T a i m e m o r f o l o o g i a j a s ü s t e m a a t i k a l a b o r a t o o - r i u m j a m u u s e u m . Juhataja : L i p p m a a , T., prof. Van. assistent : V a g a , A., mag. zool. Noor. assistent : P a s t a k , E l s a , mag1, sc. nat. Konservaator : E i c h w a 1 d , K. b) T a i m e f ü s i o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m . Juhataja : K a h o , H., prof. Noor. assistent : T a i m r e , S i n a i d a , mag. bot. Botaanika-aed (Lai tän. 38/40). Avatud suvel 9—12, 14—18; talvel kasvuhooned pühap. ja kolmap. 10—12. Juhataja : L i p p m a a , T., prof. Õpetatud aednik : P o r t , J., dr. phil. nat. 40 Loengute ja prakt i l iste tööde kava 1937. I c x x M Zooloogia-instituut j a -muuseum (Aia tän. 46, tel. 1-36). Muuseum avatud t., r„ p. 12 —14. Juhataja : R i i k o j a , H., prof. Aj . van assist, k. t , : K a u r i , H. Noor. assist, k. t. : M i k e 1 s a a r , N. Muuseumi konservaator : H ä r m s , M. Muuseumi abikonservaator : H a b e r m a n n , H., mag. zool. Abiassist. : L e p i k s a a r , J., mag. zool. Keemia-instituut (ülikooli peahoones, tel. 9-38). Avatud e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. Direktooriumi esimees : P a r i s , A., prof. a) A n o r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m Juhataja : P a r i s , A., prof. Van. assistent: T i g a n i k , L., dr. phil. nat. (ajut. vabast.) T a m m , H., mag. chem. Noor. assistendid : R a u p , E. H o I s t , A., ins. Abijõud : E r m a , E l e o n o r e . b) O r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (tel. 8-99). Aj . juhataja : P a r i s , A., prof. Van. assistent : K o r r o , H., mag. chem. Noor. assistent: K i i s k , O. c) F ü ü s i k a l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (Rüütli t. 2, tel. 3-88). Aj. juhataja : P a r i s , A., prof. Noor. assistent : R ä g o , N a t a l i e , mag. chem. Meteoroloogia-observatoorium (Riigi Keskarhiivi majas, tel. 5-18). Avatud äripäeviti 8.30—14.30. Juhataja : K i r d e , K., prof. Inspektor : K ä r s n a , A., dr. phil. nat. Teadusi, ametnik : L i i d e m a a , H e l e n e , mag. geophys. Van. assistent : M a a n v e r e , E. Sünoptik : N u r k l i k , A., mag. geophys. Sünoptiku k. t. : O h u , A. Vaatlejad : K u k k , J., L u h a r i , J. Abiassistent : P r a n t s , L. Meteoroloogia-observatooriumi T a l l i n n a a b i j a a m (Lasnamäel). Vaatleja : V e s k , H. Tähetorn (Toomimäel, tel. 2-94) Avatud astronoomia õppijaile äripäeviti, publikule n. 19—20, aja kontrolli- miseks 1. 12—13. Juhataja : R o o t s m ä e ^ T., prof- Astronoom-observaator : Õ p i k , E., dr. piil. nat. Van. assistent: K i p p e r , A., mag. astr. Laborant-tehnik : S i m b e r g , P. Aj. abijõud : K e r e s , H. C X X . t Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I 41 Fiiüsika-instituut (ülikooli peahoones, tel. 8-47). Avatud e., t., n. 10—13 ja 16 — 19; k., r. 9—14, 1. 10 —13. Juhataja : V i 1 i p , J., prof. Van. assistendid : N e u g a r d , E. K i l k s o n , E., (ajut. vab. 1. IX 36 — 31. VIII 37). A r u j a , E. Aj . abijõud : L a n n u s t e , E. R e i n e r t , J. T o r g r e e n , H. O t s m a n n , V. Teoreetilise j a tehnil ise f ü ü s i k a laboratoorium (ülikooli peahoones, tel. 8-47). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja : P e r 1 i t z , H. G., prof. Van. assist.: L i n k , A l e k s a n d r a , mag-, phys. Mineraloogia-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Avatud äripäeviti 8—14. Juhataja : Õ p i k , A., prof. Van. assistent: P a u l , VI., mag-, geol. Geoloogia-kabinett j a muuseum (Aia t. 46, tel. 1-36). Kabinett avatud äripäeviti 8—14, muuseum p., t., r. 11—13. Juhataja : õ p i k , A., prof. Van. assistent : O r v i k u , K., mag. geol. P a l e o n t o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m j a r a a m a t u k o g u . Avatud äripäeviti 10—13. Geograafia-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Juhataja : T a m m e k a n n , A., prof. Van. assistent : P i i p e n b e r g , E., mag. geogr. a) J o o n i s t u s s a a l j a r a a m a t u k o g u . Avatud äripäeviti 11—15. b ) K o d u - u u r i m i s e o s a k o n d (Aia t. 46). Avatud äripäeviti 11—12. Matemaatika j a mehaan ika instituut (polikliiniku hoones, Gustav Adolfi t. 12, tel. 13-93). Lugemistuba avatud e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. Juhataja : R ä g o , G., prof. Aj . abij.: O l l i n o , R. a) R a k e n d u s m a t e m a a t i k a j a - m e h a a n i k a l a b o r a t o o r i u m . Töötunnid e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. Juhataja : R ä g o , G., prof. Van. assistent : R u u b e l , A l m a . b) P u h t m a t e m a a t i k a - o s a k o n d . Juhataja : J a a k s o n , H., prof. Instituudi van. assistent: H u m a l , A., dr. phil. nat. (aj. vabast.). Noor. assistent : R e b a s s o o , H. Kuusnõmme Bioloogiajaam (Kihelkonnal, Saaremaal). Juhataja : P i i p e r , J., prof. 42 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I C X X . j Eesti veekogude uurimise komis jon. Esimees : T a m m e k a n n , A., prof. Kirjatoimetaja: K i r d e , K., prof. a) H ü d r o g r a a f i a - o s a k o n d . Juhataja : K i r d e , K., prof. b) H ü d r o b i o l o o g i a - o s a k o n d . Juhataja : R i i k o j a , H., prof. c) K a l a n d u s e - o s a k o n d . (Ajutiselt hiidrobioloogia-osakonnaga ühendatud.) Bakterioloogiajaam (Vene t. 34). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : L a j a , F., prof. Van. assistent : V e l l i s t o , E , drnd. med. vet. Loomaarsti-teaduskonna anatoomia-kabinett (Vene t. 32, tel. 9-01). Avatud äripäeviti 9—10. Juhataja k. t. : R i d a l a , V., dots. Prosektor: V a u , E., dr. med. vet. A j . abijõud : L a u r i s s o n , J., loomaarst. Loomaarsti-teaduskonna histoloogia j a embrüloogia inst ituut (Vene t. 22). Avatud äripäeviti 9—14. Juhataja: T e h v e r , J., dots. Van. assistent: S ä r e , R., drnd. med. vet. Loomapatoloogia-instituut (Vene t. 32). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : R i d a l a , V., dots. Van. assistent: K i p p e r , A., drnd. med. vet. Loomatervishoiu j a p i imahügieeni inst ituut (Vene t. 38, tel. 5-25). Avatud äripäeviti 10—12. juhataja : R o o t s , E., prof. Van. assistent: R i d a l a , E l f r i i d e , dr. med. vet. Loomaarsti-teaduskonna h a a v a k l i i n i k (Vene t. 26, tel. 1-82). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: S a r a l , K., prof. Van. assistent : V e s t r e , L , loomaarst. Aj . noor. assistendi k. t. : S i m r e , H. Väikeloomade-kli inik (Vene t. 36). Avatud äripäeviti 10—12 Juhataja : L a j a , F., prof. Noor. assistent: L i n d , V i i u , loomaarst. Loomaarsti-teaduskonna sisehaiguste-kl i inik (Vene t. 30, tel. 1-53). Haigete loomade vastuvõtmine äripäeviti 10—12, hädakorral igal ajal. Juhataja : L a a s , A., prof. Van. assistent : P a a b o , A., drnd. med. vet. Noor. assistent : T a m m e m ä g i , L.» drnd. med. vet. c xx.L 43 Õppe-sepikoda (Vene t., loomaarsti-teaduskonna juures). Avatud äripäeviti 8—13, 14—17. Juhataja : S a r a l , K., prof. Hobusekasvatuse, eksterjööri j a rakendusõpetuse kabinett (Vene t. 28). J/ ' J Juhataja : T a a g e p e r a , K., dots. Veistehaiguste j a sünnitusabi k l i in ik (Vene t. 30). Avatud äripäeviti 10 — 12. Juhataja : K a a r d e , J., dots. Noor. assistent : K r i i s a , A., loomaarst- Taimekasvatuse-kabinett (Vene t. 38). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja : R o o t s i , N., prof. Noor. assistent : S u t t e r , H. Loomakasvatuse-kabinett (Narva t. 86). Avatud: äripäeviti 11 —14 ja, peale laupäevade, 16—18. Juhataja : M ä g i , J., prof. Van. assistendi k. t. : T ö 1 p u s , L. Mullateaduse j a agrikultuurkeemia kabinett (Vene t. 28). Avatud e-, t., k-, r. 8 —12 ,/a; 14—17; n. 8—12Va ; 1.8—14. Juhataja : N õ m m i k , A., prof. Van. assistent : M i c k w i t z , A., dr. phil. nat. Abiassistent : V i l p e r t , A., mag. chem. Metsakasvatuse-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Avatud äripäeviti 11—13. Juhataja : D a n i e l , O., prof. k. t. Noor. assistendi k. t. : K a r u , A. Metsakasustuse-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Juhataja: V e e r m e t s , K., dots. Noor. assistent: K o 1 j o, B. Metsakorralduse-kabinett (Aia t. 46, tel. 3-90). Avatud äripäeviti 11 —13. Juhataja : M a t h i e s e n , A., prof. Noor. assistendi k. t. : H a n s e n , A. Piimanduse-kabinett (Vene t. 38). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja : J ä r v i k , M., dots. Noor. assistendi k. t. : J o o s t , K r . Tegeliku zooloogia kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). Avatud t., r. 9—14. Juhataja k. t. : Z o 1 k , K., eriainete õpetaja. Noor. assistendi k. t. : S t e g m a n n , H. 44 C X X . L Põl lumajandus l ikkude r i istade j a masinate kabinett (Lai t. 36). Avatud k. 11 —13, n. 12 — 14. Juhataja : L u k s e p p , A., dots. Abiassistent R o g e r , E. Põl lumajap idamis-kabinet t (Vene t. 28, taimekasvatuse-kabineti ruumides). Juhataja : K õ p p , P., prof. Abiassistent: P ü s s , E. Ehitusõpetuse-kabinett (Lai t. 36). Aj . juhataja: L u k s e p p , A., dots. Kultuurtehnika ja geodeesia kabinett (Lai t. 36). Juhataja : R i n n e , L., prof. Noor. assistent : J ä r v e s o o , E. Väike loomakasvatuse-kabinett (Narva t. 86). Avatud äripäeviti 11 — 13 ja, peale laupäevade, 16—18. Juhataja: L i i k , E., dots. Abiassistent : R u u s , C. Taimehaiguste-kabinett (Raadil, tel. 1-68). Juhataja : L e p i k , E., dots. Noor. assistent : T o o m r e , R. P õ l l u m a j a n d u s l i k u d k a t s e j a a m a d (Raadil, tel. 10-67). A g r i k u l t u u r k e e m i a — Juhataja prof. N õ m m i k , A. Noor. assistendi k. t. : A d a m s o n , V. T a i m e b i o l o o g i a — juhataja prof. R o o t s i , N. Noor. assistendi k. t. : S a a r e m ä e , J. Z o o t e h n i k a — juhataja prof. M ä g i , J. Van. assistendi k. t. : M a a s i n g , N. E n t o m o l o o g i a — juhataja k. t. : Z o 1 k , K. F ü t o p a t o l o o g i a — juhataja dots. L e p i k , E. V ä i k e t o o m a k a s v a t u s e — juhataja dots. R. L i i k . A i a n d u s e k a t s e j a a m (Raadil). Juhataja : M ä t l i k , A., eriainete õpetaja. Metsanduslik k a t s e j a a m (Aia t. 46). Juhataja : K o h h , E., mag. rer. for. Ülikooli mõisad : M a a r j a m õ i s (tel. 2-15), R a a d i m õ i s (tel. 3-68). Maarjamõisa valitseja : K õ p p , P., prof. Raadimõisa valitseja : R ä n k e 1, A. Ülikooli õppe- j a katsemetskond (Kastre-Peravallas). Juhataja : M a t h i e s e n , A., prof. Juhataja abi : D a n i e l , O., prof. k. t. Metsaülem: H a 1 l e r , B., dr. rer. for. (Peravald, Järvselg). Abimetsaülem : L a i n e v o o l , J- Van. assistent. : A j . abijõud : K r i g u 1, T. P õ d e r , V. Asjaajaja : S a m u e l , V. c x x . t 45 Tartu ülikooli raamatukogu määrused. (Vastu v õ e t u d ü l ikoo l i n õ u k o g u poolt 12. IV. 32.Ï Kasustamine. 27. Raamatukogu kasustamine s ü n n i b kas kohal v õ i laenutamise teel vä l japoo le . 28. Ül ikool i raamatukogu lugemissaa l id ja er i töötoad on avatud õppe- a ja l är ipäev i t i k. 9—15 ja k. 17—20, kuna laenutamine t o i m u b ainult k. 11—14. Õppetöö vaheaegadel on lugemissaa l id avatud ainult k. 9—14, kuna laenuta- mist to imetatakse kaks korda nädalas k. 12—14. 29. Raamatukogu v õ i v a d kasustada: 1) ü l ikoo l i õppeasutised, 2) üli- kool i õppe jõud, teadus l ikud ja te ised ü l ikoo l i ametnikud, 3) ü l iõp i lased ja vabakuula jad, 4) teadus- ja va l i tsusasut ised kui ka raamatukogud ja arhii- v i d sise- ja väl ismaal, kes pakuvad kül laldast ho iuk ind lust ja ava ldavad nõus- olekut vastast ikuseks laenutamiseks, 5) erais ikud ü l ikoo l i õ p p e j õ u d u d e vas- tutusel 1 aasta jooksul . Ül ikool i raamatukogu kasustamine on tasuta kõ ig i le selles para- grahv i s ettenähtud asutistele ja i s ikute le peale erais ikute (punkt 5), kes tasuvad laenamise korra l vastavas korras k ind laks määratud maksud. Raamatukogu juhata ja l on õ igus e r i j u h t u d e l laenutada teoseid ka rahalisel tagatisel. 30. Lugemissaa le ja er i töötube v õ i v a d kasustada ka te ised eraisikud, ku id juhata ja loal. K õ i k lugemissaal i kasusta jad on kohustatud end loostama v a l v u r i juures. 31. Lugemissaa l ides ja er i töötubades nõutakse va ikust ja rahu, erit i on keelatud kõva häälega rääkimine kui ka j u t u a j a m i n e . Sinna pa igutatud teoste käs i t lemise l nõutakse täpsust ja hoolt. 32. Lugemissaal idesse ja er i töötubadesse asetatud ja seal kasustami- seks o leva id teoseid v õ i b kaasa võtta .teistesse raamatukogu ruumidesse ainult v a l v u r i loal. V ä l j a p o o l e laenutamiseks on v a j a l i k raamatukogu j u h a t a j a v õ i e r i j u h t u d e l v a l v u r i luba. Kahe v i imase § vastu e k s i j a d kaotavad õiguse lugemissaale ja eritöö- tubade kasustamiseks ühekordse l t v a l v u r i ja p ikemaks a jaks raamatukogu j u h a t a j a korraldusel . 33. Raamatu id saab lugemissaal ides ja er i töötubades kasustamiseks kui ka v ä l j a p o o l e laenamiseks se l leks esitatud laenutamissede l i põhja l , m i s peab kandma laenaja al lkir ja. S i in juures on laena ja kohustatud nõude peale esi- tama is ikut-tõestavaid dokumente. Ül iõp i lased ja erais ikud saavad raamatu h i l j e m a l t 2 tundi peale laenutamissedel i s isseandmist. K õ i k soovid, m i s esi- tatud peale k. 12, rahuldatakse h i l j e m a l t j ä rgmise l päeval. K u i raamat on 3 päeva jooksu l vä l jastamata, kaotab laena ja eesõiguse sellele. Soov iava ldust v õ i b saata ka postiga. Laenuta ja on kohustatud laenaja n õ u d m i s e l teatama, kas soo- v i tav raamat on laenatud v õ i mitte. 34. K e e g i ei pääse raamatukappide ja -r i iu l i te juurde magas in ides raa- matukogu juhata ja loata, v ä l j a arvatud määral ised õppe jõud . 35. K õ i k teatmekir jandus-sõnast ikud, entsüklopeediad ja b i b l i o g r a a f i - l ised teosed on asetatud lugemissaal i . V i i m a s t e aastate a j a k i r j a d e v i h i k u d on a j a k i r j a d e lugemistoas ja ne id laenutatakse v a i d raamatukogu j u h a t a j a loal. Koha l kasustamiseks v õ i b ne id igaüks ise r i iu le i l t võtta. 36. Ül ikool i raamatukogust saab teoseid kasustamiseks ainult teadus- l ikul otstarbel, i l u k i r j a n d u s l i k k e teoseid va id raamatukogu j u h a t a j a loal. 46 c x x M Laenutamine. 37. Ül ikoo l i raamatukogust ei laenata käs ik ir ju , i luvä l jaande id, harul- disi, lahtis i kaarte ega koguteoseid. Erand l iku l t on n imetatud raamatute laenutamine lühiaegse l t võ imal- datud raamatukogu juhata ja nõuso leku l õppeotstarvete l ü l ikool i õppe- jõudude le . 38. Samuti saadetakse kasustamiseks ee lmises § n imetatud teoseid vas- tastikuse laenuvahekorra alusel kodu- kui ka väl ismaa teadus l ikkudele raa- matukogude le ja arhi iv ide le. Er i l i s te haruld is te laenutamise v ä l j a p o o l e otsustab Ül ikool i Val i tsus. 39. Raamatuid laenutatakse määral iste le õ p p e j õ u d u d e l e kuni 50 köidet ja ü lemääral iste le kuni 30 köidet semestr i lõpuni, ametnikkudele, ül iõpi las- tele ja erais ikutele kun i 5 köidet 1 kuuks, a j a k i r j u aga ainult 2 nädalaks. Suurema arvu laenutamine on v õ i m a l i k va id raamatukogu j u h a t a j a loal. 40. Raamatu tagas i toomise aega v õ i b p ikendada ainult siis, kui po le esi- tatud nõudmis i teise is iku poolt. 41. V a j a b laenutatud teost ü l ikool i õppe jõud, on laenaja — ü l iõp i lane v õ i eraisik — kohustatud selle tagasi tooma enne tähtpäeva. 42. V a j a b õ p p e j õ u laenatud teost teine õ p p e j õ u d kas loenguks v õ i tea- dus l ikuks otstarbeks, siis teatab sellest raamatukogu j u h a t a j a esmasnime- tatud õppe jõu le . 43. V a j a b laenutatud teost ü l ikoo l i raamatukogu ise korralduse ots- tarbel, on laenaja kohustatud n õ u d m i s e peale selle kohe tagasi tooma. 44. Ül iõpi lased ja era is ikud v õ i v a d raamatut kaasa võtta v ä l j a p o o l e Tartut õppetöö vaheaegadel ainult erandjuhtude l , raamatukogu j u h a t a j a loal. 45. Aadress i muutmises t on ü l iõp i lased ja erais ikud kohustatud teatama laenutamisametnikule. 46. Ül iõpi laste le ja eraisikutele^ kes po le laenatud raamatut tähta jaks tagasi toonud, teatatakse sellest k i r ja l iku l t . E i ole raamat es imese meelde- tuletuse peale tagasi toodud, saab laenaja teise mee ldetu le tuse ühe nädala pärast. Peale es imese mee ldetu le tuse saatmist nõutakse v i i v i tusraha 50 senti, pärast teise mee ldetu le tust aga 1 kroon ja iga järgmise nädala v i i v i t u s e eest samuti 1 kroon. Laena ja on kohustatud raamatukogule raamatu tagasi andma samas kor- ras, nagu ta sel le on saanud. 47. On raamat kaotatud, on sel lesse lugemissaa l ides kasustamise l v õ i laenutamise a ja l tehtud märkmeid, on raamat alla kr i ipsutatud, lehed, tabe l id v õ i kaardid v ä l j a reb i tud v õ i teda ku idag i teis it i r ikutud, peab laena ja asen- dama selle uue eksemplar iga v õ i maksma raamatukogu j u h a t a j a pool t mää- ratud kahjutasu. 48. Iga semestr i lõpuks nõutakse kõik laenatud raamatud tagasi kontrol- l imise otstarbeks. 49. Raamatukogu juhata ja l võ i tema vo l i ta tud raamatukogu-ametnikul on õigus nõuda raamatukogu kasusta jate l t por t fe l l i de sisu ettenäitamist. 50. Suitsetamine raamatukogu ruumes kui ka eesruumes on keelatud. 51. Raamatukogu juhata ja l on õ igus keelata raamatukogu määruste rik- k u j a i l e lugemissaa l ide ja er i töötubade käit lemist, raamatute laenamist v õ i üldist kasustamist kuni 6 kuuni. K ü s i m u s e raamatukogust eemaldamise kohta enam kui 6 kuuks otsustab Ül ikoo l i Val i tsus. Õppejõudude nimekiri. Lk. Aaslava, S. õppeülesandet 12, 13 Aavik, J , eradotsent, Hamin, Tallinnas 25 Adams, V., õppeülesandet, Oa 12 15, 24 Ahas, Ed., õppeülesandet., Kindral Põdra t 8, k. 2 16 Ainson, J., dotsent, Päeva t. 1, k. 3 . 30, 33 Aleksejev, V., prof. emer., Kastani t. 32 28 Anderson, W., prof., Narva 69, k. 3 1, 21, 22, 33 Anderson, W., eradotsent, Narva 69 28 Annist, A., aj. ülemääraline abiõppejõud, Gustav Adolfi t. 67, k. 1 . . . 25 Ariste, P., õppeülesandetäitja, Jakobsoni t. 8, k. 1 24, 38 Arrak, A., eradotsent, Uueturu t 9, k. 8, tel. 12-38 17, 20 Arumaa, P., prof., K. A. Hermanni t. 11 22, 39 Aunap, E., prosektor, eradotsent, Lossi t. 13, k. 7 17, 19, 37 Barkan, G., prof., Tähe t- 28, k l 17, 38 Blessig, E., prof. emer., Tiigi t. 56, k. 3 20 Bresowsky, M., Botaanika t. 56 18, 35 Bulmerincq, A., prof., Tähe t. 25, k. 2 12, 33 Daniel, O., prof.-k. t., Gustav Adolfi t. 72, k. 3 . • 31, 43, 44 Ein, E., prof., Tähe t. 5., tel. 9-87 1, 13 Elango, A., õppeülesandetäitja, Eha t. 27, k. 1, tel. 10-12 23 Ernits, V., eradotsent, Vallikraavi t. 18, tel. 7-22 24 Estam, J., õppeülesandetäitja, Vabriku t. 5, k. 1 23 Fazekas, J., lektor 26 Freymann, W., eradotsent, Veski t. 2, tel. 14-73 24 Grimm, D., prof. emer., Lepiku t. 14, k. 4 15 Grimm, K., eradotsent, Tähe t. 20 29 Grünthal, T., õppeülesandetäitja, J. Hurda t. 6 14 Gulkovitsch, L., prof., J. Kuperjanovi t. 5-a 24, 39 Haldre, J., eradotsent, Tähe t. 20, tel. 12-57 19, 35 Haliste, prof., Lootuse t. 8, tel. 13-52 21, 33, 39 Hansen, P., eradotsent, Ülikooli t. 9, tel. 7-45 20 Harris, H. C. C., lektor, Kalevi t. 18-a 16, 26 Herodes, A., õppeülesandet 30 Hiie, V., õppeülesandet, Magasini t. 12-a, k. 1, tel. 14-42 19, 36 Humal, A., eradots., Kastani 28, k. 4 16, 27, 28, 41 Härms, M., õppeülesandetäitja 33 Ilus, E., aj. ülemääraline abiõppejõud, Kooli t. 12, k. 2 13, 15 Jaakson, H., prof., Kalevi t. 31, k. 2, tel. 10-68 . 26, 33, 41 Jõks, R , abij., Pargi t. 15, k l 13 Järvik, M., dotsent, Kalmistu t. 2 32, 43 Jürgens, B., dotsent, Ülikooli t. 28, tel. 12-47 1, 19, 36, 37, 38 Kaarde, J., dotsent, Tallinna t. 20, k. 3 1, 30, 43 Kaasik, N., dotsent, Lille t. 3 16, 34 Kaho, H., prof., Tallinna t. 55 27, 39 Kalamees, A., eriainete õpetaja, K. A. Hermanni t. 12 . . . • 2(3, 38 48 Loengute j a prakt i l iste tööde kava 1937. I C XX.^ Lk. Kaljot, A., õppeülesandetäitja, Tolstoi t. 6 16 Kann, P., õppeülesandetäitja, Jakobsoni t. 71, Tallinn, tel. 313-55 . . . . 14 Kant, E., prof , J. Kuperjanovi t. 48, k. 1, tel. 15-08 . 1, 16, 34 Kaplinski, J., lektor, Tiigi t. 30 26 Karell, U., prof., I haavakliinikus (Toomimäel) 18, 35 Karling, S., prof., Vikerkaare t. 2, II kord 22, 39 Kask, M., eradotsent, Aleksandri t. 38 20, 37 Kesküla, E., õppeülesandet., Kindr. Põdra t. 25 24 Kieckers, E., prof., Tähe t. 34 21, 22 Kirde, K., prof., J. Hurda t. 4 27, 40, 42 Kleitsman, R., eradotsent, Rüütli t. 19, tel. 6-21 19, 35 Kliimann, A.-T., prof , Lai t. 29, k. 3, tel. 13-30 13 Kongo, K., aj. ülem. abiõppejõud, Rüütli t- 4, tel. 12-50 . 15, 34 Koort, A., dots., Kooli t. 24, k l 23 Krahn, E., eradotsent, Aia t. 41, k. 3 28 Kristal, H., prof. k. t , Kesk-Kaar 37, k. 4 1, 14, 34 Kruus, H., prof. prorektor, Kindral Põdra t. 17, k. 3, tel. 8-20 1, 23 Kuriks, O., eradotsent, Võidu t. 3, tel. 8-54 20 Kurtšinski, M., prof., J. Liivi t 2, k. 4 15, 34 Kõpp, J., prof., rektor, Vallikraavi t. 25, tel. 8-16 1, 12 Kopp, P., Maarjamõis, tel. 2-15, postkast 87 21, 35, 44 Laas, A., prof., K. A. Hermanni t. 13, k. 1, tel. 1-52 36, 42 Laid, E., õppeülesandet., Hamin, Tallinn Laja, F., prof., Gustav Adolfi t. 70 30, 42 Laur, A., eradotsent, Nõmme, Laane t- 10 29 Leesment, L., dotsent, Tähe t. 98 1, 14, 33 Lender, U., õppeülesandet., Jaani t. 6, Tallinn 15 Lepik, E., dotsent, Jaama t. 40, tel. 13-13 32, 44 Lepp, F., eradotsent, Narva t. 6, tel. 3-17 17, 19 Letzmann, J., eradotsent, J. Kuperjanovi t. 9, k. 7 29 Liidak, K., õppeülesandet, Klaasingi t. 5, Tallinn 33 Liik, E., dots, Väike-Kaar 14 . " . . . . 32, 44 Liiv, O., eradotsent, K. A. Hermanni t. 4, k. 1, tel. 16-39 25 Linkberg, A., eradotsent, II haavakliinikus 18, 20, 35 Linnus, F., õppeülesandet., Raadil 22 Lippmaa, T., prof., Botaanika-aed (Lai t. 38) 27, 39 Livländer, R , eradots., Tallinn, Tehnikainst 28 Loorits, O., eradotsent, Emajõe t. 9, k 1 25 Luha, A , eradotsent, Riia maantee 28, tel. 8-53 2, 29 Luksepp, A-, dotsent, Elva t. 3 32, 44 Lüüs, A., prof., Vikerkaare t. 4, tel. 2-60 18, 36 Maddison, O., eradots., Tallinn, Tina t. 23 28 Madissoon, H., eradotsent, Kindral Põdra t. 15, tel. 2-63 15, 20 Maim, N., prof., Vabriku t 1, k. 4, tel. 5-33 1, 13, 15 Malm, F., õppeülesandet., Eha t. 31, k 3 16 Mark, J., prof.. Fr. R. Kreutzwaldi t. 9 21 Mark, R., dotsent, Elva t. 2 16, 33, 34 Markus, E., eradotsent, Lembitu t. 18 29 Martinson, V., prof., Eha t. 39, k. 2 . 1, 13, 33 Masing, E., prof., Kalevi t. 13, k. 1, tel. 96 17, 33, 34, 35 Masing, H. A., õppeülesandetäitja, Kooli t. 2, k. 6 13 Mathiesen, A , prof., Soinaste t. 21, tel. 10-28 1, 31, 43, 44 Mets, J., eradotsent, Jõgeval . 32 Mielberg, P., õppeülesandet., Lepiku t. 3, tel. 6-58 32 Miländer, J., prof. emer., Lossi t. 11-a, k. 2, tel 2-78 18 Moora, H., prof. k. t., Aia t. 16 1, 23, 39 Mutschmann, H., prof., Lepiku t. 9, k. 3 22 Mägi, A., aj. ülem. abiõppej., Kooli t. 24, k. 6. tel. 14-91 13, 14 Mägi, Hilja, õppeülesandet 16 C X X . j Loengute j a prakt i l iste tööde kava 1937. I 49 Lk. Mägi, J., prof., Raadil, tel. 9-17 1, 31, 43, 44 Mägiste, J., prof., Kalevi t. 37, tel. 6-55 . . . . 21 Mätlik, A., eriaine õpetaja, Raadil 32, 44 Normann, H., eradotsent, V. Tähe 1, k. 2, tel. 11-55 19 Nurk, M., õppeülesandet., Silmakliinik 15 Nuut, J., eradots., Tallinn, Tehnikainst. 28 Nõmmik, A., professor, Raadil 31, 43, 44 Oras, A , prof : Vikerkaare t. 4, tel. 2-60 . 22, 38 Paldrok, A., prof., Tähe t. 7, tel 13-81 18, 36 Palvadre, A., õppeülesandet, Tallinn, Raua t. 53, k. 1, tel. 313-91 . . . . 14 Paris, A , prof, Tiigi t. 34, k 2 . . 27, 40 Paris, H., eradotsent, Lai t. 34 20, 38 Parts, A., eradotsent, Tallinn. Tehnikainstituut 29 Parts, H., prof., Puiestee t. 43, k. 2 19, 37 Perlitz, H., prof., prorektor, Kastani 125, k. 2, tel. 15-07 1, 27, 41 Piip, A., prof., Katoliku t. 1, tel. 20 14 Piiper, J., prof , Tiigi t. 28, k. 1 28, 33, 47 Piiroja, J., õppeülesandetäitja, Riia t. 51, tel. 12-48 16 Poom. Ed., dots., Ülikooli t 19, k. 2 1, 15, 34 Pravdin, B , lektor, Kastani t 25, k. 2 15, 25, 26 Puksoo, Fr., õppeülesandetäitja, Lai t. 34, k. 5 . . . 24, 33 Puusepp, L., prof , Kalevi t. 30, tel. 3-21 18, 35 Rahamägi, H. B., eradotsent, piiskopp, Tallinn 13 Rammul, A., prof, Riia t 115, k. 3 17, 37 Ramul, K., prof., Riia t. 119 23, 39 Randma, G., õppeülesandet., Põllutööministeerium, Tallinn 33 Rannaste, E., eriainete õpetaja, Kungla t. 9, tel. 2-01 21, 38 Raun, A , õppeülesandetäitja, Aia t. 63, k. 12 24 Reinwaldt, E., õppeülesandetäitja 33 Ridala, V., prof., Tallinna t. 20, k. 5 29, 42 Riikoja, H., prof , Gustav Adolfi 74, tel. 11-95 1, 28, 40, 42 Rinne, L., prof , Tiigi t 24, k 3 31, 44 Rives, J., eradotsent, Riia t 13, tel. 8-48 20, 35 Rooks, G., dotsent, Lossi t 11, tel. 12-94 1, 15, 18, 38 Roos, E . õppeülesandetäitja, Herne t. 40, k. 4 . . . . 25, 39 Roots E , prof., Tallinna t. 20, k. 1, tel. 15-12 1, 30, 42 Rootsi, N-, prof., Raadil 31, 43, 44 Rootsmäe, T., prof , Botaanika t. 22, k. 1 27, 40 Rudrauf, L., prof., Tiigi t. 58, k. 2 24 Rägo, G., prof., Tallinna t 63, k. 2 27, 33, 41 Räägo, R., õppeülesandetäitja. K. A. Hermanni t. 7, tel. 77 . . . . . 14 Ränk, G., õppeülesandetäitja. Tuule t. 1 23 Saareste, A , prof., K. A. Hermanni t. 16, tel. 12-56 1, 21, 38 Saareste, E., prof., Riia tän. 39, tel. 7-46 18, 36 Salasoo, H., eradotsent, Hamin. Tallinn 20 Saral, K., prof , Vene t. 22, tel. 3-19 1, 29, 42, 43 Sarv, J., prof., Lai t. 3 1 , k. 3 1, 26 Schlossmann, K.. prof.. Kloostri t. 2, tel. 6-73 1, 17. 37, 38 Schreinert, K., lektor, J. Hurda t. 8, k. 2 16, 21, 26 Seesemann, 0-, prof Tähe t 26 12 Semper, J., õppeülesandetäitja. Veski t. 65, k. 3 24 Sepp, H., dotsent, Tiigi t. 58, k. 2 16, 23 Sild. O. prof., Kindral Põdra t 10, tel. 7-48 1, 12, 33 Sildnik. A., eradotsent. Veski t. 11. 2 25 Sinka, R.. eradotsent Ülikooli t. 28, tel. 89 20 Stamm, J., prof., Näituse t. 5, kr. 2 18, 37 Suits, Aino, lektor Vallikraavi t. 14, tel. 6-82 25 Suits, G., prof., Vallikraavi t 14, tel. 6-82 22 Zolk, K., eriainete õpetaja, Raadil 32, 43, 44 50 Loengute ja prakt i l i s te tööde kava 1937. I C X X . ( Lk. Taagepera, K., dotsent, Päeva t. 9, k. 1 30, 43 Tammekann, A , prof., Fr. R. Kreutzwaldi t., omas majas, tel. 5-85. 1, 28, 41, 42 Tarvel, P., prof., dekaan, Päeva t. 3, k. 2 1, 23 Taul, J., eradotsent. Puiestee t. 72, tel. 7-01 12, 13 Tehver, J., dotsent, Vene t. 22, k. 3, tel. 13-79 1, 30, 42 Thomson, P., eradotsent, Provintsiaalmuuseum, Tallinn 29 Tiganik, L-, eradotsent, Tiigi t. 39, tel. 4-46 19, 27, 29, 40 Tiitso, M., dotsent, Eha t. 35, k. 3 17, 38 Tjutrjumov, I., prof. emer., Vallikraavi t. 17, tel. 3-09 15 Tomberg, J-, dotsent, jaama t. 30, k. 4 29 Tomingas, A., eradotsent, Kindral Põdra t. 4, k. 2 ; 20, 37 Tõnisson, J., prof..„Tööstuse t. 7, tel. 1 16, 32 Uluots, J., prof, Õpetaja t. 12, tel. 10-84 13, 33, 34 Uudelt, J., prof., Kindral Põdra t. 8, k. 3 18, 36 Vaabel, J., prof 44 Vadi, V., prof , Pargi t. 6, tel. 7-62 1,17, 35, 36 Vaganay, L., õppeülesandetäitja, K. A. Hermanni t. 5 . 2 1 , 25 Väides, A. prof., Päeva t. 1, tel. 13-68 17, 37 Valk, V-, õppeülesandetäitja, Tööstuse t. 13-a, k. 3 16, 34 Vasar, J-, dotsent, Gustav Adolfi t. 74 23 Vau, E., prosektor, Kalmistu t. 31, k. 8 29, 30, 42 Veiderpass N, dotsent, Elva t. 13, k. 1 19, 37 Veinberg, E., prof., Tiigi t. 31, k. 6 1, 17, 37 Veliner, A., eradotsent, Põllutööministeerium, Tallinnas 29 Veermets, K , dotsent, V-Kaar 28 31, 43 Veski, J. V., lektor, Vabriku t. 5, tel. 2-81 25 Wieseigren, Greta, lektor, K. A. Hermanni t. 6, tel. 17-12 26 Wieselgren. P. W., prof., K. A Hermanni t. 6, tel. 17-12 22 Vilhelmson, K., lektor, Kastani t. 31, k. 1 . . 21, 25 Vilip, J., prof , Vabriku t. 3 k. 7 27, 41 Volpicelli, A., prof, Vallikraavi t. 10 24 Yõrk, E., muusikaõpetaja, K. A. Hermanni t. 11, k. 3, tel. 14-99 . . . . 13, 26 Õunap, R., õpetaja, Aia t. 8, k. 7 14 Õpik, A., prof , J. Kuperjanovi t. 54, k. 1 28, 41 Õpik, E., astr.-observaator, Kreutzwaldi t. 10, k, 1 28, 40 Lühendite seletusi. B. A . — Bachelor of Arts . B. Litt. — „ „ Letters. dipl. ét. sup. 1. cl. — dip lômé d'études supérieures des langues classiques. h. c. — honor is causa. M. A . — Master of Arts . M. A. N. — Member A c a d e m i a e Naturarum („Leopold ina" M. Sc. — Master of Science. Ph. D. — Doctor of Ph i losophy. Sc. D. — Doctor of Science. v. s. j. — vene seaduse järgi . EESTI V A B A R I I G I RÉPUBLIQUE ESTONIENNE T A R T U Ü L I K O O L I L O E N G U T E JA P R A K T I L I S T E T Ö Ö D E K A V A PROGRAMME DES COURS ET DES T R A V A U X PRATIQUES DE L'UNIVERSITÉ DE TARTU 1 9 3 7 . A A S T A II P O O L A A S T A L II SÉMESTRE 1937 Ülikooli aula T A R T U S 1 9 3 7 Sisukord — Table des matières. Lk. Ülikooli val itsus. „Toimetuste" toimkond. Admin i s t ra t ion de l'Uni- versité. Commission des Publications . 1 Kantselei. Majandusosakond. Arveamet ja kassa. Bureaux. Economat. Comptabilité et Caisse 2 Tähtpäevad 1937. a. II poolaastal. Termes du II sem. 1937 2 Loengute j a prakt i l i s te tööde kava. P r o g r a m m e des Cours et des Travaux prat iques 3 Usuteaduskond. Facul té et Théologie 3 õigusteaduskond. Facul té de Droit 4 Majandusteaduse osakond. Section économique de la Faculté de Droit 6 Arstiteaduskond. Faculté de Médécine 8 Filosoofiateaduskond. Faculté de Philosophie 12 Matemaatika-loodusteaduskond. Faculté de Mathématique et des Sciences naturelles 18 Loomaarsti-teaduskond. Faculté Vétérinaire 21 Põl lumajandus-teaduskond. Facul té Agronomique 23 Teaduse- ja õppeasutised. Inst i tuts scient i f iques et m o y e n s d'études . 33 Ülikooli R a a m a t u k o g u määrused. Règlement de la Bibliothèque . . . 37 õ p p e j õ u d u d e nimekir i . Liste du corps ense ignant 39 Lühendite seletusi vt. ko lmanda l kaane lehekül je l . TARTU ÜLIKOOLI KIRJASTUS E. K.-Ü. , .Post imehe" trükk, Tartus 1937. Ülikooli valitsus. ül ikool i va l i tsuse koosseis: j u h a t a j a — rektor, l i ikmed — prorektorid j a dekaanid. Rektor : prof. J. KÕPP. Kõnetunnid : ül ikool is e., n. 13—14, tel. 6-22. E lukoht Val l ikraav i t. 25, tel. 8-16. Prorektor id: Prof. H. KRUUS (üliõpilaste a s j a d ) . Kõnetunnid : ülikoo- lis t., n. 13—14, tel. 6-23. E lukoht : Kindra l Põdra t. 17, tel. 8-20. Prof. H. PERLITZ ( m a j a n d u s ) . Kõnetunnid: ül ikoolis e., t., k. 14.30—15.00, tel. 6-46. E lukoht : Kastan i t. 125, k. 2, tel. 15-07. Teaduskondade dekaanid, prodekaan ja sekretärid : 1. Usuteaduskonnas prof. O SILD. Kõnetunnid : dekanaadis n. 11.30— 12, 1. 10.30—11. Sekretär: prof. V. Martinson. Kõnetunnid : dekanaadis k. kel l 14. 2. õ igus teaduskonnas prof. N. MAIM. Kõnetunnid dekanaadis k. 11—12, 1. 12—13. Sekretär: prof. H. Kadari . Kõnetunnid : dekanaadis n. 11—12. Prodekaan (majandusteaduse osak. a s j u s ) prof. EDG. K A N T . Kõne- tunnid: dekanaadis t., r. 12—13. A b i s e k r e t ä r : dots. E. Poom. Kõnetunn id : dekanaadis n. 13—14. 3. Ars t i teaduskonnas prof. W. W A D I . Kõnetunnid : dekanaadis e., n. 13.30—14. Sekretär: prof. E. Veinberg. Kõnetunnid : dekanaadis e., n. 13.30—14. 4. Fi losoof iateaduskonnas prof. P. T A R V E L . Kõnetunnid : dekanaadis k., 1. 13—14. Sekretär: prof. H. Moora. Kõnetunnid : dekanaadis 1. 13—14. 5. Matemaatika-loodusteaduskonnas prof. H. RIIKOJA. Kõnetunnid : dekanaadis k. 13.15—14, 1. 10—10.45. Sekretär: prof. A . T a m m e k a n n . Kõne- tunnid: dekanaadis n. 10.30—11. 6. Loomaarst i teaduskonnas prof. K. S A R A L . Kõnetunnid : Loomaarst i- teaduskonna Haavakl i in ikus är ipäevit i (peale reede) kell 10—12, tel. 1-82 Sekretär: dots. J. Kaarde. Kõnetunnid: dekanaadis t., r. 12—12.30. 7. Põ l lumajandusteaduskonnas prof. A . MATHIESEN. Kõnetunnid : dekanaadis t. 13—14. Sekretär: prof. J. Mägi. Kõnetunnid : dekanaadis t. 13—14. Ülikooli „Toimetuste" (Acta et Commentat iones) to imkond: prof. H. Kadari, prof. E. Veinberg, prof. P. A r u m a a , prof. J. Sarv, dots. J. Tehver, prof. J. Mägi. T o i m e t a j a : prof. W. Anderson. Kõnetunnid : ülikooli lektooriu- m i s peale loenguid. 1 2 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II C XXI. Kantselei (ülikooli peahoones, tel. 1-47) on a v a t u d är ipäevit i 11—14. Ü l i k o o l i s e k r e t ä r : A . Luha, Riia maantee 28, tel. 8-53. U s u t e a d u s k o n n a , a r s t i t e a d u s k o n n a j a m a t . - l o o - a u s t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (Peeter Põllu t. 2, tel. 7-81), avatud äripäevit i 11—14. A s j a a j a j a d : M. Peterson, Riia maantee 7, krt. 1; M. Roosma, Üliõpi lasmaja. õ i g u s t e a d u s k o n n a ja f i l o s o o f i a t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (ülikooli peahoones, II korral, tel. 10-74), a v a t u d äripäevit i 11—14. A s j a a j a j a d : S. Tiisik, Gustav A d o l f i t. 70, krt. 2; M. Kool, Kloostri tn. 3, krt. 6. L o o m a a r s t i t e a d u s k o n n a j a p õ l l u m a j a n d u s t e a d u s - k o n n a k a n t s e l e i (Vene t. 28, tel. 27), a v a t u d är ipäevi t i 11—14. A s j a - a j a j a : A. Jurs, Kooli t. 12, krt. 1. Majandusosakond, tel. 6-24. D i r e k t o r : E. Veldeman, tel. 16-57; e lukoht: Kooli t. 7, k. 1, tel. 17-30. D i r e k t o r i a b i : H. Sultson, J, Li iv i t. 1. E k s e k u u t o r i k. t.: P. Neudeck, vas tuvõtmine oma' kontoris (J. Li iv i 1) är ipäevit i 8—15, tel. 71. A r v e a m e t j a kassa (ül ikool i peahoones, tel. 6-24), a v a t u d är ipäevi t i : a rveamet 11—14, kassa 10—13.30. P e a r a a m a t u p i d a j a : E. A s m u s , Kooli t. 6, krt. 2. L a e k a h o i d j a : R. Kõva, Toomimäel (V. Anat., krt. 39). Tähtpäevad 1937. a. II poolaastal. 1. Semestri a lgus 1. septembril, lõpp — 15. detsembril . 2. ü l ikool i s isseastumise sooviavaldused tuleb ülikooli val i tsusele kun i 20. august in i sisse anda. 3. Immatr iku lats ioon on 14. septembri l . 4. V i imaseks tähta jaks, mi l rektori poolt m a k s v a k s t u n n u s t a t u d põh- juste l immatr iku lats ioon veel lubatud, on 25. september. 5. õ p p e m a k s u s t vabastamise, õ p p e m a k s u t ä h t a j a pikendamise, õppe- m a k s u osade k a u p a m a k s m i s e ja abiraha saamise sooviavaldiste sisseand- mine, Vabaduse Risti kavaleride, õppursõdurite ja V a b a d u s s õ j a inval i idide laste registreer imise v i imaseks t ä h t p ä e v a k s on 25. september. 6. Õppemaksu ja prakt i l i s te tööde m a k s u d e õiendamise ku i k a loen- gutele k i r j u t a m i s e v i imaseks t ä h t p ä e v a k s on 5. oktoober. 7. Kõik loengud ja m u u õppetöö a l g a v a d 15. septembri l ja ei või lõp- peda enne 8. detsembrit . 8. Kõik ül iõpilased on kohustatud h i l j e m a l t 2 nädala jooksul pärast õppetöö a lgust o m a aadressi ülikooli kantseleist saadaval aadressi lehel üles andma. Korteri m u u t m i s e l õppea ja välte l tuleb uus aadress h i l j e m a l t 3 päeva jooksul ül ikooli kantsele is teatada. 9. Kõik ül iõpi laste organisatsioonid peavad h i l j e m a l t 2. oktoobrini oma l i ikmete ja juhatuse n imekir ja, samut i korteri asukoha ülikooli val itsu- sele teatama, vastase l korral tuleb selle määruse mi t te tä i t ja te organisatsioo- nide tegevuse lõpetamise k ü s i m u s otsustamisele. Pühad ja puhkepäevad 1937. a. II poolaastal. Usupuhastuse püha (31. oktoober), ü l ikool i aastapäev (1. detsember) jõu lupühad (25., 26. ja 27. detsember) . C XXI. Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II 3 Loengute ja praktiliste tööde kava. Usuteaduskond. Bulmerincq, A., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Aberdeen) , Vana Testa- mendi usuteaduse j a semi keelte korral ine professor. 1) V a n a T e s t a - m e n d i s i s s e j u h a t u s I, 2 t., e., r, 9—10, aud. 3. 2) P s a l m i d e s e l e t u s , 3 t., t., n., 1. 9—^10, aud. 3. 3) V a n a T e s t a m e n d i p r a k - t i k u m ( S a k a r j a 12—14), 1 t., k. 9—10, aud. 3 4) A r a a b i a k e e l e d a s i j õ u d n u i 1 e, 1 t., t. 8—9, aud. 3. (Loeb saksa keeles.) — Kõne- tunnid: lektooriumis peale loenguid. Aas lava, S., mag. theol., Uue Testamendi usuteaduse dotsent. 1) J e e s u s e e l u I, 2 t., k., n. 13—14, aud. 3. 2) U u e T e s t a m e n d i k r e e k a k e e l , 2 t., t. 16—18, aud. 3. 3) H a r j u t u s : U u e T e s t a m e n d i t e a d u s e a l a l s i s s e t u l n u d t ö ö d e a r u t l u s i ü h e s s i s s e - j u h a t u s e g a t e a d u s l i k u ( e r i t i p i i b 1 i t e a d u s 1 i k u) k i r - j a n d i t e h n i k a s s e , 2 t., e. 18—20, seminaris. — Kõnetunnid : lektoo- r iumis resp. seminaris peale loenguid j a prakt ikumi . Sild, O., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Riia), ajaloolise usuteaduse korral ine professor, dekaan. 1) Ü l d i n e k i r i k u l u g u ( U u e m a e g ) , 4 t., k., n. 12—13, 1. 11—13, aud. 3. 2) P r a k t i k u m , 2 t., r. 16—18, seminaris. — Kõnetunnid : n. 11.30—12 ja 1. 10.30—11 dekanaadis (Peeter Põllu t. 2) ; peale loenguid ja p r a k t i k u m i lektooriumis resp. semi- naris; kodus (Kindral Põdra t. 10, tel. 7-48) 1. 15—16. Kõpp, J., dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tege l iku usuteaduse korral ine professor, rektor. 1) H o m i l e e t i k a I, 2 t., e. 11—12, t. 12—13, aud. 3. 2) K ü b e r n e e t i k a, 2 t., t., n. 11—12, aud. 3. 3 ) H o m i 1. - k a t e h e e t. s e m i n a r , 3 t., k. 10—12, seminaris, n. 18.30— 19.30 (i lma akad. veerandita) k ir ikus. — Kõnetunnid : lektoor iumis resp. seminar is peale loenguid ja p r a k t i k u m i ; rektoraadis e., n. 13—14. Süstemaati l ise usuteaduse professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Rahamägi , H. B., pi iskopp. R i s t i u s u o l u , 2 t., r. 19—21, seminaris. — Taul, J., dr. theol., eradots. 1) D o g m a a t i k a a j a l u g u II, 2 t., k., r. 8—9, aud. 3. 2) D o g m a a t i k a p r a k t i k u m : S c h l e i e r m a c h e r , D e r c h r i s t l i c h e G l a u b e , 2 t., t. 18—20, seminaris. — Kõnetun- nid: lektooriumis resp. seminar is peale loenguid ja prakt ikumi . Võrdleva usunditeaduse dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Masing, U., mag. theol. 1) P o l ü n e e s i a u s u n d , 2 t., e. 17—18, k. 16—17, aud. 3. 2) U s u n d i p ü h h o l o o g i a , 2 t. n. 15—17, aud. 3. — Kõne- tunnid: peale loenguid lektooriumis. Martinson, W., cand. theol. (Petrogr. Vaimul . A k a d . ) , apost l iku õigeusutea- duse korral ine professor. 1) L i t u r g i k a I, 3 t., e., t., n. 11—12, semi- naris. 2) K a n o o n i l i s e s e a d u s e õ p e t u s , 2 t., e., t. 12—13, seminaris. 3) D o g m a a t i k a p r a k t i k u m , 2 t., r. 11—13, semina- naris. — Kõnetunnid : seminaris peale loenguid ja prakt ikumi . E r a d o t s e n d i d . Seesemann, O., mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol. h. c. (Erlan- gen) , prof. emer. Loeb ülesandel (saksa kee les ) : 1) R o o m a k i r j a s e l e t u s , 4 t., e., t., n., r. 10—11, aud. 3. H a r j u t u s i : K a n n a t u s - l u g u , l t . , r. 18—19, seminaris. Kõnetunnid : lektoor iumis peale loenguid. Rahamägi , H. B., dr. theol., dr. theol. h. c. (Uppsala), end. korr. prof., piis- kopp. Vt. Süstemaati l ise usuteaduse professuur. Taul, J., dr. theol. Vt. Süstemaati l ise usuteaduse professuur. C XXI. t Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Masing, U., mag. theol. 1) H e e b r e a k e e l I p r a k t i l i s t e h a r j u - t u s t e g a , 3 t., e. 16—17, k., r. 15—16, aud. 3. Vt. Võrdleva usunditea- duse dotsentuur. Võrk, E., ülikooli muus ikaõpeta ja . H a r j u t u s i k i r i k u m u u s i k a s ü h e s v a s t a v a t e s e l e t u s t e g a , 2 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. Jõks, R., ab i jõud m u u s i k a alal. H ä ä l e s e a d m i n e , 2 t. A e g ja koht tea- tatakse edaspidi. I. Õigusteaduskond. Uluots, J., dr. jur. h. c. (Szeged), Eest imaa õiguse ajaloo korral ine profes- sor. 1) õ i g u s e ü l d õ p e t u s , 2 t., e, 10—12, aud. 1. 2) E e s t i m a a õ i g u s e a j a l u g u , 4 t., t., 1. 9—11, aud. 5. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Ein, E., dr. jur., Rooma õiguse erakorral ine professor. 1) R o o m a õ i g u s e s ü s t e e m , 6 t., t. 12—14, aud. 5, k., n. 12—14, aud. 1. 2) P r a k t i - l i s i t ö i d , a e g j a koht kokku leppe l kuu la ja tega . — Kõnetunnid: üli- kooli lektoor iumis peale loenguid. Maim, N., dr. jur., r i ig iõiguse korral ine professor, dekaan. 1) R i i g i õ i g u s ja õ i g u s e f i l o s o o f i a (ühes prakt i l i s te töödega), 6 t., k. 17—19, aud. 1, n., r. 17—19, aud. 2. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid ja dekanaadis k. 11—12, 1. 12—13. Kl i imann, A.-T., dr. jur., administrat i ivõ iguse ja -protsessi korral ine professor. 1) H a l d u s õ i g u s I, 4 t. a) h a l d u s õ i g u s e ü l d k u r s u s e ü l d - o s a , e., r. 10—12, aud. 2. b) h a l d u s õ i g u s e k o l l o k v i u m , aeg j a koht teatatakse loenguil. 2) H a l d u s p r o t s e s s , 2 t., seminaar- selt, 1. 10—12, aud. 2. 3) H a l d u s õ i g u s e j a - p r o t s e s s i p r a k - t i k u m , Haldusteaduste-seminaris, Lai tn. 34, II kord, aeg kokkuleppe l osavõt jatega. 4) D i p l o m i t ö ö s e m i n a r , Haldusteaduste-seminaris, aeg kokku leppe l d ip lomitaot le jatega. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriu- m i s peale loenguid. — Vt. k a A . Palvadre, õppeülesandetäi t jate osas. Tsivi i lõiguse j a -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Uluots, J., korr. prof. 1) T s i v i i l õ i g u s e ü l d o s a , 2 t., r. 16—18, aud. 1. Ilus, E., mag. jur., a jut . ü lemääral ine abiõppejõud. 2) T s i v i i l - õ i g u s e e r i o s a , 4 t., t. 16—18, k. 17—19, aud. 2. 3) P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l õ i g u s e s j a - p r o t s e s s i s , 1 t., n. 16—17, õ igus- teadusi. Seminaris, Lai tn. 34. Grüntlial, T., mag. jur., R i ig ikohtu liige. 4) T s i v i i l p r o t s e s s , 3 t., 1. 9—12, aud. 6. — Kõnetunn id : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kadari, H., mag. jur., kr iminaalõ iguse ja -protsessi professori k. t. 1) K r i - m i n a a l õ i g u s , 4 t., k. 9—11, aud. 2, n. 10—12, aud. 4. 2) P r a k t i - l i s i t ö i d k r i m i n a a l õ i g u s e s , 2 t., t. 15—17, Kriminal ist ika- kabinet i ruumides Lai tn. 34. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid ja n. 12—13 dekanaadis. Õunap, R., kr imina l i s t ika õpetaja. 1) K r i m i n a l i s t i k a , 2 t., e. 18—20, 2) P r a k t i l i s i t ö i d k r i m i n a l i s t i k a s , 2 t., t. 18—20. Krimi- nal ist ika-kabinet i ruumides Lai tn. 34. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. C XXI. Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II 5 Poli it i l ine ökonoomia j a stat ist ika. Vt. allpool II osa. Vaabel, J., dr. jur., f inantsõ iguse erakorral ine professor. 1) F i n a n t s - õ i g u s : a) ü l d k u r s u s : f i n a n t s h a l d u s , 2 t., t. 8—10, aud. 1. b) m a k s u n d u s õ i g u s e e r i k u r s u s : m a k s u s e a d u s t e t e h - n i k a (har ju tus tega) , 2 t., e. 18—19, t. 11—12 õigusteadusi . Seminaris Lai tn. 34. 2) R i i g i m a j a n d u s t e a d u s : ü l d k u r s u s (har jutus- tega) , 2 t., e. 14—16, aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektoor iumis ja õ igus teadus l ikus Seminaris peale loenguid. Piip, A., rahvusvahe l i se õiguse korral ine professor. 1) R a h v u s v a h e l i n e õ i g u s , 4 t., t. 11—13, k. 10—12, aud. 1. 2) P r a k t i l i s i t ö i d r a h - v u s v a h e l i s e s õ i g u s e s , 2 t., e. 16—18, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid : ülikooli lektoor iumis peale loenguid. Kaubandusõ iguse j a -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Piip, A., korr. prof. (õ igusteaduskonna ja Majandusteaduse-osakonna üli- õpi lastele). 1) K a u b a n d u s õ i g u s , 4 t., e. 12—14, aud. 2, t. 13—14, aud. 1, k. 12—13, aud. 2 2) P r a k t i l i s i t ö i d k a u b a n d u s õ i g u - s e s, 2 t., t. 18—20, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid : ül ikool i lektoo- r iumis peale loenguid. Leesment, L., dr. jur., ts iv i i lõiguse dotsent. 1) R o o m a õ i g u s l u g u ü h e s p r a k t i l i s t e t ö ö d e g a , 4 t., k., r. 9—11, aud. 5. 2) T s i v i i l - õ i g u s e e r i k u r s u s , 2 t., 1. 16—18, aud. 1. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Palvadre, J., Ri ig ikohtu abiesimees. Loengutest teatatakse h i l jemini . Grünthal, T., mag. jur., Riigikohtu liige. Loeb ü lesandel : P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l p r o t s e s s i j a - õ i g u s e a l a l , 2 t., 1. 16—18. Õigus- teadusl iku Seminari ruumides Lai tn. 34. — Kõnetunnid : sea lsamas peale prakt i l i s i töid. Räägo, R., Ri ig ikohtu prokurör. Loeb ü lesandel : 1) K r i m i n a a l p r o t - s e s s, 2 t., e. 9—11, aud. 5. 2) K r i m i n a a l p r o t s e s s i h a r j u - t u s i , 2 t., e. 11—13, aud. 5. — Kõnetunn id : ül ikool i lektoor iumis peale loenguid. Kann, P., Ri ig ikohtu liige. Loeb ülesandel : S õ j a k r i m i n a a l õ i g u s e e r i k ü s i m u s i , 2 t., 1. 12—14, aud. 2. — Kõnetunnid : ül ikool i lektoo- r iumis peale loenguid. Mägi, A., mag. jur., a jut . ü lemääral ine abiõppejõud. Loeb ülesandel : 1) E e s t i j a n a a b e r r i i k i d e r i i g i õ i g u s , 2 t., e. 17—19, aud. 6, 2) XVIII j a X I X s a j a n d i õ i g u s f i l o s o o f i l i s i õ p e t u s i , l t . , e. 16—17, aud. 2. 3) P r a k t i l i s i t ö i d r i i g i õ i g u s e a l a l (koos prof. N. Maim'iga), 1 t., aeg ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ülikooli lektoor iumis peale loenguid. Ilus, E., mag. jur., a jut . ü lemääral ine abiõppejõud. Vt. ts iv i i lõ iguse j a -prot- sessi professuur. Nurk, M., mag. jur., a jut . ü lemääral ine abiõppejõud. Loeb ülesandel : O s t , 2 t., n. 15—17, aud. 4. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Lender, IL, mag. jur., a jut . ü lemääral ine abiõppejõud. Loeb ülesandel : R a h v u s v a h e l i n e e r a õ i g u s , 1 t., 1. 15—17, ülenädalati, aud. 2. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. C X X I ^ Rooks, G., dr. med., kohtu l iku arst i teaduse erakorral ine professor. Loeb ülesandel soov i tava ainena: K o h t u l i k a r s t i t e a d u s I osa, 2 t., 1. 12—14, Koht. Arst i teaduse Inst., Vanas Anat . — Kõnetunnid: sealsa- m a s peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. Loeb ülesandel: V e n e s e a d u s t e l u g e m i n e (õ igusteaduskonna ül iõpi lastele), 2 t., e. 9—10, aud. 4, t. 8—9, aud. 6. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. A d a m s , V., mag. phil. Loeb ülesandel (soovitava ainena õ igus- ja Filosoofia- teaduskonna ü l iõpi laste le) : K õ n e o s k u s ( r e t o o r i k a j a e r i s - t i k a ) , 2 t., k. 19—21, aud. 3. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . Grimm, D., dr. jur. (Peterburi), prof. emer. 1937. a. II p. a. loengutest vabastatud. T j u t r j u m o v , I., prof. emer. 1) T s i v i i l p r o t s e s s , 2 t., t. 10—12, aud. 4. 2) P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l p r o t s e s s i s , 1 t., t. 16—17, deka- naadis. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. II. Majandusteaduse-osakond. Kurtš inski , M., dr. jur., ma jandusteoor ia korral ine professor. 1) P o l i i t i - l i n e ö k o n o o m i a , 4 t., k,, n. 12—14, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p o l i i t i l i s e s ö k o n o o m i a s , l t . , ülenädalati, aeg kokku leppe l kuu- la jatega. Statist ika-ökonoomil ises Kabinetis. 3) S t a t i s t i k a , 2 t., r. 12—14, aud. 2. 4) P r a k t i l i s i t ö i d s t a t i s t i k a s , l t . , ülenäda- lati, aeg kokku leppe l kuu la ja tega . Statist ika-ökonoomil ises Kabinetis. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Finantsõigus. Vt. ülevalpool I osa. Majanduspol i i t ika pro fessuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Kongo, K., mag. rer. oecon. 1) M a j a n d u s p o l i i t i k a ü l d k u r s u s II, 2 t., t. 18—20. 2) S e m i n a r m a j a n d u s p o l i i t i k a s , 2 t., k. 18—20. 3) M a j a n d u s p o l i i t i k a e r i k u r s u s , 2 t., n. 18—20, aud. 5. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Poom, Ed., mag. rer. oecon., käit isõpetuse dotsent. 1) K ä i t i s m a j a n - d u s t e a d u s e s , 4 t., k., n. 11—13. 2) S e m i n a r k ä i t i s m a j a n - d u s t e a d u s e s, 2 t., t. 11—13 Käit ismajandust .-seminaris . — Kõne- tunnid: Käi t i smajandusteaduse-seminar is peale loenguid j a dekanaadis n. 13—14. Kaasik, N., dr. jur., m a j a n d u s õ i g u s e dotsent. 1) M a j a n d u s õ i g u s e ü l d k u r s u s , 4 t., aeg ja koht teatatakse edaspidi. 2) M a j a n d u s - õ i g u s e s e m i n a r , 2 t., aeg teatatakse edaspidi. Majandusõiguse-semi- naris, Gildi 8. 3) M a j a n d u s õ i g u s e e r i k u r s u s , 2 t., aeg j a koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ülikooli lektoor iumis peale loenguid. R a a m a t u p i d a m i s e j a k i r j a v a h e t u s e dotsentuur •— v a k a n t n e . Loevad üles- andel: Valk, V., mag. rer. oecon. 1) R a a m a t u p i d a m i s e ü l d - C X X I ^ 7 k u r s u s j a p r a k t i k u m , 5 t., k. 16—18, 1. 15—17, A i a t. 46, suur. aud., r. 10—11, aud. 5. 2) K a u h a n d u s k i r j a v a h e t u s , 2 t., r. 16—18, aud. 5. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis j a A i a t. 46, suur. aud. peale loenguid. Malm, F., 3) R a a m a t u p i d a m i n e ( e r i k u r - s u s ) , 3 t., k. 18—20, A i a t. 46, suur aud., 1. 15—16, aud. 1. — Kõnetun- nid: sea lsamas peale loenguid. Mark, R., I j ä r g u kaub. insener (Moskva kommerts inst . ) , kaubateaduse dotsent. 1) K a u b a t e a d u s, 4 t., e. 12—14, k. 12—14, aud. Rüüt l i t. 2, III kord. 3) P r a k t i l i s i t ö i d k a u b a t e a d u s e s, 8 t., I r ü h m t. 10—12, II r ü h m n. 17—19, III r ü h m n. 10—12, IV r ü h m r. 10—12. Kaubateaduse-kabinet is . — Kõnetunnid: Kaubateaduse-kabinet is peale loenguid. Kant, Edg., dr. phil. nat., m a j a n d u s g e o g r a a f i a korral ine professor, prodekaan. 1) ü l d i n e m a j a n d u s g e o g r a a f i a I: M a j a n d u s e l o o - d u s l i k u d j a r a h v a s t i k u l i s e d a l u s e d , 3 t., k. 16—18, n. 16—17. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e m a a i l m a s u u r v õ i m u d e m a j a n d u s - j a p o l i i t i l i s e s t g e o g r a a f i a s t , l t . , n. 17—18, Botaanika-aia aud. 3) M e t o d o l o o g i l i n e s e m i n a r m a j a n - d u s g e o g r a a f i a s (edasi jõudnui le), 2 t., r. 16—18. Rüüt l i tn. 24. — Kõnetunnid: Majandusgeograaf ia-seminar is peale loenguid j a dekanaa- dis t., r. 12—13. Sepp, H., dr. phil., Eesti- ja p õ h j a m a a d e a ja loo dotsent. 1) ü l d i n e m a - j a n d u s a j a l u g u , 2 t., e. 13—14, k. 11—12, aud. 5. 2) S e m i n a r i - h a r j u t u s i m a j a n d u s a j a l o o s , 2 t., t. 11—12, r. 13—14, aud. 5. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Tõnisson, J., dr. jur. h. c., üh is tegevuse professor (Eesti üh is tege l i se Li idu poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) U u d s e ü h i s t e g e v u s e p õ h i - s ü s t e e m i d , 2 t., 1. 12—14, aud. 1. 2) ü h i s t e g e v u s e e r i k u r - s u s p õ l l u m a j a n d u s t e a d u s k o n n a üliõpilastele, 2 t., e. 15—17, aud. 1. 3) ü h i s t e g e v u s e s e m i n a r , 2 t., t. 10—12, Ühistegevuse-semi- naris, Gildi tn. 8. — Kõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Humal, A., dr. phil. nat. m a t e m a a t i k a dotsent. K a u b a n d u s a r i t m e e - t i k a p r a k t i k u m , 4 t., t., 1. 9—11, A i a tn. 46 suur. aud. — Kõne- tunnid: sealsamas peale p r a k t i k u m i tunde. (Vt. k a Mat.-loodusteadus- kond.) Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Piiroja, J., pangadirektor. Loeb ülesandel : P a n g a n d u s , 2 t , k. 10—12, aud. 3. — Kõnetunn id : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. A h a s , E. Loeb ülesandel (soovitava a i n e n a ) : S t e n o g r a a f i a , 2 t., e., r. 19—20, aud. 5. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Harris, H. C. C., B. A. (Madras), ingl ise keele lektor. Loeb ülesandel : I n g - l i s e k e e l , 4 t., e., r. 9—10, aud. 2, t. 13—14, aud. 6, 1. 11—12, aud. 1. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Mägi, H., Loeb ülesandel (soovitava a i n e n a ) : M a s i n a k i r i , 2 t. A e g j a koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : peale loenguid. Inno, K., mag. rer. oecon. Loeb ülesndel: B i l a n s i a n a l ü ü s , 2 t., t. 15—17, aud. 1. Kõnetunnid : Käi t i smajandusteaduse-seminar is , Gildi tn. 8. C XXI. J Arstiteaduskond. Veinberg, E., dr. med., anatoomia korral ine professor. 1) I n i m e s e a n a - t o o m i a I, 5 t., e., t., k., n., r. 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a - t o o m i a s , 15 t., e., t., k., n., r. 15—18. Loeb ülesandel : 3) A n a t o o - m i a , 3 t. ( farmaats ia ja loodustead, ül iõpi lasi le). A e g kokkuleppel . Vanas A n a t o o m i k u m i s (Toomimäel ) . — Kõnetunn id : sealsamas peale loenguid. Aunap, E., dr. med., histoloogia j a embrüoloogia dotsent. 1) H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o 1 o o g i a, 4 t., t., r. 12—13, k., 1. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s j a e m b r ü o l o o g i a s, 4 t., k., 1. 11—13. Vanas A n a t o o m i k u m i s (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tiitso, M., dr. med., füs ioloogia ja füsioloogi l ise keemia dotsent. 1) F ü s i o - l o o g i a j a f ü s i o l o o g i l i n e k e e m i a , 5 t., e. 9—11, t., n., r. 9—10. 2) F ü s i o l o o g i l i n e j a f ü s i o l o o g i l i s - k e e m i l i n e p r a k - t i k u m , 4 t., t., r. 10—12. Füsioloogia-inst i tuudis (Näituse t. 2). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Farmakoloog ia professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Dr. med. G King isepp 1) E k s p e r i m e n t a a l n e f a r m a k o l o o g i a j a t o k - s i k o o g i a , 6 t. 2) F a r m a k o l o o g i l i s e a r s t i r o h t u d e m õ j u b i o l o o g i l i n e m ä ä r a m i n e , 2 t. ( farmaats ia ül iõpilasi le). A e g teatatakse edaspidi. Vanas A n a t o o m i k u m i s (Toomimäel ) . — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Väides, A., dr. med., üldise patoloogia ja patoloogil ise anatoomia korra l ine professor. 1) ü l d p a t o l o o g i a , 6 t., t., n., r. 8—9, k. 9—10, e., t. 10—11. 2) P a t o l o o g i l i s e h i s t o l o o g i a t e h n i k a (mittesun- dusl ik) , 2 t., k. 11—13. 3) K l i i n i l i s e d s e k t s i o o n i d , ennelõu- nastel tundidel, v a s t a v a l t kl i inikutele. Patoloogia-inst ituudis (Näituse tän. 2). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. R a m m u l , A., dr. med., hügieeni korral ine professor. 1) H ü g i e e n , 3 t., n., 1. 11—12.30. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h ü g i e e n i s , 3 t., n., 1. 12.30—14. Loeb ülesandel : 3) T o i d u a i n e t e k e e m i a ( farmaats ia ül iõpi lasi le), 2 t. loenguid -f- 4 t. prakt.; e., t. 10—13. 4) E k s k u r s i o o n i d , 3 t. A e g kokkuleppel . Hügieeni-inst ituudis (Aia tän. 46). — Kõnetunnid seal- samas peale loenguid. Schlossmann, K., dr. med., bakterioloogia korral ine professor. 1) ü l d b a k - t e r i o l o o g i a , 3 t., e. 11—12, k., r. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d b a k t e r i o l o o g i a s , 3 t., e. 12—13.30, r. 11—12.30. Bakterioloogia- inst. (Aia t. 46). 3) I n f e k t s i o o n i h a i g u s t e - k l i i n i k , n. 16—17. Linna nakkusha iguste-k l i in ikus (Aleksandr i t. 80). — Kõnetunn id : seal- samas peale loenguid. Masing, E., dr. med., eripatoloogia, d iagnost ika j a teraapia korral ine profes- sor. 1) I s i s e h a i g u s t e - k l i i n i k , 6 t., e., t., k., n. 9.30—11. 2) P a - t o l o o g i l i n e f ü s i o l o o g i a , 1 t., r. 18—19. (Loeb saksa keeles.) I Sisehaiguste-kl i inikus (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Wadi, W., dr. med., eripatoloogia, d iagnost ika j a teraapia korral ine professor, dekaan. 1) D i a g n o s t i k a I, 4 t., t., n. 12—14. 2) II s i s e h a i - g u s t e - k l i i n i k , 4 t., k. 9—11, 1. 10—12. II s isehaiguste-kl i in ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. C X X I ^ Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II 9 Eripatoloogia, d iagnost ika j a teraapia dotsentuur (pol ikl i inik) — v a - k a n t n e . Loevad ülesandel : eradots. F. Lepp, dr. med. ja eradots. A . A r r a k , dr. med., S i s e h a i g u s t e p o l i k l i i n i k , 6 t., e., n., r. 15—17 ( k u m b k i 3 tundi näd.) . Pol ik l i in ikus (Gustav A d o l f i tän. 12). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. K i r u r g i a pro fessuur (I haavak l i in ik ) — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : prof. U. Karell, I h a a v a k l i i n i k , 3 t., k. 12—14, r. 11—12. — Dots. B. Jürgens, I h a a v a k l i i n i k , 2 t., e., n. 12—13. — Eradots. A . L ink- berg, ü l d i n e k i r u r g i a , 2 t., 1. 12—14. I Haavakl i in ikus (Toomi- m ä e l ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Karell, U., dr. med., k i rurg ia erakorral ine professor. II h a a v a k l i i n i k , 5 t., e., n. 10—12, 1. 10—11. II Haavak l i in ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Günekoloogia j a sünnitusabi pro fessuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : prof. emer. J. Miländer, S ü n n i t u s a b i j a n a i s t e h a i g u s t e õ p e t u s , 1 t., k. 17—18. — Eradots. R. Kle i tsman, 1) N a i s t e k l i i - n i k , 6 t., e., t., n., r. 8—9.30. 2) F a n t o o m i k u r s u s , l t . , k. 8—9. Naistek l i in ikus (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Lüüs, A., dr. med., pediaatr ia korral ine professor. L a s t e h a i g u s e d j a - k 1 i i n i k, 4 t., e., t., k., n. 11—12. Lastek l i in ikus (Veski t. 6, tel. 4-61). Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Puusepp, L., dr. med. (Peterb. Sõjav. Arst i t . A k a d . ) , dr. med. h. c. (Padua), dr. med. h. c. (Stefan Bâthory ülik. Vi lnos), Portugal i Teaduste A k a d e e - mia ja Torino Arst i teaduse A k a d e e m i a k. 1., Pari is i Kirurg ia A k a d e e m i a l.-kaast., neuroloogia korral ine professor. 1) N e u r o p a t o l o o g i a , 2 t., t. 13—15. 2) N ä r v i h a i g u s t e k l i i n i k , 3 t., k. 11—12, r. 10—12. 3) F ü ü s i k a l i s e d r a v i m i s m e e t o d i d , 1 t., t. 11—12, Närvikl i i- n ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Bresowsky, M., dr. med., psühhiaatr ia korral ine professor. V a i m u h a i - g u s t e k l i i n i k , 4 t., t. 10—12, k. 17—19. Va imu- j a Närvihaiguste- k l i in ikus (Tall inna t. 48). — Kõnetunnid : sea lsamas äripäevit i 11—12. Uudelt, J., dr. med., o f ta lmoloogia korral ine professor. S i l m a h a i g u s e d j a - k l i i n i k , 6 t., e., t., n., r. 9—10, 1. 8—10, Si lmakl i in ikus (J. K u p e r j a - nov i ja Va l l ikraav i t. n u r g a l ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Rooks, G., dr. med., kohtu l iku arst i teaduse erakorral ine professor. 1) K o h - t u l i k a r s t i t e a d u s , 3 t., e., r. 12.15—13.15, t. 13—14. 2) P r a k - t i l i s i t ö i d k o h t u l i k u s a r s t i t e a d u s e s , l t . A e g teatatakse edaspidi. 3) L a h a n g u i d , enne lõufiat. V a n a s A n a t o o m i k u m i s (Too- m i m ä e l ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Paldrok, A., dr. med., dr. med. h. c. (Uppsala), M. A. N., M. S. M. Svecanae, dermatoloogia j a veneroloogia korral ine professor. 1) N a h a h a i g u - s e d , 4 t., t., k., n., r. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d (mit tesundus l ik ) , 2 t., k., n. 13—14. Pol ik l i in ikus (Gustav A d o l f i t. 12). — Kõnetunn id : sea lsamas peale loenguid. Saareste, E., dr. med., kõrva-, nina- j a k u r g u h a i g u s t e korral ine professor. K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e d i a g n o s t i k a , 4 t., t., r. 15—17. Pol ik l i in ikus (Gustav A d o l f i t. 12). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Stamm, J., dr. pharm., f a r m a k o g n o o s i a korral ine professor. 1) K o h t u - k e e m i a , 4 t., t., r. 11—13. 2) K o h t u k e e m i a p r a k t i k u m I osa, 3 t., k. 10—13. 3) F a r m a k o g n o o s i a m i k r o s k o o p i l i n e 10 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II C XXI. p r a k t i k u m II osa, 3 t., e. 10—13. Histoloogia-instituudis. 4) F a r - m a k o k e e m i a p r a k t i k u m I osa, 3 t., n. 10—13. Farmakognoos ia- inst. (Rüütl i t. 2) . — Kõnetunnid : sealsamas 13—13.30. Parts, H., dr. pharm., farmatseut i l i se keemia korral ine professor. 1) F a r - m a t s e u t i l i n e k e e m i a , 5 t., e. 9—10, t., n., r., 1. 10—11. 2) O r g a a n i l i s e k e e m i a e l e m e n t a a r n e a n a l ü ü s , 4 t., n. 16—20. Farmatseut i l i se Keemia Inst i tuudis (Rüütl i t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Jürgens, B., dr. med., patoloogia ja ortopeedilise kirurgia dotsent. 1) R a k e n d u s a n a t o o m i a, 2 t., t., r. 16—17. 2) S i d u m i s õ p e - t u s t t., k. 15—17. V a n a s A n a t o o m i k u m i s (Toomimäel ) . 3) O r t o - p e e d i a , 2 t., r. 12—14. I Haavakl i in ikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Hiie, V., dr. med., h a m b a h a i g u s t e dotsent. 1) H a m b a h a i g u s e d , 2 t., e., n. 17—18. 2) H a m b a h a i g u s t e p o l i k l i i n i k ( p r a k t i k u m ) , 4 t., e., n. 15—17. Hambapol ik l i in ikus (Rüütl i t. 24, II korra l ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Veiderpass, N., dr. pharm., r a k e n d u s f a r m a a t s i a dotsent. 1) G a l e e n i l i n e f a r m a a t s i a , 3 t., e., t., k. 8—9. 2) A p t e e g i r e t s e p t u u r j a a r s t i m i s v a h e n d i t e s t e r i l i s a t s i o o n , 2 t., n., r. 8—9. 3) G a l e e n . f a r m a a t s i a ( p r a k t i k u m ) , 3 t., e. 17—20. 4) A p t e e g i r e t s e p t u u r ( p r a k t i k u m ) , 3 t., n. 17—20. Raken- dusfarmaats ia- inst i tuudis (Rüütl i t. 2). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Normann, H., dr. med., arst i teaduse ajaloo eradotsent. Loeb ülesandel : E s i - j a v a r a a j a 1 o o 1 i n e m e d i t s i i n n i n g p õ h i p r o b l e e m i d a r s t i l i s e s t e e t i k a s t (arstiteaduse ül iõpilasi le), 1 t., e. 19—20. Kohtuarst iteaduse-inst ituudis. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Haldre, J., dr. med., röntgenoloogia eradotsent. Loeb ülesandel : R ö n t g e - n o l o o g i a , 2 t. (Sundusl ik V sem. Ars t i teaduskonna ül iõpi lasi le) . A e g kokkuleppel . Naistek l i in ikus (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Salasoo, H., dr. pharm., farmatseut i l i se keemia eradotsent. Loeb ü lesandel soovitava a inena: A p t e e g i s e a d u s a n d l u s , l t . ( farmaats ia üli- õpilasi le). A e g kokkuleppel . Farmatseut i l i se Keemia Inst i tuudis (Rüütl i t. 2). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Tomingas, A l m a , dr. pharm., f a r m a k o g n o o s i a eradotsent. Loeb ülesandel soovitava ainena: F a r m a k o k e e m i a m e t o o d i k a , 1 t., n. 9—10 (IV kursuse f a r m a a t s i a ül iõpi lasi le). Farmakognoos ia- inst i tuudis (Rüütl i t. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Paris, H., dr. pharm., farmakognoos ia — r a v i m t a i m e d e ku l tuur i eradotsent. Loeb soovi tava ainena: M õ n i n g a t e r a v i m t a i m e d e k u l t u u r , I osa, 1 t. A e g j a koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. P r o s e k t o r i d. Pärtelpoeg, V., drnd. med., A n a t o o m i a Inst i tuudi prosektori a jut . k. t. Patoloogil ise anatoomia prosektuur — v a k a n t n e . 11 E r a d o t s e n d i d . Blessig, E., dr. med., prof. emer., loeb eradotsendina. V a l i t u d p e a - t ü k k e o f t a l m o l o o g i a s t , l t . (Loeb saksa keeles.) A e g kokku- leppel. Si lmakl i inikus. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Koppel, J., dr. med., dr. jur. h. c., eripatoloogia, d iagnost ika ja teraapia prof. emer. Miländer, J., dr. med., prof. emer., na istehaiguste eradotsent. (Vt. ü lemal günekoloogia j a sünnitusabi professuur.) Lepp, F., dr. med., s isehaiguste eradotsent. I n f e k t s i o o n i h a i g u s t e k l i i n i k (IV kursuse arstitead. ül iõpi lasi le), 1 t., n. 16—17. Linna nak- kushaiguste-kl i in ikus (Aleksandr i t. 80) ; vt. ü lemal eripatoloogia, diag- nost ika j a teraapia dotsentuur (pol ikl i inik) . Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Arrak, A., dr. med., s isehaiguste eradotsent. Vt. ü lemal eripatoloogia, diag- nost ika j a teraapia dotsentuur (pol ik l i in ik) . Rives, J., dr. med., närv iha iguste eradotsent. E l e k t r o t e r a a p i a , 1 t. A e g kokkuleppel . Närv ik l i in ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Kuriks, O., dr. med., o f ta lmoloogia eradotsent. S i l m a a n a t o o m i a j a f ü s i o l o o g i a , l t . A e g kokkuleppel . Si lmakl i inikus. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Hansen, P., dr. med., naha- ja suguha iguste eradotsent. N a h a - j a s u g u - h a i g u s t e ü l d t e r a a p i a , l t . A e g kokku leppe l kuu la ja tega . Poli- k l i in ikus (Gustav A d o l f i tän. 12). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Madissoon, H., dr. med., kohtu l iku arst i teaduse eradotsent. K o h t u - a r s - t i t e a d u s e s t : a r s t i s a l a d u s , a r s t i t u n n i s t u s , l t . , t. 17—18. Patoloogia-instituudis (Näituse t. 2) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Kle i tsman, R., dr. med., naistehaiguste ja sünni tusabi eradotsent. Vt. üle- m a l günekoloogia j a sünnitusabi professuur. Linkberg, A., dr. med., k i rurg ia eradotsent. Vt. ü lemal k i rurg ia professuur (I haavak l i in ik ) . Sinka, R., dr. med., pediaatr ia eradotsent. V a l i t u d p e a t ü k k e l a s t e ü h i s k o n d l i k u s t t e r v i s h o i u s t , 1 t., e. 17—18. Tartu l inna laste arstlik, nõuandlas (ü l ikool i t. 28). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Kask, M., dr. med., hügieeni eradotsent. I s i k l i k t e r v i s h o i d ( järg ) , 1 t. A e g kokkuleppel . Hügieeni-inst ituudis (Aia t. 46). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Lind, S., dr. med., hügieeni eradotsent. S o t s i a a l n e v õ i t l u s t u b e r - k u l o o s i v a s t u , l t . A e g kokkuleppel . Hügieeni-inst ituudis (Aia t. 46). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. 12 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II E r i a i n e t e Õ p e t a j a d . Kalamees, A., eriainete õpeta ja kehal ise kasvatuse p r a k t i k a alal. A. Kehal ise kasvatuse osakonna ülõpilastele: 1) V õ i m l e m i n e n a i s - t e l e , 1 t., t.; 2) V õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., t., r.; 3) R a s k e - j õ u s t i k , 1 t., r.; 4) K e r g e j õ u s t i k n a i s t e l e , *2 t., k., 1.; mees- tele, 2 t., k. 1. B. Teiste teaduskondade ül iõpi lastele: 1) V õ i m l e m i n e n a i s t e l e , 2 t., t., r.; 2) Võ i m 1 e m i n e m e e s t e 1 e, 2 t., t., r.; 3) K e r g e j õ u s - t i k u s i h t v õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., t., r. A e g kokkuleppel . Kõnetunnid : ül ikooli võ imlas peale har jutus i . Bannaste, E., eriainete õpeta ja kehal ise kasvatuse p r a k t i k a alal. A. Keha- lise kasvatuse osakonna üliõpilastele: 1) R i i s t v õ i m l e m i n e n a i s - t e l e , 1 t., e.; m e e s t e l e , 1 t., n.; 3) K e r g e j õ u s t i k n a i s t e l e , 2 t., k., 1.; m e e s t e l e , 2 t., k., 1.; 4) R a h v a t a n t s u d n a i s t e l e j a m e e s t e l e , 2 t., e., n. B. Teiste teaduskondade ül iõpi lastele: 1) R i i s t v õ i m l e m i n e n a i s - t e l e j a m e e s t e l e , 2 t., e., n. A e g kokkuleppel . Kõnetunn id : üli- kooli v õ i m l a s peale har jutus i . K e h a l i s e k a s v a t u s e o s a k o n n a s k o r r a l d a t a k s e õ p p e - ü l e s a n d e l : 1) M ä n g u d n a i s t e l e , 2 t.; m e e s t e l e , 2 t.; 2) R ü t m i l i n e v õ i m l e m i n e n a i s t e l e , 2 t.; 3) R a t s a s õ i t n a i s t e l e j a m e e s t e l e , l t . Filosoofiateaduskond. Saareste, A., dr. phil., eesti keele korral ine professor. 1) S e m i n a r , 2 t., r. 16—18, Eest i Keele Arhi iv i s . 2) E e s t i m u r d e d (lõpposa) 1 t., n. 17—18. Füüsika-aud. 3) E e s t i k e e l e m o r f o l o o g i a , l t . , n. 18—19. Füüsika-aud. 4) K e e l e t e a d u s e ü l d õ p e t u s , l t . , e. 16—17, aud. 5. 5) S õ n a j ä r j e k o r d e e s t i j a l ä ä n e m e r e - s o o m e k e e l t e s , l t . , e. 17—18, aud. 5. Kõnelda t. ja r. 13.30—14 Eesti Keele Arhi iv is . Mägiste, J., dr. phil., läänemere-soome keelte korral ine professor. 1937./38. õppeaastaks komandeer i tud Budapest i ü l ikoo l i vahetuspro- fessorina. Mark, J., dr. phil. (Helsingi), Ungar i Teaduste A k a d e e m i a liige, uural i kee- leteaduse korral ine professor. 1) M o r d v a k e e l , 4 t., t., n. 10—12. 2) S e m i n a r i h a r j u t u s i , 2 t., k. 10—12, aud. Lai t. 36. Kõnetun- nid: sea lsamas peale loenguid. Klassil ise, erit i lad ina f i losoogia professuur — v a k a n t n e . Loevad üles- andel: Prof. P. Haliste: A l a m a s t m e p r o s e m i n a r l a d i n a f i l o l o o g i a s , 2 t., (aeg j a koht teatatakse edaspidi ) . Lekt. K. Vil- he lmson: 1) C i c e r o k i r j a d, 2 t., t. 9—11. 2) V e r g i l i u s , B u - c o l i c a, 2 t., k. 9—11. Klass. Muinast. Inst. Haliste, P., cand. phil. (Peterburi), klassilise, eriti kreeka f i lo loogia erakor- ral ine professor. 1) K r e e k a a j a l u g u , ü l d k u r s u s ( e e s k ä t t a j a l o o l a s t e l e ) , 2 t., e., t. 11—12. 2) K r e e k a d r a a m a ( e e s - k ä t t k i r j a n d u s l o o l a s t e l e ) , 1 t., t. 11—12. 3) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r k r e e k a f i l o l o o g i a s , 2 t., k. 11—13. 4) K r e e k a p a l e o g r a a f i a ( ü h e s h a r j u t u s t e g a ) , l t . , n. 12—13. Klassi- lise Muinasteaduse Instituudis. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. C XXI. j Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1937. II 13 Romaani f i lo loogia pro fessuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. V. A n d e r s o n : R o l a n d i l a u l u i n t e r p r e t a t s i o o n , 2 t., n. 10—12, aud. 6. Prof. E. Kieckers: (loeb saksa keeles) : S i s s e j u h a - t u s v a n a p r o v a n s a a l i k e e l d e , 2 t., r. 10—12, aud. 4. L. Va- g a n a y . dipl. ét. sup. 1. cl. (Pariis) (loeb prantsuse keeles). P r a n t - s u s e v e r b i m o r f o l o o g i a , l t . , n. 9—10, aud. 6. 2) R a b e l a i s ' v a l i t u d t e k s t i d e i n t e r p r e t a t s i o o n ( s e m i n a r ) , 1 t., n. 10—11, aud. 2. 3) P r a n t s u s e e e l k l a s s i l i n e k i r j a n d u s (lõpp), 2 t., r. 9—11, aud. 6. Kõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Germaani f i loloogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Prof. E. Kieckers: (loeb saksa keeles) . 1) S i s s e j u h a t u s g o o t i k e e l d e , 2 t., e. 13—14, aud. 1., t. 16—17, Lai tän. 36. 2) W o l f r a m v o n E e c b e n b a c h i P a r z i v a l i i n t e r p r e t a t s i o o n ( j ä r g ) , 1 t., e. 12—13, aud. 1. 3) S e m i n a r ( k e s k a s t e ) : L e k t ü ü r e H a n s S a c h s ' i s t j a h a r j u t u s i u u s - ü l e m s a k s a k e e l e g r a m m a t i k a ü l e , l t . , t. 17—18, Lai t. 36. Lekt. K. Schreinert: (loeb saksa keeles) . 1) S a k s a k i r j a n d u s r o m a n t i k a a j a s - t u l , 1 t., r. 16—17, aud. 4. 2) S e m i n a r g e r m a n i s t i d e l e : S a k s a n o v e l l i d XVIII ja X I X s a j a n d i l , 2 t., k. 17—19. ü l ikoo l i Raamatukogus . Mutschmann, H., M. A. (Liverpool), dr. phil. (Bonn), ingl ise f i lo loogia kor- raline professor (loeb ingl ise keeles) . 1) W. S h a k e s p e a r e ! e l u j a t ö ö d, 2 t., t., r., 18—19, aud. 1. 2) ' I n g l i s e i n f l e k t s i o o n i a j a l u g u , 2 t., k. 11—13, aud. 4. 3) P r o s e m i n a r : H. W. N e v i n - s o n , T h e E n g l i s h ( R o u t l e d g e I n t r o d u c t i o n s N o . 6), 2 t., 1. 10—12, dekanaadi ruumides. Kõnetunn id : kodus n. 18—19. Oras, A., B. Litt. (Oxford), is ik l ik erakorral ine professor ingl ise f i lo loogia alal. 1) I n g l i s e k i r j a n d u s XVIII s a j a n d i l õ p u l j a X I X s a - j a n d i a l g u s e s , 2 t., n. 15—17, aud. 1. 2) M i l t o n j a t e m a a j a j ä r k , 2 t., 1. 12—14, Lai t. 36. 3) S e m i n a r : S h a k e s p e a - r e ! n ä i d e n d i d, 2 t., r. 15—17, Lai t. 36. Kõnetunnid : peale loenguid. Wieselgren, P. W., dr. phil. (Lund), rootsi keele j a k i r j a n d u s e professor (Rootsi Val i tsuse poolt ü levalpeetav õppekoht ) . 1) P õ h j a m a a d e k i r j a n d u s a j a l u g u X I X s a j a n d i l (rootsi keeles), 2 t., k. 18—20, Lai t. 36. 2) A l a m a s t m e s e m i n a r : r o o t s i k e e l X V I I s a j a n d i l , 2 t., t. 18—20, aud. 6 (iga teine näda l ) . 3) K e s k a s t m e s e m i n a r : v a h e t u s i r o o t s i j a t a a n i k e e l t e v a h e l , 2 t., t. 18—20, aud. 6. (iga teine näda l ) . Kõnetunnid peale loenguid. A r u m a a , P., dr. phil., s laavi f i loloogia erakorral ine professor. 1) P o o l a k e e l e a j a l o o l i n e g r a m m a t i k a , 2 t., e. 9—10, aud. 1., 1. 9—10, aud. 4. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e u u e m a s t b u l g a a r i a k i r - j a n d u s e s t , l t . , r. 9—10, aud. 1. 3) S e m i n a r : h a r j u t u s i v e n e m u r r e t e a l a l t , 2 t., t. 9—10, dekanaadi ruumides, n. 9—10, aud. 1. 4) P r o s e m i n a r , 1 t., k. 9—10, aud. 6. Kõnetunnid : ül ikooli lektoo- r iumis peale loenguid. Kieckers, E., dr. phil. (Marburg), indo-euroopa keeleteaduse korral ine pro- fessor (loeb saksa keeles) . 1) U u s - p ä r s i a g r a m m a t i k a j a F i r d a u s i l e k t ü ü r ( järg ) , 2 t., t., 1. 12—13, aud. 4. 4) S i s s e - j u h a t u s v a n a s a k s i k e e l d e , l t . , n. 12—13, aud. 4. 3) I n d o - e u r o o p a k e e l e t e a d u s e s e m i n a r : a) h a r j u t u s i o s k i d e j a u m b r i d e r a i d k i r j a d e ü l e , l t . , t. 13—14, aud. 4. b) v a n a - i i r i j a k e s k k ü m r i t e k s t i d e s e l e t a m i n e , 1 t., n. 13—14, aud. 4. 4) P l a u t u s ' e „ M i l e s g l o r i o s u s ' e " i n t e r p r e t a t - s i o o n , 1 t., 1. 13—14, aud. 4. Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II C XXI. j Karl ing, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunst ia ja loo korral ine professor (loeb saksa keeles) . 1) P r a n t s u s e k u n s t X X s a j a n d i l , 2 t., n. 12—14, Füüsika-inst. aud. 2) H i s p a a n i a m a a l i k u n s t , 1 t., r. 12—13, Füüsika.-inst. aud. 3) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r : L i o - n a r d o d a V i n c i , R a f a ë l j a M i c h e l a n g e l o , 2 t., e. 16—18. Kunst ia ja loo-kabinett (Lai t. 36). 4) K e s k a s t m e j a ü l e m - a s t m e s e m i n a r , 2 t., r. 16—18, iga teine nädal. Kunst ia ja loo- kabinett (Lai t. 36). Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Suits, G., mag. phil. (Helsingi), dr. phil. h. c. (Uppsala), eesti ja üldise kir- janduse korral ine professor. 1) T e k s t i a n a l ü ü s i t e i d j a s i h t e , 1 t., t. 15—16, aud. 5. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e e e s t i k i r j a n d u - s e s t , l t . , k. 17—18, aud. 5. 3) P r o s e m i n a r i h a r j u t u s i (poee- t ika ja k i r jandus loo alal), 2 t., n. 16—18, dekanaadi ruumides. 4) K i r - j a n d u s t e a d u s l i k s e m i n a r , 2 t., r, 17-—19, dekanaadi ruumides. Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid ja kodus (Val l ikraavi 14) e. 16—17. Anderson, V., dr. phil. (Kaasan), Preisi Teaduste A k a d e e m i a k. 1., eesti ja võrd leva rahva luu le korral ine professor. 1) R a h v a l a u l u d e v õ r d - l e v a u u r i m i s e m e e t o d , 2 t., e. 11—13, aud. 6. 2) M a a a l l a v a j u n u d l i n n a d , 2 t., t. 11—13, aud. 6. 3) R a h v a l u u l e p r o - s e m i n a r , 2 t., 11—13, aud. 6. Kõnetunnid : peale loeng. Fil. Seminaris. E t n o g r a a f i a dotsentuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : F. Linnus, mag. phil. 1) E t n o g r a a f i l i n e p r o s e m i n a r j a s e m i n a r , 2 t., n. 17—19, E. R. Muuseumis, Raadil. 2) E e s t l a s t e k u l t u u r X I I I — X V I s a j a n d i l , 1 t., (aeg ja koht kokkuleppe l o s a v õ t j a t e g a ) . G. Ränk, mag. phil.: H a r j u t u s i e e s t i k e e l e õ p p i j a i l e e t n o g r a a - f i l i s t e r e a a l i a t e g a t u t v u m i s e k s , 10 t. semestr is (aeg ja koht antakse edaspidi teada) . E. Laid, mag. phil.: M e e s t e j a n a i s t e t ö ö t e h n i k a e e s t i e t n o g r a a f i a s , 2 t., 1. 11—13, Eesti R a h v a Muuseumis, Raadil. Moora, H., mag. phil., eesti j a naabermaade muinasteaduse professori k. t. 1) S i s s e j u h a t u s m u i n a s t e a d u s e s s e , 2 t., k. 10—12. 2) E e s t i j a L ä t i m u i n a s a e g , 2 t., n. 9—11, Geol.-kab. aud., A i a tn. 46. 3) M u i n a s t e a d u s l i k k u p r o s e m i n a r i j a s e m i n a r i 2 t., t. 16—18, Arkcol.-kab. (Aia t. 46). Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tarvel, P., cand. hist., üldise a ja loo korral ine professor, dekaan. 1) M a a - i l m a s õ j a e e l l u g u ( järg ) , 2 t., e. 17—19, aud. 1. 2) I n g l i s e a j a l u g u t ö ö s t u s l i k u r e v o l u t s i o o n i a j a s t u l ( järg ) , 2 t., n. 17—19, aud. 1. 3) K e s k a s t m e s e m i n a r X I X s a j a n d i a j a - l o o s t , 2 t., r. 17—19, aud. 4. — Kõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Vasar, J., dr. phil., üldise a ja loo dotsent. (Loengud teatatakse edaspidi ) . Kruus, H., dr. phil., Eest i ja P õ h j a m a a d e a ja loo korral ine professor, prorek- tor. 1) V e n e a j a l u g u , 2 t., 1. 12—14, aud. 6. 2) E e s t i a j a l u g u X I X s a j a n d i l , 2 t., k. 16—18, aud. 4. 3) S e m i n a r : K ü s i m u s i E e s t i a j a l o o s t X I X s a j a n d i l , 2 t., (aeg j a koht kokkuleppe l o s a v õ t j a t e g a ) . — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid ja prorektoraadis t., n. 13—14. Sepp, H., dr. phil., Eesti j a P õ h j a m a a d e ajaloo dotsent. 1) R o o t s i m a - j a n d u s a j a l u g u , 1 t., k. 13—14, aud. 2. 2) S o o m e v a n e m a j a l u g u , 1 t., n. 11—12, aud. 1. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. C XXI. t Loengute j a prakt i l iste tööde k a v a 1937. II 15 Pedagoogika professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesndel : Prof. K. R a m u l : S e m i n a r : U u s p s ü h h o l o o g i a j a p e d a g o o g i k a , 2 t., r. 12—14, Lai t. 36. J. Estam, mag. phil. 1) D i d a k t i k a ü l d k u r s u s , 2 t., k. 19—21, aud. 1. 2) P r o s e m i n a r : K o o l i j õ u d l u s t e m õ õ t - m i n e j a h i n d a m i n e , 2 t., r. 19—21, aud. 1. A . Elango, mag. phil. P r o s e m i n a r : N o o r s o o p s ü h h o l o o g i a p õ h i k ü s i m u s i , 2 t., e. 18—10, aud. 3. — Kõnetunnid : ülikooli lektoor iumis peale loenguid. Ramul, K., cand. phil. (Peterburi), f i losoof ia erakorral ine professor. 1) T u n - n e t u s t e o o r i a ( a l g k u r s u s ) , 2 t., e., r. 10—11. 2) Z o o p s ü h - h o l o o g i a , 2 t., e., r. 11—12. 3) S e m i n a r p s ü h h o l o o g i a s : Ü l d i s e p s ü h h o l o o g i a p r o b l e e m e , 2 t., e. 12—14. 4) P r a k - t i l i s i t ö i d p s ü h h o l o o g i a s , 6 t., kokku leppe l osavõt jatega. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid j a seminare j a kodus (Riia t. 119) k. 16.30—17. Koort, A., dr. phil., f i losoof ia ja pedagoogika dotsent. 1) Ü l d i n e k a s v a - t u s õ p e t u s , 3 t., t. 18—20, aud. 2, n. 19—20, aud. 2. 2) M e t a f ü ü - s i k a a r e n g u l u g u e r i t i e e l s o k r a t i k u t e j u u r e s , 1 t., r. 19—20, aud. 2. 3) F i l o s o o f i l i n e p r o s e m i n a r : O n t o l o o g i - l i s i p r o b l e e m e , 2 t., k. 15—17, Lai t. 36). 4) P e d a g o o g i l i n e p r o s e m i n a r : A n d e k u s e p r o b l e e m , 2 t., n. 10—12, Lai t. 36. Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Volpicelli, A., dr. phil. et jur. (Room), itaal ia keele ja k i r j a n d u s e professor (Itaalia Val i tsuse poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) I t a a l i a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e ( järg ) , 2 t., e. 19—20, aud. 4, k. 15—16, aud. 2. 2) I t a a l i a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e (ka mittef i lo loogidele) , 2 t., e. 18—19, aud. 4, t. 9—10, aud. 2. 3) L e c - t u r a D a n t i s , 1 t., e. 17—18, aud. 4. 4) V a l i t u d p e a t ü k k e i t a a l i a k i r j a n d u s e s t ( r o m a n t i s m , m o d e r n i s m j a N o o r I t a a l i a ) , 1 t., k. 16—17, aud. 2. 5) I t a a l i a d i a l e k t o - l o o g i a ( t e k s t i d e l u g e m i n e j a a n a l ü ü s , p r a k t i l i s e d h a r j u t u s e d ) , 1 t., t. 10—11, aud. 2. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoo- r iumis peale loenguid. Gulkovitsch, L,, dr. phil. et med. (Königsberg) , juudi teaduse korral ine pro- fessor (,,ühingu juud i teaduse edendamiseks Tartu Ülikoolis" ülevalpee- t a v õppekoht) , loeb saksa keeles. 1) J u u d i t r a d i t s i o o n i a j a - l u g u , 3 t. (heebrea keeles) . 2) O m a n d u s õ i g u s t a l m u d i s ( m õ l e m a t a l m u d i v a l i t u d k o h t a d e p õ h j a 1), 4 t. 3) H e e b - r e a g r a m m a t i k a p õ h i m õ t t e i d (ka a lga ja i le ) , 2 t. 4) H a s i - d i s m j a s e l l e e e l a j a l u g u (tekstide käs i t lemisega) , 2 t. 5) H e e b r e a k i r j a n d u s l u gu, 3 t. (heebrea keeles). 6) A k k a d i k e e l , 1 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Rudrauf , L., dr. (Paris), prantsuse keele, k i r j a n d u s e j a ku l tuur i professor (Prantsuse Vabar i ig i poolt ü leva lpeetav õppetool) . Loengud teatatakse edaspidi. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d j a e r a k o r r a l i s e d õ p p e j õ u d . Semper, J., mag. phil. Loeb ülesandel : S t i i 1 i k u r s u s, 2 t., n. 16—18, aud. 5. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Puksoo, Fr., cand. phil., ül ikooli r a a m a t u k o g u j u h a t a j a . R a a m a t u k o g u k a s u t a m i n e j a b i b l i o g r a a f i a , l t . , k. 15—16. ü l ikoo l i Raa- matukogus . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. 16 Loengute ja prakti l iste tööde k a v a 1937. II C XXI. Ariste, P., mag. phil. Loeb ülesandel: 1) ü l d f o n e e t i k a , 2 t., n., r. 9—10, Lai t. 36. 2) V e n e j a s l a a v i k e e l t e f o n e e t i k a , 2 t., k. 15—17, Lai t. 36. 3) F o n o l o o g i a ( h a r j u t u s t e g a ) , 2 t., 1. 9—11, Lai t. 36. — Kõnetunnid : Eesti Keele A r h i i v i s (Rüütl i t. 24) iga päev 13—14. A d a m s , V., mag. phil. Loeb ülesandel: K õ n e o s k u s ( r e t o o r i k a j a e r i s t i k a ) , 2 t., k. 19—21, aud. 3. Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. — Vt. k a lk. 6. Kesküla, E., mag. phil. Loeb ülesandel: H i s p a a n i a k e e l e l e k t o r i k u r s u s , 2 t., k., 1. 17—18, aud. 6. — Kõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . F r e y m a n n , W., dr. phil., f i losoof ia eradotsent. Loeb ülesandel : A n t i i k - f i l o s o o f i a ( S o k r a t e s e s t a l a t e s ) , 3 t., e., k., r. 13—14, Lai t. 36. — Kõnetunnid sealsamas peale loenguid. Ernits, V., cand. phil., s laavi keelte eradotsent. Loeb ülesandel : T š e h h i k i r j a n d u s l u g u J. H u s ' i s t r a h v u s l i k u ä r k a m i s a j a l õ - p u n i , 1 t. (aeg kokkuleppe l k u u l a j a t e g a ) . A a v i k , J., mag. phil. (Helsingi), eesti keele eradotsent. Loengud antakse edaspidi teada. Liiv, O., dr. phil., Eest i ja P õ h j a m a a d e ajaloo eradotsent. Loeb ülesandel: A r h i i v i d e k a s u t a m i s e p r a k t i k u m E e s t i a j a l o o a l a l t , 1 t., t. 18—19, aud. 4. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid j a Riigi Keskarh i iv i s t. 12—13. Sildnik, A., cand. hist., Eest i ja P õ h j a m a a d e a ja loo eradotsent. E e s t i m a a k u b e r m a n g u a s u t i s t e a r h i i v i d X I X s a j a n d i t e i s e l p o o l e l , 1 t., t. 19—20, aud. 4. — Kõnetunnid : Ri ig i Keskarh i i v i s äri- päevit i 11—13. Annis t , A., dr. phil., eesti ja üldise k i r j a n d u s e eradotsent. Loeb ülesandel : S o o m e j a e e s t i k i r j a n d u s e v õ r d j o o n i , a l a t e s X I X s a - j a n d i a l g u s e s t , 2 t., t. 16—18, aud. 6. — K õ n e t u n n i d : ülikooli lek- tooriumis peale loenguid. Loorits, O., dr. phil., rahva luu le eradotsent. Loeb ülesandel: P r o s e m i n a r r a h v a l u u l e s : 1) t e o r e e t i l i n e s i s s e j u h a t u s , l t . , 2) p r a k - t i l i s i h a r j u t u s i , 2 t., Eest i Rahva luu le A r h i i v i s (Aia t. 42). A e g kokkuleppe l osavõt jatega. — Kõnetunnid: Eesti Rahva luu le A r h i i v i s äri- päevit i 10—14. L e k t o r i d . Veski, J. V., dr. phil. h. c., eesti keele lektor. 1) T e g e l i k e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a ( h ä ä l i k u - j a v o r m i õ p e t u s ) , 3 t., e. 15—16, aud. 2, n., 1. 15—16, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a a l a l , l t . , 1. 14—15, aud. 5. 3) E e s t i k i r - j a n d u s l o o p e a j o o n i ( s i i r d u m i n e r o m a n t i s m i l t r e a - l i s m i l e ) , 2 t., k., r. 15—16, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriu- m i s peale loenguid. Suits, A., mag. phil. (Helsingi), soome keele lektor. 1) S o o m e k e e l a l g a j a i l e ( s o o m e k e e l e m o r f o l o o g i a k o o s t õ l k i m i s - h a r j u t u s t e g a ) , 3 t., k. 11—13, aud. 6, r. 12—13, aud. 3. 2) S o o m e k e e l e d a s i j õ u d n u i l e ( s o o m e k e e l e s ü n t a k s ) , 3 t., k. 1 3 — C XXI. 17 14, aud. 6, n. 14—15, aud. 2, r. 13—14, aud. 6. 3) P r a k t i l i n e k u r - s u s (ka mittef i lo loogidele) , k o n v e r s a t s i o o n i j a t õ l k i m i s t , 2 t., k. 14—15, aud. 4, r. 14—15, aud. 6. 4) S o o m e k i r j a n d u s e r a h v u s r o m a n t i k a l e j ä r g n e v a d v o o l u d (soome keel i ) , 1 t., n. 18—19, aud. 4. Loeb ülesandel: 5) H ä ä l d a m i s e s t j a s e l l e r a v i s t , l t . , t. 17—18, Matemaatika-inst. aud. Gustav A d o l f i t. 12. 6) P r o o s a - j a l u u l e t e k s t i d e e t t e k a n d m i s e s t , 1 t., t. 18—19, Matemaatika-inst. aud. Gustav A d o l f i t. 12. •— Kõnetunnid : üli- kooli lektooriumis peale loenguid. Vi lhelmson, K., cand. phil. (Peterburi), vanade keelte lektor. 1) L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e : L i v i u s , 5 t., e. 17—18, aud. 2, t. 16—18, aud. 5, n., r. 17—18, aud. 6. 2) K r e e k a k e e l e l e k t o r i k u r s u s : a) a l g a j a i l e : g r a m m a t i l i s i h a r j u t u s i , 4 t., t., k., n., r. 14—15; b) e d a s i j õ u d n u i l e : X e n o - p h o n j a P 1 a t o n, 4 t., e. 13—15, n. 15—17, Klass. Muinast. Inst. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Koos, E., mag. phil. Loeb ülesandel: L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r - s u s a l g a j a i l e : G r a m m a t i l i s i h a r j u t u s i — C a e s a r , D e b e 11 o G a 11 i c o, 4 t., e. 18—19, aud. 5, n. 18—19, aud. 3, r. 18—19, aud. 5, 1. 16—17, aud. 5. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Prantsuse keele lektori koht — v a k a n t n e . Loengud teatatakse edaspidi. Schreinert, K., dr. phil. (Berli in), saksa keele lektor. 1) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s , 3 t., e. 15—16, k. 9—10, 1. 15—16, aud. 4. 2) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s g e r m a n i s t i d e l e , 3 t., e. 16—17, k. 10—11, 1. 16—17, aud. 4. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Harris, Henry C. C., B. A. (Madras), ingl ise keele lektor. 1) L e k t o r i k u r s u s , k a a s a e g n e k i r j a n d u s , Grupp A, 2 t., e. 11—12. aud. 4, n. 9—10, aud. 2. Grupp B, 2 t., e. 10—11, aud. 4, n. 10—11, aud. 1. 2) K a a s a e g n e a j a l e h t , Grupp A, 2 t., t. 12—13, aud. 2, r. 11—12, aud. 1. Grupp B, 2 t., t. 11—12, aud. 2, r. 10—11, aud, 1. 3) G r a m m a - t i k a, 2 t., k. 11—12, aud. 2, 1. 9—10, aud. 1. 4) T e i n e l e k t o r i k u r s u s : „ W a l t e r S c o t t " , 2 t., t. 8—9, aud. 4, k. 10—11, aud. 6. 5) I n g l i s e k o m p o s i t s i o o n , 2 t., t. 9—10, aud. 4, n. 11—12, aud. 5. 6) T õ 1 k i m i n e, 2 t., k. 9—10, 1. 10—11, aud. 1. — Kõnetunnid : üli- kooli lektooriumis peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. 1) V e n e k e e l e l e k t o r i k u r s u s , 6 t., t. 9—11, aud. 6, n. 8—10, aud. 4, r. 18—21, aud. 6. Loeb ülesandel : 2) V e n e k i r j a n d u s e p e a j o o n i ( järg ) , 1 t., 1. 10—11, aud. 4. 3) M o o d s a v e n e k e e l e m o r f o l o o g i a ( järg ) , 1 t., (aeg kokkuleppe l k u u l a j a t e g a ) . — Kõnetunnid : ülikooli lek- tooriumis peale loenguid. Rootsi keele alal annab õpetust mag. G. Wiese igren: 1) L e k t o r i k u r - s u s a l g a j a i l e , 4 t., k. 18—20, aud. 4, r. 17—19, aud. Lai t. 36. 2) L e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e , 2 t., n. 18—20, aud. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Fazekas, J., dr. phil. (Debrecen), u n g a r i keele lektor. 1) U n g a r i k e e l e a l g k u r s u s ( m u i n a s j u t t u d e j a r a h v a l a u l u d e a n a - l ü ü s , h e l i p l a a t i d e g a ) , 2 t., e. 17—19, Lai t. 36. 2) U n g a r i k e e l e d a s i j õ u d n u i l e ( k i r j a n d u s l i k k e t e k s t e j a 18 Loengute j a prakt i l iste tööde k a v a 1937. II C X X I ^ k u n s t i l a u l u d e a n a l ü ü s , h e l i p l a a t i d e g a ) , 2 t., t. 18—20, Lai t. 36. 3) V a l i m i k X X s a j a n d i p r o o s a k i r j a n d u s e s t ( s e m a n t o l o o g i n e a n a l ü ü s e d a s i j õ u d n u i l e ) , 2 t., k. 17—19, aud. 3. — Kõnetunnid: peale loenguid. Kaplinski, J., dr. phil. (Varssavi ) , poola keele lektor (Poola val i tsuse poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l - g a j a i l e (ka mittef i lo loogidele), 3 t., e. 19—20 aud. 2, n. 17—18, aud. 3, r. 9—10, aud. 4. 2) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i - j õ u d n u i l e (ka mittef i lo loogidele) . U u e m a p o o l a p r o o s a t e o s t e l u g e m i n e j a a n a l ü ü s , p r a k t i l i s e d h a r j u t u - s e d, 2 t., e. 18—19, aud. 2, n. 16—17, aud. 6. 3) V a l i t u d p e a t ü k k e p o o l a k i r j a n d u s e s t ( m o d e r n i s m j a N o o r P o o l a , j ä r g ) , (poola keeles), 2 t., t. 13—14, aud. 2, k. 13—14, aud. 4. 4) V a n a p o o l a k e e l (slavist idele), v a n a d e t e k s t i d e l u g e m i n e j a p r a k t i l i s e d h a r j u t u s e d , 1 t. (aeg ja koht teatatakse edaspidi ) . Kõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Silberstein, L., dr. phil. (Berliin), tšehhi keele j a ts ivi l isatsiooni lektor (Tšehhoslovakkia val i tsuse poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . Loengutest teatatakse edaspidi. Võrk, E., ül ikooli muus ikaõpeta ja . 1) H ä ä l e r ü h m a j a k o o r i h a r - j u t u s i, t., r. 20.00—22.30, pühapäeva l 11.30—13.30, õ igus teaduskonna dekanaadi ruumides. 2) T e o r e e t i l i s t e s t a i n e t e s t — k i r i k u - m u u s i k a X I X a. s., 2 t., n. 19.00—21.00. Usuteadus l iku Seminari ruumides. 3) ü h i s l a u l u , 1 t., aeg j a koht teatatakse edaspidi. 4) V i i u l i t u n d e , l t . , aeg ja koht kokku leppe l osavõt jatega. — Kõne- tunnid: peale loenguid ja har jutus i . Matemaatika-loodusteaduskond. Jaakson, H., dr. phil. nat., m a t e m a a t i k a korral ine professor. 1) M a t e - m a a t i l i n e a n a l ü ü s II, ü h e s h a r j u t u s t e g a : d i f f e r e n t - s i a a 1 v õ r r a n d i d, 4 t., e., 1. 10—12. 2) E l e m e n t a a r m a t e - m a a t i k a k õ r g e m a l t v a a t e k o h a l t I, 3 t., t. 10—12, 1. 12—13. Mat.-aud. —• Kõnetunnid : Mat.-inst. peale loenguid. Sarv, J., dr. phil, nat., m a t e m a a t i k a korral ine professor. 1) A n a l ü ü t i - l i s e g e o m e e t r i a p õ h i j o o n i , ü h e s h a r j u t u s t e g a , 3 t., t. •8—10, k. 12—13. 2) S e m i n a r k õ r g e m a s g e o m e e t r i a s , 2 t., n. 17-—19. 3) M a t r i k s i d , 2 t., n. 8—10. Mat.-inst. — Kõnetunnid : mat.-inst. peale loenguid. Humal, A., dr. phil. nat., m a t e m a a t i k a dotsent. 1) M a t e m a a t i k a a 1 g - p r a k t i k u m I, 3 t., t. 12—13, r. 12—14. Mat.-inst. 2) K a u b a n - d u s a r i t m e e t i k a p r a k t i k u m (õigusteadusk. Majandusteaduse- osak. ül iõpi lastele), 4 t., t., 1. 9—11. A i a t. 46, suur aud. — Kõnetunnid : pärast p r a k t i k u m i tunde. Rägo, G., cand. math., m e h a a n i k a ja r a k e n d u s m a t e m a a t i k a korral ine pro- fessor. 1) R a k e n d u s m a t e m a a t i k a n u m b r i l i s e d j a g r a a - f i l i s e d m e e t o d i d , 3 t., n. 10—11, r. 8—10. Mat.-inst. 2) P r a k - t i k u m s a m a s a i n e s : tööde v a s t u v õ t m i n e k. 10—11 rakendusmat . labor. 3) M a t e m a a t i l i s e a n a l ü ü s i p õ h i j o o n i , ü h e s h a r j u t u s t e g a , 4 t., k., 1. 8—10, Mat.-inst. — Kõnetunnid : k. 14—15, 1. 10—11 omas kabinetis. C XXI. j Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1937. II 19 Rootsmäe, T., cand. math., astronoomia j a as t ro füüs ika korral ine professor. 1) Ü l d i n e a s t r o n o o m i a I, 4 t., n., 1. 12—14. 2) ü l d i s e a s t - r o n o o m i a s e m i n a r , l t . , t. 18—19. 3) Ü l d i s e a s t r o n o o m i a p r a k t i k u m . A e g i lmast iku t ing imuste j a kokku leppe järele. Tähe- tornis. — Kõnetunnid: Tähetornis peale loenguid. Kirde, K., dr. rer. nat. (Hamburg) , g e o f ü ü s i k a ja meteoroloogia korral ine professor. 1) Ü l d i n e m e t e o r o l o o g i a j a k l i m a t o l o o g i a , 4 t., k. 13—15, 1. 8—10. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i m e t e o r o - l o o g i a s , 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : Meteor.-observatoo- r iumis peale loenguid. Vilip, J., dr. phil. nat. f ü ü s i k a korral ine professor. 1) Ü l d i n e f ü ü s i k a I, 5 t., e., t., n., r. 11—12. F ü ü s i k a aud. 2) F ü ü s i k a k a t s e t e h - n i k a , t., k., n. 10—13, e., t., n. 16—19, 1. 10—12. 3) I p r a k t i k u m f ü ü s i k a s , e., t., n., 1. 10—13, e., n. 16—19, k., r. 8—14. 4) II p r a k - t i k u m f ü ü s i k a s (edasi jõudnutele), n. 10—13 ja 16—19, k. 8—14, 1. 10—13. Eritööde jaoks jaoks on laboratoorium a v a t u d terve p ä e v a jook- sul. — Kõnetunnid: Füüsika-inst i tuudis är ipäevi t i 12—13. Perlitz, H., dr. phil. nat., teoreetilise ja tehnil ise f ü ü s i k a korral ine profes- sor, prorektor. M e h a a n i k a j a t e r m o d ü n a a m i k a p õ h i - j o o n i ü h e s h a r j u t u s t e g a , 6 t., e., t., k., 12—14. — Kõnetunnid : e., t., k. 14—14.15 omas kabinetis. Paris, A., dr. phil. nat., anorgaani l ise keemia korral ine professor. 1) ü l - d i s e n i n g a n o r g a a n i l i s e k e e m i a p õ h i j o o n i , 5 t., e., t., k., n., r. 10—11. 2) K e e m i a p r a k t i k u m : loodustead, osak. üliõpi- lastele är ipäevit i 9—13, põ l lumajandustead. üliõp. e., t., k., n., r. 14—17. 3) K v a l i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m : rohutead. osak. ül iõp är ipäevit i 9—13, arsti- ja loomaarstitead. üliõp. e., t., k., n., r. 14—17. 4) K v a n t i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m , e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9-—13. 5) K o l l o i d k e e m i a p r a k t i k u m , e., t., k., n., r. 9—14, 1. 9—13. — Kõnetunnid: omas kabinet is e., t., k., n., r. 13—13.30. Tiganik, L., dr. phil. nat., keemia dotsent. 1) K e e m i l i n e t e h n o l o o - g i a , 4 t., e., t., k., n. 13—14. 2) S õ j a k e e m i a j a - t e h n o l o o g i a h a r j u t u s e d , 2 t. A e g kokkuleppel . 3) O r g a a n i l i s e k e e m i a h a r j u t u s e d , 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : o m a s kabinet is e., t., k., n., r. 12—13. Lippmaa, T., dr. phil. nat., ta imemorfo loogia ja -süstemaat ika korral ine pro- fessor. 1) ü l d i n e b o t a a n i k a , 4 t., är ipäevi t i peale e s m a s p ä e v a ja teisipäeva, 9—10. 2) T a i m e m o r f o l o o g i a j a - s ü s t e m a a t i k a p r a k t i k u m , är ipäevit i 9—13. 3) G e o b o t a a n i k a s e m i n a r , 1 t., aeg kokkuleppel . — Kõnetunnid: Taimemorfo l . ja süst.-laboratooriumis, k., n., r., 1. 10—10.30. Kaho, H., dr. phil. nat., ta imefüs io loogia korral ine professor. 1) T a i m e - a n a t o o m i a , 2 t., t. 9—11. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e t a i m e f ü - s i o l o o g i a s , 1 t. A e g kokkuleppel . 3) B o t a a n i l i s i - m i k r o s - k o o p i l i s i h a r j u t u s i (rühmit i ) , n., r. 12—14). 4) T a i m e f ü s i o - l o o g i l i s i h a r j u t u s i , 4 t., e., n. 9—11. — Kõnetunnid : Ta imefüs io- loogia-laboratooriumis äripäeviti, peale laupäevade 11—11.30. Riikoja, H., cand. rer. nat., selgrootute zooloogia korral ine professor, dekaan. 1) Ü l d i n e z o o l o o g i a , 5 t., e., t. 12—14, k. 12—-13. 2) P r a k t i - k u m ü l d i s e s z o o l o o g i a s (loodus.- ja rohuteadl. ) , 3 t. A e g kok- 20 Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1937. II C XXI.^ kuleppel. 3) P r a k t i k u m ü l d i s e s z o o l o o g i a s (põl lumajandus- teadusk. üliõpil.), 2 t. (ülenädalat i ) . A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid: omas toas e., t., k. 11.45—12.15. Piiper, J., Ph. D. (London), selgrooliste zooloogia korral ine professor. 1) V õ r d l e v a n a t o o m i a , 5 t., e., t., k., n., r. 11—12. 2) H a r j u t u s i v õ r d l e v a s a n a t o o m i a s , 2 t., r. 17—19. 3) V õ r d l e v a a n a - t o o m i a k o l l o o k v i u m , e., t., k., n., r. 12—13. 4) H a r j u t u s i s e l g r o o l i s t e z o o l o o g i a s , 2 t., t. 17—19. 5) L o o m a g e o - g r a a f i a l t . , 1. 11—12. — Kõnetunnid: omas toas peale loenguid. õpik, A., dr. phil. nat., geoloogia j a paleontoloogia korral ine professor. 1) M i n e r a l o o g i a , 2 t., k., r. 13—14. 2) M i n e r a l o o g i a p r a k t i - k u m , 2 t., 1. 13—15. 3) S t r a t i g r a a f i l i n e g e o l o o g i a , 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid: omas toas peale loenguid. , T a m m e k a n n , A., dr. phil. (Helsingi), g e o g r a a f i a korral ine professor. 1) Ü l d i n e g e o g r a a f i a ü h e s h a r j u t u s t e g a I, 3 t., t., k., n. 8—9, geol. audit. 2) L i n n a g e o g r a a f i a t ö ö v i i s i d , l t . (ülenä- dalati), aeg kokkuleppel. 3) K o d u - u u r i m i s e s e m i n a r , 2 t. Aeg kokkuleppel. 4) K a r t o g r a a f i a p r a k t i k u m . Joonistamissaal on avatud 10—15. — Kõnetunnid: Geograaf ia-kabinet is peale loenguid. A s t r o n o o m - o b s e r v a a t o r . õpik, E., dr. phil. nat. Loeb soovitava ainena: A s t r o n o o m i l i n e u u r i m i s t ö ö , ü h e s s e m i n a r i g a , 4 t., a e g teatatakse edaspidi. Kõnetunnid : peale loenguid. E r a d o t s e n d i d . Alekse jev , V., dr. math. (Moskva), prof. emer. Loeb eradotsendina (saksa keeles) : D i f f e r e n t s i a a l v õ r r a n d i t e g e o m e e t r i l i n e t e o o - r i a , 1 t., t. 12—13. Matern.-inst. — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Krahn, E., dr. phil. (Göttingen), matemaatika eradotsent. Loeb soovitava ainena : U u e m a i d s a a v u t u s i t õ e n ä o s u s t e o o r i a a l a l , e r i t i l o g l o g s e a d u s , 2 t., n. 12—14, Mat.-inst. semin. ruumes. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Nuut, J., dr. phil. nat., m a t e m a a t i k a eradotsent. (Käesoleval semestr i l loengute p idamise kohustusest v a b a s t a t u d ) . Maddison, O., tehnil ise m e h a a n i k a eradotsent. D ü n a a m i k a k ü s i m u s i t u g e v u s õ p e t u s e s , 1 t. A e g j a koht teatatakse h i l jemini . Anderson, W., dr. phil. nat., as t ro füüs ika eradotsent. Loeb soovitava ai- nena : P ä i k e s e k r o m o s f ä ä r i t a s a k a a l u k ü s i m u s e d , l t . A e g ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Livländer, R., dr. phil. nat., astronoomia j a geodeesia eradotsent. (Käesole- va l semestr i l loengute p idamise kohustusest v a b a s t a t u d ) . Letzmann, J., dr. phil. (Helsingi), g e o f ü ü s i k a eradotsent. P i l v e d e k i - n e m a a t i k a j a p u r i l e n d a m i n e , 2 t., t. 12—14, Metobs.-aud. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Vellner, A., dipl. ins., hüdroloogia eradotsent. (Käesoleval semestr i l loen- gute p idamise kohustusest v a b a s t a t u d ) . C XXI.^ Loengute ja prakti l iste tööde k a v a 1937. II 21 Grimm, K., dipl. ins., jõumas inate eradotsent. Loeb soovitava ainena: J õ u m a s i n a t e o s a d j a n e n d e m a t e r j a l i d , 2 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Laur, A., dr. ing. (Dresdeni tehrflkaülik. ), keemia eradotsent. Loeb soovi- tava ainena: F o t o g r a a f i a a l u s e d ü h e s h a r j u t u s t e g a , 2 t. A e g j a koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Parts, A., dr. phil. nat., keemia eradotsent. (Käesoleval semestr i l loengute p idamise kohustusest vabas ta tud ) . Luha, A., dr. phil. nat., geoloogia eradotsent. Loeb soovi tava ainena: R a - k e n d u s g e o l o o g i a , 2 t. A e g kokkuleppel . Geol.-aud. — Kõnetun- nid: peale loenguid ja ülikooli sekretariaadis är ipäevi t i 11—12. Thomson, P. W., dr. rer. nat. (Riia), geoloogia eradotsent. Loeb soovi tava ainena : P r u u n - j a k i v i s ö e t e k k i m i n e n i n g p e t r o g r a a - f i a, 1 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Markus, E., dr. phil. nat., g e o g r a a f i a eradotsent. (Käesoleval semestri l loengute p idamise kohustusest v a b a s t a t u d ) . Loomaarsti-teaduskond. Anatoomia, embrüoloogia, histoloogia j a võr leva anatoomia professuur — va- kantne. Loeb ülesandel : Vau, E., dr. med. vet., prosektor. 1) A n a t o o - m i a I, 5 t., t., k., n., r., 1. 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a t o o - m i a s , 6 t. A e g teatatakse h i l jem. Teaduskonna T h e a t r u m zootomi- cum'i ü lemisel korral (Vene t. 32). — Kõnetunnid: sealsamas peale loen- guid, tel. 9-01. Saral, K., dr. med. vet., kirurgia, o f ta lmoloogia ja sünnitusabi korral ine professor, haavak l i in iku juhata ja, õppesep iko ja a jut . juhata ja, teadus- konna dekaan. 1) Ü l d i n e k i r u r g i a , 4 t., k. 8—9, t., n., r. 16—17. 2) E r i k i r u r g i a , 2 t., k. 16—17, n. 8—9. 3) O p e r a t i i v k i r u r - g i a p r a k t i k u m (kui katse loomad o lemas) . 4) H a a v a k l i i - n i k , 12 t., är ipäevi t i 10—12. Loeb ülesandel : 5) H o b u s e r a u t u s j a k a b j a t e r v i s h o i d , 3 t. Hobusekasvatuse-kab. audit. (Vene t. 28). 6) õ p p e s e p i k o j a p r a k t i k u m , 4 t. õppesep iko jas (Vene t.). A e g antakse teada semestri algul. — Kõnetunnid : Haavakl i in ikus, tel. 1-82, är ipäevit i (peale reede) 10—12, kodus (Vene t. 22, tel. 3-19), 9—10 ja 14—16. Tomberg, J., loomaarst, k i rurg ia dotsent. 1) S ü n n i t u s a b i j a s t é r i - l i t é e t, (VII sem. ül iõpilasi le), 2 t., e. 12—13, k. 9—10. 2) O f t a l m o - l o o g i a (VII sem. ül iõpilasi le), 2 t. A e g teatatakse edaspidi. Hobuse- kasvatuse-kab. audit. (Vene t. 28). 3) S ü n n i t u s a b i k l i i n i k , 12 t., är ipäevit i 10—12. 4) V ä l j a s õ i d u d s ü n n i t u s a b i a l a l j u h - t u d e j ä r e l e . — Kõnetunnid : Veistehaiguste j a Sünnitusabi Kl i in ikus (Vene t. 30), är ipäevi t i 10—12, tel. 12-51. Ridala, V., dr. med. vet., patoloogil ise anatoomia, histoloogia, kohtu l iku loo- maarst i teaduse j a l ihavaatuse erakorral ine professor, anatoomia kabinet i j u h a t a j a k. t. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a t o o m i a , j a p a r a s i t o - l o o g i a (VII sem. üliõpil.), 4 t., e., n., 1. 13—14, t. 12—13. 2) P r a k - t i l i s i t ö i d p a t o 1. a n a t . , h i s t o l . j a p a r a s i t o l o o g i a s (VII C XXI. sem. üliõpil.), 2 t., t. 17.30—19.30. 3) H a r j u t u s i j a d e m o n s t - r a t s i o o n e ü l d i s e s p a t o l o o g i a s (V sem. üliõpil.), 1 t. e. 17—18. 4) P a t o l o o g i l i s - a n a t o o m i l i n e m i k r o s k o o p i - l i n e u u r i m i s t e h n i k a (V sem. üliõpil.), 2 t., k. 17—19. 5) k a - li a n g u i d tööpäevit i juhtude järele (VII ja IX sem. üliõpil.). Looma- patoloogia-inst ituudis (Vene t. 32). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Ainson, J., loomaarst, patoloogil ise anatoomia dotsent, teaduskonna raama- t u k o g u juhata ja . 1) K o h t u l i k l o o m a a r s t i t e a d u s , 3 t., k., n., r. 9—10. 2) L o o m a a r s t i t e a d u s e a j a l u g u , 2 t., k. 15—17. 3) P r a k t i l i s i t ö i d k o h t u l i k u s l o o m a a r s t i t e a d u s e s , 3 t., e., t. 15.30—17. Loomapatoloogia-inst i tuudi auditooriumis (Vene t. 32). — Kõnetunnid : peale loenguid Loomapatol.-inst ituudis j a kodus (Päeva t. 1—3) t. 11-12. Kaarde, J., dr. med. vet. (Viin), ve is tehaiguste dotsent, ve is tehaiguste ja sünnitusabi k l i in iku juhata ja , teaduskonna sekretär. 1) V e i s t e h a i - g u s e d ü h e s m ä l e t s e j a t e s e e d e - e 1 u n d i t e f ü s i o l o o - g i a g a (VII sem. üliõpil.), 3 t., e. 9—10, n., 1. 12—13. Hobusekasvatuse- kabinet i auditooriumis (Vene t. 28). 2) V e i s t e h a i g u s t e k l i i n i k , 12 t., är ipäevit i 10—12. 3) V ä l j a s õ i d u d v e i s t e h a i g u s t e a l a l (IX sem. üliõpil.), juhtude järele. Loeb ülesandel: 4) V e t e r i - n a a r i a j a t e r v i s h o i d (põl lumajand. üliõpil.), 3 t., e., t., r. 12—13. 5) P r a k t i l i s e d t ö ö d s a m a s a i n e s , l t., n. 16—17. Veistehaig. j a Sünnitusabi Kl i in ikus (Vene t. 30). — Kõnetunnid : Veistehaiguste j a Sünnitusabi Kl i in ikus (Vene t. 30) är ipäevi t i 10—12, tel. 12—51. Taagepera, K., loomaarst, hobusekasvatuse, ekster jöör i ja rakendusõpetuse dotsent. 1) E k s t e r j ö ö r , l i i k u m i s - j a r a k e n d u s õ p e t u s , 3 t., e. 11—12, k. 10—11, r. 12—13. Hobusekasvat.-kab. auditooriumis (Vene t. 28). 2) E k s t e r j ö ö r i j a r a k e n d u s õ p e t u s e p r a k t i - k u m , 4 t., rühmit i . A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : peale loenguid Hobusekasvatuse-kabinet is (Vene t. 28). Roots, E., dr. med. vet. (Viin), loomatervishoiu j a p i imahüg ieen i korral ine professor. 1) P i i m a h ü g i e e n (IX sem. ül iõpilasi le), 3 t., e., t., 1. 9—10. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p i i m a h ü g i e e n i s , 4 t., k., n. 15—17. Loomaterv ishoiu ja Pi imahüg. Insti.tuudi auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid: Loomaterv ishoiu j a Pi imahüg. Inst i tuudis är ipäevit i 10—13, tel. 5-25. Laas, A., dr. med. vet. (Viin), eripatoloogia, teraapia j a d iagnost ika korra- line professor, Sisehaiguste-kl i iniku juhata ja . 1) E r i p a t o l o o g i a , t e r a a p i a j a s i s e h a i g u s t e k l i i n i l i n e d i a g n o s t i k a , 3 t., t., n., 1. 9—10. 2) S i s e h a i g u s t e k l i i n i k , 15 t., är ipäevi t i 10—12, e., k., r. 17—18. 3) P r a k t i l i s i l a b o r a t o o r i u m i - h a r j u t u s i s i s e h a i g u s t e k l i i n i l i s e s d i a g n o s t i k a s , 3 t., k., r. 12—14. Loeb ülesandel: 4) S õ j a g a a s i d e m ü r g i s t u s t e e r i p a t o l o o - g i a j a t e r a a p i a l o o m a d e l , 2 t. 5) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i s a m a s a i n e s , l t . A e g kokkuleppel . Teaduskonna Sisehaiguste- k l i in ikus (Vene t. 30). — Kõnetunnid: sealsamas är ipäevi t i 10—10.30, tel. 1-53. Laja, F., dr. med. vet., epizootoloogia, eribakterioloogia j a politseil ise looma- arstiteaduse korral ine professor, Väikeloomade-kl i in iku juhata ja . 1) E p i - z o o t o l o o g i a j a l o o m a a r s t i l i n e p o l i t s e i , 3 t., t., 1. 8—9, r. 9—10. 2) K o d u l i n d u d e h a i g u s e d , 2 t., k. 12—14. Hobuse- kasvatuse-kab. auditooriumis (Vene t. 28). — Kõnetunnid: Bakterioloo- g ia- jaamas (Vene t. 34) är ipäevit i 10—12. C XXI. j Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1937. II 23 Tehver, J., dr. med. vet., anatoomia ja histoloogia dotsent. 1) H i s t o l o o - g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t. 12—14, 1. 9—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s j a e m b r ü o l o o g i a s , 4 t., k. 12—14, 1. 11—13. 3 ) K o d u 1 o o m a d e a n a t o o m i a j a f ü s i o l o o g i a (põl lumajan- dusteadusk. ül iõpilasi le), 4 t., e. 12—14, n. 10—12. 4) K o d u l o o m a d e a n a t o o m i a j a f ü s i o l o o g i a p r a k t i k u m , 2 t., t. 14—16. Loo- maarst i- teaduskonna T h e a t r u m zootomicum'i ü lemisel korral (Vene t. 32). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. P r o s e k t o r . Vau, E., dr. med. vet., anatoomia prosektor. A n a t o o m i a p r a k t i l i s i t ö i d , 15 t., e., t., k., n., r. 15—18. T h e a t r u m zootomicum'is (Vene t. 32). Loeb ülesandel: (vt. anatoomia pro fessur ) . — Kõnetunnid : sea lsamas äri- päevit i 10—11. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Paris, H., dr. pharm., ül ikooli apteegi j u h a t a j a . Loeb ülesandel : 1) R e t - s e p t u u r , l t . 2) A p t e e g i p r a k t i k u m , l t . A e g antakse teada semestri alul. Mets, J., õpet. agronoom, ta imekasvatuse eradotsent. Korra ldab ülesandel : H e i n a t u n d m i s e p r a k t i k u m , 1 t., k. 14—15. Ta imekasvatuse- kabinet is (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid ja prak- tilisi töid. Põllumajandus-teaduskond. Rootsi, N., dr. agr., ta imekasvatuse korral ine professor. 1) T a i m e k a s - v a t u s I, 7 t., e. 10—12, t., k. 12—14, n. 13—14. 2) P r a k t i l i s i h a r - j u t u s i : a) S e m i n a r i h a r j u t u s e d , 1 t., e. 9—10; b) S e e m n e - k o n t r o l l , 2 t., k. 9—11. Taimekasvatuse-kab. (Vene t. 38). — Kõne- tunnid: sealsamas peale loenguid. N õ m m i k , A., M. Sc. (New Jersey), mul la teaduse j a a g r i k u l t u u r k e e m i a kor- raline professor. 1) M u l l a t e a d u s , 5 t., e. 10—12, k. 9—11, r. 9—10. 2) M u l l a t e a d u s e s e m i n a r , 1 t., r. 10—11. 3) L a b o r a t o o - r i u m i p r a k t i k u m , e., t., k., r. 8—13 ja 14.30—17.30, n. 8—13, 1. 8—14.30. Mullateaduse- ja Agr iku l tuurkeemia-kab inet i s (Vene t. 28). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Mägi, J., dr. agr., loomakasvatuse korral ine professor, teaduskonna sekretär. 1) L o o m a k a s v a t u s I, 6 t., e. 12—14, t. 10—11, k. 11—12, n. 11—13. 2) H a r j u t u s i l o o m a k a s v a t u s e s , 4 t., r ü h m i t i : ühe l r ü h m a l k., n. 15.30—17.30, teistel — aeg kokkuleppel . Loengud, seminar ihar ju tu- sed j a söötade analüüs — Loomakasvatuse-kabinet i s (Narva t. 86). — Kõnetunnid: Loomakasvatuse-kabinet is peale loenguid. Kab inet t avatud är ipäevi t i 11—14 ja, peale laupäevade, 16—18. Kõpp, P., dr. agr., p õ l l u m a j a p i d a m i s e korral ine professor. 1) A g r a a r - ö k o n o o m i a l , 5 t., e. 16—18, t. 11—12, n. 9—11. 2) A g r a a r ö k o - n o o m i a III, 3 t., k. 9—11, 1. 9—10. 3) P r a k t i l i s i t ö i d : a) a g - r a a r ö k o n o o m i a s l , 2 t., t. 8—10; b) a g r a a r ö k o n o o m i a s III. 3 t., k. 17—19 (seminar), 1. 10—11. Taimekasvatuse-kab. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid, kodune tel. 2-15. 24 Loengute ja prakt i l i s te tööde ka,va 1937. II C XXI. Daniel, O., metsakasvatuse professori k. t. 1) M e t s a k a s v a t u s II, 6 t., t. 10—12, k., n. 9—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d m e t s a k a s v a t u s e s (seminar), 2 t. A e g teatatakse edaspidi. Loeb ülesandel : 3) J a h i n - d u s , 3 t. A e g teatatakse edaspidi. A i a t. 46. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Mathiesen, A., dr. rer. for., metsakorra lduse korral ine professor, teadus- konna dekaan. 1) M e t s a t a k s e e r i m i n e I, 3 t., e. 12—14, t. 11—12. 2) M e t s a v a 1 i t s e m i n e, 2 t., k. 11—13. 3) P r a k t i l i s i h a r - j u t u s i : a) m e t s a t a k s e e r i m i s e s , 4 t., e., n. 15—17; b) d e n d - r o l o o g i a s, 4 t., t., r. 15—17. A i a t. 46. — Kõnetunnid : peale loenguid A i a t. 46 j a dekanaadis (Vene 28), t. 13—14. Veermets, K., dr. rer. for., metsakasustuse dotsent. 1) M e t s a K a s u s t u s , 5 t., t. 12—14, n. 14—16, r. 15—16. 2) P r a k t i l i s i t ö i d m e t s a - k a s u s t u s e s, 6 t., t., n., r. 16—18. A i a t. 46. — Kõnetunnid : sealsa- m a s peale loenguid. Rinne, L., dr. agr., m a a p a r a n d u s e j a geodeesia korral ine professor. 1) M a a - p a r a n d u s e j a s o o k u l t u u r I (mts. osak. geodeesia I), 2 t., k., n. 8—9. 2) M a a p a r a n d u s e j a s o o k u l t u u r II (mts. osak. maapa- randus j a sookultuur I), 4 t., e., t. 8—10. 3) P r a k t i l i s i t ö i d m a a - p a r a n d u s e s j a s o o k u l t u u r i s i (geodeesias I), 6 t., e., n. 15—17 ja t. 17—19. Lai t. 36. — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid e., t. 10—10.30. Luksepp, A., p õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e ri istade ja -masinate dotsent. 1) P õ l - l u m a j a n d u s l i k u d r i i s t a d j a m a s i n a d ü h e s m a a h a - r i m i s e g a I, 4 t., t. 11—13, n., r. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d sa- m a s aines (tehnil ine joonestamine), 2 t. A e g kokku leppe l rühmadega. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas n., r. peale loenguid. Lepik, E., dr. sc. nat. (Zürich), ta imekasvatuse dotsent. 1) T a i m e p a t o - l o o g i a : a) agron. osak. üliõpilasile, 2 t., k. 11—13; b) metsaosak. üli- õpilasile, 2 t., n. 12—14. Botaanika-aia auditooriumis. 2) T a i m e p a - t o l o o g i a p r a k t i k u m : a) agron. osak. üliõpilasile, 2 t., k. 18—20; b) metsaosak. üliõpilasile, 2 t., n. 18—20. Morfol.-süst. laboratooriumis (Botaanika-aias). Prakti l istele töödele ü lesandmine esimesel loengul. —• Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Kabinet i ja k a t s e j a a m a tel. 1-68 (Raadil), kodune tel. 13-13. Liik, E., mag. agr., loomakasvatuse dotsent. 1) V ä i k e l o o m a - j a l i n - n u k a s v a t u s II, 3 t., k. 13—14, 1. 11—13. 2) P ä r i l i k k u s e õ p e - t u s, 2 t., n., r. 13—14. 3) L o o m a k a s v a t u s e e r i a r v e p i d a - m i s e h a r j u t u s i , 2 t., r. 10—12. 4) H a r j u t u s i v ä i k e l o o m a - g a l i n n u k a s v a t u s e s II, 2. t., rühmit i : ühel r ü h m a l t. 17—19, teis- tel — aeg kokkuleppel . Loengud ja seminar ihar ju tused Loomakasvatuse- kabinet i auditooriumis, m u u d h a r j u t u s e d — Väike loomakasvatuse-kabi- neti r u u m e s (Narva t. 86). — Kõnetunnid: Väike loomakasvatuse-kabi- netis peale loenguid. A g r a a r p o l i t i k a j a üh is tegevuse dotsentuur — v a k a n t n e . Järv ik, M., dr. agr., p i imata l i tuse dotsent. 1) P i i m a n d u s , 4 t., e. 11—12, t. 10—12, n. 9—10. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i p i i m a n d u s e s , 3 t., rühmit i , à 2 t.: I r ü h m e. 15—17, II rühm k. 11—13, kõigi le koos 1 t., n. 10—11. Loomaterv ishoiu ja Pi imahügieeni Inst i tuudi audit. (Vene t. 38). — Kõnetunnid:, sealsamas peale loenguid. Mätlik, A., eriainete õpeta ja tegel iku aiatöö ja mes i lastep idamise alal. 1) A i a n d u s j a m e s i n d u s II, 2 t., r. 8—10. 2) A i a n d u s e j a 25 m e s i n d u s e p r a k t i k u m , 1 t. A e g kokkuleppel . Loeb soovitava ainena: 3) M e s i n d u s , 2 t. A e g kokkuleppel . Taimekasvatuse-kab. auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Zolk, K., eriainete õpeta ja prakt i l ise zooloogia alal. 1) R a k e n d u s z o o - 1 o o g i a II, 2 t., 1. 11—13. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i r a k e n - d u s z o o l o o g i a s , 2 t., e. 16—18. 3) M e t s a z o o 1 o o g i a II, 2 t., t. 12—14. 4) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i m e t s a z o o l o o g i a s , 2 t., k. 16—18. Zooloogia-instituudis (A ia t. 36). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid j a har ju tus i ; k a t s e j a a m a tel. 10—67). Ehitusõpetuse dotsentuur — v a k a n t n e . Loeb ülesadel: Mielberg, P., dipl. arhit., ehitusõpetuse eradotsent. 1) P õ l l u m a j a n d u s l i k e h i - t u s õ p e t u s , 2 t., 1. 12—14. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p õ l l u m a - j a n d u s l i k u s e h i t u s õ p e t u s e s, 4 t., t., k. 15—17. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja prakt i l i s i töid. E r a d o t s e n d i d . Mets, J., õpet. agronoom, ta imekasvatuse eradotsent. Loeb ülesandel : 1) H e i n a k a s v a t u s , 1 t., k. 15—16. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i h e i n a k a s v a t u s e s , 1 t., k. 16—17. Taimekasvatuse-kab inet i audi- tooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Mielberg, P., dipl. arhit. ehitusõpetuse eradotsent. Vt. ehitusõpetuse dot- sentuur. Jürgenson, L., Sc. D. (Cambridge, Mass., U. S. A. ) , ehitusõpetuse eradotsent. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i j a d . Kaarde, J., dr. med. vet. (Viin), ve is tehaiguste dotsent. Loeb ülesandel : 1) V e t e r i n a a r i a j a t e r v i s h o i d , 3 t., e., t., r. 12—13. Looma- tervish. ja p i imahügieen i inst. audit. (Vene t. 38). 2) P r a k t i l i s i t ö i d s a m a s a i n e s , 1 t., n. 16—17. Veistehaig.-kl i inikus (Vene t. 30). — Kõnetunnid: Veistehaiguste j a Sünnitusabi Kl i in ikus (Vene t. 30) är ipäevit i 10—12, tel. 12—51. Teaduse- ja õppeasutised. Ülikooli R a a m a t u k o g u (Toomimäel, tel. 2-95). A v a t u d igal är ipäeval 9—15 ja 17—20. R a a m a t u i d laenutatakse l u g e - miseks 11—14. R a a m a t u k o g u j u h a t a j a : P u k s o o, F r., cand. phil. Kõnetunnid : r a a m a t u k o g u s är ipäevi t i 10—12. R a a m a t u k o g u h o i d j a d : V e i t m a n n , K., cand. rer. poi. et rer. comm. V i g e 1, E. Ass is tendid: F r e y m u t h, O. A a v a k i v i , V i k t o o r i a . L i b l i k , M a r t a . Sekretär-arveametnik : S e e b e r g, L i l l y . 26 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II C X X I ^ R a a m a t u k o g u k o m i s j o n : Es imees: r a a m a t u k o g u j u h a t a j a F r. P u k s o o. L i ikmed: prof. A. Bulmerincq, dots. L. Leesment, dots. R. Mark, prof. E. Masing, prof. W. Anderson, prof. P. Haliste, prof. J. Piiper, dots. J. Ainson, prof. P. Kõpp, prof. H. Jaakson, r a a m a t u k o g u h o i d j a E. Vigel. Didakti l is-metoodi l ine Seminar. J u h a t a j a : R ä g o , G., prof. — Kõnetunnid: peale loenguid ja har jutus i . Usuteadus l ik Seminar (Peeter Põllu t. 2). Jaguneb õppetoolide järg i 6 ossa: on avatud är ipäevi t i 8—20. J u h a t a j a : M a r t i n s o n , V., prof. Ab iass i s tent : R o h e v e e , T u u l i . Usuteadusl ik Arheoloogi l ine Kab inet t (Lai t. 34). J u h a t a j a : S i l d , O., prof. Kõnetunnid: n. kel l 17. Kab. r a a m a t u k o g u korra lda ja : U u s p u u, V. Õigusteadusl ik Seminar (Lai t. 34, k. 1). avatud är ipäevit i 9—14, r a a m a t u t e v ä l j a a n d m i n e e., t., k., n., r. 12—14. J u h a t a j a : U l u o t s , J., prof. Seminari r a a m a t u k o g u aj. ab i jõud: V a r a m a a, V. R o n i m o i s, H. Kriminal is t ika-kabinett (Lai t. 34). J u h a t a j a : K a d a r i , H., prof. Haldusteaduste-seminar (Lai t. 34). J u h a t a j a : K l i i m a n n , A.-T., prof. A j . abiassistent : E l i a s e r , R. Statist ika-ökonoomil ine Kabinet t (Gildi t. 8). A v a t u d är ipäevi t i 12—14. J u h a t a j a : K u r t š i n s k i , M., prof. Noor. ass istent: L a g u s , A. Kaubateaduse-kabinett (Rüütl i t. 2, III korra l ) . A v a t u d är ipäevi t i 10—12. J u h a t a j a : M a r k , R., dots. Noor. ass istent: K e r l e s , E b b a . Majandusgeograaf ia-seminar (Rüütl i t. 24, III kord) . A v a t u d är ipäevi t i 11—15. J u h a t a j a : K a n t , E., prof. A j . ab i jõud : N ö m m e o t s, R., K a r e d a , E. Vabataht l ik assistent: G r e p p , E. Käi t i smajandusteaduse-seminar (Gildi t. 8). A j . j u h a t a j a : P o o m , E., dots. V a n e m assist.: I n n o , K., mag. rer. oec. R a a m a t u k o g u korra lda ja : K o n t , M. Majanduspol i i t ika-seminar (Gildi t. 8). A j . j u h a t a j a k. t.: K o n g o , K., mag. rer. oec. A b i j õ u d : L i n a s k , V. V o l k e , E. C XXI. Loengute j a prakti l iste tööde k a v a 1937. II 27 R a a m a t u p i d a m i s e j a K i r j a v a h e t u s e Seminar (Gildi t. 8). A j . j u h a t a j a k. t.: V a l k , V., mag. rer. oec. Van. ass. k. t.: L a u r , G. Majandusõiguse-seminar (Gildi t. 8). J u h a t a j a : K a a s i k , N., dots. Noor. ass. k. t. : H o r m, A. I Sisehaigustekl i in ik (Toomimäel, tel. 73). Haigete v a s t u v õ t m i n e iga l ajal, a m b u l a n t s är ipäevit i 9—10. J u h a t a j a : M a s i n g , E., prof. Van. ass istent: G r a n t , F., dr. med. Noor. assistent: V e n d e r, O., arst. Laborant : B i r k e n t h a l , E l i s a b e t h , arst. I Haavakl i in ik (Toomimäel, tel. 1-26). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s är ipäevit i 9—10. A j . j u h a t a j a : K a r e l l , U., prof. Van. ass istent: S õ r r a, J., drnd. med. Noor. assistendid: R u l l i , A., arst. P e 11 e m, H., arst. S o e k õ r v, E. Naistekl i in ik (Toomimäel, tel. 1-45). Sünni ta jate ja haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s är ipäevi t i 11.30—13. A j . j u h a t a j a : M a s i n g , E., prof. Van. assistent: K l e i t s m a n , R., dr. med. Noor. assistendid: T a m m , A., dr. med. S ä g a , E., drnd. med. K u u s i k , V., arst. E l b i n g , K., arst. Röntgenoloog. : H a l d r e , J., dr. med. II Haavak l i in ik (Maarjamõisa väl ja l , tel. 3-42). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : K a r e l l , U., prof. Van. assistendid: L i n k b e r g, A., dr. med. V o o r e m a a , J., drnd. med. Noor. assistendid: H a n t s o v, L., drnd. med. M a r k s , L e i l i , arst. A j . ab i jõud: S p r e n k, J., arst. H Sisehaigustekl i in ik (Maarjamõisa väl ja l , tel. 2-55). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s är ipäevit i 10—11. J u h a t a j a : W a d i, W., prof. V a n e m ass istent: K i e n a s t, F., drnd. med. Noor. assistendid: V a i k n a, O., arst. P ü s s , E., arst. Laborant : P e r t , V a n d a , drnd. med. Närv ik l i in ik (Maarjamõisa väl ja l , tel. 4-74). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s iga päev 9—10. J u h a t a j a : P u u s e p p , L., prof. Van. assistent: R i v e s , J., dr. med. •28 C XXI. Noor. assistendid: R a u d k e p p , F., arst. Ü p r u s, V., drnd. med. Z 1 a f f, S., drnd. med. (aj. amet ikohustest va- bastatud, v i ib ib Rockfoundi st ipendiaadina vä l i smaa l ) . M a r t i n o f f, G., drnd. med. K õ r g e , K., arst. Vabat. ass.: V i h v e l i n , H., drnd. med. Vaimu- j a Närv iha igus te Kl i in ik (Tall inna t. 48, tel. 52). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, ambu lants iga p ä e v 11—12. J u h a t a j a : B r e s o w s k y , M., prof. Van. ass istent: V i i d i k, A., drnd. med. Noor. assistent: S e h r v a 1 d, H., arst. Noor. assist, k. t. : P e 11 o, R. V i l h e l m s o n , Berta. Si lmakl i in ik (Jul. K u p e r j a n o v i ja Va l l ikraav i t. nurgal, tel. 3-98). A m b u l a n t s är ipäevit i 8—10. J u h a t a j a : U u d e 11, J., prof. V a n e m assistent: V o o r e m a a , S a l m e , drnd. med. Noor. assist.: S u u r k ü l a , G., drnd. med. Lastekl i in ik (Veski tän. 6, tel. 4-61). A m b u l a n t s ja nõuandekoht emadele. A v a t u d äripäevit i 10—12. J u h a t a j a : L ü ü s , A., prof. Noor. assistendid: O l e s k , J u t a , arst. A l l i k , A., arst. Nahapol ik l i in ik (pol ikl i iniku hoones, Gustav A d o l f i tän. 12). Haigete v a s t u v õ t m i n e äripäevit i 12—13. J u h a t a j a : P a 1 d r o k, A., prof. Van. assistent: P o o m a n, A., drnd. med. Noor. assistent: N u r m a n d , L u d m i l l a , drnd. med. Nahapol ik l i in iku juurde k u u l u b l e p r o s o o r i u m „ M u u l i " (Veeriku alevis) ja d e r m a t o l o o g i a - k l i i n i k (II divi isi laatsaretis. Jaama tän.). Haigete v a s t u v õ t m i n e Nahapol ik l i in iku j u h a t a j a kaudu. J u h a t a j a : P a 1 d r o k, A., prof. Sisehaiguste-polikl i inik (Gustav A d o l f i t. 12). Haigete v a s t u v õ t m i n e är ipäevit i 14—16. J u h a t a j a k. t. : W a d i, W., prof. Van. assistent: T r e i a l , K., drnd. med. Ortopeediline Pol ikl i in ik (I haavak l i in ikus ) . Haigete v a s t u v õ t m i n e äripäevit i 11—12. J u h a t a j a : J ü r g e n s , B., dotsent. Hambapolikliinik (Rüütl i t. 24), Haigete v a s t u v õ t m i n e är ipäevit i 15—17. J u h a t a j a : H i i e , V., dots. Noor. assistent: V ä ä r , H e l e n e , drnd. med. C XXI. 29 Kõrva-, Nina- j a K u r g u h a i g u s t e Kli inik. J u h a t a j a : S a a r e s t e, E., prof. Van. assistent: K r a m a n n , O., drnd. med. Ab iass i s tent : T i m m e r , E l l e p , arst. A b i j õ u d : S i i r d e , E. a) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e p o l i k l i i n i k (po- likl i inikus, Gustav A d o l f i t. 12). Haigete v a s t u v õ t m i n e är ipäevit i 14—15. b) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e k l i i n i k u s t a t - s i o n a a r n e o s a k o n d (I haavakl i in ikus, Toomemäel ) . Töö- tunnid: 11—14 igapäev. Farmakognoos ia- inst i tuut (Rüütl i tän. 2, tel. 1-98). A v a t u d är ipäevit i 9—13.30, 17—20. J u h a t a j a : S t a m m , J., prof. Van. assistent: T o m i n g a s , A 1 m a, dr. pharm. A b i j õ u d : M i c h e l s o n , H. G o r i n o v, N. Farmatseut i l i se K e e m i a Inst i tuut (Rüütl i t. 2, tel. 1-98). A v a t u d är ipäevit i 9—13, 17—20. J u h a t a j a : P a r t s , H., prof. Van. assistent: S i i m , A., mag. pharm. Rakendusfarmaats ia- inst i tuut (Rüütl i t. 2, tel. 1-98). J u h a t a j a : V e i d e r p a s s , N., dots. A b i j õ u d : K u u s i k , U. A j . ab i jõud : O t s , E. Anatoomia- inst i tuut (Toomimäel, tel. 2-33). A v a t u d är ipäevit i 8—13, 15—18. J u h a t a j a : V e i n b e r g , E., prof. Prosektori k. t. : P ä r t e 1 p o e g, V., drnd. med. A j . demonstraator id-abi jõud: K u r d v e, N. P i i r a k , Edg. Histoloogia, Embrüoloog ia j a Võrd leva A n a t o o m i a Inst i tuut (Toomimäel, V a n a s Anatoomikumis , tel. 2-33). A v a t u d är ipäevi t i 8—13, 15—18. J u h a t a j a : A u n a p, E., dots. Van. ass istent: T e i s s, L y d i a , dr. phil. nat. Operati ivse K i rurg ia Kab inet t (Toomimäel, V a n a s Anatoomikumis , tel. 2-33). A v a t u d är ipäevit i 17—18. J u h a t a j a : J ü r g e n s , B., dots. Noor. assistent: P õ k k, V., arst. Patoloogia-inst ituut (Näituse t. 2, tel. 2-74). A v a t u d är ipäevi t i 13—14. J u h a t a j a : V ä i d e s , A., prof. Prosektor: Noor. ass. k. t. : L a i s a a r , E. K u m p a s, H. 30 C X X I ^ Hügieeni- (Tervishoiu-) inst i tuut (Aia t. 46, tel. 12-20). A v a t u d är ipäevit i 10—13. J u h a t a j a : R a m m u l , A., prof. Van. assistent: K a s k , Mi, dr. med. A j . ab i jõud: K o p p e l , Th. ja M i 1 k, G. a) K e e m i a - b a k t e r i o l o o g i l i n e l a b o r a t o o r i u m tervis- hoiul iste j a bakterioloogi l iste juurd luste tarv i s ava l ikuks tarvi- tamiseks. A v a t u d är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a d : R a m m u l , A., prof. S c h l o s s m a n n , K., prof. Bakterioloogia-inst ituut (Aia t. 46, tel. 2-17). A v a t u d är ipäevi t i 10—13, 16—17. J u h a t a j a : S c h 1 o s s m a n n, K., prof. Van. ass istent: L ä n s o n , A., drnd. med. Noor. assistent: K a r u , E l f r i e d e . Pasteur i- jaam (Vene t. 28). Haigete v a s t u v õ t m i n e iga p ä e v 11—13. J u h a t a j a : S c h l o s s m a n n , K., prof. A r s t : H a n s e n , P., dr. med. Kohtu l iku Ars t i teadue Inst i tuut (Vanas Antoomik., Toomimäel, tel. 2-33). A v a t u d är ipäevit i 9—15. J u h a t a j a : R o o k s , G., prof. Noor. assistent: M ä g i , M a g d a , arst. Noor. ass. k. t. : L a u b e , R. Füsioloogia-inst i tuut (Näituse t. 2, tel. 3—40). A v a t u d är ipäevi t i 9—15. J u h a t a j a : T i i t s o , M., dots. Van. assistent: S i b u l , I., dr. med. A j . ass. k. t.: T o o t s o n, E. a) F ü s i o l o o g i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . Van. ass istent: Farmakoloogia- inst i tuut (Vanas anatoomikumis, Toomemäel, tel. 2-33). A v a t u d äripäeviti, peale laupäeva, 9—13, 15—19; laupäeva l 9—13. A j . j u h a t a j a : V e i n b e r g , E., prof. V a n e m assistent : K ä e r - K i n g i s e p p , E l i s e , dr. med. Noorem assistent: K i n g i s e p p , Gr., dr. med. (Heidelberg). Kehalise Kasvatuse Instituut (Gustav Adolfi t. 19, tel. 11-62). Avatud är ipäevit i 8—23. J u h a t a j a : J ü r g e n s , B., dots. Eriainete õpeta jad: K a l a m e e s , A., R a n n a s t e, E. Ülikooli A p t e e k (Rüütl i t. 24, tel. 5-81). J u h a t a j a : P a r i s , H., dr. pharm. J u h a t a j a abi: V o d j a , M a r i e , mag. pharm. Retseptaarid: S o e r d , H i l j a . K a l l i k o r m , N e l l i . A b i j õ u d : P a l d r o k , H e l g i . C X X I ^ 31 Fi losoof iateaduskonna Seminar (ülikooli peahoones, III korral, tel. 14-61). Seminar on avatud är ipäevi t i 9—18, r a a m a t u t e laenutamine 12—15. J u h a t a j a : O r a s , A., prof. Seminari r a a m a t u k o g u korraldaja-ass istent: T a m m , A n n . R a a m a t u k o g u korra lda ja abi : K ä r n e r , E l f r i e d e . Eesti Keele A r h i i v (Rüütl i t. 24). J u h a t a j a : S a a r e s t e, A., prof. Korra lda ja : A r i s t e, P., mag. phil. Klassi l ise Muinasteaduse Inst i tuut (ülikooli peahoones) . A v a t u d är ipäevit i 12—14. J u h a t a j a : H a l i s t e , P., prof. A j . ab i jõud : R o o s , E. Foneet ika-laöoratoorium (Lai tän. 36). A v a t u d e., r. 10—13. A j . j u h a t a j a : R a m u l , K., prof. Eksper imentaa lse Psühholoogia j a Pedagoog ika Laboratoor ium (Lai tän. 36, tel. 5-92). A v a t u d e., r., 10—13. J u h a t a j a : R a m u l , K., prof. Noor. assist : B a k i s , E., mag. phil. Arheoloogia-kabinett (Aia t. 46, telef. 1-36). Kabinet t on a v a t u d är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : M o o r a, H., prof. Konservaator : I n d r e k o, R., mag. phil. (aj. komandeer i tud vä- l ismaale) . A j . konservaator-assistent: S c h m i e d e h e l m , M a r t a , mag. phil. Kunst ia ja loo-kabinett (Lai tän. 36). J u h a t a j a : K a r l i n g , Sten, prof. A b i j õ u d : V a g a , V., mag. phil. Juuditeaduste Seminar (Peeter Põllu t. 2). J u h a t a j a : G u l k o v i t s c h , L., prof. Slaavi Fi loloogia Seminar. J u h a t a j a : A r u m a a , P., prof. Botaanika-inst i tuut (Lai tän. 40, tel. 10-60). A v a t u d 9—10, 14—18. J u h a t a j a : K a h o, H., prof. a) T a i m e m o r f o l o o g i a j a s ü s t e m a a t i k a l a b o r a t o o - r i u m . J u h a t a j a : L i p p m a a , T., prof. Van. assistent: V a g a , A., mag. zool. Noor. ass istent: P a s t a k, E l s a , m a g . sc. nat. b) T a i m e f ü s i o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m . J u h a t a j a : K a h o , H., prof. Noor. assistent: T a i m r e , S i n a i d a , mag. bot. 32 C XXI. Botaanika-aed j a - m u u s e u m (Lai tän. 38/40). A v a t u d suvel 9—12, 14—18; talvel kasvuhooned pühap. ja kolm. 10—12. J u h a t a j a : L i p p m a a , T., prof. Õpetatud aednik: Konservaator : E i c h w a l d , K. Zooloogia-instituut j a - m u u s e u m (Aia tän. 46, tel. 1-36). Muuseum a v a t u d t., r., p. 12—14. J u h a t a j a : R i i k o j a , H. prof. Van. assist.: A u l , J., mag. zool. Noor. assist, k. t.: K a u r i , H. Muuseumi konservaator : H ä r m s, M. Muuseumi ab ikonservaator : H a b e r m a n n , H., mag. zool. Abiass is t . : L e p i k s a a r , J., mag. zooL Keemia-inst i tuut (ülikooli peahoones, tel. 9-38). A v a t u d e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. Direktooriumi esimees: T i g a n i k , L., dots. a) A n o r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . J u h a t a j a : P a r i s , A., prof. Van. ass istent: T a m m , H., mag. chem.. Noor. assistendid: R a u p , E. H o l s t , A., ins. A b i j õ u d : E r m a , E l e o n o r e . b) O r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (tel. 8-99). J u h a t a j a : T i g a n i k , L., dots. Van. ass istent: K o r r o, H., mag. chem. Noor. ass istent: K i i s k , O. c) F ü ü s i k a l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (Rüütl i t. 2, tel. 3-88). J u h a t a j a : P a r i s , A., prof. Van. ass istent: R ä g o , N a t a l i e , mag. chem. Meteoroloogia-observatoorium (Riigi Keskarh i iv i majas , tel . 5-18). A v a t u d är ipäevi t i 8.30—14.30. J u h a t a j a : K i r d e , K., prof. Inspektor: K ä r s n a , A., dr. phil. nat. Teadusi, a m e t n i k : L i i d e m a a , H e l e n e , mag. geophys. Van. ass istent: M a a n v e r e , E. Sünopt ik: N u r k l i k , A., mag. geophys. Sünopt iku k. t.: O h u , A. V a a t l e j a d : K u k k , J., P a r t s , K. Ab iass i s tent : P r a n t s , L. Meteoroloogia-observatooriumi T a l l i n n a a b i j a a m (Lasnamäel ) . V a a t l e j a : V e s k, H. Tähetorn (Toomimäel, tel. 2-94). A v a t u d astronoomia õppi ja i le äripäeviti, publ ikule n. 19—20, a j a kontrol- l imiseks 1. 12—13. J u h a t a j a : R o o t s m ä e , T., prof. Astronoom-observaator : õ p i k , E., dr. phil. nat. Van. ass istent: K i p p e r , A., mag. astr. Laborant-tehnik : S i m b e r g, P. A j . a b i j õ u d : K e r e s , H. 33 Füüs ika- inst i tuut (ülikooli peahoones, tel. 8-47). A v a t u d e., t., n. 10—13 ja 16—19; k., r. 9—14, 1. 10—13. J u h a t a j a : V i 1 i p, J., prof. Van. ass istent: N e u g a r d, E. A r u j a, E. K i l k s o n , E., (ajut. vab. 1. IX 37 — 30. V I 38). Noor. ass. : A j . ab i jõud : T o r g r e e n, H. O t s m a n n , V. Teoreetil ise j a Tehnil ise F ü ü s i k a Laboratoor ium (ülikooli peah. tel. 8-47). A v a t u d är ipäevit i 10—13. J u h a t a j a : P e r 1 i t z, H. G., prof. Van. assist.: L i n k , A l e k s a n d r a , mag. phys. Mineraloogia-kabinett (A ia t. 46, tel. 1-36). A v a t u d är ipäevit i 8—14. J u h a t a j a : õ p i k , A., prof. Van. assistent: P a u l , VI., mag. geol. Geoloogia-kabinett j a - m u u s e u m (Aia t. 46, tel. 1-36). Kabinet t avatud är ipäevi t i 8—14, m u u s e u m p., t., r. 11—13. J u h a t a j a : Õ p i k , A., prof. Van. assistent: O r v i k u, K., mag. geol. P a l e o n t o l o g i a - l a b o r a t o o r i u m j a r a a m a t u k o g u . A v a t u d är ipäevit i 10—13. Geograaf ia-kabinett (Aia t. 46), tel. 1-36). J u h a t a j a : T a m m e k a n n , A., prof. Van. assistent: I n a r i , E., mag. geogr. a) J o o n i s t u s s a a l j a r a a m a t u k o g u . A v a t u d är ipäevi t i 11—15. b) K o d u - u u r i m i s e o s a k o n d (Aia t. 46). A v a t u d är ipäevi t i 11—12. Matemaatika- j a Mehaanika-inst ituut (pol ikl i iniku hoones, Gustav A d o l f i t. 12, tel. 13-93). Luge mi s tuba a v a t u d e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. J u h a t a j a : R ä g o , G., prof. A j . abi j . : R ü n k , O. a) R a k e n d u s m a t e m a a t i k a j a - m e h a a n i k a l a b o r a - t o o r i u m . Töötunnid e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. J u h a t a j a : R ä g o , G., prof. Van. assistent : R u u b e l , A l m a . b) P u h t m a t e m a a t i k a - o s a k o n d . J u h a t a j a : J a a k s o n, H., prof. Noor. assistent : R e b a s s o o , H. K u u s n õ m m e Bioloogia j a a m (Kihelkonnal, Saaremaal ) . J u h a t a j a : P i i p e r , J., prof. 3 34 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II C X X I ^ Eesti Veekogude Uur imise Komis jon. Es imees : T a m m e k a n n , A., prof. K i r j a t o i m e t a j a : K i r d e , K., prof. a) H ü d r o g r a a f i a - o s a k o n d . J u h a t a j a : K i r d e , K., prof. b) H ii d r o b i o 1 o o g i a • o s a k o n d. J u h a t a j a : R i i k o j a , H., prof. c) K a l a n d u s e - o s a k o n d . J u h a t a j a : R e i n v a l d , E., dr. phil. Bakter io loog ia jaam (Vene t. 34). A v a t u d är ipäevi t i 10—12. J u h a t a j a : L a j a, P., prof. Van. assistent: V e l l i s t o , E., drnd. med. vet. Loomaarst i-teaduskonna Anatoomia-kab inet t (Vene t. 32, tel. 9-01). A v a t u d är ipäevi t i 9—10. J u h a t a j a k. t.: R i d a l a , V., dots. Prosektor: V a u , E., dr. med. vet. A j . ab i jõud: L a u r i s s o n , J., loomaarst. Loomaarst i-teaduskonna Histoloogia ja Embrüo loog ia Inst i tuut (Vene t. 22). A v a t u d är ipäevit i 9—14. J u h a t a j a : T e h v e r , J., dots. A j . ab i jõud : B u s c h , N o r a , loomaarst. Loomapatoloogia-inst i tuut (Vene t. 32). A v a t u d är ipäevi t i 10—12. J u h a t a j a : R i d a l a , V., dots. Van. ass istent: K i p p e r , A., drnd. med. vet. Loomaterv ishoiu j a Pi imahügieen i Inst i tuut (Vene t. 38, tel. 5-25). A v a t u d är ipäevi t i 10—12. J u h a t a j a : R o o t s , E., prof. Van. ass istent: R i d a l a , E l f r i i d e , dr. med. vet. Loomaarst i-teaduskonna Haavakl i in ik (Vene t. 26, tel. 1-82). A v a t u d är ipäevi t i 10—12. J u h a t a j a : S a r a l , K., prof. Van. assistent: V e s t r e, L., loomaarst. A j . noor. assistendi k. t.: S i m r e, H., loomaarst. Väikeloomade-kl i in ik (Vene t. 36). A v a t u d är ipäevi t i 10-—12. J u h a t a j a : L a j a, F., prof. Noor. ass istent: L i n d , V i i u, loomaarst. Loomaarst i-teaduskonna Sisehaiguste-kl i inik (Vene t. 30, tel. 1-53). Haigete loomade v a s t u v õ t m i n e är ipäevit i 10—12, hädakorra l igal ajal. J u h a t a j a : L a a s , A., prof. Van. assistent: P a a b o , A., drnd. med. vet. Noor. assistent: T a m m e m ä g i , H., loomaarst. 35 Õppe-sepikoda (Vene t., loomaarst i-teaduskonna j u u r e s ) . A v a t u d är ipäevi t i 8—13, 14—17. J u h a t a j a : S a r a l , K., prof. Hobusekasvatuse, Ekster jöör i j a Rakendusõpetuse Kab inet t (Vene t. 28). J u h a t a j a : T a a g e p e r a , K., dots. Veis tehaiguste j a Sünnitusabi K l ü n i k (Vene t. 30). A v a t u d är ipäevi t i 10—12. J u h a t a j a : K a a r d e , J., dots. Van. assistent: K r i i s a , A., drnd. med. vet. Ta imekasvatuse-kab inet t (Vene t. 38). A v a t u d är ipäevit i 10—13. J u h a t a j a : R o o t s i , N., prof. Noor. assistent: S u 11 e r, H., mag. agr. Loomakasvatuse-kab inet t (Narva t. 86). A v a t u d : är ipäevit i 11—14 ja, peale laupäevade, 16—18. J u h a t a j a : M ä g i , J., prof. Van. assistendi k. t.: T ö l p u s , L. Mullateaduse j a A g r i k u l t u u r k e e m i a Kabinet t (Vene t. 28). A v a t u d e., t., k., r. 8—12%; 14—17; n. 8—12%; 1. 8—14. J u h a t a j a : N õ m m i k , A., prof. Van. assistent: M i c k w i t z , A., dr. phil. nat. Ab iass i s tent : V i l p e r t , A., m a g . chem. Metsakasvatuse-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). A v a t u d är ipäevi t i 11—13. J u h a t a j a : D a n i e l , O., prof. k. t. Noor. assistendi k. t. : K a r u, A . Metsakasustuse-kabinett (A ia t. 46, tel. 1-36). J u h a t a j a : V e e r m e t s , K., dots. Noor. ass istent: K o 1 j o, B. Metsakorralduse-kabinett (Aia t. 46, tel. 3-90). A v a t u d är ipäevi t i 11—13. J u h a t a j a : M a t h i e s e n , A., prof. Noor. assistendi k. t. : H a n s e n, A . Pi imanduse-kabinett (Vene t. 38). A v a t u d är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : J ä r v i k, M., dots. Noor. assistendi k. t. : A u 1 e, O. Tegel iku Zooloogia Kabinet t (Aia t. 46, tel. 1-36). A v a t u d t., r. 9—14. J u h a t a j a k. t. : Z o 1 k, K., eriainete õpetaja. Noor. assistendi k. t. : S t e g m a n n, H. 36 C X X I ^ P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e Riistade j a Masinate Kabinett (Lai t. 36, tel. 5-92). A v a t u d k. 11—13, n. 12—14. J u h a t a j a : L u k s e p p, A., dots. Põ l lumajap idamis-kab inet t (Vene t. 28, Taimekasvatuse-kabinet i ruumides ) . J u h a t a j a : K õ p p , P., prof. Ab iass i s tent : P ü s s, E. Ehitusõpetuse-kabinett (Lai t. 36, tel. 5-92). A j . j u h a t a j a : L u k s e p p, A., dots. J u h a t a j a : K i r d e , K., prof. K u l t u u r t e h n i k a j a Geodeesia Kabinet t (Lai t. 36, tel. 5-92). J u h a t a j a : R i n n e , L., prof. Noor. assistent : J ä r v e s o o , E. Väike loomakasvatuse-kabinett (Narva t. 86). A v a t u d är ipäevi t i 11—13 ja, peale laupäevade, 16—18. J u h a t a j a : L i i k , E., dots. Ab iass i s tent : R u u s, C. Taimehaiguste-kabinett (Raadil, tel. 1-68). J u h a t a j a : L e p i k , E., dots. Noor. ass istent: T o o m r e, R. P õ l l u m a j a n d u s l i k u d K a t s e j a a m a d (Raadil, tel. 10-67). A g r i k u l t u u r k e e m i a — J u h a t a j a prof. N õ m m i k , A. Noor. assitendi k. t. : A d a m s o n , V. T a i m e b i o l o o g i a — j u h a t a j a prof. R o o t s i , N. Noor. assistendi k. t. : S a a r e m ä e, J. Z o o t e h n i k a — j u h a t a j a prof. M ä g i , J. Van. assistendi k. t. : M a a s i n g, N. E n t o m o l o o g i a — j u h a t a j a k. t. : 2 o 1 k, K. F ü t o p a t o l o o g i a — j u h a t a j a dots. L e p i k , E. V ä i k e l o o m a k a s v a t u s e — j u h a t a j a dots. L i i k , E. A i a n d u s e K a t s e j a a m (Raadil ) . J u h a t a j a : M ä t l i k , A., eriainete õpetaja. Metsandusl ik K a t s e j a a m (Aia t. 46). J u h a t a j a : K o h h, E., mag. rer. for. Ülikooli mõisad: M a a r j a m õ i s (tel. 2-15), R a a d i m õ i s (tel. 3-68). Maarjamõisa va l i t se ja : K õ p p , P., prof. Raadimõisa va l i t se ja : T a 1 u s s a a r, K. ü l ikool i õppe- j a K a t s e m e t s k o n d (Kastre-Peraval las) . J u h a t a j a : M a t h i e s e n , A., prof. J u h a t a j a abi : D a n i e l , O., prof. k. t. Metsaülem: H a 11 e r, B., dr. rer. for. (Peravald, Järvse lg ) . A b i m e t s a ü l e m : L a i n e v o o l , J. Noor. ass. k. t. : K r i g u 1, T. A s j a a j a j a : S a m u e 1, V. C XXI. Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II 37 Tartu ülikooli raamatukogu määrused. (Vastu võetud ülikooli nõukogu poolt 12. IV. 32.) Kasustamine. 27. R a a m a t u k o g u kasus tamine sünnib k a s kohal või laenutamise teel väl japoole. 28. ü l ikoo l i r a a m a t u k o g u lugemissaal id j a eritöötoad on a v a t u d õppe- a ja l är ipäevit i k. 9—15 ja k. 17—20, k u n a laenutamine to imub a inul t k. 11—14. õppetöö vaheaegade l on lugemissaal id a v a t u d ainult k. 9—14, k u n a laenutamist to imetatakse k a k s korda nädalas k. 12—14. 29. R a a m a t u k o g u võ ivad kasustada: 1) ül ikooli õppeasutised, 2) üli- kooli õppejõud, teadusl ikud ja teised ülikooli ametnikud, 3) ül iõpi lased ja v a b a k u u l a j a d , 4) teadus- ja val i tsusasut ised k u i k a r a a m a t u k o g u d ja arhii- v id sise- j a väl ismaal, kes p a k u v a d kül la ldast hoiukindlust ja a v a l d a v a d nõus- olekut vas tas t ikuseks laenutamiseks, 5) erais ikud ülikooli õppe jõudude vas- tutusel 1 aasta jooksul. Ülikooli r a a m a t u k o g u kasustamine on tasuta kõigi le selles para- g r a h v i s et tenähtud asutistele ja is ikutele peale erais ikute (punkt 5), kes tasuvad laenamise korral v a s t a v a s korras k ind laks m ä ä r a t u d maksud. R a a m a t u k o g u j u h a t a j a l on õigus er i juhtude l laenutada teoseid k a rahal isel tagatisel. 30. Lugemissaa le j a eritöötube võ ivad kasustada k a teised eraisikud, ku id j u h a t a j a loal. Kõik lugemissaal i k a s u s t a j a d on kohustatud end loos- t a m a va lvur i juures. 31. Lugemissaa l ides ja eritöötubades nõutakse v a i k u s t ja rahu, eriti on kee latud k õ v a häälega rääk imine ku i ka j u t u a j a m i n e . Sinna pa iguta tud teoste käsi t lemisel nõutakse täpsust j a hoolt. 32. Lugemissaal idesse ja eritöötubadesse asetatud ja seal kasustami- seks olevaid teoseid võib kaasa võtta teistesse r a a m a t u k o g u ruumidesse a inul t va l vur i loal. Väl japoole laenutamiseks on v a j a l i k r a a m a t u k o g u j u h a t a j a või er i juhtude l va l vur i luba. Kahe v i imase § v a s t u e k s i j a d k a o t a v a d õiguse lugemissaa le j a eritöö- tubade kasus tami seks ühekordsel t va lvur i ja p i k e m a k s a j a k s r a a m a t u k o g u j u h a t a j a korraldusel. 33. R a a m a t u i d saab lugemissaal ides ja eritöötubades kasus tamiseks kui k a vä l japoole laenamiseks sel leks es i tatud laenutamissedel i põhjal, m i s peab k a n d m a laena ja a l lk ir ja. Si in juures on laena ja kohustatud nõude peale esi- t a m a is ikut-tõestavaid dokumente. Üliõpilased j a erais ikud s a a v a d r a a m a t u h i l j e m a l t 2 tundi peale laenutamissedel i s isseandmist. Kõik soovid, m i s esi- tatud peale k. 12, rahu ldatakse h i l j e m a l t j ärgmise l päeval. K u i r a a m a t on 3 p ä e v a jooksul vä l jas tamata, kaotab laena ja eesõiguse sellele. Sooviavaldust võ ib saata k a postiga. L a e n u t a j a on kohustatud laena ja nõudmise l teatama, k a s soo- v i t a v r a a m a t on laenatud või mitte. 34. Keegi ei pääse r a a m a t u k a p p i d e j a -riiulite juurde magas in ides raa- m a t u k o g u j u h a t a j a loata, v ä l j a arvatud määral ised õppejõud. 35. Kõik teatmekir jandus-sõnast ikud, entsüklopeediad j a b ib l iograaf i- lised teosed on asetatud lugemissaal i . V i imaste aastate a j a k i r j a d e v i h i k u d on a j a k i r j a d e lugemistoas ja neid laenutatakse va id r a a m a t u k o g u j u h a t a j a loal. Kohal kasus tamiseks võib neid i g a ü k s ise ri iulei lt võtta. 36. ü l ikoo l i r a a m a t u k o g u s t saab teoseid kasus tamiseks a inult teadus- l ikul otstarbel, i l uk i r jandus l ikke teoseid va id r a a m a t u k o g u j u h a t a j a loal. 38 Loengute ja prakti l iste tööde k a v a 1937. II C XXI. Laenutamine. 37. ü l ikool i r a a m a t u k o g u s t ei laenata käs ik ir ju , i luväl jaandeid, harul- disi, lahtis i kaarte ega koguteoseid. Erandl iku l t on n imetatud raamatute laenutamine lühiaegsel t võimal- datud r a a m a t u k o g u j u h a t a j a nõusolekul õppeotstarvetel ül ikooli õppe- jõududele. 38. Samuti saadetakse kasusta jn i seks eelmise § n i m e t a t u d teoseid vas- tast ikuse laenuvahekorra alusel kodu- kui k a v ä l i s m a a teadusl ikkudele raa- matukogude le ja arhiividele. Eri l iste haruldiste laenutamise vä l japoole otsustab ü l ikoo l i Valitsus. 39. R a a m a t u i d laenutatakse määral iste le õppejõududele kun i 50 köidet j a ü lemääral iste le kun i 30 köidet semestr i lõpuni, ametnikkudele, üliõpilas- tele ja erais ikutele kun i 5 köidet 1 kuuks, a j a k i r j u a g a ainult 2 nädalaks. Suurema a r v u laenutamine on võ imal ik va id r a a m a t u k o g u j u h a t a j a loal. 40. R a a m a t u tagasitoomise aega võ ib p ikendada ainult siis, ku i pole esi- tatud nõudmis i teise is iku poolt. 41. V a j a b laenutatud teost ül ikooli õppejõud, on laena ja — ül iõpi lane või eraisik — kohustatud selle tagas i tooma enne tähtpäeva. 42. V a j a b õppe jõu laenatud teost teine õppejõud k a s loenguks või tea- dus l ikuks otstarbeks, siis teatab sellest r a a m a t u k o g u j u h a t a j a esmasnime- tatud õppejõule. 43. V a j a b laenutatud teost ülikooli r a a m a t u k o g u ise korralduse ots- tarbel, on laena ja kohustatud nõudmise peale selle kohe tagas i tooma. 44. ü l iõp i lased j a erais ikud võ ivad r a a m a t u t k a a s a võt ta vä l japoole Tartut õppetöö vaheaegadel ainult erandjuhtudel, r a a m a t u k o g u j u h a t a j a loal. 45. Aadress i m u u t m i s e s t on ül iõpi lased ja erais ikud kohustatud teatama laenutamisametnikule . 46. Üliõpilastele j a eraisikutele, kes pole laenatud r a a m a t u t t ä h t a j a k s tagas i toonud, teatatakse sellest k i r ja l iku l t . Ei ole r a a m a t es imese meelde- tuletuse peale tagas i toodud, saab laena ja teise meeldetuletuse ühe nädala pärast. Peale esimese meeldetuletuse saatmis t nõutakse v i i v i tusraha 50 senti, pärast teist meeldetuletust aga 1 kroon ja iga jä rgmise nädala v i i v i tuse eest samut i 1 kroon. L a e n a j a on kohustatud r a a m a t u k o g u l e r a a m a t u tagas i a n d m a samas korras, n a g u ta selle on saanud. 47. On r a a m a t kaotatud, on sellesse lugemissaal ides kasustamise l või laenutamise a ja l tehtud märkmeid, on r a a m a t alla kr i ipsutatud, lehed, tabe- lid või kaard id v ä l j a rebitud või teda k u i d a g i teisiti r ikutud, peab laena ja asendama selle uue eksemplar iga või m a k s m a r a a m a t u k o g u j u h a t a j a poolt m ä ä r a t u d kah jutasu . 48. Iga semestr i lõpuks nõutakse kõik laenatud r a a m a t u d tagasi kont- roll imise otstarbeks. 49. R a a m a t u k o g u j u h a t a j a l või tema vol i tatud r a a m a t u k o g u - a m e t n i k u l on õigus nõuda r a a m a t u k o g u k a s u s t a j a t e l t port fe l l ide s isu ettenäitamist. 50. Suitsetamine r a a m a t u k o g u r u u m e s ku i k a eesruumes on keelatud. 51. R a a m a t u k o g u j u h a t a j a l on õigus keelata r a a m a t u k o g u m ä ä r u s t e r i k k u j a i l e lugemissaal ide ja eritöötubade käit lemist, r a a m a t u t e laenamis t või ü ld ist k a s u s t a m i s t kun i 6 kuuni. K ü s i m u s e r a a m a t u k o g u s t eemaldamise kohta enam kui 6 k u u k s otsustab ü l ikoo l i Valitsus. Õppejõudude nimekiri. Lk. Aas lava, S., dotsent, K. A. Hermanni 10, tel. 9-62 3 Aav ik , J., eradotsent, Hamin, Tal l innas 16 A d a m s , V., õppeülesandet., Oa 12 6, 16 Ahas, Ed., õppeülesandet., Kindra l Põdra t. 8, k. 2 7 Ainson, J., dotsent, Päeva t. 1, k. 3 22, 26 Alekse jev, V., prof. emer., Kastani t. 32 20 Anderson, W., prof., N a r v a 69, k. 3 12, 14, 26 Anderson, W., eradotsent, N a r v a 69 20 Annist , A., aj . ü lemäär. abiõppejõud, G. A d o l f i t. 67, k. 1, tel. 14-84 16 Ariste, P., õppeülesandetäit ja, Jakobsoni t. 8, k. 1 16, 31 Arrak, A., eradotsent, Uueturu t. 9, k. 8, tel. 12-38 9, 11 A r u m a a , P., prof., K. A. Hermanni t. 11 1, 13, 31 A u n a p , E., dotsent, Lossi t. 13, k. 7 8, 29 Blessig, E., prof. emer., Ti igi t. 56, k. 3 10 Bresowsky, M., prof., Botaanika t. 56 9, 28 Bulmerincq, A., prof., Tähe t. 25, k. 2 3, 26 Daniel, O., prof. k. t., Gustav A d o l f i t. 72, k. 3 24, 35, 36 Ein, E., prof., Tähe t. 5, tel. 9-87 4 Elango, A., õppeülesandetäit ja, E h a t. 27, k. 1, tel. 10-12 15 Ernits, V., eradotsent, Va l l ikraav i t. 18, tel. 7-22 16 Estam, J., õppeülesandetäit ja, V a b r i k u t. 5, k. 1 15 Fazekas, J., lektor, Tähe t. 42, k. 4 17 Freymann, W., eradotsent, Vesk i t. 2, tel. 14-73 16 Grimm, D., prof. emer., Lep iku t. 14, k. 4 6 Grimm, K., eradotsent, Tähe t. 20 21 Grünthal, T., õppeülesandetäit ja, J. Hurda t. 6 4, 5 Gulkovitsch, L., prof., J. K u p e r j a n o v i t. 5-a 15, 31 Haldre, J., eradotsent, Tähe t. 20, tel. 12-57 10, 27 Haliste, prof., Lootuse t. 8, tel. 13-52 12, 26, 31 Hansen, P., eradotsent, Ülikooli t. 9, tel. 7-45 11, 30 Harris, H. C. C., lektor, Kalev i t. 18-a 7, 17 Hiie, V., dotsent, Magasini t. 12-a, k. 1, tel. 14-42 10, 28 Humal, A., dots., Tolstoi 6, k. 2 7, 18 Ilus, E., aj . ü lemääral ine abiõppejõud, Kooli t. 12, k. 2 4, 5 Inno, K., õppeülesandet 7, 26 Jaakson, H., prof., Ka lev i t. 31, k. 2, tel. 10-68 18, 26, 33 Jõks, R., abij., Pargi t. 15, k. 1 4 Järvik, M., dotsent, K a l m i s t u t. 2 24, 35 Jürgens, B., dotsent, Ülikooli t. 28, tel. 12-47 9, 10, 28, 29, 30 Jürgenson, L., eradotsent 25 Kaarde, J., dotsent, Tal l inna t. 20, k. 3 1, 22, 25, 35 Kaasik, N., dotsent, Lille t. 3 6, 27 Kadari, H., dots., Kesk-Kaar 37, k. 4 1, 4, 26 40 Lk. Kalamees, A., eriainete õpetaja, Taara puiestee 9 12 Kann, P., õppeülesandetäit ja, Jakobsoni t. 71, Tallinn, tel. 313-55 . . . 5 Kant, E., prof., J. K u p e r j a n o v i t. 48, k. 1, tel. 15-08 1, 7, 26 Kaplinski, J., lektor, Ti igi t. 30 18 Karell, U., prof., I Haavakl i in ikus (Toomimäel) 9, 27 Karl ing, S., prof., V ikerkaare t. 2, II kord 13, 31 Kask, M., eradotsent, A l e k s a n d r i t. 38 11 Kesküla, E., õppeülesandet., Kindr. Põdra t. 25 16, 30 Kieckers, E., prof., Tähe t. 34 12, 13 Kingisepp, G., õppeülesandet., Kastani t. 11, k. 1 8, 30 Kirde, K., prof., J. Hurda t. 4 19, 32, 34 Kleitsman, R., eradotsent, Rüüt l i t. 19, tel. 6-21 9, 11, 27 Kl i imann, A.-T., prof., Lai t. 29, k. 3, tel. 13-30 4, 26 Kongo, K., aj . ülem. abiõppejõud, Rüüt l i t. 4, tel. 12-50 . . . . . . . 6, 26 Koort, A., dots., Ti ig i t. 28, k. 1 15 Koppel, H. prof. emer., Kitsas t. 11, tel. 3-41 10 Krahn, E., eradotsent, A i a t. 41, k. 3 19 Kruus, H., prof., prorektor, Kindral Põdra t. 17, k. 3, tel. 8-20 . . . . 1, 14 Kuriks, O., eradotsent, Võidu t. 3, tel. 8-54 11 Kurtš inski, M., prof., J. Li ivi t. 2, k. 4 6, 26 Kõpp, J., prof., rektor, Val l ikraav i t. 25, tel. 8-16 1, 3 Kõpp, P., prof., Maarjamõis, tel. 2-15, postkast. 87 23,'26, 36 Laas, A., prof., K. A. Hermanni t. 13, k. 1, tel. 1-52 22, 34 Laid, E., õppeülesandet., Hamin, Tal l inn 14 Laja, F., prof., Gustav A d o l f i t. 70 14, 22, 34 Laur, A., eradotsent, Nõmme, Laane t. 10 21 Leesment, L., dotsent, Tähe t. 98 5, 26 Lender, U., õppeülesandet., Jaani t. 6, Tal l inn 5 Lepik, E., dotsent, Jaama t. 40, tel. 13-13 24, 36 Lepp, F., eradotsent, N a r v a t. 6, tel. 3-17 9, 11 Letzmann, J., eradotsent, J. K u p e r j a n o v i t. 9, k. 7 20 Liik, E., dots., Väike-Kaar 14 24, 36 Liiv, O., eradotsent, K. A. Hermanni t. 4, k. 1, tel. 16-39 16 Lind, S., eradotsent, Lossi t. 11, tel. 6-06 11 Linkberg, A., eradotsent, II haavak l i in ikus 9, 11, 27 Linnus, F., õppeülesandet., Raadi l 14 Lippmaa, T., prof., Botaanika-aed (Lai t. 38) 19, 31, 32 Livländer, R., eradots., Lühike j a l g 9, k. 3, Tal l inn 20 Loorits, O., eradotsent, E m a j õ e t. 9, k. 1 16 Luha, A., eradotsent, Riia maantee 28, tel. 8-53 2, 21 Luksepp, A., dotsent, E l v a t. 3 24, 36 Lüüs, A., prof., V ikerkaare t. 4, tel. 2-60 9, 28 Maddison, O., eradots., Tallinn, Tina t. 23 20 Madissoon, H., eradotsent, Kindral Põdra t. 15, tel. 2-63 11 Maim, N., prof., V a b r i k u t. 1, k. 4, tel. 5-33 1, 4 Malm, F., õppeülesandet., Eha t. 31, k. 3, tel. 10-99 7 Mark, J., prof., Fr. R. Kreutzwald i t. 9 12 Mark, R., dotsent, E l v a t. 2 7, 26 Markus, E., eradotsent, Lembi tu t. 22 21 Martinson, V., prof., Eha t. 39, k. 2 1, 3, 26 Masing, E., prof., Kalev i t. 13, k. 1, tel. 96 8, 26, 27 Masing, U., õppeülesandetäit ja, Kooli t. 2, k. 6 3, 4 Mathiesen, A., prof., Soinaste t. 21, tel. 10-28 1, 24, 35, 36 Mets, J., eradotsent, Jõgeval 23, 25 Mielberg, P., õppeülesandet., Lepiku t. 3, tel. 6-58 25 Miländer, J., prof. emer., Lossi t. 11-a, k. 2, tel. 2-78 9, 10 C XXI. Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1937. II 41 Lk. Moora, H., prof. k. t., A i a t. 16 1, 14, 31 Mutschmann, H., prof., Lepiku t. 9, k. 3 13 Mägi, A., ai. ülem. abiõppel., Kooli t. 24, k. 6, tel. 14-91 5 Mägi, Hilja, õppeülesandet • . 7 Mägi, J., prof., Raadil, tel. 9-17 1, 23, 35, 36 Mägiste, J., prof., Kalevi t. 37, tel. 6-55 12 Mätlik, A., eriaine õpetaja, Raadi l 24, 36 Normann, H., eradotsent, V. Tähe 1, k. 2, tel. 11-55 10 Nurk, M., õppeülesandet., Si lmakl i inik 5 Nuut, J., eradots., Tallinn, Tehnikainst 20 Nõmmik, A., professor, Raadi l 23, 30, 35, 36 Oras, A., prof., V ikerkaare t. 4, tel. 2-80 13 Paldrok, A., prof., Tähe t. 7, tel. 13-81 9, 28 Palvadre, A., õppeülesandet., Tallinn, Raua t. 53, k. 1, tel. 313-91 . . . 4, 5 Paris, A., prof., Tiigi t. 24, k. 6 19, 32 Paris, H., eradotsent, Lai t. 34 11, 23, 30 Parts, A., eradotsent, Tallinn, Tehnikainst i tuut 21 Parts, H., prof., Puiestee t. 43, k. 2 10, 29 Perlitz, H., prof., prorektor, Kastani 125, k. 2, tel. 15-07 1, 19, 33 Piip, A., prof., Katol iku t. 1, tel. 20 5 Piiper, J., prof., Fr. R. Kreuzwa ld i t. 14, k. 1, tel. 16-94 20, 26, 33 Piiroja, J., õppeülesandetäit ja, Riia t. 51, tel. 12-48 7 Poom, Ed., dots., Ülikooli t. 19, k. 2 1, 6, 26 Pravdin, B., lektor, Kastani t. 25, k. 2 6, 17 Puksoo, Fr., õppeülesandetäit ja, Lai t. 34, k. 5 15, 25 Puusepp, L., prof., Kalev i t. 30, tel. 3-21 9, 27 Pärtelpoeg, V., prosektor 10, 29 Rahamägi, H. B., eradotsent, piiskopp, Tal l inn 3 Rammul, A., prof., Riia t. 105, k. 3 8, 30 Ramul, K., prof., Riia t. 119 14, 15, 31 Rannaste, E., eriainete õpetaja, K u n g l a t. 9, tel. 2-01 12 Ridala, V., prof., Tal l inna t. 20, k. 5 21, 34 Riikoja, H., prof., Gustav A d o l f i 74, tel. 11-95 1, 19, 32, 34 Rinne, L., prof., Ti ig i t. 24, k. 3 24, 36 Rives, J., eradotsent, Riia t. 13, tel. 8-48 11, 27 Rooks, G., prof., Lossi t. 11, tel. 12-94 6, 9, 30 Roos, E., õppeülesandetäit ja, Herne t. 40, k. 4 17, 31 Roots, E., prof., Tal l inna t. 20, k. 1, tel. 15-12 22, 34 Rootsi, N., prof., Raadil 23, 35, 36 Rootsmäe, T., prof., Botaanika t. 22, k. 1 19, 32 Rudrauf, L., prof., Tiigi t. 58. k. 2 15 Rägo, G., prof., Tal l inna t. 63, k. 2 18, 33 Räägo, R., õppeülesandetäit ja, K. A. Hermanni t. 7, tel. 77 u Ränk, G., õppeülesandetäit ja, Tuule t. 1 14 Saareste, A., prof., K. A. Hermanni t. 16, tel. 12-56 12, 31 Saareste, E., prof., Riia t. 39, tel. 7-46 9, 29 Salasoo, H., eradotsent, Sotsiaalministeerium, Tal l inn 11 Saral, K., prof., Vene t. 22, tel. 3-19 1, 21, 34, 35 Sarv, J., prof., K. A. Hermanni t. 3, k. 1 1, 18 Schlossmann, K., prof., Kloostri t. 2, tel. 6-73 8, 30 Schreinert, K., lektor, J. Hurda t. 8, k. 2 13, 17 Seesemann, O., prof. emer., Tähe t. 26 3 Semper, J., õppeülesandetäit ja, Veski t. 65, k. 3 15 Sepp, H., dotsent, Ti ig i t. 58, k. 2 7, 14 Silberstein, L., lektor 18 Sild, O., prof., Kindral Põdra t. 10, tel. 7-48 1, 3, 26 42 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1937. II C X X I ^ Lk. Sildnik, A., eradotsent, Veski t. 11 k. 2 16 Sinka, R., eradotsent, Ülikooli t. 28, tel. 89 11 Stamm, J., prof., Näituse t. 5, k. 2 9, 29 Suits, Aino, lektor, Val l ikraav i t. 14, tel. 6-82 16 Suits, G., prof., Val l ikraav i t. 14, tel. 6-82 14 Zolk, K., eriainete õpetaja, Raadil 25, 35, 36 Taagepera, K., dotsent, Päeva t. 9, k. 1 22, 35 Tammekann, A., prof., Fr. R. Kreutzwald i t., omas m., tel. 5-85 1, 20, 33, 34 Tarvel, P., prof., dekaan, Päeva t. 3, k. 2, tel. 17-07 1, 14 Taul, J., eradotsent, Puiestee t. 72, tel. 7-01 3 Tehver, J., dotsent, Vene t. 22, k. 3, tel. 13-79 1, 23, 34 Thomson, P., eradotsent, Prov ints iaa lmuuseum, Tal l inn 21 Tiganik, L., eradotsent, Ti igi t. 39, tel. 4-46 19 Tiitso, M., dotsent, Eha t. 35, k. 3 8, 30 T j u t r j u m o v , I., prof. emer., Val l ikraav i t. 17, tel. 3-09 6 Tomberg, J., dotsent, Jaama t. 30, k. 4 . . 21 Tomingas, A., eradotsent, Kindral Põdra t. 4, k. 2 11, 29 Tõnisson, J., prof., Tööstuse t. 7, tel. 1 7 Uluots, J., prof., Õpetaja t. 12, tel. 10-84 4, 26 Uudelt, J., prof., Kindral Põdra t. 8, k. 3 9, 28 Vaabel, J., prof., Nõmme, Mängu t. 4 5 Wadi, W„ prof., Pargi t. 6, tel. 7-62 1, 8, 27, 28 Vaganay, L., õppeülesandetäit ja, K. A. Hermanni t. 5 12 Väides, A., prof., Päeva t. 1, tel. 13-68 8, 29 Valk, V., õppeülesandetäit ja, Tööstuse t. 13-a, k. 3 6, 27 Vasar, J., dotsent, Gustav A d o l f i t. 74 14 Vau, E., prosektor, Ka lmis tu t. 31, k. 8 21, 23, 34 Veiderpass, N., dotsent, E lva t. 13, k. 1 10, 29 Veinberg, E.. prof., Ti igi t. 31, k. 6 1, 8, 29, 30 Vellner, A., eradotsent, Põllutööministeerium, Tal l innas 20 Veermets, K., dotsent, V.-Kaar 28 24, 35 Veski, J. V., lektor, V a b r i k u t. 5, tel. 2-81 16 Wieseigren, Greta, lektor, K. A. Hermanni t. 6, tel. 17-12 17 Wieselgren, P. W., prof., K. A. Hermanni t. 6, tel. 17-12 13 Vilhelmson, K., lektor, Kastani t. 31, k. 1 12, 17 Vilip, J., prof., V a b r i k u t. 3, k. 7 19, 33 Volpicelli, A., prof., Va l l ikraav i t. 10 15 Võrk, E., muus ikaõpeta ja, Mäe t. 33 4, 18 Õunap, R., eriaine õpetaja, A i a t. 8, k. 7 4 õpik, A., prof., J. K u p e r j a n o v i t. 54, k. 1 20, 33 Õpik, E., astr.-observaator, Fr. R. Kreutzwald i t. 18, k. 1 20, 32 Lühendite seletusi. B. A. — Bachelor of Arts . B. Litt. — ,, ,, Letters. dipl. ét sup. 1. cl. — diplômé d'études supérieures des langues classiques. h. c. — honoris causa. M. A. — Master of Arts . M. A. N. — Member A c a d e m i a e N a t u r a r u m („Leopoldina") M. Sc. — Master of Science. Ph. D. — Doctor of Philosophy. Sc. D. — Doctor of Science. v. s. j. — vene seaduse järgi. EESTI V A B A R I I G I TARTU ÖLIKOOLI ISIKLIK KOOSSEIS 1. DETSEMBRIL 1937. RÉPUBLIQUE ESTONIENNE ÉTAT DU PERSONNEL DE L'UNIVERSITÉ DE TARTU LE 1er DÉCEMBRE 1937. T A R T U 1 9 3 7 . Sisukord. — Table des matières. Lhk. I. Õppejõud ja ametnikud. Professeurs et fonctionnaires . . 1 II. Teaduslikud stipendiaadid. Boursiers 16 III. Üliõpilaskonna ajutine juhatus ja ülikooli juures registree- ritud organisatsioonid. Direction temporaire du Corps des Etudiants, organisations et associations universitaires 18 IV. Tartu Ülikooli audoktorid. Liste des docteurs „honoris causa" 24 V. Üliõpilased. Etudiants et étudiantes 28 VI. Rohuteaduse kuulajad. Auditeurs en pharmacie 64 VII. Vabakuulajad. Auditeurs libres 64 VIII. Arvustik. Données statistiques 65 Lühendite seletus — 3-dal kaane leheküljel (tarvilik eriti peat. V „Üliõpilased" kasutamisel). E. K.-Ü. „Postimehe" trükk, Tartus 1937. Lühendite seletusi: Õppejõudude ja ametnikkude nimekirjas esinevad tavalised ladinakeelsed tea- duslike kraadide lühendid on käesolevasse nimekirja ülesvõtmata jäänud. Tartus omandatud tiitlite juures ei ole koht nimetatud. Üliõpilaste nimekirjas on esimeses lahtris nime järel esikohal märgitud rahvus (väikeste tähtedega), teisel kohal riikkondsus (suure tähega). Eesti rahvuse ja riikkondsuse puhul puuduvad vastavad märgid. Sündimise koha lahtris on Eesti maakonnad tähistatud oma nimetuse esimese kahe tähega (erand : VI = Viljandimaa), Eesti linnad esimese tähe ja ühe umbhää- likuga (peam. viimasega; erand: Na = Narva). Immatrikuleerumise lahtris tähendavad kursiiv-arvud I p. a. vastaval aastal, teised arvud II p. a. Teaduskonna lahtris märgitakse teaduskonda selle eestikeelse nimetuse esimese tähega, millega liitub osakonna esimene täht, kui see märgitud. a — Arstiteaduskond. ! Pd — Paide linn. aj. — ajutine. i Pe — Petserimaa. Am — Ameerika (sünnikoht ja riik- j Ph. D. — Doctor of Philosophy. kondsus). Pk — Paldiski linn. ak — Arstiteadusk. kehakasvatuse osa- i Pl — Põltsamaa linn. kond. ! pm — Põllumajandusteaduskonna ar — Arstiteaduskonna rohuteaduse metsaosakond. osakond. ; Po — Poolamaa ja Poola riikkondsus. B. A. — Bachelor of Arts. Pr — Pärnu linn. B. Litt. — Bachelor of Letters. Ps — Prantsusmaa ja Prantsuse riik- Bö — Tšehhoslovakkia (Böömi) : kondsus. E — Eesti riikkondsus ! e — eestlane. Pt — Petseri linn. erakorr.— erakorraline, Pä — Pärnumaa. f — Filosoofiateaduskond, Rk — Rakvere linn. gr — grusiinlane. Ro — Rootsimaa ja Rootsi riikkondsus. Ha — Harjumaa. ro — rootslane. h .c .— honoris causa. s — sakslane. He — Helveetsia ja Helveetsia riik- Sa — Saaremaa. kondsus. So — Soomemaa ja Soome riikkondsus. Hn — Hiinamaa (sünd. koha lahtris). so — soomlane. Hp — Haapsalu. Ss — Saksamaa ja Saksa riikkondsus. Ing — Inglise riikkondsus. Ta — Tartumaa. inst.— instituut. ta — taanlane. j — juut. Tl — Tallinna linn. Ja — Järvamaa. Tp — Tapa linn. kab.— kabinett. Tr — Türi linn. korr. — korraline. Tt — Tartu linn. Kr — Kuressaare. Tv — Tõrva linn. k. t. — kohustetäitja. u — Usuteaduskond, 1 — Loomaarstiteaduskond. u n g — ungarlane. Le — Leedumaa ja Leedu riikkondsus. Va — Valgamaa. lä — lätlane. Vd — Viljandi linn. Lt — Lätimaa ja Läti riikkondsus. j Ve — Venemaa ja Vene riikkondsus. Lä — Läänemaa. ve — venelane. M. A. — Master of Arts. V g — Valga linn. M. A. N. — Member Academiae Na- Vi — Virumaa. turarum („Leopoldina"). , VI — Viljandimaa. ml — Mat.-loodusteaduskond. j Vr — Võru linn. M. Sc. — Master of Sciences. Võ — Võrumaa, Na — Narva linn. v. s. j. — vene seaduse järgi, Nm — Nõmme linn. ; õ — Õigusteaduskond, p — poolakas (rahvuse lahtris). j õm — Õigusteaduskonna majandustea- p — põllumajandusteaduskond (tea- j duse osakond. duskonna lahtris). [ I. Õppejõud ja ametnikud Professeurs et fonctionnaires. Aaslava, Siegfried, mag. theol., Uue Testamendi usuteaduse dotsent. K. A. Hermanni 10, tel. 9-62. Aavakivi, Viktooria, Ülikooli Raamatukogu assistent. Tähe 42, k. 1. 'Aavik, Johannes, mag. phil. (Helsingi), eradotsent eesti keele alal. Hamin, Tallinnas. Adams, Valmar, mag. phil., õppeülesande-täitja. Oa 12. Adamson, Johannes, gümnaasiumi direktor, õppeülesande-täitja. Riia 30. Adamson, Voldemar, Agrikultuurkeemia Katsejaama noorema assistendi k. r. Raadimõis. Ahas, Eduard, õppeülesande-täitja. Kindral Põdra 8, k. 2. Ainson, Johann, loomaarst, patoloogilise anatoomia dotsent. Päeva 1, k. 3. Aleksejev, Vissarion, dr. math. (Moskva), prof. emer., matemaatika era- dotsent. Kastani 32. Allik, Arnold, arst, Lastekliiniku noorem assistent. Lastekliinik. Anderson, Valter, dr. phil. (Kaasan), Preisi Teaduste Akadeemia k. 1., eesti ja võrdleva rahvaluule korr. professor. Narva 69, k. 3. Anderson, Wilhelm, dr. phil. nat., astrofüüsika eradotsent. Narva 69, k. 3. Anniko, Loreida, Ülikooli majandusosak. kantseleiametnik. Kompanii l ,k . 10. Annist, August, dr. phil., eesti ja üldise kirjanduse eradotsent. Gustav Adolfi 67, k. 1, tel. 14-48. Ariste, Erna, mag. phil., abiõppejõud muinasteaduse alal. C. R. Jakob- soni 8, k. 1. Ariste, Paul, mag. phil., Eesti Keele Arhiivi korraldaja, õppeülesande-täitja. C. R. Jakobsoni 8, k. 1. Arrak, August, dr. med., sisehaiguste eradotsent. Ülikooli 26, k. 3. tel. 12-38. Aruja, Endel, Füüsika-instituudi vanem assistent. Vabriku 3, k. 3. Arumaa, Peeter, dr. phil., slaavi filoloogia erakorr. professor. C. R. Jakob- soni 6, k. 2. Asmus, Elmar, Ülikooli pearaamatupidaja. Kooli 6, k. 2. Asmus, Friedrich, Ülikooli vanem kantseleiametnik. Kooli 6, k. 2. Aul, Juhan, mag. zool., Zooloogia-instituudi ja -muuseumi vanem assistent. Kuu 12-a. Aule, Olaf, Piimanduse-kabineti noorema assistendi k. t. Narva 123, k. 1. Aunap, Eduard, dr. med., histoloogia ja embrüoloogia dotsent. Lossi 13, k. 7. 1 2 Isiklik koosseis 1937. C XX.g Bakis, Eduard, mag. phil., Eksperimentaalse Psühholoogia ja Pedagoogika Laboratooriumi noorem assistent. Pargi 1, k. 2. Beern, Benita, Füüsika-instituudi kantseleiametnik. Kastani 9, k. 1. Bekker, Emilie, Ülikooli vanem kantseleiametnik. Puiestee 86. Birkenthal, Elisabeth, arst, I Sisehaigustekliiniku laborant. Lai 34, k. 4. Blessig, Ernst, dr. med., prof. emer., oftalmoloogia eradotsent. Tiigi 56, k. 3. Bresovsky, Maksimilian, dr. med., psühhiaatria korr. professor. Botaanika 56. Broese, Ellen, Ülikooli Apteegi arveametnik. Gustav Adolfi 15, k. 5. Bulmerincq, Aleksander, mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Aberdeen), Vana Testamendi usuteaduse ja semi keelte korr. prof. Tähe 25, k. 2. Busch, Nora, loomaarst, Loomaarsti-teaduskonna Histoloogia ja Embrüoloo- gia Instituudi noorem assistent. Oa 2-a, k. 4. Daniel Oskar, metsakasvatuse professori k. t. Gustav Adolfi 72, k. 3. Eenlaid, August, Tegeliku Zooloogia Kabineti noorema assistendi k. t. Tuule 5, k. 3. Eichvald, Karl, Botaanika-aia ja muuseumi konservaator. Kalevi 21, k. 1. Ein, Ernst, dr. jur., rooma õiguse korr. professor. Tähe 5, tel. 9-87. Elango, Aleksander, mag. phil., õppeülesande-täitja. Eha 27, k. 1, tel. 10-12. Elbing, Konstantin, arst, Naistekliiniku noorem assistent. Naistekliinik. Eliaser, Rein, Haldusteaduste-seminari noorema assistendi k. t. Gustav Adolfi 43, tel. 4-38. Ennvere, Anatoli, Taimebioloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu). Raudtee 4. Erma, Eleonore, mag. chem., Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi abijõud. Lille 9, k. 1. Ernits, Erna, Ülikooli Raamatukogu kantseleiametnik. Tähe 95, k. 5. Ernits, Villem, cand. phil., slaavi keelte eradotsent. Vallikraavi 18. Estam, Johann, mag. phil., õppeülesande-täitja. Vabriku 5, k. 1. Fazekas, Jenö, dr. phil. (Debrecen), ungari keele lektor. Tähe 42, k. 4. Frei, Miralda, Ülikooli majandusosakonna vanem kantseleiametnik. Kal- mistu 29-a, k. 1. Freymann, Valter, dr. phil., filosoofia eradotsent. Veski 2, tel. 14-73. Freymuth, Otto, Ülikooli Raamatukogu assistent. Aia 17, k. 6. Gadd, Magda, Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi asjaajaja. Botaanika 50, k. 9. Gorinov, Nikolai, Farmakognoosia-instituudi abijõud. Tiigi 20, k. 9. Grant, Franz, dr. med., I Sisehaigustekiliniku vanem assistent, I Sisehaiguste- kliinik. Grepp, Endel, Majandusgeograafia-seminari vabatahtlik assistent. Konjunk- tuurinstituut, Tallinnas. Grimm, David, dr. jur. (Peterburi), prof. emer., rooma õiguse eradotsent. Lepiku 14, k. 4. Grimm, Konstantin, dipl. ins., eradotsent jõumasinate alal. Tähe 20. Grünthal, Salme, Ülikooli majandusosakonna vanem kantseleiametnik. Melt- siveski 9, k. 1. c xx.3 3 Griinthal, Timotheus, mag. jur., Riigikohtu liige, õppeülesande-täitja tsiviil- protsessi alal. J. Hurda 6. Guikovitsch, Lazar, dr. phil. et med. (Königsberg), juuditeaduse korr. prof. („Ühing juuditeaduse edendamiseks Tartu Ülikooli juures" poolt üle- valpeetaval professuuril). J. Kuperjanovi 5-a. Haberman, Harald, mag. zool., Zooloogia Muuseumi abikonservaator. Lepiku 8, k. 4. Haldre, Jüri, dr. med., röntgenoloogia eradotsent. Naistekliiniku röntgeno- loog. Tähe 20, tel. 12-57. Haliste, Pärtel, cand. phil. (Peterburi), klassilise, eriti kreeka filoloogia era- korr. professor. Lootuse 8, tel. 13-52. Haller, Bernhard, dr. rer. for., Ülikooli Õppe- ja Katsemetskonna metsaülem. Järvselg, tel. Ahja 2. Hanko, Auguste, õppeülesande-täitja kehalise kasvatuse alal. Tähe 28, k. 5, tel. 9-39. Hansen, Artur, Metsakorralduse-kabineti noorema assistendi k. t. Elva 27, k. 5. Hansen, Peeter, dr. med., naha- ja suguhaiguste eradotsent, Pasteuri-jaama arst. Ülikooli 9, tel. 7-45. Hantsov, Leonhard, drnd. med., II Haavakliiniku noorem assistent. II Haa- vakliinik. Harris, Henry C. C., B. A. (Madras), inglise keele lektor. Kalevi 18-a. Hiie, Valter, dr. med., hambahaiguste dotsent. Magasini 12-a, k. 1, tel. 14-42. Hinnov, Verner, Aianduse Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Kastani 127, k. 1. Holst, Albert, ins., Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi noorem assistent. Võidu 33. Horm, Arvo, Majandusõiguse-seminari noorema assistendi k. t. Herne 38, k. b. Humal, Arnold, dr. phil. nat., matemaatika dotsent. Tolstoi 6, k. 2. Härms, Mihkel, Zooloogia-muuseumi konservaator. Tiigi 58, k. 3. Höhlein, Harald, arst, I Sisehaigustekliiniku noorem assistent. I Sisehai- gustekliinik. Ilus, Elmar, mag. jur., ajut. ülemääraline abi-õppejõud tsiviilõiguse alal. Kooli 12, k. 2. Inari, Eerik, mag. geogr., Geograafia-kabineti vanem assistent. Riia maan- tee 26, k. 4. Indreko, Richard, mag. phil., Arheoloogia-kabineti konservaator. K. A. Her- manni 11, k. 4. Inno, Karl, mag. rer. oec., õppeülesande-täitja, Käitismajandusteaduse-serni- nari vanem assistent. Lepiku 6, k. 6. Jaakson, Hermann, dr. phil. nat., matemaatika korr. professor. Kalevi 31, k. 2, tel. 10-68. Juht, Hilda, I Haavakliiniku kantseleiametnik. Tiigi 9, k. 3. Jurs, Agnes, Loomaarsti- ja Põllumajandusteaduskonna asjaajaja. Kooli 12, k. 1. Jõks, Rudolf, abijõud muusikaõpetuse alal. Pargi 15, k. 1. Järvik, Mart, dr. agr., piimatalituse dotsent. Kalmistu 2. 4 Jürgens, Bernhard, dr. med., patoloogia ja ortopeedilise kirurgia dotsent, Ülikooli usaldusarsti k. t. Ülikooli 28, tel. 12-47. Jürgens, Elmar, Entomoloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu. Narva 96, k. 3. Jürgenson, Leo, Sc. D. (Cambridge, Mass., U. S. A.), ehitusõpetuse eradotsent. Jiirisson-Vallaste, Luutsia, mag. phil., Ülikooli Raamatukogu valvur. K. A. Hermanni 6, k. 1. Kaarde, Johannes, dr. med. vet. (Viin), veistehaiguste dotsent. Tallinna 20, k. 3. Kaasik, Nikolai, dr. jur., majandusõiguse dots. Lille 3. Kadari, Helmut, mag. jur., kriminaalõiguse ja -protsessi professori k. t., Kesk-Kaar 37, k. 4. Kaho, Hugo, dr. phil. nat., taimefüsioloogia korr. professor. Tallinna 55. Kalamees, Aleksander, eriainete õpetaja kehalise kasvatuse alal. Taara puiestee 9. Kallikorm, Nelli, Ülikooli Apteegi retseptaar. Räni 4. Kann, Peeter, Riigikohtu liige, õppeülesande-täitja. Tallinn, Jakobsoni 71, tel. 313-55. Kant, Edgar, dr. phil. nat., majandusgeograafia korr. professor, Õigustea- duskonna majandusteaduse osakonna prodekaan, I. Kuperjanovi 48, k. 1, tel. 15-08. Kaplinski, Jerzy, dr. phil. (Varssavi), poola keele lektor (Poola Valitsuse poolt iilevalpeetaval poola keele ja kirjanduse õppekohal). Tiigi 30. Kareda, Endel, Majandusgeograafia-seminari ajut. abijõud. J. Hurda 9, k. 4. Karell, Ulrich, dr. med., kirurgia erakorr. professor. J. Hurda 12. Karling, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunstiajaloo korr. professor. Vikerkaare 2, II kord, tel. 19-12. Karmin, Martin, Agrikultuurkeemia Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu). Raadimõis. Karu, August, Metsandusliku Katsejaama teaduslik abijõud. Filosoofi 20, k. 4. Karu, Elfriede, Bakterioloogia-instituudi noorem assistent. Aleksandri 47, k. 4. Kask, Mihkel, dr. med., hügieeni eradotsent, Hügieeni-instituudi vanem assis- tent. Aia 46. Kauri, Hans, Zooloogia-instituudi noorema assistendi k. t. Viljandi 8, k. 2. Keder, Salme, Ülikooli majandusosak. asjaajaja. Kastani 12, k. 1. Kerdi, Jonathan, Aianduse Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Herne 40, k. 2. Keres, Harald, Tähetorni ajut. abijõud. Narva 120, k. 3. Kerles, Ebba, majandusteadlane, Kaubateaduse-kabineti noorem assistent. Lootuse 2, k. 4. Kersna-Muuga, Jaan, Ülikooli elektro-röntgeni mehaanik. C. R. Jakobsoni 8. Kesküla, Elvi, mag. phil., õppeülesande-täitja hispaania keele alal. Kindral Põdra 25. Kieckers, Ernst, dr. phil. (Marburg), indo-euroopa keeleteaduse korr. pro- fessor. Tähe 34. Kiisk, Osvald, Orgaan. Keemia Laboratooriumi noor. assistent. Jaama 7, k. 2. Kilkson, Ernst, Füüsika-instituudi vanem assistent (ajut. vabastatud). Vab- riku 6, k. 2. Isiklik koosseis 1937. Kingisepp, Georg, dr. med., dr. med. (Heidelberg), farmakoloogia eradotsent, farmakoloogia instituudi noorem assistent (assistendi kohustest ajutiselt vabastatud). K. A. Hermanni 14. Kipper, Aksel, mag. astr., Tähetorni vanem assistent. Tähetorn. Kipper, Arvid, drnd. med. vet., Loomapatoloogia-instituudi vanem assistent. Tähtvere 27, k. 9. Kirde, Karl, dr. rer. nat. (Hamburg), geofüüsika ja meteoroloogia korr. professor. J. Hurda 4. Kirs, Evald, Zootehnika Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Raadimõis. Kleitsman, Reinhold, dr. med., naistehaiguste ja sünnitusabi eradotsent, Naistekliiniku vanem assistent. Rüütli 19, tel. 6-21. Kliimann, Artur-Tõeleid, dr. jur., administratiivõiguse ja -protsessi korr. professor. Lai 29, k. 3, tel. 13-30. Kobolt, Erich, õppeülesande-täitja. Kevade 5, k. 1. Koch, Berta, Ülikooli majandusosakonna asjaajaja. Liiva 17, k. 14. Kohh, Elmar, mag. rer. for., Metsandusliku Katsejaama juhataja. Narva 139, k. 4. Koljo, Boris, Metsakasustuse-kabineti noorem assistent. Kalevi 21, k. 1. Kongo, Konrad Feliks, mag. rer. oec., õppeülesande-täitja. Rüütli 4, k. 3, tel. 12-50. Kont, Martin, Käitismajandusteaduse-seminari abiassistent. Gustav Adolfi 48, k. 5. Kool, Magda, Filosoofia- ja Õigus-majand.-teaduskonna kantselei asjaajaja. Kloostri 3, k. 6. Koort, Alfred, dr. phil., filosoofia ja pedagoogika dotsent. Tiigi 28, k. 1. Koppel, Heinrich, dr. med., dr. med h. c. (Upsala), dr. jur. h. c., professor emer. Kitsas 11, tel. 3-41. Koppel, Theodor, Hügieeni-instituudi ajut. abijõud. Herne 30, k. 4. Korro, Harald, mag. chem. Orgaanilise Keemia Laboratooriumi vanem as- sistent. Narva 121, k. 1. Krahn, Edgar, dr. phil. (Göttingen), matemaatika eradotsent. Aia 41, k. 3. Kramann, Otto, dr. med., Kõrva-. Nina- ja Kurguhaiguste Kliiniku vanem assistent. Oa 1, k. 2. Krigul, Teodor, Ülikooli Õppe- ja Katsemetskonna noorema assistendi k. t., Järvselg. Kriisa, August, drnd. med. vet., Loomaarstiteaduskonna Veistehaiguste ja Sünnitusabi Kliiniku vanem assistent. Vene 28, tel. 12-51. Kruus, Hans, dr. phil., Eesti ja põhjamaade ajaloo korr. professor, üliõpilas- asjade prorektor. Kindral Põdra 17, k. 3, tel. 8-20. Kukk, Juhan, Meteoroloogia-observatooriumi vaatleja. Vana-anatoomikum 42. Kullango, Konrad, Ülikooli Raamatukogu kantseleiametnik. Tiigi 59, k. 2. Kumpas, Hermann, Patoloogia-instituudi noorema assistendi k. t. Kivi 71, k. 2. Kurdve, Nigul, Anatoomia-instituudi ajut. demonstraator-abijõud. Kastani 20, k. 1. Kurg, Ally, Ülikooli registraator. Oa. 2, k. 4. Kurg, Leonhard, Ülikooli kantseleisekretär. Oa 2, k. 4. Kuriks, Oskar, dr. med., oftalmoloogia eradotsent. Võidu 3, tel. 8-54. Kurtšinski, Michail, dr. jur., majandusteooria (seni poliitilise ökonoomia teoreetilise ja statistika) korr. professor. Juhan Liivi 2, k. 4. 6 Isiklik koosseis 1937. C XX, 3 Kutti, Valter, Väikeloomakasvatuse-kabineti abiassistent. Tähtvere 4, k. 4. Kuusik, Ulrich, mag. pharm., rakendusfarmaatsia-instituudi abijõud. Kas- tani 31, k. 4. Kuusik, Voldemar, arst, Naistekliiniku noorem assistent. Naistekliinik. Kuusk, Kaarel, Põllumajapidamise kabineti abiassistent. Tolstoi 1, k. 2. Kõiv, Voldemar, Naistekliiniku kantseleiametnik. Eha 16. Kõpp, Johann, dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tegeliku usuteaduse korr. professor, rektor. Vallikraavi 25, tel. 8-16. Kõpp, Peeter, dr. agr., põllumajapidamise korr. professor. Maarjamõis, tel. 2-15. Postkast 87. Kõrge, Kuno, Närvikliiniku noorem assistent. Raudtee 1, k. 4. Kõva, Rudolf, Ülikooli laekahoidja. Vana-anatoomikum k. 39. Käer-Kingisepp, Elise, dr. med., Farmakoloogia-instituudi vanem assistent. K. A. Hermanni 14. Kärsna, Aarne, dr. phil. nat., Meteoroloogia-observatooriumi inspektor. Ka- levi 58. Laas, Aleksander, dr. med. vet. (Viin), Loomaarsti-teaduskonna eripatoloo- gia, teraapia ja diagnostika korr. professor. K.A.Hermanni 13, k. 1, tel. 1-52. Laas, Elfriede, Filosoofiateaduskonna Seminari Raamatukogu korraldaja abi. Vaba 10. Lagus, Aleksander, Statistika-ökonoomilise Kabineti noorem assistent, Üli- kooli juriskonsult. Rüütli 8, tel. 7-22. Laid, Eerik, mag. phil., õppeülesande-täitja. Hamin, Tallinn. Lainevool, Jaan, Ülikooli õppe- ja Katsemetskonna abimetsaülem. Järvselg. Laisaar, Erich, Patoloogia-instituudi noorema assistendi k. t. Puiestee 8. Laja, Ferdinand, dr. med. vet., epizootoloogia, eribakterioloogia ja politsei- lise loomaarstiteaduse korr. professor. Gustav Adolfi 70. Laube, Rein, Kohtuliku Arstiteaduse Instituudi noorema assistendi k. t. J. Ku- perjanovi 42, k. 1. Laur, Ants, dr. ing. (Dresdeni Tehnikaülikool), keemia eradotsent. Nõmme, Laane 10. Laur, Georg, Raamatupidamise ja Kirjavahetuse Seminari vanema assistendi k. t. Jakobsoni 2, k. 4. Laurisson, Johannes, loomaarst, Loomaarsti-teaduskonna Anatoomia-kabineti ajut. abijõud. Kesk 24, k. 8. Leesment, Leo, dr. jur., tsiviilõiguse dotsent. Tähe 98. Lender, Uno, mag. jur., ajut. ülemääraline abi-õppejõud rahvusvahelise õiguse alal. Tallinn, Jaani 6. Lepik, Elmar, dr. sc. nat. (Zürich), taimekasvatuse dotsent. Jaama 40, tel. 13-13. Lepiksaar, Johannes, mag. zool., Zooloogia-instituudi abiassistent. Tarnme- kuru 16, k. 2. Lepp, Feliks, dr. med., sisehaiguste eradotsent. Ülikooli 7, k. 3, tel. 3-17. Letzmann, Johannes, dr. phil. (Helsingi), geofüüsika eradotsent. Veski 20, k.6. Liblik, Marta, Ülikooli Raamatukogu assistent. Riia maantee 7, k. 1. Liidemaa, Helene, mag. geophys.. Meteoroloogia-observatooriumi teaduslik ametnik. Vallikraavi 18. Liik, Elmar, mag. agr., loomakasvatuse dotsent. Väike-Kaar 14. C XX.g Isiklik koosseis 1937. 7 Liinat, Mihkel, revident-instruktor Ülikooli majandusosakonnas. Kooli 32, k. 2. Liiv, Otto, dr. phil., Eesti ja Põhjamaade ajaloo eradotsent. K. A. Her- manni 4, k. 1, tel. 16-39. Liivamägi, Reinhard, Ülikooli majandusosakonna arveametnik. Mäe 32-a, k. 2. Liivjõe, Kaarel, Fiitopatoloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu). Rüütli 22, k. 1. Linask, Väino, Majanduspoliitika-seminari abijõud. Võru 80, k. 3. Lind, Siegfried, dr. med., hügieeni eradotsent. Lossi 11, tel. 6-06. Lind, Viiu, loomaarst, Väikeloomade-kliiniku noorem assistent. Vene 22, k. 3, tel 7-50. Link, Aleksandra, mag. phys., Teoreetilise ja Tehnilise Füüsika Laboratoo- riumi vanem assistent. Kastani 9, k. 2. Linkberg, Artur, dr. med., kirurgia eradotsent, II Haavakliiniku vanem assis- tent. II Haavakliinik. Linnus, Ferdinand, mag. phil., õppeülesande-täitja. Raadimõis. Lippmaa, Teodor, dr. phil. nat., taimemorfoloogia ja -süstemaatika korr. pro- fessor. Botaanika aed, Lai 38. Livländer, Robert, dr. phil. nat., astronoomia ja geodeesia eradotsent. Tal- linn, Lühike jalg 9, k. 3. Lokko, Helmi, Meteoroloogia-observatooriumi ametnik-arvutaja. Kastani 66, k. 1. Loorits, Oskar, dr. phil., rahvaluule eradotsent. Emajõe 9, k. 1. Luha, Artur, dr. phil. nat., geoloogia eradotsent, Ülikooli sekretär. Riia maan- tee 28, tel. 8-53. Luik, Oskar, kliinikute majanduskomitee asjaajaja. Maarjamõisa kliinikud. Luksepp, Aleksander, põllumajanduslikkude riistade ja masinate dotsent. Elva 3. Länson, Arnold, drnd. med., Bakterioloogia-instituudi vanem assistent. Kind- ral Põdra 17, k. 2. Lüüs, Aadu, dr. med., pediaatria korr. professor. Vikerkaare 4, tel. 2-60. Maanvere, Elmar, Meteoroloogia-observatooriumi vanem assistent. Alek- sandri 72, k. 4. Maasing, Nikolai, Zootehnika Katsejaama vanema assistendi k. t. Alek- sandri 58, k. 1. Maddison, Ottomar, tehnilise mehaanika eradotsent. Tallinn, Tina 23, k. 15. Madissoon, Hans, dr. med., kohtuliku arstiteaduse eradotsent. Kindral Põdra 15, tel. 2-63. Maim, Nikolai, dr. jur., riigiõiguse korr. professor, Õigusteaduskonna dekaan. Vabriku 1, k. 4, tel. 5-33. Malm, Friedrich, õppeülesande-täitja. Eha 31, k. 3, tel. 10-99. Mark, Julius, dr. phil. (Helsingi), Ungari Teaduste Akadeemia liige, uurali keeleteaduse korr. professor. Fr. R. Kreutzwaldi 16. Mark, Reinhold, I j. kaub. ins. (Moskva Kommertsinst.), kaubateaduse dotsent. Elva 2, k. 1. Marks, Leili, arst, II Haavakliiniku noorem assistent. II Haavakliinik. Markus, Eduard, dr. phil. nat., geograafia eradotsent. Lembitu 22. Martinoff, Georg, drnd. med., Närvikliiniku noorem assistent. Närvikliinik. Martinson, Eleonore, Naistekliiniku noorem ämmaemand. Naistekliinik. 8 Isiklik koosseis 1937. C XX. ; Martinson, Vassili, cand. theol. (Petrogradi Vaimuliku Akadeemia I j. dipl.), apostliku õigeusuteaduse korr. professor. Eha 39, k. 4. Masing, Ernst, dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korr. profes- sor. Kalevi 13, k. 1, tel. 96. Masing, Uku, mag. theol., õppeülesande-täitja. J. Hurda 9, k. 3. Mathiesen, Andrei, dr. rer. for., metsakorralduse korr. professor, Põllumajan- dus-teaduskonna dekaan. Soinaste 21, tel. 10-28. Mekkart, Hilda, Ülikooli majandusosakonna arveametnik. Kesk-Kaar 65. Mets, Jaan, õpet. agronoom, taimekasvatuse eradotsent. Jõgeval. Metslang, Linda, Ülikooli Raamatukogu vanem kantseleiametnik. Koidu 22, k. 11. Mickwitz, Aleksander, dr. phil. nat., Mullateaduse ja Agrikultuurkeemia Ka- bineti vanem assistent. Tiigi 50, k. 2. Mielberg, Paul, dipl. arhitekt, ehitusõpetuse eradotsent. Lepiku 3, k. 4, tel. 6-58. A'lichelson, Hermann, mag. pharm., Farmakognoosia-instituudi abijõud-assis- tent. Tiigi 32. Mihkelson, Hans, assistent ühistegevuse professuuri juures. Botaanika 35, k. 1. Milk, Georg, Hügieeni-instituudi ajut. abijõud. Väike Tähe 6, k. 1. Miländer, Jaan, dr. med., prof. emer., naistehaiguste eradotsent. Aia 41, tel. 2-78. Molle, Alfred, drnd. med., II Sisehaigustekliiniku noorem assistent. Linda 16, k. 1. Montanelli, Indro, itaalia keele ja kultuuri professor (Itaalia Valitsuse poolt iilevalpeetaval õppekohal). jYloora, Harry, mag. phil., eesti ja naabermaade muinasteaduse professori k. t. Aia 16. Muld, Villiarn, Füüsika-instituudi ajut. abijõud. Tähe 71, k. 1. Mutschmann, Heinrich, M. A. (Liverpool), dr. phil. (Bonn), inglise filoloogia korr. professor. Lepiku 9, k. 3. Mägi, Artur, mag. jur., ajut. ülemääraline abi-õppejõud riigiõiguse alal. Kooli 24, k. 6, tel. 14-91. Mägi, Hilja, õppeülesande-täitja masinkirja alal. Kivi 71. Mägi, Jaan, dr. agr., loomakasvatuse korr. professor. Raadimõis, tel. 9-17. Mägi, Magda, arst, Kohtuliku Arstiteaduse Instituudi noorem assistent. Kesk- Kaar 37, k. 4. Mägiste, Julius, dr. phil., läänemere-soome keelte korr. professor. Kalevi 37, tel. 6-55. (Komandeeritud Ungarisse 1937./38. õppeaastaks.) Mäll, Johannes, vanema assistendi k. t. finantsõiguse alal. Mätlik, August, eriainete õpetaja tegeliku aiatöö ja mesilastepidamise alal. Raadimõis. Naarits, Eerik, Taimebioloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu). Linda 14. Neudeck, Paul, Ülikooli eksekuutori ajut. k. t. Kindral Põdra 5, k. 1. Neugard, Evald, Füüsika-instituudi vanem assistent, õppeülesande-täitja. Tiigi 55, k. 1. Niiler, Herbert, õppeülesande-täitja kehalise kasvatuse alal. Nirgi, Aide, Ülikooli majandusosakonna ajut. abijõud. Riia 44, k. 7. C XX.,, Normann, Herbert, dr. med., arstiteaduse ajaloo eradotsent. V. Tähe 1, k. 2, tel. 11-55. Nurk, Mart, mag. jur., õppeülesande-täitja. Silmakliinik. Nurklik, Ants, mag. geophys., Meteoroloogia-observatooriumi sünoptik. Eha 22, k. 4. Nurmand, Ludmilla, drnd. med., Nahapolikliiniku noorem assistent. Kalevi 6, k. 2. Nuut, Jüri, dr. phil. nat., matemaatika eradotsent. Tallinn, Tehnikainstituut. Nõmmeots, Rudolf, Majandusgeograafia-seminari abiassistendi k. t. Üli- kooli 50, k. 4. Nõmmik, Anton, M. Se. (New-Jersey), mullateaduse ja agrikultuurkeemia korr. professor. Raadimõis. Nõmmik, Johannes, õppeülesande-täitja. Tamme puiestee 7. Ohu, Aleksander, Meteoroloogia-observatooriumi sünoptiku k. t. Julius Ku- perjanovi 50. Olesk, Juta, arst, Lastekliiniku noorem assistent. Gustav Adolfi 14, k. 5. Oras, Ants, B. Litt. (Oxford), isiklik erakorr. professor inglise filoloogia alal. Vikerkaare 4, tel. 2-60. Orviku, Kari, mag. geol., Geoloogia-kabineti vanem assistent. K. A. Her- manni 3, k. 4. Ots, Endel, Rakendusfarmaatsia-instituudi ajut. abijõud. Kalevi 35, k. 1. Paabo, Albert, drnd. med. vet., Loomaarsti-teaduskonna Sisehaigustekliiniku vanem assistent. Tallinna 2, k. 25. Pae, Aleksander, Füüsika-instituudi ajut. abijõud Narva 105, k. 4. Paldrok, Aleksander, dr. med., dr. med. h. c. (Upsala); M. A. N.; M. S. M. Svecanae, dermatoloogia ja veneroloogia korr. professor. Tähe 7, tel. 13-81. Paldrok, Helgi, Ülikooli Apteegi abijõud. Tähe 7. Palvadre, Anton, Riigikohtu abiesimees, õppeülesande-täitja. Tallinn, Raua 53, k. 1, tel. 313-91. Paris, August, dr. phil. nat., anorgaanilise keemia korr. professor. Tiigi 24,k.6. Paris, Hermann, dr. pharm., Ülikooli Apteegi juhataja, farmakognoosia-ra- vimtaimede kultuuri eradotsent. Lai 34. Parts, Adolf, dr. phil. nat. keemia eradotsent. Tallinn, Tehnikainstituut. Parts, Henn, dr. pharm , farmatseutilise keemia korr. professor. Puiestee 43, k. 2. Parts, Karl, Meteoroloogia-observatooriumi vaatleja, Juhan Liivi 8, k. 1. Paškov Nadežda, Närvikliiniku kantseleiametnik. Aleksandri 25, k. 2. Pastak, Elsa, mag. sc. nat.. Taimemorfoloogia ja Süstemaatika Laboratoo- riumi noorem assistent. Lai 36. Paul, Vladimir, mag. geol., Mineraloogia-kabineti vanem assistent. Õnne 26,k.8. Peel, Johannes, Vaimu- ja Närvihaiguste Kliiniku kantseleiametnik, Tähtvere 27, k. 7. Pello, Richard, Vaimu- ja Närvihaiguste Kliiniku noorema assistendi k. t. Tal- linna 48. Perlitz, Harald, dr. phil. nat., teoreetilise ja tehnilise füüsika korr. professor, majandusprorektor. Kastani 125, k. 2, tel. 15-07. 10 Isiklik koosseis 1937. C, X X . 3 Pert, Vanda, drnd. med., II Sisehaigustekliiniku laborant. Tähe 14-b, k. 1. Peterson, Maria, Usu-, Arsti- ja Mat.-loodusteaduskonna asjaajaja. Riia maantee 7, k. 1. Petlem, Heinrich, arst, I Haavakliiniku noorem assistent. I Haavakliinik. Piip, Ants, rahvusvahelise õiguse magnd. (Peterburi), rahvusvahelise õiguse korr. professor. Katoliku 1, tel. 20. Piiper, Johannes, Ph. D. (London), selgrooliste zooloogia korr. professor. Fr. R. Kreutzwaldi 14, k. 1, tel. 16-94. Piirak, Edgar, Anatoomia-instituudi aj. demonstraator-abijõud. Botaanika 31, k. 1. Piiroja, Jüri, pangadirektor, õppeülesande-täitja. Riia 51, tel. 12-48. Poom, Eduard, mag. rer. oec., käitisõpetuse dotsent. Ülikooli 19, k. 2. Pooman, Aleksander, dr. med., Nahapolikliiniku vanem assistent. Vene 2, k. 1. Prants, Leonid, Meteoroloogia-observatooriumi abiassistent. Jaama 8, k. 1. Pravdin, Boris, cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. Kastani 25, k. 2. Protsin, Elfriede, I Sisehaigustekliiniku kantseleiametnik. Puiestee 54, k. 3. Protsin, Karl, Ülikooli raamatupidaja. Puiestee 54, k. 3. Puksoo, Friedrich, cand. phil., Ülikooli Raamatukogu juhataja, õppeülesande- täitja. K. A. Hermanni 11, k. 2. Puns, Arnold, Zootehnika Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Raadimõis. Puusepp, Ludvig, dr. med. (Peterburi Sõjaväe Arstitead. Akadeemialt), dr. med. h. c. (Padua ülikoolilt ja Stefan Bäthory ülikoolilt Vilnos), Portu- gali Teaduste Akadeemia ja Torino Kuningl. Arstiteaduse Akadeemia kirjavah. liige, Pariisi kirurgia Akadeemia l.-kaast., neuroloogia korr. professor. Kalevi 30, tel. 3-21. Põkk, Veinart, arst, Ortopeedilise Polikliiniku ja Operatiivse Kirurgia Kabi- neti noorem assistent. Eha 31, k. 2. Pärli, Silva, Õigus- ja Filosoofiateaduskonna dekanaadi ajut. abijõud. Riia 72, k. 1. I Pärtelpoeg, Valter, drnd. med., Anatoomia-instituudi ajut. prosektori k. t. Vaksali 27. Püss, Eugen, arst, II Sisehaigustekliiniku noorem assistent. II Sisehaiguste- kliinik. Rahamägi, Hugo Bernhard, dr. theol., dr. theol. h. c. (Upsala), süstemaatilise usuteaduse eradotsent, end. korr. professor, piiskop. Kiriku 8. Tallinnas. Raielo, Tamara, Meteoroloogia-observatooriumi vanem ametnik-arvutaja. Aleksandri 80, k. 4. Rammul, Albert, vanema assistendi k. t. kaubandusõiguse alal. Salme 32, k. 1. Rammul, Aleksander, dr. med., hügieeni korr. professor. Riia 115, k. 3. Ramul, Konstantin, cand. phil. (Peterburi), filosoofia erakorr. professor. Riia 119. Rannaste, Ergo, eriainete õpetaja kehalise kasvatuse alal. Gustav Adolfi 32, k. 1, tel. 11-62. Raudkepp, Feliks, drnd. med., Närvikliiniku noorem assistent. Närvikliinik. Raudma, Linda, II Sisehaigustekliiniku kantseleiametnik. Riia maantee 6. Raup, Elmar, mag. chem., Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi noorem as- sistent. Veski 20, k. 6. Rebassoo, Herbert, Matemaatika-instituudi noorem assistent. Veski 26, k. 2. c xx.3 Isiklik koosseis 1937. 11 Ridala, Elfriede, dr. med. vet., Loomatervishoiu ja Piimahügieeni Instituudi vanem assistent. Tallinna 20, k. 5. Ridala, Vassil , dr. med. vet, patoloogilise anatoomia, histoloogia, kohtuliku loomaarstiteaduse ja lihavaatuse erakorr. professor. Tallinna 20, k. 5. Riikoja, Heinrich, cand. rer. nat., selgrootute zooloogia korr. professor, Mate- maatika-loodusteaduskonna dekaan. Gustav Adolfi 74, tel. 11-95. Rinne, Leo, dr. agr., maaparanduse ja geodeesia korr. professor. Tiigi 24, k. 3. Ritsing, Richard, abijõud muusikaõpetuse alal. Üliõpilasmaja. Rives, Johannes, dr. med., närvihaiguste eradotsent, Närvikliiniku vanem as- sistent. Riia 13, tel. 8-48. Rohevee, Tuuli, cand. theol., Usuteadusliku Seminari abiassistent. K. A. Her- manni 4, k. 2. Roiiiimois, Hans, Õigusteadusliku Seminari Raamatukogu ajut. abijõud. Kastani 3, k. 2. Rooks, Gerhard, dr. med., kohtuliku arstiteaduse erakorr. professor. Lossi 11, tel. 12-94. Roos, Ervin, mag. phil., õppeülesande-täitja, Klassilise Muinasteaduse Insti- tuudi ajut. abijõud. Herne 40, k. 4. Roosma, Maria, teaduskondade kantselei asjaajaja. Mäe 33, k. 5. Roots, Elmar, dr. med. vet. (Viin), loomatervishoiu ja piimahügieeni korr. pro- fessor. Tallinna 20, k. 1, tel. 15-12. Rootsi, Nikolai, dr. agr., taimekasvatuse korr. professor, Raadimõis, tel. 1-68. Rootsmäe, Taavet, cand. math., astronoomia ja astrofüüsika korr. professor. Botaanika 22, k. 1. Rosenberg, Amalie, II Haavakliiniku kantseleiametnik, Tähe 45, k. 4. Rosenthal, Edith, Ülikooli Raamatukogu vanem kantseleiametnik. Vallikraavi 16, k. 2. Rudrauî, Lucien, dr. (Paris), prantsuse keele, kirjanduse ja kultuuri profes- sor (Prantsuse Valitsuse poolt ülevalpeetaval õppekohal). Eha 33, k. 1. Rulli, Ants, arst, I Haavakliiniku noorem assistent. I Haavakliinik. Ruubel, Alma, mag. math., Matemaatika- ja Mehaanika-instituudi vanem as- sistent. Tiigi 44, k. 4. Ruus, Cerelius, Väikeloomakasvatuse Katsejaama abijõud. Raadimõis. Rägo, Gerhaid, cand. math., mehaanika ja rakendusmatemaatika korr. pro- fessor. Tallinna 63, k. 2. Rägo, Natalie, mag. chem., Füüsikalise Keemia Laboratooriumi vanem assis- tent. Tallinna 63, k. 2. Ränk, Gustav, mag. phil., õppeülesande-täitja. Tuule 1. Räägo, Richard, Riigikohtu prokurör, õppeülesande-täitja. K. A. Hermanni 7, tel. 77. Rünk, Ott, Matemaatika- ja Mehaanika-instituudi ajut. abijõud. Tolstoi 13-a, k. 6. Saaremäe, Johannes, Taimebioloogia Katsejaama noorema assistendi k. t. Raadimõis. Saareste, Andrus, dr. phil.. eesti keele korr. professor. K. A. Hermanni 16, tel. 12-56. Saareste, Ernst. dr. med., kõrva-, nina- ja kurguhaiguste korr. professor. Riia 39, tel. 7-46. Isiklik koosseis 1937. ^ C XX.,, Salasoo, Hugo, dr. pharm., farmatseutilise keemia eradotsent. Tallinn, Sot- siaalministeerium, Tervishoiu- ja Hoolekandevalitsus. Salve, Viktor, Ülikooli majandusosakonna kantseleiametnik. Eha 25, k. 1. Samuel, Voldemar, Ülikooli Õppe- ja Katsemetskonna asjaajaja. Järvselg, Ahja. Saral, Karl, dr. med. vet., Loomaarsti-teaduskonna kirurgia, oftalmoloogia ia sünnitusabi korr. professor, Loomaarsti-teaduskonna dekaan. Vene 22. tel. 3-19. Sarv, Jaan, dr. phil. nat., matemaatika korr. professor. K. A. Hermanni 3, k. 1. Sauks, Feliks, ajut. abijõud majandusajaloo alal. Veski 55, k. 1. Savisaar, Juhan, Farmakoloogia-instituudi ajut. abijõud. Gustav Adolfi 12, k. 10. Schlossmann, Kar!, dr. med., bakterioloogia korr. professor. Kloostri 2, tel. 6-73. Schmiedehelm, Marta, mag. phil., Arheoloogia-kabineti ajut. konservaator- assistent. Pargi 4, k. 2. Schreinert, Kurt. dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. J. Hurda 8, k. 2. Seeberg, Lilly, Ülikooli Raamatukogu sekretär-arveametnik. Uueturu 15, k. 1. Seesemann, Otto Emil, mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol. h. c. (Erlangen), prof. emer. Uue Testamendi usuteaduse eradotsent. Tallinna 55, k. 2. Sehrvald, Hans, arst, Vaimu- ja Närvihaiguste Kliiniku noorem assistent. Tal- linna 48. Semper, Johannes, mag. phil., õppeülesande-täitja. Veski 65, k. 3. Sepp, Hendrik, dr. phil., Eesti ja põhjamaade ajaloo dotsent. Tiigi 58, k. 2. Sibul, Ilo, dr. med., Füsioloogia-instituudi vanem assistent. Kastani 21, k. l i . Siim, August, mag. pharm., Farmatseutilise Keemia Instituudi vanem assis- tent. Taara puiestee 16, k. 2. Siirde, Elmar, Kõrva-, Nina- ja Kurguhaiguste Kliiniku abijõud. Julius Ku- perjanovi 56, k. 1. Silberstein, Leopold, dr. phil. (Berliin), tšehhi keele ja kultuuri lektor (Tšeh- hoslovakkia Valitsuse poolt üievalpeetaval õppekohal). Kalda 3, k. 5. Sild, Olaf, mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Riia), ajaloolise usuteaduse korr. professor, Usuteaduskonna dekaan. Kindral Põdra 10, tel. 7-48. Sildnik, August, cand. hist.. Eesti- ja põhjamaade ajaloo eradotsent. Veski 11, k. 2. Simberg, Paul, Tähetorni laborant-tehnik. Näituse 1, k. 4. Sinka, Robert, dr. med., pediaatria eradotsent. Ülikooli 28, tel, 89. Soekõrv, Emil, I Haavakliiniku noorema assistendi k. t. I Haavakliinik. Soerd, Hilja, Ülikooli Apteegi retseptaar. Kivi 6, k. 2. Sokka, August, Ülikooli majandusosakonna sekretär. Kastani 95, k. 3. Sokka, Karl, Ülikooli kantseleisekretär. Narva 139, k. 3. Sommer, Lydia, Naistekliiniku vanem ämmaemand. Naistekliinik. Sprenk, Johannes, arst, II Haavakliiniku ajut. abijõud. Roosi 11. Stamm, Johannes, dr. pharm., farmakognoosia korr. professor. Näituse 5, k. 2. Suits, Aino, mag. phil. (Helsingi), soome keele lektor. Vallikraavi 14, tel. 6-82. Suits, Eduard, Füüsika-instituudi ajut. abijõud. Lootuse 12, k. 8. Suits, Gustav, mag. phil. (Helsingi), dr. phil. h. c. (Upsala), eesti ja üldise kirjanduse korr. professor. Vallikraavi 14, tel. 6-82. Sultson, Harald, Ülikooli majandusdirektori abi. Juhan Liivi 1. C XX.g Sutter, Hugo, mag. agr., Taimekasvatuse-kabineti noorem assistent. Narva 120, k. 3. Suurküla, Jüri, drnd. med., Silmakliiniku noorem assistent. Kooli 34, k. 5 Sõrra, Johannes, drnd. med., I Haavakliiniku vanem assistent. I Haavakliinik. Säga, Ernst, drnd. med., Naistekliiniku noorem assistent. Riia 9, tel. 11-72. Zolk, Karl, eriainete õpetaja tegeliku zooloogia alal. Raadil, tel. 10-67. Taagepera, Karl, loomaarst, hobusekasvatuse, eksterjööri ja rakendusõpetuse dotsent. Päeva 9, k. 1. Taimre, Sinaida, mag. bot., Taimefüsioloogia Laboratooriumi noorem assis- tent. J. Hurda 1, k. 2. Talli, Leida, Farmakoloogia-instituudi ajut. abijõud. Lootuse 29, k. 2. Talussaar, Karl, Raadimõisa valitseja. Raadimõis. Tamm, Ann, Filosoofiateaduskonna Seminari Raamatukogu korraldaja-assis- tent. K. A. Hermanni 2, k. 3. Tamm, Arkadi, dr. med., Naistekliiniku noorem assistent. Naistekliinik. Tamm, Heinrich, mag. chem. techn., Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi vanem assistent. Kooli 30, k. 4. Tammekann, August, mag. geogr., dr. phil. (Helsingi), geograafia korr. pro- fessor. Fr. R. Kreutzwaldi, omas majas, tel. 5-85. Tammemägi, Hillar, loomaarst, Loomaarsti-teaduskonna Sisehaigustekliiniku noorem assistent. Vene 22. Tarvel, Peeter, cand hist., üldise ajaloo korr. professor, Filosoofiateadus- konna dekaan. Päeva 3, k. 2, tel. 17-07. Taul, Jaak, dr. theol., süstemaatilise usuteaduse eradotsent. Puiestee 72. tel. 7-01. Tehver, Julius, dr. med. vet., loomaarstiteaduskonna anatoomia ja histoloogia dotsent, Üliõpilaskonna kuraator. Vene 22, k. 3, tel. 13-79. Teiss, Lydia, dr. phil. nat., Histoloogia, Embrüoloogia ja Võrdleva Anatoomia Instituudi vanem assistent. Taara puiestee 13, k. 1. Thomson, Paul William, dr. rer. nat. (Riia), geoloogia eradotsent. Tallinn, Lembitu 8, k. 3. Tiganik, Leonhard, dr. phil. nat., keemia dotsent. Tiigi 39, tel. 4-46. Tiisik, Sergei, Õigusteaduskonna asjaajaja. Gustav Adolfi 70, k. 2. Tiitso, Maks, dr. med., füsioloogia ja füsioloogilise keemia dotsent. Eha 35,k.3. Tillmann, Harri, Loomaarsti-teaduskonna • Haavakliiniku noorem assistent. Tallinna 2, k. 25. Timmer, Ellen, arst, Kõrva-, Nina- ja Kurguhaiguste Kliiniku abiassistent. Kastani 21, k. 10. Tjutrjumov, Igor, tsiviilõiguse ja protsessi eradotsent, prof. emer. Vallikraavi 17, tel. 3-09. Tomberg, Johannes, loomaarst, kirurgia dotsent. Jaama 30, k. 4. Tomingas, Alma, dr. pharm., farmakognoosia eradotsent, Farmakognoosia- instituudi vanem assistent. Tiigi 19. Toomre, Richard, Taimehaiguste-kabineti noorem assistent. Kalmistu 31, k. 3.. Tootson, Eduard, Füsioloogia-instituudi ajut. assistendi k. t. Näituse 4. Torgren, Harri, Füüsika-instituudi ajut. abijõud. Tähtvere 17, k. 2. Tork, Juhan, õppeülesande-täitja. Filosoofi 31. Isiklik koosseis 1937. C XX.g Treial, Karl, drnd. med.^Sisehaiguste Polikliiniku vanem assistent. Lepiku 6, k. 1. Tönisberg, Georgi, Fütopatoloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu). Peetri 59. Tõnisson, Jaan, dr. jur. h. c., ühistegevuse professor (Eesti Ühistegelise Liidu poolt ülevalpeetaval õppetooli!). Tööstuse 7, tel. 1. Tölpus, Leonhard, Loomakasvatuse-kabineti vanema assistendi k t. Narva 98, k. 6. Uluots, Jüri, dr. jur. h. c. (Szeged), Eestimaa õiguse ajaloo korr. professor. Õpetaja 12, tel. 10-84. Uudelt, Jaan, dr. med., oftalmoloogia korr. professor. Kindral Põdra 8, k. 3. Uuspuu, Villem, magnd. theol., Usuteadusi. Arheoloogilise Kabineti raama- tukogu korraldaja. Herne 12, k. 3. Vaabel, Juhan, dr. jur., finantsõiguse erakorr. professor. Nõmme, Mängu 4. Vadi, Voldemar, dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korr. profes- sor. Pargi 6, tel. 7-62. Vaga, August, mag. zool., Taimemorfoloogia ja Süstemaatika Laboratooriumi vanem assistent. Lai 38, k. 10. Vaga, Voldemar, mag. phil., Kunstiajaloo-kabineti abijõud. Lai 38, k. 10. Vaganay, Léon Jules, dipl. ét sup. cl. (Paris), õppeülesande-täitja. K. A. Hermanni 5. Vaikna, Oskar, arst, II Sisehaigustekliiniku vanema assistendi k. t. Riia 49,k.4. Väides, Albert, dr. med., üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia korr. professor. Päeva 1, k. 1, tel. 13-68. Valk, Laur, arst, I Sisehaigustekliiniku noorem assistent. Veski 28, k. 1. Valk, Verner, mag. rer. oec., õppeülesande-täitja. Tööstuse 13-a, k. 3. Varamaa, Valentin, Õigusteadusliku Seminari raamatukogu ajut. abijõud. Aia 31. Vasar, Juhan, dr. phil., üldise ajaloo dotsent. Gustav Adolfi 74. Vau, Elmar, dr. med. vet., anatoomia, embrüoloogia, histoloogia ja võrdl. ana- toomia dotsent. Kalmistu 31, k. 4. Veermets, Kaarel, dr. rer. for., metsakasustuse dotsent. Väike Kaar 28. Veiderpass, Nikolai, dr. pharm., rakendusfarmaatsia dotsent. Elva 13, k. 1. Veinberg, Ernst, dr. med., anatoomia korr. professor. Tiigi 31, k. 6. Veldeman, Eduard, Ülikooli majandusdirektor. Gustav Adolfi 63, k. 2, tel. 17-30. Vellisto, Erich, drnd. med. vet., Bakterioloogiajaama vanem assistent. Tähe 75, k. 4. Vellner, August, dipl. ins., hüdroloogia eradotsent. Põllutööministeerium, Tallinn. Veitmann, Karl, cand. rer. poi. et rer. comm.., Ülikooli Raamatukogu raamatu- kogu-hoidja. Tiigi 52, k. 4. Vesk, Heinrich, Meteoroloogia-observatooriumi Tallinna abijaama vaatleja, Tallinn, Lasnamägi, Valge 1, tel. 305-85. Veski, Johannes Voldemar, dr. phil. h. c., eesti keele lektor. Vabriku 5, k. 4, tel. 2-81. Vestre, Leo, loomaarst, Loomaarsti-teaduskonna Haavakliiniku vanem assis- tent. Vene 24, k. 4. c xx.3 15 Viidik, August, drnd. med., Vaimu-- ja Närvihaiguste Kliiniku vanem assistent. Tallinna 48. Vigel, Eduard, Ülikooli Raamatukogu raamatukogu-hoidja. Vabriku 10, k. 4. Vilhelmson, Berta, Vaimu- ja Närvihaiguste Kliiniku noorema assistendi k. t. Tallinna 48. Vilhelmson, Konstantin, cand. phil. (Peterburi), vanade keelte lektor. Kas- tani 31, k. 1. Vilip, Johann, dr. phil. nat., füüsika korr. professor. Vabriku 3, k. 7. Vilpert, Arno, mag. chem., Mullateaduse ja Agrikultuurkeemia Kabineti abias- sistent. Tallinna 24, k. 2. Vodja, Marie, mag. pharm., Ülikooli Apteegi juhataja abi. Lai 34, k. 4. Volke, Ernst, Majanduspoliitika-seminari abijõud. Riia maantee 10, k. 2. Vooremaa, Ilmar, drnd. med., II Haavakliiniku vanem assistent. II Haava- kliinik. Vooremaa, Salme, drnd. med., Silmakliiniku vanem assistent. II Haavakliinik. Võrk, Enn, Ülikooli muusikaõpetaja. Mäe 33. Väär, Helene, arst, Hambapolikliiniku noorem assistent. Rüütli 11. Wieseigren, Greta,̂ mag. phil., täidab ajut. rootsi keele lektori kohuseid. K. A. Hermanni 6, tel. 17-12. Wieseigren, Per Väinö, dr. phil. (Lund), rootsi keele ja kirjanduse professor (Rootsi Valitsuse poolt ülevalpeetaval õppetoolil). K. A. Hermanni 6, tel. 17-12. õpik, Armin, dr. phil. nat., geoloogia ja paleontoloogia korr. professor. K. A. Hermanni 14, k. 1. Õpik, Ernst, dr. phil. nat., astronoom-observaator. Fr. R. Kreutzwaldi 18, k. 1. Üprus, Voldemar, drnd. med., Närvikliiniku noorem assistent. Närvikliinik. Õunap, Richard, kriminalistika õpetaja. Tiigi 10, k. 1. Yllö, Leonid, Kultuurtehnika ja Geodeesia Kabineti noorema assistendi k. t. Narva 81, k. 3. II. Teaduslikud stipendiaadid. Boursiers. N° Perekonna- ja eesnimi Eriala Asukoht ning teaduslik aste I a) Kodumaal õppivad teaduslikud ; stipendiaadid : Ülikool i s u m m a d e arve l . 1 Ronimois, Hans, õigust, lõp. cum laude Polit, ökonoomia Tartu, Kastani 3, ; ja statistika k. 2 2 Stegman, Harri, põllumajand. metsa o. lõp. Botaanika Tartu, Elva 27, k. 5 3 Vihalem, Paul, õigust, lõp. cum laude ;Administratiiv- Tartu, Tamme- õigus ja prot- puiestee 8, k. 3 sess H a r i d u s m i n i s t e e r i u m i ja T a l l i n n a l i n n a arve l . Jaan Poska nimeline stipendium (Asutava Kogu määrus 10. dets. 1920. a . ) : Varamaa, Valentin, õigust, lõp. cum laude Rahvusvahe- Tartu, Aia 31 line õigus Jüri Viimsi nimeline stipendium (Tallinna linna volikogu otsus 4. veebr. 1921. a j : Pulk, Jaan, õigusteadusk. üliõpilane Tartu, Vene 20 k. 3 Tallinna linna stipendium Tartu ülikooli 300-da aas tapäeva puhul: Laasi, Hans, mat.-loodusteadusk. lõp. cum j Geograafi a Tartu, J. Kuper- laude janovi 14, k. 3 ; b) Välismaal õppivad teaduslikud j stipendiaadid : 1 j Altma, Albrecht, mag. phys. Füüsika iMünchen, 2 N\V : Luisenstr. 51/1111. i i Stb., bei Lambert 2 | Kivilaan, Aleksander, mag. agr. Aiatöö (Berlin-Steglitz, Kuhlingkshofstr . 5, j III St. b/Lindner Koern, Vilhelm, mag. phys. 'Füüsika jGöttingen, Reinhäu- I serlandstr. 92. Säre, Rudolf, drnd. med. vet. jHobuserautus (Stockholm, Tule- gatan 32 A/II Tuulse, Armin, mag. phil. Kunstiajalugu München, Schil- lerstr. 28/1 C X X . 3 < Isiklik koosseis 1937. M Perekonna- ja eesnimi Eriala j Asukoht ning teaduslik aste 6 Tõnisson, Ilmar, mag. phil. Filosoofia London 7 Vidik, Roman, loomaarst Lihahügieen ja Hannover, kohtulik looma- Tierärz t l i che arstiteadus Hochschule , Schü t t l e rga s se 6. Diplooinitud edasiõppijad : 1 Aret, Aulis, mag. phil. Pedagoogika Tartu, Raekoja 27, k. 3 2 Eiso, Voldemar, õigust, lõp. cum laude Haldusõigus ja Tartu, Kastani protsess 135, k. 5 3 Hiiemets, Johannes, mag. theol. Ajalooline usu- Rõuge kirikla teadus 4 Kuks, Boris, õigust, lõp. cum laude Tsiviilõigus Tallinn, Kordese 5, k. 2 5 Kulpa, Rudolf, mag. phil. Filoosofia Tartu, Lai, 8 6 Köstner/ Endel, õigust, lõp. cum laude Kriminaalõigus 7 Laugaste, Eduard, mag. phil. Rahvaluule 8 Luht, Härm, mag. agr. Agraarpoliitika Tartu, Väike- Maarjamõisa 10 9 Mark, Lemmit, mag. phil. jüidine ajalugu Tartu, Õnne 30, k. 2 10 Oinas, Feliks, mag. phil. jLäänemere- Tartu, Kooli 7, i soome keeled k. 1 11 Poska-Grünthal, Vera, õigust, lõp. I järgu lAdministratiiv- Tartu, J. Hurda ! dipl. | õigus 6 12 Pullerits, Heinrich, lõp. majandustead. IPolit, ökon. iild Tallinn, S.-Tata- osak. I järgu dipl. ja õigust, cum laude ! maj.-tead. tsük- ri 21-b, k. 10 ! li järele 13 | Päss, Elmar, mag. phil. (Eesti- ja võrdlev Tartu, Vabriku i rahvaluule 3, k. 10 14 ; Rebane, Ilmar, õigust, lõp. cum laude 'Kriminaalõigus Tallinn, S.-Pär- nu maantee 29 15 ! Reinhold, Teodor, õigust, lõp. cum laude iTsiviilõigus Tallinn, Laulu- peo 10, k. 6 16 j Ränk, Gustav, mag. phil. jEtnograafia Tartu, Tuule 1 17 | Salumaa, Elmar, mag. theol. Süstemaatiline Tartu, Kesk. 34, i usuteadus k. 7 18 | Soom, Arnold, mag. phil. Eesti- ja põhja- Narva, Linnaar- maade ajalugu hiiv 19 Soone, Hermann, õigust, lõp. cum laude Kriminaalõigus Tallinn, Valli 10, k. 3 18 Isiklik koosseis 1937. C X X . 3 Jsfe Perekonna- ja eesnimi ning teaduslik aste Eriala Asukoht 20 Tauli, Valter, mag. phil. Eesti keel Tallinn, Kaup- mehe 5, k. 3 21 Tedder, Lembit, mag. theol. Ajalooline usu- teadus 22 Tiedt, Boris, õigust, lõp. cum laude Finantsõigus Tartu, Kastani 33, k. 2 23 Võõbus, Artur, mag. theol. Ajalooline usu- Tartu, Pauluse teadus koguduse maja 24 Kaumets, Voldemar, õigust, lõp. c. 1. Tsiviilõigus Tallinn, S. Kar- ja 18, k. 43 III. Üliõpilaskonna ajutinejuhatus ja ülikooli juures registreeritud organisatsioonid. Direction temporaire du corps des étudiants, organisations et associations universitaires. Tartu Üliõpilaskonna ajutine juhatus- Üliõpilaskonna kuraator: T e h v e r , Julius, dotsent. Ajut. juhatuse liikmed: 1. Usuteaduskonnast — Valter K o p p e r m a n n , abiesimees. 2. Õigusteaduskonnast — Helmut S u u r s ö ö t, abilaekur. 3. Arstiteaduskonnast — Niina M ü r k . sekretär. 4. Filosoofiateaduskonnast — Silvia L a a s , I abisekretär. 5. Mat.-loodusteaduskonnast — Erich J ü r g e n s o n , laekur. 6. Loomaarsti-teaduskonnast — Verner K i r s i v ä 1 i, II abisekretär. 7. Põllumajandusteaduskonnast — Heino S e i n , esimees. (Kuraatori m ä ä r a s Haridusminister ametisse, a r v a t e s 22. okt. 1936, a jut i se juha- tuse liikmed 27. okt. 1936, v ä l j a a rva tud 3. j a 4., kes on määratud hiljemini teiste asemele.) C X X . 3 Isiklik koosseis 1937. 19 Organisatsioonid : m N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t l Akadeemiline Ajaloo- 19. apr. 1922, te- Esimees: Aia 19 Selts gevuse algus: prof. P. Tarvei 19. apr. 1920 2 Akadeemiline Anglo- 24. märtsil President: lektor H. Gustav- Eesti Ühinjy 1931 C. C. Harris Adolfi 14 3 Akadeemiline Arstitea- 7. apr. 1922 Esimees: Näituse 2 duse Selts prof. A. Väides 4 Akadeemiline Eesti-Poo- 27. okt. 1933 Esimees: Üliõpilasmaja la Ühing prof. J. Uluots 5 ! Akadeemiline Emakeele 19. mail 1920 Esimees: Rüütli 24, III Selts prof. A. Saareste kord 6 Akadeemiline Esperanto- 29. nov. 1922 Esimees: Üliõpilasmaja klubi stud. jur. E. Jaanson 7 Akadeemiline Filosoofi- 3. nov. 1922 Esimees: Lai 36 line Selts prof. K. Ramul 8 Akadeemiline Hõimu- 22. okt. 1920 Esimees: Ed. Looga Üliõpilasmaja klubi 9 Akadeemiline Keemia- 9. märts. 1923 Esimees: Ülikool, Kee- selts prof. A. Paris mia-inst. 10 Akadeemiline Kirjandus- 21. märts. 1924 Esimees: ühing prof. G. Suits Aia 19 11 Akadeemiline Klassilise 26. märts. 1935 Esimees: Ülik. peahoo- Kultuuri Ühing prof. P. Haliste ne, Klass. muinast. insti- tuut 12 Akadeemiline Looma- 10. märts. 1922 Esimees: L.oomaar.-tea- arstiteaduslik Selts dots. J. Tehver dusk. ruumes Vene 22 13 Akadeemiline Majandus- 14. dets. 1923 Esimees: Üliõpilasmaja teaduse Selts prof. E. Kant 14 Akadeemiline Matemaa- 23. veebr. 1926 Esimees: Gustav Adolfi 12 tika Selts prof. H. Jaakson 15 Akadeemiline Meeskoor 17. apr. 1925 Esimees: H. Pärno Üliõpilasmaja . 16 Akadeemiline Metsaselts 10. veebr. 1922 Esimees: Aia 46 dots. K. Veermets 17 Akadeemiline Orientaal- 3. dets. 1935 Esimees: Ülikooli Raa- selts dots. L. Leesment matukogu 18 Akadeemiline Pedagoo- 30. mail 1930 Esimees: Eksp. psüh. ja gika Selts ' dots. A. Koort ped. lab. Lai 36 19 Akadeemiline Põlluma- 3. dets. 1920 Esimees: Peeter Põllu 5, janduslik Selts prof. P. Kõpp tel. 9-37 20 IAkadeemiline Rahvaluule 20. nov. 1925 Esimees: Selts i prof. W. Anderson Aia 42 20 Isiklik koosseis 1937. C XX. N» N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t 21 Akadeemiline Rohutea-j 28. nov. 1924 Esimees: dr. pharm. ! Rüütli 2 ! duse Selts | N. Veiderpass 22 Akadeemiline Rootsi-j 15. dets. 1931 , Esimees: K. A. Heii- Eesti Selts prof. P. Wieselgren manni 6 23 Akadeemiline Selts Juudi 24. sept. 1920 Esimees: stud. agr. M. Ajaloo ja Kirjanduse Sverdlov Aleksandri 27 tundmaõppimiseks 24 Akadeemiline Skautide; 8. dets. 1922 Esimees: stud. pharm. Tiigi 4, 3 Selts V. Sirgo 25 Akadeemiline Sotsialist- 18. märts. 1927 Esimees: stud. math. Lai 1, II I lik Ühing M. Sõstšikov 26 Akadeemiline Tennise-; 28. maii 1931 Esimees: Gustav-Adolfi 12 klubi prof. G. Rägo (Mat.-inst.) 27 Akadeemiline üsutead-j 19. apr. 1921 Esimees: Peeter Põllu 2 laste Selts prof. O. Sild 28 Akadeemiline Ühing Juu-; 4. nov. 1932 Esimees: stud. med. Riia 12, k. 2 diteaduse õppimiseks vet. P. Spungin ! „Šatal" 29 j Akadeemiline Ühistege- 21. veebr. 1922 Esimees: mag . oec. Giidi 8 j vuse Selts K. Kongo 30 Akadeemiline Ülemaaline 9. märts. 1934 Esimees: stud. phil. Üliõpilasmaja Eesti Noorsoo Ühendus J. Sõster j 31 „Amicitia", naisüliõpilas- 21. nov. 1924 Esinaine: stud. rer.{Aia 8, k. 9, korporatsioon; müts ja oec. S. Laats i tel. 9-83 lint värvides: helelilla- I tumeroheline-kuld 32 j Balti Saksa Naisüliõpi- 19. veebr. 1923 Juhataja: stud. phil. Ülikooli 32 laste Ühing J. Grünthal 33 „Baltonia", korporatsi-! 3. dets. 1920 Esimees: stud. med. Lille 16, oon; müts ja lint vär- ! V. Hausen tel. 9-76 vides: must-sinine-pu- nane 34 j „Concordia", üliõpilaste 23. märts. 1923 Esimees: stud. med L Kuperjanovi selts; välismärk kolme-j O. Kersalu 17, tel. 14-13 ; värviline lint ja müts! (rukkilill-sin.-kuld-koll. | j must) ! 35 [Eesti Akadeemiline Spor-! 25. apr. 1922 Esimees: A. Reisner Üliõpilasmaja diklubi | 36 Eesti Korporatsioonide | 7. apr. 1922 Juhatus: stud. jur. A. Gust.-Adolfi 68 Liit j Morin 37 Eesti Kristlik Üliõpilas- j 19. apr. 1921 Esimees: stud. phil. Üliõpilasmaja ühing i A. Põld 38 Eesti Naisiiliõpil. Selts j 14. nov. 1919 Juhataja: stud. med. Riia 35. tel. 8-85 V. Raidal Isiklik koosseis 1937. 21 M N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t 39 Eesti Üliõpilasseltside; 19. veebr. 1937 Esimees: stud. jur. H. Filosoofi 31 I Liit j Mark. 40 Eesti Üliõpilaste Kars-|21. veebr. 1921 Juhataja: stud. rer. Gustav Adolfi : kusühendus ' for. P. Sarv 18, tel. 4-04 41 I Eesti Üliõpilaste Selts j 19. mail 1920 Esimees: stud. jur. Viljandi !, H. Randalu tel. 1-06 42 „Estonia" korporatsioon,! 27. mail 1920 Esimees: stud. phil. Vallikraavi 9 müts ja lint värvides: j H.Bresinsky { roheline-violett-valge j 43 j , , F i l i a e Patriae", naisüli-; 27. okt. 1920 Esimees: stud. phil. Gildi 1, tel. 8-83 õpilaste korporatsioon, A. Veski müts ja lint värvides:; valge-punane-roheline 44 I „Fraternitas Academica", 19- m a ü 1920 Esimees: stud. math. Veski 25, ! korporatsioon; müts ja B. Tanton tel. 9-80 j lint värvides: violett-'1 sinine-valge 45 „Fraternitas Aeterna", 7. mail 1926 Esimees: stud. rer. Filosoofi 14 korporatsioon; müts ja j mere. D. Perepletci» lint värvides: must-! kov valge-oranž 46 j „Fraternitas Estica", kor- 19. mail 1920 Esimees: stud. med. Aia 54, tel. 3-46 poratsioon; müts ja R. Laube lint värvides: sinine- roheline-valge 47 j „Fraternitas Liviensis", ! 5. dets. 1919 Esimees: stud. jur. Gustav Adolfi korporatsioon; müts ja A. Morin 68, tel. 4-76 lint värvides: violett- roheline-valge 48 „Fraternitas Norman- 3. nov. 1920]Esimees: rer. for. G. Kalda 23 nia", korporatsioon, j Klampe müts ja lint värvides: punane-hõbe-sinine 49 j „Fraternitas Slavia", 2. veebr. 1923 (Esimees: stud. med. Ülikooli 66, korporatsioon; müts ja i M. Porosa k. 1, tel. 7-26 lint värvides: punane- 1 valge- kuld 50 „Fraternitas Tartuensis", 27. märts. 1929 Esimees: stud. jur.j Kompanii 1-a, korporatsioon; müts ja N. Sulg ! tel. 11-03 lint värvides; roheline- valge-violett 51 „Hazfiro", juudi soost 27. veebr. 1925!Esinaine: stud. jur. Lossi 1, k. 9 naisüliõpilaste ühing I M. Perschitz I 52 „Ilmatar", eesti naisüli- 19. mail 1920 ! Juhataja: stud. pharm. Lossi 15 õpilaste selts S. Tiideberg 22 Isiklik koosseis 1937. Ns N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s 5 3 „India", naiskorporatsi- 7. märtsi] 1924 Esinaine: stud. med. oon; müts ja lint vär- H. Tomingas vides: kirsipruun-val- ge-roheline 5 4 Juudi Soost Üliõpilaste 19. mail 1920 [Esimees: stud. med. Kassa | vet. R. Spungin 5 5 Juudi üliõpilaste ühing 5. okt. 1923 I Esimees: stud. rer. ,,Hasmonea"; müts ja oec. P. Wassermann lint värvides: helesi- nine-kuld-valge 5 6 Kristlik Üliõpilaste Liit 29. mail 1925 Esimees: stud. theol, H. Niiler 5 7 „Liivika", eesti üliõpi- 21. veebr. 1921 Esimees: stud. rer. laste selts oec. V. Noolandi 5 8 „Limuvia", korp.; müts 27. okt. 1922 Esimees: stud. phil. ja lint värvides: tume- A. Liebmanis sinine-valge-kuld 5 9 „Livonia", korp.; müts 27. mail 1920 Esimees: stud. med. värvides: roheline-pu- j E. Zeddelmann nane-valge ja lint pu- nane-roheline-valge 60 Loodusuurijate Selts 30. mail 1930 Esimees: Tartu Ülikooli juures j ! prof. H. Kaho 61 „Neobaltia", korporatsi- 27. mail 1920 j Esimees: stud. jur oon; müts ja lint vär- B. Meissner vides: sinine-valge-kol- lane (oranž) 62 „Organiseerumatute Bü- 29. apr. 1927 [Juhataja: stud. jur. roo", akad. üliõpilas- j A. Traat koondis 6 3 „Põhjala", eesti üliõpi- 11. nov. 1920 (Esimees: stud. med. laste selts L. Oras 6 4 „Raimla", üliõpil, selts 22. sept. 1922 Esimees: stud. jur. J. Seeru 6 5 •„Revelia", korporatsi- 6. dets. 1920 Esimees: stud. med. oon; müts ja lint vär- A. Mihkelson vides: roheline-must- valge 66 „Rotalia", korporatsioon; 23. mail 1924 Esimees: stud. rer. müts ja lint värvides* oec. M. Rebane sinine-must-roheline 6 7 ,Sakala", korporatsioon; 5. dets. 1919 Esimees: stud. math. müts ja lint värvides: E. Jürgenson sinine-violett-valge Isiklik koosseis 1937. 23 J* N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t 68 ; „Sororitas Oriens", kor- 18. mail 1928 Esinaine: stud. med. Vallikraavi 19, poratsioon; müts ja N. Kedrinsky k. 1 lint värvides: punakas- roosa-hõbe-sinine 69 Tartu Saksa korporat- 1. märtsil 1926 Juhatus: korp. „Neo- Kastani 1, sioonide Esindajate baltia" tel. 9-76 Konvent 70; Tartu Ülikooli Saksa Üli- 29. jaan. 1937 Esimees: stud. phil. Gustav Adolfi 49 ! õpilasühing U. Vielhaack 71 j Tartu ÜHõpilassegakoor 17. nov. 1922 Esimees: stud. theol. Üliõpilasmaja L. Reiman 72i,,Ugala", korporatsioon; 5. dets. 1919 Esimees: stud. jur. Tähe 40, müts ja lint värvides: O. Z ups mann tel. 4-43 must-sinine-valge 73 Uskliküliõpilaste Ühing 18. jaan. 1934 Esimees: stud. pliil. Gustav Adolfi 18 V. Konsa 74 Usuteaduse Üliõpilaste 27. okt. 1920 Esimees: stud. theol. Vallikraavi 16 Selts B. Ken km an n 75 „Veljesto", üliõp. selts 13. okt. 1920 Esimees: stud. phil. Lai 1, k. 3 R. Aegna tel. 12-72 76 | Vene Üliõpilaste Selts 3. nov. 1920 Esimees: stud. jur. Ülikooli 25 N. Titov 77 „Vironia" korporatsioon; 13. okt. 1920 Esimees: stud. jur. Lai 30, tel. 3-45 müts ja lint värvides: A. Kiima violett-must-valge 78 Õigusteaduse Selts Tar- 8. veebr. 1924 Esimees: Õigusteadusk. tu Ülikooli juures muud. prof. A. Piip dekanaat. 28. mail 1935 79 Õpetatud Eesti Selts 1. apr. 1930 Esimees: Aia 46 prof. H. Moora 80 „Ühendus", eesti üliõpi- 22. okt. 1920 Esimees: stud. rer. Kompanii 1, laste selts oec. A. Kompus 5, II kord, tel. 10-80 81 | Üliõpilasseltside Liit 23. apr. 1926 Juhataja: stud. Kompanii 1 A. Uibo IV. Tartu ülikooli audoktorid. Liste des docteurs honoris causa Usuteaduse alal (dr. theol. h. c.) 1. A n d r e a e, Toi Julius Efraim, Upsala Ülikooli entsüklopee- dilise usuteaduse professor 3 0 . 6 . 3 2 ' ) 2. E i s e n , Mattias Johannes (f 6. VIII 1934), Tartu Ülikooli rahvaluule professor emer 1. 12.32. 3. J õ n s s o n, Magnus, Islandi ülikooli uue testamendi ja ki- rikuajaloo professor 30. 6. 32. 4. R o s e n q v i s t , Georg Olof, Turu Rootsi ülikooli (Àbo Aka- demi) tegeliku usuteaduse professor 30. 6. 32. 5. S ö d e r b i o m, Nathan (f 12. VII 1931), Rootsi peapiis- kop, Upsala ülikooli prokantsler 1.12.28. Õigusteaduse alal (dr. jur. h. c.) 6. B r o t h e r u s , Karl Robert, Helsingi ülikooli üldise riigi- õiguse professor 30. 6. 32. 7. G u s t a v A d o l f , Rootsi kroonprints 30. 6. 32. 8. K o p p e l , Heinrich, Tartu Eesti ülikooli endine rektor, eri- patoloogia, diagnostika ja teraapia korr. professor . . . 1.12.28. 9. L a i d o n e r , Johann, vabadussõjaaegne vägede ülemjuhataja 1.12. 28. 10. M o š c i c k i, Ignacy, Poola Vabariigi President, Varssavi ülikooli professor 6. 8. 30. 11. P a r t s , Kaarel, Riigikohtu esimees 30.6.32. 12. P ä t s , Konstantin, E. Päästekomitee liige, end. peaminister, minister; riigivanem 1.12.28. 13. R e i, August, Asut. Kogu esimees, end. riigivanem, ministe»- . 30. 6. 32. 14. S i m p s o n , James Young (f mai 1934), Edinburgh'i New College'i loodusteaduse professor 30. 6. 32. 15. S t r a n d m a n n, Otto, endine peaminister, minister ja riigi- vanem 1.12.28. 16. T e e m a n t , Jaan. endine riigivanem 30.6.32. 17. T u l e n h e i m o , Antti Agaton, Helsingi ülikooli kriminaal- õiguse professor 1. 12. 29. 18. T õ n i s s o n , Jaan, end. peaminister, minister ja riigivanem 1. 12.28. l ) Kuupäevad rea lõpus tähendavad promotsiooni või diplomi väl jaandmise päeva. C XX..O. Isiklik koosseis 1937. 25 Majandusteaduse alal (dr. rer. oec. h. c.). 19. B i m a n i s, Martin, Riia ülikooli rektor, vesivarustuse, kana- lisatsiooni ja linnaheakorra professor 30. 6. 32. 20. B o n s d o r f f , Väino Voldemar, Helsingi Soome Kauban- dusülikooli rektor ning keemia ja kaubateaduse professor . 30. 6. 32. 21. C s e k e y , Stephan v., Szegedi ülikooli poliitika (üldise riigi- õpetuse), end. Tartu ülikooli administratiivõiguse professor 30.6.32. 22. G o t t , Herbert S., Y. M. C. A. peasekretär Eestis, Massa- chusettsi tehnol. inst. esindaja ülikooli 300-a. asut. päeval 30.6.32. 23. S c h a c k, Herbert, Königsbergi Kaubandusülikooli rektor ja poliitilise ökonoomia professor 30. 6. 32. 24. V i b a e k, Marius, Kopenhaageni Kaubandusülikooli direktor ja kaubandusajaloo professor 30.6.32. Arstiteaduse alal (dr. med. h. c.). 25. A f a n a s j e v , Vjätscheslav, Voroneži ülikooli patoloogilise anatoomia prof. emer., veneaegse Tartu ülikooli arstiteadus- konna dekaan 1. 12. 32. 26. K r y n s k i , Leon, Varssavi ülikooli oper. kirurgia ja topo- graafilise anatoomia professor 30. 6. 32. 27. L i 1 j e s t r a n d, Göran, Stokholmi Kuningl. Kaarli arsti- tead. kirurg, inst. farmakodünaamika ja farmakognoosia professor 30. 6. 32. 28. M a r t i n , Louis, Pasteuri inst. abidirektor ja seroteraapia osakonna juhataja Pariisis 30 .6 .3 2. 29. M e y e r , Hans Horst, Viini ülikooli farmakoloogia prof. emer. 1. 12. 32. 30. P a v l o v , Ivan (f 27. II 36), Venemaa Teaduste Akadeemia liige ja füsioloogia instituudi juhataja 7.11.24 31. S z y m a n s k i , Julius. Poola Vabariigi Senati marssal, Vilno/ ülikooli silmahaiguste professor 1.12.28. 32. T i g e r s t e d t, Robert, (f 2. XII 23), Helsingi ülikooli fü- sioloogia professor 20.2.23. Filosoofiateaduskonna alal (dr. phil. h. c.). 33. B a u d o u i n de C o u r t e n a y , Johann, Varssavi ülikooli indoeuroopa keeleteaduse professor f 3. 20. 34. B e g o u t n , Henry Napoléon, Toulouse'i ülikooli arkeoloo- gia professor 30. 6. 32. 35. B e r g m a n , Johan, Stokholmi, end. Tartu, ülikooli ladina keele professor 30. 6. 32. 36. B o s c h o t , Adolphe, Institut de France, Académie des Beaux-Arts, vaba akadeemik 30. 6. 32. 37. C u r m a n , Siguid, Rootsi riigiantikvaar Stokholmis . . . 30.6.32. 38. H o m a n , Balint, Ungari haridusminister 1.12.36. 20 Isiklik koosseis 1937. C XX.., 39. H ü n e r s o n , Jaan, end. haridusminister 30. 6. 32. 40. H ä u s e r , Henri, Pariisi ülikooli (Sorbonne'i) majandus- ajaloo professor 30.6.32. 41. K a l l a s , Oskar, end. Eesti Vabariigi Saadik Londonis . . 1. 12.29. 42. K l e b e l s b e r g , krahv Kuno, Ungari haridusminister (f 12. X 32) 8. 5.30. 43. K o s k e n n i e m i, Veikko Antero, Turu soome ülik. üld- ja soome kirjand, professor 1.12.29. 44. K r o h n , Kaarle, Helsingi ülikooli rahvaluule prof., Suomen Kirjallisuuden Seura esimees (f 19. VII 33) 24.3.23, 45. K õ p p , Johan, Tartu ülikooli rektor, tegeliku usuteaduse professor 9". 11. 34. 46. L a g e r c r a n t z , Carl Otto, Upsala ülikooli kreeka keele ja kirj. professor 30.6.32. 47. L a i k m a a , Ants, maalikunstnik . 1.12.29. 48. L u n d s t r ö m, Karl Joh. Vilhelm, Göteborg'i ülikooli vanade keelte professor 30. 6. 32. 49. M a r t n a , Mihkel (f 23. V 34), kultuuri- ja poliitikategelane 1. 12. 30. 50. M a z o n , André, Collège de France'i slaavi keelte ja kirjan- duse professor 30. 6. 32. 51. N i e l s e n , Konrad, Oslo Kuningl. Fredrik'i ülik. soome- ugri keelte professor 30. 6. 32. 52. P e d e r s e n , Holger, Kopenhaageni ülik. võrdleva keeletea- duse professor 30. 6. 32. j3. P õ l d , Peeter (f 1. IX 30), Tartu ülikooli kuraator, peda- googika prof 20. 5. 27. 54. R a u d , Kristjan, maalikunstnik 1.12.35. 55. R e d d a w a y , William Fiddian, Cambridge'i ülikooli (Ing- lismaal) professor 30.6.32. 56. S e t ä lä, Emil Nestor, Turu Soome ülikooli kantsler, Soome- ugri Seltsi'esimees (f 8. II 35) 1.2.24. 57. S p r e n k - L ä t e , Aleksander, helilooja 12.1.35. 58. T a 11 g r e n, Aarne Michael, Helsingi, end. Tartu ülikooli arheoloogia professor 30. 6. 32. 59. T e n t e 1 i s, August, Latvija ülikooli üldise ajaloo professor 1.12.29. 60. T r o n c hon, Henri, Strasbourg^ ülikooli võrdleva kirjan- dusteaduse professor 30. 6. 32. 61. W a l b e r g , Frans Gustaf Emanuel, Lund'i Kuningl. Kaarli ülikooli romaani keelte professor 30. 6. 32. 62. V e s k i, Johannes Voldemar, Tartu ülikooli eesti keele lektor 1. 12.33. 63. V i l d e , Eduard, kirjanik (f 26. XII 33) 1- 12.29. 64. V o c h t, Henri de, Louvain'i ülikooli inglise keele professor 30.6.32. 65. Z d z i e c h o v s k i, Marjan, Vilno Stefan Bathory ülikooli endine rektor ja kirjandusteaduse auprofessor, Vilno Ida- Euroopa Instituudi professor 7.2.33. C XX.g Mat.-loodusteaduste alal (dr. phil. nat. h. c.). 06. B i r c h - H i r s c h f e 1 d, Arthur, Königsbergi Albertus'e ülikooli silmahaiguste professor ja s/a rektor 30. 6. 32 67. B o r o w i c z, Wilhelm, Lvovi polütehnikumi auruturbiinide ehituse professor 30. 6. 32 68. C e p i n s k i s , Vicent, Kaunas'e ülikooli rektor, füüsika ja keemia professor 30. 6. 32. 69. D r y g a 1 s k i, Erich v., Baieri Ludwig-Maximiliani ülikooli geograafia professor Münchenis 30. 6. 32. 70. De G e e r, Gérard, Kuningl. Rootsi Teaduste Akadeemia liige, prof 30. 6. 32. 71. G r a n ö , Johannes Gabriel, Turu Soome ülikooli geograafia professor ja rektor, end. Tartu ülik. geogr. professor . . . 30. 6. 32. 72. H j e 1 m m a n, Alexander Leonhard, Helsingi Tehnika ülikooli kujutava ja projektiivse geom. professor 30.6.32. 73. Mc Kee, Ralph, Columbia ülik. keemilise tehnoloogia prof. 30. 6. 32. 74. R y d z e w s k i, Bronislav, Vilno ülikooli geoloogia prof. . 30.6.32. 75. S i e r p i n s k i, Wazlaw, Varssavi ülik. matemaatika prof. . 30.6.32. 76. T h u g u 11, Stanislav, Varssavi ülikooli miner. ja petrogr. professor 1.12.29. 77. S m i t h W o o d w a r d , Arthur, Londoni Royal Society liige geoloogia alal, Paleontographical Soe. sekretär . . . . 30. 6. 32. Loomaarstiteaduste alal (dr. med. vet. h. c.). 78. G u t m a n n, Voldemar, Tartu ülik. veterinaarkirurgia prof. emer. (f 31. III 33) 1. 12.28. 79. K 1 i m m e r, Martin, Leipzigi ülikooli veterinaarhügieeni, pii- manduse, taudide ja toitmisõpetuse professor 1. 12. 32. 80. S k r j a b i n , Konstantin, Moskva riiki, veter. inst. parasito- loogia ja nakkushaiguste professor 1. 12. 32. 81. K ü n d s i n , Ludvig, Riia ülikooli loomaarstiteaduskonna anatoomia ja histoloogia professor, end. Tartu loomaarsti- instituudi direktor 1.2.33. Põllumajandusteaduste alal (dr. agr. h. c.) 82. B e r g , krahv Friedrich, põllumajandustegelane . . . . 1.12.29. V. Üliõpilased. Étudiants e t étudiantes. Sündi- •a "3 c % Sündi- *3 TC3o % Nimi, rahvus ja mise j* c3/5 % Nimi, rahvus ja mise ca •o «3 •o cC riikkondsus bc Xl S C3 š riikkondsus 4> XI E W S aj cd JoU s E- i o C3 JA E H 15747 Annus, Leida 07 Ha 36 f 12163 Aspe, Arnold 07! Pr 32 õ 12635 Annus, Oskar 10 Ta 32 , õ 15003 Aspe, Elly 15 Pr 35 Õm 13728 Annus, Valentin 12 Ve 34 f 12287 Aspe, Martin 10! Pä 32 õ 9201 Anso, Hans 10 Pä 28 õ 15566 Assmuth, Bernd, sE 17! Tt 36 f 10502 Anso, Leida 10 Pä 30 P 12471 Aste, Olav 11 Sa 32 ar 11726 Anso, Linda 14 Pä 31 f 15058 Astmäe, Hele 10 Tt 35 õ m 11367 Anso, Renata 12 Vr 31 ar 14633 Auksmann, Jüri 12 VI 35 õ 14844 Ant, Herbert 08 Tl 35 õ 11929 Aule, Olaf 13 Tt 31 p 14845 Ant, Leida 11 Tl 35 õ 14072 Aule, Olgred 16 Tt 34 õ m 14946 Anton, Albert 15 Tl 35 õm 15493 Aun, Karl 14 Ta 36 õ 14829 Anton, Elmar 13 Ta 35 õ 14045 Aun, Silla 16 Vi 34 ar 16072 Anton, Ernst j 16 Tl 37 õ 14312 Aunaste, Randar 15 Tl 34 õm 14386 Anton, Leonhard 13 VI 34 u 12980 Austa, Ludmilla 15 Tt 33 õm 16000 Anton, Liis 15 Tt 37 P 12160 Avald, Boris 12 Ve 32 õm 12389 Anton, Valter 10 Ta 32 õ 12884 Avara, Juhan 11 Võ 33 u 154241Antonov, Valentina, 15031 Avasalu, Rudolph 15 Bö 35 u veE 18 Tt 36 ml 15311 Avekukk, Rudolph 14 Hp 36 õm l2526!Antropov, Irina, veE 15 Ve 32 a 13727 Avik, Edgar 13 Vi 34 õ 5693 Antsko (Ansko), Lud- 15934 Aviko, Herta 17 Ve 37 P miila 03 Ve 24 õm 15386 Aviksoo, Ellen 16 Na 36 õm 16344 Antson, Evgeni 76 Pä 37 õ 10197 Bach, Evgeni, veE 10 Tt 29 pm 12940 Antsov, Olga 15 Võ 33 ml 9701 Bachmann, Sergi 06 VI 28 u 8047 Apollo, Albert 07 Tl 26 õ 13168 Bachval, Johannes il Vi 33 u 15811 Arak, Dolores 18 Tt 36 õ 16015 Bakin, Viktor, veE 15 Tl 37 1 11712 Arand, Evald 11 Tl 31 õ 16378 Bakler, Lydia 17 Ta 37 ar [4128 Arend, Agnes 16 Vd 34 õ 9275 Barkrall, Heinrich 04 Vi 28 ml 16424 Areng, Endel 19 Jä 37 õ 11524 Barlo, Erich 06 Tt 31 f i6304 Arengu, Aino 20 Tl 37 f 16005 Bašutski, Konstantin,veE 18 Ve 37 P 14732 Arens, Ilo 14 Tt 35 pm 15444 Baum, Jakob 13 Pr 36| õrn 15758 Arens, Olev 16 Tt 36 õ 13184 Baumann, Helmi 13! Tt 33 ar 11532 Aret, Kaarel 92 VI 31 f 16425 Baumsen, Ilmar 17! Tl 37 õ 12584 Ärike, Karl 08 Ta 32 pm 9479 Beck, Rudolf, sE 02 Tt 28 a 13579 Armolik, Hugo 97 Võ 34 õ 16212 Beck, Valter 13 Tt 37 õ 13571 Armson, Lidia 13 Tl 34 ar 11321 Beckmann, Georg 08 Ve 31 ml 16022 Arold, Uno 18 Ta 37! ml 16200 Beek, Vladimir 18 Ve 37 õ 15626 Aronson, Andres 16 Tt 36! a 13409 Beermann, Elmar, sE 12 Ve 33 a 12249 Arpo, Lembit 11 Sa 32 1 13563 Behm, Alfred, sE 11 Ve 33 õ 10310 Arras, Helvi 11 Ve 29| f 10935 Beilinson, Ilja, jE 09 Ve 30 õ 10501 Arro, Elmar 09 Pä 30 õm 15078 Beltschikov, Rafail, jE 17 Tt 35 õ m i 16126 Arro, Endel j 16 Pä 137 ! a 13732 Berendsen, Endel 12 Jä 34 õ 13729 Arro, Karl :14 Tl 34 õ 12136 Berendsen, Olev 12 Ve 32 0 8405 Aruja, Elmar 99 Va 27 pm 14086 Berendson, Ervin, sE 14 Ve 34 a 14554 Aruksaar, Heinrich 14 Ta 34 ml 15209 Berg, Magda 15 Ve 35 ar 13593 Aruküla, Hugo 96 Tl 34 õ 15985 Berg, Paula 18 VI 37 P 8721lArus, Juhan 07 VI 27 õm 16544 Berg, Robert, sE 18 Ve 37 f 30 Isiklik koosseis 1937. C X X . 3 Sündi- *o Sündi- •O *3 mise o c *3 C0 Nimi, rahvus ja 24, j* ro 3 % Nimi, rahvus ja mise 2061 u, riikkondsus bJO A a ro riikkondsus « JS E •ro o 26 a H i 26 Jj H 13934 Bergelbaum, Elmar 12 Jä 34 U 15438 Bölau, Edmund, roE 10 Tl 36 ml 15598 Bergmann, Eduard, roE 09 Lä 36 P 154£)0 Bünsov, Robert, sE 19 Jä 36 ml 12142 Bergmann, Heinrich 13 Tl 32 Õ 11786 Chaitov, Schmuel, jE 09 Pr 31 a 16205 Berkovitš, Rudolf, jE 19 Tl 37 õm 15172 Czervinski, Regina, sE 18 Ve 35 f 11866 Bernakoff, Luule 12 Va 31 ar 7510 Daniel, Aleksander 04i Ve 26 1 14536 Berzners, Mirjama, jLt 17 Lt 34 f 15633 Daniel, Ija 171 Ve 36 f 16069 Besen, Vileida 16 Rk 37 õ 13077 Daniel, Leonid 13| Ve 33 a 12610 Beschanitski, Konstan- 12474 Danzig, Basja, jE 11 Tp 32 f tin, veE 14 Vi 32 1 10959 Diederichs, Orientij, 10926 Betlem, Magda 11 Tl 30 ar veSo 11 So 30 1 14171 Biin, Johannes 11 Vi 34 õ 5844 Dietz, Richard 01 Vr 24 1 6799 Binmann, Herz, jE 06 Pr 25 õ 2440 Dmochovsky, Elfriede 02 Tt 21 ar 16204 Birk, Linda 10 Tt 37 õm 11374 Dobrus, Leonhard 09 Pe 31 õ 15946 Birk, Otto 17 Tt 37 pm 16163 Doepp, Katarina, sE 17 Ve 37 ml 5472 Birkenthal, Paul 05 VI 24 õ 16479 Dreving, Siegfried, sE 11 Lt 37 f 15899 Blees, Ellen, roE 12 Ha 36 f 14890 Dreving, Vladimir, sE 15! Ve 35 ml 13839 Blum, al. Ploom, Asta 14 Tt 34 ar 15168jDuplevski, Niina, veE 14 Pt 35 ml 15485 Blumenfeld, Leon, jE 17 Lt 36 P 15314 Duplevski, Nikolai, VeE 17 Pe 36 õrr 10300 Blumenfeldt, Ilse 05 VI 29 ar 11947!Düna, Hilda 13 Ha 31 a 15312 Blumfeld, Ellinor 17 Tt 36 õm 15645 Düüna, Eevi 07 Ha 36 a 16528 Blunt, Theodor 08 Pä 37 õ 8144!Eber, Arthur 06 Ta 28 õ 12152 Bluum, Bernhard 12 Na 32 u 18 Eek, Jaak 98 VI 19 ar 15828 Bloško, Nonna 17 Ve 36 õ 4767 Eek, Konstantin 02 VI 23 õn 14261 Bock, Leonid, sE 14 Tt 34 a 15180 Eelsaare, Aldo 10 Ha 35 õ 12138 Bock, Nikolai, sE 13 Ve 32 õ 14225 Eenmaa, Ain 09 Tt 34 u 15276 Bogdanov, Pantelei- 16018 Eenpalu, Helmi 17 Tt 37 P mon, veE 94 Ve 35 a 11857 Eenpalu, Lydia 12 Vi 31 ar 16125 Bogovski, Pavel 19 Tt 37 a 9650 Eenpalu, Viktor 06 Ve 28 õ 15586 Boguslavski , Marie, veE 18 Ha 36 f 16452 Eenpalu, Virve 19 Tt 37 ak 12493 Bok, Egolf, sE 13 Lt 32 õm 14090jEensoo, Aksel 06 Tr 34 Õ 7712 Boman, Jaan 06 Ta 26 õ 15455 Ehrenbusch, August 10 Tt 36 õn 14281 iBorštševski, Galina, 13374 Ehrenpreis, Alfred 06 Vd 33 õn veE 16 Ve 34 õ 14060 Ehrlich, Albert 14 Tt 34 ar 16406 Brandt, Olga 16 Ve 35 f 9303 Eiche, Emilie 04 Võ 28 ar 16492 Brasche, Karl, sE 18 Ha 37 ml 4980 Eichfuss, Richard, sE 02 Sa 23 ar 12424 Braun, Johannes 15 Tt 32 a 15413 Eichhorn, Berndt, sE 15 Tl 36 1 12141 Brecher, Evald 12 Tl 32 õ 16010 Eichhorn, Heino 16 Jä 37 P 12086 Bremann, Endel 11 Vi 32 pm 11375 Ei go, Harald 07 Vi 31 ai 15975 Bremen, Klaus, sE 17 Tl 37 ml 14196 Eilau, Aino 15 Tl 34 ai 13825 Bremen, Odert, sE 13 Pr 34 õ 13071 Einberg, Herta 14 Vi 33 õr 13056 Bresinsky, Hans, sE 13 Ve 33 f 14264 Einer, Alide 13 Va 34 õr 13092 Broden, Irene, sE 14 Ve 33 f 14741 Einer, Leonhard 14 Ve 35 a 14952 Bruver, Eleonora, sE 07 Ve 35 ar 12161 Eisenschmidt, Helga 14 Tt 32 õr 11914 Bruver, Johan, sE 05 Ve 31 1 16523 Eistrat, Artur 08 Lä 37 õ 14004 Bulgakov, Georgi, veE 14 Tt 34 a 10986 Eitelberg, Eduard, jE 12 VI 30 õr puojjstipeax «+-< 0 os o E ca — o o *—i Lw —I 1—I * 1—. *—< IO o o o 0 3 to 3 cx E _ ca ca o IO O «O (O o o o o o c o r-H c o c t > rf rc cõ o 6a eo n r- co cs o o >o e s «— 1 l o i o l o t — t ^ . i o i o i o ( n l o c s c \ | c d — c q c q c o ( n c o c o c o c o e s c o OO c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c s c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o o o c o c o c q c o c o • « WOJj eu +-• ^ r : :ca —, -> eu ca -t_i v* h > h h CX h > h > - 5 H > > h H h > H H K > h h > h 0-, Ê—1 É—1 f—1 É—1 0-, >—3 H1 E — 1 ' ^ H h ^ h J C X h 1 •5 E s a e c o i o c o 0 0 CD CD— < -<3" c o CT1)-t-— o — o o o ' - » — ' O O - — 1 -.CO'^1 cr> rf —• «—i co l o rt« « — —' —. r-, — O c s c o 0 0 0 0 c o c o — i n l o c o - - 1 t—i i—i o O C l ] ca- CL] CU CU UJ ca CxJ eu PJ UJ eu cl» c/3 ( f l ! / ) m CU < u co co CL» > e u CU CU -lH o C d > - • a c e n CU g t 3 ca s > > - ^ — 3 > 3 c t - t c . o „ C > c a ca u o e n o öß-S '-ÇU t 3 j 3 w 0 3 C/3 C/5 o r3 c*-o* -a -S ca x: bjQ'v- c (u o •+-i ~ ^ c c Üj c <,—T C ce s ca S cû C q —5 —' OJ r-, »O " ° . 5r t o .§ •C tu - m . t : ^ * o M CS 2 E o - - • x: > aj s f ö j ö - c i s b a - f ; e j •-—» *ca c: o ) I s-5.p ._r j é ^ 'S Õ S ca K o *. c v : c c c ~ < u w : s > c •-5 bjo c ä c g c ; > _ > b x o £ j — l - XI ^> *o 5 •> ca ca ca , c > o •c" .c:: c S c „ , c T > c o * s E | Vj î t i ™ x 3 2 2 | E -_r n g „ c l 2 c c eu eu eu ° - a & E O ^ *-i W' v E E ^ e e e ^ ^ w t—i vb-/,) Vtu-«o Vb*ß tfrnt c u 11 ^ s î • o JS & n w c £ i •t< r*~> ?T> cj o c o m u u u ca > *i *° • a 2 2 2 ca eu ü D a; a) .î. > o o o e c a aj v < u eu "33 eu ~ s o j w > - s i—, i - , u, 3 eu oo 00 o 00 LO CO h- t>. cr> o — LO o c o co es co N N lO CD CO N o l o Oi es oo c o e s C7ï CO —i 00 t>. co co ^ oo co —• co 5 o l o en o l o l o < j 5 co co co 00 —i O O r—i CO co "n̂ LO o oo c o c o CO CO O O t f r ! r — . c o c o 5N N-'nBw 0 0 l o o c d o o r-l es c o c o — co oo co oo co Ij) Cû r-1 1-H CO OO c t ) c j 5 o — ' o — < CD *—• CTî LO es co en c o - * f <—" c o t t t t en c o c o ^ es o CS l o eo CM C4 r-. r-. CO CO - ^ i o eo CD LO " t ^ ( m c s c s l o — i puo>isnpF3x s ^ o o o o a o g c a s E o E E E ca E E E o E E o E „ E O « E ca O E o E o ex q . o o o o o e x o o ex o o o C O t O ' - < C O ( N N , t l O l O , 5 j < ' ^ , ^ - ( C O < N ' t e O N ( N C O N C O - ! l " t > - i ' t ( N N C ^ C O M , i - i N N C O l O N ' - ' ( O O t O \ t , ' - ' N O N c o c s c o c o c o c o c o c o c s c o c s c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c n c s c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o c o • o u ? q o > ( —i -•-».—i ca •— -o ca eu ea.co-t-j.cv! w, o u- o,-*—* eu _ a ; — , o •-< —. ^ c ä > H h H h a h h h > h > > Û . H > W ^ H n > > H H a û < h > > > 0 - > W H H > > h > > > a > h H : 3 e o o s 3 b c s c o c o c o c t ) l o c d l o l o coct>LOCNLOC^^^I>,OO l o a ^ o o ^ c o o i a ^ C N C ^ N O O g N c O C O N g S g ^ t C Û - ^ O O ^ ~ *—h o •—• C 3 C J r—4 t • < m n ^ >i < r " * r ht -rh ca _. Vi Ç/3 c 5 "o c -o - c m > c >a x s r3 : 2 S c ca eu bjQ 3 a; E > ca v-, " o •a M 7^ 3• a eu m ^ j 3 en ca -2 ca ca v-, i - , ca o ca ca r> - g p c g £ ^ u- , "xr -f; •—• ca eu .5 2 o .= 3 1 1 c « y w E i_ ca ~ c u eu 2 T S : *53 Ü c u o - c S r c V-, ca -r ca ca ^ § c o < ca * a o . j eu > -o " o g ^ 2 ° x : i 2 £ ' s ._r ^ ^ < < < c * ~ s , w-. vc -. eu c « U3 G eu eu eu -5 < c x 3 W eu ( u ^ j - o ES X3 C e : c E > ^ ^ o j ^ § < < k s w j z : eu ^ ö of 2 « ca . G 3 co ca c e u s G aj c / d i o c " ^ c -4«i î > _ t e / t ^ , . o . j = •s w ca š c w « j c Ou uT - »fv cm/ î - co a-> G „ c X3 .E ^ o J3 E S o j o 3 *e7"u. v1 ca eo 3 . i a c c * a * o »cav ca curo> ^ V "ca « ^ ^ £ 2 f * ' c g c G G C C G O-, vh > > eu eu •Keu eu eu eu e u c u c u c u ö S e ü e ü c u c ü c u e u eu eu eu eu eu eu eu eu eu eu a j ü J c i J W C i J w a ü W P J W ü J ü J t L j a ü ü J eu eu es i o 00 o CT) CO r-l CO ^ CS oo N ^ o «o o es CO 00 oo en n 1—I 00 c d i o o " * f CD CT) c o LO r-- l o l o CO co c o c j ) 5 l o — c co en en oo —I CO h- cO ^ o K co JSf5Nf-'nBW N I M ^ O O es t o l o c o l > . c o lO 00 t-~ O LO a> o " * f e 3 ^ c o co co " s f o ĉ . vo o co t-< co es co o o o e o co en CO LO N t N lO CS es ^ es co l o o n o ^ o es LO O o »-« l o * " • l o co es l o l o l o es (M LOe s co io o — O) LO a i N N co r^ Hain, Hildegard, sE OS Võ 2() a 3164 Hermann, Magda l o i Ha 22 f 11684 Hain, Rudolf V Ta 31 õm 13103'Herodes, Heinrich 113 Tl 32 õr 1475^ Hainla, August 1£i Tt 3£j õm 14951 Hersov, Erna i i e Ta 3E ai i486?j Hakkaja, Erika 1() Tt 3J3 f 1422;) Hesse, Herbert, sE ! 12 Jä 34 u 14361:j Haldre, Elmar 16 Jä 3̂ 1 a 1000?Î Hiedell, Heinrich, sE IC Ve 2£ f C X X . 3 Isiklik koosseis 1937. 33 Sündi- *o •a % "5 «Ol G oc Sündi- £3 JX O % Nimi, rahvus ja mise JA % Nimi, rahvus ja mise JA VI U) G w! 3 riikkondsus -4-» lo "Ö +V-H •C B cO » riikkondsus "O bc CO ba JG B w D o B S i CC H 13445 Hiidna, Eerik 12 Tl 33 Õ 14274 Ihla, Helga 15 Lä 34 ar 12361 Hiielo, Anis 13 Vr 32 a 10517 Ihr, Harald 10 Tl 30 õm 4728 Hiir, Elmar 00 Võ 23 õ 14022 Iidna, Elmar 13 Tt 34 õ 12375 Hiir, Valter 13 Tt 32 õ 15317 Iir, Herbert 13 Tl 36 õm 10016 Hiitonen, Alma, eSo 08 Lä 29 f 15831 Iismaa, Oskar 16 Jä 36 a 16038 Himma, Osvald 13 Tt 37 pm 15374 Ikonnikov, Mihail, veE 14 Ve 36 õm 15562 Hindov, Bruno 16 Ve 36 f 14712 Ilimar, Arne 12 Tl 35 1 12810 Hinrikson, Erich 13 Tt 33 u 14589 Ilves, Aino 16 Ve 35 õ 13827 Hinrikus, Elmar 13 Tl 34 õm 14635 Ilves, August 13 Vd 35 õ 13740 Hinrikus, Heinrich 14 Tl 34 ar 15688 Ilves, Herman 15! Ve 36 a 9834 Hint, Artur 06 Ta 29 pm 10712 Ilves, Leida 11 Ve 30; õm 15646 Hint, Harry 114 So 136 a 13081 Ilves, Maimu 14! Tt 33 õ 15560 Hion, Magda 118 Pä 36 õm 16043 Ilves, Valter 10; Ta 37 u 6361 Hirjel, Hugo {04 Võ 25 õ 14028 Imelik, Boris 16; Tt 34 ar 15725 Hirmo, Erna 11 Ta !36 ar 8319 Inari, Pärja 98! Võ 26 ml 15801 Hirsch, Valentine, sE 18 Ve 36 a 4460 Inglist, Juta 05 Jä 23 f 13597 Hirschmann,Kaiman, jLt 15 Ve 34 f 11625 Intelmann, August 09 Tt 31 õm 13828 Hirv, Irene 10 Tt 34 õ 12455 lob, Jaan 10 Jä 32 õ 15735 Hirvoja, Rinaldo- 15866 Issak, Friedrich 15 Ve 36 ml Rinaldini 11 Na 36 õm 13458 Ivanov, Elisaveta, veE 13 Na 33! ml 13372 Hoeppener, Boris, sE:15 Ve 33 ar 15957 Ivanov, Evgeni, veE 16 Ve 37 pm 14876 Hoerschelmann, 15378 Jaaks, Linda 16 Tl 36! õm Hans, sE 18 Pä 35 f 11603 Jaakson, Harald 11 Võ 31 õm !6065 Hoerschelmann, 14835 Jaama, Karl 06 Ta 35j õm Volfgang, sE 19 Pä Î37 u 14282 Jaanberg, Voldemar 11 Rk 34 õm 5977 Hoffmann, Barbara, sEj 18 Tl 37 ml 5641 Jaanson, Andres 03 VI 24 P 4692 Hoffmann, Diter, sE 17 So 35 a 14027 Jaanson, Hilja 14 Pl 34 õ 3263 Hoffmann, Rita, sE 16 Ve 33 f 16456 Jacobsohn, Asta 18 Hp 37! ar 2499 Holtz, Svetlana 14 Vi 32 ar 12801 Jakô, Ceza, ung Ung 12 U n e 53! õm 5037 Holvandus, Paul 15 Võ 35 a 16080 Jakobsen, Hugo 19; Tl 37 f 5392 Hommuk, Heino 16 Ha (36 pm 11232 Jakobson, Maksim 09 Ta 301 õm 4290 Horm, Arvo 13 Võ 34 õm 12871 Jalajas, Erich 121 Vi 33 õ 6012 Hrisanfov, Vassili, veEil7 Tl 37 ml 16500 Jalak, August 19j VI 37 õm 5956 Huik, Heldur 16 Tt |37 pm 13194 Jalakas, Hans 13! VI 33 a 6007!Hämälainen, Anna, veE!18 Ve 137 ml 15107 Jalakas, Ilse 10| Vi 35 f,ak 6426 Hänni, August i1 3 Lä i 37 õ 16427 Jalakas, Paul 15)'Sa 37 õ 5473 Härma, Hedvig 17 Ha s 36 õm 15522 Jallai, Viktor 191 Pe 36 f 6466 Härma, Valdur i 17 Na 1 37 ak 12834 Jallajas, Nikolai 13 Ve 33 õ 3601 Härmatare, Georg 11 Tl !3 4 õ 14812 Jalviste, Heiti 15 Ta 35 ar 2534 Häussler, Ernst, sE 13 Võ 32 ml 10158 Jänni, August 95 Ta 29 u 6679 Höhne, Johann i0 6 Võ 25 ar 8724 Jansen, Anatoli 06 Vg 27 1 2391 Hünerson, Sula 15 Tt 32 õ 11387 Jansen, Ludvig 12 Ve 34 ml 4640 Hünerson, Virge 18 Tt 35 a 14258 Janson, Peeter 16 Ve 34 ar 4772 Ibrus, Ralf 16 Tl 35 õ 11600 Janson, Vilhelm 13 Tt 31 õ 2870 [gnatjev, Gennadi 14 Hp 33 õm 15148 Jartsev, Irina j1 8 Tl 35! f 3 34 Isiklik koosseis 1937. C XX. -a Sündi- *3 g Sündi- "234 c % Nimi, rahvus ja mise £ C/3 % Nimi, rahvus ja m i s e 'C 2(A4 riikkondsus w A E •bJO cÖa riikkondsus w o 1 03 24 E O H 1 «3 24 E H 13111 Jashman, Avrom, jE 15 Tt 33 f 16401 Jõgiste, Eduard 14 VI 37 õm 13112 Jashman, Schmerel, jE 15 Tt 33 f 14771 Jäks (Jaksch), Rai- 8893 Jauker, Frank, sE 09 Ta 27 a mund 14 Jä 35 õ 8940 Jende, Herbert 08 Pä 27 1 13411 Järv, Linda 09 Võ 33 ar 16286 Jens, Roland 17 Tl 37 pm 15208 Järvekülg, Johannes 06 VI 35 ar 16428 Jerlet, Erich 17 Tl 37 õ 16381 Järvelo, Eduard 11 Ve 37 õir 10001 Jervan, Aita 10 Tl 29 ar 16484 Jürgen, Arnold 14 Ha 37 õ 11399 Jervan, Helmi 09 Tl 31 ar 16538 Jürgenfeld, Elmet 18 Lä 37 õrr 15915 Jervson, Elmar 14 Ta 36 ml, ah1 6135 Jürgens, Elisabeth, sE 18 Ve 37 ar 16295 Johani, Silva 18 VI 37 f 10190 Jürgens, Elmar 10 Pä 29 P 14277 Johannson, Aino 16 Va 34 õ 13745 Jürgens, Irene, sE 16 Ve 34 ar 16334 Johannson, Fred, sE 18 Lä 37 õm 15011 Jürgens, Paul 16 Ve 35 õm 16495 Johannson, Helvi 18 Tt 37 õ 8586 Jürgenson, Arnold 08 Tt 27 u 6709 Johannson, Valter 07 Tt 25 õ 12308 Jürgenson, Arthur 11 Tl 32 õn 10451 Johanson, Elmar 10 Ta 29 õ 15306 Jürgenson, Edgar 15 Tt 36 u 15990 Johanson, Elsi 16 VI 37 P 10653 Jürgenson, Erich 11 Tl 30 ml 14700 Johanson, Leonoore 17 Ve 35 õ 7610|Jürgenson, Mathilde 06 Ta 26 f 15480 Johanson, Richard 13 Ve 36 u 16553 Jürgenson, Sofia 18 Tl 37 ml 1908 Johanson, Theodor 86 Võ 19 õ 11277 Jüriado, Ella 12 Ta 32 õ 13974 Jonasse, Elmar 13 Ve 34 õ 12513 Jüriado, Juhan 14 Ta 32 ar 12873 Joost, Georgi 14 Ve 33 õ 10681 Jüris, Arnold 12 Tt 30 ml 12461 Joosti, Jolanda 12 Tl 32 õm 12456 Jüris, Nikolai 95 VI 32 õ 15843 Judeikin, Fruma, jE 11 Lt 36 õ 11735 Jürison, Karl 11 VI 31 u 15446 Jugandi, August 99 Võ 36 õm 13905 Jürisson, Alek- 15736 Juhandi, Vanda 18 Tl 36 u sander 13 Sa 34 u 12345 Juhani, August 95 VI 32 õ 11398 Jürisson, Boris 10 Na 31 ml 15835 Juhani, Leida 14 Tl 36 õ 15061 Jürisson, Martin 15 Pr 35 õ 15024 Juhanson, Alixa 17 Am 35 f 155001 Jüristo, Leonhard 17 VI 36 P 15445 Juhanson, Maria 13 Pä 36 õm 16081'Jürman, Udo 19 Tt 37 õ 15009 Juhari, Juta 16 Ha 35 ar 14172 Jürmann, Erika 10 Pl 34 õr 16420 Juhkenson, Roland 18 Tl 37 õ 9410 Jürmann, Felix 08 Ta 28 õ 14653 Juhvelt, Hugo 11 Pd 35 õ 481 Jürmann, Karl 90 VI 20 õ 12638 Juksar, Hartvig 10 Ta 32 õ 10020jJürmann, Leida 12 VI 29 õr 9433 Just (Juus), Helgi 11 Tt 28 f 11352 Jürmann, Oskar 04 VI 31 õr 16288 Just (Joost), Oskar 09 Tp 37 u 15319 Jürvet, Viktor 17 Ha 36 õr 16289 Juurik, Ants 19 VI 37 u 11912 Kaal, Alma 12 Sa 31 • f 15647 Juurikas, Alice 16 Jä 36 õm 2655 Kaalep, Juhan 02 VI 22 Pt 16471 Juurup, Edi 18 Tt 37 õ 15895 Kaarep, Endel 14 Ve 35 P 16480 Juurup, Hans 15 VI 37 õm,ak 15038 Kaarme, Adolf 14 Lä 35 u 16079 Juuse, Evald 03 Vi 37 õ 10948 Kaarsoo, Alfred 07 Tt 30 õ 13620 Jõesaar, Effi 16 Vi 34 õ 16384 Kaart, Valve 18 Tl 37 01 14361 Jõevere, Liis 13 Võ 34 f 3182 Kaber, Anton 01 Võ 22 õ 11764 Jõgeva, Henno 11 Võ 31 õm 11655 Kaber, Johannes 11 Vi 31 õ 16186 Jõgi, Eitel 14 Tt 37 õm 13545 Kaber, Marta 12 Vi 34 a 13484 Jõgi, Grigori 14 Võ 33 1 15992 Kabur, Boris 17 Tl 37 m C XX.o Isiklik koosseis 1937. 35 • % Sündi- Jj c o Sündi- ; "Öe % 3 % 0 Nimi, rahvus ja mise 'u* 23t/ 6i Nimi, rahvus ja mise £ : % C/3 CO riikkondsus T 3 c &o •C E W riikkondsus « "cc o B CC M U ~w G -f-» riikkondsus E "O w TO riikkondsus TwJ CO ü E S < jO J 3 03 riikkondsus •a cc 3 « hjQ JU S ta riikkondsus *Ö J3 E 03 s 1 24 E T3 Cd O ja H b/} E rt i 26 £ S E i *«o £ CC 2C E H 14419 Purkin, Salme 12 Ve 34 ar 13113 Pärend, Leida 13 Ta 133 ar 16521 Purre, Elmar 14 Tl 37 Õ 13087 Päriste, Eugen 11 Tt 33 õ 12357 Pusemp, Vilhelm 13 Ve 32 õ 16444 Pärl, Boris 19 Pä 37 õ 10944 Pusep, Alexan- 16227 Pärn, Endel 18 Tl 37 õm der, pE 10 Lt 30 Õ 10773 Pärn, Hugo 03 Ta 30 u 7199 Putnin, Antonina, sE 06 Tl 25 a 15768 Pärn, Johannes 16 Ta 36 õrr 7843 Puudiste, Elmar 04 Võ 26 õ 14474 Pärn, Oskar 09 Ta 34 õ 14205 Puuraid, Erika 06 Tl 34 õm 11556 Pärna, Alma 04 VI 31 ar 16556 Puusemp, Richard 17 Tt 37 1 12318 Pärna, Karl 04 Ta 32 ml 8907 Puusep, Richard 08 Ta 27 õm 9501 Pärtelson, Agnia 02 Lt 28 ml 13356 Puusepp, Leida 13 Tl 33 f 14198 Pärtna, Alfred 07 Tl 34 õ 14476 Puusepp, Leida 15 Pä 34 õ 14594 Pääbo, Nikolai 951 Tl 35 õ 10029 Puusepp, Rudolf 07 Ta 29 1 9583 Päärson, Märt 04! Pä 28 õ 14408 Puust, Johannes 13 Pä 34 õ 16512 Põhi, Johannes 171 Ha 37 f 16228 Põdder, Daisy 15 Tl 37 õm 14996 Püll, Alfred 15 Tl 35 Dtt 15529 Põder, Anatoli 17 Ve 36 f 4246 Püss, Helmi 02 Võ 23 ml 14483 Põder, Hilda 92 Vi 34 õ 15716 Püss, Karl 05 Vi 36 õn 16292 Põder, Leonida 18 Tv 37 ar 14662jPüss, Leida 14 Lä 35 f 16052 Põder, Loreida 16 Tt 37 ml 15664;Püssa, Olev 18 Ta 36 õ 16110 Põdersoo, Kalju 18 Ta 37 õ 16560 Pütsepp, Hugo 06! Ta 37 pn 13600 Põiklik, Karl 14 Rk \34õ m 12274;f|uarnström, Edla 12 Lä 32 11151 Põim, Elvira 05 f Lt 30 1 i 10537 Põimu, August, eLt 10 Lt 30 ml 13967 Raack, Carl, sE 11 Ve 34 pn 9309 Põld, Agu 09 Ta 28 f 15134Raadla, Amanda 15 Ta 35 f 8304 Põld, August 83 Ta 26 f 16146 Raag, Marta 10 Ta 37 ar 14713 Põld, Hillar 11 Ha 35 u 12648 Raam, Vilhelm 10 Pä 32 f 16004 Põld, Juta 18 Va 37 P 13115Raatma, Salme 15! Va 33 f 15354 Põldam, Rudolf 11 Ta 36 õm 13784 Rabba, Robert 08! Ve 34 pr 15355 Põldmaa, Evi 18 Ve 36 õm 12425 Rader, Viktor 12] Ve 32 õ 8758 Põldmets, Alfred 08 Jä 27 õ 14382 Radetski, Georg 13 Ve 34 õr 15912 Põldra, Helmi 17 VI 36 ml 12438;Radloff, Olaf, sE 15! Ve 32 a 16111 Põldra, Väino 19 VI 37 õ 15705Raedla, Helju 17! Vr 36 f 12209 Põldre, Elin 12 Vi 32 f 16214 Raela, Aleksander 09|T1 37 õ 8995 Põdsam, Jaan 98 Pä 27 õ 15544 Raesaar, Harald 14] Tl 36 õr 14977 Põllumaa, Martin 14 Tl 35 õ 13376 Rahe, Boris 07 Tl 33 õ 13922 Põllupüü, Bruno 15 Tl 34 õ 14370 Raid, Aleksander 13 Ve 34 f 12874 Põllupüü, Hilja 15 Tl 33 õ 16166 !Raid, Evald 18 Ve 37 õr 3140 Põllupüü, Johannes 89 Ha 22 õ 15952 Raid, Jaroslav, veE 19 Tl 37 Pi 13164 Põllusaar, Leili 15 Tt 33 a 15855 Raid, Leida 15 Pä 36 õ 9851 Põllusaar, Valentin 05 V g 29 ar 14317 Raidal, Arnold 09 Pä 34 õ 13880 Põltsama, Hilda 15 Ta 34 õ 12415 Raidal, Valve 14 Pä 32 a 12272 Põru, Jüri 08 VI 32 õ 11372 Raidaru, Andres 10 Ha 31 ai 10719 Pähkal, August 03 Jä 30 õ 12866 Raidla, Maks 15 Lt 33 õ 13139 Pähn, Ilja 15 Tt 33 a 14708 Raidla, Voldemar 12 Tl 35 õ 10805 Päll, Armilda 09 Tt 30 õ 15302 Raidur, August 14 Tt 36 u c xx.3 Isiklik koosseis 1937. 51 "O % Sündi- "3 c Sündi- "Oc ? Nimi, rahvus ja mise o % J j o U) 3 % Nimi, rahvus ja mise *Lh 2CC3/ l riikkondsus "to e •rot l-M « riikkondsus •«-> •o CO tx J 3 a>o O E o> CO b0>xi E «J S Jo3 CU s CO Jaä H co M E H 16510 Raidve, Raimund 18 Lt 37 U 13988 Raudam, Ernst 15 Jä 34 a 12314 Raiküla, Anton 11 Tt 32 Õ 10946 Raudma, Alvine 10 Va 30 õ 8823 Raismaa, Feliks 08 Tl 27 a 12932 Raudsep, Medea 14 Ta 33 a 15951 Ramann, Andrei 14 Tl 37 pm 16390 Raudsepp, Feofania 18 V g 37 õm 13267 Rammo, Arnold 12 Tl 33 õm 7378 Raudsepp, Johannes 03 Ta 26 1 14889 Rammul, Anna 18 Ve 35 i 16148 Raudsepp, Lidia 17 Ve 37 ar 16130 Rampe, Leonid 19 Tl 37 õ 15045 Raudsepp, Nikolai 17 Ve 35 1 13226 Ramul, Paul 15 Po 33 õ 16066 Raudsepp, Oviid 19 Vr 37 u 15556 Ramul, Valentina 18 Tl 36 f 11526 Raudve, Johann 11 Vr 31 u 15357 Rand, Konstantin 16 Ve 36 õm 13075 Rauts, Mari 08 Sa 33 f 14247 Rand, Liidia 97 Lt 34 f 14105 Rautsep, Daniel 09 Tt 34 õm 12950 Randal, Alfred 08 Ve 33 õm 16068 Rave, Eduard 13 Ta 37 ml 14036 Randalu, Hillar 15 Tt 34 õ 12930 Real, Anna 14 Na 33 ar 13929 Randam, Eerik 13 Tl 34 õ 14161 Rebane, Aleksander 15 Ve 34 õm 16077 Randes, Riho 11 Tt 37 õ 15034 Rebane, August 15 Lt 35 u 16300 Randla, Helmi 19 Jä 37 f 12072 Rebane, Heino 12 Tt 32 õ 14572 Randlepp, Heljo 17 Ve 35 õ 8499 Rebane, Hilda 07 Vd 27 õm 12277 Randma, Harry 13 Tl 32 õ 12580 Rebane, Jaak 12 Pä 32 a 16194 Randma, Karl 07 Tt 37 õ 14970 Rebane, Jüri 15 Tt 35 õ 16404 Randma, Venda 18 Va 37 õm 14637 Rebane, Leida 16 Va 35 õm 15114 Randmann, Ervin 05 Lä 35 õ 14302 Rebane, Martin 11 Vi 34 õm 16039 Randmann, Meeri 15 Ha 37 f 16193 Rebane, Virve 19 Tl 37 a 14988 Randmäe, Georg 17 Ve 35 a 15508 Rebbane, Anu 17 VI 36 õm 16541 Randmäe, Volde- 15258 Redel, Lembit 07 Ta 35 õ mar 18 Ve 37 P 7547 Reefschläger, Kurt, 13034 Rang, Larissa 15 Tl 33 f sE 04j Ta 26 ar 13924 Ranna, Leopold 15 Tt 34 õ 11766 Reets, Peeter 13} Hp 31 õ [6543 Rannala, Ella 17 Na 37 P 14767 Regi, Alfred 14! Tl 35 õm 6400 Rannaleet, Valdu 02 VI 25 õ 16134 Reigo, Ella 18! Ta 37 ar [6076 Rannap, Valentin 17 VI 37 õ 16073 Reima, Enn 12 Sa 37 õ .6049 Ranne, Irene 18 Ve 37 f 14698 Reimann, Arvo 16 Pr 35 õ .6274 Rannik, Erkki 17 Tl 37 õm 12346 Reimann, Elmar 93 Tt 32 õ .5516 Raps, Veroonika 17 Ve 36 õm 15027 Reimann, Lembit 16 Ha 35 u 4149 Raska, Andrei 16 Lt 34 õ 12928 Reimaste, Juhan 12 Pä 33 a .5886 Razskazov, Sooja, 12477 Reimer, Leopold, veE 18 Tt 36 pm sE 12 VI 32 a 6091 Ratas, Vaike 19 Vd 37 a 8590 Reimo, Elmar 08 Tt 27 õ 5381 Ratassepp, Elfriide 16 Ta 36 õm 10133 Rein, Vilhelm 08 Tt 29 1 5356 Raud, Alice 18 Tl 36 õ 7134 Reinart, Juhannes 05 Ha 25 õm 3973 Raud, Evald 12 Ha 34 1 9868 Reinaru, Ene 10 Ta 29 f 2555 Raud, Ilmar 13 Vd 32 ml 12384 Reinhold, Auguste 00 Tt 32 ar 5617 Raud, Karl 13 Võ 36 õm 9885 Reinok, Voldemar 09 Ve 29 õm 3779 Raud, Lydia 10 V g 34 ar 15433 Reinomägi, Liivia 18 Tt 36 ml 3427 Raud, Villem 06 Ta 33 õ 14357 Reinvald, Ruben 16 Ve 34 õm 4891 Raud, Villem 13 Tt 35 õ 14968 Reisberg, Harry 13 Tl 35 õ 52 Isiklik koosseis 1937. C XX..• *o i Sündi- 3 ! oc «OJ Sündi- •o 23 £ co Nimi, rahvus ja mise £u5. j (Sl Nimi, rahvus ja mise 2C4/l 3 riikkondsus « j *0 bfl J5 E ! c T E C3O ! , w 2o 4 E s cc 2o4 E mise Jo4 3 Nimi, rahvus ja C3/3 w CC "ea riikkondsus M Xo S • ca a CC riikkondsus •o ÖJO1 X E «3 s CC 26 E o cC ÖJQ E ca << CC 24 E "S u E * ö riikkondsus e o c c b J O J 3 e ö " c ö Ö d O Xl E • o < 0 £ C C 2O 4 E < ü £ < D 2o4 E X I E •cao JŽ riikkondsus •oc O E 24 H 1 2 6 9 4 Udikas, Elmar 0 8 Pä 3 2 õ 1 5 2 3 2 Uustallo, Oda 12 Tl 3 5 ar 1 2 7 6 7 Uduste, Eduard 0 2 Ha 33 õ 1 6 3 7 4 Uustalu, Camille 2 0 Pä 3 7 a 1 4 3 5 5 Uesson, Georgi 14 Tl 3 4 õ 1 6 3 9 6 Uusvell, Hilja 18 Vi 3 7 õm 1 5 8 9 3 Uexküll-Güldenband, 1 6 1 0 4 Vaaro, Voldemar 18 Tt 3 7 õ Ingrid, sE 18 Tl 3 6 a 1 6 0 6 0 Vaasa, Valter 15 Võ 3 7 u 1 5 8 3 0 Ugam, Karin 17 Tl 3 6 a 1 0 6 9 2 Vachtra, Konstantin 1 0 Rk 3 0 f 1 0 2 3 2 Uhlberg, Viktor 10 Vi 2 9 õ 1 5 6 9 0 Vadi, Heino 18 Tt 3 6 a 1 4 1 1 6 Uibo, Arkadi 14 VI 3 4 a 1 4 7 7 6 Vaeden, Erik 17 Tl 3 5 õm 1 4 4 1 0 Uibo, Eduard 11 Vd 3 4 õ 1 2 9 9 5 Vaharo, Aldo 14 Tl 3 3 u 1 5 5 8 3 Uibopuu, Jaan 18 Tt 3 6 a 2 8 2 4 Vaharu, Albert 9 2 | T t 21 P 1 1 9 3 7 Uin, Otto 0 6 Ta 31 õ 1 6 5 6 4 Vaher, Aino 19j Ve 3 7 ml 1 4 9 9 0 Ulmas, Arnold 11 Võ 35 õ 13950 Vaher, Aleksander 09! Ta 3 4 pm 1 4 9 6 6 Ulmas, Ool 16 V õ 35 õ 11644 Vaher, Elfriede 12! Tt 31 ar 1 3 5 1 7 Ulpus, Richard 0 8 Pä 34 õ 1 2 8 3 6 Vaher, Elmar 05; Va 33 u 1 4 6 8 6 Undritz, Kurt 13 Pä 35 a 1 1 5 9 8 Vaher, Gregor, sE 12! Tt 31 õm 1 6 3 0 2 Undritz, Margarethe, 1 4 1 5 4 Vaher, Hilda 1 4 T a 34 ar sE 12 Vr 37 f 15999 Vaher, Kalev 191 Va 37 P 11682|Undritz, Voldemar 10 Ve 31 1 1 6 3 5 7 Vaher, Leida 18! Vi 37 f 8502 Unt, Emmeline 09 Tl 27 f 13715 Vaher, Vilhelm 73! Ta 34 õ 11747 Unt, Heinrich 10 Jä 31 ar 1 1 9 1 0 Vahkna, Erna 11 Ha 31 õ 8592 Unt, Jaan 94 VI 27 õm 12594 Vahi, Egon, sE 13! VI 32 õ 13463 Unt, Otto 10 Ta 33 ar 15804 Vahman, Oskar 09! Ve 36 õ 15245 Unt, Peeter 15 Jä 35 õm 14934 Vahtra, Leida 17 Lt 35 f 13162 Urb, Johann 08 V g 33 ar 16251 Vaidlo, Osvald 18 Tt 37 õm 9987 Urban, Feliks, sE 13 Lt 27 õm 14691 Vaiga, Richard 13 Tt 35 P 15366 Urbas, Aksel 15 Rk 36 õm 15873 Vaigro, Leo 15 Pt 36 u 12088 Urm, Salme 03 Ta 32 õ 16460 Vaik, Aado 18! Tl 37 f 158l6|Urmi, Ralf 14 Tl 36 a 16128 Vaikma, Hilja 18 Ve 37 ar 15624 Urtson, Teisi 18! Võ 36 a 14814 Vaikmäe, Aino 14 Tt 35 õm 13798 Urvandi, Paul 04 Pr 34 õ 12095 Vaiksaar, Viktor 09 Tl 32 1 10876 Usai, Anna 12 Ve 30 a 14041 Vain, Jaan 11 VI 34 õ 16451 Usin, Maimu 19 Tl 37 ak 15141 Vainult, Erika 14 Tl 35 õn 12903 Ussisoo, Peeter 15 Tl 33 ml 12139 Vainura, Jüri 05 VI 32 õ 15389 Užvanski, Josif, jE 17 Tt 36 õm 13273 Vakker, Adolf 11 Tl 33 prr 16549 Uula, Hilja 20 Ve 37 õm 10296 Vakker, Karin 09 V g 29 õn 12348 Uus, Evald 13 Tt 32 ml 15865 Valdek, Erna 15 Ha 36! ml 10545 Uus, Rudolf 94 Ta 30 õ 16348 Väldin, Arkadi 15 Jä 37 õ 15367 Uusen, Aino 17 Tt 36 õm 12741 Väldin, Edmund 10 Tp 33 õ 13124 Uusme, Laine 13 Ta 33 õm 9704 Valdmaa, Alfred 0 8 Vi 28 õ 14450 Uustal Abner 15 Sa 34 õ 12875 Valdmaa, Rein 12 Ve 33! õ 14849 Uustal, Harald 11 Vi 35 õ 14371 Valdmann, Johan- 16047 Uustal, Ruth 19 Tt 37 f nes 10 Vi 3 4 õ 14615 Uustal, Uno 16 Tt 35 a 14964 Valdmäe, Valdeko 13 Tt 35 õn 9 1 8 4 Uustallo, Bernhard 09 Tl 2 8 õ 13813 Valdsoo, Sulev 14 Tt 3 4 a 15850 Uustallo, Herbert 17 Tl 36 a 14605 Valge, Harri 16 Va 3 5 õ c xx.3 Isiklik koosseis 1937. 61 % Sündi- T3 T3 "3 C Sündi- 3 e % a u Nimi, rahvus ja mise "v- 2tC/l ? Nimi, rahvus ja mise 2t6/l "5 w 3 C 3 « riikkondsus E "O bD CC riikkondsus ca *o Xi 0) cd Ö jO E C« < O) o £ s Xo H CC E cC H 1 5 4 9 5 Valgemäe, Alfred 18 Vi 3 6 U 1 2 4 2 8 Vedam, Voldemar 12 Tl 3 2 f 1 5 9 7 4 Vallas, Endla 18 Tt 3 7 ml 8 5 3 8 Vee, Heino 0 9 Võ 2 7 Õ 1 2 3 9 2 Vallas, Olev 14 Ta 3 2 õ 1 4 6 8 8 Veedla, Viktor 0 4 Ta 3 5 pm 1 2 0 3 5 Vallaste, Hendrik 0 5 Va 32 õ 1 5 9 8 9 Veemees, Väino 19 Va 3 7 P 1 4 6 1 0 Valiner, Veera 15 Ve 3 5 õm 1 1 0 3 8 Veer, Mall 0 9 Ve 3 0 f 1 5 6 9 9 Vainer, Hella 18 Tl 3 6 ar 1 0 8 7 3 Veerma, Georgi 11 V e 3 0 a 5 2 8 7 Vainer, Johannes 0 4 Võ 2 4 pm 9 5 3 7 Vehik, August 0 2 Vi 2 8 õ 1 5 5 2 1 Vainer, Valve 18 Võ 3 6 ar 1 5 2 3 8 Vehm, Konrad 14 Tl 3 5 u 1 1 2 2 9 Vamper, Albrecht 11 Jä 3 0 u 5 5 3 0 Veidenbaum, Sieg- 1 6 0 9 9 Vanak, Hendrik 9 6 Vi 3 7 a fried 0 4 Vi 2 4 õ 9 7 0 5 Vanaveski, Oskar 0 2 Ha 2 8 õ 1 6 3 4 8 Veiderma, Ants 18 Tl 3 7 õ 1 6 2 4 7 Vanaasseme, Erich 17 Tl 3 7 õm 1 6 4 8 6 Veiler, Asta 18 Tl 3 7 f 1 3 4 2 8 Varandi, Karl 0 8 Pä 3 3 pm 1 6 3 0 3 Veinberg, Asta 18 Vd 3 7 f 1 4 0 8 5 Vardenburg, Harry, 1 6 2 5 5 Veinberg, Simeon, jE 19 Tl 3 7 õm sE 15 Kr 3 4 õ 4 4 2 7 Veisberg, Helmuth 0 3 Tl 2 3 õ 1 3 0 8 6 Vardja, Hei vi 13 Tt 3 3 a 3 6 5 4 Veizenberg, Joann 01 Po 2 2 ml 1 6 5 4 6 Varep, Ants 17 Lt 3 7 õ 1 2 2 3 8 Veitmann, Valter. 0 9 Ha 3 2 u 1 3 3 2 2 Varep, Endel 15 Ve 3 3 ml 1 5 3 7 0 Velber, Selma 17 Tl 3 6 õm 1 6 3 7 2 Varep, Veronika 17 Lt 3 7 a 1 2 9 0 8 Velberg, Oskar 0 7 Lä 3 3 õm 1 6 1 4 0 Vares, Harald 14 Va 3 7 õ 8 6 8 3 Vellika, Edgar 0 8 Ve 2 7 a 5 8 5 7 Vares, Oskar 0 4 Ve 2 4 õ 1 3 9 0 3 Velmre, Evald 12 Rk 3 4 õ 1 6 2 4 5 Varik, Eduard 0 8 V g 3 7 õ 1 2 1 2 2 Velsveebel, Oskar 91 Sa 32 õm 1 6 2 5 0 Varik, Elfriede 16 VI 3 7 õm 1 5 4 8 3 Veltbach, Liidia 15 Vi 3 6 õm 1 5 4 7 1 Varind, Karl 14 Jä 3 6 1 1 5 6 1 4 Vendt, Agate 17 Tt 3 6 f 1 6 0 5 8 Varrik, Maret 18 Vd 3 7 f 8 5 3 5 Vene, Boris 0 9 Tl 2 7 õm 1 6 2 9 3 Vasar, Hilja 2 0 Ve 3 7 ar 15459 Ventsel, Alfred 0 7 Ha 36 õm 14362 Vaskov, Küra, veE 15 Tl 34 a 11991 Verder, Leida 14 Rk 31 õ 1 5 9 1 0 Vasnu, Linda 15 Lä 36 P 14854jVereštšagin, Evgenia, 16434 Vassar, Paul 13 Ta 3 7 õ veE 16 Ve 35 õm 14434 Vasser, Ella 13 Võ 34 f 6516 Vergi, Karl 0 4 Ta 25 õm 14433 Vasser, Klara 12 Võ 35 a 11356 Verner, Volde- 14157 Vassermann, Perez, mar 86 Pä 31 õ jE 15 Ve 34 õm 15767 Verrev, Elmar 14 Võ 36 õ 15442 Vassiljev, Niina, 16041 Verškov, Georgi, veE 18 Tl 36 ml veE 18 Ve 37 1 8629 Vassiljev, Viktor 07 Tt 27 1 14326 Veske, Johannes 12 VI 34 õ 14709 Vatsel, Arnold 07 Jä 35 õ 13716 Veske, Linda 16 Rk 34 õ 13516 Vau, Erna 04 Jä 34 õ 12989 Veski, Asta 11 Tl 33 f 16046 Vaumann, Vaike 18 Tl 37 f 13311 Veski, Leonhard 06 Ta 33 õ 16150 Veber, Ants 18 Tt 37 f 14231 Veski, Leonhard 10 Vi 3 4 õ 15369 Veber, Selma 15 Tt 36 õm 11694 Vestermann, Gertrud, 16504 Vebermann, Otto 15 Vi 37 f sE 08 Ve 31 f 1 2 1 7 9 Veckmann, Verner, 15569 Vichmann, Björn, soE 10 Ve 32 õm roE 17 So 36 a 14050 Veckram, Lydia 15 Tt 34 f 1 1 5 1 6 Vicht, Salme 10 Ha 31 õ 62 Isiklik koosseis 1937. C XX . *a T3 % Sündi- .*3 c S Sündi- *3 Co % Nimi, rahvus ja mise •c 2tn6 ? Nimi, rahvus ja mise 2tn4 te •3o H-» Ic T 33 CC riikkondsus b/) J: E riikkondsus cO CC Ä E CO £ coc 2o6 £ 16177 Vogelberg, Johannes 88 Vi 37 õ 11631 Viiret, Juhan 13 Sa 31 f 9 3 6 6 Vöhl, Leo 0 9 Tt 28 u 1 6 1 0 5 Viirmaa, Ernst 18 Ve 37 õ 8 5 7 7 Võika, Klavdia 0 9 Vg 27 f 1928 Viirsoo, Osvald 01 Ta 21 õ 12895 Volke, Ernst 14 Tl 33 õm 1 6 0 0 8 Viitmann, (Vitman), 14980 Voll, Udo 16 Ha 3 5 pm Oleg 17 Ve 37 P 10134 Volmre, Alo 07 Tt 29 õ 14506 Viitmann, Orest 06 Na 34 õ 14833 Volt, Astrid 15 Ve 3 5 f 10955 Viitpom, Verner 12 Tl 30 a 11225 Volter, Arved 0 8 Tt 3 0 a 11241 Vikati, Eduard 10 Ha 30 ar 14015 Volter, Hugo 17 Tt 34 õ 11063 Vikov, Alvine 0 9 Vi 3 0 ml 16474 Voltre, Arnold 08 Jä 37 õ 11671 Vilberg, Harald 12 Tt 31 a 10698 Voolahe, Eevart 12 Ve 30 ar 14670 Vilberg, Kara 16 Tt 3 5 f 16127 Voolar, Aleksander 15 Ve 37 ml 1 5 7 9 9 Vilde, Endel 18 Ta 36 õ 16282 Voore, Elmar 14 Vi 37 õm 1 0 0 7 8 Vilep, Karl 06 Tt 29 ar 16100 Vooremaa, Dietrich 18 Kr 37 a 14529 Vilgma, Vaime 14 Vi 34 f 13717 Vooremaa, Erika 12 Jä 3 4 ar 2351 Vilhelmson, Berta 01 Ve 21 a 16253 Vorp, Richard 13 Tl 37 õm 15187 Vilimaa, Evgenia 15 Ve 35 õm 14073 Vosmi, Eduard 12 Võ 3 4 õm 14046 Vilip, Irene 15 Ve 34 õm 11987 Vrangell, 1 0 2 3 3 Viljari, Ago 10 Võ 29 u Moritz, sE 83 Tl 31 f 14973 Viljasoo, Vello 15 Võ 35 a 16283 Vugt, Viima 16 Pr 37 õm 6040 Villamoff, Eugen, 15806 Vurma, Alfred 15 Tl 36 õ veE 02 Tl 2 4 P 15783 Vutt, Hilda 16 Ta 36 f 9286 Viller, Alma 06 Ta 28 f 15372 Võro, Ferdinand 07 Võ 36 õm C X X . 3 Isiklik koosseis 1937. 63 2 Sündi- 2 Sündi-% C Nimi, rahvus ja mise ? Nimi, rahvus ja mise CO riikkondsus w M riikkondsus s to bc o C. C3/3 ro c riikkondsus "co i b/l x: E > a ;; CcUo Jo* E < cDo E—1 753 Järvesoo, Karl 11 Pä 33 P 777 Kõiv, Roland 13 Võ 36 P 793 iModerov, Elena, veEil9 Ve 37 ml 792 Mäus, Salme 99 Tt 37 õm 790 iNiinep, Constantin 11 Na 37 u 794 [Panfilov, Nataalia, veE 19! Tt 37 õm 768 Sisask, Richard 09 Võ 35 u 780 Staal, Georg, seE : 17 i V e 36 1 762 Tobro, August 87) Ta 34 õ VIII. A r v u s t i k. 1. dets . 1937. a. 1. Õppe jõud, assistendid ja m u u d ab i jõud. Données statistiques. Le 1-er décembre 1937. 1. Corps enseignant. 1 Teaduste õpetajad Abiõppejõud 1 i ' T! 3 3° üle- määralised ülemää- määra- S ralised S T määralised S c c lised - c/i co u-Q . 1 0 24 CC cc ' c c 1 T e a d u s k o n n a d Cw • 0 B "eo T3 cc •C tc o C/5 O C/3 3 Ä C/V o. "cõ C/l CC cc wD * S o "-Hcc 0 B CO cs cc c/5 " E . ccc1— eo z c UO Ü J > < CC U s u t e a d u s k o n d . . . 4 1 2 3 10 1 — — — — — — — — — — — — — — 1 — 2 Õ i g u s t e a d u s k o n d . . 7 1 1 4 1 1 2 1 — 4 3 2 4 4 1 — — — — — — 7 16 A r s t i t e a d u s k o n d . . . 14 2 5 __ — — — 20 — 1 2 — 44 2 0 3 2 — 2 1 1 • 1 — — — — 12 7 0 F i l o s o o f i a t e a d u s k o n d 10 4 1 3 — 11 7 6 — 1 7 — 5 0 — — — 1 — — — 2 3 3 9 M a t . - l o o d u s t e a d u s k . . 14 — 2 — 14 — 1 — — 31 14 7 2 1 — — — 2 3 1 3 7 4 0 - ~ ~ L o o m a a r s t i - t e a d u s k . . 4 1 — 6 — — — — 11 6 4 — — — — — — __ — - 1 11 - 1 P õ l l u m a j a n d u s - t e a d . 6 — 1 5 — 3 — j 2 — — 17 3 1 0 3i ' — — 1 17 ! 1 i i 1 K o k k u . . 59 8 3 I26 24 1 !4 9 Ü 7 ! 6 7 4 19ö |47 58 7 3 1 1 1 1 2 3 1 5 4 31 165 ! i 2 M ä r k u s : õppeülesandetäitjate ja eradotsentide hulgas on arvestatud 9 isikut, kes ühtlasi on assistendid jm. Korr. prof. Prof. k. t. Dotsendid Dots. k. t. j Teadusi, õppeüles- annete täitjad 1 Eradotsendid Prosektorid ja astr.-observaator Eriainete õpetajad J Lektorid ! Muud abiõppe- ] jõud K o k k u Abiassistendid Laborandid Röntgenoloog Apteegi juhataj; õpetatud aednil Sünoptikud Vaatlejad Teadusi, ametni Konservaatorid Abijõud K o k k u 2. Üliõpilased. 1. dets. 1937. a. Étudiants et étudiantes. a) R i i k k o n d s u s e j ä r g i . — a) D'après le pays d'origine. T3 Eesti kodanikud s ü n n i k o h a järg i V0>) co RJ 5 "CcQ5 S T e a d u s k o n n a d 3c/> B 26 E S es 26 > O H > W > X Usuteaduskond 33 ! 24 11 10 10 11 3 17 131 131 Õigusteaduskond . . 176 156 76 65 45 i 31 60 25 37 j 16 1 116 804 809 majandusteaduse-osak. 153 i 134 i 50 42 24 30 36 10 13 I 9 5 ! 95 601 604 Arstiteaduskond 74 ! 58 18 10 j 21 4 16 - | 69 j j 287 294 _ . _ j rohuteaduse-osakond 85 36 24 ; 16 j 12 12 8 7 ; 1 57 I! 268 270 li_ kehalise kasvatuse osak 3 1 2 j 2 1 3 19 20 Filosoofiateaduskond . 76 81 24 34 13 13 61 345 13 358 Mat.-Loodusteaduskond . 40 30 12 | 10 39 160 161 Loomaarsti-teaduskond . 22 14 8 ! 6 18 95 98 Põllumajandus-teaduskond 27 24 12 7 ! 12 23 || 134 134 ... metsaosakond 33 13 14 7 ! 5 1 1 8 li 1 1 1 111 K o k k u . . 724 573 246 212 157 ! 114 183 j 71 ; 94 48 17 I 516 2955 35 2990*) *) Selles arvus on 9 kehalise kasvatuse osakonna üliõpilast, kes ka mõnes teises teaduskonnas õpivad ja seetõttu kahekordselt on arvestatud. b) R a h v u s e j ä r g i . — b) D'après la langue maternelle. E vc C o O > o o C / 5 C L 1 Usuteaduskond . . . . 121 ! 9 1 — ' — i — — 131 i 1 1 .1 Õigusteaduskond . . . . 7 5 6 : 21 16 13 1 j — 2 — — 8 0 9 i 1 I majandusteaduse-osakond 5 6 1 13 15 9 1 ! 2 1 1 1 — 6 0 4 i i i Arstiteaduskond 2 3 8 j 2 9 17 5 1 ! 1 3 — — 2 9 4 1 ; i rohuteaduse-osakond . . 2 3 3 21 7 6 1 ; — 1 2 7 0 ~ kehalise kasvatuse osak. 1 — 1 1— — — — — 2 0 1 8 i i Filosoofiateaduskond . . 2 9 5 3 2 8 13 4 3 ! — ; — 2 — 1 3 5 8 1 l i Mat.-Loodusteaduskond 1 2 2 ' 21 15 1 1 l 1 — — — — 161 ! i i ! 1 Loomaarsti-teaduskond . . 7 7 8 9 2 1 1 ; — — — 9 8 ! 1 i i i Põllumajandus-teaduskond 1 2 0 2 8 2 1 1 1 3 4 metsaosakond 9 5 4 10 1 1 111 K o k k u . . 2 6 3 6 161 1 0 6 5 2 1 0 : 9 7 1 6 i 1 2 9 9 0 * ) *) Selles arvus on 9 kehalise kasvatuse osakonna üliõpilast, kes ka mõnes teises teaduskonnas õpivad ja seetõttu kahekordselt on arvestatud- 5 Eesti Saksa Juudi Rootsi Läti Ungari [ Taani Gruusia Kokku 68 Isiklik koosseis 1937. C X X . 3 d) Sugupoolte järgi. — D'après le sexe. Mees- Nais- T e a d u s k o n n a d Kokku üliõpilasi üliõpilasi Usuteaduskond 124 7 131 Õigusteaduskond 695 114 809 majandusteaduse-osakond . 393 211 604 Arstiteaduskond 198 96 294 rohuteaduse-osakond . . . 89 181 270 kehalise kasvatuse osa- kond 10 10 20 Filosoofiateaduskond . . . . 100 258 Mat.-Loodusteaduskond . . 109 52 161 i i Loomaarsti-teaduskond . . . 95 3 98 i i Põllumajandus-teaduskond . 104 30 134 i ! i i metsaosakond . . . . . 109 2 111 K o k k u . . . I 2026 964 ! 2990*) *) Selles arvus on 9 kehalise kasvatuse osakonna üliõpilast, kes ka mõnes teises teaduskonnas õpivad ja seetõttu kahekordselt on arvestatud. 00 010 i ° 1 | c xx.3 69 3. Rohuteaduse kuulajad. Auditeur en pharmacie. 1. dets. 1937. a. a) R i i k k o n d s u s e j ä r g i . D'après le pays d'origine. Eesti kodanikke 5 Välismaalasi 1 Kokku 6 b) S ü n n i k o h a j ä r g i . D'après le lieu de naissance. Tartum 4 Valgam 2 Kokku 6 d) R a h v u s e j ä r g i . D'après la langue maternelle. Eesti 4 Saksa 1 Juudi 1 Kokku 6 e) S u g u p o o l t e j ä r g i . D'après le sexe. Meeskuulajaid 4 Naiskuulajaid 2 Kokku 6 4. A r u a n n e T a r t u ü l i k o o l i ü l i õ p i l a s t e a r v u l i s e k o o s s e i s u j a s e l l e m u u t u s t e ü l e t e a d u s k o n d a d e j ä r g i 1. d e t s e m b r i s t 1936. a. k u n i 1. d e t s e m b r i n i 1937. a. Rapport s u r l ' é t a t n u m é r i q u e d e s é t u d i a n t s d e l ' U n i v e r s i t é T a r t u p a r f a c u l t é e t s e s c h a n g e m e n t s d u 1 « d é c e m b r e 1936 a u l er d é c e m b r e 1937. l .XII 1936. a. kuni 1. XII 1937. a. Oli 1. dets. 1936. a. On 1 dets. 1937. a. T e a d u s k o n n a d j uu rde tu lnud lahkunud mees nais ! Kokku mees nais mees j nais mees nais Kokku Usuteaduskond 121 17 128 91 5 88 5 124 7 131 Õigusteaduskond 763 122 885 467 52 535 60 695 114 809 majandusteaduse-osakond . 375 211 586 267 104 249 104 393 211 604 Arstiteaduskond 191 103 294 113 53 106 ! 60 198 96 294 1 rohuteaduse-osakond . . . . 83 197 280 ') 46 69 36 i; 83 93 183 276 2) kehalise kasvatuse osakond — — — 10 11 1 10 10 20 Filosoofiateaduskond 103 267 370 73 189 76 , 198 100 258 358 Mat.-Loodusteaduskond . . . . 108 56 | 164 98 48 97 52 109 52 161 Loomaarsti-teaduskond . . . . 108 5 113 38 4 5 1 6 95 3 98 Põllumajandus-teaduskond i ühes metsaosakonnaga . . . 218 19 1 237 122 23 127 | 10 213 32 245 K o k k u . . . . 2070 987 ! 3057 1325 558 1365 1 579 2030 966 29963) 1) Rohuteaduse-osakonna õpilaste üldarvu kuuluvad rohuteaduse 3 mees- ja 2 naiskuulajat . 2) . . 4 . 2 . 3) Selles arvus on 9 kehalise kasvatuse osakonna üliõpilast, kes ka mõnes teises teaduskonnas õpivad ja seetõttu kahekordsel t on arvestatud. 5. Aruanne T a r t u ü l i k o o l i ü l i õ p i l a s t e , r o h u t e a d u s e - j a v a b a k u u l a j a t e a r v u l i s e k o o s s e i s u j a s e l l e m u u t u s t e ü l e 1. d e t s e m b r i s t 1936. a. k u n i 1. d e t s e m b r i n i 1937. a. Rapport s u r l ' é t a t n u m é r i q u e d e s é t u d i a n t s e t d e s a u d i t e u r s e n p h a r m a c i e e t d e s a u d i t e u r s l i b r e s d e l ' U n i - v e r s i t é T a r t u e t s e s c h a n g e m e n t s d u 1er d é c e m b r e 1936 a u 1er d é c e m b r e 1937. Üliõpilaste arvu muutused 1. XII 1936. a. kuni 1. XII 1937. a. Oli 1. detsembril On 1. detsembril 1936. a. 1937. a. S i s s e a s t u n u d Lahkunud enne kursuse lõpetamist Kursuse lõpetanud mees | nais | mees nais j mees j nais mees nais mees | nais ! ii End. Tartu ülikooli õpilased j 818 314 i : Esmakordselt -, . 445 : 214 2070 987 Kokku . . . ! 1263 528 ; 1077 438 226 m 2030 966 ! i 3 0 5 ? 1791 ! 1515 337 2 9 9 6 Selles arvus on : Selles arvus on 1) 9 kehalise kasva-i: lj tuse osakonna üliõpi-rohuteaduse-kuu- last. kes ka mõnes tei- lajaid 3 mees- ses teaduskonnas õpi- ja 2 naisõpilast. jj vad ja seetõttu kahe- kordselt on arvestatud, |a 2) rohuteaduse kuu- i la jaid 4 mees- ja 2 nais- õpilast. Endistest üliõpilastest on ülikooli kursuse lõpetanud peale ülalnimetatute 1. XII 1936. a. kuni 1. XII 1937. a. 37 isikut, nendest 35 m e e s - ja 2 n a i s üliõpilast. Vabakuulajaid oli 1. dets. 1936. a. 9 meesõpilast ja 1 naisõpilane. * on 1. dets. 1937. a. 6 meesõpilast ja 3 naisõpilast. EESTI V A B A R I I G I RÉPUBLIQUE ESTONIENNE T A R T U Ü L I K O O L I L O E N G U T E J A P R A K T I L I S T E T Ö Ö D E K A V A P R O G R A M M E D E S C O U R S E T D E S T R A V A U X P R A T I Q U E S D E L ' U N I V E R S I T É D E T A R T U 1 9 3 8 . A A S T A I P O O L A A S T A L I SEMESTRE 1938 V a i k e l o o m a k a s v a t u s e katse jaam T A R T U S 1 9 3 8 Sisukord — Table des matières. Ülikooli valitsus. „Toimetuste" toimkond. Administration de l'Uni- versité. Commission des Publications 1 Rektori ja majandusdirektori kantselei, kassa. Bureaux. Economat. Caisse 2 Tähtpäevad 1938. a. I poolaastal. Termes du I sem. 1938 2 Auhinnatööde ained 1938. a. Sujets de composition sur les prix 1938 . . 3 Määrused auhinnatööde ja auhindade kohta. Règlement des prix . . 7 Loengute ja praktil iste tööde kava. Programme des Cours et des Travaux pratiques 11 Usuteaduskond. Faculté de Théologie 11 Õigusteaduskond. Faculté de Droit 12 Arstiteaduskond. Faculté de Médecine 14 Filosoofiateaduskond. Faculté de Philosophie 19 Matemaatika-loodusteaduskond. Faculté de Mathématique et des Sciences naturelles 25 Loomaarsti-teaduskond. Faculté Vétérinaire 28 Põllumajandus-teaduskond. Faculté Agronomique 29 Majandusteaduskond. Faculté Economique 32 Teaduse- ja õppeasutised. Instituts scientifiques et moyens d'études . 34 Ülikooli Raamatukogu määrused. Règlement de la Bibliothèque . . . 45 õppejõudude nimekiri. Liste du corps enseignant 48 Lühendite seletusi vt. kolmandal kaane leheküljel. T A R T U ÜLIKOOLI KIRJASTUS E. K.-Ü. „Postimehe" trükk, Tartus 1938 Ülikooli valitsus. ülikooli Valitsuse koosseis: juhata ja — rektor, liikmed prorektorid, dekaanid ja prodekaanid ning määraliste abiõppejõudude, ülemääraliste õppejõudude ja dotsentide esindaja; osa võtab majandusdirektor. Rektor: prof. H. KAHO. Kõnetunnid: ülikoolis e., n. 12—13, tel. 6-22. Elukoht Tallinna t. 55, tel. 19-57. Prorektorid: prof. E. ROOTS (administratiivasjad). Kõnetunnid: Ülikoolis e., n. 12—13, tel. 6-23. Prof. EDG. KANT (majandus). Kõne- tunnid: ülikoolis t., n. 12—13, tel. 6-46. Elukoht: J. Kuperjanovi t. 48, tel. 15-08. Teaduskondade dekaanid ja sekretärid. 1. Usuteaduskonnas prof. S. A A S L A V A . Kõnetunnid: dekanaadis t. 17—18, n. 11—12. Sekretär: prof. V. Martinson, kõnetunnid dekanaadis n. 11—12. 2. Õigusteaduskonnas prof. H. KADARI. Kõnetunnid: dekanaadis k. 11—12, r. 10—10.30. Sekretär: prof. L. Leesment. Kõnetunnid: deka- naadis r. 11—12. 3. Arstiteaduskonnas prof. E. SAARESTE. Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 13.30—14. Sekretär: prof. N. Veiderpass. Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 13.30—14. 4. Filosoofiateaduskonnas prof. J. MARK. Kõnetunnid: dekanaadis t., n. 13—14. Sekretär: prof. A. Koort. Kõnetunnid: dekanaadis e. 10—11, n. 12—13. 5. Matemaatika-loodusteaduskonnas prof. G. RÄGO. Kõnetunnid: dekanaadis k. 13.15—14, 1. 10—11. Sekretär: prof. A. Paris. Kõnetunnid: dekanaadis n. 13.30—14, 1. 10—10.30. 6. Loomaarstiteaduskonnas prof. F. LAJA. Kõnetunnid: dekanaadis t. 12 13. Sekretär: prof. V. Ridala. Kõnetunnid dekanaadis k. 13—-14. 7. Põllumajandus-teaduskonnas prof. P. KÕPP. Kõnetunnid: deka- naadis n. 12—13. Sekretär: prof. K. Veermets. Kõnetunnid: deka- naadis n. 12 13. 8. Majandusteaduskonnas prof. E. POOM. Kõnetunnid: dekanaadis t., n. 10—11. Sekretär: prof. R.Mark. Kõnetunnid: dekanaadis t. 12—12.30, r. 12—13. Määraliste abiõppejõudude, ülemääraliste õppejõudude ja dotsentide esindaja Ülikooli Valitsuses dots. M. KASK. Kõnetunnid: e. 13-14, Tervis- hoiu-instituudis. Ülikooli „Toimetuste" (Acta et Commentationes) toimkond: profes- sorid: O. Sild, H. Kadari, E. Veinberg, P. Arumaa, A. Tammekann, J. Teh- ver, J. Mägi. T o i m e t a j a : prof. W. Anderson. Kõnetunnid : ülikooli lektooriu- mis peale loenguid. 2 Loengute ja praktiliste tööde kava 1938. I C XXI. Rektori kantselei (ülikooli peahoones, tel. 1-47) on avatud äripäeviti 11—14. Ü l i k o o l i s e k r e t ä r : A. Luha, Riia maantee 28, tel. 8-53. U s u t e a d u s k o n n a , A r s t i t e a d u s k o n n a j a M a t . - l o o - d u s t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (Peeter Põllu t. 2, tel. 7-81), avatud äripäeviti 11—14. A s j a a j a j a d : M. Peterson, Riia maantee 7, krt. 1; M. Roosma, Üliõpilasmaja. õ i g u s t e a d u s k o n n a , F i l o s o o f i a t e a d u s k o n n a j a M a - j a n d u s t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (ülikooli peahoones, II korral, tel. 10-74), avatud äripäeviti 11—14. A s j a a j a j a d : S. Tiisik, Gustav Adolfi t. 70, krt. 2; M. Kool, Kloostri tn. 3, krt. 6; S. Pärli, Riia t. 72, k. 1. L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a j a P õ l l u m a j a n d u s - t e a - d u s k o n n a k a n t s e l e i (Vene t. 28, tel. 27), avatud äripäeviti 11—-14. A s j a a j a j a : A. Jurs, Kooli t. 12, krt. 1. Majandusdirektori kantselei (ülikooli peahoones, tel. 6-24), avatud äripäeviti 11—14. M a j a n d u s d i r e k t o r : E. Veldeman, tel. 16-57; elu- koht: Gustav-Adolfi t. 63, krt. 2, tel. 17-30. D i r e k t o r i a b i : H. Sultson, arhitekt, J. Liivi t. 1. P e a r a a m a t u p i d a j a : E. Asmus, Kooli t. 6, krt. 2. E k s e k u u t o r i kontor — J. Liivi t. 1, tel. 71, avatud äripäeviti 8—15. Ülikooli kassa (Ülikooli peahoones), avatud äripäeviti 10 13.30. L a e k a h o i d j a : R. Kõva, Vana Anat. (Toomimäel), krt. 39. Tähtpäevad 1938. a. I poolaastal 1. Semestri algus 15. jaanuaril, lõpp —- 1. juunil. 2. Ülikooli sisseastumise sooviavaldised, mida vastu võetakse ainult endistelt üliõpilastelt, kes soovivad õppimist jätkata, tuleb ülikooli Valitsu- sele kuni 10. jaanuarini sisse anda. 3. Viimaseks tähtajaks, mil rektori poolt maksvaks tunnustatud põh- justel immatrikulatsioon veel lubatud, on 5. veebruar. 4. õppemaksust vabastamise, õppemaksu tähta ja pikendamise, õppe- maksu osade kaupa maksmise ja abiraha saamise sooviavaldiste sisseand- mise, Vabaduse Risti kavaleride, õppursõdurite, Vabadussõja invaliidide laste ja Vabadussõjas langenute laste registreerimise viimaseks tähtpäevaks on 5. veebruar. 5. õppemaksu ja praktiliste tööde maksude õiendamise kui ka loen- gutele kirjutamise viimaseks tähtpäevaks on 23. veebruar. 6. Kõik loengud ja muu õppetöö algavad 25. jaanuaril ja ei või lõp- peda enne 7. maid. 7. Kõik üliõpilased on kohustatud hiljemalt 2 nädala jooksul pärast õppetöö algust oma aadressi ülikooli kantseleist saadaval aadressilehel üles andma. Korteri muutmisel õppeaja vältusel tuleb uus aadress hiljemalt 3 päeva jooksul ülikooli kantseleis teatada. 8. Kõik üliõpilaste organisatsioonid peavad hiljemalt 19. veebruarini oma liikmete ja juhatuse nimekirja, samuti korteri asukoha ülikooli valit- susele teatama, vastasel korral tuleb selle määruse mittetäitjate organi- satsioonide tegevuse lõpetamise küsimus otsustamisele. Pühad ja puhkepäevad 1937. a. I poolaastal Uus aasta (1. jaanuar), kolmekuningapäev (1. jaanuar), iseseisvus- päev (24. veebruar), palvepäev (9. märts), suurreede (17. märts), ülestõus- mis-pühad (17., 18. ja 19. aprill), kevadpüha (1. mai), taevaminemis-püha (26. mai), nelipühad (5. ja 6. juuni), võidupüha (23. juuni), jaanipäev (24 juuni). - õppetöö vaheaeg poolaasta keskel on 10. kuni 24. aprillini. C X X I ^ Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I 3 Auhinnatööde ained 1938. a. I. Usuteaduskonnas. 1. V a n a T e s t a m e n d i u s u t e a d u s e a l a l t : Sachar ja 12—14 ajalool ine taust j a tekk imisaeg. 2. A j a l o o l i s e u s u t e a d u s e a l a l t : a) ü h i s e elu vendade töö j a t ä h e n d u s keska ja l . b) Prohvet Maltsvet, t e m a isik, vaated, tähendus ja tegevus, eestkätt al l ikalise m a t e r j a l i alusel. 3. V õ r d l e v a u s u n d i t e a d u s e a l a l t : Madude osa Soome-ugri usundeis. 4. J u t l u s : Jut lus teksti üle: Rooma 7, 15—25 ühea eksegeeti l is-homileeti l iselt põh jendatud dispositsiooniga. II. Õigusteaduskonnas. 1. R o o m a õ i g u s e a j a l o o a l a l t : A s j a d e tähtsamaid l i ig itusi rooma õiguse arengloos (res mancipi — res nec mancipi; res mobiles — res immobiles). 2. K r i m i n a a l õ i g u s e a l a l t : Teotamine keht ivas Kr iminaa lseadust ikus (KrS-s). 3. F i n a n t s õ i g u s e a l a l t : Maksu k i n d l a k s m ä ä r a m i n e ( tuvastamine) Maksustamiskorra lduse seaduse (MKS) järgi . 4. R a h v u s v a h e l i s e õ i g u s e a l a l t : Ri ikide suktsessioon. 5. Tartu l inna poolt Jaan Tônisson'i 60. a. sü n n i p ä e v a p u h u l asutatud auhinnatöö teema: R i i g i õ i g u s e a l a l t : Demokrat i smi põhimõte Eest i Vabar i ig i põhiseadustes. 6. Fenno-Ugria Hõimubüroo poolt asutatud auhinnatöö teema: Hõimuri ik ide — Eesti, Soome j a Ungar i — k o d a n i k k u d e õiguste vas tas t ikune üht lus tamine siseri ikl ikult. (Auh indadeks on m ä ä r a t u d : I auhind Kr. 250.—, II auh ind Kr. 150.—.) 7. Ü. S. R a i m l a Vi l i s t laskogu poolt Jaan R u m m a nimel ise auhinnatöö teema: R i i g i õ i g u s e a l a l t : R i ig i vanema ja Vabar i ig i Presidendi inst i tuut Eest i konstitutsiooni- lises õiguses. (Auh innaks on m ä ä r a t u d 150 krooni.) III. Arstiteaduskonnas. 1. A n a t o o m i a a l a l t : Sõrmejoonest iku näidiste jaotus eestlastel. 2. H i s t o l o o g i a a l a l t : Lihaskoe tekk imine amnionis. 3. P a t o l o o g i l i s e a n a t o o m i a a l a l t : Vaegto i tumuse j a av i taminoosi p õ h j u s t a t u d luu- ja h a m b a m u u t u s t e taanduvusest (eksper imentaalne u u r i m u s ) . 4 C XXI. 4. B a k t e r i o l o o g i a a l a l t : Vääv l i sves in ikkäär imisest ja selle p õ h j u s t a j a i s t Eest i rav imudades. 5. S i s e h a i g u s t e a l a l t : Südame kahinate edas iandmisest selga j a peri feersetele arteeridele ja selle d iagnost i l isest tähtsusest (kli inil ine uur imus, I Sisehaiguste k l i in ik ) . 6. Askorb i inhappe er i tamisest türeotoksikooside puhul. 7. N ä r v i h a i g u s t e a l a l t : Seila turcica ehituse m u u t u s e d (Närv ik l i in iku m a t e r j a l i põh ja l ) . 8. Nahakapi l laar ide resistentsusest n ä r v i k a v a peri feersete ha iguste korral. 9. P s ü h h i a a t r i a a l a l t : Paralüüs i rav imise resultaadid Vaimuhaiguste-k l i in iku andmete järgi. 10. K õ r v a - n i n a - k u r g u h a i g u s t e a l a l t : Hääle- j a kõnelushäirete er ivormide es inevus Tartu koolieal istel lastel. 11. F a r m a k o g n o o s i a a l a l t : Droogide väär tuse m ä ä r a m i n e kromatograaf i l i se adsorptsiooniana- lüüsi abil. 12. R a k e n d u s f a r m a a t s i a a l a l t : Heksami in i lahuste v a l m i s t a m i s e s t j a sterii l imisest. 13. K e h a l i s e k a s v a t u s e a l a l t : Jalg- j a käs ipa l l imängude arenemisest Eestis. 14. K o r p ! Har jo la V i l i s t laskogu poolt es i tatud auhinnatöö teema: U u r i m u s i r a h v a l i k k u d e s t rav imisv i i s idest ühes Eest i k ihelkonnas. ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 100 krooni.) 15. Eest i Korporatsioonide Vi l i s t laskogude Li idu poolt es i tatud auhinnatöö teema: Haigei l t j a bats i l l ikandja i l t isoleeritud corynebacterium diphtheriae tüüpide j a v i ru lentsuse määramine. ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 200 krooni.) 16. Rohuteadlaste K o j a poolt es i tatud auhinnatöö teema: Müügilolevate eeterl ike õlide väär tuses t v a s t a v a l t Eest i f a r m a k o - pöale. ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 250 krooni.) 17. Eest i A k a d e e m i l i s t e Naiste ü h i n g u poolt es i tatud auhinnatöö teema: K a s v a j a d na is teha iguste osana Eestis. ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 200 krooni. Töö es i tamis tähtaeg: 1. novem- ber 1939.) 18. Tuberkuloosi V a s t u Võit lemise Sihtasutise poolt es i tatud auhinnatöö teema : Uur ida tuberkuloosi n a k k u s e lev imis t lahtise t i i s ikusha igega kokku- p u u t u v a t e 0—15 aasta v a n u s t e laste juures ühes sotsiaalhügieeni l ise olukorra k ir je ldusega. ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 150 krooni.) IV. Filosoofiateaduskonnas. 1. E e s t i k e e l e a l a l t : Es imese pi ib l i tõlke keel. 2. Vabadus ja kord keeles. 3. K u n s t i a j a l o o a l a l t : Keskaegne eh i tuskunst Eestis ja ts istertslaste mungaordu. C XXI. 4. I n g l i s e f i l o l o o g i a a l a l t : Ingl ise k i r janduse osa Eest i k i r j a n d u s e s (algusest v ä h e m a l t kun i 1905. a.). Töö võ ib ol la es i tatud k a s ingl ise või eesti keeles. 5. ü l d a j a l o o a l a l t : Entente-ri ikide vahel ised suhted aastai l enne Maailmasõda (alates II Maroko kr i is is t ) . 6. E e s t i - j a n a a b e r m a a d e a j a l o o a l a l t : Mingi Eesti k ihe lkonna a j a l u g u Suure Põhjasõ jani . 7. F i l o s o o f i a a l a l t : (Dots. A. Koort.) Materiaalse väärtuseet ika eelduste ü levaat l ik analüüs. 8. F i l o s o o f i a j a p e d a g o o g i k a a l a l t : (prof. K. R a m u l ) . Fi losoofi l iste ainete õpetamine Eesti koolis (ajalooline ülevaade, hinnang, soovid tu lev iku kohta ) . 9. Juuditeaduste Seminari auhind (100 k r o o n i ) : Juutide e lukutsete a j a l u g u Eest is lähtudes m a j a n d u s l i k k u d e s t põhjus- test j a ideelistest alustest. 10. Eesti ü l iõpi lasselts ide Vi l i s t laskogude Li idu poolt es i tatud auhinnatöö teema : Mingi val la a ja lugu. ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 150 krooni.) V. Matemaatika-loodusteaduskonnas. 1. M a t e m a a t i k a a n a l ü ü s i a l a l t : Ahe lmurdarendustest . 2. R a k e n d u s m a t e m a a t i k a a l a l t : cap lõg in i meetod d i f ferents iaa lvõrrandi te integreer imiseks teoreeti- lises põh jenduses j a prakt i l ises rakenduses. 3. A s t r o n o o m i a a l a l t : Interstel laarne m e e d i u m j a selle uurimine. 4. T e o r e e t i l i s e j a t e h n i l i s e f ü ü s i k a a l a l t : X-ki irtega m ä ä r a t u d s truktuur ide süs temaat ika mõn ingate binaarsete sulandite r ü h m a d e puhul. 5. A n o r g a a n i l i s e k e e m i a a l a l t : Eesti savide kol loidkeemil is i omadusi. 6. T a i m e m o r f o l o o g i a j a - s ü s t e m a a t i k a a l a l t : Mõne Eesti m a a k o n n a t u r b a s a m m a l d e (Sphagnaceae) f loora. 7. S e l g r o o g s e t e z o o l o o g i a a l a l t : Kahe kodumaise süsteemis lähidase selgroogse anatoomia j a bioloogia võrdlus. 8. G e o g r a a f i a a l a l t : P õ h j a - H a r j u m a a (Tal l innamaa) maa-asulast ik. VI. Loomaarstiteaduskonnas. 1. H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a a l a l t : Mao-soolekanali p innare l j ee f i arenemine veise või l a m b a loodetel. (Töö es i tamistähtpäev 1. nov. 1939.) 2. P a t o l o o g i l i s e a n a t o o m i a j a p a r a s i t o l o o g i a a l a l t . Solkmete es inemisest Tartu e k s p o r t t a p a m a j a s tapetavate l sigadel. 3. P i i m a h ü g i e e n i a l a l t : Missugune k a s v a t a m i s k e s t v u s ja - temperatuur n i n g söötme koostis osutuvad t u l e m u s r i k k a m a i k s j a s o b i v a m a i k s bakter i te a r v u määra- misel pi imas. C XXI. 4. H o b u s e k a s v a t u s e j a e k s t e r j ö ö r i a l a l t : Jõudlus selektsiooni alusena hobuste aretuses. 5. E r i p a t o l o o g i a j a t e r a a p i a a l a l t : Rav ikatse id Ephedral in ' iga hobustel (Kliinil ine u u r i m u s ) . 6. E r i b a k t e r i o l o o g i a j a s e r o l o o g i a a l a l t : Temperatuur i mlõju aglut inats iooni käigule. VII. Põllumajandusteaduskonnas. 1. M e t s a k a s v a t u s e a l a l t : Loomul ik j a kunst l ik metsauuendus j a selle tu lemused N. metskonnas. 2. M e t s a k a s u s t u s e a l a l t : Meie kast i laua tööstus. 3. P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e r i i s t a d e j a m a s i n a t e a l a l t : Saaremaa v ikat. 4. T a i m e h a i g u s t e a l a l t : T ü v e m ä d a n i k k u d e k a h j u s t u s i mõnest metskonnast . 5. V ä i k e l o o m a k a a v a t u s e a l a l t : Meie peekoni kval i teet ja selle parandamise võimalused. 6. P i i m a n d u s e a l a l t : P i i m a k a r j a puhas tamine mõne l inna või p i imatal i t ise p i i m a g a varusta- mise p i i rkonna talundeis. 7. A g r a a r ö k o n o o m i a a l a l t : Eest i p õ l l u m a j a n d u s e tasuvuse m u u t u v u s 1932—1936 (incl.) j a selle m u u t u v u s e põhjus. 8. M. W ü h n e r i kap i ta l i arvel ü lesseatud auhinnatöö teemad: II l i igi auhinnatöö teema ( v ä l j a k u u l u t a t u d 1. dets. 1936, töö esitamis- tähtaeg 1. okt. 1938). Juustutööstuse areng Eestis j a tu lev iku vä l javaated . II l i igi auhinnatöö teema: T ä h t s a m a t e põldtaimede k a s v a t a m i s e areng Eest is alates XVIII sa jandist . (Töö es i tamistähtaeg 1. okt. 1939). III l i igi auhinnatöö teema: Põl luv i l jade saakide tõus m a a p a r a n d u s - tööde mõju l . (Töö es i tamistähtaeg 1. okt. 1938.) 9. ü h i n g „Eesti Lihaekspordi" poolt es itatud auhinnatöö teema: Meie seakasvatuse praegune seisukord ja t e m a arenemisvõimalused põ l lumajanduses . ( A u h i n n a k s on rrtääratud 500 krooni. Töö es i tamistähtaeg 1. oktoo- ber 1939.) 10. Eest i Üliõpilasseltside Vi l i s t laskogude Li idu poolt ü lesseatud auhinna- töö teema: Eesti põ l lumajanduse mehhaniseer imise võimalusi. ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 150 krooni.) VIII. Majandusteaduskonnas. 1. M a j a n d u s p o l i i t i k a a l a l t : R i ig ivõ imu interventsiooni probleem r a h v a m a j a n d u s p o l i i t ikas (XX sa jandi l ) . 2. K ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e a l a l t : Ühe Eest i suur- või kesktööstuskäit ise k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s l i k analüüs. 3. R a a m a t u p i d a m i s e a l a l t : R a a m a t u p i d a m i s e üht lustamine. C XXI. 7 4. E e s t i m a j a n d u s a j a l o o a l a l t : Eesti ja Läti l innade r a h v a s t i k X I X sa jand i teisel poolel rahvuselt, kutse l t j a vanuse-rühmadelt . 5. Eest i ü l iõpi lasselts ide Vi l i s t laskogude Li idu auhinnatöö teema (väl ja- k u u l u t a t u d 1. dets. 1936, esitamise tähtaeg 1. okt. 1938). M a j a n d u s p o l i i t i k a a l a l t : Metsamajandus ja metsapol i i t ika iseseisvas Eestis. ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 300 krooni.) 6. A k a d e e m i l i s e ü h i s t e g e v u s e Seltsi auhinnatöö teema ( v ä l j a k u u l u t a t u d 1. dets. 1936. Töö esitamise tähtaeg 1. okt. 1938). Ü h i s t e g e v u s e a l a l t : Pi imaühistute ku lud j a mei l j a mu ja l . 7. Prof. N. Köstner'i poolt annetatud auhinnale teema: Eesti krooni devalvatsioon (teistkordselt). (Auhinnaks on määratud 300 krooni.) 8. K i r j a s t u s o.-ü. „Loodus'e" poolt ü lesseatud auhinnatöö teema: Tartu r a a m a t u k ir jastamise, lev i tamise j a kauplemise keskusena Eesti iseseisvuse a j a l (a ja lool is-majandusl ik uur imine ) . ( A u h i n n a k s on m ä ä r a t u d 150 krooni.) Vastu võetud Ülikooli Nõukogu poolt 11. detsembril 1928. a., muudetud 28. nov. 1933. a. Määrused auhinnatööde ja auhindade kohta. § 1. ü l iõpi laste le antakse iga aasta teaduskondade poolt auhinnaüles- anded, mil le eest r a h u l d a v a k s tunnustamise p u h u l nende v ä ä r t u s t mööda määratakse auhind (esimene, teine, ko lmas) j a antakse v a s t a v a d diplomid. Esimese ja teise auhinna saajate le m a k s e t a k s e peale selle autasu, mil le määramise l -arvestatakse esimese auhinna saamine 2 p u n k t i g a j a teise au- hinna saamine ühe p u n k t i g a n i n g ülikooli v a s t a v a aasta eelarves selleks otstarbeks ettenähtud s u m m a j a g a t a k s e tähendatud auhinna-saajate vahel vas tava l t osutunud punkt ide arvule, ku id igale esimese auhinna saa ja le mit te üle 100 krooni n i n g igale teise auhinna saa ja le mi t te üle 50 krooni ühe ülesande eest. Auhinna-ülesannete teemad m ä ä r a b ü l ikoo l i Val i tsus teaduskondade ettepanekul iga aasta kindlaks. § 2. Kir ja tööd auhinna-ülesannete üle tuleb as jaomase teaduskonna dekaani le m i n g i m ä r g u s õ n a g a pea lk i r jas varus ta tu l t h i l j emal t 1. n o v e m b r i k s ära anda. Kir jatöödele l isatakse juurde kinnises ümbr ikus, m i s s a m a mär- gusõna kannab, autori n i m i n i n g perekonnanimi ja õpiala. Auh innatöö vas tuvõtmise l a n n a b dekanaat k v i i t u n g i vä l ja . § 3. 1. detsembril, ülikooli aastapäeval, avatakse p idul ikul aktusel või tarbekorral ü l ikool i Val i tsuse koosolekul nende tööde kohta k ä i v a d ümb- rikud, m i s teaduskondade poolt auhinna-vääri l iseks tunnustatud, ja kuuluta- takse nende autorite nimed, ü m b r i k u d , mis k u u l u v a d auh innast i lma jäetud tööde juurde, põletatakse ära koosoleku ees, avamata. Samal päeva l antakse j ä r g m i s e aasta jaokss m ä ä r a t u d auhinna-ülesanded teada § 4. A u h i n n a t u d töid võib as jaomase teaduskonna esitusel ülikooli to imetustes trükkida, kui nad v ä ä r i v a d la iema t e a d u s m a a i l m a tähelepanu. § 5. Auh innatööde keele kohta m a k s a v a d ül ikool iseaduses § 102 üles- seatud, nõudmised vä i tek i r jade keele asjus. 8 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I C XXI. Ülikooli valitsuse otsus 10. dets. 1937. A u h i n n a t a v a d tööd hoitakse alal ü l i k o o l i R a a m a t u k o g u s või vas tava- tes instituutides, k u s j u u r e s töö hoiukoha m ä ä r a b v a s t a v teaduskonnakogu. A u h i n n a t a j ä ä n u d tööd antakse autoritele soovi korra l tagas i ko lme k u u jooksul 1. detsembrist arvates. Professor Peeter Põllu nim. auhind. Ülikooli nõukogu otsusel 24. veebruar ist 1931. a. on asutatud professor P. P õ l l u n imel ine iga-aastane auhind 150 krooni suuruses, m i s f i losoofia- teaduskonna m ä ä r a m i s e l antakse ühe teadusl iku auhinnatöö eest, eeskätt pedagoog ika Või eesti elu j a ku l tuur i käs i t leva aine või k a mõne teise fi lo- soof iateaduskonna aine alalt. See auhind ku i suur im teaduskonnas antava is t m ä ä r a t a k s e n imel t eriti hea töö eest. Kui ei ole es itatud säärast tööd, m i s oleks a u h i n d a m i s e k s kohane, võib auhind mõnel aastal jääda m ä ä r a m a t a . Prof. J. Bergmann ' i abiraha ladina keele õppimise edendamiseks. Prof. J. B e r g m a n on annetanud a lgkap i ta l iks 330 kr., mi l le % % mää- ratakse auh innaks üliõpilastele, kes kõige suuremat võ imet osutanud ladina keele käsi t lemisel sõnas j a k i r j a s ladina f i lo loogia seminar is — seminar i juhatuse otsusel. % % tulevad Vio osas kord aastas, n ime l t ül ikooli aastapäeval, vä l ja- andmisele. Üliõpilane, kel lele kord auhind määratud, ei või enam teist korda saada auhinda. Ühesugustel t ing imuste l on eel istatavad p u u d u s t k a n n a t a v a d üliõpilased. V ä l j a v õ t e J. Tônisson'i nim. auhinna määrustest . § 1. Tartu l innaval i tsus asutas Jaan Tõnissoni 60-a. sünn ipäeva p u h u l Tartu ül ikool i j u u r e s ergutus-auhinna ül iõpilastele uur imistöö eest meie rahva kultuur- või sotsiaalpoli iti l isele elule lähedal seisva k ü s i m u s e üle. § 2. N i m e t a t u d auh innaks m ä ä r a b Tartu l inn iga aasta eelarve korras alates 1. dets. 1929. a. ko lmsada krooni, m i s m a k s e t a k s e ül ikool i kassasse iga aasta 30. novembriks . K u i n imetatud s u m m a t ä h t a j a k s m a k s m a t a jääb, ei k u u l u t a ül ikool j ä r g n e v a aasta jaoks auh inda mi t te vä l ja . § 3. K ir ja töö teema m ä ä r a b Jaan Tõnisson vlõi tema poolt sel leks vo- l i tatud is ik või asutis. K u i Jaan Tõnisson teemat ei määra, siis teeb seda Tartu ül ikooli valitsus, arvesse võttes k a l innaval i tsuse ettepanekuid, k u i neid on tehud. A u h i n n a teema m ä ä r a m i n e sünnib ül ikooli va l i t suse poolt, ku i eespool k i r j e l d a t u d vi is i l m ä ä r a t u d teema temale v a s t a v a l aastal esime- seks oktoobr iks mi t te teada pole antud. § 6. K u i õ igusteaduskonna poolt k a k s või m i t u tööd auh inna saamise mõttes üheväär i l i seks on arvatud, si is võ idakse iõ igusteaduskonnakogu otsusel m ä ä r a t a kõigi le ühesuurune autasu, s. o. 300 krooni ära jaotada ühe- võrdselt kõigi auh innasaa ja te vahel. § 7. K u i õ igusteaduskonna arvates ü k s k i auhinna saamiseks esitatud töö auhinda ei väär i või ka kui ühteg i tööd esitatud pole, siis j ä ä b auhind sel aastal v ä l j a a n d m a t a ja a r v a t a k s e j ä r g m i s e aasta auh inna juurde, kus- juures seda j ä r g m i s e l aastal, k u i k a edaspidi s u m m a d e suurenemisel vä l ja- a n d m a t a auhindade arvel, võ ib j a g a d a m i t m e a u h i n n a s a a j a vahel. Samut i võ ib õ igusteaduskonnakogu auhinna 300 kr. ühel aastal j a g a d a m i t m e au- h i n n a s a a j a vahel nende tööde väärtuse seisukohalt, arvates I auh innaks 150 krooni, II auh innaks 100 krooni j a III auh innaks 50 krooni, või ette võttes teistsuguse jaotuse o m a äranägemise j a h innagu järgi . § 9. Auh innatööd tu leb k i r j u t a d a eesti keeles. 9 V ä l j a v õ t e mag. geogr. Jaan R u m m a nimel ise auh inna määrustest . § 1. A u h i n d m ä ä r a t a k s e Tartu ül ikooli ül iõpilasele eestikeelse teadus- l iku töö eest k o d u m a a uur imise alalt. § 2. A u h i n d m ä ä r a t a k s e v a s t a v a teaduskonna poolt (§ 6) par imale tööle, m i s v ä l j a k u u l u t a t u d teemale on es i tatud (§ 4), k u s j u u r e s auh innaks on E. Ü. S. „Raimla" poolt lubatud s u m m a (§ 3) täies ulatuses, ku i see pa- r i m töö r a h u l d a b kõik teaduskonnakogu poolt ü lesseatud nõuded I a u h i n n a väär i l i seks tunnustatavate tööde kohta; ku i a g a a u h i n n a t a v töö on II au- hinna vääril ine, si is m ä ä r a t a k s e auh innaks % (pool) lubatud s u m m a s t (§ 3). V ä l j a v õ t e Eest i Üliõpilaste Seltside Vi l i s t laskogude Li idu (ÜVL'i) auhinna põhimäärustest. § 1. Tartu Ülikooli 300 aasta kes tuspäeva mä les tamiseks a s u t a b Eest i Üliõpilaste Seltside Vi l i s t laskogude Liit T a r t u Ülikooli j uures auh inna n i m e all Eest i ü l iõp i laste Seltside Vi l i s t laskogude Li idu ( lühendatult ÜVL'i) auhind. § 2. A u h i n n a otstarve on edendada k o d u m a a a inest ikku p u u t u v a t teadus l ikku tööd. § 3. A u h i n n a teema m ä ä r a b ÜVL'i juhatus. § 4. T e e m a j a esitatud tööde h i n n a n g u tu lemused k u u l u t a t a k s e v ä l j a Ülikooli v a s t a v a teaduskonna poolt Ülikooli aastapäeval. Tööde esitamise, h indamise ja h i n n a n g u tu lemuste v ä l j a k u u l u t a m i s e kord üht ib üliõpilas- auhindade suhtes k e h t i v a korraga, v ä l j a a r v a t u d tööde es i tamise aeg. § 5. Tööd tu leb esitada vas tava le teaduskonnale töö h i n n a n g u tule- m u s t e v ä l j a k u u l u t a m i s e aasta 1. oktoobriks. § 6. Töö tegemise a j a kestus, m i s ei tohi ü le tada kahte aastat, mää- rab igakordse l t ÜVL'i juhatus. § 7. A u h i n n a t ö ö autor i teks v õ i v a d olla T a r t u Ülikooli praegused ja endised ül iõpi lased j a kõik need isikud, kes on lõpetanud Tartu Ülikooli või mõne m u u k õ r g e m a õppeasutise, v ä l j a a r v a t u d väl isr i ik ide kodan ikud j a Tartu Ülikooli määra l i sed teaduste õpetajad. § 8. A u h i n n a suuruse m ä ä r a b enne teema es i tamist igakordse l t ÜVL. Esia lgu on selle suurus 300 kr. § 9. Es i tatud tööd peavad sisult v a s t a m a v ä h e m a l t magis tr i töö nõuetele. § 10. A u h i n d antakse nõuetele vas tava le par imale tööle. Kui tööd või töö ei v a s t a täpselt nõuetele, ku id v ä ä r i v a d s i iski h i n d a j a t e a r v a t e s tähele- panu, si is on h i n d a j a d õ igustatud auh inna s u m m a t v ä h e n d a m a või teda m i t m e autori vahe l j a g a m a oma nägemise järgi . Eest i Korporatsioonide Vi l i s t laskogude Li idu (EKVL' i ) auh inna määrused. 1. Eest i Korporatsioonide Liidu 20. j a oma 5. aastapäeva mälesta- m i s e k s asutab Eest i Korporatsioonide Vi l i s t laskogude Li it ( lühendatult E K V L ) E. V. Tartu ü l ikoo l i juures auhinna n ime all: Eest i Korporatsioo- nide Vi l i s t laskogude Li idu (EKVL' i ) auhind. 2. E K V L ' i auh inna otstarve on ergutada ül iõpi lasi teadusl ikule tööle Eest i a inest iku käsit lemiseks. A u h i n n a teema m ä ä r a b E K V L ü l i k o o l i vas- t a v a teaduskonna kaudu. See peab es i tatud o lema Ülikoolile h i l j e m a l t 1. n o v e m b r i k s ja s a m a k s a j a k s tu leb k a a u h i n n a s u m m a sisse m a k s t a . 3. A u h i n n a suuruse enne t e m a es i tamist m ä ä r a b E K V L . K u n i edas- pidiseni on selle s u u r u s iga l aasta l 200 krooni. 4. Auh innatööde autorite, tööde teemade vä l jakuu lu tamise , tööde esi- tamise, h indamise j a h indamis tu lemuste v ä l j a k u u l u t a m i s e n i n g autoriõiguste 10 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I c x x i . t suhtes m a k s a v a d Ülikoolis ü l iõpi lasauhinnatööde kohta k ä i v a d määrused, v ä l j a a r v a t u d erinevused auhinna määramise suhtes (5). 5. K o g u auhind (200 kr.) m ä ä r a t a k s e töö eest, m i s v a s t a b auhinnatöö esimese auh inna hea töö nõuetele. K u i seesuguseid töid on esitatud mitu, siis tuleb k o g u auhind m ä ä r a t a parimale. V ä l j a v õ t e põhimäärustest Eest i Vabar i ig i Tartu Ülikooli juures asuva Mathias Wühner'i kapitali valitsemise ja kasutamise kohta. § 1. M. Wühner'i kapital on asutatud Tartu ü l i k o o l i juurde 28. märt- sil 1935. a. surnud Mathias W ü h n e r ' i testamendi § 6 soovile vastavalt , testamenhi teg i ja po ja Erich'i mälestuseks. § 2. M. Wühner'i kapitali otstarve on Eesti põl lumajandusteaduse edendamine iga-aastaste auhindade j a g a m i s e teel neile isikutele, kelle tööd põ l lumajandus l iku le teemale v a s t a v a l aastal Põ l lumajandus-teaduskonna poolt auh innatud käesolevas põhimääruses et tenähtud korras. § 8. M. Wühner'i kapitali arvel määratakse k o l m l i iki auhindu. Kõi- kide auhinna-saajate v ä l j a k u u l u t a m i n e to imub Ülikooli aastapäeval. A u h i n - damisele k u u l u v a d ainult eestikeelsed tööd. § 9. Esimese li igi auhinnatööna tuleb arvestada ja auh innata üht p a r e m a t v i imase ko lme kalendri-aasta jooksul p õ l l u m a j a n d u s e alal k i r ju ta- tud või t rük i tud tööd, mi l le Tartu ü l ikoo l i Põ l lumajandus-teaduskond on selle väär i l i seks tunnustanud s a m a teaduskonna mõne l i ikme esitusel. Töö võib koostatud olla kas autori enese a lgatusel ja v a b a l teema va l iku l või mõne õppejõu juhatusel. A u t a s u esimese li igi auhinna alal võib m ä ä r a t a va id Eest i kodakondsusse kuu luva i le is ikui le (muus osas ei ole selle l i igi auhinna andmine p i i ratud) . Selleks a u h i n n a k s m ä ä r a t a k s e M. Wühner'i kapitali puhastulu osa, mis jääb v a b a k s peale II j a III l i igi auhindade mää- ramist. Igal eelarve-aastal võib auhindamisele tul la va id ü k s a inus töö I l i igi alal. § 10. Teise l i igi auhinnatööde alal tu levad auhindamisele tööd, m i s on k i r j u t a t u d ülikooli aastapäeval v ä l j a k u u l u t a t u d II l i igi teemale. M. Wüh- ner'i kapitali II liigi auhinnatöö teemale võ ivad esitada töid T a r t u ü l ikoo l i praegused ja endised ül iõpilased n i n g isikud, kes on lõpetanud T a r t u ü l i - kooli või põ l lumajanduse alal mõne m u u k õ r g e m a õppeasutise, v ä l j a a r v a t u d v ä l i s m a a kodan ikud j a Tartu Ülikoolis amet is olevad määra l i sed õppejõud. II l i igi auhinnatöö peab sisult j a u latuselt v a s t a m a v ä h e m a l t magis tr i töö nõuetele. II liigi töö tegemiseks antakse aega ü k s aasta j a 10 kuud, s. o. töö tuleb Põl lumajandus-teaduskonnale esitada 1. oktoobriks v ä l j a k u u l u t a - misele j ä r g n e v a l teisel aastal. Töö tuleb varus tada (sellekohase m ä r g u - sõnaga ja ) m ä r k u s e g a „Wühner i kapita l i II l i ig i auhinna saamiseks". Töö teema m ä ä r a b Põl lumajandus-teaduskond, igal aastal va id ühe. II l i igi tööde auhindadeks m ä ä r a t a k s e kun i 35% kapita l i puhastu lus t töö es i tamise aastal. A u h i n d a d e k s m ä ä r a t u d s u m m a antakse kõige p a r e m a töö esitajale. Selle s u m m a j a g a m i n e võib to imuda va id erandjuhtudel . § 11. K o l m a n d a l i igi auhinnatööde alal tu levad auhindamisele Tartu Ülikooli ül iõpilaste tööd, mis on k i r j u t a t u d ülikooli aastapäeval v ä l j a k u u - lutatud M. W ü h n e r i kapita l i III l i igi auhinnatöö teemale. A u h i n n a teema m ä ä r a b Tartu ü l ikoo l i Põl lumajandus-teaduskond. Töö tegemise a j a kes- tus on 10 kuud, s. o. töö peab es i tatama Põl lumajandus-teaduskonnale järg- miseks 1. oktoobriks. Töö peab olema varus ta tud (vastava m ä r g u s õ n a g a n ing) m ä r k u s e g a „Wühner i kapita l i III l i igi auhinna saamiseks". III l i igi auhinnatööde autasudeks võ ib kasutada kun i 20% v a s t a v a eelarveaasta puhastulust . III l i igi tööde auhindadeks m ä ä r a t u d s u m m a a,ntakse k a s p a r e m a töö es i ta ja le või j a g a t a k s e kuni ko lme p a r e m a töö esitanud üliõpi- lase vahel v a s t a v a l t teaduskonna otsusele. C XXI. Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I 11 „Eesti L ihaekspordi" poolt m ä ä r a t u d auhinnale es i tatud tööd peavad v a s t a m a s isult magistr i töö nõuetele. Tööd võ ivad esitada kõik praegused j a endised Tartu Ülikooli ül iõpi lased ja Tartu ü l ikoo l i ehk mõne m u u kõr- g e m a p õ l l u m a j a n d u s l i k u õppeasutise lõpetanud Eest i r i ikkondsusse kuulu- vad is ikud. Loengute ja praktiliste tööde kava. Usuteaduskond. Bulmerincq, A., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Aberdeen) , V a n a Tes- tamendi usuteaduse j a semi keelte korral ine professor. 1) V a n a T e s - t a m e n d i s i s s e j u h a t u s II, 2 t., e., r. 9—10, aud. 3. 2) G e n e - s i s e s e l e t u s , 3 t., t., n., 1. 9—10, aud. 3. 3) V a n a T e s t a m e n d i p r a k t i k u m (psalmid), 1 t., k. 9—10, aud. 3. 4) A r a a b i a k e e l . e d a s i j õ u d n u i l e , (Fischeri krestomaat ia ) , 1 t., t. 8—9, aud. 3. (Loeb saksa keeles) . — Kõnetunnid : lektoor iumis är ipäevi t i kell 10. Aas lava, S., mag. theol., Uue Testamendi usuteaduse ad junktprofessor , dekaan. 1) M a t t e u s e e v a n g e e l i u m i s e l e t u s , 3 t., t., n., 1. 16—17, aud. 3. 2) J e e s u s e e 1 u II, 1 t., k. 12—13, aud. 3. 3) S e m i - n a r : L u u k a e v a n g e e l i u m 1—2, 2 t., r. 17—19, seminaris. — Kõnetunnid : t. 17—18 j a n. 11—12 dekanaadis ; peale loenguid j a prakt i- k u m i lektoor iumis resp. seminaris. Sild, O., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Riia), ajalool ise usuteaduse korral ine professor. 1) D o g m a d e i u g u , 3 t., n., r. 12—13, 1. 11—12, aud. 3. 2) K o d u m a a k i r i k u l u g u I, 2 t., n. 17—18, 1. 12—13, aud. 3. 3) S e m i n a r : I K l e m e n s i k i r i ( jä tk ) , 1 t., r. 16—17, seminaris. — Kõnetunnid : peale loenguid j a p r a k t i k u m i lektoor iumis resp. seminaris; kodus (Kindral Rõdra t. 10, tel. 7-48) 1. 15—16. Kõpp, J., dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tege- l iku usuteaduse korral ine professor. 1) H i n g e h o i d , 2 t., t. 11—13, aud. 3. 2) H o m i l e e t i k a II, 1 t., e. 11—12, aud. 3. 3) K ü b e r -• n e e t i k a (lõpp), 1 t., n. 11—12, aud. 3. 4) H o m i l . - k a t e h e e t . s e m i n a r , 3 t., k. 10—12, seminaris, n. 18.30—19.30 ( i lma akadeemi- lise veerandi ta) kir ikus. — Kõnetunn id : lektoor iumis resp. seminar is peale loenguid j a prakt ikumi . Süstemaati l ise usuteaduse pro fessuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Taul, J., dr. theol., dotsent. 1) D o g m a a t i k a, 4 t., t., k., n., r. 13—14, aud. 3. — Kõnetunnid : peale loenguid lektooriumis. Salumaa, E., m a g . theol. 1) E e t i k a p r a k t i k u m , 2 t., e. 17—19, seminaris. — Kõne- tunnid: sea lsamas peale prakt ikumi . Masing, U., mag. theol., võrd leva uskudeteaduse a d j u n k t p r o f e s s o r i k. t. 1) E e s t i - S o o m e u s u n d 2 t,, n., r, 15—16, aud. 3. 2) U s u n d i p s ü - h o l o o g i l i n e p r a k t i k u m , 2 t., t. 18—20, seminaris. 3) U s u n d i - f i l o s o o f i l i n e p r a k t i k u m , 2 t., k. 15—17, seminaris. — Kõne- tunnid : peale loenguid ja p r a k t i k u m i lektoor iumis resp. seminaris. Martinson, V., cand. theol. (Petrogr. Vaimul . A k a d . ) , apost l iku õigeusutea- duse korral ine professor. 1) D o g m a a t i k a I, 2 t., e. 12—13, r. 11—12, seminaris. 2) L i t u r g i k a II, 2 t., e. 11—12, r. 10—11, seminaris. 3) K o d u m a a õ i g e u s u k i r i k u l u g u , 2 t., k. 10—12, aud. 3. — Kõnetunnid : n. 11—12 dekanaadis ja peale loenguid lektoor iumis resp. seminaris. 12 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I C XXI. j D o t s e n d i d . Taul, J., dr. theol., dotsent. Vt. süstemaati l ise usuteaduse professuur. Rahamägi , H. B., dr. theol., dr. theol. h. c. (Uppsala) , end. korr. professor, pi iskopp. 1938 I sem. loengute p idamise kohustusest vabastatud. Seesemann, O., mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol. h. c. (Er- langen) , prof. emer. 1) U u e T e s t a m e n d i s i s s e j u h a t u s , 2 t., e., n. 10—11, aud. 3. 2) Peab ülesandel p r a k t i k u m i : J e e s u s e t ä - h e n d a m i s s õ n a d , 1 t., t. 17—18, seminaris. (Loeb saksa keeles). — Kõnetunnid: peale loenguid j a p r a k t i k u m i lektoor iumis resp. seminaris. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Salumaa, E., mag. theol. Vt. süstemaati l ise usuteaduse professuur. Võrk, E., ülikooli muus ikaõpeta ja . H a r j u t u s i k i r i k u m u u s i k a s ü h e s v a s t a v a t e s e l e t u s t e g a , 2 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. Jõks, R., ab i jõud m u u s i k a alal. H ä ä l e s e a d m i n e , 2 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. Õigusteaduskond. Uluots, J., dr. jur. h. c. (Szeged), Eest imaa õiguse a ja loo korral ine professor. 1) õ i g u s e ü l d õ p e t u s , 2 t., e. 10—12, aud. 1. 2) E e s t i m a a õ i g u s e a j a l u g u , 4 t., t., 1. 9—11, aud. 5. 3) P r a k t i l i s i t ö i d õ i g u s e a j a l o o s , 2 t. (kahe nädala t a g a n t ) e. 16—18, õ igust . Sem. Lai 34. — Kõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Ein, E., dr. jur., Rooma (õiguse korral ine professor. 1) R o o m a õ i g u s e s ü s t e e m , 6 t., t. 12—14, aud. 5, k., n. 12—14, aud. 1. 2) P r a k t i - l i s i t ö i d , aeg j a koht kokku leppe l kuu la ja tega. — Kõnetunn id : üli- kooli lektoor iumis peale loenguid. .Maim, N., dr. jur., r i ig iõiguse korral ine professor. 1) R i i g i õ i g u s j a õ i g u s e f i l o s o o f i a ( ü h e s p r a k t i l i s t e t ö ö d e g a ) , 6 t., k. 17—19, aud. 1, n., r. 17—19, aud. 2. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kl i imann, A.-T., dr. jur., ha ldusõiguse j a -protsessi korral ine professor. 1) H a l d u s õ i g u s II, ü l d k u r s u s e e r i o s a , 4 t., e. 10—12, r. 10—12, aud. 2 2) H a l d u s p r o t s e s s u a a l n e k o m m e n t a a r s e m i n a r , 2 t., 1. 10—12, aud. 2. — Klõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Vt. ka A . Palvadre, õppeülesandetäi t jate osas, lk. 13. Tsiv i i lõ iguse j a -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Uluots, J., korr. prof. 1) T s i v i i l õ i g u s e ü l d o s a , 2 t., r. 16—18, aud. 1. — Ilus, E., mag. jur, v a n e m assistent. 2) T s i v i i l õ i g u s e eriosa, 4 t., t., k. 16—18, aud. 2. 3) P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l - õ i g u s e s j a - p r o t s e s s i s , 2 t, n. 16—18. õ igust . Sem. Lai 34. — Grünthal, T., mag. jur., Riigikohtu liige. 4) T s i v i i l p r o t s e s s , 3 t., 1. 9—12, aud. 6. — Klõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Kadari, H., mag. jur., kr iminaalõ iguse j a -protsessi erakorral ine professor, dekaan. 1) K r i m i n a a l õ i g u s , 2 t., k. 9—11, aud. 2. 2) P r a k t i - l i s i t ö i d k r i m i n a a l õ i g u s e s , 2 t., k. 15—17, Kriminal is t ika- kabinet i ruumides, Lai 34, (III kord) . — Kõnetunnid: ülikooli lektoo- riumis peale loenguid ja dekanaadis k. 11—12, r. 10—%11. C XXI. 13 õ u n a p , R., kr imina l i s t ika õpetaja. 1) K r i m i n a l i s t i k a , 2 t., t. 18—20. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k r i m i n a l i s t i k a s , 2 t., n. 18—20. Kri- minal ist ika-kabinet i ruumides, Lai 34 (III kord ) . — Kõnetunnid : seal- samas peale loenguid ja prakt i l is i töid. Vaabel, J., dr. jur., f inantsõ iguse erakorral ine professor. 1) F i n a n t s õ i - g u s : a) ü l d k u r s u s : f i n a n t s h a l d u s , 2 t., t. 8—10, aud. 1. b) m a k s u n d u s õ i g u s e e r i k u r s u s : m a k s u s e a d u s t e t e h - n i k a ( h a r j u t u s t e g a ) , 2 t., e. 18—19, t. 11—12. õ igust . Sem. Lai 34. 2) R i i g i m a j a n d u s t e a d u s : ü l d k u r s u s ( h a r j u t u s - t e g a ) , 2 t., e. 14—16, aud. 5. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Piip, A., rahvusvahel ise õiguse korral ine professor. 1) R a h v u s v a h e - l i n e õ i g u s , 4 t., t. 11—13, k. 10—12, aud. 1. 2) P r a k t i l i s i t ö i d r a h v u s v a h e l i s e s õ i g u s e s , 2 t., t. 18—20, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Kaubandusõ iguse j a -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Piip, A., korr. prof. 1) K a u b a n d u s õ i g u s, 4 t., e. 12—14, aud. 2, t. 13—14, aud. 1, k. 12—13, aud. 2. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k a u - b a n d u s õ i g u s e s , 2 t., e. 16—18, dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Leesment, L., dr. jur., ts iv i i lõiguse a d j u n k t p r o f essor. 1) R o o m a õ i g u s - l u g u ü h e s p r a k t i l i s t e t ö ö d e g a , 4 t., k., r. 9—11, aud. 5. 2) T s i v i i l õ i g u s e e r i k u r s u s , 2 t., 1. 16—18, aud. 1. 3) K r i m i - n a a l õ i g u s k e s k a j a l E e s t i s , 1 t., k. 12—13, õ igust . Sem. Lai 34. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kurtshinski, M., dr. jur., teoreetilise r a h v a m a j a n d u s t e a d u s e korral, professor. 1) P o l i i t i l i n e ö k o n o o m i a , 4 t., k., n. 12—14, aud. 5. 2) P r a k - t i l i s i t ö i d p o l i i t i l i s e s ö k o n o o m i a s , 1 t., ülenädalati, aeg kokkuleppe l kuu la ja tega, Statist ika-ökonoomil ises kabinetis, Gildi 8. 3) S t a t i s t i k a , 2 t., r. 12—14, aud. 2. 4) P r a k t i l i s i t ö i d s t a t i s - t i k a s , 1 t. ülenädalati, aeg kokku leppe l kuu la ja tega . Statistika-öko- noomil ises kabinetis, Gildi 8. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Palvadre, A., Ri ig ikohtu abiesimees. Loeb ülesandel : H a l d u s p r o t s e s s ü h e s h a r j u t u s t e g a , 2 t., 1. 10—12, Haldusteaduste-sem. Lai 34. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Grünthal, T., mag. jur., Riigikohtu liige. Loeb ü lesandel: P r a k t i l i s i t ö i d t s i v i i l p r o t s e s s i j a - õ i g u s e a l a l , 2 t., 1. 16—18, Õi- gust. Sem. Lai 34. — Kõnetunnid: sea lsamas peale prakti l is i töid. Räägo, R., Ri ig ikohtu prokurör. Loeb ülesandel : 1) K r i m i n a a l p r o t - s e s s i t., e. 9—11. 2) K r i m i n a a l p r o t s e s s i h a r j u t u s i , 2 t., e. 11—13, aud. 5. — Kõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Kann, P., Ri ig ikohtu liige. Loeb ülesandel : S l õ j a k r i m i n a a l õ i g u s e e r i k ü s i m u s i , 2 t., 1. 12—14, aud. 2. — Klõnetunnid: ül ikooli lektoo- r iumis peale loenguid. Mägi, A., mag. jur., v a n e m assistent. Loeb ülesandel : 1) E e s t i j a n a a - b e r r i i k i d e r i i g i õ i g u s , 2 t., e. 16—17, aud. 2 ja 17—18, aud. 6. 2) XVIII j a X I X s a j a n d i õ i g u s f i l o s o o f i l i s i õ p e t u s i , e. 18—19, aud. 6. 3) P r a k t i l i s i t ö i d r i i g i õ i g u s e a l a l (koos prof. N. Maim' iga), aeg ja koht teatatakse h i l jem. — Kõnetunnid : üli- kooli lektooriumis peale loenguid. 14 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I C XXI.^ Nurk, M., mag. jur. Loeb ülesandel: ü ü r - r e n t , 2 t., n. 15—17, aud. 4. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Lender, U., mag. jur. Loeb ülesandel : R a h v u s v a h e l i n e e r a õ i g u s , 1 t., (kahe nädala tagant ) , 1. 15—17, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Rooks, G., dr. med., kohtu l iku arst i teaduse erakorral ine professor. Loeb ülesandel: K o h t u l i k a r s t i t e a d u s , II osa, 2 t., 1. 12—14, Kohtu- l iku Arst i teaduse Inst i tuudi aud., V a n a s Anat . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor Loeb ülesandel: V e n e s e a d u s t e l u g e m i n e , 2 t., e. 9—10, aud. 4., t. 8—9, aud. 6. — Kõ- netunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Madissoon, H., dr. med., kohtu l iku arst i teaduse dotsent. Loeb vabataht l iku ainena : V a l i t u d p e a t ü k k e k o h t u a r s t i t e a d u s e s t , II osa,. 2 t., n. 17—19. Patoloogia-inst, Uues A n a t o o m i k u m i s , Näituse 2. — Kõ- netunnid: sealsamas peale loenguid. D o t s e n d i d . Grimm, D., dr. jur. prof. emer. Käesoleval semestri l ei loe. T j u t r j u m o v , I., prof. emer. Loengutest teatatakse h i l jemini . Arstiteaduskond. Veinberg, E., dr. med., anatoomia korral ine professor. 1) I n i m e s e a n a - t o o m i a II, 5 t., e., t., k., n., r. 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a - t o o m i a s , 15 t., e., k., n., r. 15—18. Vanas A n a t o o m i k u m i s (Toomi- mäe l ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Aunap, E., dr. med., histoloogia ja embrüoloogia ad junktprofessor . 1) H i s - t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t., r. 12—13, k. 9—10, 1. 11—12. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s , 4 t., k. 10—12, 1. 12—14. V a n a s A n a t o o m i k u m i s (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tiitso, M., dr. med., füs ioloogia j a füsioloogi l ise keemia ad junktpro fessor . 1) F ü s i o l o o g ia j a f ü s i o l o o g i l i n e k e e m i a , 5 t., e. 9 — l l r t., n., r. 9—10. 2) F ü s i o l o o g i l i n e j a f ü s i o l o o g i l i s - k e e - m i 1 i n e p r a k t i k u m , 4 t., t., r. 10—12. Füsioloogia-inst i tuudis (Näi- tuse t. 2). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Farmako loog ia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : dots. G. Kingisepp. 1) E k s p e r i m e n t a a l n e f a r m a k o l o o g i a j a t o k - s i k o l o o g i a II, 4 t., e., t., n., r. 9—10. 2) F a r m a k o t e r a a p i a (ühes h a r j u t u s t e g a retseptide k i r j u t a m i s e s ) , 2 t., n., 1. 12—13. — Dr. med. E. Käer-Kingisepp: F a r m a k o l o o g i a j a t o k s i k o l o o g i a , 4 t. ( farmaats ia ül iõpi lastele). A e g kokkuleppe l kuu la ja tega . V a n a s A n a - toomikumis (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Väides, A., dr. med., üldise patoloogia ja patoloogil ise anatoomia korra l ine professor. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a t o o m i a , 6 t., t., n., r. 8—9, k. 9—io, t. 10—11, e. 11—12. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p a t o l o o g i - l i s e s h i s t o l o o g i a s , 4 t., e. 12—14, n. 10—12. 3) K l i i n i l i s e d s e k t s i o o n i d , ennelõunastel tundidel, v a s t a v a l t kl i inikutele. Pato- loogia-instituudis (Näituse tän. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. C XXI. J 15 S a m m u l , A., dr. med., hügieeni korral ine professor. 1) H ü g i e e n , 3 t., n. 12—13.30, 1. 11—12.30. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h ü g i e e n i s , 3 t., n. 13.30—15, 1. 12.30—14. 3) õ p p e k ä i g u d , 3 t. näd. A e g kokkulep- pel osavõt jatega. Hügieeni-instituudis (A ia tän. 46). — Kõnetunnid seal- s a m a s peale loenguid. Schlossmann, K., dr. med., bakterioloogia korral ine professor. 1) E r i b a k - t e r i o l o o g i a , 3 t., e., k., r. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d b a k - t e r i o l o o g i a s , 3 t., k., r. 11.—12.30. Bakterioloogia-inst. ( A i a tän. 46). 3) I n f e k t s i o o n i h a i g u s t e - k l i i n i k , 1 t., n. 16—17. Linna n a k k u s h a i g u s t e ha ig las (Aleksandr i tän. 80. Loeb dots. F. L e p p ) . -— Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Masing, E., dr. med., eripatoloogia d iagnost ika ja teraapia korral ine pro- fessor. 1) I s i s e h a i g u s t e - k l i i n i k , 6 t., e., t., k., n. 9.30—11. 2) P a t o l o o g i l i n e f ü s i o l o o g i a , 1 t., n. 18—19. (Loeb saksa keeles) . I Sisehaiguste-kl i inikus (Toomimäel ) . — Kõnetunnid: sealsa- m a s peale loenguid. Wadi , W., dr. med., eripatoloogia, d iagnost ika ja teraapia korral ine profes- sor. 1) D i a g n o s t i k a II, 3 t., t. 11—14. 2) II s i s e h a i g u s t e - k l i i n i k , 4 t., k. 9—11, 1. 12—14. Loeb ülesandel : 3) K l i i n i l i s e k e e m i a j a m i k r o s k o o p i a p r a k t i k u m , 3 t. ( farmaats ia üli- õpilasile), r. 12—15. II s isehaiguste-kl i in ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Eripatoloogia, d iagnost ika j a teraapia pro fessuur (polikl i inik) — v a - k a n t n e . Loevad ülesandel: dots. F. Lepp ja dots. A . A r r a k . S i s e - h a i g u s t e p o l i k l i i n i k , 6 t., e., n., r. 15—17 ( k u m b k i ko lm tundi näd.) . Pol ik l i in ikus (Gustav A d o l f i tän. 12). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Karell, U., dr. med., k i rurg ia erakorral ine professor. 1) II h a a v a k l i i - n i k , 5 t., e., n. 10—12, 1. 10—11. 2) K l i i n i l i s e d l õ i k u s e d s e l e - t u s t e g a p r a k t i k a n t i d e l e , i gapäev kel la 8 alates. II Haava- kl i in ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. K i r u r g i a pro fessuur ( fakul teedik l i in ik) — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : 1) I h a a v a k l i i n i k , 5 t., prof. U. Karell, 2 t., k. 12—14; prof. B. Jürgens, 2 t., e. 12—14; dots. A . L inkberg, 1 t., r. 10—11. 2) K l i i n i l i - s e d l õ i k u s e d s e l e t u s t e g a p r a k t i k a n t i d e l e , i gapäev kel la 8 alates. I haavak l i in ikus (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Günekoloogia j a sünni tusabi professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. emer. J. Miländer. S ü n n i t u s a b i j a n a i s t e h a i g u s t e õ p e t u s , 1 t., k. 17—18. Dots. R. Kle i tsman. 1) N a i s t e k l i i - n i k , 6 t., e., t., n., r. 8—9.30. 2) N a i s t e h a i g u s t e d i a g n o s - t i k a , 1 t., k. 8—9. Naistekl i in ikus (Toomimäel ) . — Kõnetunnnid : seal- samas peale loenguid. Lüüs, A., dr. med., pediaatr ia korral ine professor. L a s t e h a i g u s e d j a k l i i n i k , 4 t., e., t., k., n. 11—12. Lastek l i in ikus (Veski tän. 6). — Kõ- netunnid: sea lsamas peale loenguid. Puusepp, L., dr. med. (Peterb. Sõjav. Arst i t . A k a d . ) , dr. med. h. c. (Padua), dr. med. h. c. (Stefan Bathory ülik. Vi lnos), Portugal i Teaduste Akadee- mia j a Torino Arst i tead. A k a d e e m i a k. 1., Pari is i K irurg ia A k a d e e m i a l.-kaast., neuroloogia korral ine professor. 1) N e u r o p a t o l o o g i a , 2 t., t. 13—15. 2) N ä r v i h a i g u s t e - k l i i n i k , 3 t., k. 11—12, r. 10—12. Närv ik l i in ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. 16 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I C XXI. Bresowsky, M., dr. med., psühhiaatr ia korral ine professor. 1) ü l d i n e p s ü h h o p a t o l o o g i a , 2 t., t., r. 18—19. 2) V a i m u h a i g u s t e k l i i n i k j a p o l i k l i i n i k , 2 t., t. 10—12. 3) P s ü h h o p a a t i l i - s e d k o n s t i t u t s i o o n i d , r e a k t s i o o n i d j a a r e n e m i s e d , 2 t., k. 17—19. Vaimu- ja närv iha iguste-k l i in ikus (Tall inna tän. 48). — Kõnetunnid: sealsamas är ipäevi t i 11—12. Uudelt, J., dr. med., o f ta lmoloogia korral ine professor. S i l m a h a i g u - s e d j a - k l i i n i k , 6 t., e., t., n., r. 9—10, 1. 8—10. Si lmakl i in ikus (J. K u p e r j a n o v i j a Val l ikraav i t. n u r g a l ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Rooks, G., dr. med., kohtu l iku arst iteaduse erakorral ine professor. 1) K o h - t u l i k a r s t i t e a d u s , 3 t., n., 1. 11—12, r. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d s a m a s a i n e s , l t . A e g kokkuleppel . 3) L a h k a m i s i (ma- ter ja l i u latuse järg i ) , kel la 12—14. V a n a s A n a t o o m i k u m i s (Toomimäel ) . — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Paldrok, A., dr. med., dr. med. h. c. (Upsala), M. A. N., M. S. M. Svecanae, dermatoloogia ja veneroloogia korral ine professor. 1) S u g u h a i g u - s e d, 4 t., t. 12—14, k., n. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d (mittesun- dusl ik) , 2 t., k., n. 13—14. Pol ik l i in ikus (Gustav A d o l f i tän. 12). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Saareste, E., dr. med., kõrva-, nina- ja k u r g u h a i g u s t e korral ine professor, dekaan. 1) K (õ r v a-, n i n a - j a k u r g u h a i g u s e d, 4 t., k., L 15—17. Pol ik l i in ikus (Gustav A d o l f i tän. 12). 2) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g e t e v a s t u v õ t m i n e j a p r a k t i l i s e d h a r - j u t u s e d , 18 tundi, är ipäevit i 14—17. Polikl i inikus. 3) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g e t e o p e r a t s i o o n id j a k l i i n i l i n e r a v i m i n e . Är ipäev i t i 11—14. I haavak l i in ikus (Toomimäel ) . — Kõ- netunnid : pol ik l i in ikus peale loenguid. Stamm, J., dr. pharm., f a r m a k o g n o o s i a korral ine professor. 1) F a r m a - k o g n o o s i a , e r i l i n e (VI ja VII sem. ül iõpilasi le), 4 t., t., r. 10—12. 2) D r o o g i d e m i k r o s k o o p i l i n e a n a t o o m i a (VI sem. üli- õpilasi le), 1 t., e. 10—11. Histoloogia-instituudis. 3) F a r m a k o g - n o o s i a m i k r o s k o o p i l i n e p r a k t i k u m , I o s a (VI sem. üli- õpilasile), 5 t., e. 11—13, n. 10—13. Histoloogia-instituudis. 4) K o h - t u k e e m i a p r a k t i k u m , II o s a (VI sem. ül iõpi lasi le), 3 t., 1. 10—13. 5) F a r m a k o k e e m i a p r a k t i k u m , II o s a (VIII sem. ül iõpi lasi le), 3 t., k. 10—13. Farmakognoos ia- inst i tuudis (Rüütl i tän. 2) . — Kõnetunnid : sealsamas t., k., r., 1. 13—13.30. Parts. H., dr. pharm., farmatseut i l i se keemia korral ine professor. 1) F a r - m a t s e u t i l i n e k e e m i a , II o s a , 5 t., e., t., k., n., r. 9—10. 2) K e e m i l i s t e r o h u a i n e t e s ü n t e e s , 3 t., 1. 8—11. 3) R o h u - a i n e t e v ä ä r t u s e j a p u h t u s e k e e m i l i n e j ä r e l e k a t s u - m i n e , 3 t., 1. 11—14. Farmatseut i l i se keemia inst i tuudis (Rüütl i tän. 2). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Jürgens, B., dr. med., ortopeedilise kirurgia adjunktprofessor. 1) O p e r a t - s i o o n i k u r s u s, 4 t., 1. 8—10, 15—17. 2) E s i m e n e a b i õ n n e - t u s j u h t u d e l , 1 t., ( farmaats ia ül iõpi lasi le). 3) T e r v i s h o i d , l t . , (Põl lumajandus-teaduskonna ül iõpi lasi le). A e g kokku leppe l k u u l a j a t e g a . Operat i ivkirurgia-kabinet is (Vanas A n a t o o m i k u m i s ) . 4) O r t o p e e - d i a , 1 t., r. 13—14. 5) M a s s a a ž, 2 t., k. 15—17. I h a a v a k l i i n i k u s (Toomimäel ) . — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Hiie, V., dr. med., h a m b a h a i g u s t e ad junktprofessor . 1) H a m b a h a i g u - s e d, 2 t., e., n. 17—18. 2) P o 1 i k 1 i i n i 1 i n e p r a k t i k u m , 4 t., e., n. 15—17. Hambapol ik l i in ikus (Rüütl i tän. 24). — Kõnetunnid : sealsa- m a s peale loenguid. C XXI. 1 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I 17 Veiderpass, N., dr. pharm., galeenil ise f a r m a a t s i a j a apteegi-retseptuuri ad- junktprofessor. 1) G a 1 e e n i 1 i n e f a r m a a t s i a , 3 t., e., t., k. 8—9. 2) A p t e e g i r e t s e p t u u r j a a r s t i m i s v a h e n d i t e s t é r i - l i s a t s i o o n, 2 t., n., r. 8—9. 3) G a l e e n i l i s e f a r m a a t s i a p r a k t i k u m , 3 t., t. 17—20. 4) A p t e e g i r e t s e p t u u r i p r a k - k u m, 3 t., n. 17—20. Rakendusfarmaats ia- inst i tuud is (Rüütl i tän. 2). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Eugeen ika professuur — v a k a n t n e . Sõjaväe sanitaarteenistuse professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : M. Jervan, sanitaar-kindral. S a n i t a a r - t a k t i k a , s a n i t a a r - a d m i n i s t r a t s i o o n j a s a n i t a a r - v a r u s t u s , 1 t. A e g ja koht teatatakse hi l jemini . Sõjaväe terv ishoiu professsuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : B. Voo- gas, sanitaar-kapten. S õ j a g a a s i d , l*t., ülenädalati . — T. Leisner, sanitaar-leitnant. S õ j a v ä e h ü g i e e n j a s õ j a v ä e h a i g u s e d , 1 t., ülenädalati. A e g j a koht teatatakse edaspidi. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Normann, H., dr. med., arst i teaduse ajaloo dotsent. Loeb ülesandel : A n - t i i k a j a m e d i t s i i n i l i s e d k o o l i d , r o o m a j a a r a a b i a m e d i t s i i n n i n g p õ h i p r o b l e e m e a r s t i l i s e s t e e t i k a s t (arstiteaduse üliõpilasi le), 1 t., e. 19—20. Kohtuarst i teaduse-inst i tuudis — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Haldre, J., dr. med., röntgenoloogia dotsent. Loeb ülesandel: R ö n t g e - n o l o o g i a (arstiteaduse ül iõpilasi le), 2 t. A e g kokku leppe l kuu la ja- tega. Naistek l i in ikus (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Käer-Kingisepp, E., dr. med. (Vt. ü lemal farmako loog ia pro fessuur ) . P r o s e k t o r i d . Pärtelpoeg, W., drnd. med., anatoomia prosektori k. t. Patoloogil ise anatoomia prosektuur — v a k a n t n e . D o t s e n d i d . Blessig, E., dr. med., prof. emer. Loeb dotsendina: V a l i t u d p e a t ü k k e o f t a l m o l o o g i a a l a l t (saksa keeles), 1 t. A e g kokku leppe l kuu- la jatega. Si lmakl i inikus. — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Koppel, H., dr. med., dr. jur. h. c., eripatoloogia, d iagnost ika ja teraapia prof. emer. Loengutest teatatakse h i l jemini . Miländer, J., dr. med., prof. emer., na istehaiguste dotsent. (Vt. ü lemal güne- koloogia ja sünnitusabi pro fessuur ) . Kleitsman, R., dr. med., naistehaiguste j a sünni tusab i dotsent. (Vt. ü lemal günekoloogia ja sünnitusabi pro fessuur ) . Lepp, F., dr. med., s isehaiguste dotsent. I n f e k t s i o o n i h a i g u s t e k l i i n i k , 1 t., n. 16—17. Linna n a k k u s h a i g u s t e ha ig las (Aleksandr i tän. 80). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. (Vt. ü lemal eripato- loogia, d iagnost ika ja teraapia õppetool (pol ik l i in ik) . Arrak, A., dr. med., s isehaiguste dotsent. (Vt. ü lemal eripatoloogia, diagnos- t ika ja teraapia õppetool (pol ikl i inik). Rives, J., dr. med., närv iha iguste dotsent. H a r j u t u s i n ä r v i k a v a k l i i n i l i s e s u u r i m i s e s , 1 t. (IV kursuse ül iõpi lasi le) . A e g kok- kuleppel kuu la ja tega . Närv ik l i in ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . — Kõnetun- nid: sea lsamas peale loenguid. 18 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I C XXI.^ Kuriks, O., dr. med., o f ta lmoloogia dotsent. O f t a l m o s k o o p i m i n e j a s k i a s k o o p i m i n e , 1 t. A e g kokkuleppe l kuu la ja tega . Silmakli ini- kus. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Hansen, P., dr. med., naha- ja suguha iguste dotsent. N a h a - j a s u g u - h a i g u s t e ü l d t e r a a p i a , 1 t. A e g kokku leppe l kuu la ja tega. Po- l ik l i in ikus (Gustav A d o l f i tän. 12). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Linkberg, A., dr. med., k i rurg ia dotsent. [Vt. ü lemal k i rurg ia professuur (I h a a v a k l i i n i k ) ] . Madissoon, H., dr. med., kohtu l iku arst iteaduse dotsent. Loeb ülesandel: E u g e e n i k a , 1 t. näd. Patoloogia-instituudis (Näituse tän. 2). — Kõ- netunnid: sea lsamas peale loenguid. Sinka, R., dr. med., pediaatr ia dotsent. V a l i t u d p e a t ü k k e l a s t e ü h i s k o n d l i k u s t t e r v i s h o i u s t , 1 t., e. 17—18. Tartu l inna laste arst l ikus nõuandlas (Ülikooli tän. 28). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Salasoo, H., dr. pharm., farmatseut i l i se keemia dotsent. Loeb ülesandel soo- v i t a v a ainena: A p t e e g i s e a d u s a n d l u s , 1 t. ( farmaats ia üliõpi- lasi le). A e g kokkuleppel . Farmatseut i l i se Keemia Inst i tuudis (Rüütl i tän. 2). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Tomingas, A l m a , dr. pharm., farmako loog ia dotsent. Loeb ülesandel soovi- tava ainena: V a l i t u d p e a t ü k k e f a r m a k o k e e m i a s t , 1 t., k. 9—10 (IV kursuse f a r m a a t s i a ül iõpi lasi le). Farmakognoos ia- inst i tuudis (Rüütl i tän. 2). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Kask, M., dr. med., hügieeni dotsent. 1) I s i k l i k t e r v i s h o i d , 1 t. 2) Loeb ülesandel: K o o l i t e r v i s h o i d , 2 t. A e g teatatakse edaspidi. Hügieeni-inst ituudis (Aia tän. 46). — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Paris, H., dr. pharm., farmakognoos ia-rav imta imede ku l tuur i dotsent. Loeb ülesandel soovitava ainena : M õ n i n g a t e r a v i m t a i m e d e k u l - t u u r ( farmaats ia IV kursuse ül iõpi lasi le), 1 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Lind, S., dr. med., hügieeni dotsent. T e r v i s h o i u a l a s e a d u s - a n d l u s , 1 t. A e g teatatakse edaspidi. Hügieeni-inst ituudis (A ia tän. nr. 46). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Kingisepp, G., dr. med., farmako loog ia dotsent. (Vt. ü lemal f a r m a k o l o o g i a professuur.) E r i a i n e t e õ p e t a j a d . Kalamees, A., eriainete õpeta ja kehal ise kasvatuse p r a k t i k a alal. A. K e - h a l i s e k a s v a t u s e o s a k . ü l i õ p i l a s t e l e : 1) K o o l i v õ i m - l e m i n e n a i s t e l e , m e e s t e l e , 1 t., t.; 2) V õ i m l e m i n e m e e s - t e l e , 3 t., t., r.; 3) R a s k e j õ u s t i k , 1 t., r.; 4) J ä ä h o k i m e e s - t e l e , 2 t., k., r.; 5) S u u s a t a m i n e m e e s t e l e , n a i s t e l e : a) 8-päevane kursus Otepääl 17.—25. I 38, b) k u r s u s T a r t u s meestele, nais- tele, 4 t., e., n.; 6) E t t e k a n d e d k e h a k a s v a t u s e ü l d k ü s i - m u s t e s , m e e s t e l e , n a i s t e l e , 1 t., r. B. T e i s t e t e a d u s - k o n d a d e ü l i õ p i l a s t e l e : 1) V õ i m l e m i n e n a is t e 1 e, 2 t., t., r. 16.30—17.20; 2) V õ i m l e m i n e j a k e r g e j õ u s t i k u t r e e - n i n g m e e s t e l e , 2 t., t., r. 18.10—19.00; 3) S u u s a t a m i n e m e e s t e l e , n a i s t e l e , aeg kokkuleppel . Ülikooli Võimlas. — Kõne- tunnid: sealsamas peale har jutus i . C X X I ^ Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I 19 Rannaste, E., eriainete õpeta ja kehalise kasvatuse p r a k t i k a alal. A. K e - h a l i s e k a s v a t u s e o s a k o n n a ü l i õ p i l a s t e l e : 1) R i i s t - v õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., e., n, 14.50—15.40, n a i s t e l e , 2 t., e., n. 15.40—16.30. 2) V e h k l e m i n e m e e s t e l e , 1 t., n. 14.00—14.50. 3) R a h v a t a n t s u d m e e s t e l e j a n a i s t e l e , 2 t., k., 1. 15.20—16.10. B. T e i s t e t e a d u s k o n d a d e ü l i õ p i l a s t e l e : 1) V õ i m l e m i n e n a i s t e l e , 2 t., e., n. 10.00—11.00. 2) R i i s t - v õ i m l e m i n e m e e s t e l e , 2 t., e., n. 17.50—18.40. Ülikooli Võimlas. — Kõnetunn id : sealsamas peale har ju tus i . Martin, J., õpetab ülesandel keh. kasv. osak. üliõpilasile : K i i r u i s u t a - m i n e , 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : peale har jutus i . Niiler, H., õpetab ülesandel keh. kasv. osak. ül iõpilasi le: 1) J ä ä h o k i , 2 t. 2) M ä n g u d , 4 t. (2 t. naistele ja 2 t. meeste le ) . A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid: peale har jutus i . Nolken, H., õpetab ülesandel keh. kasv. osak. ül iõpilasi le: R a t s a s õ i t , 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : peale har jutus i . Filosoofiateaduskond. Saareste, A., dr. phil., eesti keele korral ine professor. 1) K e s k a s t m e j a ü l e m a s t m e s e m i n a r , 2 t., r. 16—18, Eesti Keele Arh i iv i s . 2) S õ n a j ä r j e k o r d e e s t i j a l ä ä n e m e r e s o o m e k e e l - t e s , 1 t., e. 16—17, aud. 5. 3) K e e l e t e a d u s e ü l d õ p e t u s , 1 t., e. 17—18, aud. 5. 4) E e s t i m u r d e d ( m o r f o l o o g i a j a v o k a - l i s m ) , 1 t., n. 18—19, Keemia-inst ituudis. Kõnelda t. j a r. 13.30—14 Eesti Keeli Arhi iv i s . Mägiste, J., dr. phil., läänemere-soome keelte korral ine professor. 1937./38. õppeaastal loengutest v a b a s t a t u d j a peab U n g a r i Val i tsuse st ipendiaa- dina loenguid Budapest i ü l ikool is . Mark, J., dr. phil. (Helsingi), Ungar i Teaduste A k a d e e m i a liige, uural i keeleteaduse korral ine professor, dekaan. 1) M o r d v a k e e l , 2 t., t. 10—12. 2) S e m i n a r ( s ü r j a n i k e e l e t e k s t i d e l u g e m i n e ) , 2 t., n. 10—12, aud. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid j a dekanaadis t. j a n. 13—14. Vi lhelmson, K., cand. phil., klassil., eriti ladina f i lo loogia ad junktpro fessor i k. t. 1) H o r a t i u s , A r s p o e t i c a, 2 t., t. 11—13. 2) L a d i n a a u - t o r i t e k u r s o o r n e l e k t ü ü r , 2 t., n. 11—13. 3) K e s k a s t m e s e m i n a r l a d i n a f i l o l o o g i a s : L u c r e t i u s , 2 t., aeg kokku- leppel. Klassi l ise Muinasteaduse Inst ituut. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Haliste, P., cand. phil. (Peterburi), klassilise, erit i k r e e k a f i lo loogia erakor- raline professor. 1) P l a t o n , P h a i d o n ( i n t e r p r e t a t s i o o n e ) , 2 t., e. 11—13. 2) A l a m a s t m e - p r o s e m i n a r l a d i n a f i l o - l o o g i a s , 2 t., 1. 11—13. Klassi l ise Muinasteaduse Instituudis. — Klõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Romaan i f i lo loogia pro fessuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. V. A n d e r s o n : , R o l a n d i l a u l u i n t e r p r e t a t s i o o n , 2 t., n. 10—12, aud. 6. Prof. E. Kieckers : (loeb saksa kee les ) : V a n a - p r o - v a n s a a l i g r a m m a t i k a T r u b a d u u r i - t e k s t i d e i n t e r - p r e t a t s i o o n i g a ( järg ) , 2 t., r. 10—12, aud. 4. 20 C XXI. Germaani f i lo loogia pro fessuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. E. Kieckers: (loeb saksa keeles) . 1) U u s ü l e m s a k s a k e e l e v e r - b a a l f l e k s i o o n i t e k k i m i n e , 1 t., e. 12—13, aud. 1. 2) G o o t i k e e l e g r a m m a t i k a ( järg ) , 1 t., e. 13—14, aud. 1. 3) ü l e m - a s t m e s e m i n a r : h a r j u t u s i v a n a s a k s i k e e l e a l a l t ( H e l i a n d ) , 1 t., t. 16—17, Lai t. 36. 4) K e s k a s t m e s e m i n a r : h a r j u t u s i g o o t i k e e l e a l a l t , l t . , t. 17—18. Lai t. 36. Lekt. K. Schreinert: (loeb saksa keeles) . 1) S a k s a k i r j a n d u s r o m a n - t i k a a j a s t u l , 1 t., r. 16—17, aud. 4. 2) P r o s e m i n a r g e r m a - n i s t i d e l e : G o e t h e d r a m a a t i l i s i l u u l e t i s i , 1 t., k. 17—18, Ülikooli Raamatukogus . Oras, A., B. Litt. (Oxford), ingl ise f i loloogia erakorral ine professor. 1) W o r d s w o r t h , C o l e r i d g e , S c o t t j a n e n d e a e g , 2 t., n. 15—17, aud. 1, 2) P r o s e m i n a r : I n g l i s e p o e e t i k a j a m e e t r i k a k ü s i m u s i , 2 t,, r. 15—17. Lai t. 36. Kõnetunn id : peale loenguid. Mutschmann, H., M. A. (Liverpool), dr. phil. (Bonn), is ikl ik korral, professor inglise f i loloogia alal (loeb ingl ise keeles) . 1) M o o d s a i n g l i s e k e e l e f o n e e t i k a , 2 t., k. 11—13, aud. 4. 2) S e m i n a r : C h a u c e r, 2 t., 1. 10—12, aud. 4. — Kõnetunnid : ül ikool i lektooriu- mis peale loenguid j a kodus n. 18—19. Wieselgren, P. W., dr. phil. (Lund), rootsi keele j a k i r j a n d u s e professor (Rootsi Val i tsuse poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) P õ h j a m a a d e k i r j a n d u s a j a l u g u X I X s a j a n d il ( j ä r g ) , 2 t., k. 18—20, aud. Lai t. 36. 2) H a r j u t u s i t õ l k i m i s e s t a a n i k e e l e s t r o o t s i v õ i e e s t i k e e l d e , l t . , t. 18—19, aud. 6. 3) R o o t s i k e e l s u u r - v õ i m u p e r i o o d i l , 1 t., t. 19—20, aud. 6. — Kõnetunn id : peale loenguid. A r u m a a , P., dr. phil., s laavi f i lo loogia ja indo-euroopa keeleteaduse erakor- raline professor. 1) P o o l a k e e l e v o r m i õ p e t u s , 1 t., 1. 9—10, aud. 4. 2) L õ u n a s l a a v i X X s. l u u l e (ühes tekst ide l u g e m i s e g a ) , 1 t., r. 9—10, aud. 1. 3) S e m i n a r v e n e k i r j a k e e l e a r e n g u s t , 1 t., n. 9—10, aud. 1. 4) P r o s e m i n a r : k i r i k u s l a a v i t i õ l k e - h a r j u t u s i , 1 t., k. 9—10, aud. 6. Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Kieckers, E., dr. phil. (Marburg), is ik l ik korral ine professor indo-germaani f i lo loogia alal (loeb saksa keeles) . 1) S e m i n a r i n d o g e r m a a n i k e e l t e a l a l : a) H a r j u t u s i k e l t i k e e l e a l a l t , 1 t., n. 13—14, aud. 4. b) H a r j u t u s i o s k i d e j a u m b r i d e r a i d - k i r j a d e ü l e ( järg ) , 1 t., t. 13—14, aud. 4. 2) U u s - p ä r s i a l e k - t ü ü r e ( järg ) , 1 t., t. 12—13, aud. 4. 3) S i s s e j u h a t u s k e s k - a l a m s a k s a k e e l d e , l t . , n. 12—13, aud. 4. 4) P l a u t u s e „M i 1 e s g 1 o r i o s u s'e" i n t e r p r e t a t s i o o n ( järg) , 1 t., 1. 13—14, aud. 4. 5) S i s s e j u h a t u s k o p t i k e e l d e , l t . , 1. 12—13, aud. 4. — Kõne- tunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Karl ing, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunst ia ja loo korral ine professor (loeb caksa keeles) . 1) T a l l i n n a k u n s t i a j a l u g u u u e m a l a j a l , 1 t., e. 12—13, Lai t. 36. 2) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r : M a a s - t i k u m a a l i a j a l u g u , 2 t., e. 16—18. Kunst ia ja loo kab inet t (Lai t. 36). 3) K e s k a s t m e j a ü l e m a s t m e s e m i n a r : R e n e s s a n s i k u n s t P õ h j a - E u r o o p a s , 2 t., k. 16—18, i g a teine nädal. Kunst i- ajaloo-kabinett (Lai tän. 36). Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Suits, G., mag. phil. (Helsingi), dr. phil. h. c. (Uppsala), eesti ja üldise kir- janduse korral ine professor. 1) V a l i t u d p e a t ü k k e e e s t i k i r - C XXI. Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 193». I 21 j a n d u s e s t , 1 t., t. 15—16, aud. 5. 2) U u e m a p o e e t i k a t e i d j a s i h t e , 1 t., k. 17—18, aud. 5. 3) P r o s e m i n a r h a r j u t u s i ( p o e e t i k a j a k i r j a n d u s l o o a l a l ) , 2 t., n. 17—19, aud. 4. Kõne- tunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid ja kodus (Val l ikraavi 14), e. 16—17. Anderson, V., dr. phil. (Kaasan), Preisi Teaduste A k a d e e m i a k. 1., eesti ja võrd leva rahva luu le korral ine professor. 1) R a h v a l a u l u d e v õ r d l e v a u u r i m i s e m e e t o d ( järg ) , 2 t., e. 11—13, aud. 6. 2) M a a a l l a v a j u n u d l o s s i d j a k i r i k u d , 2 t., t. 11—13, aud. 6. 3) R a h v a l u u l e s e m i n a r , 2 t., r. 11—13, aud. 6. — Kõnetunnid : peale loenguid Fil. seminaris. E t n o g r a a f i a professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : F. Linnus, mag. phil. E t n o g r a a f i l i n e p r o s e m i n a r j a s e m i n a r , 2 t., n. 18—20, E. R. Muuseumis, Raadil. — G. Ränk, mag. phil. : V a l i t u d k ü s i m u s i e e s t i e t n o g r a a f i a s t ( loenguid j a h a r j u t u s i eriti neile üliõpilasile, kes soovivad töötada etnograaf i l i se traditsiooni uuri- mise alal maa l ) , 2 t., E. R. Muuseumis, Raadi l( aeg kokku leppe l kuula- jatega) . — E. Laid, mag. phil.: E e s t i r a h v a r õ i v a t o p o g r a a - f i l i n e j a g u n e m i n e , 1 t., 1. 10—11, E. R. Muuseumis, Raadil. Moora, H., mag. phil., eesti j a n a a b e r m a a d e muinasteaduse erakorral ine professor. 1) S i s s e j u h a t u s m u i n a s t e a d u s e s s e ( järg ) , 2 t., k. 10—12. Geol.-kab. aud. A i a t. 46. 2) M u i n a s t e a d u s l i k p r o - s e m i n a r j a s e m i n a r , 2 t., t. 16—18. Arheol.-kab. A i a t. 46. — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Tarvel, P., cand. hist., üldise a ja loo (uus-aeg) korral ine professor. 1) M a a - i l m a s õ j a e e l l u g u ( järg : B a l k a n i s õ d a d e a e g ) , 2 t., e. 17—19, aud. 1. 2) I n g l i s e a j a l u g u t ö ö s t u s l i k u r e v o l u t - s i o o n i a j a s t u l ( järg ) , 2 t., n. 17—19, aud. 1. 3) K e s k a s t m e s e m i n a r X I X s a j a n d i a j al o o s t, 2 t., r. 17—19, aud. 4. — Kõne- tunnid: ülikooli lektoor iumis peale loenguid. Vasar, J., dr. phil., üldise a ja loo ad junktprofessor . (Loenguist teatatakse edaspidi. ) Kruus, H., dr. phil., Eesti j a naabermaade ajaloo korral ine professor. 1) A g r a a r r e f o r m i d e a j a s t u E e s t i s XVIII s a j . l õ p u l j a X I X s a j . a l g u l , 1 t., k. 17—18, aud. 4. 2) V e n e a j a l u g u : M o s k v a p e r i o o d ( järg ) , 1 t., 1. 12—13, aud. 6. 3) S e m i n a r : k ü s i m u s i E e s t i a j a l o o s t X I X saj., 2 t., t. 16—18, aud. 4. — Kõnetunnid: ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Sepp, H., dr. phil., Eest i j a n a a b e r m a a d e a ja loo ad junktprofessor . 1) S o o - m e v a n e m a j a 1 u g u, 2 t., t. 11—12, aud. 5, k. 13—14, aud. 2. 2) T a a n i m a j a n d u s a j a l u g u , l t . , n. 11—12, aud. 1. — Kõnetunnid : ül ikool i lektoor iumis peale loenguid. Pedagoog ika professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : Prof. K. Ka- mi l l : S e m i n a r p e d a g o o g i l i s e s p s ü h h o l o o g i a s , 2 t., r. 12—14, Lai t. 36. — J. E s t a m , m a g . phil. 1) H a r i d u s a l a k o r r a l - d u s E e s t i s , 2 t., k. 19—21, aud. 1. 2) P r o s e m i n a r : S t a t i s - t i l i s t e m e e t o d i t e r a k e n d u s i e k s p e r i m e n t a a l p e - d a g o o g i k a s , 2 t., r. 19—21, aud. 1. — A . Elango, mag. phil. 1) P r o - s e m i n a r : P e d a g o o g i l i n e s o t s i o l o o g i a , 2 t., e. 18—20, aud. 3. 2) K o o l i o l u d e k u j u n e m i n e L ä ä n e - E u r o o p a s p ä r a s t M a a i l m a s õ d a , 1 t., k. 16—17, aud. 5. — Kõnetunn id : üli- kooli lektooriumis peale loenguid. 22 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. 1 C XXI. Ramul, K., cand. phil. (Peterburi), f i losoof ia erakorral ine professor, l j L a p s e p s ü h h o l o o g i a , 2 t., e., r. 11—12. 2) P r o s e m i n a r f i - l o s o o f i a s : K a n t ' i v a l i t u d t e k s t i d e l u g e m i ne j a i n - t e r p r e t a t s i o o n , 2 t., e. 12—14. 3) P r a k t i l i s e d t ö ö d p s ü h - h o l o o g i a s , 6 t. (kokkuleppel osavõt ja tega ) . Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid j a kodus (Riia t. 119) k. 16.30—17. Koort, A., dr. phil., pedagoogika ja f i losoof ia ad junktprofessor, teaduskonna, sekretär. 1) E e t i k a j a v ä ä r t u s t e o o r i a , 2 t., t. 18—20, aud. 2. 2) S e m i n a r j a p r o s e m i n a r p e d a g o o g i k a s : N o o r s o o p s ü h h o l o o g i a , 2 t., k. 9—11, aud. 2. 3) S e m i n a r f i l o s o o f i a s : V ä ä r t u s t e o o r i a e r i k ü s i m u s i , 2 t., k. 9—11, Lai t. 36. — Kõ- netunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid, dekanaadis e. 10—11,, n. 12—13. Montanelli, J., itaalia keele ja k i r j a n d u s e professor (Itaalia Val i tsuse poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) I t a a l i a k e e l e l e k t o r i k u r - s u s a l g a j a i l e ( järg ) , 2 t., e. 19—21, aud. 4. 2) I t a a l i a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e (ka mittef i lo loogidele) , 2 t., t. 19—21, aud. 3. 3) I t a a l i a k i r j a n d u s e a j a l o o l i n e ü l e - v a a d e ( järg ) , 2 t., t. 14—16, aud. 3. 4) I t a a l i a t ä n a p ä e v a p r o o s a t e k s t i d e l u g e m i n e j a p r a k t i l i s e d h a r j u t u - s e d (d'Annunzio, Pirandello, Papini j. t.), 1 t., e. 15—16, aud. 3. — Kõ- netunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Guikovitsch, L., dr. phil. et med. (Königsberg) , juud i teaduse korral ine pro- fessor ( „ ü h i n g u juud i teaduse edendamiseks Tartu ü l ikoo l i s" ü leva lpeetav õppekoht) , loeb heebrea ja saksa keeles. 1) A g a d i s t l i k o s a t r a - d i t s i o o n i s e t t e n ä h t u d h a r j u t u s e n a a r a m e a k e e l e d i a l e k t i d e s (tekstide vara l ) , s e m i n a r , 4 t, 2) S i s s e j u h a t u s t r a d i t s i o o n i p r o b l e e m e s s e (Misna, Tosefta, tannait l ike Mid- raside ja mõ lema T a l m u d i tekst ide v a r a l ) . S e m i n a r , 6 t. 3) S i s s e - j u h a t u s k a b b a 1 i s 11 i k k u j a f i l o s o o f i l i s s e m õ t l e - m i s v i i s i (tekstide vara l ) . S e m i n a r , 4 t. 4) H e e b r e a k i r j a n - d u s a j a l u g u , 2 t. 5) F i l o s o o f i l i n e p r o s e m i n a r , 2 t. A e g j a koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Rudrauf , L., dr. (Paris), prantsuse keele, k i r j a n d u s e ja ku l tuur i professor (Prantsuse Vabar i ig i poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) A n a t o l e F r a n c e'i t o o d a n g u k ü p s u s , l t . , t. 17—18. aud. 1. 2) P r a n t - s u s e k i r j a n d u s j a k u l t u u r XVIII s a j a n d i 1, 1 t., r. 17—18„ aud. 3. 3) P r o s e m i n a r : V o l t a i r e , t e k s t i d e l u g e m i s e j a s e l e t u s t e g a , 2 t., k. 16—18, aud. 6. 4) S e m i n a r : P r a n t - s u s e k i r j a n d u s X I X s a j a n d i t e i s e l p o o l e l , t e k s t i d e l u g e m i s e j a s e l e t u s t e g a , 2 t., 1. 16—18, aud. 6. 5) P r a n t - s u s e a r h i t e k t i d j a k u j u r i d XVI- d a l s a j a n d i l , 1 t., m 17—18, koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Semper, J., mag. phil. Loeb ülesandel soovitava ainena: S t i i 1 i k u r s u s,. 1 t., k. 15—16, aud. 1. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Puksoo, Fr., cand. phil., ül ikooli r a a m a t u k o g u juhata ja . Loeb ülesandel soov i tava ainena : P r o s e m i n a r e e s t i r a a m a t u a s j a n d u s e s . j a b i b l i o g r a a f i a s , 1 t., k. 15—16, Ülikooli Raamatukogus . — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. C X X I ^ 23 Ariste, P., mag. phil. Loeb ülesandel soovitava ainena: 1) ü l d f o n e e - t i k a ( jä tk ) , 2 t., n., r. 9—10, Lai t. 36. 2) K a t s e l i s f o n e e t i - l i n e p r a k t i k u m , l t . , 1. 9—10, Lai t. 36. — Kõnetunn id : Eest i Keele A r h i i v i s (Rüütl i t. 24) iga arg ipäev 13—14. Keskküla, E., mag. phil. Loeb ülesandel soovitava ainena: 1) H i s p a a n i a k e e l e f o n e e t i k a , t e k s t i d e l u g e m i n e , g r a m m a t i k a a n a - l ü ü s j a p r a k t i l i s i h a r j u t u s i a l g a j a i l e , l t . , r. 16—17, aud. 2. 2) Edas i jõudnute le : „ L a E s p a f i a d e l C i d " por Ramön M e n é n d e z - P i d a l ja teisi tekste, 1 t., r. 17—18, aud. 6. 'Toomse, M., mag. phil. Loeb ülesandel soovitava ainena : S o o m e j a k a r j a l a - a u n u s e k e e l , 2 t., k. 15—17, aud. Lai t. 36. — Kõne- tunnid : sealsamas peale loenguid. Kask, M., dr. med., hügieeni dotsent. Loeb ülesandel : K o o l i t e r v i s - h o i d (õpeta jakutse taotlejai le ül iõpi lastele), 2 t., t., n. 10—11, Tervis- hoiu-instituudis, A i a t. 46. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. D o t s e n d i d . Dreymann, W., dr. püü., f i losoof ia dotsent. 1) H a r j u t u s i l o o g i k a s , 1 t., n. 13—14, Lai t. 36. 2) Loeb ülesandel soovi tava ainena: 2) A n t i i k - f i l o s o o f i a ( järg ) j a k e s k a j a f i l o s o o f i a , 2 t., e., r, 13—14, Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Ernits, V., cand. phil., s laavi keelte dotsent. Loengutest teatatakse edaspidi. Liiv, O., dr. phil., Eest i ja naabermaade ajaloo dotsent. Loeb ülesandel soo- v i t a v a ainena: R o o t s i a j a l õ p p E e s t i s , 1 t., t. 18—19, aud. 4. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid j a Ri ig i Keskarh i iv i s t. 12—13. Sildnik, A., cand. hist., Eesti j a naabermaade a ja loo dotsent. E e s t i m a a k u b e r m a n g u a s u t i s t e a r h i i v i d X I X s a j a n d i t e i s e l p o o l e l , 1 t., t. 19—20, aud. 4. — Kõnetunnid : Ri ig i Keskarh i i v i s äri- päevi t i 11—13. A a v i k , J., mag. phil. (Helsingi), eesti keele dotsent. Käesoleval semestr i l õppetööst vabastatud. A n n i s t , A., dr. phil., eesti ja üldise k i r j a n d u s e dotsent. Loeb ülesandel soo- v i t a v a ainena: 1) S o o m e j a E e s t i k i r j a n d u s e v l õ r d k o h - t a d e s t (alates ä r k a m i s a j a s t ) , 1 t., t. 16—17, aud. 6. 2) P r o s e m i - n a r i h a r j u t u s i, 1 t., t. 17—18, aud. 6. — Kõnetunnid : ül ikool i lektoo- r iumis peale loenguid. Loorits, O., dr. phil., rahvaluule dotsent. Loeb ülesandel soovi tava ainena: P r o s e m i n a r i - j a s e m i n a r i t ö ö d r a h v a l u u l e s , 3 t., Eesti Rahvaluule A r h i i v i s (Aia t. 42). A e g kokku leppe l osavõt jatega. — Kõne- tunnid: Eesti Rahva luu le A r h i i v i s är ipäevi t i 10—14. L e k t o r i d . "Veski, J. V., dr. phil. h. c., eesti keele lektor. 1) T e g e l i k e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a (tuletusõpetus j a süntaks ) , 3 t., e. 15—16, aud. 2, n., 1. 15—16, aud. 5. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i e e s t i k e e l e g r a m m a t i k a a l a l , l t . , 1. 14—15, aud. 5. 3) E e s t i k i r j a n - d u s l o o p e a j o o n i (real ism), 2 t., k. 15—16, aud. 5, r. 15—16, aud. 2. Kõnetunnid : ülikooli lektoor iumis peale loenguid. Suits, A., mag. phil. (Helsingi), soome keele lektor. 1) S o o m e k e e l a l g a j a i l e ( s o o m e k e e l e m o r f o l o o g i a ) , 3 t., k. 11—13, aud. 6, r. 12—13, aud. 4. 2) S o o m e k e e l e d a s i j õ u d n u i l e 24 Loengute j a prakt i l i s te tööde kava 1938. 1 C XXI. ( s o o m e k e e l e s ü n t a k s ) , 3 t., k. 13—14, aud. 6, n. 14—15, aud. 2, r. 13—14, aud. 6. 3) P r a k t i l i n e k u r s u s (ka mitte-f i lo loogidele), k õ n e l u s i j a t õ l k i m i s t , 2 t., k. 14—15, aud. 4, r. 14—15, aud. 6. 4) S o o m e k i r j a n d u s l o o ü l d k u r s u s J a a k k o J u t e i n i s t a l a t e s , 1 t., n. 13—14, aud. 6. Loeb ülesandel soovi tava ainena: 5) K õ n e t e h n i k a , d i k t s i o o n j a d e k l a m a t s i o o n ( loengud koos h a r j u t u s t e g a ) , 1 t., t. 17—18, Matemaatika-inst. aud. Gustav A d o l f i t. 12. —• Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Vanade keelte lektori k o h t — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : E. Koos, mag. phil. 1) L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , 4 t., e. 18—19, aud. 5, n. 18—19, aud. 3, r. 18—19, aud. 5, 1. 16—17, aud. 5. 2) L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d - n u i 1 e, 4 t., e. 17—18, aud. 2, t. 16—17, aud. 5, k. 16—17, aud. 4, n. 17—18, aud. 5. 3) K r e e k a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i - j õ u d n u i 1 e, 4 t., t., n. 10—11, k. 17—18, r. 11—12. Klass. Muinast. Inst. — W. Freymann, dr. phil. 4) K r e e k a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , 4 t., t., k., n., r. 14—15. Klass. Muinast Inst. — Kõne- tunnid: ülikooli lektoor iumis peale loenguid Prantsuse keele lektori koht — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Prof. L. Rud- r a u f : 1) P r a n t s u s e k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e ( järg ) , 3 t., e. 17—18, aud. 4, t. 18—19, aud. 3, r. 18—19, aud. 3. 2) P r a n t s u s e k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e ( järg ) , 3 t., e. 18—19, aud. 4, t. 10—11, aud. 6, n. 18—19, aud. 6. 3) K õ r g e m k u r s u s , 2 t., e. 10—12, Prants. Inst. — Kõnetunnid : peale loenguid. Schreinert, K., dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. 1) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s , 3 t., e. 15-—16, k. 9—10, 1. 15—16, aud. 4. 2) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s g e r m a n i s t i d e l e , 3 t., e. 16—17, k. 10—11, 1. 16—17, aud. 4. — Kõnetunnid : ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Harris, Henry C. C., B. A. (Madras), ingl ise keele lektor. 1) L e k t o r i k u r s u s , k a a s a e g n e k i r j a n d u s , Grupp A, 2 t., e. 11—12, aud. 4, n. 9—10, aud. 2. Grupp B, 2 t., e. 10—11, aud. 4, n. 10—11, aud. 1. 2) K a a s a e g n e a j a l e h t , Grupp A, 2 t., t. 12—13, aud. 2, r. 11—12, aud. 1. Grupp B, 2 t., t. 11—12, aud. 2, r. 10—11, aud.. 1. 3) G r a m - m a t i k a , 2 t., k. 11—12, aud. 2, 1. 9—10, aud. 1. 4) T e i n e l e k t o r i k u r s u s : „ J a n e A u s t e n " , 2 t., t. 8—9, aud. 4, k. 10—11, aud. 6. 5) I n g l i s e k o m p o s i t s i o o n , 2 t., t. 9—10, aud. 4, n. 11—12, aud. 5. 6) T õ 1 k i m i n e, 2 t., k. 9—10, 1. 10—11, aud. 1. — Kõnetunn id : ülikooli lektoor iumis peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. 1) V e n e k e e l e l e k t o r i k u r s u s , 6 t., t. 9—10, aud. 6, n. 8—10, aud. 4, r. 18—21, aud. 6. 2) V e n e k i r j a n d u s e p e a j o o n i ( järg ) , 1 t., 1. 10—11, aud. 4. Loeb ülesandel soovi tava ainena: 3) M o o d s a v e n e k e e l e m o r f o l o o g i a ( järg ) , 1 t., (aeg kokkuleppe l k u u l a j a t e g a ) . Rootsi keele alal annab õpetust mag. phil. G. Wiese igren: 1) R o o t s i k e e l a l g a j a i l e ( järg ) , 4 t., k. 18—20, aud. 4, r. 18—20, aud. Lai t. 36. 2) R o o t s i k e e l e d a s i j õ u d n u i l e k o o s k i r j a l i k k u d e h a r - j u t u s t e g a , 2 t., n. 18—20, aud. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Fazekas, J., dr. phil. (Debrecen), ungar i keele lektor. 1) T e g e l i k u n g a r i k e e l e k u r s u s (ka mittef i lo loogidele) , 2 t., e. 17—19, Lai t. 36. 2) V a l i m i k u u e m a s t u n g a r i k i r j a n d u s e s t (tekstide luge- mine — j ä r g ) , 2 t., aeg j a koht teatatakse edaspidi. 3) U n g a r i k e e l e g r a m m a t i k a j a t e k s t i d e a n a l ü ü s (f i loloogidele), 2 t., t. 18—20, Lai t. 36. — Kõnetunnid : peale loenguid. Kapl inski, J., dr. phil. (Varssav i ) , poola keele lektor (Poola va l i tsuse poolt ü levalpeetav õppekoht ) . 1) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I 25 a l g a j a i l e ( järg ) , 4 t., e. 18—20, aud. 2, n. 16—18, aud. 6. 2) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e ( järg ) , 2 t., k. 14—15, aud. 2, r. 9—10, aud. 4. 3) V a l i t u d p e a t ü k k e p o o l a k i r j a n d u s e s t ( järg ) (Stanislav W y s p i a n s k i ) (poola keeles), 2 t., t. 13—14, aud. 2, k. 13—14, aud. 4. 4) V a n a p o o l a k e e l (slavisti- dele), v a n a d e t e k s t i d e l u g e m i n e j a p r a k t i l i s e d h a r - j u t u s e d , 1 t., (aeg j a koht kokku leppe l ) . Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Silberstein, L., dr. phil. (Berli in), tšehhi keele ja ku l tuur i lektor (Tšehho- s lovakk ia val i tsuse poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) P r a k t i l i n e j a t e o r e e t i l i n e k u r s u s u u s t š e h h i k i r j a n d u s e s t , 3 t., 2) H a r j u t u s i t š e h h i t e a d u s l i k k u d e t e k s t i d e ü l e : v a l i - t u d p e a t ü k k e u u e m a s t k i r j a n d u s e s t (alates T. G. Ma- saryk ' iga ) , 1 t., 3) V a l i t u d p e a t ü k k e m o o d s a t š e h h i j a s l o v a k i i l u k i r j a n d u s e s t , l t . , 4) T š e h h o s l o v a k k i a k i r - j a n d u s a l a t e s m a a i l m a s õ j a s t , 1 t., 5) T š e h h o s l o v a k - k i a r a h v u s e ü l d i n e a j a l u g u a l a t e s l u k s e m b u r g l a s - t e g a k u n i r a h v u s e u u e s t i s ü n n i a l g u s e n i , 1 t. ( A e g ja koht teatatakse edaspidi ) . Võrk, E., ülikooli muus ikaõpeta ja . 1) K o o r i h a r j u t u s i , t., r. 20—22.30, pühapäeva l 11.30—13.30. 2) H ä ä l e r ü h m a h a r j u t u s i , t., r. 19—20 (koht teatatakse edaspidi ) . 3) M u u s i k a t e o o r i a j a n o o d i õ p e t u s (aeg j a koht kokku leppe l o s a v õ t j a t e g a ) . 4) K i r i - k u m u u s i k a t ü h e s p r a k t i l i s t e h a r j u t u s t e g a, n. 17—18 ja 19—20. — Kõnetunnid : kodus (Mäe 33, tel. 7-58) kel la 15—16. Matemaatika-loodusteaduskond. Jaakson, H., dr. phil., nat., m a t e m a a t i k a (analüüsi ) korral ine professor. 1) M a t e m a a t i l i n e a n a l ü ü s I, ü h e s h a r j u t u s t e g a : d i f - f e r e n t s i a a l - j a i n t e g r a a l a r v u t u s , 4 t., e. 12—2, 1. 10—12. 2) S e m i n a r m a t e m a a t i l i s e s a n a l ü ü s i s , 2 t., t. 10—12. Mat.- inst. aud. — Kõnetunnid: Mat.-inst. peale loenguid. Sarv, J., dr. phil. nat., m a t e m a a t i k a (geomeetria) korral ine professor. 1) K õ r g e m g e o m e e t r i a I, ü h e s h a r j u t u s t e g a : k õ v e r a d j o o n e d j a p i n n a d, 4 t., t., n. 8—10. 2) E l e m e n t a a r m a t e - m a a t i k a k õ r g e m a l t v a a t e k o h a l t H: g e o m e e t r i a a l u - s e d , 2 t., k. 12—14. Mat.-inst. aud. — Kõnetunnid : Mat.-inst. peale loenguid. Humal, A., dr. phil. nat., prakti l ise m a t e m a a t i k a ad junktprofessor . 1) M a - t e m a a t i k a a l g p r a k t i k u m II, 3 t., t. 12—13, r. 12—14. 2) E l e - m e n t a a r m a t e m a a t i k a k õ r g e m a l t v a a t e k o h a l t II: g e o m e e t r i l i s e d k o n s t r u k t s i o o n i d , 1 t., r. 11—12. 3) S e - m i n a r e l e m e n t a a r m a t e m a a t i k a s k õ r g e m a l t v a a t e - k o h a l t , 1 t., n. 17—19, ülenädalati . 4) M a t e m a a t i l i s e s t a - t i s t i k a e l e m e n d i d (Majandusteadusk. ül iõpi lastele), 2 t., e. 16—18. Mat.-inst. aud. — Kõnetunnid : Mat.-inst. peale loenguid. Rägo, G., cand. math., m e h a a n i k a ja r a k e n d u s m a t e m a a t i k a korral ine pro- fessor, dekaan. 1) R a k e n d u s m a t e m a a t i k a s t a t i s t i l i s e d m e e t o d i d , 3 t., k. 9—11, n. 10—11. Matem.-inst. aud. 2) P r a k t i - k u m r a k e n d u s m a t e m a a t i k a n u m b r i l i s t e s j a g r a a - 26 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. l C X X I . ( f i l i s t e s m e e t o d i t e s , tööde v a s t u v õ t m i n e 1 t., r. 9—10. Rakendus- ina tem. labor. — Kõnetunnid : n. 19—20, r. 8—9 omas kabinetis, k. 13—13.30, 1. 10—11 dekanaadis. Rootsmäe, T., cand. math., astronoomia ja as t ro füüs ika korral ine professor. 1) Ü l d i n e a s t r o n o o m i a II, 2 t., n. 12—14. 2) ü l d i s e a s t r o - n o o m i a s e m i n a r , 2 t., t. 17—19. 3) ü l d i s e a s t r o n o o m i a p r a k t i k u m . A e g i lmast iku t ing imuste j a kokku leppe järele. 4) K ü - s i m u s i s t e l l a a r d ü n a a m i k a s t , ü h e s h a r j u t u s t e g a . 2 t., 1. 12—14. Tähetornis. — Kõnetunnid: peale loenguid ja t. 13—14 sealsamas. Kirde, K., dr. rer. nat. (Hamburg ) , meteoroloogia j a g e o f ü ü s i k a korral ine professor. 1) T e o r e e t i l i n e m e t e o r o l o o g i a , 4 t., k. 13—15, 1. 10—12. 2) H a r j u t u s i t e o r e e t i l i s e s m e t e o r o l o o g i a s (mat.-osak. ül iõpilasi le), 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunn id : Meteo- roloogia observatoor iumis peale loenguid. Vilip, J., dr. phil. nat., eksper imentaalse f ü ü s i k a korral ine professor. 1) Ü l d i n e f ü ü s i k a II, 5 t., e., t., k., n., r. 11—12. Füüsika-aud. 2) F ü ü s i k a k a t s e t e h n i k a , t., k., n. 10—13, t. 16—19, 1. 10—12. 3) I p r a k t i k u m f ü ü s i k a s , e., t., n., 1. 10—13, e., t., n. 16—19, k., r. 8—14. 4) II p r a k t i k u m f ü ü s i k a s (edasi jõudnutele) , e., t., n. 16—19 ja k. 8—14. Eritööde jaoks on laboratoor ium a v a t u d terve päeva jooksul. — Kõnetunnid : Füüs ika- inst i tuudis är ipäevi t i 12—13. Perlitz, H., dr. phil. nat., teoreetilise j a tehni l ise f ü ü s i k a korral ine professor. (Kuni 31. XII 1938. a. õppekohustustest v a b a s t a t u d ) . Paris, A., dr. phil. nat., anorgaani l ise k e e m i a korral ine professor. 1) A n a - l ü ü t i l i s e k e e m i a p õ h i j o o n i , 3 t., e., t , k. 9—10. 2) K o l - l o i d k e e m i a, 1 t., n. 11—12. 3) K v a l i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m (rohuteadl.) j a k e e m i a p r a k t i k u m (loodusteadl.). är ipäevit i 9—13. 4) K v a l i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m (arsti- j a loomaarstiteadl. ) j a k e e m i a p r a k t i k u m (põl lumajan- dustead. üliõpil.), e., t., k., n., r. 14—17. 5) K v a n t i t a t i i v s e a n a - l ü ü s i p r a k t i k u m (rohuteadl.), e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. 6) K o l l o i d k e e m i a p r a k t i k u m (rohuteadl.), e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. 7) K e e m i a k o l l o o k v i u m (loodusteadl.), 2 t. A e g kok- luleppel. — Kõnetunnid: e., t., k., n., r. 13—13.30 omas kabinetis. Tiganik, L., dr. phil. nat., orgaani l ise keemia ad junktprofessor . 1) O r g a a - n i l i n e k e e m i a , 4 t , t., k., n., r. 10—11. 2) S õ j a k e e m i a j a - t e h n o l o o g i a h a r j u t u s e d , 2 t. A e g kokkuleppel . 3) O r g a a - n i l i s e k e e m i a h a r j u t u s e d , 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetun- nid: t., k., r. 11—12 omas kabinetis. Lippmaa, T., dr. phil. nat., botaan ika (morfoloogia ja süs temaat ika ) korra- line professor. 1) T a i m e m o r f o l o o g i a j a - s ü s t e m a a t i k a (loodusteadl.), 4 t., r. 11—13,1.8—10. 2) T a i m e m o r f o l o o g i a j a s ü s t e m a a t i k a p r a k t i k u m , är ipäevi t i 9—13. 3) T a i m e d e m ä ä r a m i s e h a r j u t u s i , 6 t. rühmit i , e., k., n. 15—17. 4) G e o - b o t a a n i k a s e m i n a r , 1 t. A e g kokkuleppel . 5) E e s t i õ i s - t a i m e d IV (Cyperaceae), h a r j u t u s e d , 1 t. A e g kokkuleppel . 6) B o t a a n i l i s i e k s k u r s i o o n e . — Klõnetunnid : Taimemorfo l . ja -süst. labor, n., r., 1. 10—10.30. Kaho, H., dr. phil. nat., botaanika (anatoomia ja füs io loogia) korral ine pro- fessor, rektor. 1) T a i m e f ü s i o l o o g i a (loodusteadl. ja metsateadl . ) , 2 t., t. 9—11. 2) T a i m e a n a t o o m i l i n e p r a k t i k u m . A e g kok- kuleppel. 3) B o t a a n i l i n e m i k r o s k o o p i l i n e a l g p r a k t i - C XXI. Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I 27 k u r n (loodusteadl.). A e g kokkuleppel . 4) P r a k t i k u m i d e a r v e s - t a m i n e , 3 t., e. 9—11, 1. 9—10. Kõnetunnid : Taimefüsioloogia-lab. peale loenguid. Ri ikoja, H., cand. rer. nat., selgrootute zooloogia korral ine professor. 1) S e l g r o o t u t e z o o l o o g i a I, 4 t., e., t., k., r. 12—13. 2) S e l g - r o o t u t e z o o l o o g i a p r a k t i k u m i . A e g kokkuleppel . 3) S e l g - r o o t u t e s ü s t e m a a t i k a p r a k t i k u m (Mollusca, Odonata) . A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : omas toas e., t., k., r. 11.45—12.15. Piiper, J., Ph. D. (London), selgroogsete zooloogia korral ine professor. 1) S e l g r o o g s e t e z o o 1 o o g i a, 3 t., e., t., k. 11—12. 2) N ä r v i s ü s - t e e m i j a m e e l e e l u n d k o n n a v õ r d l e v a n a t o o m i a , 3 t., n. 11—12, r. 10—12. 3) S e l g r o o g s e t e z o o l o o g i a h a r j u t u s e d , 2 t., t. 17—19. 4) V õ r d l e v a a n a t o o m i a h a r j u t u s e d , 1 t., r. 17—19. 5) O r n i t o l o o g i l i s e d e k s k u r s i o o n i d (kevadel ) . 6) K o l l o o k v i u m v õ r d l e v a s a n a t o o m i a s j a s e l g r o o g s e t e z o o l o o g i a s , e., t., k., n., r. 12—12.30. — K õ n e t u n n i d : Zooloogia-insti- tuudis omas toas iga päev peale loenguid. õ p i k , A., dr. phil. nat., geoloogia j a paleontoloogia korral ine professor. 1) Ü l d i n e g e o l o o g i a , 3 t., t., k., n. 13—14. 2) Ü l d i s e g e o l o o - g i a h a r j u t u s e d , 2 t. A e g teatatakse edaspidi. 3) P e t r o g r a a - f i a, 2 t. A e g kokkuleppel . 4) P e t r o g r a a f i a h a r j u t u s e d , 1 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : omas toas peale loenguid. T a m m e k a n n , A., dr. phil. (Helsingi), g e o g r a a f i a korral ine professor. 1) ü l - d i n e g e o g r a a f i a ü h e s h a r j u t u s t e g a II, 3 t., t., k., n. 8—9, geoloogia audit. 2) G e o g r a a f i a s e m i n a r , 2 t. A e g kokkuleppe l osavõt jatega. 3) K a r t o g r a a f i a p r a k t i k u m e d a s i j õ u d - n u i l e . Joonistamissaal on avatud är ipäevi t i 10—15. — Kõnetunnid : Geograaf ia-kabinet is peale loenguid. A s t r o n o o m - o b s e r v a a t o r . Õpik, E., dr. phil. nat., loeb soovitava ainena: A s t r o n o o m i l i n e u u r i - m i s t ö ö , loengud j a seminar, 4 t. A e g j a koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid: peale loenguid. D o t s e n d i d . A l e k s e j e v , V., dr. math. (Moskva), prof. emer., loeb dotsendina (saksa kee- les) : I n v a r i a n t i d e - t e o o r i a , 1 t., t. 12—13. Mat.-inst. aud. — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Krahn, E., dr. phil. (Göttingen), matemaatika dotsent. Loeb soovitava ai- nena: E l e m e n t a a r n e a r v u d e t e o o r i a , l t . , n. 12—13, Mat.- inst. sem. ruumis. Nuut, J., dr. phil. nat., Tal l inna Tehnikaül ikool i korral ine professor, mate- m a a t i k a dotsent. Loeb soovi tava ainena : A a t o m f ü ü s i k a m a t e - m a a t i l i s t e s t a l u s t e s t , 1 t. A e g j a koht teatatakse edaspidi. Maddison, O., Tal l inna Tehnikaül ikool i korral ine professor, tehnil ise mehaa- n i k a dotsent. (Käesoleval semestr i l loengute p idamise kohustusest vabas ta tud ) . Anderson, V., dr. phil. nat., as t ro füüs ika dotsent. Loengutest teatatakse edaspidi. Livländer, R., dr. phil. nat., Tal l inna Tehnikaül ikool i ad junktprofessor, astronoomia j a geodeesia dotsent. (Käesoleval semestr i l loengute pida- mise kohustusest v a b a s t a t u d ) . 28 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I C XXI. Letzmann, J., dr. phil. nat. (Helsingi), g e o f ü ü s i k a dotsent. M a a k e r a m a g n e t i s m i n ä h t u s e d , l t . , n. 1—2, Met.-ohs. aud. Vellner, A., dipl. ins., hüdroloogia dotsent. (Käesoleval semestr i l loengute p idamise kohustusest v a b a s t a t u d ) . Grimm, K., dr. ins., jõumas inate dotsent. Loengutest teatatakse edaspidi. Laur, A., dr. ing. (Dresdeni tehnikaül ik. ) , keemia dotsent. Loengutest tea- tatakse edaspidi. Parts, A., dr. phil. nat., Tal l inna Tehnikaül ikool i erakorral ine professor, keemia dotsent. (Viibib väl ismaal. Käesoleval semestr i l loengute pida- mise kohustusest v a b a s t a t u d ) . Luha, A., dr. phil. nat., geoloogia dotsent. (Käesoleval semestr i l loengute p idamise kohustusest v a b a s t a t u d ) . Thomson, P. V., dr. rer. nat. (Riia), geoloogia dotsent. Loeb soov i tava ai- nena: E e s t i d e v o o n i m i k r o f l o o r a , l t . A e g j a k o h t teata- takse edaspidi. Markus, E., dr. phil. nat., g e o g r a a f i a dotsent. Loeb soov i tava ainena: L ä ä - n e m e r i E e s t i g e o g r a a f i a s , l t . A e g ja koht teatatakse edaspidi. Loomaarsti-teaduskond Vau, E., dr. med. vet., koduloomade anatoomia ad junktprofessor . 1) A n a - t o o m i a II, 5 t., t., k., n., r., 1. 8—9. 2) T o p o g r a a f i l i n e j a r a k e n d u s a n a t o o m i a , 2 t., e. 11—12, n. 10—11. 3) P r a k t i l i s i t ö i d : a) a n a t o o m i a s , 6 t.; b) t o p o g r a a f i l i s e s j a r a k e n - d u s a n a t o o m i a s, 6 t. A e g teatatakse h i l jemini . Teaduskonna TheatTum zootomicum'i ülemisel korral (Vene t. 32). — Kõnetunn id : sealsamas peale loenguid, tel. 9-01. Tehver, J., dr. med. vet., histoloogia ja embrüoloogia ad junktprofessor . 1) H i s t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t., n. 12—14. 2) P r a k - t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s j a e m b r ü o l o o g i a s, 4 t., k. 10—12, 1. 9—11. Loomaarst i teaduskonna Theatrum zootomicum'i ülemisel kor- ral (Vene t. 32). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Saral, K., üld-, eri- j a operat i i vk irurg ia korral ine professor, Haavak l i in iku juhata ja . 1) O p e r a t i i v k i r u r g i a , 2 t., t., n. 8—9. 2) E r i k i r u r - g i a , k a b j a h a i g u s e d j a d i a g n o s t i k a , 4 t., t., k., n. 16—17, k. 8—9. 3) H a a v a k l i i n i k , 12 t., är ipäevi t i 10—12. Juhatab üles- andel: 4) P r a k t i l i s i t ö i d h o b u s e r a u t u s e s , 6 t., aeg kokku- leppel. — Kõnetunnid: Haavak l i in ikus (Vene t. 26), tel. 1-82; kodus (Vene t. 22) 9—10 ja 14—16, tel. 3-19. Tomberg, J., loomaarst, sünnitusabi j a s i lmahaiguste ad junktprofessor . 1) S ü n n i t u s a b i j a s t e r i l i t e e t (VIII sem. ül iõpi lasi le), 2 t., t., n. 9—10. Hobusekasvat.-kab. audit. (Vene t. 28). 2) S ü n n i t u s a b i e e l - p r a k t i k u m , 2 t., r. 17.30—19.30 (VIII sem. ül iõpi lasi le) . 3) S ü n n i - t u s a b i k 1 i i n i k, 12 t., är ipäevit i 10—12. 4) V ä l j a s õ i t e s ü n n i - t u s a b i a l a l j u h t u d e j ä r g i . — Kõnetunnid : Veistehaiguste j a Sünnitusabi Kl i in ikus (Vene t. 30-a), är ipäevi t i 10—12, tel. 12-51. ßidala, V., dr. med. vet., patoloogilise anatoomia, histoloogia ja parasitoloo- gia erakorraline professor. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a t o o m i a , h i s - 29 t o 1 o o g i a j a p a r a s i t o 1 o o g i a, 4 t., e., t., n. 13—14, r. 8—9 ( VI sem. ül iõpi lasi le). 2) L a h a n g u õ p e t u s , 2 t., 1. 10—12 (VI sem. üli- õpilasi le). 3) L a h a n g u i d i g a päev j u h t u d e j ä r g i (VIII j a X sem. üli- õpilasi le). Loomapatoloogia-inst i tuudis (Vene t. 32). — Kõnetunnid : seal- samas peale loenguid. Laas, A., dr. med. vet. (Viin), eripatoloogia, teraapia j a d iagnost ika korra- line professor, Sisehaiguste-kl i iniku j u h a t a j a . 1) E r i p a t o l o o g i a , t e r a a p i a j a s i s e h a i g u s t e k l i i n i l i n e d i a g n o s t i k a , 3 t., k. 9—10, 1. 8-—10. 2) S i s e h a i g u s t e k l i i n i k , 15 t., är ipäev i t i 10—12, e., k., r. 17—18. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i k l i i n i l i - s e s d i a g n o s t i k a s , 3 t., e., r. 15—17. Teaduskonna Sisehaiguste- k l i in ikus (Vene t. 30). — Kõnetunnid : sea lsamas är ipäevi t i 10—10.30, tel 1-52. Ainson, J., loomaarst, l ihahügieeni ja kohtu l iku loomaarst i teaduse a d j u n k t - professor, teaduskonna r a a m a t u k o g u j u h a t a j a . 1) L i h a t u n d m i n e , 4 t., t., n. 12—13, k., 1. 9—10. 2) L i h a t u n d m i s e h a r j u t u s i , 4 t., k., r. 13—15. Loomapatoloogia-inst i tuudi audit. (Vene t. 32). — Kõnetun- nid: Loomapatol.-instituudis peale loenguid j a kodus (Päeva t. 1, krt. 3) r. 11—12. Laja, F., dr. med. vet., epizootoloogia j a er ibakterioloogia korral ine professor, teaduskonna dekaan, Väikeloomade-kl i in iku j u h a t a j a . 1) E p i z o b t o - l o o g i a j a l o o m a a r s t i l i n e p o l i t s e i , 3 t., t., n., r. 8—9. 2) E r i b a k t e r i o l o o g i a ja s e r o l o o g i a , 3 t., e., n. 12—13, k. 11—12. Hobusekasvat.-kab. audit. (Vene t. 28). 3) P r a k t i l i s i t ö i d e r i - b a k t e r i o l o o g i a s j a s e r o l o o g i a s, 3 t., k., r. 12—13.30. — Kõne- tunnid: Bakter io loogia- jaamas (Vene t. 34, tel. 7-50) 10—12 ja teadus- konna dekanaadis (Vene t. 28) t. 12—13; kodune tel. 19-66. Boots, E., dr. med. vet. (Viin), loomaterv ishoiu j a p i imahügieen i korral ine professor, prorektor. 1) L o o m a t e r v i s h o i d (VIII sem. üliõpila- sile), 3 t., e. 9—10, t. 16—17, 1. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d l o o m a - t e r v i s h o i u s , 4 t., k., n. 15—17. 3) K a l a d e j a m e s i l a s t e h a i - g u s e d (X sem. ül iõpi lasi le), 2 t., k., n. 9—10. Loomaterv ishoiu j a Piima- hüg. Instit. audit. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : Loomatervishoiu-inst i tuu- dis (Vene t. 38, tel. 5-25) peale loenguid. Kaarde, J., dr. med. vet. (Viin), ve is tehaiguste ad junktprofessor, Veistehai- guste j a Sünnitusabi Kl i in iku j u h a t a j a . 1) V e i s t e h a i g u s e d (VIII sem. ül iõpi lasi le), 2 t., e. 12—13, r. 9—10. Hobusekasvat.-kab. audit. (Vene t. 28). 2) V e i s t e h a i g u s t e k l i i n i k , 12 t., är ipäevi t i 10—12. 3) V ä l j a s õ i d u d v e i s t e h a i g u s t e alal (X sem. ül iõpi lasi le), äri- päevit i juhtude järgi . — Kõnetunnid : Veistehaiguste ja Sünnitusabi k l i in ikus (Vene t. 30-a) är ipäevi t i 10—11, tel. 12-51. Taagepera, K., loomaarst, hobusekasvatuse, ekster jöör i j a rakendusõpetuse ad junktprofessor . 1) H o b u s e k a s v a t u s , 3 t., e., r„ 1. 13—14. Hobuse- kasvat.-kab. audit. (Vene t. 28). 2) P r a k t i l i s i t ö i d h o b u s e k a s - v a t u s e s, 4 t., aeg kokkuleppel . — Kõnetunn id : peale loenguid Hobuse- kasvatuse-kabinet is (Vene t. 28). Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a . Herodes, A., dr. med. vet. Loeb ülesandel : V e t e r i n a a r a d m i n i s t - r a t s i o o n , l t . näd. A e g ja koht teatatakse h i l jemini . 30 C XXI. J Põllumajandus-teaduskond Rootsi, N., dr. agr., ta imekasvatuse korral ine professor. 1) T a i m e k a s - v a t u s II, 5 t., t., n. 12—14, k. 11—12. 2> P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : •d.) s e m i n a r i h a r j u t u s i , 1 t., k. 10—11; b) s e e m n e k o n t r o l l , 2 t., t. 10—12. Taimekasvat.-kab. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. N õ m m i k , A., M. Sc. (New Jersey), mul lateaduse ja agr iku l tuurkeemia kor- ral ine professor. 1) T a i m e t o i t m i s e j a v ä e t i s ö p e t u s , 4 t., e. 10—12, k. 9—11. 2) S e m i n a r i h a r j u t u s i , 1 t., r. 10—11. 3) L a b o r a t o o r i u m i p r a k t i k u m , e., t., k., r. 8—13 j a 14.30— 17.30, n. 8—13 j a 1. 8—14.30. Mullateaduse- j a Agr iku l tuurkeemia-kab inet i s (Vene t. 28). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Mägi, J., dr. agr., loomakasvatuse korral ine professor. 1) L o o m a k a s - v a t u s II, 4 t., e. 12—13, k. 12—14, n. 11—12. 2) H a r j u t u s i l o o - m a k a s v a t u s e s , 4 t., ühel r ü h m a l k., n. 15.30—17.30, teistel — aeg kokkuleppel . (Seminar ihar jutused j a söötade analüüs Loomakasvatuse- kabinetis, Narva t. 86; m u u d h a r j u t u s e d Raadi l ) . — Kõnetunnid : Looma- kasvatuse-kabinet is peale loenguid. Kab inet t avatud är ipäevi t i 11—14 ja, peale laupäevade, 16—18. Kodune tel. 9-17. Liik, E., mag. agr., loomakasvatuse ad junktprofessor . 1) V ä i k e l o o m a j a l i n n u k a s v a t u s I, 3 t., k. 9—10, 1. 11—13. 2) H a r j u t u s i v ä i k e l o o m a - j a l i n n u k a s v a t u s e s I, 2 t., ühel r ü h m a l t. 17—19, teistel — aeg kokkuleppel . Loengud j a seminar ihar ju tused Loomakasva- tuse-kabineti auditooriumis, m u u d h a r j u t u s e d — Väike loomakasva- tuse-kabineti r u u m e s (Narva t. 86). — Kõnetunnid : Vä ike loomakasva- tuse-kabinet is peale loenguid. Kõpp, P., dr. agr., agraarökonoomia korral ine professor, teaduskonna dekaan. 1) A g r a a r ö k o n o o m i a II, 4 t., e. 9—11, n. 8—10. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i a g r a a r ö k o n o o m i a s, 2 t., e. 11—12, n. 10—11. Tai- mekasvatuse-kabinet i audit. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid ja teaduskonna dekanaadis (Vene t. 28) n. 12—13. Kodune tel. 2-15. Daniel, O., m e t s a k a s v a t u s e erakorral ine professor. 1) M e t s a k a s v a - t u s I, 6 t., t., k., n. 9—11. 2) M e t s a k a i t s e , 3 t., n. 11—12, r. 9—11. 3) P r a k t i l i s i t ö i d : a) m e t s a k a s v a t u s e s , 2 t.; b) m e t s a - k a i t s e s , 1 t.; c) m e t s a k a s v a t u s e s e m i n a r , 2 t., aeg kokku- leppel, A i a tän. 4 6 ; d) s u v i s e i d h a r j u t u s i m e t s a k a s v a t u - s e s (ül ikool i õppe- j a Katsemetskonnas ) . Loeb ülesandel : 4) M e t s a - e n t s ü k l o p e e d i a , 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : peale loen- guid A i a t. 46. Mathiesen, A., dr. rer. for., metsakorra lduse korral ine professor. 1) M e t s a - t a k s e e r i m i n e H, 3 t., t. 11—12, k. 11—13. 2) D e n d r o l o o g i a II, 2 t., e. 11—13. 3) P r a k t i l i s i t ö i d : a) d e n d r o l o o g i a s , 4 t., t., r. 15—17; b) m e t s a t a k s e e r i m i s e s , 4 t., e., n. 15—17; m e t s a - v a l i t s e m i s e s , 2 t., k. 18—20, A i a t. 46. 4) S u v i s e i d h a r j u - t u s i m e t s a t a k s e e r i m i s e s (ül ikool i õppe- j a K a t s e m e t s k o n n a s ) . — Kõnetunnid : peale loenguid A i a t. 46. Veermets, K., dr. rer. for., m e t s a k a s v a t u s e ad junktprofessor, teaduskonna sekretär. 1) M e t s a t e h n o l o o g i a , 4 t., t., n. 14—16. 2) M e t s a - k a u b a n d u s , 2 t., r. 11—13. 3) M e t s a t e h n o l o o g i a p r a k t . t ö ö d , 12 t., t., k., n., r. 16—-19. 4) M e t s a k a s u s t u s e s e m i n a r , C XXI. Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I 31 2 t., r. 14—16. A i a t. 46. 5) S u v i s e i d h a r j u t u s i m e t s a k a - s u s t u s e s j a m e t s a t e h n o l o o g i a s (Ülikooli õppe- j a Katse- m e t s k o n n a s ) . — Kõnetunnid : peale loenguid A i a t. 46. Rinne, L., dr. agr. m a a p a r a n d u s e korral ine professor. 1) M a a p a r a n d u s j a s o o k u l t u u r III, 4 t., e., t. 8—10. 2) G e o d e e s i a II, (metsa- osak. üliõpilasile) 2 t., k. 8—10. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) m a a p a r a n d u s e s j a s o o k u l t u u r i s , 6 t., I r ü h m e. 14—17, II r ü h m t. 17—20; b) g e o d e e s i a s , 4 t., I r ü h m k. 17—19, II r ü h m n. 15—17. Lai t. 36. 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i m a a p a r a n d u s e s j a s o o k u l t u u r i s n i n g g e o d e e s i a s . — Kõnetunnid : peale loen- guid e., t., k. 10—10.30, Lai t. 36. Luksepp, A., p õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e r i istade j a mas inate ad junktpro fessor . 1) P õ l l u m a j a n d u s l i k u d r i i s t a d j a m a s i n a d ü h e s m a a - h a r i m i s e g a II, 4 t., t., k., n., r. 12—13. 2) P r a k t i l i s i h a r j u - t u s i s a m a s a i n e s 2 t. (rühmit i ) , aeg kokkuleppel . Lai t. 36. — Kõne- tunnid: sealsamas peale loenguid. Lepik, E., dr. sc. nat. (Zürich), ta imehaiguste ad junktprofessor . 1) B o t a a - n i k a s ü s t e m a a t i k a (agr. j a metsaosak. ül iõpi lasi le), 4 t., k. 11—13. n. 12—14. Botaanika-aia auditooriumis. 2) H a r j u t u s i t a i m e d e m ä ä r a m i s e s , 2 t., k. 18—20 (agron. osak. ü l iõpi las i le) ; n. 18—20 (metsaosak. ül iõpi lasi le). Har jutuste le ü lesandmine esimesel loengul. Har- jutused peetakse ta imemorfo loogia j a -süstemaat ika laboratooriumis, Bo- taanika-aias. 3) E k s k u r s i o o n e j a s u v i s e i d h a r j u t u s i , a j a d teatatakse loenguil. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Kab inet i j a k a t s e j a a m a tel. Raadi l 1-68, kodune tel. 13-13. Järvik, JH., dr. agr., p i imanduse ad junktprofessor . 1) P õ l l u m a j a n - d u s l i k m i k r o b i o l o o g i a , 2 t., e., n. 11—12. Loomaterv ishoiu j a Pi imahügieeni Inst i tuudi auditoor iumis (Vene t. 38). 2) P r a k t i l i s i t ö i d p õ l l u m a j a n d . m i k r o b i o l o o g i a s , 2 t., ko lmes r ü h m a s : e., n. 15—17 ja n. 17—19. 3) P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e k o o p e - r a t i i v i d e a r v e p i d a m i n e , 2 t., t. 15—17. Loomaterv ishoiu j a Pi imahügieeni Inst i tuudi auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunn id : P i imandusekabinet i s (Vene t. 38) peale loenguid. Zolk, K., eriainete õpeta ja rakenduszooloogia alal. 1) R a k e n d u s z o o - l o o g i a I, 2 t., t. 11—13. 2) M e t s a z o o 1 o o g i a, I, 2 t., r. 11—13. 3) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) r a k e n d u s z o o l o o g i a s, 2 t.. k. 15—17; b) m e t s a z o o l o o g i a s , 2 t., r. 15—17. Zooloogia-instituu- dis (A ia t. 46). 4) S u v i s e i d h a r j u t u s i z o o l o o g i a s . K a b i n e t t avatud t. j a r. 9—14. — Kõnetunnid : sea l samas peale loenguid ja h a r j u - tusi; k a t s e j a a m a tel. 10-67. P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e ehit iste õpetuse pro fessuur — vakantne. Korra ldab ülesandel: Mielberg, P., dipl. arhit., ehitusõpetuse dotsent, P r a k t i l i s i t ö i d p õ l l u m a j a n d u s l i k u s e h i t u s õ p e t u s e s , 4 t., t., k. 15—17. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sea lsamas peale prakt i l i s i töid. Rubel, P., mag. agr., agraarpol i i t ika ja üh is tegevuse a d j u n k t p r o f essori k. t. 1) P õ l l u m. a j a l u g u j a a g r a a r p o l i i t i k a , 4 t., r. 11—12, 1. 9—11. 2) P õ l l u m . g e o g r a a f i a j a k a u b a n d u s , 2 t., e. 12—14. Taime- kasvatuse-kab. aud. (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Mätlik, A., tegel iku a ianduse j a mes induse õpetaja. 1) A i a n d u s j a m e s i n d u s I, 2 t., r. 9—11. 2) A i a n d u s e j a m e s i n d u s e p r a k t i k u m , 2 t., aeg kokkuleppel . Ta imekasvatuse-kab inet i auditoo- r iumis (Vene t. 38). — Kõnetunn id : sea lsamas peale loenguid. 32 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. I C X X I . t D o t s e n d i d . Mets, J., õpet. agronoom, ta imekasvatuse dotsent. Loeb ülesandel : 1) H e i - n a k a s v a t u s, 2 t., r. 15—17. 2) S u v i s e i d h a r j u t u s i h e i n a - k a s v a t u s e s . — Taimekasvatuse-kabin. auditooriumis (Vene t. 38). — Kõnetunnid sealsamas peale loenguid. Mielberg, P., dipl. arhitekt, ehitusõpetuse dotsent. Vt. P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e ehitiste õpetuse professuur. Jürgenson, L., Sc. D. (Cambridge, Mass., U. S. A. ) , ehitusõpetuse dotsent. Käesoleval poolaastal loengupidamise kohustusest vabastatud. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Beinvaldt, E, dr. phil. (Budapest), ka landuse instruktor. Loeb ülesandel : 1) K a l a n d u s , 2 t., n. 17—19. 2) P r a k t i l i s i t ö i d k a l a n d u - s e s , 2 t., r. 17—19. A i a t. 46. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Haller, B., dr. rer. for., metsaülem. Peab ülesandel: P r a k t i k u m t e h - n i l i s t e t ö ö d e j a m e t s a e n t s ü k 1 o p e e d i a a l a l s u v e l agr. osak. üliõpilastele Õppe- j a Katsemetskonnas. Majandusteaduskond. Kurtš insk i , M., dr. jur., teoreetilise r a h v a m a j a n d u s t e a d u s e korral ine pro- fessor. 1) P o l i i t i l i n e ö k o n o o m i a , 4 t., k , n, 12—14, aud. 5. 2 ) P r a k t i l i s i t ö i d p o l i i t i l i s e s ö k o n o o m i a s , 1 t., ülenä- dalati, a e g kokku leppe l kuu la ja tega . Statist ika-ökonoomil ises Kabine- tis. 3) S t a t i s t i k a , 2 t., r. 12—14, aud. 2. — Klõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. R a h v a m a j a n d u s p o l i i t i k a pro fessuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Kongo, K., mag. rer. oec. 1) M a j a n d u s p o l i i t i k a ü l d k u r s u s II, 2 t., t. 18—20. 2) S e m i n a r m a j a n d u s p o l i i t i k a s , 2 t., k. 18—20 aud. 5. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Poom, Ed., mag. rer. oec., üldise k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e erakorral ine pro- fessor, dekaan. 1) K ä i t i s m a j a n d u . s t e a d u s , 4 t., k. 10—12, n. 11—13. 2) S e m i n a r k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e s, 2 t., t. 11—13. Kä i t i sma jandusteaduse Seminaris, Gildi 8. — Kõnetunnid seal- samas peale loenguid. K a n t , Edg., dr. phil. nat., m a j a n d u s g e o g r a a f i a korral ine professor, prorektor. 1) ü l d i n e m a j a n d u s g e o g r a a f i a II: T o o d a n g u - , k a u - b a n d u s - , l i i k l u s - j a t a r v i n g u g e o g r a a f i a , 4 t., k., n. 16—18. Botaanika-aia aud. 2) M a j a n d u s k a r t o g r a a f i l i n e s e - m i n a r , 2 t., k. 18—20. Demonstrats ioonid Botaanika-aia auditooriu- mis, tööd Majandusgeograaf ia-seminaris, Rüüt l i tn. 24. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. R a a m a t u p i d a m i s e j a k i r j a v a h e t u s e professuur — v a k a n t n e . Loevad üles- andel: Valk, V., mag. rer. oec. 1) R a a m a t u p i d a m i s e ü l d k u r - s u s , 5 t., k. 15—17, 1. 15—17, A i a tän. 46, suur. aud., r. 11—12, aud. 5. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Malm, F., 2) R a a m a t u p i d a - m i s e e r i k u r s u s , 3 t., n. 18—20, A i a t. 46, suur. aud., 1. 15—16, aud. 1. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. C X X I ^ M a r k , R . , I järgu kaubainsener (Moskva kommertsinst.), kaubateaduse ad- junktprofessor. 1) K a u b a t e a d u s I, 2 t., e. 12—14. 2) K a u b a - t e a d u s I I , 2 t., k. 12—14, aud. Rüüt l i tn. 2, I I I kord. 3) P r a k t i - l i s i t ö i d k a u b a t e a d u s e s, 8 t., I rühm t. 10—12, I I rühm n. 17—19, I I I rühm n. 10—12, I V rühm r. 10—12. Kaubateaduse-kabinetis. — Kõnetunnid: Kaubateaduse-kabinetis peale loenguid. K a a s i k , N., dr. jur., majandusõiguse adjunktprofessor. 1) M a j a n d u s õ i - g u s e ü l d k u r s u s , 4 t., n. 9—11, aud. 5, n. 15—17, aud. 2. 2) M a ja n- d u s õ i g u s e s e m i n a r , 2 t., Majandusõiguse-seminaris, Gildi 8, aeg teatatakse edaspidi. Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. M a j a n d u s a j a l o o p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . S e p p , H., dr. phil., Eesti ja . naabermaade ajaloo adjunktprofessor. E e s t i m a j a n d u s a j a l u g u s e o s e s n a a b e r m a a d e g a , 2 t., e. 13—14, k. 11—12, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. H u m a l , A . , dr. phil. nat., matemaatika adjunktprofessor. M a t e m a a t i - l i s e s t a t i s t i k a e l e m e n d i d , 2 t., e. 16—18. Mat.-inst. aud. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. F i n a n t s õ i g u s . Vt . prof. J . V a a b e l — õigusteaduskond. K a u b a n d u s õ i g u s . Vt . prof. A . P i i p — kaubandusõiguse professuur — õigus- teaduskond. T s i v i i l õ i g u s . Vt. prof. J . U l u o t s ja mag. E. I l u s — tsiviilõiguse professuur — õigusteaduskond. T ö ö s t u s e j a k a u b a n d u s e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . P a n g a n d u s e j a k i n d l u s t u s a s j a n d u s e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . R i i g i - j a K o m m u n a a l m a j a n d u s e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . T õ n i s s o n , J . , dr. jur. h. c., ühistegevuse professor (Eesti Ühistegelise Li idu poolt ülevalpeetav õppekoht). 1) ü h i s t e g e v u s e i d e o l o o g i l i - s e d a l u s e d j a k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s l i k u d p õ h i m õ t - t e d, 2 t, 1. 12—14, aud. 1. 2) ü h i s t e g e v u s e e r i k u r s u s PlõDu- majandus-teaduskonna üliõpilastele, 2 t., e. 15—17, aud. 1. 3) ü h i s - t e g e v u s e s e m i n a r , 2 t., t. 15—17, ühistegevuse-seminari' ruumides, Gildi t. 8. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . H a r r i s , H . C. C., B. A. (Madras), inglise keele lektor. Loeb ülesandel: I n g - l i s e k e e l e k i r j a v a h e t u s , 2 t., e., n. 9—10, aud. 2. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Inno, K., mag. rer. oec. Loeb ülesandel soovitava ainena: 1) Kuni 4. I V s. a. p a n k k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s , 3 t., t. 15—16, r. 15—17, Käitis- majandusteaduse Seminaris, Gildi 8. 2) alates 4. I V s. a. k i n d l u s - t u s k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s , 3 t., t. 15—16, r. 15—17. samas ko- has. — Kõnetunnid samas peale loenguid. P i i r o j a , J . , pangadirektor. Loeb ülesandel: P a n g a n d u s , 1 t. M ä g i , H . Loeh ülesandel soovitava ainena: M a s i n a k i r i , 4 t., t. 18—19.30, n. 17—18.30, Kommertsgümnaasiumi ruumides. — Kõnetun- nid: sealsamas peale loenguid. Ahas, E., Loeb ülesandel soovitava ainena: S t e n o g r a a f i a , 2 t., e., r. 19—20, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. 3 34 C X X I . Teaduse- ja õppeasutised. Ü l i k o o l i R a a m a t u k o g u (Toomimäel, tel. 2-95). Avatud igal äripäeval 9—15 ja 17—20. Raamatuid laenutatakse luge- miseks 11—14. Raamatukogujuhataja: P u k s o o, F r., cand. phil. Kõnetunnid: raamatukogus äripäeviti 10—12. Raamatukoguhoidjad: V e i t m a n n , K., cand. rer. poi. et rer. comm. V i g e 1, E. Assistendid : F r e y m u t h , O. A a v a k i v i , V i k t o o r i a . L i b l i k , M a r t a . Sekretär-arveametnik: S e e b e r g , L i l l y . Raamatukogu komisjon : Esimees : raamatukogu juhataja F r. P u k s o o , Li ikmed: prof. A. Bulmerincq, prof. L. Leesment, prof. R. Mark, prof. E. Masing, prof. W . Anderson, prof. P. Haliste, prof. J. Piiper, prof. J. Ainson, prof. P. Kõpp, prof. H. Jaakson, raamatukoguhoidja E. Vigel. D i d a k t i l i s - m e t o o d i l i n e S e m i n a r . Juhataja: R ä g o , G., prof. — Kõnetunnid: peale loenguid ja harjutusi. U s u t e a d u s l i k S e m i n a r (Peeter Põllu t. 2). Jaguneb õppetoolide järgi 6 ossa: on avatud äripäeviti 8—20. Juhataja: M a r t i n s o n , V., prof. Abiassistent : R o h e v e e , T u u l i . U s u t e a d u s l i k A r h e o l o o g i l i n e K a b i n e t t ( L a i t . 3 4 ) . Juhataja: S i l d , O., prof. Kõnetunnid: n. kell 17. Kab. raamatukogu korraldaja : U u s p u u, V. Õ i g u s t e a d u s l i k S e m i n a r (La i t. 34, k. 1, tel. 16-21). avatud äripäeviti 9—14, raamatute väljaandmine e., t., k., n., r. 11—13. Juhataja: U l u o t s , J., prof. Seminari raamatukogu aj. abijõud: V a r a m a a, V. R e i n h o l d , T. K r i m i n a l i s t i k a - k a b i n e t t ( L a i t . 3 4 ) . Juhataja: K a d a r i , H., prof. H a l d u s t e a d u s t e - s e m i n a r ( L a i t . 3 4 ) . Juhataja: K l i i m a n n , A.-T., prof. Van. ass. k. t.. E 1 i a s e r, R. Van. ass. riigiõiguse alal: M ä g i , A., mag. jur. Van. ass. tsiviilõiguse alal: I l u s , E., mag. jur. Van. ass. k. t. finantsõiguse alal: M ä l l , J. Van. ass. k. t. kaubandusõiguse alal: R a m m u l , A. C X X I . J Loengute ja praktiliste tööde kava 1938. I 3 5 I S i s e h a i g u s t e k l i i n i k (Toomimäel, tel. 7 3 ) . Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 9—10. Juhataja: M a s i n g , E., prof. Van. assistent: G r a n t , F., dr. med. Noor. assistendid: V a l k , L., arst. H ö h l e i n , H., arst. Laborant : B i r k e n t h a l , E l i s a b e t h , arst. I H a a v a k l i i n i k (Toomimäel, tel. 1 - 2 6 ) . Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 9—10. A j . juhataja: K a r e l l , U., prof. Van. assistent: S õ r r a, J., drnd. med. Noor. assistendid: R u l l i , A., arst. P e t l e m , H., arst. Noor. ass. k. t.: S o e k õ r v , E. N a i s t e k l i i n i k (Toomimäel, tel. 1 - 4 5 ) . Sünnitajate j a haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 1 1 . 3 0 — 1 3 . A j . juhataja: M a s i n g , E., prof. Van. assistent: K l e i t s m a n , R., dr. med. Noor. assistendid: T a m m , A., dr. med. S ä g a , E., drnd. med. K u u s i k , V., arst. E l b i n g , K., arst. Röntgenoloog. : H a l d r e , J., dr. med. H H a a v a k l i i n i k (Maarjamõisa väljal, tel. 3 - 4 2 ) . Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 1 0 — 1 2 . Juhataja: K a r e l l , U., prof. Van. assistendid: L i n k b e r g, A., dr. med. V o o r e m a a , J., drnd. med. Noor. assistendid: H a n t s o v, L., drnd. med. M a r k s , L e i l i , arst. A j . abijõud: S p r e n k, J., arst. I I S i s e h a i g u s t e k l i i n i k (Maarjamõisa väljal, tel. 2 - 5 5 ) . Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants äripäeviti 1 0 — 1 1 . Juhataja: W a d i, W., prof. Vanem assistent: V a i k n a, O., arst. Noor. assistendid: P ü s s , E., arst. M o l l e , E., drnd. med. Laborant: P e r t , V a n d a , drnd. med. N ä r v i k l i i n i k (Maarjamõisa väljal, tel. 4 - 7 4 ) . Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants iga päev 9—10. Juhataja: P u u s e p p , L., prof. Van. assistent: R i v e s , J., dr. med. Noor. assistendid: R a u d k e p p, F., arst. Ü p r u s, V., drnd. med. M a r t i n o f f, G., drnd. med. Z 1 a f f, S-, drnd. med. Vabat. ass.: V i h v e 1 i n, H., drnd. med. 36 C X X I . V a i m u - j a N ä r v i h a i g u s t e K l i i n i k (Tallinna t. 48, tel. 52). Haigete vastuvõtmine igal ajal, ambulants iga päev 11—12. Juhataja : B r e s o w s k y , M., prof. Van. assistent: V i i d i k, A., drnd. med. Noor. assistent: S e h r v a l d , H., arst. Noor. assist, k. t. : P e l l o , R. V i l h e l m s o n , Berta. S i l m a k l i i n i k (Jul. Kuperjanovi ja Val l ikraavi t. nurgal, tel. 3-98). Ambulants äripäeviti 8—10. Juhataja: U u d e 11, J., prof. Vanem assistent: V o o r e m a a , S a l m e , drnd. med. Noor. assist.: S u u r k ü l a , G., drnd. med. L a s t e k l i i n i k (Veski tän. 6 , tel. 4 - 6 1 ) . Ambulants ja nõuandekoht emadele.. Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: L ü ü s , A., prof. Noor. assistendid: O l e s k , J u t a , arst. A l l i k , A., arst. N a h a p o l i k l i i n i k (polikli iniku hoones, Gustav Adolf i tän. 12). * Haigete vastuvõtmine äripäeviti 12—13. Juhataja: P a l d r o k , A., prof. Van. assistent: P o o m a n, A., drnd. med. Noor. assistent: Nahapolikli iniku juurde kuulub l e p r o s o o r i u m ,,M u u l i " (Veeriku alevis) j a d e r m a t o l o o g i a - k l i i n i k ( I I diviisi laatsaretis,. Jaama tän.). Haigete vastuvõtmine Nahapolikli iniku juhataja kaudu. Juhataja: P a l d r o k , A., prof. S i s e h a i g u s t e - p o l i k l i i n i k (Gustav Adolf i t. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 14—16. Juhataja k. t.: W a d i, W., prof. Van. assistent: T r e i a l , l£., drnd. med. O r t o p e e d i l i n e P o l i k l i i n i k ( I haavakli inikus). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 11—12. Juhataja: J ü r g e n s , B., prof. H a m b a p o l i k l i i n i k (Rüütl i t. 2 4 ) . Haigete vastuvõtmine äripäeviti 15—17. Juhataja: H i i e , V., prof. Noor. assistent: V ä ä r , H e l e n e , drnd. med. K õ r v a - , N i n a - j a K u r g u h a i g u s t e K l i i n i k . Juhataja: S a a r e s t e , E., prof. Van. assistent: K r a m a n n, O., dr. med. Abiassistent: T i m m e r , E l l e n , arst. Abijõud : S i i r d e, E. C X X I . a) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e p o l i k l i i n i k (po- likli inikus, Gustav Adolf i t. 12). Haigete vastuvõtmine äripäeviti 14—15. b) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e k l i i n i k u s t a t - s i o n a a r n e o s a k o n d ( I Haavakli inikus, Toomimäel). Töötunnid: 11—14 iga päev. F a r m a k o g n o o s i a - i n s t i t u u t (Rüütl i tän. 2 , tel. 1 - 9 8 ) . Avatud äripäeviti 9—13.30, 17—20. Juhataja: S t a m m , J., prof. Van. assistent: T o m i n g a s, A l m a , dr. pharm. Abijõud: M i c h e l s o n , H., mag. pharm. G o r i n o v, N. F a r m a t s e u t i l i s e K e e m i a I n s t i t u u t (Rüütl i t. 2 , tel. 1 - 9 8 ) . Avatud äripäeviti 9—13, 17—20. Juhataja: P a r t s , H., prof. Van. assistent: S i i m , A., mag. pharm. R a k e n d u s f a r m a a t s i a - i n s t i t u u t (Rüütl i t. 2 , tel. 1 7 - 2 8 ) . Juhataja: V e i d e r p a s s , N., prof. Abijõud : K u u s i k, U. A j . abijõud: O t s , E. A n a t o o m i a - i n s t i t u u t (Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 8—13, 15—18. Juhataja: V e i n b e r g , E., prof. Prosektori k. t. : P ä r t e 1 p o e g, V., drnd. med. A j . demonstraatorid-abijõud : K u r d v e, N. P i i r a k , Edg. H i s t o l o o g i a , E m b r ü o l o o g i a j a V õ r d l e v a A n a t o o m i a I n s t i t u u t (Toomimäel, Vanas Anatoomikumis, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 8—13, 15—18. Juhataja: A u n a p , E., prof. Van. assistent: T e i s s, L y d i a , dr. phil. nat. O p e r a t i i v s e K i r u r g i a K a b i n e t t (Toomimäel, Vanas Anatoomikumis, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 17—18. Juhataja: J ü r g e n s , B., prof. Noor. assistent: P õ k k, V., arst. P a t o l o o g i a - i n s t i t u u t (Näituse t. 2 , tel. 2 - 7 4 ) . Avatud äripäeviti 13—14. Juhataja: V ä i d e s A., prof. Prosektor: Noor. ass. k. t.: L a i s a a r , E. A j . abijõud: K u m p a s , H. H ü g i e e n i - ( T e r v i s h o i u - ) i n s t i t u u t ( A i a t . 4 6 , t e l . 1 2 - 2 0 ) . Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja: R a m m u l , A., prof. Van. assistent: K a s k , M., dr. med. A j . abijõud: K o p p e l , Th. ja M i l k , G. 38 C X X I . a) K e e m i a - b a k t e r i o l o o g i l i n e l a b o r a t o o r i u m tervis- hoiuliste ja bakterioloogiliste juurdluste tarvis avalikuks tarvi- tamiseks. Avatud äripäeviti 10—12. Juhatajad: R a m m u l , A., prof. S c h l o s s m a n n , K., prof. B a k t e r i o l o o g i a - i n s t i t u u t ( A i a t . 4 6 , t e l . 2 - 1 7 ) . Avatud äripäeviti 10—13, 16—17. Juhataja: S c h l o s s m a n n , K., prof. Van. assistent: L ä n s o n , A., drnd. med. Noor. assistent: K õ i v , A., arst. P a s t e u r i - j a a m (Vene t. 28). Haigete vastuvõtmine iga päev 11—13. Juhataja: S c h l o s s m a n n , K., prof. A r s t : H a n s e n , P., dr. med. K o h t u l i k u A r s t i t e a d u s e I n s t i t u u t (Vanas Anatoomik., Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti 9—15. Juhataja: R o o k s , G., prof. Noor. assistent: M ä g i , M a g d a , arst. Noor. ass. k. t.: L a u b e , R. F ü s i o l o o g i a - i n s t i t u u t (Näituse t. 2 , tel. 3 - 4 0 ) . Avatud äripäeviti 9—15. Juhataja: T i i t s o, M., prof. Van. assistent: S i b u l , I., dr. med. A j . ass. k. t.: T o o t s on, E. a) F ü s i o l o o g i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . Van. assistent: F a r m a k o l o o g i a - i n s t i t u u t (Vanas Anatoomikumis, Toomimäel, tel. 2-33). Avatud äripäeviti, peale laupäeva, 9—13, 15—19; laupäeval 9—13. A j . juhataja: V e i n b e r g , E., prof. Vanem assistent: K ä e r - K i n g i s e p p , E l i s e , dr. med. Noorem assistent: K i n g i s e p p , G., dr. med., (aj. vabastatud). A j . abijõud: T a l l i , Leida, J a l a k a s , H. K e h a l i s e K a s v a t u s e I n s t i t u u t (Gustav Adolf i t. 1 9 , tel. 1 1 - 6 2 ) . Avatud äripäeviti 8—23. Juhataja: J ü r g e n s , B., prof. Eriainete õpetajad: K a l a m e e s , A., R a n n a s t e , E. Ü l i k o o l i A p t e e k (Rüütl i t. 24, tel. 5-81). Juhataja: P a r i s , H., dr. pharm. Juhataja abi: V o d j a , M a r i e , mag. pharm. Retseptaarid: S ö e r d , H i l j a . K a l l i k o r m , N e l l i . Abijõud : P a l d r o k , H e l g i . C X X I ^ 39 F i l o s o o f i a t e a d u s k o n n a S e m i n a r (ülikooli peahoones, I I I korral, tel. 14-61). Seminar on avatud äripäeviti 9—18, raamatute laenutamine 12—15. Juhataja: O r a s , A., prof. Seminari raamatukogu korraldaja-assistent: T a m m , A n n . Raamatukogu korraldaja abi: L a a s , E l f r i e d e . E e s t i K e e l e A r h i i v (Rüütl i t. 24). Juhataja: S a a r e s t e, A., prof. Korraldaja: A r i s t e , P., mag. phil. K l a s s i l i s e M u i n a s t e a d u s e I n s t i t u u t (ülikooli peahoones). Avatud äripäeviti 12—14. Juhataja: H a l i s t e , P., prof. A j . abijõud: R o o s , E. F o n e e t i k a - l a b o r a t o o r i u m ( L a i t ä n . 3 6 ) . Avatud e., r. 10—13. A j . juhataja: R a m u l , K., prof. E k s p e r i m e n t a a l s e P s ü h h o l o o g i a j a P e d a g o o g i k a L a b o r a t o o r i u m ( L a i t ä n . 3 6 r t e l . 5 - 9 2 ) . Avatud e., r. 10—13. Juhataja: R a m u l , K., prof. Noor. assist.: B a k i s , E., mag. phil. A r h e o l o o g i a - k a b i n e t t (A ia t. 4 6 , telef. 1 - 3 6 ) . Kabinett on avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: M o o r a , H., prof. Konservaator: I n d r e k o , R., mag. phil. A j . konservaator-assistent: S c h m i e d e h e l m , M a r t a , mag. phil. Abiõppejõud: A r i s t e , Erna, mag. phil. K u n s t i a j a l o o - k a b i n e t t ( L a i t ä n . 3 6 ) . Juhataja: K a r l i n g , Sten, prof. Abijõud: V a g a , V., mag. phil. J u u d i t e a d u s t e S e m i n a r (Peeter Põllu t. 2 ) . Juhataja: G u i k o v i t s c h , L., prof. S l a a v i F i l o l o o g i a S e m i n a r . Juhataja : A r u m a a, P., prof. B o t a a n i k a - i n s t i t u u t (La i tän. 40, tel. 10-60). Avatud 9—10, 14—18. Juhataja: K a h o , H., prof. a) T a i m e m o r f o l o o g i a j a s ü s t e m a a t i k a l a b o r a t o o - r i u m . Juhataja: L i p p m a a , T., prof. Van. assistent: V a g a , A., mag. zool. Noor. assistent: P a s t a k , E l s a , mag. sc. nat. b) T a i m e f ü s i o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m . Juhataja: K a h o , H., prof. Noor.-assistent: T a i m r e , S i n a i d a , mag. bot. 40 C X X I ^ B o t a a n i k a - a e d j a - m u u s e u m (La i tän. 38/40). Avatud suvel 9—12, 14—18; talvel kasvuhooned pühap. ja kolm. 10—12. Juhataja: L i p p m a a , T., prof. Õpetatud aednik: Konservaator : E i c h w a l d , K. Z o o l o o g i a - i n s t i t u u t j a - m u u s e u m (A ia tän. 46, tel. 1-36). Muuseum avatud t., r., p. 12—14. Juhataja: R i i k o j a , H. prof. Van. assist. : A u 1, J., mag. zool. Noor. assist, k. t.: K a u r i , H. Muuseumi konservaator : H ä r m s , M. Muuseumi abikonservaator: H a b e r m a n n , H., mag. zool. Abiassist. : L e p i k s a a r, J., mag. zool. . K e e m i a - i n s t i t u u t ( ü l i k o o l i p e a h o o n e s , t e l . 9-38). Avatud e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. Direktooriumi esimees: T i g a n i k , L., prof. a) A n o r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . Juhataja: P a r i s , A., prof. Van. assistent: T a m m , H., mag. chem. Noor. assistendid: R a u p , E. H o l s t , A., ins. Abijõud: E r m a , E l e o n o r e , mag. chem. b) O r g a a n i l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m (tel. 8-99). Juhataja: T i g a n i k , L., prof. Van. assistent: K o r r o , H., mag. chem. Noor. assistent: K i i s k , O. c) F ü ü s i k a l i s e k e e m i a l a b o r a t o o r i u m . Juhataja: P a r i s , A., prof. Van. assistent: R ä g o , N a t a l i e , mag. chem. M e t e o r o l o o g i a - o b s e r v a t o o r i u m (Ri igi Keskarhiivi majas, tel. 5-81). Avatud äripäeviti 8.30—14.30. Juhataja: K i r d e , K., prof. Inspektor: K ä r s n a , A., dr. phil. nat. Teadusi, ametnik: L i i d e m a a , H e l e n e , mag. geophys. Van. assistent: M a a n v e r e , E. Sünoptik: N u r k l i k , A., mag. geophys. Sünoptiku k. t.: O h u , A. Vaatlejad: K u k k , J., P a r t s . K. Abiassistent: P r a n t s , L. M e t e o r o l o o g i a - o b s e r v a t o o r i u m i T a l l i n n a a b i j a a m (Lasnamäel). Vaatleja: V e s k, H. T ä h e t o r n (Toomimäel, tel. 2-94). Avatud astronoomia õppijaile äripäeviti, publikule n. 19—20, aja kontrol- limiseks 1. 12—13. Juhataja: R o o t s m ä e , T., prof. Astronoom-observaator : õ p i k , E., dr. phil. nat. Van. assistent: K i p p e r , A., mag. astr. Laborant-tehnik : S i m b e r g , P Abiassistent : K e r e s , H. C X X I . 1 Loengute ja praktiliste tööae kava 1938. I 41 F ü ü s i k a - i n s t i t u u t (ülikooli peahoones, tel. 8-47). Avatud e., t., n. 10—13 j a 16—19; k., r. 9—14, 1. 10—13. Juhataja: V i 1 i p, J., prof. Van. assistent: N e u g a r d, E. A 11 m a, A., mag. phys. K i l k s o n , E., (ajut. vab. 1. I X 37 — 30. V I 38). Noor. ass. : A r u j a, E. A j . abijõud: T o r g r e e n , H. T e o r e e t i l i s e j a T e h n i l i s e F ü ü s i k a L a b o r a t o o r i u m (ülikooli peah. tel. 8-47). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja: P e r l i t z , H. G., prof. Van. assist.: L i n k , A l e k s a n d r a , mag. phys. M i n e r a l o o g i a - k a b i n e t t (A ia t. 46, 1-36). Avatud äripäeviti 8—14. Juhataja: õ p i k , A., prof. Van. assistent: P a u l , VI., mag. geol. G e o l o o g i a - k a b i n e t t j a - m u u s e u m (A ia t. 46, tel. 1-36). Kabinett avatud äripäeviti 8—14, muuseum p., t., r. 11—13. Juhataja: õ p i k , A., prof. Van. assistent: O r v i k u , K., mag. geol. P a l e o n t o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m j a r a a m a t u k o g u . Avatud äripäeviti 10—13. G e o g r a a f i a - k a b i n e t t (A ia t. 46, tel. 1-36). Juhataja: T a m m e k a n n , A., prof. Van. assistent: I n a r i , E., mag. geogr. a) J o o n i s t u s s a a l j a r a a m a t u k o g u . Avatud äripäeviti 11—15. b) K o d u - u u r i m i s e o s a k o n d (Aia t. 46). Avatud äripäeviti 11—12. M a t e m a a t i k a - j a M e h a a n i k a - i n s t i t u u t (polikl i iniku hoones, Gustav Adolf i t. 12, tel. 13-93). Lugemistuba avatud e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. Juhataja: R ä g o , G., prof. A j . abij. : P u n n i s, B. a) R a k e n d u s m a t e m a a t i k a j a - m e h a a n i k a l a b o r a - t o o r i u m . Töötunnid e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. Juhataja: R ä g o , G., prof. Van. assistent: R u u b e l , A l m a . b) P u h t m a t e m a a t i k a - o s a k o n d . Juhataja: J a a k s o n, H., prof. Noor. assistent: R e b a s s o o , H. K u u s n õ m m e B i o l o o g i a j a a m (Kihelkonnal, Saaremaal). Juhataja: P i i p e r , J., prof. 42 C xxi. t E e s t i V e e k o g u d e U u r i m i s e K o m i s j o n . Esimees: T a m m e k a n n , A., prof. Kir jatoimetaja: K i r d e , K., prof. a) H ü d r o g r a a f i a - o s a k o n d . Juhataja: K i r d e , K., prof. b) H ü d r o b i o l o o g i a - o s a k o n d . Juhataja: R i i k o j a . H., prof. c) K a l a n d u s e - o s a k o n d . Juhataja: R e i n v a 1 d t, E., dr. phil. B a k t e r i o l o o g i a j a a m (Vene t. 34). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: L a j a , F., prof. Van. assistent: V e 11 i s t o, E., drnd. med. vet. L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a A n a t o o m i a - k a b i n e t t (Vene t. 32, tel. 9-01). Avatud äripäeviti 9—10. Juhataja: V a u , E., prof. Prosektor: A j . abijõud: L a u r i s s o n , J., loomaarst. H a n k o , E. L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a H i s t o l o o g i a j a E m b r ü o l o o g i a I n s t i t u u t (Vene t. 22). Avatud äripäeviti 9—14. Juhataja: T e h v e r , J., prof. Noor. ass.: B u s c h , N o r a , loomaarst. L o o m a p a t o l o o g i a - i n s t i t u u t (Vene t. 32). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: R i d a l a , V., prof. Van. assistent: K i p p e r , A., drnd. med. vet. L o o m a t e r v i s h o i u j a P i i m a h ü g i e e n i I n s t i t u u t (Vene t. 38, tel. 5-25). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: R o o t s , E., prof. Van. assistent: R i d a l a , E l f r i i d e , dr. med. vet. L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a H a a v a k l i i n i k (Vene t. 26, tel. 1-82). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: S a r a l , K., prof. Van. assistent: V e s t r e , L., loomasrst. Noor. assistent: T i l l m a n n , H., loomaarst. V ä i k c l o o m a d e - k l i i n i k (Vene t. 36). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: L a j a , F., prof. Noor. assistent: L i n d , V i i u , loomaarst. L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a S i s e h a i g u s t e - k l i i n i k (Vene t. 30, tel. 1-53). Haigete loomade vastuvõtmine äripäeviti 10—12, hädakorral igal ajal. Juhataja: L a a s , A., prof. Van. assistent: P a a b o , A., drnd. med. vet. Noor. assistent: T a m m e m ä g i , H., loomaarst. C X X I ^ 43 õ p p e - s e p i k o d ä (Vene t., Looijiaarsti-teaduskonna juures). Avatud äripäeviti 8—13, 14—17. Juhataja: S a r a l , K., prof. H o b u s e k a s v a t u s e , E k s t e r j ö ö r i j a R a k e n d u s õ p e t u s e K a b i n e t t (Vene t. 28). Juhataja: T a a g e p e r a , K., prof. V e i s t e h a i g u s t e j a S ü n n i t u s a b i K l i i n i k (Vene t. 30). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: K a a r d e , J., prof. Van. assistent: K r i i s a , A., drnd. med. vet. T a i m e k a s v a t u s e - k a b i n e t t (Vene t. 38). Avatud äripäeviti 10—13. Juhataja: R o o t s i , N., prof. Noor. assistent: S u 11 e r, H., mag. agr. L o o m a k a s v a t u s e - k a b i n e t t (Narva t. 86). Avatud: äripäeviti 11—14 ja, peale laupäevade, 16—18. Juhataja: M ä g i , J., prof. Van. assistendi k. t. : T ö l p u s , L. M u l l a t e a d u s e j a A g r i k u l t u u r k e e m i a K a i b i n e t t (Vene t. 28). Avatud e., t., k., r. 8—12%; 14—17; n. 8—12%; 1. 8—14. Juhataja: N õ m m i k , A., prof. Van. assistent: M i c k w i t z , A., dr. phil. nat. Abiassistent: V i l p e r t , A., mag. chem. M e t s a k a s v a t u s e - k a b i n e t t (A ia t. 46, tel. 1-36). Avatud äripäeviti 11—13. Juhataja: D a n i e l , O., prof. Noor. assistendi k. t.: R õ i g a s , P. M e t s a k a s u s t u s e - k a b i n e t t (A ia t. 46, tel. 1-36). Juhataja: V e e r m e t s , K., prof. Noor. assistent : K o 1 j o, B. M e t s a k o r r a l d u s e - k a b i n e t t (A ia t. 46, tel. 3-90). Avatud äripäeviti 11—13. Juhataja M a t h i e s e n , A., prof. Noor. assistendi k. t. : H a n s e n , A. P i i m a n d u s e - k a , b i n e t t (Vene t. 38). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: J ä r v i k, M., prof. Noor. assistendi k. t.: A u l e, O. T e g e l i k u Z o o l o o g i a K a b i n e t t (A ia t. 46, tel. 1-36). Avatud t., r. 9—14. Juhataja k. t. : Z o 1 k, K., eriainete õpetaja. Noor. assistendi k. t. : E e n 1 a i d, A. 44 Loengute ja praktil iste tööde kava 1938. I C X X I ^ P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e R i i s t a d e j a M a s i n a t e K a b i n e t t (La i t. 36, tel. 5-92). Avatud k. 11—13, n. 12—14. Juhataja: L u k s e p p , A., prof. P õ l l u m a j a p i d a m i s - k a b i n e t t (Vene t. 28, Taimekasvatuse-kabineti ruumides). Juhataja: K õ p p , P., prof. Abiassistent: K u u s k , K. E h i t u s õ p e t u s e - k a b i n e t t (La i t. 36, tel. 5-92). A j . juhataja: L u k s e p p , A., prof. K u l t u u r t e h n i k a j a G e o d e e s i a K a b i n e t t (La i t. 6, tel. 5-92). Juhataja: R i n n e, L., prof. Noor. assistendi k. t.: Y l l ö , L. V ä i k e l o o m a k a s v a t u s e - k a b i n e t t (Narva t. 86). Avatud äripäeviti 11—13 ja, peale laupäevade, 16—18. Juhataja: L i i k , E., prof. Abiassistent: K u t t i , V. T a i m e h a i g u s t e - k a b i n e t t (Raadil, tel. 1-68). Juhataja: L e p i k , E., dots. Noor. assistent: T o o m r e, R. P õ l l u m a j a n d u s l i k u d K a t s e j a a m a d (Raadil, tel. 10-67). A g r i k u l t u u r k e e m i a — Juhataja prof. N õ m m i k , A . Noor. assistendi k. t. : A d a m s o n, V. T a i m e b i o l o o g i a — juhataja prof. R o o t s i , N. Noor. assistendi k. t. : S a a r e m ä e , J. Z o o t e h n i k a — juhataja prof. M ä g i , J. Van. assistendi k. t.: M a a s i n g . N. E n t o m o l o o g i a — juhataja k. t. : Z o 1 k, K. F ü t o p a t o l o o g i a — juhataja prof. L e p i k , E. V ä i k e l o o m a k a s v a t u s e — juhataja prof. L i i k , E. Abijõud: R u u s , C. A i a n d u s e j a M e s i n d u s e K a t s e j a a m (Raadil). Juhataja: M ä t l i k , A., eriainete õpetaja. M e t s a n d u s l i k U u r i m i s - i n s t i t u u t ( A i a t . 4 6 ) . Juhataja K o h h, E., mag. rer. for. Teaduslik abijõud: K a r u , A. Ü l i k o o l i m õ i s a d : M a a r j a m õ i s (tel. 2-15), R a a d i m õ i s (tel. 3-68). Maarjamõisa valitseja: K õ p p , P., prof. Raadimõisa valitseja : T a l u s s a a r , K. Ü l i k o o l i õ p p e - j a K a t s e m e t s k o n d (Kastre-Peravallas). Juhataja: M a t h i e s e n , A., prof. Juhataja abi: D a n i e l , O., prof. Metsaülem: H a i 1er, B., dr. rer. for. (Peravald, Järvselg). Abimetsaülem : L a i n e v o o l , J. Noor. ass. k. t. : K r i g u 1, T. Asjaajaja: S a m u e l , V . C X X I ^ 45 S t a t i s t i k a - ö k o n o o m i l i n e K a b i n e t t (Gildi t . 8 ) . Avatud äripäeviti 12—14. Juhataja: K u r t š i n s k i , M., prof. Noor. assistent: L a g u s , A . K a u b a t e a d u s e - k a b i n e t t (Rüütl i t. 2, I I I korral). Avatud äripäeviti 10—12. Juhataja: M a r k , R., prof. Noor. assistent: K e r l e s , E b b a . Majandusgeograaf ia-seminar (Rüütl i t. 24, I I I korral). Avatud äripäeviti 11—15 ja 16—20. Juhataja: K a n t , E., prof. A j . abijõud: K a r e d a , E. N õ m m e o t s , R. Vabatahtlikud assistendid: K r e p p , E. A u n a s t e , R. K ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e - s e m i n a r (Gildi t. 8 , tel. 1 5 - 7 4 ) . A j . juhataja: P o o m , E., prof. Vanem assist. : I n n o , K., mag. rer. oec. Abiassistent: K o n t , M. M a j a n d u s p o l i i t i k a - s e m i n a r (Gildi t . 8 ) . A j . juhataja k. t.: K o n g o , K., mag. rer. oec. Abijõud : L i n a s k , V. V o l k e , E. R a a m a t u p i d a m i s e j a K i r j a v a h e t u s e S e m i n a r (Gildi t. 8 ) . A j . juhataja k. t.: V a l k , V., mag. rer. oec. Van. ass. k. t.: L a u r , G. M a j a n d u s õ i g u s e - s e m i n a r (Gildi t . 8 ) . Juhataja: K a a s i k , N., prof. Noor. ass. k. t.: H o r m , A. Tartu Ülikooli raamatukogu määrused. (Vastu võetud ülikooli nõukogu poolt 12. I V 32.) Kasustamine. 27. Raamatukogu kasustamine sünnib kas kohal või laenutamise teel väljapoole. 28. ül ikool i raamatukogu lugemissaalid ja eritöötoad on avatud õppe- ajal äripäeviti k. 9—15 ja k. 17—20, kuna laenutamine toimub ainult k. 11—14. õppetöö vaheaegadel on lugemissaalid avatud ainult k. 9—14, kuna laenutamist toimetatakse kaks korda nädalas k. 12—14. 29. Raamatukogu võivad kasustada: 1) ülikooli õppeasutised, 2) üli- kooli õppejõud, teaduslikud ja teised ülikooli ametnikud, 3) üliõpilased ja vabakuulajad, 4) teadus- ja valitsusasutised ku i ka raamatukogud j a arhii- 46 Loengute j a praktiliste tööde kava 1938. I C X X I . vid sise- ja välismaal, kes pakuvad küllaldast hoiukindlust ja avaldavad nõus- olekut vastastikuseks laenutamiseks, 5) eraisikud ülikooli õppejõudude vas- tutusel 1 aasta jooksul. ül ikool i raamatukogu kasustamine on tasuta kõigile selles para- grahvis ettenähtud asutistele ja isikutele peale eraisikute (punkt 5), kes tasuvad laenamise korral vastavas korras kindlaks määratud maksud. Raamatukogu juhatajal on õigus erijuhtudel laenutada teoseid ka rahalisel tagatisel. 30. Lugemissaale ja eritöötube võivad kasustada ka teised eraisikud, kuid juhataja loal. Kõik lugemissaali kasustajad on kohustatud end loos- tama valvur i juures. 31. Lugemissaalides ja eritöötubades nõutakse vaikust ja rahu, erit i on keelatud kõva häälega rääkimine kui ka jutuajamine. Sinna paigutatud teoste käsitlemisel nõutakse täpsust ja hoolt. 32. Lugemissaalidesse ja eritöötubadesse asetatud j a seal kasustami- seks olevaid teoseid võib kaasa võtta teistesse raamatukogu ruumidesse ainult valvur i loal. Väljapoole laenutamiseks on vajal ik raamatukogu juhataja või erijuhtudel va lvur i luba. Kahe viimase § vastu eksijad kaotavad õiguse lugemissaale ja eritöö- tubade kasustamiseks ühekordselt valvur i ja pikemaks ajaks raamatukogu juhataja korraldusel. 33. Raamatuid saab lugemissaalides ja eritöötubades kasustamiseks kui ka väljapoole laenamiseks selleks esitatud laenutamissedeli põhjal, mis peab kandma laenaja al lkir ja. Siinjuures on laenaja kohustatud nõude peale esi- tama isikut-tõestavaid dokumente, üliõpilased ja eraisikud saavad raamatu hil jemalt 2 tundi peale laenutamissedeli sisseandmist. Kõik soovid, mis esi- tatud peale k. 12, rahuldatakse hil jemalt järgmisel päeval. K u i raamat on 3 päeva pooksul väljastamata, kaotab laenaja eesõiguse sellele. Sooviavaldust võib saata ka postiga. Laenutaja on kohustatud laenaja nõudmisel teatama, kas soo- vitav raamat on laenatud või mitte. 34. Keegi ei pääse raamatukappide ja -riiulite juurde magasinides raa- matukogu juhataja loata, väl ja arvatud määralised õppejõud. 35. Kõik teatmekirjandus-sõnastikud, entsüklopeediad ja bibliograafi- lised teosed on asetatud lugemissaali. Viimaste aastate ajakirjade vihikud on ajakirjade lugemistoas ja neid laenutatakse vaid raamatukogu juhataja loal. Kohal kasustamiseks võib neid igaüks ise ri iuleilt võtta. 36. Ülikooli raamatukogust saab teoseid kasustamiseks ainult teadus- l ikul otstarbel, i lukirjanduslikke teoseid vaid raamatukogu juhataja loal. Laenutamine. 37. Ülikooli raamatukogust ei laenata käsikirju, iluväljaandeid, harul- disi, lahtisi kaarte ega koguteoseid. Erandlikult on nimetatud raamatute laenutamine lühiaegselt võimal- datud raamatukogu juhataja nõusolekul õppeotstarvetel ülikooli õppe- jõududele. 38. Samuti saadetakse kasustamiseks eelmise § nimetatud teoseid vas- tastikuse laenuvahekorra alusel kodu- kui ka välismaa teaduslikkudele raa- matukogudele ja arhiividele. Eri l iste haruldiste laenutamise väljapoole otsustab ül ikool i Valitsus. 39. Raamatuid laenutatakse määralistele õppejõududele kuni 50 köidet j a ülemääralistele kuni 30 köidet semestri lõpuni, ametnikkudele, üliõpilas- C X X I ^ 47 tele ja eraisikutele kuni 5 köidet 1 kuuks, a jak ir ju aga ainult 2 nädalaks. Suurema arvu laenutamine on võimalik vaid raamatukogu juhataja loal. 40. Raamatu tagasitoomise aega võib pikendada ainult siis, ku i pole esi- tatud nõudmisi teise isiku poolt. 41. Vajab laenutatud teost ülikooli õppejõud, on laenaja — üliõpilane või eraisik — kohustatud selle tagasi tooma enne tähtpäeva. 42. Vajab õppejõu laenatud teost teine õppejõud kas loenguks või tea- duslikuks otstarbeks, siis teatab sellest raamatukogu juhataja esmasnime- tatud õppejõule. 43. Vajab laenutatud teost ülikooli raamatukogu ise korralduse ots- tarbel, on laenaja kohustatud nõudmise peale selle kohe tagasi tooma. 44. üliõpilased ja eraisikud võivad raamatut kaasa võtta väljapoole Tartut õppetöö vaheaegadel ainult erandjuhtudel, raamatukogu juhataja loaL 45. Aadressi muutmisest on üliõpilased ja eraisikud kohustatud tea- tama laenutamisametnikule. 46. üliõpilastele ja eraisikutele, kes pole laenatud raamatut tähtajaks tagasi toonud, teatatakse sellest k ir ja l ikult . E i ole raamat esimese meelde- tuletuse peale tagasi toodud, saab laenaja teise meeldetuletuse ühe nädala pärast. Peale esimese meeldetuletuse saatmist nõutakse vi ivitusraha 50 senti, pärast teist meeldetuletust aga 1 kroon ja iga järgmise nädala viivituse eest samuti 1 kroon. Laenaja on kohustatud raamatukogule raamatu tagasi andma samas korras, nagu ta selle on saanud. 47. On raamat kaotatud, on sellesse lugemissaalides kasustamisel või laenutamise ajal tehtud märkmeid, on raamat alla kriipsutatud, lehed, tabe- lid või kaardid väl ja rebitud või teda kuidagi teisti rikutud, peab laenaja asendama selle uue eksemplariga või maksma raamatukogu juhataja poolt määratud kahjutasu. 48. Iga semestri lõpuks nõutakse kõik laenatud raamatud tagasi kont- rollimise otstarbeks. 49. Raaamtukogu juhatajal või tema volitatud raamatukogu-ametnikul on õigus nõuda raamatukogu kasustajatelt portfellide sisu ettenäitamist. 50. Suitsetamine raamatukogu ruumes ku i ka eesruumies on keelatud. 51. Raamatukogu juhatajal on õigus keelata raamatukogu määruste r ikkujai le lugemissaalide ja eritöötubade käitlemist, raamatute laenamist või üldist kasustamist kuni 6 kuuni. Küsimuse raamatukogust eemaldamise kohta enam kui 6 kuuks otsustab Ülikooli Valitsus. Õppejõudude nimekiri. Lk. Aaslava, S., adj.-prof., dekaan, K. A. Hermanni 10, tel. 9-62 . . . . 1, 11 A a v i k , J., dotsent, Hamin, Tallinnas 23 Ahas, Ed., õppeülesandet., Kindral Põdra t. 8, k. 2 33 Ainson, J., adj.-prof., Päeva t. 1, k. 3 29, 34 Aleksejev, V., prof. emer., Kastani t. 32 . - 27 Anderson, W., prof., Narva 69, k. 3 1, 19, 21, 34 Anderson, W., dotsent, Narva 69 . . . . , 27 Annist, A., dotsent, G. Adolf i t. 67, k. 1, tel. 14-84 23 Ariste, P., õppeülesannetetäitja, Jakobsoni t. 8, k. 1 23, 39 Arrak, A., dotsent, Ülikooli t. 26, k. 3, tel. 12-38 15, 17 Arumaa, P., prof., C. R. Jakobsoni 6, k. 2 1, 20, 39 Aunap, E., adj.-prof., Lossi t. 13, k. 7 14, 37 Blessig, E., prof. emer., T i ig i t. 56, k. 3 17 Bresowsky, M., prof., Botaanika t. 56 16, 38 Bulmerincq, A., prof., Tähe t. 25, k. 2 11, 34 Daniel, O., prof., Gustav Adolf i t. 72, k. 3 30, 43, 44 Ein, E., prof., Tähe t. 5, tel. 9-87 12 Elango, A, õppeülesandetäitja, Eha t. 27, k. 1, tel. 10-12 21 Ernits, V., dotsent, Val l ikraavi t. 18 23 Estam, J., õppeülesandetäitja, Vabr iku t. 5, k. 1 21 Fazekas, J., lektor, Tähe t. 42, k. 4 24 Freymann, W., dotsent, Veski t. 2, tel. 14-73 23, 24 Grimm, D., prof. emer., T i ig i t. 30, pansion 14 Grimm, K., dotsent, Tähe t. 20 28 Grünthal, T., õppeülesandetäitja, J. Hurda t. 6 12, 13 Guikovitsch, L., prof., J. Kuperjanovi t. 5-a 22, 39 Haldre, J., dotsent, Tähe t. 20, tel. 12-57 17 Haliste, prof., Lootuse t. 8, tel. 13-52 19, 34, 39 Haller, B., õppeülesandetäitja, Järvselg 32 44 Hansen, P., dotsent, ül ikool i t. 9, tel. 7-45 18 Harris, H. C. C., lektor, Kalevi t. 18-a 24, 33 Herodes, A., (õppeülesandet., Tallinn, P ikk t. 52, tel. 469-91 29 Hiie, V., adj.-prof., Magasini t. 12-a, k. 1, tel. 14-42 16, 36 Humal, A., adj.-prof., Tolstoi 6, k. 2 25, 33 Ilus, E., õppeülesandetäitja, Kooli t. 12, k. 2 12, 33 Inno, K., õppeülesandetäitja, 33, 45 Jaakson, H., prof., Kalevi t. 31, k. 2, tel. 10-68 25, 34, 41 Jervan, M., õppeülesandet., Tallinn, Roosikrantsi 7 17 Jõks, R., abij., Pargi t. 15, k. 1 12 Järvik, M., adj.-prof., Kalmistu t. 2 31, 43 Jürgens, B., adj.-prof. Ülikooli t. 28, tel. 12-47 15, 16, 36, 37, 38 Jürgenson, L., dotsent 32 Kaarde, J., adj.-prof., Tall inna t. 20, k. 3 29, 43 Kaasik, N., adj.-prof., L i l le t. 3 33, 45 Kadari, H., prof., dekaan, Kesk-Kaar 37, k. 4, tel. 19-62 1, 12, 34 Kaho, H., prof., rektor, Tall inna t. 55, tel. 19-57 1, 26, 39 C X X I . Loengute ja praktil iste tööde kava 1938. I 49 Lk. Kalamees, A., eriainete õpetaja, Taara puiestee 9 v . 18, 38 Kann. P., õppeülesandetäitja, Jakobsoni t. 71, Tallinn, tel. 313-55 . . 13 Kant, E., prof., prorektor, J. Kuperjanovi t. 48, k. 1, tel. 15-08 . . 1, 32, 45 Kaplinski, J., lektor, T i ig i t. 30 24 Karell, U., prof. I Haavakli inikus (Toomimäel) 15, 35 Karling, S., prof., Vikerkaare t. 2, I I kord 20, 39 Kask, M., dotsent, Aleksandri t. 38 1, 18, 23, 37 Keskküla, E., (õppeülesandet., Kindral Põdra t. 25 23 Kieckers, E., prof., Näituse t. 5, k. 1 19, 20 Kingisepp, G., dotsent, K. A. Hermanni t. 14 14, 18, 33 Kirde, K, prof., J. Hurda t. 4 26, 40, 42 Kleitsman, R., dotsent, Rüüt l i t 19, tel. 6-21 15, 17, 35 Kli imann, A.-T., prof., L a i t. 29, k. 3, tel. 13-30 12, 34 Kongo, K., õppeülesandet., Rüüt l i t. 4, tel. 12-50 32, 45 Koort, A., adj.-prof., T i ig i t. 28, k. 1 1, 22 Koppel, H., prof. emer., Kitsas t. 11, tel. 3-41 17 Krahn, E., dotsent, A i a t. 41, k. 3 27 Kruus, H., prof., Kindral Põdra t. 17, k. 3, tel. 8-20 21 Kuriks, O., dotsent, Võidu t. 3, tel. 8-54 18 Kurtšinski, M., prof., J. L i i v i t. 2, k. 4 13, 32, 45 Kõpp, J., prof., Val l ikraavi t. 25, tel. 8-16 11 Kõpp, P., prof., dekaan, Maarjamõis, tel. 2-15, postkast 87 . 1, 30, 34, 44 Käer-Kingisepp, E., õppeülesandet., K. A. Hermanni t. 14 . . . . 14, 17, 38 Laas, A. prof, K. A . Hermanni t. 13, k. 1, tel. 1-52 29, 42 Laid, E., (õppeülesandet., Hamin, Tal l inn 21 Laja, F., prof., dekaan, Gustav Adolf i t. 70, tel. 19-66 1, 29, 42 Laur, A., dotsent, Nõmme, Laane t. 10 28 Leesment, L., adj.-prof., Tähe t. 98 1, 13, 34 Lender, U., õppeülesandest., Jaani t. 6, Tal l inn 14 Lepik, E., adj.-prof., Jaama t. 40, tel. 13-13 31, 44 Lepp, F., dotsent, Ülikooli t. 7, tel. 3-17 15, 17 Letzmann, J., dotsent, Veski t. 20, k. 6 28 Leisner, T., õppeülesandet., 17 L i ik , E., adj.-prof., Väike-Kaar 14 30, 44 L i i v , O., dotsent, K. A. Hermanni t. 4, k. 1, tel. 16-39 23 Lind, S., dotsent, Lossi t. 11, tel.. 6-06 18 Linkberg, A., dotsent, I I Haavakl i inikus 15, 18, 35 Linnus, F., õppeülesandet., Raadil 21 Lippmaa, T., prof., Botaanika-aed (La i t. 38) 26, 39, 40 Livländer, R., dots., Lühike jalg 9, k. 3, Tal l inn 27 Loorits, O., dotsent, Emajõe t. 9, k. 1 23 Luha, A., dotsent, Ri ia maantee 28, tel. 8-53 2, 28 Luksepp, A., adj.-prof., E lva t. 3 31, 44 Lüüs, A., prof., Vikerkaare t. 4, tel. 2-60 15, 36 Maddison, O., dots., Tall inn, Tina t. 23 27 Madissoon, H., dotsent, Kindr. Põdra t. 15, tel. 2-63 14, 18 Maim, N., prof., Vabriku t. 1, k. 4, tel. 5-33 12 Malm, F., iõppeülesandet., Eha t. 31, k. 3, tel. 10-99 32 Mark, J., prof., dekaan, Fr. R. Kreutzwaldi t. 16, tel. 19-64 1, 19 Mark, R., adj.-prof., E l v a t. 2 1, 33, 34 Markus, E., dotsent, Lembitu t. 22 28 Mart in, J., õppeülesandet 19 Martinson, V., prof., Eha t. 39, k. 4 1, 11, 34 Masing, E., prof., Kalevi t 13, k. 1, tel. 96 15, 35, 34 Masing, U., adj.-prof., J. Hurda t. 9, k. 3 11 Mathiesen, A., prof., Soinaste t. 21, tel. 10-28 30, 43, 44 50 Loengute ja praktil iste tööde kava 1938. I C X X I . ^ Lk. Mets, J., dotsent, Jõgeval 32 Mielberg, P., dotsent, Lepiku t. 3, tel. 6-58 31, 32 Miländer, J., prof. emer., A i a t. 41, k. 1, tel. 18-95 15, 17 Montanelli, J., prof. Kaupmehe t. 28, Tal l inn 22 Moora, H., prof. K. A. Hermanni t. 8, k. 2 21, 39 Mutschmann, H., prof., Lepiku t. 9, k. 3 20 Mägi, A., õppeülesandet., Kooli t. 24, k. 6, tel. 14-91 13, 34 Mägi, Hi l ja, õppeülesandet 33 Mägi, J., prof., Raadil, tel. 9-17 30, 43, 44 Mägiste, J., prof., Kalevi t. 37, tel. 6-55 19 Mätl ik, A., eriainete õpetaja, Raadil 31, 44 Niiler, H., õppeülesandet 19 Nolken, H., õppeülesandet 19 Normann, H., dotsent, V. Tähe 1, k. 2, tel. 11-55 17 Nurk, M., õppeülesandet., Silmakli inik 14 Nuut, J., dotsent., Tallinn, Tehnikainst 27 Nõmmik, A., prof., Raadil 30, 43, 44 Oras, A., prof., Vikerkaare t. 4, tel. 2-60 20, 36, 39 Paldrok, A., prof., Tähe t. 7, tel. 13-81 16 Palvadre, A., õppeülesandet., Tallinn, Raua t. 53, tel. 313-91 . . . . 12 Paris, A., prof., T i ig i t. 24, k. 6 . . . 1, 26, 40 Paris, H., dotsent, L a i t. 34 18, 38 Parts, A., dotsent, Tall inna Tehnikainstituut 28 Parts, H., prof. Puiestee t. 43, k. 2 16, 37 Perlitz, H., prof., Kastani 125, k. 2, tel. 15-07 26, 41 Piip, A., prof., Katol iku t. 1, tel. 20 13, 33 Piiper, J., prof., Fr . R. Kreuzwaldi t. 14, k. 1, tel. 16-94 . . . . 27, 34, 41 Piiroja, J., õppeülesandetäitja, Ri ia t. 51, tel. 12-48 33 Poom, Ed., prof., dekaan, ül ikool i t. 19, k. 2, tel. 19-63 . . . . 1, 32, 45 Pravdin, B., lektor, Kastani t. 25, k. 2 14, 24 Puksoo, Fr., õppeülesandetäitja, K. A. Hermanni t. 11, k. 2 . . . . 22, 34 Puusepp, L., prof., Kalevi t. 30, tel. 3-21 15, 35 Pärtelpoeg, V., prosektori k. t . 17, 37 Rahamägi, H. B., dotsent, piiskopp, Tal l inn 12 Rammul, A., prof., R i ia t. 105, k. 3 15, 37, 38 Ramul, K., prof. ,Riia t. 119 21, 22, 39 Rannaste, E „ eriainete õpetaja, Kungla t. 9, tel. 2-01 19, 38 Reinvaldt, E., õppeülesandet., Tall inna t. 6 32, 42 Ridala, V., prof., Tall inna t. 20, k. 5 1, 28, 42 Riikoja, H., prof., Gustav Adolf i 74, tel. 11-95 27, 40, 42 Rinne, L „ prof., T i ig i t. 24, k. 3 31, 44 Rives, J., dotsent, Ri ia t. 13, tel. 8-48 17, 35 Rooks, G., prof., Lossi t. 11, tel. 12-94 14, 16, 38 Roos, E., õppeülesandetäitja, Herne t. 40, k. 4 24, 39 Roots, E., prof., prorektor, Tall inna t. 20, k 1, tel 19-58 . . . . 1, 29, 42 Rootsi, N., prof., Raadil 30, 43, 44 Rootsmäe, T., prof., Botaanika t. 22, k. 1 26, 40 Rudrauf, L., prof., T i ig i t. 58, k. 2 22, 24 Rubel, P., adj.-prof., 31 Rägo, G., prof., dekaan, Tall inna t. 63, k. 2, tel. 19-65 . . . 1, 25, 34, 41 Räägo, R., õppeülesandetäitja, K. A. Hermanni t. 7, tel. 77 . . . . 13 Ränk, G., õppeülesandetäitja, Tuule t. 1 21 Saareste, A „ prof., K. A. Hermanni t. 16, tel. 12-56 19, 39 Saareste, E., prof., dekaan, Ri ia t. 39, tel. 7-46 1, 16, 36 Salasoo, H., dotsent, Sotsiaalministeerium, Tal l inn 18 Salumaa, E., õppeülesandet., Kesk t. 34, k. 7 11, 12 C X X I . i Laengute ja praktiliste tööde kava 1938. I 51 Saral, K., prof., Vene t. 22, tel. 3-19 25, 28, 42, 43 Sarv, J., prof., K. A. Hermanni t. 3, k. 1 25 Schlossmann, K., prof., Kloostri t. 2, tel. 6-73 15, 38 Schreinert, K., lektor, J. Hurda t. 8, k. 2 20, 24 Seesemann, O., prof. emer., Tall inna t. 55, k. 2 12 Semper, J., õppeülesandetäitja, Veski t. 65, k. 3 22 Sepp, H., adj.-prof., T i ig i t. 58, k. 2 21, 33 Silberstein, L., lektor, Kalevi t. 20, k. 2, tel. 19-29 25 Sild, O., prof., Kindral Põdra t. 10, tel. 7-48 1, 11, 34 Sildnik, A. dotsent, Veski t. 11, k. 2 23 Sinka, R., dotsent, ül ikooli t. 28, tel. 89 18 Stamm, J., prof., Näituse t. 5, k. 2 16, 37 Suits, Aino, lektor, Val l ikraavi t. 14, tel. 6-82 23 Suits, G., prof., Val l ikraavi t. 14, tel. 6-82 20 Zolk, K., eriainete õpetaja, Raadil . 31, 43 Taagepera, K., adj.-prof., Päeva t. 9, k. 1 29, 43, 44 Tammekann, A., prof. Fr. R. Kreutzwaldi t., omas majas . . . . 1, 27, 43 Tarvel, P., prof. Päeva t. 3, k. 2, tel. 17-07 21 Taul, J., dotsent, Puiestee t. 72, tel. 7-01 11, 12 Tehver, J., adj.-prof., Vene t. 22, k. 3, tel. 13-79 1, 28, 42 Thomson, P., dotsent, Provintsiaalmuuseum, Tal l inn 28 Tiganik, L., adj.-prof., T i ig i t. 39, tel. 4-46 26, 40 Tiitso, M„ adj.-prof., Eha t. 35, k. 3 14, 38 Tjutr jumov, I., prof. emer., Val l ikraavi t. 17, tel. 3-09 14 Tomberg, J., adj.-prof., Jaama t. 30, k. 4 28 Tomingas, A., dotsent, T i ig i t. 19 18, 37 Toomse, M., õppeülesandet 23 Tõnisson, J., prof., Tööstuse t. 7, tel. 1 33 Uluots, J., prof., õpetaja t 12, tel. 10-84 12, 33, 34 Uudelt, J., prof., Kindral Põdra t. 8, k. 3 16, 36 Vaabel, J., prof., Nõmme, Mängu t. 4 13, 33 Vadi, V., prof., Pargi t. 6, tel. 7-62 . 15, 35, 36 Väides, A., prof., Päeva t. 1, tel. 13-68 14, 37 Valk, V., õppeülesandetäitja, Tööstuse t. 13-a, k. 3 32, 45 Vasar, J., adj.-prof. Gustav Adolf i t. 74 21 Vau, E., adj.-prof., Kalmistu t. 31, k. 8 28, 42 Veiderpass, N., adj.-prof., E lva t. 11, k. 2 1, 17, 37 Veinberg, E., prof., T i ig i t. 31, k. 6 1, 14, 37, 38 Vellner, A., dotsent, Põllutööministeerium, Tallinnas 28 Veermets, K., adj.-prof., V.-Kaar 28 1, 30, 43 Veski, J. V., lektor, Vabriku t. 5, tel. 2-81 23 Wieseigren, Greta, lektor, K. A. Hermanni t. 6, tel. 17-12 24 Wieselgren, P. W., prof., K. A. Hermanni t. 6, tel. 17-12 20 Vilhelmson, K., adj.-prof., Hastani t. 31, k. 1 19 Vil ip, J., prof., Kastani t. 9, k. 2 26, 41 Voogas, B., õppeülesandet., Tallinn, Rüütl i 14 17 Võrk, E., muusikaõpetaja, Mäe t. 33 12, 25 Õunap, R„ eriaine õpetaja, T i ig i t. 10, k. 1 13 Õpik, A., prof., K. A. Hermanni t. 74, k. 1 27, 41 Õpik, E., astr.-observaator, Fr. R. Kreutzwaldi t. 18, k. 1 27, 40 • 4. • Lühendite seletusi. B. A . — Bachelor of Arts. B. L i t t — Bachelor of Letters h. c. — honoris causa. M. A . — Master of Arts. M. A. N. — Member Academiae Naturarum („Leopoldina"). M. Sc. — Master of Science. Ph. D. — Doctor of Philosophy Sc. D. — Doctor of Science. v. s. j. — vene seaduse järgi. E E S T I V A B A R I I G I REPUBLIQUE ESTONIENNE T A R T U Ü L I K O O L I L O E N G U T E J A P R A K T I L I S T E T Ö Ö D E K A V A P R O G R A M M E D E S C O U R S ET DES T R A V A U X P R A T I Q U E S DE L ' U N I V E R S I T É D E T A R T U 1 9 3 8 . A A S T A II P O O L A A S T A L II SEMESTRE 1938 Uus Ana toomikum T A R T U S 1 9 3 8 Sisukord — Table des matières. Ülikooli valitsus. „Toimetuste" toimkond. Administration de l'Uni- versité. Commission des Publications 1 Rektori ja majandusdirektori kantselei, kassa. Bureaux. Economat. Caisse 2 Tähtpäevad 1938. a. I I poolaastal. Termes du I I sem. 1938 . . . . 2 Loengute ja praktiliste tööde kava. Programme des Cours et des Travaux pratiques 3 Usuteaduskond. Faculté de Théologie 3 õigusteaduskond. Faculté de Droi t 4 Arstiteaduskond. Faculté de Médécine 6 Filosoofiateaduskond. Faculté de Philosophie 11 Matemaatika-loodusteaduskond. Faculté de Mathématique et des Sciences naturelles 17 Loomaarsti-teaduskond. Faculté Vétérinaire 20 Põllumajandus-teaduskond. Faculté Agronomique 22 Majandusteaduskond. Faculté Economique 24 Teaduse- ja õppeasutised. Instituts scientifiques et moyens d'études . 26 Ülikooli Raamatukogu määrused. Règlement de la Bibliothèque . . 38 õppejõudude nimekiri. Liste du corps enseignant 40 L ü h e n d i t e s e l e t u s i vt. kolmandal kaane leheküljel. T a r t u Ü l i k o o l i K i r j a s t u s E. K.-Ü. „ P o s t i m e h e " t r ü k k , T a r t u s 1938. Ülikooli valitsus. ülikool i Valitsuse koosseis: juhataja — rektor, li ikmed — prorektorid, dekaanid ja prodekaanid ning määraliste abiõppejõudude, ülemääraliste õppejõudude ja dotsentide esindaja; osa võtab majandusdirektor. Rektor: prof. H. K A H O . Kõnetunnid: ülikoolis e., 1. 12—13, tel. 6-22. Elukoht Tall inna t. 55, tel. 19-57. Prorektorid: prof. E. ROOTS (administratiivasjad). Kõnetunnid: Ülikoolis e., n. 12—13, tel. 6-23. Prof. EDG. K A N T (majandus). Kõne- tunnid: Ülikoolis t., n. 12—13, tel. 6-46. Elukoht: J. Kuperjanovi t. 48, tel. 15-08. T e a d u s k o n d a d e dekaan id j a sekretärid. 1. Usuteaduskonnas prof. S. A A S L A V A . Kõnetunnid: dekanaadis t. 17—18, n. 11—12. Sekretär: prof. V . Martinson, kõnetunnid dekanaadis n. 11—12. 2. õigusteaduskonnas prof. H. K A D A R I . Kõnetunnid: dekanaadis k. 11—12, r. 10—10.30. Sekretär: prof. L. Leesment. Kõnetunnid: deka- naadis r. 11—12. 3. Arstiteaduskonnas prof. E. S A A R E S T E . Kõnetunnid: dekanaadis e., n. 13.30—14. Sekretär: prof. N. Veiderpass. Kõnetunnid: dekanaadis e„ n. 13.30—14. 4. Filosoofiateaduskonnas prof. J. M A R K . Kõnetunnid: dekanaadis t., n. 13—14. Sekretär: prof. A . Koort. Kõnetunnid: dekanaadis e. 10—11, n. 12—13. 5. Matemaatika-loodusteaduskonnas prof. G. RÄGO. Kõnetunnid: dekanaadis k. 13.30—14, r. 9.30—10. Sekretär: prof. A . Paris. Kõnetunnid: dekanaadis n. 13.30—14, 1. 10—10.30. 6. Loomaarstiteaduskonnas prof. F. L A J A . Kõnetunnid: dekanaadis t. 12—13. Sekretär: prof. V . Ridala. Kõnetunnid: dekanaadis k. 13—14. 7.> Põllumajandusteaduskonnas prof. P. KÕPP. Kõnetunnid: deka- naadis n. 12—13. Sekretär: prof. K. Veermets. Kõnetunnid: deka- naadis n. 12—13. 8. Majandusteaduskonnas prof. E. POOM. Kõnetunnid: dekanaadis t., n. 10—11. Sekretär: prof. R. Mark. Kõnetunnid: dekanaadis t. 12—12.30, r. 12—13. Määraliste abiõppejõudude, ülemääraliste õppejõudude ja dotsentide esindaja Ülikooli Valitsuses dots. M. K A S K . Kõnetunnid: e. 13—14, Tervis- hoiu-instituudis, tel. 16-52. ül ikool i „Toimetuste" (Aeta et Commentationes) toimkond: profes- sorid: O. Sild, L. Leesment, E. Veinberg, K. Arumaa, A . Tammekann, J. Teh- ver, J. Mägi, E. Poom. T o i m e t a j a : prof. W . Anderson. Kõnetunnid : ülikooli lektooriu- mis peale loenguid. 2 Loengute ja praktiliste tööde kava 1938. I I C X X I . R e k t o r i k a n t s e l e i (ülikooli peahoones, tel. 1-47) on avatud äripäeviti 11—14. Ü l i k o o l i s e k r e t ä r : A . P e r a n d i , Taara puiestee 6 , krt. 2 , tel. 14-01. U s u t e a d u s k o n n a , A r s t i t e a d u s k o n n a j a M a t . - l o o - d u s t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (Peeter Põllu t. 2, tel. 7-81), avatud äripäeviti 11—14. Asjaajajad: M . P e t e r s o n , Ri ia maantee 7, krt. 1; M . R o o s m a , Üliõpilasmaja. õ i g u s t e a d u s k o n n a , F i l o s o o f i a t e a d u s k o n n a j a M a - j a n d u s t e a d u s k o n n a k a n t s e l e i (ülikooli peahoones, I I korral, tel. 1 0 - 7 4 ) , avatud äripäeviti 1 1 — 1 4 . Asjaajajad: S . T i i s i k , Gustav Adolf i t. 7 0 , krt. 2 ; M . K o o l , Kloostri tn. 3 , krt. 6 , S . P ä r l i , R i ia t. 7 0 , k. 3 . L o o m a a r s t i - t e a d u s k o n n a j a P õ l l u m a j a n d u s . - t e a - d u s k o n n a k a n t s e l e i (Vene t. 2 8 , tel. 2 7 ) , avatud äripäeviti 1 1 — 1 4 . Asjaajaja: A . J u r s , Kooli t. 1 2 , krt. 1 . M a j a n d u s d i r e k t o r i k a n t s e l e i (ül ikooli peahoones, tel. 6-24), avatud äripäeviti 11—14. M a j a n d u s d i r e k t o r : E. V e l d e m a n , tel. 16-57 ; elu- koht: Gustav Adolf i t. 63, krt. 2, tel. 17-30. D i r e k t o r i a b i : H. Ku- v a s t o , arhitekt, Kooli t. 5, krt. 2. P e a r a a m a t u p i d a j a : E. A s m u s , Kooli t. 6, krt. 2. E k s e k u u t o r : L . K u r g , kontor — J. L i i v i t. 1, tel. 71, avatud äripäeviti 8—15. Ü l i k o o l i k a s s a (ül ikooli peahoones), avatud äripäeviti 1 0 — 1 3 . 3 0 (lau- päeviti 1 0 — 1 3 ) . L a e k a h o i d j a : R . K õ v a , Vana Anat. (Toomimäel), krt. 3 9 . Tähtpäevad 1938. a. II poolaastal. 1. Semestri algus 1. septembril, lõpp — 15. detsembril. 2. ül ikool i sisseastumise sooviavaldused tuleb ülikooli valitsusele kuni 20. augustini sisse anda. 3. Immatrikulatsioon on 14. septembril. 4. Viimaseks tähtajaks, mi l rektori poolt maksvaks tunnustatud põh- justel immatrikulatsioon veel lubatud, on 24. september. 5. õppemaksust vabastamise, õppemaksu tähtaja pikendamise, õppe- maksu osade kaupa maksmise ja abiraha saamise sooviavaldiste sisseand- mine, Vabaduse Rist i kavaleride, õppursõdurite ja Vabadussõja invaliidide laste registreerimise viimaseks tähtpäevaks on 24. september. 6. õppemaksu ja praktiliste tööde maksude õiendamise kui ka loen- gutele kirjutamise viimaseks tähtpäevaks on 5. oktoober. 7. Kõik loengud ja muu õppetöö algavad 15. septembril ja ei või lõp- peda enne 8. detsembrit. Kõik üliõpilased on kohustatud hiljemalt 2 nädala jooksul pärast õppetöö algust oma aadressi ülikooli kantseleist saadaval aadressilehel üles andma. Korteri muutmisel õppeaja vältel tuleb uus aadress hil jemalt 3 päeva jooksul ülikooli kantseleis teatada. 9. Kõik üliõpilaste organisatsioonid peavad hil jemalt 1. oktoobrini oma liikmete ja juhatuse nimekirja, samuti korteri asukoha ülikooli valitsu- sele teatama, vastasel korral tuleb selle määruse mittetäitjate organisatsioo- nide tegevuse lõpetamise küsimus otsustamisele. Pühad j a p u h k e p ä e v a d 1938. a. II poolaastal. Usupuhastuse püha (31. oktoober), ül ikool i aastapäev (1. detsember), jõulud (25., 26. ja 27. detsember). C X X I _ 2 Loengute ja praktiliste tööde kava 1938. I I 3 Loengute ja praktiliste tööde kava. Usuteaduskond. V a n a T e s t a m e n d i u s u t e a d u s e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loevad üles- andel: M a s i n g , U . , mag. theol., võrdleva uskudeteaduse adjunktprofessori kt. 1) H e e b r e a k e e 1 I, 3 t., e. 16—17, t. 15—16, r. 16—17, aud. 3. 2) A r a a b i a k e e l a l g a j a i l e , 1 t., t. 16—17, aud. 3. 3) S ü ü - r i a k e e l a l g a j a i l e , 1 t., r. 15—16, aud. 3. — Kõnetunnid: peale loenguid lektooriumis. S e e s e m a n n , O., mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol. h. c. (Erlangen), prof. emer., dotsent. 1) J e s a j a r a a m a t u s e l e t u s , , 2 t., e., n. 10—11, aud. 3. 2) S e m i n a r : J e r e m i a r a a m a t , l t . , 1. 10—11, seminaris. (Loeb saksa keeles.) - Kõnetunnid: peale loenguid lektooriumis. A a s l a v a , S . , mag. theol., Uue Testamendi usuteaduse adjunktprofessor', dekaan. 1) U u e T e s t a m e n d i k r e e k a k e e l , 2 t., e. 11—13, aud. 3. 2) I K o r i n t u s e k i r j a s e l e t u s , 2 •t., t., n. 9—10, aud. 3. 3) S e m i n a r : P a u l u s e k i r j a d e k i r j a n d u s l o o - l i s i k ü s i m u s i , 2 t., e. 18—20, seminaris. — Kõnetunnid: t. 10- 10.30 ja n. 10—11 dekanaadis; peale loenguid lektooriumis. S i l d , O., mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Riia), ajaloolise usuteaduse korraline professor. 1) S ü m b o o l i k a , 4 t., n. 11—12, r. 12—13, 1. 11—13, aud. 3. 2) K o d u m a a k i r i k u l u g u I I , 2 t., n. 12—13, r. 13—14, aud. 3. — Kõnetunnid: peale loenguid lektooriumis; kodus (Kind- ral Põdra t. 10, tel. 7-48) 1. 15—16. K õ p p , J . , dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tege- l iku usuteaduse korraline professor. Loengutest vabastatud 1938. a. I I sem. Loeb ülesandel: V a r i k , J . 1 ) H o m i l . - k a t e h h e e t . s e m i n a r , 3 t., t. 10—12, seminaris, t. 18.30—19.30 (ilma akad. veerandita) kiri- kus. — Kõnetunnid: peale seminari seminaris. S ü s t e m a a t i l i s e u s u t e a d u s e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: T a u l , J . , dr. theol., dotsent. 1 ) D o g m a a t i k a I I , 2 t., t., n. 1 3 — 1 4 , aud. 3 . 2 ) D o g m a a t i k a s e m i n a r , 2 t., r. 1 7 — 1 9 , seminaris,. — Kõnetunnid: peale loenguid lektooriumis. S a l u m a a , E., mag. theol. l ) E e t i k a a j a l u g u ü h e s t ä h t s a m a t e k a a s a j a s ü s - t e e m i d e i n t e r p r e t a t s i o o n i g a , 3 t., k. 1 2 — 1 3 , n. 1 8 — 1 9 , r. 9—10, aud. 3. 2) S ö r e n K i e r k e g a a r d j a t e m a o s a p r a e - g u s a j a t e o l o o g i a s , 1 t., e. 1 7 — 1 8 , aud. 3 . — Kõnetunnid: peale loenguid lektooriumis. M a s i n g , U., mag. theol., võrdleva uskudeteaduse adjunktprofessori kt. 1) T a o i s m , 2 t., e., n. 15—16, aud. 3. 2) U s u n d i p s ü h h o l o o g i a s e m i n a r , 2 t., k. 15—17, seminaris. 3) U s u n d i f i l o s o o f i a s e m i n a r , 2 t., n. 16—18, seminaris. — Kõnetunnid: peale loenguid lektooriumis. M a r t i n s o n , V . , cand. theol. (Petrogr. Vaimul. Akad.), apostliku õigeusutea- duse korraline professor. 1) D o g m a a t i k a I I — I I I , 4 t., t. 12—14, k., r. 10—11, seminaris. 2) I d a m a a õ i g e u s u k i r i k u l u g u , 2 t., k., r. 11—12, seminaris. — Kõnetunnid: peale loenguid seminaris. 4 C X X I . D o t s e n d i d . Taul, J., dr. theol., dotsent. Vt . süstemaatilise usuteaduse professuur. Seesemann, O., mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol. h. c. (Erlangen), prof. emer. 1) H a r j u t u s , : A p o s t l i t e t e o d , 1 t., t. 17—18, seminaris. (Loeb saksa keeles.) Vt . Vana Testamendi usu- teaduse professuur. Rahamägi, H. B., dr. theol., dr. theol. h. c. (Uppsala), end. korr. prof., piiskopp. Loengutest vabastatud 1938. a. I I sem. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Salumaa, E., mag. theol. Vt . Süstemaatilise usuteaduse professuur. Var ik, J. Vt . Tegeliku usuteaduse professuur. Võrk, E., ülikooli muusikaõpetaja. H a r j u t u s i k i r i k u m u u,s i k a s ü h e s v a s t a v a t e s e l e t u s t e g a , 2 t, Aeg ja koht teatatakse edaspidi. Õigusteaduskond. Uluots, J., dr. jur. h. c. (Szeged), Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti- maa õiguse ajaloo korraline professor. 1) E e s t i m a a õ i g u s e a j a - l u g u , 5 t., r. 12—14, 1. 9—11, aud. 5, r. (iga kahe nädala tagant) 16—18, aud. 1. 2) õ i g u s e ü l d õ p e t u s , 2 t., e. 10—12, aud. 1. 3) Õ i g u s t e a d u s e m e t o d o l o o g i a , 2 t., 1. 16—18, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ein, E., dr. jur., Rooma õiguse korraline professor. 1) R o o m a õ, i g u s e s ü s t e e m , 6 t., t. 12—14, aud. 5., k., n. 12—14, aud. 1. 2) S e m i n a r r o o m a õ i g u s e s ü s t e e m i s , aeg ja koht antakse edaspidi teada. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Maim, N., dr. jur., riigiõiguse korraline professor. R i i g i õ i g u s (ühes s e m i n a r i g a ) , 6 t., k. 17—19, aud. 1, n., r. 17—19, aud. 2. — Kõne- tunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Kli imann, A.-T., dr. jur., haldusõiguse ja -protsessi korraline professor. 1) H a l d u s õ i g u s e I c a s u s ' t e p r a k t i k u m , aeg ja koht osa- võtjate arvu ja soovi kohaselt. — 2) H a l d u s p r o t s e s s u a a l n e k o m m e n t a a r s e m i n a r , 2 t., r. 17—19, Haldusteaduste Seminaris, L a i 34, I I . — 3) H a l d u s õ i g u s I, 4 t.: a) ü l d k u r s u s e ü l d - o s a , e., r. 10—12, aud. 2. — 4) H a l d u s p r o t s e s s , 2 t., 1. 10—12, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Tsiviilõiguse ja -protsessi professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Ilus, E., mag. jur., tsiviilõiguse vanem assistent. 1) T s i v i i l õ i g u s ( ü l d o s a , p e r e k o n n a - , p ä r i m i s - j a a s j a õ i g u s ) , 4 t., t. 16—18, r. 15—17, aud. 2. 2) S e m i n a r t s i v i i l õ i g u s e s ( a s j a õ i g u s e s t ) , 2 t., n. 17—19, õigusteaduskonna Seminaar-raama- tukogu ruumides, L a i 34, I . — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. — Nurk, M., mag. jur. 3) O b l i g a t s, i o o n i õ i g u s , 2 t., n., 15—17, aud. 4. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Grünthal, T., mag. jur., Ri igikohtu liige. 4) T s i v i i l p r o t s e s s , 4 t., e. 12—14, t. 10—12, aud. 4. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. C X X I . 2 Loengute ja praktiliste tööde kava 1938. I I 5 K a d a r i , H . , raag. jur., kriminaalõiguse ja -protsessi erakorraline professor, dekaan. 1) K r i m i n a a l õ i g u s , 4 t., k. 9—11, n. 10—12, aud. 2. 2) S e m i n a r k r i m i n a a l õ i g u s e s , 2 t., k. 15—17, Kriminaal- teaduste Instituudi ruumides, L a i 34, I I I . — Kõnetunnid: ülikooli lektoo- riumis peale loenguid ja dekanaadis k. 11—12, r. 10—10,30. R ä ä g o , R . , Ri igikohtu prokurör. Loeb ülesandel : K r i m i n a a l p r o t - s e s s i t., e. 9—13, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. õunap, R., kriminalist ika õpetaja. 1) K r i m i n a l i s t i k a , 2 t., t. 18—20, 2) P r a k t i l i s e d t ö ö d . k r i m i n a l i s t i k a s , 2 t., r. 18—20 Kr i- minaalteaduste Instituudi ruumides, L a i 34, I I I . — Kõnetunnid: Kr imi- naalteaduste Instituudis peale loenguid. V a a b e l , J . , dr. jur., finantsõiguse erakorraline professor. 1) E e l k u r s u s f i n a n t s p o l i i t i k a s : a) S i s s e j u h a t u s r i i g i m a j a n d u s - t e a d u s s e ( l o e n g k u r s u s ) , 1 t., e. 14—15, aud. 5. b) s ü s t e - m a a t i l i n e õ p p e s e m i n a r : k u l u e e l a r v e t e j a f o n d i d e f i n a n t s p o l i i t i l i n e a n a l ü ü s , 1 t., e. 13—14, õigusteadus- konna Seminaar-raamatukogu ruumides L a i 34, I . 2) F i n a n t s õ i- • g u s t e a d u s e ü l d k u r s u s I : a) M e t o d o l o o g i l i n e e e l - se m i n a r : f i n a n t s õ i g u s t e a d u s e p r o b l e e m i s t i k j a s ü s t e e m , 1 t., t. 10—11, õigusteaduskonna Seminaar-raamatukogu ruumides, L a i 34, I. b) S ü s t e m a a t i l i n e õ p p e s e m i n a r : E e s t i m a k s u n d u s õ i g u s e n o r m i s t i k , s e l l e e h i t u s j a r a k e n d u s , 1 t., t. 11—12, õigusteaduskonna Seminaar-raamatukogu ruumides, L a i 34, I. c) M a t e r i a a l n e m a k s u n d u s õ i g u s ( l o e n g k u r s u s ) , 2 t., t. 8—10, aud. 1. Loeb ülesandel: 3) Ü l d i n e j a õ i g u s a l a d e s t a t i s t i k a , 1 t., e. 15—16, aud. 2. •— Kõne- tunnid: ülikooli lektooriumis ja õigusteaduskonna Seminaar-raamatu- kogus peale loenguid ja seminare. P i i p , A . , rahvusvahelise õiguse korraline professor. 1) R a h v u s v a h e - l i n e õ i g u s , 4 t., r., 1. 12—14, aud. 2. 2) S e m i n a r r a h v u s - v a h e l i s e s õ i g u s e s , 2 t., 1. 16—18, Õigusteaduskonna dekanaadi ruumides. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. K a u b a n d u s õ i g u s e j a - p r o t s e s s i p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loengutest an- takse edaspidi teada. S o t s i a a l t e a d u s t e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: K l i i m a n n , A . - T . , dr. jur., haldusõiguse ja -protsessi korraline professor. S o t s i - a a l t e a d u s e d l , 4 t.: a) t ö ö - ö i g u s , t. 10—12, k. 11—13, aud. 2. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Leesment, L., dr. jur., tsiviilõiguse erakorraline professor. 1) R o o m a õ i - g u s l u g u ü h e s s e m i n a r - h a r j u t u s t e g a , 3 t., k. 9—11, r. 9—10, aud. 5. 2) V õ r d l e v e r a õ i g u s , 2 t., 1. 16—18, aud. 1. 3) S e - m i n a r v õ r d l e v a s e r a õ i g u s e s , 2 t. (üle nädalati), aeg kokku- leppel osavõtjatega. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. K u r t š i n s k i , M. dr. jur., teoreetilise rahvamajanduse korraline professor. Käesoleval semestril õppetööst vabastatud. D o t s e n d i d . G r i m m , D . , dr. jur., professor emeritus. Käesoleval semestril õppetööst vahastatud. T j u t r j i ï m o v , I . , professor emeritus. 6 Loengute ja praktiliste tööde kava 1938. I I C X X I . 0 Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . G r ü n t h a l , T . , mag. jur., Ri ig ikohtu liige. Vt . Tsiviilprotsess tsiviilõiguse ja -protsessi professuuri all. R ä ä g o , R . , Ri igikohtu prokurör. Vt. Kriminaalprotsess kriminaalõiguse ja -protsessi professuuri all. K a n n , P . , Riigikohtu liige. Loeb ülesanded: S õ j a k r i m i n a a l õ i g u s e e r i k ü s i m u s i , 2 t., 1. 12—14, aud. 4. — Kõnetunnid ülikooli lektoo- riumis peale loenguid. M ä g i , A . , mag. jur., Riiginõukogu peasekretär. Loeb ülesandel: E e s t i r i i g i õ i g u s e e r i k u r s u s , 2 t., 1. 12—14, aud. 5. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. N u r k , M., mag. jur. Vt. Tsiviilõiguse ja -protsessi professuuri all. Arst i teaduskond V e i n b e r g , E., dr. med., anatoomia korraline professor. 1) I n i m e s e a n a - t o o m i a I, 5 t., e., t., k., n., r. 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a - t o o m i a s , 15 t., e., t., k., n., r. 15—18. Loeb ülesandel: 3) A n a t o o - m i a , 3 t. (farmaatsia ja loodustead, üilöpilasile). Aeg kokkuleppel. Vanas Anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. A u n a p , E . , dr. med., histoloogia ja embrüoloogia adjunktprofessor. 1 ) H i s - t o l o o g i a j a e m b r ü o l o o g i a , 4 t., t., r. 12—13, k., 1. 10—11. 2) P r a k t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s j a e m b r ü o l o o g i a s , 4 t., k., 1. 11—13. Vanas Anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Tiitso, M., dr. med., füsioloogia ja füsioloogilise keemia adjunktprofessor. 1) F ü s i o l o o g i a j a f ü s i o l o o g i l i n e k e e m i a , 5 t., e. 9—11, t., n., 9—10. 2) F ü s i o l o o g i l i n e j a f ü s i o l o o g i l i s - k e e - m i i i n e p r a k t i k u m , 4 t., t., r. 10—12. Füsioloogia-instituudis (Näituse t. 2). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. K i n g i s e p p , G . , dr. med., dr. med. (Heidelberg), farmakoloogia adjunktpro- fessor. 1) E k s p e r i m e n t a a l n e f a r m a k o l o o g i a j a t o k s i - k o l o o g i a , 6 t., e., t., r., 1. 9—10; n. 9—11. Vanas Anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. V ä i d e s , A . , dr. med., üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia korraline professor. 1) Ü l d p a t o l o o g i a , 6 t., t., n., r. 8—9, k. 9—10, e., t. 10—11. 2) P a t o l o o g i l i s e h i s t o l o o g i a t e h n i k a (mittesun- duslik), 2 t., k. 11—13. 3) K l i i n i l i s e d s e k t s i o o n i d , ennelõu- nastel tundidel, vastavalt kliinikutele. Patoloogia-instituudis (Näituse tän. 2). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. R a m m u l , A . , dr. med., hügieeni korraline professor. 1) H ü g i e e n , 3 t., n., 1. 11—12.30. 2) P r a k t i 1 i s i t ö i d h ü g i e e n i s , 3 t., n., 1. 12.30—14. Loeb ülesandel: Kask, M., dotsent. 3) T o i d u a i n e t e k e e m i a (far- maatsia üliõpilasile), 2 t. loenguid -f 4 t. prakt.; e., t. 10—13. 4) E k s - k u r s i o o n i d , 3 t. Aeg kokkuleppel. Hügieeni-instituudis (Aia tän. 46). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. C X X 1 . 2 7 S c h l o s s m a n n , K . , dr. med., Eesti Teaduste Akadeemia president, bakterioloo- gia korraline professor. 1938/39. õppeaastal õppetööst vabastatud. M a s i n g , E . , dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline profes- sor. 1) I s i s e h a i g u s t e - k 1 i i n i k, 6 t., e., t., k., n. 9.30—11. 2) P a - t o l o o g i l i n e f ü s i o l o o g i a , 1 t., r. 18—19. (Loeb saksa keeles.) I Sisehaiguste-kliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Vadi, V., dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. 1) D i a g n o s t i k a I, 3 t., t., n. 12-—13.30. 2) I I s i s e h a i g u s t e - k l i i n i k , 4 t., k. 9—11, 1. 11—13. I I sisehaiguste-kliinikus (Maarja- mõisa väl jal). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. E r i p a t o l o o g i a , d i a g n o s t i k a j a t e r a a p i a p r o f e s s u u r ( p o l i k l i i n i k ) — v a - k a n t n e . Loevad ülesandel : dots» F . L e p p , dr. med. ja dots. A . A r r a k , dr. med., S i s e h a i g u s t e p o l i k l i i n i k , 6 t., e., n., r. 15—17 (kumbki 3 tundi näd.). Polikli inikus (Gustav Adolf i tän. 12). — Kõne- tunnid: sealsamas peale loenguid. L i n k b e r g , A . , dr. med., kirurgia adjunktprofessor. 1) T e a d u s k o n n a h a a v a k l i i n i k , 4 t., k. 12—14, n. 12—13, r. 11—12. 2) R a k e n - d u s a n a t o o m i a , 2 t., 1. 12—14. 3) K l i i n i l i s e d l õ i k u s e d s e l e t u s t e g a , äripäeviti kella 8 alates. I haavakli inikus (Toomi- mäel). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. K a r e l l , TL, dr. med., kirurgia erakorraline professor. 1) I I h a a v a k l i i n i k , 5 t., e., n. 10—12, 1. 10—11. 2) K l i i n i l i s e d l õ i k u s e d de- m o n s t r a t s i o o n e g a ü l i õ p i l a s i l e hommiku kella 8-st. I I haa- vakl i inikus (Maarjamõisa väl jal). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. G ü n e k o l o o g i a j a s ü n n i t u s a b i p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: dots. R . K l e i t s m a n n , S ü n n i t u s a b i j a n a i s t e h a i g u s t e õ,pe- t u s, 1 t., k. 17—18. — 1) N a i s t e k l i i n i k , 6 t., e., t. n., r. 8—9.30. 2) F a n t o o m i k u r s u s , l t . , k. 8—9. Naistekliinikus (Toomimäel). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Lüüs, A., dr. med., pediaatria korraline professor. L a s t e h a i g u s e d j a - k l i i n i k , 4 t., e., t., k., n. 11—12. Lastekli inikus (Veski t. 6, tel. 4-61). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. P u u s e p p , L . , dr. med. (Peterb. Sõjav. Arst i t . Akad.), dr. med. h. c . (Padua), dr. med. h. c. (Stephan Bathory ülik. Vilnos), Eesti Teaduste Akadeemia liige, Portugali Teaduste Akadeemia ja Torino Arstiteaduse Akadeemia k. 1., Pari isi Kirurgia Akadeemia l.-kaast., neuroloogia korraline profes- sor. 1) N e u r o p a t o l o o g i a , 2 t., t. 12—14. 2) N ä r v i h a i - g u s t e k l i i n i k , 3 t., k. 11—12, r. 10—12. 3) F ü ü s i k a l i s e d r a v i m i s m e e t o d i d , 1 t., t. 11—12. Närvikl i inikus (Maarjamõisa väl jal). —• Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. B r e s o v s k y , M . , dr. med., psühhiaatria korraline professor. V a i m u h a i - g u s t e k 1 i i n i k, 4 t., t. 10—12, k. 17—19. Vaimu- j a Närvihaiguste- kli inikus (Tallinna t. 48). — Kõnetunnid: sealsamas äripäeviti 11—12. Uudelt, J., dr. med., oftalmoloogia korraline professor. S i l m a h a i g u s e d ja - k l i i n i k, 6 t., e., t., n., r. 9—10, 1. 8—10, Silmakliinikus (J. Kuperja- novi ja Val l ikraavi t. nurgal). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. R o o k s , G . , dr. med., kohtuliku arstiteaduse erakorraline professor. 1 ) K o h - t u l i k a r s t i t e a d u s , 3 t., e., r. 12.15—13.15, t. 13—14. 2) P r a k - Loengute ja prakt i l iste tööde kava 1938. I I C x x i . 2 t i l i s i t ö i d k o h t u l i k u s a r s t i t e a d u s e s , 1 t. Aeg teata- takse edaspidi. 3) L a h a n g u i d , enne lõunat. Vanas Anatoomikumis (Toomimäel). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. P a l d r o k , A . , dr. med., dr. med. h. c. (Uppsala), M. A . N., M. S. M. Svecanae, Eest i Teaduste Akadeemia liige, dermatoloogia j a veneroloogia korraline professor. 1) N a h a h a i g u s e d , 4 t., t., k., n., r. 12—13. 2) P r a k - t i l i s i t ö i d (mittesunduslik), 2 t., k., n. 13—14. Pol ik l i in ikus (Gustav Adol f i t. 12). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. S a a r e s t e , E . , dr. med., kõrva-, nina- j a kurguhaiguste korral ine professor. K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e d i a g n o s t i k a , 4 t., t., r. 15—17. Kõrva-, nina- ja kurgukl i in ikus (J. Kuperjanovi j a Va l l i - k r a a v i t. nurgal). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. S t a m m , J . , dr. pharm., farmakognoosia korraline professor. 1 ) F a r m a - k o g n o o s i a , üldine, 4 t., t., k. 11—13 (V ja V I I sem. üliõpilasile). 2) D r o o g i d e m i k r o s k o o p i l i n e a n a t o o m i a , l t . , e. 10—11 ( V sem. üliõpilasile) Histoloogia-instituudis. 3) F a r m a k o g n o o s i a m i k r o s k o o p i l i n e p r a k t i k u m i osa, 4 t., e. 11—13, r. 11—13 ( V sem. üliõpilasile). Histoloogia-instituudis. 4) F a r m a k o g n o o s i a m i k r o s k o o p i l i n e p r a k t i k u m I I osa, 3 t., n. 10—1 ( V I I sem. üliõpilasile). Histoloogia-instituudis. 5) F a r m a k o g n o o s i a p r a k - t i k u m , I osa, 3 t., 1. 10—13 ( V I I sem. üliõpilasile). Farmakognoosia- instituudis (Rüüt l i t. 2). — Kõnetunnid: sealsamas t., k., n., 1.' 13—13.30. P a r t s , H . , dr. pharm., farmatseutil ise keemia korraline professor. 1 ) F a r - m a t s e u t i l i n e k e e m i a , 5 t., e. 9—10, t., n., r., 1. 10—11. 2) O r - g a a n i l i s e k e e m i a e l e m e n t a a r n e a n a l ü ü s , 4 t., n. 16—20. Farmatseuti l ise Keemia Instituudis (Rüüt l i t. 2). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. J ü r g e n s , B . , dr. med., ortopeedilise k i ru rg ia adjunktprofessor. 1) O r t o p e e - d i 1 i n e k i r u r g i a, 4 t., e., r . 12.30—14. 2) S i d u m i s õ p e t u s, 2 t., k. 15—17. Vanas Anatoomikumis. 3) M a s s a a ž, 2 t. (kehalise kas- vatuse osak. üliõpilasile). A e g ja koht antakse edaspidi teada. — Kõne- tunnid sealsamas peale loenguid. H i i e , V . , dr. med., hambahaiguste adjunktprofessor. 1 ) H a m b a h a i g u - s e d , 2 t., e., n. 17—18. 2) H a m b a h a i g u s t e p o l i k l i i n i k ( p r a k t i k u m ) , 4 t., e., n. 15—17. Hambapol ik l i in ikus (Rüüt l i t. 24, I I korral) . — Kõnetunnid sealsamas peale loenguid. V e i d e r p a s s , N . , dr. pharm., galeenilise farmaatsia j a apteegi retseptuuri adjunktprofessor. 1) G a 1 e e n i 1 i n e f a r m a a t s i a , 3 t., e., t., k. 8—9. 2) A p t e e g i r e t s e p t u u r j a a r s t i m i s v a h e n d i t e s t e r i 1 i s a t s i o o n, 2 t., n., r. 8—9. 3) G a l e e n i l i n e f a r m a a t - s i a ( p r a k t i k u m ) , 3 t., t. 17—20. 4) A p t e e g i r e t s e p t u u r ( p r a k t i k u m ) , 3 t., n. 17—20. Rakendusfarmaatsia-instituudis (Rüüt l i t. 2, tel. 17-28). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. E u g e e n i k a p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: M a d i s s o o n , H . , dots., E u g e e n i k a j a p ä r i v u s t e a d u s I o s a , 2 t. A e g ja koht an- takse edaspidi teada. — Kõnetunnid sealsamas peale loenguid. S õ j a v ä e s a n i t a a r t e e n i s t u s e p r o f e s s u u r — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: J e r v a n , M . , san.-kindral. S a n i t a a r - t a k t i k a , s a n i t a a r - a d m i n i s t r a t s i o o n j a s a n i t a a r - v a r u s „ t u s , 2 t. (V ja V I kursuse arstiteaduse- ja I V kursuse farmaatsia-üliõpilasile). A e g ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. C X X I . 2 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II 9 S&javäe terv ishoiu pro fessuur — v a k a n t n e . Loevad ü lesandel : Voogas, B., san.-kapten. S õ j a g a a s i d , 1 t. ü lenädalat i (V j a V I kursuse arsti- teaduse- j a IV kursuse farmaats ia-ül iõpi las i le ) . A e g j a koht teata- takse edaspidi. —• Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Leisner, T., san.-kapten. S õ j a v ä e h ü g i e e n j a s õ j a v ä e h a i g u s e d , l t . , ü lenädalat i (V ja VI kursuse arstiteaduse-üliõpi lasi le). A e g ja koht teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Normann, H., dr. med., arst i teaduse a ja loo dotsent. Loeb ülesandel : M u n g a - j a s k o l a s t i l i n e m e d i t s i i n n i n g p õ h i p r o b - l e e m i d a r s t i l i s e s t e e t i k a s t (arstiteaduse ül iõpi lasi le), 1 t., e. 19—20. Kohtuarst i teaduse-inst i tuudis. -— Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Haldre, J., dr. med., röntgenoloogia dotsent. Loeb ülesandel: R ö n t g e - n o l o o g i a , 2 t'. (Sundusl ik V sem. Ars t i teaduskonna üliõpilasile.) A e g kokkuleppel . Naistek l i in ikus (Toomimäel ) . —• Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Käer-Kingisepp, E., dr. med. Loeb ülesandel : R a v i m i t e v ä ä r t u s e b i o l o o g i l i n e m ä ä r a m i n e ( p r a k t i k u m ) , 2 t. farmaats ia- üliõpilasile. A e g kokkuleppel . V a n a s A n a t o o m i k u m i s (Toomimäel ) . — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Tomingas, A l m a , dr. pharm., f a r m a k o g n o o s i a dotsent. Loeb ülesandel sun- dus l iku ainena: 1) T o k s i k o l o o g i l i n e k e e m i a I osa, 2 t., t., n. 9—10 (V sem. farmaats ia-ül iõpi las i le ) . 2) T o k s i k o l o o g i l i s e k e e m i a p r a k t i k u m i l osa, 3 t., t. 15—18 (V sem. farmaats ia-ül i- õpilasi le). Farmakognoos ia inst i tuudis (Rüütl i t. 2). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Sibul, E., dr. med., füs io loogia j a füsioloogi l ise k e e m i a dotsent. Loeb üles- andel: F ü s i o l o o g i a , 3 t. (kehakasvatuse ja f a r m a a t s i a osak. üli- õpi lasi le). A e g j a koht antakse edaspidi teada. — Kõnetunnid : sealsa- m a s peale loenguid. P r o s e k t o r i d . Pärtelpoeg, V., drnd. med., Anatoomia- inst i tuudi prosektori kt. Patoloogil ise anatoomia prosektuur — v a k a n t n e . D o t s e n d i d . Blessig, E. dr. med., prof., emer., loeb dotsendina. V a l i t u d p e a t ü k k e o f t a l m o l o o g i a s t , 1 t. (Loeb saksa keeles.) A e g kokkuleppel . Si lmakli inikus. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Koppel, J., dr. med., dr. jur. h. c., eripatoloogia, d iagnost ika j a teraapia prof. emer. Miländer, J., dr. med., prof. e|mer., na istehaiguste dotsent. Loengutest tea- tatakse edaspidi. Lepp, F., dr. med., s isehaiguste dotsent. I n f e k t s i o o n i h a i g u s t e k l i i n i k (IV kursuse arstitead.-üliõpilasile), 1 t., n. 16—17. Linna Nak- kushaiguste-k l i in ikus (Aleksandr i t. 80); vt. ü lemal eripatoloogia, dia- 10 Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1938. II C X X I . 2 gnost ika j a teraapia professuur (pol ikl i inik). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Arrak, A., dr. med., s isehaiguste dotsent. Vt. ü lemal eripatoloogia, dia- gnost ika ja teraapia professuur (pol ikl i inik). Kiives, J., dr. med., närv iha iguste dotsent. F ü ü s i k a l i s i r a v i m i s e m e e t o d e i d , 2 t. A e g kokkuleppel . Närv ik l i in ikus (Maarjamõisa v ä l j a l ) . •—• Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Kuriks, O., dr. med., o f ta lmoloogia dotsent. S i l m a a n a t o o m i a j a f ü s i o l o o g i a , 1 t. A e g kokkuleppel . Si lmakl i inikus. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Hansen, F., dr. med., naha- ja suguha igus te dotsent. N a h a - j a s u g u - h a i g u s t e ü l d t e r a a p i a , 1 t. A e g kokku leppe l kuu la ja tega . Poli- k l i in ikus (Gustav A d o l f i tän. 12). — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Madissoon, H., dr. med., kohtu l iku arst iteaduse dotsent. Vt. ü lemal eugee- nika professuur. J i le i tsman, R., dr. med., naistehaiguste ja sünnitusabi dotsent. Vt. ü lemal günekoloogia ja sünnitusabi professuur. Sinka, R., dr. med., pediaatr ia dotsent. J o o n i l a s t e h a i g u s t e p r o - f ü l a k t i k a s t , 1 t., e. 17—18. Tartu l inna laste arst l ikus nõuandlas (Ülikooli t. 28). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Grant, F., dr', med., s isehaiguste dotsent. V a l i t u d p e a t ü k k e s ü d a - m e h a i g u s t e a l a l t . A e g kokku leppe l kuu la ja tega . I sisehaiguste- kl i in ikus (Toomimäel ) . —• Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Salasoo, H., dr. pharm., farmatseut i l i se keemia dotsent. Loengutest teata- takse edaspidi. Paris, H., dr. pharm., f a r m a k o g n o o s i a — rav imi ta imede ku l tuur i dotsent. Käesoleval semestr i l loengute p idamise kohustusest vabastatud. Kask, M., dr. med., hügieeni dotsent. Vt. ü lemal hügieeni professuur. Lind, S., dr. med., hügieeni dotsent. T o i d u a i n e t e r i k n e m i s e s t , s ä i l i t a m i s e s t j a v õ l t s i m i s e s t . A e g kokkuleppel . Hügieeni- inst i tuudis (A ia t. 46). —• Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Kirnmann, E., dr. med., k i rurg ia dotsent. K o p s u k i r u r g i a (IV ja V kursuse arstiteaduse-üliõpilasi le), 1 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. E r i a i n e t e õ p e t a j a d . Rannaste, E., eriainete õpeta ja kehal ise kasvatuse p r a k t i k a alal. A. Keha- lise kasvatuse osakonna üliõpilastele: 1) R i i s t v õ i m l e m i n e n a i s - t e l e , 2 t., e.; m e e s t e l e , 2 t., n. 2) K e r g e j õ u s t i k n a i s t e l e , 2 t., k., 1.; m e e s t e l e , 2 t., k., 1. 3) R a h v a t a n t s u d n a i s t e l e j a m e e s t e l e , 2 t., e . ,n. 4) P o k s m e e s t e 1 e, 1 t., n. 5) A e r u - t a m i n e m e e s t e l e 2 t. j a n a i s t e l e 2 t., n. B. Teiste teaduskondade ül iõpilastele: 1) R i i s t v õ i m l e m i n e n a i s t e l e j a m e e s t e l e , 2 t., e., n. A e g kokkuleppel . — Kõnetun- nid: ül ikooli võ imlas peale har jutus i . Kehal ise kasvatuse osakonnas korra ldatakse õppeülesandel : 1) M ä n - g u d n a i s t e l e , 2 t.; m e e s t e l e , 2 t. 2) R ü t m i l i n e v õ i m l e - m i n e n a i s t e l e , 2 t. 3) R a t s a s õ i t n a i s t e l e j a m e e s - t e 1 e, 1 t. C X X I . 2 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II 11 Kolmpere, A., õpetab ülesandel keh. kasv. osak. üliõpilasi le : K e r g e - j õ u s t i k , 2 t., Ülikooli võimlas. A e g kokkuleppel . •— Kõnetunn id : seal- s a m a s peale har jutus i . Niiler, H., õpetab ülesandel keh. kasv. osak. üliõpilasi le : M ä n g u d, 4 t. Ülikooli võimlas. A e g kokkuleppel . —• Kõnetunnid : sea lsamas peale har jutus i . Nolcken, H., õpetab ülesandel keh. kasv. osak. ül iõpilasi le: R a t s a s õ i t , 1 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid : peale har jutus i . Vii jak, H., õpetab ülesandel keh. kasv. üliõpilasi le : 1) N a i s v õ i m l e - m i n e , 5 t. 2) N a i s v õ i m l e m i n e t e i s t e t e a d u s k o n d a d e ü l i õ p i l a s t e l e , 3 t. ü l ikoo l i võimlas. A e g kokkuleppel . — Kõne- tunnid: sealsamas peale har jutus i . Urbel, I., õpetab ülesandel keh. kasv. ül iõpilasi le : R ü t m i l i n e v õ i m l e - m i n e j a t a n t s , l t . ü l ikoo l i võimlas. A e g kokkuleppel . — Kõne- tunnid: sea lsamas peale har jutus i . Filosoofiateaduskond. Saareste, A., dr. phil., eesti keele korral ine professor. 1) E e s t i m u r - r e t e v o k a l i s m i s t (lõpp), 1 t., n. 17—18, Keemia-inst i tuudis. 2) E e s t i m o r f o l o o g i a s t (algus), 1 t., n. 18—19, Keemia-insti- tuudis. 3) E e s t i j a l ä ä n e m e r e - s o o m e k e e l t e s õ n a j ä r - j e s t ( jä tk ) , 1 t., e. 17—18, aud. 5. 4) S e m i t a a r (iga teine näda l ) , 2 t., r. 16—18, Eest i Keele Arhi iv is . — Kõnelda t. ja r. 13.30—14 Eest i Keele Arhi iv i s . Mägiste, J., dr. phil., läänemere-soome keelte korral ine professor. 1) V a d j a k e e l e h ä ä l i k u t e l u g u j a m o r f o l o o g i a l , 2 t., n. 12—14, aud. 4. 2) L ä ä n e m e r e - s o o m e k e e l t e s e m i n a r , l t . , e. 13— 14, aud. 6. 3) P e a t ü k k e e e s t i k u l t u u r s õ n a d e a j a l o o s t (eriti lähemaid sugukeel i s i lmas p idades), 1 t., t. 13—14, aud. 6. — Kõne- tunnid: ü l ikool i lektooriumis peale loenguid. Mark, J., dr. phil. (Helsingi), Eesti Teaduste A k a d e e m i a abipresident, U n g a r i Teaduste A k a d e e m i a liige, uural i keeleteaduse korral ine professor, de- kaan. 1) L a p i k e e l , 4 t., e., n, 19—12, Lai t. Botaanika-aia aud. — Kõnetunnid : sea lsamas ja dekanaadis t., n. 13—14. Wilhelmson, K., cand. phil., klassilise, eriti ladina f i lo loogia ad junktpro fes- sori kt. 1) L a d i n a k e e l e a j a l o o l i n e g r a m m a t i k a , 2 t., t. 11—13. 2) C i c e r o , D e o r a t o r e, 2 t., n. 11—13. 3) A l a m - a s t m e p r o s e m i n a r l a d i n a f i l o l o o g i a s , 2 t. (aeg kokku- leppel), Klassi l ise Muinasteaduse Instituudis. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Haliste, P., cand. phil. (Peterburi), klassilise, eriti kreeka f i lo loogia era- korral ine professor. 1) S i s s e j u h a t u s k r e e k a a j a l o o s s e (all ikad j a u u e m a a j a käs i t lused), e e s k ä t t a j a l o o l a s t e l e , 2 t., e., n. 11—12. 2) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r k r e e k a f i l o - l o o g i a s , 2 t., t. 11—13. Klassi l ise Muinasteaduse Instituudis. — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Romaani f i lo loogia professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : V a g a n a y , L. : dipl. et. sup. 1. cl. (Pariis) (loeb prantsuse keeles) . 1) S e m i n a r : 12 Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1938. II C XXI. 2 „M o n t a i g n e — S e l e t u s i v a l i k u ü l e „E s s a i s" - d e s t, 2 t., r. 9—11, aud. 6. 2) M o d e r n s e p r a n t s u s e k e e l e s ü n - t a k s i k u r s u s, 1 t., n. 9—10, aud. 6. Germaani f i lo loogia professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Prof. P. A r u m a a : G o o t i k e e l t e k s t i d e s e l e t a m i s e g a , 2 t., e. 9 — 10, aud. 1, n. 10—11, aud. 4. Lekt. K. Schreinert (loeb saksa keeles) : 1) T i e c k , J e a n P a u l , H ö l d e r l i n , K l e i s t , 1 t., r. 16—17, aud. 4. 2) S a k s a n o v e l l i d r o m a n t i k a a j a s t u l , 1 t., k. 17—18, Ülikooli Raamatukogus . Oras, A., B. Litt. (Oxford), ingl ise f i lo loogia erakorral ine professor. 1) B y - r o n , S h e l l e y , K e a t s j a n e n d e a e g , 2 t., n. 15—17, aud. 1. 2) S e m i n a r i h a r j u t u s i : M i l t o n i k e e l j a s t i i 1, 2 t., r. 15— 17, Lai t. 36. •—• Kõnetunnid: peale loenguid. Mutschmann, H., M. A . (Liverpool), dr. phil. (Bonn), is ik l ik korral, pro- fessor ingl ise f i lo loogia alal (loeb ingl ise keeles) . 1) M o o d s a i n g - l i s e k e e l e f o n e e t i k a , 2 t., k. 11—13, aud. 4. 2) P r o s e m i - n a r : N e v i l l e , T h e E n g l i s h P e o p l e , 2 t., 1. 10—12, aud. 4. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peiale loenguid ja kodus n. 18—19. Wieselgren, P. W., dr. phil. (Lund), rootsi keele ja k i r j a n d u s e professor (Rootsi Val i tsuse poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) P õ h j a m a a d e k i r j a n d u s a j a l u g u X I X s a j a n d i l (rootsi keeles, j ä r g ) , 2 t., e. 18—20, aud. 6. 2) P õ h j a s k a n d i n a a v i a d i a l e k t i d e s t (rootsi keeles), 1 t., t. 18—19, aud. 6. 3) A l a m a s t m e s e m i n a r . H a r j u t u s i r o o t s i XIX- s a j a n d i k e e l e k o h t a , l t . , t. 19—20, aud. 6. 4) V a l i t u d p r o b l e e m e r o o t s i k e e l e t e a d u s e s (rootsi keeles), t., 1. 1—11, Lai t. 36. — Kõnetunnid : r. 13—14 ü l ikool i Raamatukogus . A r u m a a , P., dr. phil., s laavi f i loloogia ja indo-euroopa keeleteaduse erakor- ral ine professor. 1) S l a a v i k e e l t e v õ r d l e v h ä ä l i k u t e - l u g u , 1 t., k. 9—10, aud. 6. 2) L e e d u k e e l (ühes teks t ihar ju tus- tega), 1 t., r. 9—10, aud. 1. 3) L õ u n a s l a a v i u u e m p r o o s a , 1 t., n. 9—10, aud. 1. 4) K e s k a s t m e s e m i n a r : V a n a v e n e t e k s t i d e i n t e r p r e t a t s i o o n , 1 t., 1. 9—10, aud. 4. 5) M u i n a s - i n d i a k e e l a l g a j a i l e , 2 t., t. 9—10, aud. 2, r. 10—11, aud. 4. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Karl ing, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunst ia ja loo korral ine professor (loeb saksa keeles) . 1) S a k s a k u n s t X I X s a j a n d i l , 1 t., e. 12—13, Lai t. 36. 2) V a r a k r i s t l i k j a B ü t s a n t s i k u n s t , l t . , n. 12—13, Lai t. 36. 3) A l a m a s t m e p r o s e m i n a r : V a l i t u d k ü s i m u s i E e s t i k u n s t i a j a l o o s t , 2 t., e. 16—18, i g a teine nädal, Kunst ia ja loo-kabinett (Lai t. 36). 4) K e s k a s t m e j a ü l e m - a s t m e s e m i n a r : K ü s i m u s i P õ h j a m a a d e k u n s t i a j a - l o o s t , 2 t., e. 16—18, iga teine nädal, Kunst ia ja loo-kabinet t (Lai t. 36). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Suits, G. mag. phil. (Helsingi), dr. phil. h. c. (Uppsala), Eest i Teaduste A k a d e e m i a liige, eesti j a üldise k i r j a n d u s e korral ine professor. 1938/39. õppeaastal loengutest vabastatud. Anderson, V., dr. phil. (Kaasan), Preisi Teaduste A k a d e e m i a k. 1., eesti ja võrd leva rahva luu le korral ine professor. 1) R a h v a j u t t u d e v õ r d - l e v a u u r i m i s e m e e t o d , 2 t., e., 11—13, aud. 6. 2) T a r t u l i n n a k o h a l i k u d m u i s t e n d i d , 2 t., t;. 11—13, aud. 6. 3) R a h- v a l u u l e p r o s e m i n a r , 2 t., r. 11—13, aud. 6. — Kõnetunnid : peale loenguid Fil.-seminaris. C X X I > 2 Loengute j a prakt i l iste tööde k a v a 1938. II 13 E t n o g r a a f i a pro fessuur — v a k a n t n e . Loevad ü lesandel : F. Linnus, dr. phil., E t n o g r a a f i l i n e p r o s e m i n a r j a s e m i n a r , 2 t., n. 17—19, E. R. Muuseumis, Raadil. — G. Ränk, m a g . phil. 1) S i s s e - j u h a t u s e t n o l o o g i a s s e ( a j a l o o l i n e ü l e v a a d e j a p e a - p r o b l e e m i d ; ü h i s k o n d l i k u e l u a l g m e d ) , 2 t. 2) H a r - j u t u s i e e s t i k e e l e õ p p i j a i l e e t n o g r a a f i l i s t e r e a a - l i a t e g a t u t v u m i s e k s , 10 t. semestris, E. R. Muuseumis, Raadi l (aeg kokku leppe l k u u l a j a t e g a ) . Moora, H., dr. phil., eesti j a n a a b e r m a a d e muinasteaduse korral ine pro- fessor. 1) S k a n d i n a a v i a m a a d e e s i a j a l u g u , 2 t., k. 10—12, Geol.-kab. aud., A i a t. 46. 2) M u i n a s t e a d u s l i k p r o s e m i n a r j a s e m i n a r, 2 t., t. 16—-18, Arheol.-kab., A i a t. 46. — Kõnetunn id : sea lsamas peale loenguid. Tarvel, P., cand. hist., üldise a ja loo (uus-aeg) korral ine professor. 1) M a a - i l m a s õ j a e e l l u g u ( järg : B a 1 k a n i s õ d a d e a e g ) , 2 t., n. 17—19, aud. 1. 2) K e s k a s t m e s e m i n a r : X I X s a j a n d i p o - l i i t i l i s e d j a s o t s i a a l s e d i d e e d , 2 t., r. 17—19, aud. 4. —- Kõnetunnid : ül ikool i lektoor iumis peale loenguid. Üldise a ja loo (keskaeg) professuur •— v a k a n t n e . Loevad ülesandel : O. Liiv, dr. phil.: T s u n f t i d e a r e n g h i l i s e m a l k e s k a j a l S a k s a m a a l , 1 t., t. 18—19, aud. 4. E. Blumfe ldt , mag. phil.: P r o - s e m i n a r : G e r m a a n l a s t e a g r a a r k o r r a s t u s k e s k - a j a l u u e m a t e u u r i m u s t e v a l g u s t u s e l , 2 t., e. 17—19, aud. 6. Kruus, H., dr. phil., dr. hist. h. c. (Riia), Eest i ja naabermaade a ja loo korra- line professor*. l ) T e o o r j u s e - a e g E e s t i s , l t . , k. 17—18, aud. 4. 2) V e n e a j a l u g u X V I H s a j . , 1 t., 1. 12—13, aud. 6. 3) S e m i - n a r : k ü s i m u s i E e s t i a j a l o o s t X I X s a j . , 2 t., t. 16—18, aud. 4. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Sepp, H., dr. phil., Eest i Teaduste A k a d e e m i a liige, Eest i ja n a a b e r m a a d e a ja loo ad junktprofessor . 1938. a. II semestr i l loengutest vabastatud. Pedagoogika professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel : A . Koort, dr. phil. : P e d a g o o g i k a a j a l u g u , l t . , n. 19—20, aud. 2. J. Estam, m a g . phil.: 1) K e s k k o o l i õ p p e a i n e t e d i d a k t i k a , 2 t.,, k. 19—21, aud. 1. 2) P r o s e m i n a r : K o o l i j õ u d l u s t e m õ õ t - m i n e j a h i n d a m i n e , 2 t., r. 19—21, aud. 1. A . Elango, mag. phil.: P r o s e m i n a r : V a l i t u d k ü s i m u s i ü l d i s e k a s v a t u s - t e a d u s e a l a l t , 2 t , e. 18—20, aud. 3. Ramul, K., cand. phil. (Peterburi ) , f i losoof ia erakorral ine professor. 1) S i s s e j u h a t u s t e a d u s l i k k u m e e t o d i s s e ( a l g k u r s u s l o o g i k a s ) , 2 t., e., r. 10—11. 2) S e m i n a r p s ü h h o l o o g i a s , 2 t., r. 11—13. 3) P r a k t i l i s i t ö i d p s ü h h o l o o g i a s , 6 t. (kokkuleppel o s a v õ t j a t e g a ) , Lai t. 36. — Kõnetunn id : sea lsamas peale loenguid j a kodus (Rüa t. 119) k. 16.30—17. Koort, A., dr. phil., pedagoogika ja f i losoof ia ad junktprofessor , teaduskonna sekretär. 1) S i s s e j u h a t u s f i l o s o o f i a s s e , 2 t., t. 18—20, aud. 2. 2) F i l o s o o f i l i n e p r o s e m i n a r : V a l i t u d k ü s i m u s i a j a l o o f i l o s o o f i a s t j a k u l t u u r i s o t s i o l o o g i a s t , 2 t., k. 15—17, Lai t. 36. 3) P e d a g o o g i l i n e p r o s e m i n a r : P s ü h - h o l o o g i l i n e d i a g n o s t i k a , 2 t., n. 10—12, Lai t. 36. 4) P e - d a g o o g i l i n e s e m i n a r , 2 t., t. 9—11, Lai t. 36. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid j a dekanaadis e. 10—11, n. 12—13. 14 C XXI. 9 Montanelli, J., itaalia keele ja k i r janduse professor (Itaalia Valitsuse poolt ülevalpeetav õppekoht) . Loengud antakse edaspidi teada. Guikovitsch, JL., dr. phil. et med. (Königsberg), juuditeaduse korraline pro- fessor („Ühingu juudi teaduse edendamiseks Tartu ül ikool is" ülevalpee- tav õppekoht), loeb heebrea ja saksa keeles. 1) U s u l i s e l u u l e v o r m i d h e e b r e a k i r j a n d u s e s , 3 t., e. 13—14, aud. 3, n. 18— 20, aud. 5. 2) A r a m e a k e e l e g r a m m a t i k a ( L a g g a d i - l i s t e t e k s t i d e g a ) , 2 t., n. 10—12, aud. 6. 3) V a l i t u d t e k s - t i d e i n t e r p r e t a t s i o o n S a n h e d r i o n i s t , 4 t., (aeg ja koht antakse edaspidi teada). 4) M ü s t i l i s t e v o o l u d e j a s e k t i d e p õ h i o l l u s e d j u u t k o n n a s , 2 t., (aeg ja koht antakse edaspidi teada). 5) R a i d k i r j a d, l t . , (aeg ja koht antakse edaspidi teada). 6) F i l o l o o g i l i n e s e m i n a r , 2 t., (aeg ja koht antakse edas- pidi teada). Rudrauf, L., dr. (Pariis), prantsuse keele, k ir janduse ja kul tuur i professor (Prantsuse Vabari igi poolt ü levalpeetav õppekoht). 1) A n a t o l e F r a n c e ' i t o o d a n g u k ü p s u s , 1 t., t. 17—18, aud. 1. 2) V o l - t a i r e j a t e m a s a j a n d , 1 t.. r. 17—18, aud. 3. 3) S e m i n a r : E s t e e t i l i s e d j a l i t e r a a r s e d v o o l u d XIX s a j . l õ p u l , t e k s t i d e l u g e m i s e j a s e l e t u s t e g a , 2 t., 1. 16—18, aud. 6. 4) P r o s e m i n a r : V i c t o r H u g o , t e k s t i d e l u g e m i s e j a s e l e t u s t e g a , 2 t., k. 16—18, aud. 6. 5) V o r m i d j a v ä r v i d , d o k t r i i n id j a n e n d e l o o m i n g P r a n t s u s e k u n s t i s , l t . , n. 17—18, Keemiainstituudis. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Ariste, P., mag. phil. Loeb ülesandel soovitava ainena: 1) E e s t i k e e l e f o n e e t i k a , 1 t., n. 9—10, Lai t. 36. 2) T r a n s k r i p t s i o o n i h a r j u t u s i , 1 t., r. 9—10, Lai t. 6. Vene keele foneetika, 1 t., 1. 9—10, Lai t. 36. — Kõnetunnid: Eesti Keele Arh i iv i s (Rüütli t. 24) igal argi- päeval 13—14. Kask, M., dr. med., hügieeni dotsent. Loeb ülesandel: K o o l i t e r v i s - h o i d (õpetajakutse taotlejaile üliõpilastele), 1 t., t. 10—11, Tervis- hoiu-instituudis, A i a t. 46. •— Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Semper, J., mag. phil. Loeb ülesandel soovitava ainena : E s t e e t i k a t , 2 t. A e g ja koht antakse edaspidi teada. Toomse, M., mag. phil. Loeb ülesandel soovitava ainena : M u r d e u u r i - m i s e ü l e s a n d e i d , m e e t o d e i d j a t e h n i k a (eesti ja sugu- keelte üliõpilasile), 2 t. A e g ja koht antakse edaspidi teada. Indreko, R., mag. phil., Arheoloogia-kabineti konservaator. Loeb: K e s k - m i n e k i v i a e g E e s t i s j a n a a b e r a l a d e 1, l t . , n. 10—11. Geol.-kab. aud. A i a t. 46. — Kõnetunnid peale loenguid Arheol.-kab. A i a t. 46. Puksoo, F., cand. phil. ü l ikool i Raamatukogu juhataja. Loeb soovitava ainena : R a a m a t u k o g u k a s u t a m i n e j a b i b l i o g r a a f i a , 1 t., k. 15—16, ü l ikool i Raamatukogus. Veski, J. V., dr. phil. h. c. Vt. Eesti keele lektorikoht. C XXI. i ( Loengute ja prakti l iste tööde kava 1938. II 15 D o t s e n d i d . Freymann, V., dr. phil., f i losoofia .dotsent. Loeb soovitava ainena: V a n a f i l o s o o f i a , 3 t., e., n., r. 13—14. Lai t. 36. Liiv, O., dr. phil., Eesti ja naabermaade ajaloo dotsent. Loeb ülesandel: A r h i i v i n d u s e t e o r e e t i l i s t k u r s u s t , 2 t., k. 18—20, aud. 6. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid ja Ri igi Keskar- hiivis t. 12—13. Sildnik, A., cand. hist., Eesti ja naabermaade ajaloo dotsent. R i i a j a B a l t i k i n d r a l k u b e r n e r i a r h i i v XVIII s a j a n d i l , l t . , t. 19—20, aud. 4. — Kõnetunnid: Riigi Keskarhi iv is äripäeviti 11—13. Aavik, J., mag. phil. (Helsingi), eesti keele dotsent. Käesoleval semestri l õppetööst vabastatud. Annist, A., dr. phil., eesti ja üldise k ir janduse dotsent. P r o s e m i n a r i- h a r j u t u s i e e s t i u u e m a s t k i r j a n d u s l o o s t , 2 t. A e g ja koht antakse edaspidi teada. Loorits, O., dr. phil., Ees,ti Teaduste A k a d e e m i a liige, rahvaluule dotsent. Loeb ülesandel soovitava ainena: P r o s e m i n a r i - j a s e m i n a r i - t ö ö d r a h v a l u u l e s , 2 t. Eesti Rahvaluule Arh i iv i s (Aia t. 42). A e g kokkuleppel osavõtjatega. — Kõnetunnid: Eesti Rahvaluule Arhii- vis äripäeviti 10—14. L e k t o r i d . Eesti keele lektori koht — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Veski, J.„ V., dr. phil. h. c. 1) T e g e l i k e e s t i k i r j a k e e l e g r a m m a t i k a (hääliku- ja vormiõpetus), 3 t., k., r., 1. k. 15—16, aud. 5. 2) P r a k t i - l i s i h a r j u t u s i e e s t i k i r j a k e e l e g r a m m a t i k a a l a l , 1 t., n. 16—17, aud. 5. 3) E e s t i k i r j a n d u s l o o p e a j o o n i (rea- lism — järg ) , 2 t., e., n. 15—16, aud. 2. — Kõnetunnid: ü l ikool i lektoo- riumis peale loenguid. Suits, A., mag. phil. (Helsingi), soome keele lektor. 1) S o o m e k e e l a l g a j a i l e ( s o o m e k e e l e m o r f o l o o g i a ) , 3 t., k. 11—13, aud. 6, r. 12—13, aud. 4. 2) S o o m e k e e l e d a s i j õ u d n u i l e ( s o o m e k e e l e s ü n t a k s ) , 3 t., k. 13—14, aud. 6, n. 14—15, aud. 2, r. 13—14, aud. 6. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Koos, E., mag. phil., vanade keelte lektori kt. 1) L a d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e : G r a m m a t i l i s i h a r j u - t u s i ; C a e s a r , D e b e l l o G a l l i c o I, 4 t., e. 18—19, aud. 5, n. 18—19, aud. 3, r. 18—19, aud. 5, 1. 16—17, aud. 5. 2) L a - d i n a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e : L i v i u s , A b u r b e c o n d i t a XXII, 4 t., e. 17—18, aud. 1, t. 16—17, aud. 5, k. 16—17, aud. 1, n. 17—18, aud. 5. 3) K r e e k a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e : G r a m m a t i l i s i h a r j u t u s i , 5 t., e., t., k., n., r. 14—15, aud. 6. 4) K r e e k a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e : P l a t o n , A p o l o g i a ( järg), 3 t., t., n. 10—11, r. 11—12, Klass. Muinast. Instituudis. — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis resp. Klass. Muinast. Instituudis peale loenguid. Prantsuse keele lektori koht — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Prof. L. Rudraiuf : 1) P r a n t s u s e k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a - j a i l e , 3 t., e. 17—18, aud. 4, t. 18—19, aud. 3, r. 18.—19, aud. 3. 2) P r a n t s u s e k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e , 3 t., e. 18—19, aud. 4, t. 10—11, aud. 6, n. 18—19, aud. 6. 3) K Õ r g e m k u r s u s , 2 t. (loengud antakse edaspidi teada). — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. 16 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II C XXI. 0 Schreinert, K., dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. 1) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s , 3 t., e. 15—16, k. 9—10, 1. 15—16, aud. 4. 2) S a k s a k e e l e l e k t o r i k u r s u s g e r m a n i s t i d e l e , 3 t., e. 16-—17, k. 10—11, 1. 16—17, aud. 4. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriu- m i s peale loenguid. Harris, Henry C. C., B. A. (Madras), ingl ise keele lektor. 1) L e k t o r i k u r s u s , k a a s a e g n e k i r j a n d u s , Grupp A, 2 t., e. 11—12, aud. 4, n. 9—10, aud. 2. Grupp B, 2 t., e. 10—11, aud. 4, n. 10—11, aud. 1. 2) K a a s a e g n e a j a l e h t , Grupp A, 2 t., t. 12—13, aud. 2, r. 11—12, aud. 1. Grupp B, 2 t., t. 11—12, aud. 1, r. 10—11, aud." 1. 3) G r ä m m a t i k a, 2 t., k. 11—12, aud. 1, 1. 9—10, aud. 1. 4) T e i n e l e k t o r i k u r s u s „ J a n e A u s t e n", 2 t., t. 8—9, aud. 4, k. 10—11, aud. 6. 5) I n g l i s e k o m p o s i t s i o on, 2 t., t. 9—10, aud. 4, n. 11—12, aud. 5. 6) T õ l k i m i n e , 2 t., k. 9—10, 1. 10—11, aud. 1. — Kõnetunnid: ül ikooli lektooriumis peale loenguid. Pravdin, B., cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. 1) V e n e k e e l e l e k t o r i k u r s u s , 6 t., t. 9—10, aud. 6, n. 8—10, aud. 4, r. 18—21, aud. 6. 2) V e n e k i r j a n d u s e p e a j o o n i ( järg) soovitava ainena, 1 t. A e g ja koht antakse edaspidi teada. Rootsi keele alal annab õpetust mag. phil. G. Wiese igren: 1) R o o t s i k e e l a 1 g a j a i 1 e, 4 t., k. 18—20, aud. 4, r. 18—19, aud. 1, 19—21, aud. 4. 2) R o o t s i k e e l e d a s i j õ u d n u i l e , 2 t., n. 17—19, aud. 4. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Fazekas, J., dr. phil. (Debrecen), ungar i keele lektor. 1) T e g e l i k u n - g a r i k e e l e a l g k u r s u s (ka mittef i lo loogidele) , 2 t., e. 17—18, Lai t. 36, k. 17—18, aud. 3. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e u n g a r i k i r j a n d u s e s t k o o s k õ n e h a r j u t u s t e g a (tegelik k u r s u s edasi jõudnui le) , 1 t., k. 18—19, aud. 3. 3) U n g a r i k e e l (a lgkursus f i loloogidele), 1 t., e. 18—19, Lai t. 36. 4) U n g a r i k e e l e g r a m - m a t i k a j a t e k s t i d e a n a l ü ü s (kõrgem k u r s u s f i lo loogidele), 2 t., t. 18—20, Lai t. 36. — Kõnetunnid : peale loenguid. Kapl inski, J., dr. phil. (Varssavi ) , poola keele lektor (Poola va l i tsuse poolt ü levalpeetav õppekoht ) . 1) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s a l g a j a i l e , ' 4 t„ e, 18—20, aud. 2, n. 16—18, aud. 6. 2) P o o l a k e e l e l e k t o r i k u r s u s e d a s i j õ u d n u i l e (tekstide lugemine ja prak- tilised h a r j u t u s e d ) , 2 t., k. 14—15, aud. 2, r. 9—10, aud. 4. 3) V a l i - t u d p e a t ü k k e p o o l a k i r j a n d u s e s t ( tänapäeva poola kir- dus) (poola keeles), 2 t., t. 13—14, aud. 2, k. 13—14, aud. 4. 4) V a n a p o o l a k e e l (slavistidele), v a n a d e t e k s t i d e l u g e m i n e j a p r a k t i l i s e d h a r j u t u s e d , 1 t., (aeg j a k o h t kokku leppe l kuu- l a j a t e g a ) . — Kõnetunnid: ülikooli lektooriumis peale loenguid. Silberstein, L., dr. phil. (Berliin), tšehhi keele j a ku l tuur i lektor (Tšehho- s lovakkia val i tsuse poolt ü leva lpeetav õppekoht) . 1) M o o d s a t š e h - h o s l o v a k k i a k i r j a k e e l e k u r s u s (süntaks, kõne- ja tõlki- m i s h a r j u t u s t e g a ) , 3 t., e. 9—11, aud. 6, n. 13—14, aud. 2. 2) T e a d u s - l i k k u d e t e k s t i d e l e k t ü ü r e : a) h a r j u t u s i k e e l e t e a - d u s l i k u l i t e r a t u u r i k o h t a , 1 t., n. 12—-13, aud. 2. b ) h a r - j u t u s i m o o d s a f i l o s o o f i l i s e l i t e r a t u u r i k o h t a , 1 t., r. 17—18, aud. 6. 3) L e k t ü ü r e i l u k i r j a n d u s e s t k i r j a n - d u s l o o l i s e i n t e r p r e t a t s i o o n i g a : a) 19-nes s a j a n d ( M â c h a , N ë m c o v â , N e r u d a ) , 1 t., r. 15—16, aud. 6. b) k ä e s - o l e v a a j a k o h t a , 1 t., r. 16—17, aud. 6. 4) T š e h h o s l o v a k - k i a r a h v u s e ü l d i n e a j a l u g u ( järg ) , 1 t., k. 18—19, aud. 2. C XXI. 2 Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1938. II 17 5) J a n A r n o s K o m e n s k y , l t . , k. 19—20, aud. 2. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Võrk, E.,, ülikooli muus ikaõpeta ja . 1) K o o r i h a r j u t u s i, t., r. 20— 22.30, pühapäeva l 11.30—13.30 (koht teatatakse edaspidi ) . 2) H ä ä l e - r ü h m a h a r j u t u s i , t., r. 19—20. 3) M u u s i k a t e o o r i a j a n o o d i õ p e t u s (aeg ja koht kokkuleppe l o s a v õ t j a t e g a ) . 4) K i r i k u - m u u s i k a t ü h e s p r a k t i l i s t e h a r j u t u s t e g a , n. 16—18, j a 18.30—19.30. — Kõnetunnid : kodus (Mäe 33, tel. 7-58) kel la 15—16. Ritsing, K., ab i jõud m u u s i k a alal. 1) K o o r i l a u l u t e h n i k a (aeg ja koht kokkuleppe l osavõt ja tega ) . 2) A k a d e e m i l i s e M e e s k o o r i h a r j u t u s e d , t., r. 19—21, ü l iõp i lasmajas (kel laaega on võ imal ik muuta, osavõt jate soovi kohasel t ) . Matemaatika-loodusteaduskond. Jaakson, H., dr. phil. nat., m a t e m a a t i k a (analüüsi) korral ine professor, üli- õpi laskonna kuraator. 1) M a t e m a a t i l i n e a n a l ü ü s III, ü h e s h a r j u t u s t e g a : f u n k t s i o o n i d e t e o o r i a , 4 t., e. t. 10—12. 2) E r i k ü s i m u s i m a t e m a a t i l i s e s a n a l ü ü s i s , 1 t., 1. 10—11. 3) M a t e m a a t i k a s e m i n a r , l t . , 1. 11—12. Matem.-inst. aud. — Kõnetunnid : Matem.-inst., peale loenguid. Sarv, J., dr. phil. nat., m a t e m a a t i k a (geomeetria) korral ine professor. 1) K u - j u t a v g e o m e e t r i a, 4 t., t., n. 8—10. 2) A n a l ü ü t i l i s e g e o - m e e t r i a p õ h i j o o n e d , h a r j u t u s t e g a , 3 t., e. 9—10, k. 12—14. Matem.-inst. aud. 3) P r a k t i k u m k u j u t a v a s g e o - m e e t r i a s , j u h a t a m i n e ja tööde vastuvõtmine, k. 11—12, n. 10-—11. — Kõnetunnid : Matem.-inst., peale loenguid. Humal, A., dr. phil. nat., prakt i l ise m a t e m a a t i k a ad junktprofessor . 1) M a - t e m a a t i l i s e a n a l ü ü s i p õ h i j o o n e d , h a r j u t u s t e g a , 4 t., e., r. 12—14. Matem.-inst. aud. 2) K a u b a n d u s a r i t m e e t i k a p r a k t i k u m , 4 t., t., 1. 9—11, A i a 46, suures aud. — Kõnetunnid : Matem.-inst., peale loenguid. Rägo, G., cand. math., m e h a a n i k a ja r a k e n d u s m a t e m a a t i k a korral ine pro- fessor, dekaan. S t a t i s t i l i n e m e e t o d f ü ü s i k a s , 3 t., k. 10— 12, n, 11—12. Matem.-inst. aud. — Kõnetunnid : Matem.-inst. n. 19.30—20, dekanaadis k. 13.30—14, r. 9.30—10. Rootsmäe, T., cand. math., astronoomia j a as tro füüs ika korral ine professor. Käesoleval semestr i l õppetööst vabastatud. Kirde, K., dr. rer. nat. (Hamburg) , meteoroloogia ja g e o f ü ü s i k a korral ine professor. 1) M e t e o r o l o o g i a (loodust, osak. j a põ l lumajandustea- dusk. üliõpilasile), 2 t., k., 1. 10—12. 2) K l i m a t o l o o g i a (geograa- f ia haru ül iõpilasi le), 2 t., k. 10—12. 3) H a r j u t u s i m e t e o r o - l o o g i a s (geograaf ia haru ül iõpi lasi le), 2 t., r. 10—12. 4) M e t e o r o - l o o g i a s e m i n a r (meteoroloogia haru ül iõpi lasi le), aeg kokku- leppel. — Kõnetunnid: Meteoroloogia-observatooriumis, peale loenguid. Vilip, J., dr. phil., nat., eksper imentaalse f ü ü s i k a korral ine professor. 1) ü l - d i n e f ü ü s i k a , 5 t., e., t., k., n., r. 11—12. F ü ü s i k a aud. 2) F ü ü - s i k a k a t s e t e h n i k a , e. 10—13 ja 16—19, k„ n., r. 9—13, 1. 11—13. 3) I f ü ü s i k a p r a k t i k u m , e., t. 10—14 j a 16—19, k., n., r. 9—14, o 18 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II C XXI.2 1. 9—13. 4) II f i i ü s i k a p r a k t i k u m , e. 16—19, t. 10—14 ja 16—19, k. 9—14. Uurimistöödeks laboratoorium a v a t u d kokkuleppe l kogu päev. — Kõnetunnid: o m a s kabinetis, är ipäevit i 12—13. Perlitz, H., dr. phil. nat., teoreetilise ja tehnil ise f ü ü s i k a korral ine pro- fessor. Käesoleval semestri l õppetööst vabastatud. Paris, A., dr. phil. nat., anorgaani l ise keemia korral ine professor. 1) ü l d i n e n i n g a n o r g a a n i l i n e k e e m i a , 5 t., e., t., k., n., r. 10—11. 2) K o l l o i d k e e m i a , 1 t. A e g teatatakse edaspidi. 3) Ü l d i s e n i n g a n o r g a a n i l i s e k e e m i a p r a k t i k u m : loodust.-osak. üliõpilastele är ipäevit i 9—13, põ l lumajandusteadusk. ül iõpilastele e., t., k., n., r. 14—17. 4) K v a l i t a t i i v s e a n a l ü ü s i p r a k t i k u m : rohutead.-osak. üliõpilastele är ipäevit i 9—13, arsti- ja loomaarstitead. üliõpilastele e., t., k., n., r. 14—17. 5) K v a n t i t a t i i v s e a n a - l ü ü s i p r a k t i k u m , e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. 6) K o l l o i d - k e e m i a p i' a k t i k u m, e., t., k., n., r. 9—14, 1. 9—13. — Kõne- tunnid: omas kabinetis, e., t., k., n., r. 13—13.30. Tiganik, L., dr. phil. nat., orgaani l ise keemia ad junktprofessor . 1) K e e m i - l i s e t e h n o l o o g i a p õ h i j o o n i , 4 t., e., t., k., n. 13—14. 2) B i o - k e e m i a , 2 t., r. 13—15. 3) O r g a a n i l i s e k e e m i a p r a k t i - k u m , e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. 4) O r g a a n i l i s e k e e m i a a n a l ü ü s i p r a k t i k u m , e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. 5) S õ j a - k e e m i a p r a k t i k u m . — Kõnetunnid : o m a s kabinetis, e., t., n., r. 12—13. Lippmaa., T., dr. phil. nat., botaanika (morfoloogia ja süstemaat ika) korra- line professor. 1) ü l d i n e b o t a a n i k a , 4 t., är ipäevit i peale esmas- päeva j a teisipäeva, 9—10. 2) G e o b o t a a n i k a s e m i n a r , 1 t. A e g kokkuleppel . 3) E o s t a i m e d e m o r f o l o o g i a j a s ü s t e - m a a t i k a p r a k t i k u m , äripäevit i 9—13. — Kõnetunnid : Taime- morfoloogia- ja süstemaatika-laboratooriumis, k. n., r., 1. 10—10.30. Kaho, H., dr. phil. nat., Eesti Teaduste A k a d e e m i a liige, botaanika (anatoo- m i a ja füs ioloogia) korral ine professor, rektor. 1) T a i m e f ü s i o l o o - g i a h a r j u t u s e d , 4 t., e., n. 9—11. 2) B o t a a n i l i s e d m i k - r o s k o o p i l i s e d h a r j u t u s e d , 2 t. (rühmit i ) , n., r. 12—14. — Kõnetunnid: Taimefüs io loogia laboratooriumis, e., 1. 11—11.30. Ri ikoja, H., cand. rer. nat., zooloogia (selgrootute) korral ine professor. 1) Ü l d i n e z o o l o o g i a , 5 t., e. 12—13. t. 12—14, k., r. 12—13. 2) P r a k t i k u m ü l d i s e s z o o l o o g i a s (loodus- ja rohuteadl. ), 3 t. A e g kokkuleppel . 3) P r a k t i k u m ü l d i s e s z o o l o o g i a s (põl lumajandusteadusk. ül iõpi lastele), 2 t. (ülenädalat i ) . A e g kokku- leppel. — Kõnetunnid: omas toas, e>., k., r. 11.45—12.15. Piiper, J., Ph. D. (London), zooloogia (selgroogsete) korral ine professor. 1) S e l g r o o g s e t e z o o l o o g i a I, 3 t., e., t., k. 11—12. 2) S e l g - r o o g s e t e z o o l o o g i a h a r j u t u s e d I, 3 t., r, 17—20. 3) S e l g - r o o g s e t e z o o l o o g i a k o l l o o k v i u m e., t., k. 12—12.30.— Kõnetunnid: Zooloogia-instituudis omas toas, peale loenguid. Õpik, A., dr. phil. nat., geoloogia ja paleontoloogia korral ine professor. 1) M i n e r a 1 o o g i a, 2 t., k., n. 14—15. 2) M i n e r a l o o g i a h a r - j u t u s e d , 2 t. A e g antakse edaspidi teada. 3) E r i p a l e o n t o l o o - g i a, 2 t., t., r. 13—14. 4) E r i p a l e o n t o l o o g i a h a r j u t u s e d , 2 t. A e g kokkuleppel . — Kõnetunnid: o m a s kabinetis, peale loenguid. T a m m e k a n n , A., dr. phil. (Helsingi), g e o g r a a f i a korral ine professor. 1) R e - g i o n a a l g e o g r a a f i a I: F e n n o s k a n d i a j a L ä ä n e m e r e - C XXI.,, 19 m a a d (B a 11 o s k a n d i a), 2 t., t., k. 8—9, geol. aud., A i a t. 46. 2) A n t r o p o g e o g r a a f i a I, 2 t., n. 8—10, geol. aud. 3) K o d u - u u r i m i s e s e m i n a r . A e g kokkuleppel . 4) G e o g r a a f i a a 1 g - p r a k t i k u m , geogr.-kabineti joonistamissaalis, (avatud är ipäevit i 10—15). — Kõnetunnid : Geograaf ia-kabinetis, peale loenguid. A s t r o n o o m - o b s e r v a a t o r . Õpik, E., dr. phil. nat., Eest i Teaduste A k a d e e m i a liige. Loeb: P r a k t i - l i n e a s t r o n o o m i a , 2 t. Loeb ülesandel soovitava ainena : A s t r o - n o o m i l i s e d u u r i m i s t ö ö d , l t . A e g ja koht teatatakse edaspidi. D o t s e n d i d . A l e k s e j e v , V., dr. math. (Moskva), prof. emer., loeb dotsendina (saksa kee- les) : D i f e r e n t s i a a l v õ r r a n d i t e g e o m e e t r i l i n e t e o o - r i a , ! t., t. 2—13. Matem.-inst. aud. Krahn, E., dr. phil. (Göttingen), mateimaatika dotsent. Loeb: I n t e g - r a a l - v õ r r a n d i d , 1 t., k. 12—13, Matem.-inst. seminari ruumes. Nuut, J., dr. phil. nat., Tal l inna Tehnikaül ikool i korral ine professor, mate- m a a t i k a dotsent. Käesoleval semestri l loengute p idamise kohustusest vabastatud. Maddison, O., Tal l inna Tehnikaül ikool i korral ine professor, tehnil ise mehaa- nika dotsent. Käesoleval semestr i l loengute p idamise kohustusest vabastatud. Anderson, W., dr. phil. nat., a s t r o f ü ü s i k a dotsent. JLivländer, R., dr. phil. nat., Tal l inna tehnikaül ikool i ad junktprofessor, astro- noomia ja geodeesia dotsent. Käesoleval semestri l loengute p idamise kohustusest vabastatud. JLetzmann, J., dr. phil. nat. (Helsingi), g e o f ü ü s i k a dotsent. Käesoleval se- mestr i l loengute p idamise kohustusest vabastatud. Vellner, A., dipl. ins,., hüdroloogia dotsent. Loeb: E e s t i v e e o l u d e u u r i m i s e t u l e m u s i , l t . A e g ja koht teatatakse edaspidi. Grimm, K., dipl. ins., jõumas inate dotsent. Loeb: J õ u m a s i n a t e o s a d e t u g e v u s e a r v u t u s e d , 2 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. Laur, A., dr. ing. (Dresdeni Tehnikaül ikool ) , keemia dotsent. Loeb: M i k - r o a n a l ü ü t i l i s i m e e t o d e i d , 1 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. Parts, A., dr. phil. nat., Tal l inna Tehnikaül ikool i erakorral ine professor, keemia dotsent. Luha, A., dr. phil. nat., geoloogia dotsent. Loeb soovi tava ainena: E e s t i g e o l o o g i a , 2 t. A e g ja koht teatatakse edaspidi. Thomson, P. V., dr. rer. nat. (Riia), geoloogia dotsent. Markus, E., dr. phil. nat., g e o g r a a f i a dotsent. Loeb soovitava ainena: P õ h - j a - A a f r i k a, 1 t., k. 19—20. A i a t. 46. 20 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II C xxi.2 Loomaarsti-teaduskond. Vau, E., dr. med. vet., koduloomade anatoomia ad junktprofessor . 1) A n a - t o o m i a l , 5 t., t., k., n., r., 1. 8—9. 2) P r a k t i l i s i t ö i d a n a - t o o m i a s , 6 t. A e g teatatakse h i l jem. Teaduskonna Theatrum zoo- tomicum' i ü lemisel korral (Vene t. 32). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid, tel. 9-01. Tehver, J., dr. med. vet., histoloogia j a embrüoloogia ad junktprofessor . 1) H i s t o l o o g i a ja e m b r ü o l o o g i a , 4 t., 1. 10—14. 2) P r a k - t i l i s i t ö i d h i s t o l o o g i a s j a e m b r ü o l o o g i a s, 4 t. (kahes rühmas ) , e-., t. 8—10, k. 12—14, n. 12—14. 3) K o d u l o o m a d e a n a - t o o m i a j a f ü s i o l o o g i a (põ l lumajandusteadusk. ül iõpi lasi le), 4 t., e. 12—14, n. 10—12. 4) K o d u l o o m a d e a n a t o o m i a j a f ü s i o - l o o g i a p r a k t i k u m , 2 t., t. 14—16. Loomaarst i teaduskonna T h e a t r u m zootomicum' i ü lemisel korral (Vene t. 32). — Kõnetunnid : seal- s a m a s peale loenguid. Saral, K., dr. med. vet., üld-, eri- ja operat i ivk irurg ia korral ine professor, Haavak l i in iku juhata ja . 1) Ü l d i n e k i r u r g i a , 4 t., k. 8—9, t., n., r. 16—17. 2) E r i k i r u r g i a , 2 t., k. 16—17, n. 8—9. 3) O p e r a - t i i v k i r u r g i a p r a k t i k u m (kui katse loomad o lemas) . 4) H a a - v a k l i i n i k , 12 t., är ipäevit i 10—12. — Kõnetunnid : Haavakl i in ikus, tel. 1-82, är ipäevi t i 10—12, kodus (Vene t. 22, tel. 3-19) 9—10 ja 14—16. Tomberg, J., loomaarst, sünnitusabi j a s i lmahaiguste ad junktprofessor . 1) S ü n n i t u s a b i ja s t e r i i l s u s (VII sem. ül iõpi lasi le), 2 t., e. 12—13, k. 9—10. 2) O f t a l m o l o o g i a (VII sem. ül iõpi lasi le), 2 t., t. 13—14, 1. 8—9. Hobusekasvat.-kab. aud. (Vene t. 28). 3) S ü n n i t u s - a b i k 1 i i n i k, 12 t., är ipäevit i 10—12. 4) V ä l j a s õ i d u d s ü n n i - t u s a b i a l a l j u h t u d e j ä r e l e . — Kõnetunnid : Ve is tehaiguste j a Sünnitusabi Kl i in ikus (Vene t. 30), är ipäevi t i 10—12, tel. 12-51. Ridala, V., dr. med. vet., patoloogil ise anatoomia, histoloogia ja parasitoloo- gia erakorral ine professor, teaduskonna sekretär. 1) P a t o l o o g i l i n e a n a t o o m i a , h i s t o l o o g i a j a p a r a s i t o l o o g i a (VII sem. ül iõpilasi le), 4 t., e., n., 1. 13—14, t. 12—13. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p a t o l . a n a t . , h i s t o l . j a p a r a s i t o l o o g i a s (VII sem. üliõpi- lasi le), 2 t., t. 17.30—19.30. 3) H a r j u t u s i j a d e m o n s t r a t - s i o o n e ü l d i s e s p a t o l o o g i a s (V sem. ül iõpi lasi le), 1 t., e. 17—18. 4) P a t o l o o g i l i s - a n a t o o m i l i n e m i k r o s k o o p i - l i n e u u r i m i s t e h n i k a (V sem. ül iõpi lasi le), 2 t., k. 17—19. 5) L a h a n g u i d tööpäevit i j u h t u d e järele (VII ja IX sem. ül iõpi las i le) . Loomapatoloogia-inst i tuudis (Vene t. 32). — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Laas, A., dr. med. vet. (Viin), eripatoloogia, teraapia ja d iagnost ika korra- line professor, Sisehaiguste-kl i iniku juhata ja . 1) E r i p a t o l o o g i a , t e r a a p i a j a s i s e h a i g u s t e k l i i n i l i n e d i a g n o s t i k a . 3 t., t., n., 1. 9—10. 2) S i s e h a i g u s t e k l i i n i k , 15 t., är ipäev i t i 10—12, e., k., r. 17—18. 3) P r a k t i l i s i l a b o r a t o o r i u m i - h a r j u t u s i s i s e h a i g u s t e k l i i n i l i s e s d i a g n o s t i k a s , 3 t., k., r. 12—14. Teaduskonna Sisehaiguste-kl i inikus (Vene t. 30). — Kõnetunnid : sea lsamas är ipäevit i 10—10.30, tel. 1-53. Lihahügieeni j a k o h t u l i k u loomaarst i teaduse professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel : Vi idik, R., dr. med. vet. (Viin). 1) K o h t u l i k l o o m a - a r s t i t e a d u s j a l o o m a k i n d l u s t u s , 3 t., k., n., r. 9—10 C X X I 21 2) P r a k t i l i s i t ö i d k o h t u l i k u s l o o m a a r s t i t e a d u s e s j a l o o m a k i n d l u s t u s e s , 3 t., n. 12—13, r. 15—17. Loomapatoloo- gia-inst i tuudi aud. (Vene t. 32). — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Laja, F., dr. med. vet., epizootoloogia j a eribakterioloogia korral ine profes- sor, dekaan, Väikeloomade-kl i in iku juhata ja . 1) E p i z o o t o l o o g i a j a l o o m a a r s t i l i n e p o l i t s e i , 3 t., e. 16—17, r. 8—10. 2) K o d u - l i n d u d e h a i g u s e d , 2 t., k. 12—14. Hobusekasvatuse-kab. aud. (Vene t. 28). — Kõnetunnid : Bakter io loog ia jaamas (Narva t. 84, tel. 7-50) 10—12 ja teaduskonna dekanaadis (Vene t. 28) t. 12—13; kodune tel. 19-66. Roots, E., dr. med. vet. (Viin), loomatervishoiu ja p i imahügieen i korral ine professor, prorektor. 1) P i i m a h ü g i e e n (IX sem. ül iõpi lasi le), 3 t., e., t., 1. 9—10. 2) P r a k t i l i s i t ö i d p i i m a h ü g i e e n i s , 4 t., k., n. 15—17. Loomaterv ishoiu ja Pi imahügieeni Inst i tuudi aud. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: Loomaterv ishoiu ja Pi imahüg. Instituudis, (Vene t. 38, tel. 5-25) peale loenguid. Kaarde, J., dr. med. vet. (Viin), ve is tehaiguste erakorral ine professor, Veiste- ha iguste j a Sünnitusabi Kl i in iku j u h a t a j a 1) V e i s t e h a i g u s e d ü h e s m ä l e t s e j a t e s e e d e - e l u n d i t e f ü s i o l o o g i a g a , 3 t., e. 9—10, n., 1. 12—13. Hobusekasvat.-kab. aud. (Vene t. 28). 2) V e i s t e - h a i g u s t e k l i i n i k , 12 t., är ipäevi t i 10—12. 3) V ä l j a s õ i d u d v e i s t e h a i g u s t e a l a l (IX sem. ül iõpi lasi le), j uhtude järele. Loeb ülesandel : 4) V e t e r i n a a r i a j a t e r v i s h o i d (põl lumaj. üliõpi- lasile), 3 t., e., t., r. 12—13. 5) P r a k t i l i s i t ö i d s a m a s a i n e s , 1 t., n. 16—-17. Veistehaiguste ja Sünnitusabi Kl i in ikus (Vene t. 30). — Kõnetunnid : Veistehaiguste ja Sünnitusabi Kl i in ikus (Vene t. 30) äri- päevit i 10—12, tel. 12-51. Taagepera, K., loomaarst, hobusekasvatuse, ekster jöör i ja rakendusõpetuse ad junktprofessor . 1) E k s t e r j ö ö r , l i i k u m i s - j a r a k e n d u s - õ p e t u s , 3 t., e. 11—12, k. 10—11, r. 12—13. Hobusekasvat.-kab. aud. (Vene t. 28). 2) E k s t e r j ö ö r i j a r a k e n d u s õ p e t u s e p r a k - t i k u m , 4 t., rühmit i , aeg kokkuleppel . — Kõnetunnid : peale loenguid Hobus,ekasvatuse-kabinetis (Vene t. 28). Säre, R., drnd. med. vet., õpetatud sepp. 1) H o b u s e r a u t u s j a k a b - j a t e r v i s h o i d , 3 t., t. 11—13, n. 11—12, Hobusekasvat.-kab. aud. (Vene t. 28). 2) P r a k t i l i s i t ö i d h o b u s e r a u t u s e s j a k a b j a t e r v i s h o i u s, 4 t., k., r. 10—12, Õppesepikojas. — Kõne- tunnid: peale loenguid Hobusekasvat.-kab. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Paris, H., dr. pharm., ülikooli apteegi juhata ja . Loeb ülesandel : 1) R e t - s e p t u u r , 1 t. 2) A p t e e g i p r a k t i k u m , 1 t. A e g antakse teada semestri alul. Mets, J., õpet. agronoom, ta imekasvatuse dotsent. Korra ldab ülesandel : H e i n a t u n d m i s e p r a k t i k u m , 1 t., n. 13—14. T a i m e k a s v a t u s e kabinet is (Vene t. 38). — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja prak- tilisi töid. Viidik, R., dr. m e d vet. (Vi in) . Vt. Lihahügieeni j a kohtul, loomaarst i teaduse professuur. 22 Loengute ja prakt i l iste tööde kava 1938. II C XXI. Põllumajandus-teaduskond. Rootsi, N., dr. agr., ta imekasvatuse korral ine professor. 1) T a i m e k a s - v a t u s I, 7 t., e. 10—-12, t., k. 12—14, n. 13—14. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) S e m i n a r i h a r j u t u s e d , l t . , e. 9—10; b) S e e m- n e k o n t r o 11, 2 t., k. 9—11. Taimekasvatuse-kab. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Nõmmik, A., M. Sc. (New Jersey), mul lateaduse ja agr iku l tuurkeemia kor- raline professor. 1) M u l l a t e a d u s , 5 t., e. 10—12, k. 9—11, r. 9—10. 2) M u l l a t e a d u s e s e m i n a r , 1 t., r. 10—11. 3) L a b o r a t o o - r i u m i p r a k t i k u m , e., t., k., r. 8—13 ja 14.30—17.30, n. 8—13, 1. 8—14.30. Mullateaduse- j a Agr iku l tuurkeemia-kab inet i s (Vene t. 28). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. Mägi, J., dr. agr., loomakasvatuse korral ine professor. 1) L o o m a k a s - v a t u s I, 6 t. e. 13—15, t. 10—11, k. 11—12, n. 11—13. 2) H a r j u - t u s i l o o m a k a s v a t u s e s , 4 t., rühmi t i : ühel r ü h m a l k., n. 15.30— 17.30, teistel — aeg kokkuleppel . Loengud, seminar ihar ju tused ja söö- tade analüüs — Loomakasvatuse-kabinet is (Narva t. 86). — Kõnetunnid : Loomakasvatuse-kabinet is peale loenguid. Kab inet t a v a t u d är ipäevit i 11—14 ja, peale laupäevade, 16—18. Liik, E., mag. agr., loomakasvatuse ad junktprofessor . 1) V ä i k e l o o m a - j a l i n n u k a s v a t u s l l , 3 t., k. 13—14, 1. 11—13. 2) P ä r i l i k k u s e- õ p e t u s , 2 t., n., r. 13—14. 3) L o o m a k a s v a t u s e e r i a r v e - p i d a m i s e h a r j u t u s i , 2 t., r. 10—12. 4) H a r j u t u s i v ä i k e - l o o m a - j a l i n n u k a s v a t u s e s II, 2 t., rühmi t i : ühel r ü h m a l t. 17—19, teistel — aeg kokkuleppel . Loengud ja, seminar ihar ju tused Loo- makasvatuse-kab. aud. r u u m e s (Narva t. 86). — Kõnetunnid : Väike- loomakasvatuse-kabinet is peale loenguid. Kõpp, P., dr. agr., agraarökonoomia korral ine professor, dekaan. 1) A g - r a a r ö k o n o o m i a l , 5 t., e. 15—17, t. 11—12, n. 9—11. 2) A g r a a r - ö k o n o o m i a III, 3 t., k. 9—11, 1. 9—10. 3) P r a k t i l i s i t ö i d : a) a g r a a r ö k o n o o m i a s I, 2 t., t. 8—10 ; b) a g r a a r ö k o n o o - m i a s III, 3 t., k. 17—19 (seminar), 1. 10—11. Taimekasvatuse-kabi- neti aud. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid ja dekanaadis (Vene t. 28), n. 12—13. Kodune tel. 2-15. Daniel, O., m e t s a k a s v a t u s e erakorral ine professor. 1) M e t s a k a s v a t u s II, 6 t., t. 10—12, k., n. 9—11. 2) M e t s a k a s v a t u s e s e m i n a r , 2 t. 3) P r a k t i l i s i t ö i d m e t s a k a s v a t u s e s , 2 t., aeg kokku- leppel, A i a t. 46. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Mathiesen. A., dr. rer. for., metsakorra lduse korral ine professor. (Käes- oleval semestri l õppetööst v a b a s t a t u d ) . 1) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i : a) d e n d r o l o o g i a s , 4 t., t., r. 15—17; b) m e t s a t a k s e e r i m i - s e s, 4 t., e., n. 15—17; c) m e t s a k o r r a l d u s e s (ainult neile, kes k a v a t s e v a d lõpetada ülikooli 1. j u u n i k s 1939. a.), aeg kokkuleppel , A ia t. 46. —• Kõnetunnnid: sealsamas peale prakt i l i s i har jutus i . Veermets, K., dr. rer. for., metsakasustuse erakorral ine professor, teadus- konna sekretär. 1) M e t s a k a s u s t u s, 5 t., t. 12—14, n. 14—16, r. 15—16. 2) P r a k t i l i s i t ö i d m e t s a k a s u s t u s e s, 6 t., t., n., 16—18. A i a tän. 46. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid ja dekanaa- dis (Vene t. 28) n. 12—13. Rinne, L., dr. agr., m a a p a r a n d u s e korral ine professor. 1) M a a p a r a n - d u s j a s o o k u l t u u r I (metsaosak. geodeesia I), 2 t., k., n. 8—9. C X X I . 0 Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1938. II 2) M a a p a r a n d u s j a s o o k u l t u u r II (metsaosak. m a a p a r a n d u s ja sookultuur I), 4 t., e., t. 8—10. 3) P r a k t i l i s i t ö i d m a a p a - r a n d u s e s j a s o o k u l t u u r i s I (metsaosak. geodeesias I), 6 t., e., n. 15—17 ja t. 17—19, Lai t. 36. — Kõnetunnid: sealsamas peale loen- guid e., t. 10—10.30. Luksepp, A., p õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e ri istade ja mas inate ad junktprofessor . 1) P õ l l u m a j a n d u s l i k u d r i i s t a d j a m a s i n a d ü h e s m a a h a r i m i s e g a I, 4 t., t., n,, r. 12—13, k. 13—14. 2) P r a k t i - l i s i t ö i d s a m a s a i n e s (tehniline joonestamine), 2' t. A e g kokku- leppel rühmadega. Lai t. 36. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Lepik, E.» dr. sc. nat. (Zürich), ta imehaiguste ad junktprofessor . 1) T a i - m e p a t o l o o g i a : a) agron.-osak. üliõpilasile, 2 t., k. 11—13; b) metsa- osak. üliõpilasile, 2 t., n. 12—14. Botaanika-aia auditooriumis. 2) T a i - m e p a t o l o o g i a p r a k t i k u m : a) agron.-osak. üliõpilasile, 2 t., k. 18—20; b) metsaosak. üliõpilasile, 2 t., n. 18—20. Morfol.-süst. labora- tooriumis (Botaanika-aias). Prakti l istele töödele ü lesandmine esimesel loengul. —• Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Kabinet i ja katse- j a a m a tel. Raadil 1-68, kodune tel. 13-13. Järvik, M., dr. agr., p i imanduse ad junktprofessor . 1) P i i m a n d u s , , 4 t., e. 11—12, t. 10—12, n. 9—10. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i p i i - m a n d u s e s , 3 t., rühmit i , à 2 t.: I r ü h m e. 15—17, II rühm k. 11—13; kõigi le koos 1 t., n. 10—11. Loomaterv ishoiu ja Pi imahügieeni Instit. aud. (Vene t. 38). — KÖnetunnnid: sea lsamas peale loenguid. Leius, K., eriainete õpeta ja rakenduszooloogia alal. 1) R a k e n d u s z o o - 1 o o g i a II, 2 t., t. 10—12. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i r a k e n - d u s z o o l o o g i a s, 2 t., e. 16—18. 3) M e t s a z o o 1 o o g i a, II, 2 t., t. 12—14. 4) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i m e t s a z o o l o o g i a s , 2 t., k. 16—18. Zooloogia-instituudis (Aia t. 46). — Kõnetunnid : seal- samas peale loenguid ja har jutus i , k a t s e j a a j n a tel. 10-67. P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e ehit iste õpetuse pro fessuur — v a k a n t n e . Loeb ülesandel: Mielberg, P., dipl. arhit., ehitusõpetuse dotsent. 1) P õ l l u - m a j a n d u s l i k e h i t u s õ p e t u s , 2 t., 1. 12—14. 2) P r a k t i - l i s i t ö i d p õ l l u m a j a n d u s l i k u s e h i t u s õ p e t u s e s, 4 t., t., k. 15—17. A i a t. 46. — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid ja prak- tilisi töid. Rubel, F., mag. agr., agraarpol i i t ika ja üh is tegevuse ad junktpro fessor i kt. 1) R a h v a m a j a n d u s t e a d u s , 3 t., r. 11—12, 1. 10—12. A i a t. 46. 2) Ü h i s k o n d l i k a g r o n o o m i a , 2 t., t. 15—17. Taimekasvat .- kab. aud. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Mätlik, A., tegel iku aianduse ja mes induse õpetaja. 1) A i a n d u s j a m e s i n d u s II, 2 t., r. 8—10. 2) A i a n d u s e j a m e s i n d u s e p r a k t i k u m , 1 t. A e g kokkuleppel . Taimekasvat.-kab. aud. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. D o t s e n d i d . Mets, J., õpet. agronoom, t a i m e k a s v a t u s e dotsent. Loeb ülesandel : 1) H e i - n a k a s v a t u s , 1 t., n. 11—12. 2) P r a k t i l i s i h a r j u t u s i h e i n a k a s v a t u s e s , 1 t., n. 12—13. Taimekasvat.-kab. aud. (Vene t. 38). — Kõnetunnid: sealsamas peale loenguid. 24 c XXL 2 Mielberg, P., dipl. arhitekt, ehitusõpetuse dotsent. Vt. P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e ehitiste õpetuse professuur. Jürgenson, L., Sc. D. (Cambridge, Mass. U. S. A. ) , ehitusõpetuse dotsent. Käesoleval semestr i l loengute p idamise kohustusest vabas ta tud Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Kaarde, J., ,dr. med. vet. (Viin), ve istehaiguste erakorral ine professor. Loeb ülesandel: 1) V e t e r i n a a r i a j a t e r v i s h o i d , 3 t., e., t., r. 12—13 Loomatervish. j a Pi imahüg. Inst. aud. (Vene t. 38). 2) P r a k t i l i s i t ö i d s a m a s a i n e s . , 1 t., n. 16—17. Veistehaig.-kl i inikus (Vene t. 30). Kõnetunnid : Veistehaiguste ja Sünnitusabi k l i in ikus (Vene t. 30) är ipäevi t i 10—12, tel. 12-51. Majandusteaduskond. Kurtšinski, M., dr. jur., teoreetilise r a h v a m a j a n d u s t e a d u s e korral ine profes- sor. Käesoleval semestr i l õppetööst vabastatud. R a h v a m a j a n d u s p o l i i t i k a professuur — v a k a n t n e . Loengud teatatakse edaspidi. Poom, Bd., mag. rer. oec., üldise k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e erakorral ine profes- sor, dekaan. 1) ü l d i n e k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s , 4 t., k., n. 11—13. 2) S e m i n a r k ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e s , 2 t., t. 11— 13. K ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e Seminaris,, Gildi 8. — Kõnetunnid: sea lsamas peale loenguid. Kant, Edg., dr. phil. nat., Eest i Teaduste A k a d e e m i a liige, m a j a n d u s g e o - g r a a f i a korral ine professor, prorektor. 1) ü l d i n e m a j a n d u s - g e o g r a a f i a I ( M a j a n d u s e l o o d u s l i k u d j a r a h v a s - t i k u l i s e d a l u s e d ) , 3 t., k. 16—18, n. 16—17. Botaanika-aia aud. 2) V a l i t u d p e a t ü k k e m a a i l m a s u u r v õ i m u d e p o - l i i t i l i s e s t j a m a j a n d u s g e o g r a a f i a s t , 1 t., n. 17—18. Botaanika-aia aud. 3) M e t o d o l o o g i l i n e s e m i n a r m a j a n - d u s g e o g r a a f i a s (IV kursuse ül iõpi lasi le), 2 t., r. 18—20. Majandusgeograa f ia Seminaris, Rüüt l i 24. — Kõnetunnid : peale loenguid Majandusgeograaf ia Seminaris. R a a m a t u p i d a m i s e j a k i r j a v a h e t u s e professuur — v a k a n t n e . Loevad ülesandel: Valk, V., mag. rer. oec. 1) R a a m a t u p i d a m i s e ü l d - k u r s u s , 5 t., t., 1. 15—17, A i a t. 46, suur. aud., r. 11—12, aud. 5. 2) K a u b a n d u s k i r j a v a h e t u s , 2 t., r. 16—18, aud. 5. — Kõne- tunnid: sealsamas peale loenguid. Malm, F., R a a m a t u p i d a m i s e e r i k u r s u s , 2 t., n. 18—20, K ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e Seminaris, Gildi 8. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. Mark, R., I j ä r g u kaubainsener (Moskva kommerts inst . ) , kaubateaduse ad junktprofessor, teaduskonna sekretär. 1) K a u b a t e a d u s , 4 t., e., k. 12—14. 2) K a u b a t e a d u s e e r i k u r s u s , 2 t., r. 12—14, aud. Rüüt l i 2, III kord. 3) P r a k t i l i s i t ö i d k a u b a t e a d u s e s, 6 t., I r ü h m t. 10—12, II r ü h m n. 17—19, III r ü h m r>. 10—12. Kaubateaduse- kabinetis. — Kõnetunnid : Kaubateaduse-kabinet is peale loenguid. Kaasik, N., dr. jur., m a j a n d u s õ i g u s e ad junktprofessor . 1) M a j a n d u s - õ i g u s , 4 t., n. 9—11, aud. 5, n. 15—17, aud. 2. 2) S e m i n a r m a - j a n d u s õ i g u s e s , 2 t., Majandusõiguse Seminaris, Gildi 8, aeg tea- tatakse edaspidi. — Kõnetunnid : sealsamas peale loenguid. C X X I . 2 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II 25 Vasar, J., dr. phil., m a j a n d u s a j a l o o korral ine professor. 1) M a j a n d u s - a j a l u g u I, 4 t., e. 12—14, aud. 2, 15—17, aud. 5. 2) S e m i n a r m a j a n d u s a j a l o o s , 2 t., 1. 20.45—22.15 (i lma akad. veerandi ta ) , aud. 5. — Kõnetunnid : peale loenguid lektooriumis. Humal, A., dr. phil. nat., prakt i l i se m a t e m a a t i k a ad junktprofessor . K a u - b a n d u a a r i t m e e t i k a p r a k t i k u m , 4 t., t., 1. 9—11, A i a t. 46, suur aud. — Kõnetunnid: sea lsamas peale p r a k t i k u m i tunde. Finantsõigus. Vt. prof. J. Vaabe l — õ igusteaduskond. Kaubandusõ igus . Vt. kaubandusõ iguse pro fessuur — Õigusteaduskond. Tööstuse j a k a u b a n d u s e professuur — v a k a n t n e . Loengud teatatakse edaspidi. Panganduse j a k ind lus tusas janduse professuur — v a k a n t n e . Loeb üles- andel: Inno, K., mag. rer. oec. 1) P a n g a n d u s e j a k i n d l u s t u s - a s j a n d u s e ü l d k u r s u s , 2 t., t. 16—18. 2) S e m i n a r p a n - g a n d u s e s j a k i n d l u s t u s a s j a n d u s e s , 2 t., k. 15—17. 3) B i l a n s i a n a l ü ü s j a r e v i s j o n i a s j a n d u s , 2 t., e. 12—14. K ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e Seminaris, Gildi 8. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Riigi- j a k o m m u n a a l m a j a n d u s e professuur — v a k a n t n e . Loeb ülesan- del: Vaabel, J., dr. jur., f inantsõ iguse erakorral ine professor. 1) F i - n a n t s t e a d u s e e r i k u r s u s , 2 t., e. 16—18, aud. 2. 2) S e m i n a r f i n a n t s t e a d u s e s , 2 t., t. 12—14, õ i g u s t e a d u s k o n n a Seminaris, La i t. 34. —• Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Tõnisson, J., dr. jur. h. c., üh is tegevuse professor (Eesti Ühistegel ise Li idu poolt ü leva lpeetav õppekoht ) . 1) Ü h i s t e g e v u s e ü l d k u r s u s , 2 t., 1. 11—13, aud. 1. 2) Ü h i s t e g e v u s e e r i k u r s u s (põ l lumajandus- teaduskonna ül iõpi lasi le), 2 t., e. 15—17, aud. 1. 3) Ü h i s t e g e v u s e s e m i n a r i h a r j u t u s i , 2 t., e. 10—12, ü h i s t e g e v u s e Seminaris, Gildi 8, IV kord. — Kõnetunnid : sea lsamas peale loenguid. Õ p p e ü l e s a n d e t ä i t j a d . Bakis, E., mag. phil. Loeb ülesandel : M a j a n d u s p s ü h h o l o o g i a , 2 t., Botaanika-aia aud. A e g teatatakse edaspidi. — Kõnetunnid : seal- s a m a s peale loenguid j a psühholoogia laboratooriumis iga p ä e v 12—13. Harris, H. C. C., B. A. (Madras), ingl ise keele lektor. Loeb ü lesandel : l ) I n g i l i s e k e e l II õppeaasta, 2 t., e., n. 9—10, aud. 2. 2) I n g l i s e k e e l III õppeaasta, 2 t., t., r. 14—15, aud. 4. (Inglise keel I õppeaasta vt. Fi losoof iateaduskond.) — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Ilus, E., mag. jur. Loeb ülesandel : T s i v i i l õ i g u s , 2 t., k. 16—18, aud. 2. — Kõnetunnid : ülikooli lektooriumis peale loenguid. Piiroja, J. pangadirektor. Loeb ülesandel soov i tatava ainena : E e s t i v ä l i s - k a u b a n d u s e f i n a n t s e e r i m i n e , 1 t., aeg teatatakse edaspidi (iga teine nädal ) , K ä i t i s m a j a n d u s t e a d u s e Seminaris, Gildi 8. — Kõne- tunnid: sealsamas peale loenguid. Priiller, E., mag. phil. nat. Loeb ülesandel : K i n d l u s t u s m a t e m a a - t i k a, 2 t., k. 17—19, aud. 5. — Kõnetunnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. Ahas, E. Loeb ülesandel soovi tatava ainena: S t e n o g r a a f i a , 2 t., e., r. 19—20, aud. 5. — Kõnetunnnid : ül ikooli lektoor iumis peale loenguid. 26 C XXI. „ Teaduse- ja õppeasutised. Ülikooli R a a m a t u k o g u (Toomimäel, tel. 2-95). A v a t u d igal är ipäeval 9—15 ja 17—20. R a a m a t u i d laenutatakse luge- miseks 11—14. R a a m a t u k o g u j u h a t a j a : P u k s o o , F r., cand. phil. Kõnetunnid: r a a m a t u k o g u s är ipäevit i 10—12. R a a m a t u k o g u h o i d j a d : V e l t m a n n , K., cand. rer. poi. et rer. comm. V i g e i , E. Ass is tendid: F r e y m u t h, O. A a v a k i v i , V i k t o o r i a. L i b l i k , M a r t a . Sekretär-arveametnik: S e e b e r g, L i l l y . R a a m a t u k o g u k o m i s j o n : Es imees: r a a m a t u k o g u j u h a t a j a F r . P u k s o o . L i ikmed: prof. J. Kõpp, prof. L. Leesment, prof. R. Mark, prof. E. Masing, prof. W. Anderson, prof. P. Haliste, prof. H. Jaakson, prof. J. Tehver, prof. P. Kõpp, r a a m a t u k o g u h o i d j a E. Vigel. Didakti l is-metoodil ine Seminar. J u h a t a j a : R ä g o , G., prof. — Kõnetunnid : matem.-loodusteaduskonna dekanaadis (Peeter Põllu t. 2) k. 13.30—14, r. 9.30—10, matem.- inst i tuudis (Gustav A d o l f i t. 12) n. 19.30—20. Usuteadusl ik Seminar (Peeter Põllu t. 2). Jaguneb õppetoolide järg i 6 ossa; on avatud är ipäevit i 8—20. J u h a t a j a : M a r t i n s o n , V., prof. Ab iass i s tent : R o h e v e e , T u u l i . Usuteadus l ik Arheoloogi l ine Kabinet t (Lai t. 34). J u h a t a j a : S i l d , O., prof. — Kõnetunnid : n. kel l 17. Kab. r a a m a t u k o g u korra lda ja : U u s p u u , V. Õigusteadusl ik Seminar (Lai t. 34, k. 1, tel. 16-21). A v a t u d är ipäevit i 9—14, raamatute v ä l j a a n d m i n e e., t., k., n., r. 11—13. J u h a t a j a : U l u o t s , , J., prof. Seminari r a a m a t u k o g u aj. ab i jõud: V a r a m a a, V. R e i n h o 1 d, T. l i r imina l i s t ika-kabinet t (Lai t. 34). J u h a t a j a : K a d a r i , H., prof. Haldusteaduste-seminar (Lai t. 34). J u h a t a j a : K l i i m a n n , A.-T., prof. Van. ass. kt. : E 1 i a s. e r, R. Van. ass. ts iv i i lõiguse alal: I l u s , E., mag. jur. Van. ass. kt. f inantsõ iguse alal: M ä l l , J. Van. ass. kt. kaubandusõ iguse a ja l : R a m m u l , A. A b i j õ u d rahvusvahel i se õiguse alal: R ä n k, R. C XXI.., Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1938. II 27 Ï Sisehaigustekliinik (Toomimäel, tel. 73). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, ambulants är ipäevit i 9—10. J u h a t a j a : M a s i n g , E., prof. Van. assistent: G r a n t , F., dr. med. Noor. assistendid: K õ r g e , K., arst. V a l k , L., arst. A j . ab i jõud: H ö h l e i n , H., arst. Laborant : B i r k e n t h a l , E l i s a b e t h , arst. I Haavak l i in ik (Toomimäel, tel. 1-26). Haigete vas tuvõtmine igal ajal, ambu lants är ipäevi t i 9—10. J u h a t a j a : L i n k b e r g , A., prof. Noor. assistendid: M a r k s , L., drnd. med. W a i n e r, L., arst. P e 11 e m, H., arst. A j . ab i jõud: P r i k s , V., arst. Naistekl i in ik (Toomimäel, tel. 1-45). Sünnita jate ja haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s är ipäevi t i 11.30—13. A j . j u h a t a j a : M a s i n g , E., prof. Van. assistent: K l e i t s m a n , R., dr. med. Noor. assistendid: T a m m , A., dr. med. S ä g a , E., drnd. med. K u u s i k , V., arst. E l b i n g , K., arst. Röntgenoloog: H a l d r e , J., dr. med. II Haavakl i in ik (Maarjamõisa väl ja l , tel. 3-42). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : K a r e l l , U., prof. Van. assistendid: S õ r r a, J., dr. med. V o o r e m a a , J., drnd. med. Noor. assistent: R u l l i , A., arst. A j . ab i jõud: S p r e n k, J., arst. II Sisehaigustekl i in ik (Maarjamõisa väl ja l , tel. 2-55). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s är ipäevit i 10—11. J u h a t a j a : W a d i, W., prof. V a n e m a assistendi kt.: V a i k n a, O., arst. Noor. assistendid: M o l l e , E., drnd. med. P ü s s , E., arst. Ülemääral ine assistent: S a v i s a a r , J., arst. Laborant: P e r t , V a n d a , drnd. med. Närv ik l i in ik (Maarjamõisa väl ja l , tel. 4-74). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, a m b u l a n t s iga päev 9—10. J u h a t a j a : P u u s e p p , L., prof. Van. assistent: R i i v e s , J., dr. med. Noor. assistendid: R a u d k e p p , F., arst. Ü p r u s, V., drnd. med. M a r t i n o f f, G., drnd. med. Z 1 a f f, S., drnd. med. , Vabat. ass.: V i h v e 1 i n, H., drnd. med. C XXI.,, Vaimu- j a N ä r v i h a i g u s t e Kl i in ik (Tall inna t. 48, tel. 52). Haigete v a s t u v õ t m i n e igal ajal, ambu lants iga p ä e v 11—12. J u h a t a j a : B r e s o w s k y , M., prof. Van. assistent: K a r u , E. Noor. assistent: S e h r w a l d , H., arst. Noor. assistendi kt.: P e 11 o, R. A j . ab i jõud: W i l h e l m s o n , Berta. Si lmakl i in ik (Jul. K u p e r j a n o v i ja Va l l ikraav i t. nurgal, tel. 3-98). A m b u l a n t s är ipäevit i 8—10. J u h a t a j a : U u d e 11, J., prof. V a n e m assistent: V o o r e m a a , S a l m e , drnd. med. Noor. assist.: S u u r k ü l a , J., dr. med. Lastekl i in ik (Veski tän. 6, tel. 4-61). A m b u l a n t s ja nõuandekoht emadele. A v a t u d är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : L ü ü s , A., prof. Noor. assistendid: O l e s k , J u t a , arst. V e 11 i k a, E., arst. Nahapol ik l i in ik (pol ikl i iniku hoones, Gustav A d o l f i t. 12). Haigete v a s t u v õ t m i n e är ipäevit i 12—13. J u h a t a j a : P a l d r o k , A., prof. Noor. assistent: P o o m a n, A., dr. med. Noor. assistent: O r a - J a n s e n , M. Nahapol ik l i in iku juurde k u u l u v a d l e p r o s o o r i u m „ M u u l i " (Vee- r iku alevis) ja d e r m a t o l o o g i a - k l i i n i k (II divi isi laatsa- retis, Jaama tän.). Haigete v a s t u v õ t m i n e Nahapol ik l in iku j u h a t a j a kaudu. J u h a t a j a : P a l d r o k , A., prof. Sisehaiguste-pol ikl i inik (Gustav A d o l f i t. 12). Haigete v a s t u v õ t m i n e är ipäevit i 14—16. J u h a t a j a kt.: W a d i, W., prof. Van. assistent: T r e i a l , K., drnd. med. Ortopeediline Pol ikl i inik (I haavak l i in ikus ) . Haigete vas tuvõtmine är ipäevi t i 11—12. Hambapol ik l i in ik (Rüütl i t. 24). Haigete v a s t u v õ t m i n e är ipäevit i 15—17. J u h a t a j a : H i i e , V., prof. A j . ab i jõud: S i l v e s t e r , H. Kõrva-, Nina- j a K u r g u h a i g u s t e Kl i inik. J u h a t a j a : S a a r e s t e, E., prof. Van. ass istent: K r a m a n n, O., dr. med. Ab iass i s tent : T i m m e r , E l l e n , arst. A j . ab i jõud: S i i r d e , E. C X X I . 2 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II 29 a) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e p o l i k l i i n i k (po- l ik l i in ikus Gustav A d o l f i t. 12). Haigete v a s t u v õ t m i n e är ipäevi t i 14—15. b) K õ r v a - , n i n a - j a k u r g u h a i g u s t e k l i i n i k u s t a t - s i o n a a r n e o s a k o n d (I haavakl i in ikus, Toomimäe l ) . Töö- tunnid: 11—14 iga päev. Farmakognoos ia- inst i tuut (Rüütl i t. 2, tel. 1-98). A v a t u d är ipäevit i 9—13.30, 17—20. J u h a t a j a : S t a m m , J., prof.. Van. assistent: T o m i n g a s, A l m a , dr. pharm. A b i j õ u d : M i c h e l s o n , H., mag. pharm. G o r i n o v, N. Farmatseut i l i se Keemia Inst i tuut (Rüütl i t. 2, tel. 1-98). A v a t u d är ipäevit i 9—13, 17—20. J u h a t a j a : P a r t s , H., prof. Van. assistent: S i i m , A., mag. pharm. Rakendus farmaats ia- ins t i tuut (Rüütl i t. 2, tel. 17-28). J u h a t a j a : V e i d e r p a s s , N., prof. ' A b i j õ u d : K u u s i k, U. A j . ab i jõud: L u i k , B. Anatoomia- inst i tuut (Toomimäel, tel. 2-33). A v a t u d är ipäevit i 8—13, 15—18. J u h a t a j a : W e i n b e r g , E., prof. Prosektori kt.: P ä r t e l p o e g , V., drnd. med. A j . demonstraator id-abi jõud: K u r d v e , N. P i i r a k , E d g . Histoloogia, Embrüoloog ia j a Võrd leva A n a t o o m i a Inst i tuut (Toomimäel, Vanas Anatoomikumis , tel. 2-33). A v a t u d är ipäevit i 8—13, 15—18. J u h a t a j a : A u n a p , E., prof. Van. assistent: T e i s s, L y d i a, dr. phil. nat. Operati ivse Kirurg ia Kabinet t (Toomimäel, V a n a s Anatoomikumis , tel. 2-33). A v a t u d äripäevit i 17—18. J u h a t a j a : J ü r g e n s , B., prof. Noor. assistent: P õ k k , V., arst. Patoloogia-instituut (Näituse t. 2, tel. 2-74). A v a t u d är ipäevit i 13—14. J u h a t a j a : V ä i d e s , A., prof. Prosektor: A j . ab i jõud: S i 1 i v a s k, ü., ja U i b o, A. Hügieeni- (Tervishoiu-) inst i tuut (Aia t. 46, tel. 12-20). A v a t u d äripäevit i 10—13. J u h a t a j a : R a m m u l , A., prof. Van. assistent: K a s k , M., dr. med. A j . ab i jõud: K o p p e l , Th. ja M i l k . G. 30 Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1938. II C XXI.. a) K e e m i a - b a k t e r i o l o o g i l i n e L a b o r a t o o r i u m tervis- hoiuliste ja bakterioloogil iste juurd luste tarv is a v a l i k u k s tarvi- tamiseks. A v a t u d äripäevit i 10—12. J u h a t a j a d : R a m m u 1, A., prof. S c h l o s s m a n n , K., prof. Bakterioloogia-inst ituut (Aia t. 46, tel. 2-17). A v a t u d är ipäevit i 10—13, 16—17. J u h a t a j a : S c h l o s s m a n n , K., prof. Van. assistent: L ä n s o n , A., drnd. med. Noor. assistent: K a r u, E. Pasteuri- jaam ( Vene t. 28). Haigete v a s t u v õ t m i n e iga päev 11—13. J u h a t a j a : S c h l o s s m a n n , K., prof. A r s t : H a n s e n , P., dr. med. Kohtu l iku Ars t i teaduse Inst i tuut (Vanas Anatoomik., Toomimäel, tel. 2-33). A v a t u d äripäevit i 9—15. J u h a t a j a : R o o k s , G., prof. A j . abijõ,ud: L a u b e , R. T o r m e t , A. Füsioloogia-inst ituut (Näituse t. 2, tel. 3-40). A v a t u d äripäevit i 9—15. J u h a t a j a : T i i t s o, M., prof. Van. ass istent: S i b u l , I., dr. med. A j . ab i jõud : T o o t s o n, E. a) F ü s i o l o o g i l i s e K e e m i a L a b o r a t o o r i u m . Van. assistent: Farmakoloogia- inst i tuut (Vanas Anatoomikumis , Toomimäel, tel. 2-33). A v a t u d äripäeviti, peale laupäeva, 9—13, 15—19; laupäeval 9—13. J u h a t a j a : K i n g i s e p p , G., prof. V a n e m assistent: A j . ab i jõud: T a l l i , L e i d a . J a l a k a s , H. Kehal ise K a s v a t u s e Inst i tuut (Gustav A d o l f i t. 19, tel. 11-62). A v a t u d är ipäevit i 8—23. J u h a t a j a : J ü r g e n s , B., prof. Eriainete õpeta ja : R a n n a s t e , E. Ülikooli A p t e e k (Rüütl i t. 24, tel. 5-81). J u h a t a j a : P a r i s , H., dr. pharm. Juhata ja abi: Retseptaarid: S o e r d , H i l j a . K a l l i k o r m , N e l l i . A b i j õ u d : P a l d r o k , H e l g i . C xxi.2 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II 31 Fi losoof iateaduskonna Seminar (ülikooli peahoones, III korral, tel. 14-61). Seminar on a v a t u d är ipäevit i 9—18, r a a m a t u t e laenutamine 12—15. J u h a t a j a : O r a s , A., prof. Seminari r a a m a t u k o g u korraldaja-ass istent : T a m m , A n n . R a a m a t u k o g u korra lda ja abiass istent: L a a s , E l f r i e d e . Eesti Keele A r h i i v (Rüütl i t. 24). J u h a t a j a : S a a r e s t e , A., prof. K o r r a l d a j a : A r i s t e , P., mag. phil. Klassi l ise Muinasteaduse Inst i tuut (ülikooli peahoones). A v a t u d är ipäevi t i 12—14. J u h a t a j a : H a 1 i s t ©, P., prof. A b i j õ u d : P i n t m a n , L y d i a . Foneet ika-laboratoorium (Lai tän. 36). Avatud e., r. 10—13. A j . j u h a t a j a : R a m u l , K., prof. Eksper imentaa lse Psühholoogia j a Pedagoog ika Laboratoor ium (Lai tän. 36, tel. 5-92). A v a t u d e., r. 10—13. J u h a t a j a : R a m u l , K., prof. A j . ab i jõud: B a k i s , E., mag. phil. Arheoloogia-kabinett (A ia t. 46, telef. 1-36). Kabinet t on avatud är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : M o o r a, H., prof. Konservaator : I n d r e k o, R., m a g . phil. A j . konservaator-assistent: S c h m i e d e h e l m , M a r t a , mag. phil. A b i õ p p e j õ u d : A r i s t e , Erna, mag. phil. Kunst ia ja lo-kabinet t (Lai tän. 36). J u h a t a j a : K a r l i n g , Sten, prof. A b i j õ u d : V a g a , V., mag. phil. Juuditeaduste Seminar (Peeter Põllu t. 2) . J u h a t a j a : G u i k o v i t s c h , L., prof. Slaavi Fi loloogia Seminar. J u h a t a j a : A r u m a a, P., prof. Botaanika-inst i tuut (Lai tän. 40, tel. 10-60). A v a t u d 9—10, 14—18. J u h a t a j a : K a h o , H., prof. A j . ab i jõud: K a b e r , S e l m a . a) T a i d e m o r f o l o o g i a j a S ü s t e m a a t i k a L a b o r a t o o - r i u m . J u h a t a j a : L i p p m a a , T., prof. Van. ass istent: V a g a , A., mag. zool. Noor. ass istent: P a s t a k , E l s a , mag. sc. nat. b) T a i m e f ü s i o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m . J u h a t a j a : K a h o , H., prof. Van. ass istent: T a i m r e , S i n a i d a , m a g . bot. 32 C XXL 2 Botaanika-aed ja - m u u s e u m (Lai tän. 38/40). A v a t u d suvel 9—12, 14—18; talvel kasvuhooned pühap. j a kolm. 10—12. J u h a t a j a : L i p p m a a , T., prof. õ p e t a t u d aednik : K i n g o, H. Konservaator : E i c h w a l d , K. Zooloogia-instituut j a i m u u s e u m (Aia tän. 46, tel. 1-36). Muuseum avatud t., r., p. 12—14. J u h a t a j a : R i i k o j a , H. prof. Van. assist.: L e p i k s a a r, J., mag. zool. A j . ab i jõud: K a u r i , H. J ü r i s , A. Muuseumi konservaator: H ä r m s, M. Muuseumi ab ikonservaator: H a b e r m a n n , H., mag. zool. Keemia-inst i tuut (ülikooli peahoones, tel. 9-38). A v a t u d e., t., k., n., r. 9—17, 1. 9—13. Direktooriumi esimees: T i g a n i k , L., prof. a) A n o r g a a n i l i s e K e e m i a L a b o r a t o o r i u m . J u h a t a j a : P a r i s , A., prof. Van. ass istent : T a m m , H., mag. chem. Van. assist, kt.: H o l s t , A., ins. Noor. assistendid: R a u p , E., mag. chem. E r m a , E l e o n o r e , mag. chem. b) O r g a a n i l i s e K e e m i a L a b o r a t o o r i u m (tel. 8-99). J u h a t a j a : T i g a n i k , L., prof. Van. ass istent: K o r r o, H., mag. chem. Noor. ass istent: K i i s k , O. c) F ü ü s i k a l i s e K e e m i a L a b o r a t o o r i u m (Rüütl i t. 2, tel. 3-88). J u h a t a j a : P a r i s , A., prof. Van. assistent: R ä g o , N a t a l i e , mag. chem. Meteoroloogia-observatoorium (Riigi Keskarh i i v i m a j a s , tel. 5-81). A v a t u d är ipäevi t i 8.30—14.30. J u h a t a j a : K i r d e , K., prof. Inspektor: K ä r s n a, A., dr. phil. nat. Teadusi, a m e t n i k : L i i d e m a a , H e l e n e , mag. geophys. Van. assistendi kt.: P r a n t s , L. Sünopt ik: M a a n v e r e , E. Sünopt iku kt. : O h u, A. V a a t l e j a d : M ü r k , E. P a r t s , K. Ab iass i s tend i kt. : K u k k , J. Meteoroloogia-observatooriumi T a l l i n n a a b i j a a m (Lasnamäel ) . Vaat le ja : V e s k, H. Tähetorn (Toomimäel, tel. 2-94). A v a t u d astronooimia õppi ja i le äripäeviti, pub l iku le n. 19—20, a j a kontrol- l imiseks 1. 12—13. J u h a t a j a : R o o t s m ä e , T., prof. Astronoom-observaator : õ p i k , E., dr. phil. nat. Van. ass istent: K i p p e r , A., mag. astr. Laborant-tehnik : S i m b e r g, P. Ab iass i s tent : K e r e s , H. C XXI. Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II 33 2 Füi is ika-inst i tuut (ülikooli peahoones, tel. 8-47). A v a t u d e., t., n. 10—13 j a 16—19; k., r. 9—14, 1. 10—13. J u h a t a j a : V i 1 i p, J., prof. Van. assistent: N e u g a r d , E. A j . ab i jõud: A 11 m a, A., mag. phys. K o e r n, V., mag. phys. T o r g r e e n , H. M i 1 j a s t e, K. M u l d , V. Teoreetil ise j a Tehni l ise F ü ü s i k a Laboratoor ium (ülikooli peah. tel. 8-47). A v a t u d är ipäevi t i 10—13. J u h a t a j a : P e r l i t z , H. G., prof. Van. assist. L i n k , A l e k s a n d r a , mag. phys. Mineraloogia-kabinett (A ia t. 46, tel. 1-36). A v a t u d är ipäevi t i 8—14. J u h a t a j a : õ p i k , A., prof. Van. ass istent: P a u l , VI., m a g . geol. Geoloogia-kabinett j a - m u u s e u m (Aia t. 46, tel. 1-36). Kab inet t avatud är ipäevit i 8—14, m u u s e u m p., t., r. 11—13. J u h a t a j a : õ p i k , A., prof. Van. ass istent: O r v i k u, K., mag. geol. A j . ab i jõud : R o s e n s t e i n, E., mag. sc. nat. P a l e o n t o l o o g i a - l a b o r a t o o r i u m j a r a a m a t u k o g u . A v a t u d är ipäevi t i 10—13. Geograaf ia-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). J u h a t a j a : Ta m tn e k a n n, A., prof. Van. ass istent: I n a r i , E., mag. geogr. a) J o o n i s t u s s a a l j a r a a m a t u k o g u . A v a t u d är ipäevi t i 11—15. b) K o d u - u u r i m i s e o s a k o n d (Aia t. 46). A v a t u d är ipäevi t i 11—12. Matemaatika- j a Mehaanika-inst i tuut (pol ikl i iniku hoones, Gustav A d o l f i t. 12, tel. 13-93). L u g e m i s t u b a avatud e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. J u h a t a j a : R ä g o , G., prof. A j . ab i jõud: R ü n k , O. a) R a k e n d u s m a t e m a a t i k a j a - m e h a a n i k a l a b o r a - t o o r i u m . Töötunnid e., t., k., n., r. 8—19, 1. 9—14. J u h a t a j a : R ä g o , G., prof. Van. assistent: R u u b e l , A l m a . b) P u h t m a t e m a a t i k a - o s a k o n d . J u h a t a j a : J a a k s o n , H., prof. Noor. ass istent: R e b a s s o o , H. S 34 C xxi.2 K u u s n õ m m e Bio loog ia jaam (Kihelkonnal, Saaremaal ) . J u h a t a j a : P i i p e r , J., prof. Eesti Veekogude Uur imise Komis jon. Esimees: T a m m e k a n n , A., prof. K i r j a t o i m e t a j a : K i r d e , K., prof. a) H i i d r o g r a a f i a - o s a k o n d . J u h a t a j a : K i r d e , K., prof. b) H ü d r o b i o l o o g i a - o s a k o n d . J u h a t a j a : R i i k o j a , H., prof. c) K a l a n d u s e - o s a k o n d . J u h a t a j a : R e i n v a 1 d t, E., dr. phil. Bakterioloogiajaajm (Vene t. 34). A v a t u d äripäevit i 10—12. J u h a t a j a : L a j a , F., prof. A j . ab i jõud: R e m m e l , E., loomaarst. Loomaanatoomia-inst i tuut (Vene t. 32, tel. 9-01). A v a t u d är ipäevi t i 9—10. J u h a t a j a : V a u , E., prof. Prosektor: A j . ab i jõud: L a u r i s s o n , J., loomaarst. H a n k o , E. Loomaarst i-teaduskonna Histoloogia j a Embrüoloog ia Inst i tuut (Vene t. 22). A v a t u d äripäevit i 9—14. J u h a t a j a : T e h v e r , J., prof. A j . ab i jõud: R e m m e l , N o r a , loomaarst. Loomapatoloogia-inst i tuut (Vene t. 32). A v a t u d äripäevit i 10—12. J u h a t a j a : R i d a l a , V., prof. Van. ass istent: K i p p e r , A., drnd. med. vet. A j . ab i jõud : L i i k , K., loomaarst. Loomaterv ishoiu j a Pi imahügieen i Inst i tuut (Vene t. 38, tel. 5-25). A v a t u d är ipäevi t i 10—12. J u h a t a j a : R o o t s , E., prof. Van. assistent: R i d a l a , E l f r i i d e , dr. med. vet. Lihahügieeni inst i tuut (Narva t. 84). A j . j u h a t a j a : R i d a l a , V., prof. Loomaarst i-teaduskonna Haavakl i in ik (Vene t. 26, tel. 1-82). A v a t u d är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : S a r a l , K., prof. Van. assistent: V e s t r e, L., loomaarst. Noor. assistent: T i l l m a n n , H., loomaarst. C X X I . 2 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II 35 Väikeloomade-kl i in ik (Vene t. 36). A v a t u d är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : L a j a, F., prof. Noor. assistent: L i n d , V i i u, loomaarst. Loomaarst i-teaduskonna Sisehaiguste-kl i inik (Vene t. 30, tel. 1-53). Haigete loomade v a s t u v õ t m i n e är ipäevi t i 10—12, häda korral igal ajal. J u h a t a j a : L a a s , A., prof. Van. ass istent: P a a b o , A., drnd. med. vet. Noor. assistent: T a m m e m ä g i , H., loomaarst. Õppe-sepikoda (Vene t., Loomaarst i-teaduskonna juures ) . A v a t u d är ipäevit i 8—13, 14—17. J u h a t a j a : S a r a l , K., prof. Hobusekasvatuse, Ekster jöör i j a Rakendusõpetuse Kabinett (Vene t. 28). J u h a t a j a : T a a g e p e r a , K., prof. Veistehaiguste j a Sünnitusabi Kl i in ik (Vene t. 30). A v a t u d är ipäevit i 10—12. J u h a t a j a : K a a r d e , J., prof. Van. ass istent: K r i i s a , A., drnd. med. vet. Ta imekasvatuse-kabinet t (Vene t. 38). A v a t u d är ipäevi t i 10—13. J u h a t a j a : R o o t s i , N., prof. Noor. assistent: S u 11 e r, H., mag. agr. Loomakasvatuse-kabinet t (Narva t. 86). A v a t u d : är ipäevi t i 11—14 ja, peale laupäevade, 16—18. J u h a t a j a : M ä g i , J., prof. Van. assistendi kt.: T ö 1 p u s, L. Mullateaduse j a A g r i k u l t u u r k e e m i a Kab inet t (Vene t. 28). A v a t u d e., t., k., r. 8—12.30; 14—17; n. 8—12.30; 1. 8—14. J u h a t a j a : N õ m m i k , A., prof. A j . ab i jõud: M i c k w i t z, A., dr. phil. nat. V i l p e r t , A., mag. chem. Metsakasvatuse-'kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). A v a t u d äripäevit i 11—13. J u h a t a j a : D a n i e l , O., prof. Noor. assistendi kt.: R õ i g a s, P. Metsakasustuse-kabinett (Aia t. 46, tel. 1-36). J u h a t a j a : V e e r m e t s , K., prof. Noor. assistent: K o 1 j o, B. 36 C XXI. 2 Metsakorralduse-kabinett (Aia t. 46, tel. 3-90). A v a t u d är ipäevi t i 11—13. J u h a t a j a : M a t h i e s e n , A., prof. A j . ab i jõud: H a n s e n , A. Pi imanduse-kabinett (Vene t. 38). A v a t u d är ipäevi t i 10—12. J u h a t a j a : J ä r v i k, M., prof. Noor. assistendi kt.: A u l e , O. Tegel iku Zooloogia Kabinet t (A ia t. 46, tel. 1-36). A v a t u d t., r. 9—14. J u h a t a j a kt.: L e i u s , K., eriainete õpeta ja. Noor. assistendi kt. : E e n 1 a i d, A. P õ l l u m a j a n d u s l i k k u d e Ri istade j a Masinate K a b i n e t t (Lai t. 36, tel. 5-92). A v a t u d k. 11—13, n. 12—14. J u h a t a j a : L u k s e p p , A., prof. Põ l lumajap idamis-kab inet t (Vene t. 28, Taimekasvatuse-kabinet i r u u m i d e s ) . J u h a t a j a : K õ p p , P., prof. A j . ab i jõud: K u u s k , K. Ehitusõpetuse-kabinett (A ia t. 46, tel. 1-36). A j . j u h a t a j a : L u k s e p p, A., prof. Ku l tuur tehn ika j a Geodeesia Kab inet t (Lai t. 6, tel. 5-92). J u h a t a j a : R i n n e , L., prof. Noor. assistendi kt. : Y l l ö , L. Väike loomakasvatuse-kabinet t (Narva t. 86). A v a t u d är ipäevi t i 11—13 ja, peale laupäevade, 16—18. J u h a t a j a : L i i k , E., prof. Ab iass i s tent : K u t t i , V. Taimehaiguste-kabinett (Raadil, tel. 1-68). J u h a t a j a : L e p i k , E., dots. A j . ab i jõud: L i i v j õ e, K. P õ l l u m a j a n d u s l i k u d K a t s e j a a m a d (Raadil, tel. 10-67). A g r i k u l t u u r k e e m i a — J u h a t a j a prof. N õ m m i k , A . Noor. assistendi kt.: A d a m s o n , V. T a i m e b i o l o o g i a — j u h a t a j a prof. R o o t s i , N. Noor. assistendi kt.: S a a r e m ä e , J. Z o o t e h n i k a — j u h a t a j a prof. M ä g i , J. Van. assistendi kt.: M a a s i n g , N. E n t o m o l o o g i a — j u h a t a j a kt.: L e i u s , K. F ü t o p a t o l o o g i a —- j u h a t a j a prof. L e p i k , E. V ä i k e l o o m a k a s v a t u s e — j u h a t a j a prof. L i i k , E. A b i j õ u d : R u u s , C. C X X I . 2 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II A i a n d u s e j a Mesinduse K a t s e j a a m (Raadi l ) . J u h a t a j a : M ä t l i k , A., eriainete õpeta ja . Metsandusl ik Uurimis- inst i tuut ( A i a t. 46). J u h a t a j a : K o h h, E., mag. rer. for. Teadus l ik ab i jõud : K a r u , A. Ülikooli mõ isad : M a a r j a m õ i s (tel. 2-1,), R a a d i m õ i s (tel. 3-68). Maar jamõisa va l i t se ja : K õ p p , P., prof. Raadimõis,a va l i t se ja : T a l u s a a r , K. Ülikooli õppe- j a K a t s e m e t s k o n d (Kastre-Peraval las) . J u h a t a j a : M a t h i e s e n , A., prof. J u h a t a j a abi.: D a n i e l , O., prof. Metsaülem: H a 11 e r, B., dr. rer. for. (Peravald, Järvse lg ) . A b i m e t s a ü l e m : L a i n e v o o l , J. Noor. ass. kt.: K r i g u 1, T. A s j a a j a j a : S a m u e l , V. Statist ika-ökonoomil ine Kab inet t (Gildi t. 8). A v a t u d är ipäevit i 12—14. J u h a t a j a : K u r t š i n s k i , M., prof. Noor. assistent: L a g u s , A. Kaubateaduse-kabinett (Rüütl i t. 2, III korra l ) . A v a t u d äripäevit i 10—12. J u h a t a j a : M a r k , R., prof. Noor. assistent: K e r l e s , E b b a . Majandusgeograaf ia-seminar (Rüütl i t. 24, III korra l ) . A v a t u d är ipäevi t i 11-—15 j a 16—20. J u h a t a j a : K a n t , E., prof. A j . ab i jõud : K a r e d a , E. N õ m m e o t s , R. V a b a t a h t l i k u d assistendid: G r e p p, E. A u n a s t e , R. Kä i t i smajandusteaduse-seminar (Gildi t. 8, tel. 15-74). A j . j u h a t a j a : P o o m , E., prof. V a n e m assist.: I n n o , K., mag. rer. oec. A j . ab i jõud : K o n t , M. Majanduspol i i t ika-seminar (Gildi t. 8). A j . j u h a t a j a : K a n t , E., prof. A b i j õ u d : L i n a s k , V. V o l k e , E. K a a m a t u p i d a m i s e j a K i r j a v a h e t u s e Seminar (Gildi t. 8). A j . j u h a t a j a kt. : V a l k , V., mag. rer. oec. A j . ab i jõud : L a u r , G. Majandusõiguse-seminar (Gildi t. 8). J u h a t a j a : K a a s i k , N., prof. A j . ab i jõud: H o r m , A . 38 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II C X X I . 2 Tartu Ülikooli raamatukogu määrused. (Vastu võetud ül ikooli nõukogu poolt 12. IV 32.) Kasutamine. 27. R a a m a t u k o g u kasus tamine sünnib k a s kohal või laenutamise teel väl japoole. 28. Ülikooli r a a m a t u k o g u lugemissaal id ja eritöötoad on avatud õppe- a ja l är ipäevit i k. 9—15 ja k. 17—20, k u n a laenutamine to imub ainult k. 11—14. õppetöö vaheaegadel on lugemissaal id avatud ainult k. 9—14, k u n a laenutamist to imetatakse k a k s korda nädalas k. 12—14. 29. R a a m a t u k o g u võ ivad kasustada: 1) ül ikooli õppeasutised, 2) üli- kooli õppejõud, teadus l ikud ja teised ül ikooli ametnikud, 3) ül iõpi lased ja vabakuu la jad, 4) teadus- ja va l i tsusasut ised ku i k a r a a m a t u k o g u d ja arhii- v id sise- j a väl ismaal, kes p a k u v a d kül la ldast ho iukind lust ja a v a l d a v a d nõus- olekut vas tas t ikuseks laenutamiseks, 5) erais ikud ülikooli õppe jõudude vas- tutusel 1 aasta jooksul. Ülikooli r a a m a t u k o g u kasus,taflnine on tasuta kõigi le selles para- g r a h v i s et tenähtud asutistele j a is ikutele peale erais ikute (punkt 5), kes tasuvad laenamise korral v a s t a v a s korras kindlaks, m ä ä r a t u d maksud. R a a m a t u k o g u j u h a t a j a l on õ igus er i juhtude l laenutada teoseid ka rahalisel tagatisel. 30. Lugemissaa le ja eritöötube võ ivad kasustada ka teised eraisikud, ku id j u h a t a j a loal. Kõik lugemissaa l i k a s u s t a j a d on kohustatud end loos- t a m a va lvur i juures. 31. Lugemissaal ides ja eritöötubades, nõutakse v a i k u s t ja rahu, eriti on keelatud kõva häälega rääk imine kui k a j u t u a j a m i n e . Sinna p a i g u t a t u d teoste käsi t lemisel nõutakse täpsust, j a hoolt. 32. Lugemissaal idesse ja eritöötubadesse asetatud ja seal kasustami- seks olevaid teoseid võ ib kaasa võt ta teistesse raajmatukogu ruumidesse ainult va l vur i loal. Väl japoole laenutamiseks on v a j a l i k r a a m a t u k o g u j u h a t a j a või er i juhtude l v a l v u r i luba. Kahe v i imase § v a s t u e k s i j a d kaotavad õiguse lugemissaal ide ja eritöö- tubade kasus tamiseks ühekordsel t v a l v u r i j a p i k e m a k s ajaks, r a a m a t u k o g u j u h t a j a korraldusel. 33. R a a m a t u i d saab lugemissaal ides ja eritöötubades k a s u s t a m i s e k s ku i ka vä l japoole laenamiseks selleks esitatud laenutamissedel i põhjal, m i s peab k a n d m a laena ja a l lk ir ja. Si in juures on laena ja k o h u s t a t u d nõude peale esi- t a m a is ikut-tõestavaid dokumente, ü l iõp i lased ja erais ikud saavad r a a m a t u h i l j e m a l t 2 tundi peale laenutamissedel i s isseandmist. Kõik soovid, m i s esi- tatud peale k. 12, rahuldatakse h i l j e m a l t järgmise l päeval. K u i r a a m a t on 3 päeva jooksul vä l jas tamata, kaotab l a e n a j a eesõiguse sellele. Sooviavaldust võib saata k a postiga. L a e n u t a j a on kohustatud laena ja nõudmisel teatama, k a s soovitav raa- m a a t on laenatud või mitte. 34. Keegi ei pääse r a a m a t u k a p p i d e ja -riiulite juurde magas in ides raa- m a t u k o g u j u h a t a j a loata, v ä l j a arvatud määra l i sed õppejõud. 35. Kõik teatmekir jandus-sõnast ikud, entsüklopeediad ja b ib l iograaf i- lised teosed on asetatud lugemissaal i . V i imaste aastate a j a k i r j a d e v ih ikud on a j a k i r j a d e lugemistoas ja neid laenutatakse v a i d r a a m a t u k o g u j u h a t a j a loal. Kohal kasus tamiseks võib neid i g a ü k s ise ri iulei lt võtta. 36. Ülikooli r a a m a t u k o g u s t saab teoseid kasus tamiseks ainult teadus,- l ikul otstarbel, i l uk i r jandus l ikke teoseid va id r a a m a t u k o g u j u h a t a j a loal. C XXI.,, 39 Laenutamine. 37. Ülikooli r a a m a t u k o g u s t ei laenata käs ik ir ju , i luväl jaandeid, harul- disi, lahtisi kaarte ega koguteoseid. Erandl iku l t on n imetatud raamatute laenutamine lühiaegselt võimal- datud r a a m a t u k o g u j u h a t a j a nõusolekul õppeotstarvetel ül ikooli õppe- jõududele. 38. Samut i saadetakse kasus tamiseks eelmises § n imetatud teoseid vas- tast ikuse laenuvahekorra alusel kodu- ku i k a vä l i smaa teadus l ikkudele raa- matukogude le ja arhiividele. Eril iste haruldiste laenutamise vä l japoole otsustab ü l ikoo l i Valitsus. 39. Ra a ma tu i d laenutatakse määral iste le õppe jõududele kun i 50 köidet ja ülemääral iste le kuni 30 köidet semestr i lõpuni, ametnikkudele, üliõpilas- tele ja eraisikutele kun i 5 köidet 1 kuuks, a j a k i r j u a g a ainult 2 nädalaks. Suurema a r v u laenutamine on võ imal ik va id r a a m a t u k o g u j u h a t a j a loal. 40. R a a m a t u tagasi toomise aega võib p ikendada ainult siis, ku i pole esi- tatud nõudmis i teise is iku poolt. 41. V a j a b laenutatud teost ülikooli õppejõud, on laena ja — ül iõpi lane või eraisik — kohustatud selle tagasi tooma enne tähtpäeva. 42. V a j a b õppe jõu laenatud teost teine õppejõud kas loenguks või tea- dus l ikuks otstarbeks, siis teatab sel lest r a a m a t u k o g u j u h a t a j a esmasnime- tatud õppejõule. 43. V a j a b laenutatud teost ül ikooli r a a m a t u k o g u ise ( korralduse ots- tarbel, on laena ja kohustatud nõudmise peale selle kohe tagasi tooma. 44. ü l iõp i lased ja erais ikud võ ivad r a a m a t u t kaasa võt ta vä l japoole Tartut õppetöö vaheaegadel a inult erandjuhtudel , r a a m a t u k o g u j u h a t a j a loal. 45. Aadress i m u u t m i s e s t on ül iõpilased j a erais ikud kohustatud tea- taima làenutamisametnikule. 46. ü l iõpi laste le j a eraisikutele, kes pole laenatud r a a m a t u t t ä h t a j a k s tagasi toonud, teatatakse sellest k ir ja l iku l t . Ei ole r a a m a t esimese meelde- tuletuse peale tagas i toodud, saab laena ja teise meeldetuletuse ühe nädala pärast. Peale esimese meeldetuletuse saatmis t nõutakse v i i v i tusraha 50 senti, pärast teist meeldetu letust aga 1 kroon ja iga j ä r g m i s e nädala v i i v i tuse eest samuti 1 kroon. L a e n a j a on kohustatud r a a m a t u k o g u l e r a a m a t u tagasi a n d m a samas korras, n a g u ta selle on saanud. 47. On r a a m a t kaotatud, on sellesse lugemissaal ides kasustamise l või laenutamise a ja l tehtud m ä r k m e i d , on r a a m a t alla kr i ipsutatud, lehed, tabe- lid või kaardid v ä l j a rebitud või teda k u i d a g i teisiti r ikutud, peab l a e n a j a asendama selle uue eksemplar iga või m a k s m a r a a m a t u k o g u j u h a t a j a poolt m ä ä r a t u d kah jutasu . 48. Iga semestri lõpuks, nõutakse kõik laenatud r a a m a t u d tagas i kont- roll imise otstarbeks. 49. R a a m a t u k o g u j u h a t a j a l või tema vo l i tatud r a a m a t u k o g u - a m e t n i k u l on õ igus nõuda r a a m a t u k o g u k a s u t a j a t e l t portfe l l ide sisu ettenäitamist. 50. Suitsetamine r a a m a t u k o g u r u u m e s kui k a eesruumes on keelatud. 51. R a a m a t u k o g u j u h a t a j a l on õigus keelata r a a m a t u k o g u m ä ä r u s t e r ikku ja i l e lugemissaal ide j a eritöötubade käit lemist, r a a m a t u t e laenamist või üldist kasus tamis t kuni 6 kuuni. Küs imuse r a a m a t u k o g u s t eemaldamise kohta e n a m kui 6 k u u k s otsustab ü l ikoo l i Valitsus. Õppejõudude nimekiri. Lk. Aas lava, S., adj.-prof., dekaan, K. A. Hermanni 10, tel. 9-62 . . . 1, 13 Aav ik , J., dotsent, Hamin, Tal l innas 15 Ahas, Ed., õppeülesandet., Kindra l Põdra t. 8, k. 2 25 A lekse jev , V., prof. emer., Kastan i t. 32 19 Anderson, W., prof., N a r v a 69, k. 3 1, 12, 26 Anderson, W., dotsent, N a r v a 69 19 Annist, A., dotsent, G. A d o l f i t. 67, k. 1, tel. 14-84 15 Ariste, P., õppeülesannetetäit ja, Jakobsoni t. 8, k. 1 14, 31 Arrak, A., dotsent, Ülikooli t. 26, k. 3, tel. 12-38 7, 10 A r u m a a , P., prof., C. R. Jakobsoni 6, k. 2 1, 12, 31 Aunap, E., adj.-prof., Lossi t. 13, k. 7 6, 29 Bakis, E., õppeülesandet., Parg i 1, k. 2 25, 31 Blessig, E., prof. emer., Ti ig i t. 56, k. 3 9 Blumfeldt, E., õppeülesandetäit ja, Jakobsoni t. 10, k. 2 7, 28 Bresowsky, M., prof., Botaanika t. 56 13 Daniel, O., prof., Gustav A d o l f i t. 72, k. 3 22, 35, 37 Ein, E., prof., Tähe t. 5, tel. 9-87 4 Elango, A., õppeülesandetäi t ja, E h a t. 27, k. 1, tel. 10-12 13 Estam, J., õppeülesandetäi t ja, V a b r i k u t. 5, k. 3 13 Fazekas, J., lektor, Näituse t. 5, k. 1 16 Freymann, W., dotsent, Vesk i t. 2, tel. 14-73 15 Grant, F., dotsent, I Sisehaigustekl i in ik 10, 27 Grimm, D., prof. emer., Ti ig i t. 30, pansion 5 Grimm, K., dotsent, Tähe t. 20 19 Grünthal, T., õppeülesandetäit ja, J. Hurda t. 6 4, 6 Guikovitsch, L., prof., J. K u p e r j a n o v i t. 5-a 14, 31 Haldre, J., dotsent, Tähe t. 20, tel. 12-57 9, 27 Haliste, P., prof., Lootuse t. 8, tel. 13-52 11, 26, 31 Hansen, P., dotsent, ü l ikoo l i t. 9, tel. 7-45 10, 30 Harris, H. C. C., lektor, Kalev i t. 18-a 16, 25 Hiie, V., adj.-prof., Magasini t. 12-a, k. 1, tel. 14-42 8, 28 Humal, A., adj.-prof., Tolstoi 6, k. 2 17, 25 Ilus, E., õppeülesandetäit ja, Kooli t. 12, k. 2 4, 25, 26 Indreko, R., õppeülesandet., K. A. Hermanni 11, k. 4 14, 31 Inno, K., õppeülesandetä i t ja 25 Jaakson, H., prof., Kalev i t. 31, k. 2, tel. 10-68 17, 26, 33 Jervan, M., õppeülesandet., Tallinn, Roosikrantsi 7 8 Järvik, M., adj.-prof., K a l m i s t u t. 2 23, 36 Jürgens, B., adj.-prof., ü l ikool i t. 28, tel. 12-47 8, 29, 30 Jürgenson, L., dotsent 24 Kaarde, J., prof., Tal l inna t. 20, k. 3 21, 24, 35 Kaasik, N., adj.-prof., Lille t. 3 24, 37 Kadari, H., prof., dekaan, K. A. Herm,anni 12, k. 4, tel. 19-62 . . . 5, 26 Kaho, H., prof., rektor, Tal l inna t. 55, tel. 19-57 18, 31 Kann, P., õppeülesandetäit ja, Jakobsoni t. 71, Tallinn, tel. 313-55 . . 6 C X X I . 2 Loengute j a prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II 41 Lk. Kant, E., prof., prorektor, J. K u p e r j a n o v i t. 48, k. 1, tel. 15-08 . 1, 24, 37 Kaplinski, J., lektor, Ti ig i t. 30 16 Karell, U., prof., I Haavak l i in ikus (Toomimäel) 7, 27 Karling, S., prof., V ikerkaare t. 2, II kord 12, 31 Kask, M., dotsent, Ki tsas t. 8, k. 1, tel. 16-52 1, 10, 14, 29 Kingisepp, G., dotsent, K. A. Hermanni t. 14 6, 30 Kirde, K., prof., J. Hurda t. 4 17, 32, 34 Kirnmann, E., dotsent 10 Kleitsman, R., dotsent, Rüüt l i t. 19, tel. 6-21 7, 10 Kl i imann, A.-T., prof., Lai t. 29, k. 3, tel. 13-30 4, 5, 26 Kolmpere, A., eriainete õpeta ja 11 Koort, A., adj.-prof., T u g i t. 28, k. 1 1, 13 Koppel, H., prof. emer., Ki tsas t. 11, tel. 3-41 9 Krahn, E., dotsent, A i a t. 41, k. 3 19 Kruus, H., prof., Kindra l Põdra t. 17, k. 3, tel. 8-20 13 Kuriks, O., dotsent, Võidu t. 3, tel. 8-54 10 Kurtš inski, M., prof., J. Li iv i t. 2, k. 4 5, 24, 37 Kõpp, J., prof., Va l l ikraav i t. 25, tel. 8-16 3, 26 Kõpp, P., prof., dekaan, Maarjamõis, tel. 2-15, postkast 87 1, 22, 26, 36, 37 Käer-Kingisepp, E., õppeülesandet., K. A. Hermanni t. 14 . . . . 9 Laas, A. prof., K. A. Hermanni t. 13, k. 1, tel. 1-52 20, 35 Laja, F., prof., dekaan, Gustav A d o l f i t. 70, tel. 19-66 . . 1, 21, 34, 35 Laur, A., dotsent, Nõmme, Laane t. 10 19 Leesment, L., prof., Tähe t. 98 1, 5, 26 Leisner, T., õppeülesandet., 9 Leius, K., eriainete õpetaja, Raadi l 23, 26 Lepik, E., adj.-prof., J a a m a t. 40, tel. 13-13 23, 36 Lepp, F., dotsent, ü l i k o o l i t. ?, tel. 3-17 7, 9 Letzmann, J., dotsent, Veski t. 20, k. 7 19 Liik, E., adj.-prof., Väike-Kaar 14 22, 36 Liiv, O., dotsent, K. A. Hermanni t. 4, k. 1, tel. 16-39 13, 15 Lind, S., dotsent, Lossi t. 11, tel. 6-06 10 Linkberg, A., adj.-prof., I Haavak l i in ikus 7, 27 Linnus, F., õppeülesandet., Raadi l 13 Lippmaa, T., prof., Botaanika-aed (Lai t. 38) 18, 31, 32 Livländer, R., dots., Lüh ike j a l g 9, k. 3, Tal l inn 19 Loorits, O., dotsent, E m a j õ e t. 9, k. 1 15 Luha, A., dotsent, Ri ia maantee 28, tel. 8-53 19 Luksepp, A., adj.-prof., E lva t. 3 23, 36 Lüüs, A., prof., V i k e r k a a r e t. 4, tel. 2-60 7, 28 Maddison, O., dots., Tallinn, Tina t. 23 19 Madissoon, H., dotsent, Kindr. Põdra t. 15, tel. 2-63 8, 10 Maim, N., prof., V a b r i k u t. 3, k. 7, tel. 5-33 4 Malm, F., õppeülesandet., E h a t. 31, k. 3, tel. 10-99 24 Mark, J., prof., dekaan, Fr. R. Kreutzwa ld i t. 16, tel. 19-64 . . . . 1, 11 Mark, R., adj.-prof., E lva t. 2 1, 24, 26, 37 Markus, E., dotsent, Lembi tu t. 22 19 Martinson, V., prof., Eha t. 39, k. 4 1, 3, 26 Masing, E., prof., Kalev i t. 13, k. 1, tel. 96 7, 26, 27 Masing, U., adj.-prof., J. Hurda t. 9, k. 3 3 Mathiesen, A., prof., Soinaste t. 21, tel. 10-28 22, 36, 37 Mets, J., dotsent, Jõgeval 21, 23 Mielberg, P., dotsent, Lepiku t. 3, tel. 6-58 23, 24 Miländer, J., prof. emer., A i a t. 41, k. 1, tel. 18-95 9 Montanelli, J., prof., K a u p m e h e t. 28, Tal l inn 14 Moora, H., prof., K. A. Hermanni t. 8, k. 2 13, 31 Mutschmann, H., prof., Lep iku t. 9, k. 3 12 42 Loengute ja prakt i l i s te tööde k a v a 1938. II C X X I . 2 Lk Mägi, A., õppeülesandet., Tallinn, Ri ig inõukogu 6 Mägi, J., prof., Raadil, tel. 9-17 1, 22, 35, 36 Mägiste, J., prof., Kalev i t. 37, tel. 6-55 11 Mätlik, A., eriainete õpetaja, Raadi l 23, 37 Niiler, H., õppeülesandet 11 Nolken, H., õppeülesandet 11 Normann, H., dotsemt, V. Tähe 1, k. 2, tel. 11-55 9 Nurk, M., õppeülesandet., Si lmakl i in ik 4, 6 Nuut, J., dotsent., Tallinn, Tehnikainst 19 Nõmmik, A., prof., Raadi l 22, 35, 36 Oras, A., prof., V ikerkaare t. 4, tel. 2-60 12 Paldrok, A., prof., Tähe t. 7, tel. 13-81 8, 28 Paris, A., prof., T i i g i t. 24, k. 6 1, 18, 32 Paris,, H., dotsent, Lai t. 34 10r 21, 30 Parts, A., dotsent, Tal l inna Tehnika inst i tuut 19 Parts, H., prof., Puiestee t. 43, k. 2 8, 29 Perlitz, H., prof., Kastan i 125, k. 2, tel. 15-07 18, 33 Piip, A., prof., Kato l iku t. 1, tel. 20 5 Piiper, J., prof., Fr. R. Kreutzwald i t. 14, k. 1, tel. 16-94 . . . . 18, 34 Piiroja, J., õppeülesandetäi t ja 25 Poom, Ed., prof., dekaan, ü l ikoo l i t. 19, k. 2, tel. 19-63 . . . . 1, 24, 37 Pravdin, B., lektor', Kastan i t. 25, k. 2 16 Prüller, E., õppeülesandet 25 Puksoo, Fr., õppeülesandetäit ja, K. A. Hermanni t. 11, k. 2 . . . 14, 26 Puusepp, L., prof., Kalev i t. 30, tel. 3-21 7, 27 Pärtelpoeg, V., prosektori k t 9, 29 Rahamägi, H. B., dotsent, piiskopp, Tall inn 4 Rammul , A., prof., Riia t. 105, k. 3 6, 29, 30 Ramul, K., prof., Riia t. 119 13, 31 Rannaste, E., eriainete õpetaja, K u n g l a t. 9, tel. 2-01 10, 30 Ridala, V., prof., Lai t. 1 1, 20, 34 Riikoja, H., prof., Gustav A d o l f i 74, tel. 11-95 18, 32, 34 Riives, J., dotsent, Riia t. 13, tel. 8-48 10, 27 Rinne, L., prof., Ti ig i t. 24, k. 3 22, 36 Ritsing, R., ab i jõud m u u s i k a alal. Ül iõp i lasmaja 17 Rooks, G., prof., Lossi t. 11, tel. 12-94 7, 30 Roos, E., lektori kt., Herne t. 40, k. 4 15 Roots, E., prof., prorektor, Tal l inna t. 20, k. 1, tel. 19-58 . . 1, 21, 34 Rootsi, N., prof., Raadi l 22, 35, 36 Rootsmäe, T., prof., Botaanika t. 22, k. 1 17, 32 Rudrauf, L., prof., Ti igi t. 58, k. 2 14, 15 Rubel, P., adj.-prof., K. A. Hermanni t. 8, tel. 2-54 23 Rägo, G., prof., dekaan, Tal l inna t. 63, k. 2, tel. 19-65 . . . 1, 17, 26, 33 Räägo, R., õppeülesandetäit ja, K. A. Hermanni t. 7, tel. 77 . . . . 5, 6 Ränk, G., õppeülesandetäit ja, Tuule t. 1 13 Saareste, A., prof., K. A. Hermanni t. 16, tel. 12-56 11, 31 Saareste, E., prof., dekaan, Riia t. 39, tel. 7-46 1, 8, 28 Salasoo, H., dotsent, Sotsiaalministeerium, Tal l inn 10 Salumaa, E., õppeülesandet., Kesk t. 34, k. 7 3, 4 Saral, K., prof., Vene t. 22, tel. 3-19 20, 34, 35 Sarv, J., prof., K. A. Hermanni t. 3, k. 1 . . . : 17 Schlossmann, K., prof., Kloostri t. 2, tel. 6-73 7, 30 Schreinert, K., lektor, J. Hurda t. 8, k. 2 12, 16 Seesemann, O., prof. emer., Tal l inna t. 55, k. 2 3, 4 Semper, J., õppeülesandetäit ja, Vesk i t. 65, k. 3 14 Sepp, H., adj.-prof., Ti ig i t. 58, k. 2 13 Sibul, J., dotsent, Kastani 21, k. 11 9, 30 C XXI.., Loengute ja prakt i l iste tööde k a v a 1938. II 43 Lk. Silberstein, L., lektor, Ka lda t. 3, k. 5 16 Sild, O., prof., Kindral Põdra t. 10, tel. 7-48 1, 3, 26 Sildnik, A., dotsent, Veski t. 11, k. 2 15 Sinka, R., dotsent, Ülikooli t. 28, tel. 89 10 Stamm, J., prof., Näituse t. 5, k. 2 8, 29 Suits, Aino, lektor, Val l ikraav i t. 14, tel. 6-82 15 Suits, G., prof., Va l l ikraav i t. 14, tel. 6-82 12 Säre, R., õpet. sepp 21 Taagepera, K., adj.-prof., Päeva t. 9, k. 1 21, 35 Tammekann, A., prof., Fr. R. Kreutzwald i t., omas m a j a s . . . 1 8 , 33, 34 Tarvel, P., prof., Päeva t. 3, k. 2, tel. 17-07 13 Taul, J., dotsent, Puiestee t. 72, tel. 7-01 3, 4 Tehver, J., adj.-prof., Vene t. 22, k. 3, tel. 13-79 1, 20, 26, 34 Thomson, P., dotsent, Prov ints iaa lmuuseum, Tal l inn 19 Tiganik, L., adj.-prof., Ti igi t. 39, tel. 4-46 18, 32 Tiitso, M., adj.-prof., Eha t. 35, k. 3 6, 30 T j u t r j u m o v , I., prof. emer., Va l l ikraav i t. 17, tel. 3-09 5 Tomberg, J., adj.-prof., J a a m a t. 30, k. 4 20 Tomingas, A., dotsent, Ti igi t. 19 9, 29 Toomse, M., õppeülesandet 14 Tõnisson, J., prof., Tööstuse t. 7, tel. 1 25 Uluots, J., prof., õ p e t a j a t. 12, tel. 10-84 4, 26 Uudelt, J., prof., Kindral Põdra t. 8, k. 3 7, 28 Urbel, I., eriainete õ p e t a j a 11 Vaabel, J., prof., Nõmme, Mängu t. 4 5, 25 Vadi, V., prof., Parg i t. 6, tel. 7-62 7, 27, 28 Vaganay, L., õppeülesandet 11 Väides, A., prof., Päeva t. 1, tel. 13-68 6, 29 Valk, V., õppeülesandetäit ja, Tööstuse t. 13-a, k. 2 24 Varik, J., õppeülesandet 3, 4 Vasar, J., prof., Gustav A d o l f i t. 74, tel. 16-96 25 Vau, E., adj.-prof., K a l m i s t u t. 31, k. 8 20, 34 Veiderpass, N., adj.-prof., E l v a t. 11, k. 2 1, 8, 29 Veinberg, E., prof., Ti ig i t. 31, k. 6 1, 6, 29 Veliner, A., dotsent, Põllutööministeerium, Tallinnas, K e n t m a n n i 11-a 19 Veermets, K., prof., V.-Kaar 28 1, 22, 35 Veski, J. V., õppeülesandetäit ja, V a b r i k u t. 5, tel. 2-81 14, 15 Wieseigren, Greta, lektor, K. A. Hermanni t. 6, tel. 17-12 16 Wieselgren, P. W., prof., K. A. Hermanni t. 6, tel. 17-12 12 Viidik, R., õppeülesandet 20, 21 Vilhelmson, K., adj.-prof., Kastan i t. 31, k. 1 11 Vilip, J., prof., Kastan i t. 9, k. 2 17, 33 Vil jak, H., eriainete õpeta ja 11 Voogas, B., õppeülesandet., Tallinn, Rüüt l i 14 , 4, 9 Võrk, E., muus ikaõpeta ja, Mäe t. 33, tel. 7-58 . . 4, 17 õunap, R., eriaine õpetaja, Ti igi t. 10, k. 1 5 õpik, A., prof., K. A. Hermanni t. 14, k. 1 18, 33 Õpik, E., astr.-observaator, Fr. R. Kreutzwa ld i t. 18, k. 1 . f , , 19, 32 Lühendite seletusi. B. A. — Bachelor of Arts . B. Litt. — Bachelor of Letters. h. c. — honoris causa. M. A. — Master of Arts . M. A. N. — Member Academiae N a t u r a r u m (,,Leopoldina"). M. Sc. -— Master of Science. Ph. D. — Doctor of Philosophy. Sc. D. — Doctor of Science. v. s. j. — vene seaduse järgi. E E S T I V A B A R I I G I TARTD ÜLIKOOLI ISIKLIK KOOSSEIS 1. DETSEMBRIL 1938. RÉPUBLIQUE ESTONIENNE ETAT Dû PERSONNEL DE L'UNIVERSITÉ DE TARTU LE 1ER DÉCEMBRE 1938. T A R T U 1 9 3 9 . Sisukord — Table des matières. Lhk. I. Õppejõud ja ametnikud. Professeurs et fonctionnaires . . 1 II. Teaduslikud stipendiaadid. Boursiers 17 III. Üliõpilaskonna juhatus ja ülikooli juures registreeritud organisatsioonid. Direction du Corps des Etudiants, organisations et associations universitaires 19 IV. Tartu Ülikooli audoktorid. Liste des docteurs „honoris causa" 25 V. Üliõpilased. Etudiants et étudiantes 29 VI. Rohuteaduse kuulajad. Auditeurs en pharmacie 66 VII. Vabakuulajad. Auditeurs libres 66 VIII. Arvustik. Données statistiques 67 Lühendite seletus — 3-dal kaane leheküljel (tarvilik eriti peat. V „Üliõpilased" kasutamisel). E. K.-ü. „Postimehe" trükk, Tartus 1939 Lühendite seletusi: Õppejõudude ja ametnikkude nimekirjas esinevad tavalised ladinakeelsed teadus- like kraadide lühendid on käesolevasse nimekirja märkimata jäänud. Tartus oman- datud tiitlite juures ei ole koht nimetatud. Üliõpilaste nimekirjas on esimeses lahtris nime järele esikohal märgitud rahvus (väikeste tähtedega), teisel kohal riikkondsus (suure tähega). Eesti rahvuse ja riikkondsuse puhul puuduvad vastavad märgid. Sündimise koha lahtris on Eesti maakonnad tähistatud oma nimetuse esimese kahe tähega (erand: VI = Viljandimaa), Eesti linnad esimese tähe ja ühe umbhää- likuga (peam. viimasega; erand: Na = Narva). Immatrikuleerumise lahtris tähendavad kursiiv-arvud I p. a. vastaval aastal, teised arvud II p. a. Teaduskonna lahtris märgitakse teaduskonda selle eestikeelse nimetuse esimese tähega, millega liitub osakonna esimene täht, kui see märgitud. a — Arstiteaduskond. Pk — Paldiski linn. aj. — ajutine. Pl — Põltsamaa linn. Am — Ameerika (sünnikoha lahtris), pm — Põllumajandusteaduskonna ak — Arstiteadusk. kehakasvatuse osa- metsaosakond. kond. Po — Poolamaa ja Poola riikkondsus. ar — Arstiteaduskonna rohuteaduse po — poolakas osakond. Pr — Pärnu linn. B. A. — Bachelor of Arts. Ps — Prantsusmaa (sünnikoha lahtris). B. Litt. — Bachelor of Letters. Pt — Petseri linn. E — Eesti riikkondsus. Pä — Pärnumaa. e — eestlane, Rk — Rakvere linn. f — Filosoofiateaduskond. Ro — Rootsimaa ja Rootsi riikkondsus. Ha — Harjumaa. ro — rootslane. h . c . — honoris causa. s — sakslane. Hn —• Hiinamaa (sünnikoha lahtris). Sa — Saaremaa. Hp — Haapsalu. So — Soomemaa ja Soome riikkondsus. it — itaallane. so — soomlane. j — juut. Ss — Saksamaa ja Saksa riikkondsus. Jä — Järvamaa. Ta — Tartumaa. Kr — Kuressaare. ta — taanlane. kt. — kohustetäitja. Tl — Tallinna linn. 1 — Loomaarstiteaduskond. Tp — Tapa linn. Le — Leedumaa (sünnikoha lahtris), Tr — Türi linn. lä — lätlane. Tt — Tartu linn. Lt — Lätimaa ja Läti riikkondsus. Tv — Tõrva linn. Lä — Läänemaa. m — Majandusteaduskond. u — Usuteaduskond. M. A. — Master of Arts. Ung — Ungari ja Ungari riikkondsus. M. A. N. — Member Academiae Na- u n g — ungarlane. turarum („Leopoldina"), Va — Valgamaa. ml — Mat.-Loodusteaduskond. Vd — Viljandi linn. M. Se. —• Master of Sciences. Ve — Venemaa ja Vene riikkondsus. Na — Narva linn. ve — venelane. Nm — Nõmme linn. V g — Valga linn. No — Norramaa ja Norra riikkondsus. Vi — Virumaa. no — norralane, VI — Viljandimaa. p — Põllumajandusteaduskond. Vr — Võru linn. Pd — Paide linn. Võ — Võrumaa, Pe — Petserimaa. v. s. j. — vene seaduse järgi. Ph. D. — Doctor of Philosophy. õ — Õigusteaduskond. 1. Õppejõud ja ametnikud Professeurs et fonctionnaires. Aaslava, Siegfried, mag. theol., Uue Testamendi usuteaduse adjunktpro- fessor, Usuteaduskonna dekaan. K. A. Hermanni 10, tel. 9-62. Aavakivi, Viktooria, Ülikooli Raamatukogu assistent. Tähe 42, k. 1. Aavik, Johannes, mag. phil. (Helsingi), eesti keele dotsent. Tallinn, Hariduseministeerium. Adamson, Voldemar, Agrikultuurkeemia Katsejaama a j . abijõud. Raadi- mõis. Ahas, Eduard, õppeülesandetäitja. Kindral Põdra 8, k. 2. Aleksejev, Vissarion, dr. mäth. (Moskva), prof. emer., matemaatika dotsent. Kastani 32. Altma, Albrecht, mag. phys., Füüsika-instituudi a j . abijõud. Anderson, Walter, dr. phil. (Kaasan), Preisi Teaduste Akadeemia k. 1., eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor. Narva 69, k. 3. Anderson, Wilhelm, dr. phil. nat., astrofüüsika dotsent. Narva 69, k. 3. Anniko, Loreida, Ülikooli majandusosakonna vanem arveametnik. Lao 1, k. 3. Annist, August, dr. phil., eesti j a üldise kirjanduse dotsent. Gustav Adolfi 67, k. 1, tel. 14-48. Ariste, Erna, mag. phil., abiõppejõud muinasteaduse alal. C. R. Jakob- soni 8, k. 1. Ariste, Paul, mag. phil., Eesti Keele Arhiivi vanem assistent, õppeüles- andetäitja. C. R. Jakobsoni 8, k. 1. Arrak, August, dr. med., sisehaiguste dotsent. Ülikooli 26, k. 3, tel. 12-38. Arumaa, Peeter, dr. phil., Slaavi filoloogia j a indo-euroopa keeleteaduse erakorraline professor. C. R. Jakobsoni 6, k. 2. Asmus, Elmar, Ülikooli pearaamatupidaja. Kooli 6, k. 2. Asmus, Friedrich, Ülikooli vanem kantseleiametnik. Kooli 6, k. 2. Aule, Olaf, Piimanduse-kabineti noorema assistendi kt. Narva 127, k. 1. Aunap, Eduard, dr. med., histoloogia ja embrüoloogia adjunktprofessor. Lossi 13, k. 7. Bakis, Eduard, mag. phil., Eksperimentaalse Psühholoogia ja Pedagoogika Laboratooriumi vanem assistent, õppeülesandetäitja. Pargi 1, k. 2. Beern, Benita, Füüsika-instituudi kantseleiametnik. Kastani 9, k. 1. Bekker, Emilie, Ülikooli vanem kantseleiametnik. Puiestee 86. Birkenthal, Elisabeth, arst, I Sisehaigustekliiniku laborant. Kloostri 2, k. 2. Blessig, Ernst, dr. med., prof. emer., oftalmoloogia dotsent. Tiigi 56, k. 3. Isiklik koosseis 1938. C XXI.., Blumfeldt, Evald, mag. phil., õppeülesandetäitja. C. R. Jakobsoni 10, k. 2. Bresovsky, Maksimilian, dr. med., psühhiaatria korraline professor. Botaanika 56. Broese, Ellen, Ülikooli Apteegi a s j a a j a j a . Oa 11-a, k. 3. Daniel, Oskar, metsakasvatuse erakorraline professor. Gustav Adolfi 72, k. 3. Eenlaid, August, Tegeliku Zooloogia-kabineti a j . abijõud. Kooli 30, k. 3. Egorov, Mihail, Aianduse ja Mesinduse Katsejaama assistent (väljaspool koosseisu). Tallinna 44, k. 2. Eichvald, Karl, Botaanika-aia ja muuseumi konservaator. Lai 6, k. 2-a. Ein, Ernst, dr. jur., rooma õiguse korraline professor. Tähe 5, tel. 9-87. Elango, Aleksander, mag. phil., õppeülesandetäitja. Eha 27, k. 1, tel. 10-12. Elbing, Konstantin, arst, Naistekliiniku noorem assistent. Naistekliinik. Eliaser, Rein, Haldusteaduste-seminari vanem assistent. Gustav Adolfi 43, tel. 4-38. Enn vere, Anatoli, Taimebioloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Raudtee 4. Erma, Eleonore, mag. chem., Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi noo- rem assistent. Lille 9, k. 1. Ernits, Erna, Ülikooli Raamatukogu kantseleiametnik. Tähe 95, k. 5. Ernits, Villem, cand. phil., slaavi keelte dotsent. Estam, Johann, mag. phil., õppeülesandetäitja. Vabriku 5, k. 1. Fazekas, Jenö, dr. phil. (Debrecen), ungari keele lektor. Näituse 5, k. 1. Filipov, Natalie, Ülikooli majandusosakonna kantseleiametnik. Soola 12, k. 1. Frei, Miralda, Ülikooli majandusosakonna arveametnik. Kalmistu 29-a, k. 1. Freymann, Valter, dr. phil., filosoofia dotsent. Veski 2. Freymuth, Otto, Ülikooli Raamatukogu assistent. Aia 17, k. 6. Gadd, Magda, Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi a s j a a j a j a . Botaa- nika 50, k. 9. Gorinov, Nikolai, Farmakognoosia-instituudi abijõud. Tiigi 20, k. 9. Grant, Franz, dr. med., sisehaiguste dotsent, I Sisehaigustekliiniku vanem assistent. I Sisehaigustekliinik ja J. Kuperjanovi 18-a. Grimm, David, dr. jur. (Peterburi), prof. emer., rooma õiguse dotsent. Tiigi 30, pansion. Grimm, Konstantin, dipl. ins., jõumasinate dotsent. Tähe 20. Grünthal, Salme, Ülikooli majandusosakonna vanem kantseleiametnik. Meltsiveski 9, k. 3. Grünthal, Timotheus, mag. jur., Riigikohtu liige, õppeülesandetäitja tsiviil- protsessi alal. J. Hurda 12. Guikovitsch, Lazar, dr. phil. et med. (Königsberg), juuditeaduse korra- line professor („Ühing juuditeaduse edendamiseks Tartu Ülikooli juures" poolt ülevalpeetaval professuuril). J. Kuperjanovi 5-a. Haberman, Harald, mag. zool., Zooloogia Muuseumi abikonservaator. Lepiku 8, k. 4. c x x uo Isiklik koosseis 1938. 3 Haldre, Jüri, dr. med., röntgenoloogia dotsent, Naistekliiniku röntgeno- loog. Tähe 25, tel. 12-57. Haliste, Pärtel, cand. phil. (Peterburi), klassilise, eriti kreeka filoloogia erakorraline professor. Lootuse 8, tel. 13-52. Haller, Bernhard, dr. rer. for., Ülikooli Õppe- ja Katsemetskonna metsa- ülem. Järvselg, tel. A h j a 2. Hammer, Oskar, Ülikooli majandusosakonna ehitustehnik. Filosoofi 23, k. 4. Hanko, Erich, Loomaanatoomia-instituudi a j . abijõud. Puiestee 98, k. 1. Hansen, Artur, Metsakorralduse-kabineti a j . abijõud. Elva 27, k. 5. Hansen, Peeter, dr. med., naha- ja suguhaiguste dotsent, Pasteuri-jaama arst. Ülikooli 9, tel. 7-45. Harris, Henry C. C., B. A. (Madras), inglise keele lektor. Kalevi 18-a. Heinrichson, Theodor, mag. geol., Mineraloogia kabineti vanem assistent. Kastani 18, k. 4. Hiie, Valter, dr. med., hambahaiguste adjunktprofessor. Magasini 12-a, k. 1, tel. 14-42. Hinnov, Verner, Aianduse Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Kastani 127, k. 1. Holst, Albert, ins., Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi vanema assis- tendi kt. Lutsu 8, tel. 2-93. Horm, Arvo, Majandusõiguse-seminari a j . abijõud. Herne 38, k. 6. Humal, Arnold, dr. phil. nat., praktilise matemaatika adjunktprofessor. Tolstoi 6, k. 2. Härms, Mihkel, Zooloogia-muuseumi konservaator. Tiigi 58, k. 3. Höhlein, Harald, arst, I Sisehaigustekliiniku a j . abijõud. I Sisehaiguste- kliinik. Ilus, Elmar, mag. jur., vanem assistent tsiviilõiguse alal, õppeülesande- täit ja. Kooli 12, k. 2, tel. 14-91. Ilves, Valter, Füüsika-instituudi laborant-mehaanik. Veski 10, k. 3. Inari, Eerik, mag. geogr., Geograafia-kabineti vanem assistent. Elva 7. Indreko, Richard, mag. phil., Arheoloogia-kabineti konservaator, õppe- ülesandetäitja. K. A. Hermanni 11, k. 4. Inno, Karl, mag. rer. oec., panganduse ja kindlustusasjanduse adjunkt- professori kt. Tähe 75, k. 4. Jaakson, Hermann, dr. phil. nat., matemaatika (analüüsi) korraline pro- fessor, üliõpilaskonna kuraator. Kalevi 31, k. 2, tel. 10-68. Jalakas, Hans, Farmakoloogia-instituudi a j . abijõud. Jalakas, Ilse, Kehalise Kasvatuse Instituudi a j . abijõud. Tiigi 52, k. 6. Jervan, Martin, san. kindral-major, õppeülesandetäitja. Tallinn, Sõjaväe Tervishoiu Valitsus. Juht, Hilda, I Haavakliiniku a s j a a j a j a . Tiigi 9, k. 3. Jurs, Agnes, Loomaarsti- j a Põllumajandus-teaduskonna a s j a a j a j a . Kooli 12, k. 1. Just, Elmar, õppeülesandetäitja. Järvik, Mart, dr. agr., piimanduse adjunktprofessor. Kalmistu 2-a. Jürgens, Bernhard, dr. med., ortopeedilise kirurgia adjunktprofessor . Ülikooli usaldusarsti kt. Ülikooli 28, tel. 12-47. 4 Jürgens, Elmar, Entomoloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu) . Narva 96, k. 3. Jürgenson, Leo, Sc. D. (Cambridge, Mass., U. S. A.), ehitusõpetuse dot- sent. Jüris, Arnold, Zooloogia-instituudi a j . abijõud. Võru 76, k. 3. Kaarde, Johannes, dr. med. vet. (Viin), veistehaiguste erakorraline pro- fessor. Tallinna 20, k. 3. Kaasik, Nikolai, dr. jur., majandusõiguse adjunktprofessor. Välisminis- teerium, Tallinn. Kaber, Selma, Botaanika-instituudi a j . abijõud. Kadari, Helmut, mag. jur., kriminaalõiguse ja -protsessi erakorraline professor, Õigusteaduskonna dekaan. K. A. Hermanni 12, k. 4, tel. 19-62. Kaho, Hugo, dr. phil. nat., Eesti Teaduste Akadeemia liige, botaanika (anatoomia ja füsioloogia) korraline professor, rektor. Tallinna 55, tel. 19-57. Kallas, Leonid, majandusosakonna a j . abijõud. Tolstoi 1, k. 5. Kallikorm, Nelli, Ülikooli Apteegi retseptaar. Räni 4. Kann, Peeter, Riigikohtu liige, õppeülesandetäitja. Tallinn, Jakobsoni 71, tel. 313-55. Kant, Edgar, dr. phil. nat., Eesti Teaduste Akadeemia liige, majandus- geograafia korraline professor, prorektor (majandus). Tähe 28, tel. 15-08. Kaplinski, Jerzy, dr. phil. (Varssavi), poola keele lektor (Poola Valitsuse poolt ülevalpeetaval poola keele j a kirjanduse õppekohal). K. A. Her- manni 4, k. 3. Kareda, Endel, Majandusgeograafia-seminari a j . abijõud. J. Hurda 9, k. 4. Karell, Ulrich, dr. med., kirurgia erakorraline professor. J. Hurda 12. Karling, Sten, dr. phil. (Göteborg), kunstiajaloo korraline professor. Vikerkaare 2, II kord, tel. 19-12. Karmin, Martin, Agrikultuurkeemia Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Raadimõis. Karu, August, Metsandusliku Uurimis-instituudi teaduslik abijõud. Töös- tuse 13-a, k. 3. Karu, Elfriede, Bakterioloogia-instituudi noorem assistent. Aleksandri 47, k. 4. Karu, Elmar, drnd. med., Vaimu- ja närvihaigustekliiniku vanem assis- tent. Aia 17. Kask, Mihkel, dr. med., hügieeni dotsent, Hügieeni-instituudi vanem assis- tent. Kitsas 8, k. 1, tel. 16-52. Kauri, Hans, Zooloogia-instituudi a j . abijõud. Viljandi 8, k. 2. Kerdi, Jonathan, Aianduse Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu) . Herne 40, k. 2. Keres, Harald, mag. math., ülemääraline noorem abiõppejõud matemaa- tika alal. Narva 120, k. 3. Kerles, Ebba, majandusteadlane, Kaubateaduse-kabineti noorem assistent. Lootuse 2, k. 4. Kersna-Muuga, Jaan, Ülikooli elektro-röntgeni mehaanik. C. R. Jakob- soni 8. C XXI.o Isiklik koosseis 1938. 5 Keskküla, Elvi, mag. phil., õppeülesandetäitja hispaania keele alal. Kindral Põdra 25. Kiisk, Osvald, Orgaanilise Keemia Laboratooriumi noorem assistent. Jaama 7, k. 2. Kingisepp, Georg, dr. med., dr. med. (Heidelberg), farnlakoloogia adjunkt- professor. K. A. Hermanni 14. Kingo, Ants, õpetatud aednik. Lai 36. Kipper, Aksel, dr. phil. nat., Tähetorni vanem assistent. Tähetorn. Kipper, Arvid, drnd. med. vet., Loomapatoloogia-instituudi vanem assis- tent. Kasarmu 10. Kirde, Karl, dr. rer. nat. (Hamburg), geofüüsika ja meteoroloogia korra- line professor. J. Hurda 4. Kirnmann, Evald, dr. med., kirurgia dotsent. Tallinn, Keskhaigla I. Kirs, Evald, Zootehnika Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Raadimõis. Kleitsman, Reinhold, dr. med., naistehaiguste ja sünnitusabi dotsent, Naistekliiniku vanem assistent. Rüütli 19, tel. 6-21. Kliiman, Artur-Tõeleid, dr. jur., haldusõiguse ja -protsessi korraline pro- fessor. Lai 27, k. 3, tel. 13-30. Koch, Berta, Ülikooli majandusosakonna a s j a a j a j a . Liiva 17, k. 14. Koern, Villem, mag. phys., Füüsika-instituudi a j . abijõud. Vabriku 4, k. 3. Kohh, Elmar, mag. rer. for., Metsandusliku Uurimis-instituudi juhataja. Narva 139, k. 1. Koljo, Boris, Metsakasustuse-kabineti noorem assistent. Kalevi 21, k. 1. Kolmpere, Aleksander, õppeülesandetäitja. Tallinnas, Harju 48. Kont, Martin, Käitisma jandusteaduse-seminari a j . abijõud. J. Hurda 1, k. 2. Kool, Magda, Filosoofiateaduskonna a s j a a j a j a . Kloostri 3, k. 6. Koort, Alfred, dr. phil., filosoofia ja pedagoogika adjunktprofessor. Tiigi 28, k. 1. Koppel, Heinrich, dr. med., dr. med. h. c. (Upsala), dr. jur. h. c., professor emer., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia dotsent. Kitsas 11, tel. 3-41. Koppel, Theodor, Hügieeni-instituudi a j . abijõud. Väike Tähe 6, k. 2. Korro, Harald, mag. chem., Orgaanilise Keemia Laboratooriumi vanem assistent. Narva 121, k. 1. Krahn, Edgar, dr. phil. (Güttingen), matemaat ika dotsent. Aia 41, k. 3. Kramann, Otto, dr. med., Kõrva-Nina-Kurgukliiniku vanem assistent. Oa 1, k. 2. Krigul, Teodor, Ülikooli Õppe- ja Katsemetskonna vanema assistendi kt. Järvselg. Kriisa, August, drnd. med. vet., Loomaarstiteaduskonna Veistehaiguste ja Sünnitusabi Kliiniku vanem assistent. Vene 28, tel. 12-51. Kruus, Hans, dr. phil., Eesti j a naabermaade ajaloo korraline professor. Kindral Põdra 17, k. 3, tel. 8-20. Kruuse, Salme, Naistekliiniku a s j a a j a j a . Kastani 12, k. 1. Kukk, Juhan, Meteoroloogia-observatooriumi abiassistendi kt. Tähe 86, k. 2. Kullango, Konrad, Ülikooli Raamatukogu kantseleiametnik. Tiigi 59, k. 2. Kurdve, Nigul, Anatoomia-instituudi a j . abijõud. Kastani 20, k. 1. Kurg, Ally, Ülikooli registraator. Oa 2, k. 4. 6 Isiklik koosseis 1938 C XXI... Kurg, Henn, koi: ltn., K. S., Riigikaitselise Õpetuse Instituudi j u h a t a j a abi. Näituse 23, 1. Kurg, Leonhard, Ülikooli eksekuutor. Oa 2, k. 4. Kuriks, Oskar, dr. med., oftalmoloogia dotsent. Võidu 3, tel. 8-54. Kurtšinski, Michail, dr. jur., teoreetilise rahvamajandusteaduse korraline professor. Juhan Liivi 7, k. 2. Kutti, Valter, Väikeloomakasvatuse-kabineti a j . abijõud. Tähtvere 4, k. 4. Kuusik, Ulrich, mag. pharm., Rakendusfarmaatsia-instituudi vanem assis- tent. Kastani 31, k. 4. Kuusik, Voldemar, arst, Naistekliiniku noorem assistent. Naistekliinik. Kuusk, Kaarel, Põllumajapidamise-kabineti a j . abijõud. Vene 28, k. 5. Kõiv, Voldemar, Ülikooli majandusosakonna vanem arveametnik. Salme 2-a, k. 1. Kuvasto, Henn, arh., Ülikooli majandusdirektori abi. Kooli 5, k. 1. Kõpp, Johann, dr. theol. h. c. (Riia), dr. phil. h. c. (Szeged), dr. phil. h. c., tegeliku usuteaduse korraline professor. Vallikraavi 25, tel. 8-16. Kõpp, Peeter, dr. agr., agraarökonoomia korraline professor, Põllumajan- dusteaduskonna dekaan. Maarjamõis, tel. 2-15. Postkast 87. Kõrge, Kuno, I Sisehaigustekliiniku noorem assistent. I Sisehigustekliinik. Kõva, Rudolf, Ülikooli laekahoidja. Vana-anatoomikum k. 39. Käer-Kingisepp, Elise, dr. med., õppeülesandetäitja. K. A. Hermanni 14. Kärsna, Aarne, dr. phil. nat., Meteoroloogia-observatooriumi inspektor. Kalevi 58. Laas, Aleksander, dr. med. vet. (Viin), Loomaarstiteaduskonna eripato- loogia, teraapia ja diagnostika korraline professor, üliõpilaskonna kuraatori abi. K. A. Hermanni 13, k. 1, tel. 1-52. Laas, Amanda, Patoloogia-instituudi tehniline abijõud. Lubja 12, k. 4. Laas, Elfriede, Filosoofiateaduskonna Seminari Raamatukogu korraldaja abiassistent. Kooli 1, k. 3. Lagus, Aleksander, Statistika ökonoomilise Kabineti noorem assistent, Ülikooli juriskonsult. Aia 8, tel. 7-22. La ja, Ferdinand, dr. med. vet., Loomaarstiteaduskonna epizootoloogia j a eribakterioloogia korraline professor, Loomaarstiteaduskonna dekaan. Gustav Adolfi 70, tel. 19-66. Laube, Rein, Kohtuliku Arstiteaduse Instituudi noorem assistent. J. Ku- perjanovi 42, k. 1. Laur, Ants, dr. ing. (Dresdeni Tehnikaülikool), keemia dotsent. Nõmme, Laane 10. Laur, Georg, Raamatupidamise ja Kirjavahetuse Seminari a j . abijõud. Jakobsoni 2, k. 4. Laurisson, Johannes, drnd. med. vet., Loomaanatoomia-instituudi a j . abi- jõud. Roosi 39, k. 3. Leesment, Leo, dr. jur., tsiviilõiguse erakorraline professor. Tähe 98. Lender, Uno, mag. jur., õppeülesandetäija. Tallinn, Jaani 6. Leisner, Tõnis, san.-kapten, õppeülesandetäitja. Tallinn, Sv. Keskhaigla. Leius, Kaarel, eriainete õpetaja rakenduszooloogia alal. Raadil, tel. 10-67. Lepik, Elmar, dr. sc. nat. (Zürich), taimehaiguste erakorraline professor. Jaama 40, tel. 13-13. Lepiksaar, Johannes, mag. zool., Zooloogia-instituudi vanem assistent. Tammekuru 16, k. 2. Isiklik koosseis 1938. 7 Lepp, Feliks, dr. med., sisehaiguste dotsent. Ülikooli 7, k. 3, tel. 3-17. Letzmann, Johannes, dr. phil. (Helsingi), geofüüsika dotsent. Veski 20, k. 7. Liblik, Marta, Ülikooli Raamatukogu assistent. Riia maantee 7, k. 1. Liidemaa, Helene, mag. geophys., Meteoroloogia-observatooriumi tea- duslik ametnik. Vallikraavi 18, k. 4. Liik, Elmar, mag. agr., loomakasvatuse adjunktprofessor. Väike-Kaar 14. Liik, Konstantin, loomaarst, Loomapatoloogia-instituudi a j . abijõud. Liinat, Mihkel, revident-instruktor Ülikooli majandusosakonnas. Kooli 32, k. 2. Liiv, Otto, dr. phil., Eesti j a naabermaade ajaloo dotsent, õppeülesande- täit ja. K. A. Hermanni 4, k. 1, tel. 16-39. Liivamägi, Reinhard, Ülikooli majandusosakonna arveametnik. Mäe 32-a, k. 2. Liivjõe, Kaarel, Taimehaiguste-kabineti a j . abijõud. Kalmistu 31, k. 3. Linask, Väino, Majanduspoliitika-seminari abijõud. Võru 80, k. 3. Lind, Siegfried, dr. med., hügieeni dotsent. Lossi 11, tel. 6-06. Lind, Viiu, loomaarst, Väikeloomade-kliiniku noorem assistent. Vene 22, k. 3, tel. 7-50. Link, Aleksandra, mag. phys., Teoreetilise j a Tehnilise Füüsika Labora- tooriumi vanem assistent. Taara puiestee 18, k. 1. Linkberg, Artur, dr. med., kirurgia adjunktprofessor. Riia 33. Linnus, Ferdinand, dr. phil., õppeülesandetäitja. Raadimõis. Lippmaa, Teodor, dr. phil. nat., botaanika (morfoloogia ja süstemaatika) korraline professor. Botaanika aed, Lai 38. Livländer, Robert, dr. phil. nat., Tallinna Tehnikaülikooli adjunktprofes- sor, astronoomia ja geodeesia dotsent. Tallinn, Lühike ja lg 9, k. 3. Lokko, Helmi, Meteoroloogia-observatooriumi ametnik-arvutaja. Kas- tani 66, k. 1. Loorits, Oskar, dr. phil., Eesti Teaduste Akadeemia liige, rahvaluule dot- sent. Emajõe 9, k. 1. Luha, Artur, dr. phil. nat., geoloogia dotsent. Riia maantee 28. Luik, Boris, Rakendusfarmaatsia-instituudi a j . abijõud. Marta 2, k. 4. Luik, Oskar, kliinikute majanduskomitee a s j a a j a j a . Maarjamõisa kliinikud. Luksepp, Aleksander, põllumajanduslikkude riistade ja masinate adjunkt- professor. Elva 3. Läänsoo, Arnold, drnd. med., Bakterioloogia-instituudi vanem assistent. Aleksandri 51, k. 3. Lüüs, Aadu, dr. med., pediaatria korraline professor. Vikerkaare 4, tel. 2-60. Maanvere, Elmar, Meteoroloogia-observatooriumi sünoptik. J. Kuper- janovi 5-a, k. 4. Maasing, Nikolai, Zootehnika Katsejaama vanema assistendi kt. Alek- sandri 58, k. 1. Maddison, Ottomar, dipl. ins., Tallinna Tehnikaülikooli korraline profes- sor, tehnilise mehaanika dotsent. Tallinn, Tina 23, k. 15. Madissoon, Hans, dr. med., kohtuliku arstiteaduse dotsent, õppeülesande- täit ja. Kindral Põdra 15, tel. 2-63. Maim, Nikolai, dr. jur., riigiõiguse korraline professor. Vabriku 3, k. 7, tel. 5-33. Isiklik koosseis 1938. C XXI.oo Malm, Friedrich, õppeülesandetäitja. Eha 31, k. 3, tel. 10-99. Mark, Julius, dr. phil. (Helsingi), Eesti Teaduste Akadeemia abipresi- dent, Ungari Teaduste Akademia liige, uurali keeleteaduse korraline professor, Filosoofiateaduskonna dekaan. Fr. R. Kreutzwaldi 16, tel. 19-64. Mark, Reinhold, I j. kaub. ins. (Moskva Kommertsinst.), kaubateaduse adjunktprofessor. Elva 2, k. 1. Marks, Leili, drnd. med., I Haavakliiniku noorem assistent. I Haavakliinik. Markus, Eduard, dr. phil. nat., geograafia dotsent. Lembitu 22. Martin, Elviira, Ülikooli apteegi farmatsöit. Jaama 2. Martinoff, Georg, drnd. med., Närvikliiniku noorem assistent. Närvi- kliinik. Martinson, Eleonore, Naistekliiniku noorem ämmaemand. Naistekliinik. Martinson, Osvald, Ülikooli majandusosakonna vanem kantseleiametnik. Tolstoi 3, k. 3. Martinson, Vassili, cand. theol. (Petrogradi Vaimuliku Akadeemia I j. dipl.), apostliku õigeusuteaduse korraline professor. Eha 39, k. 4. Masing, Ernst, dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. Kalevi 13, k. 1, tel. 96. Masing, Uku, mag. theol., Võrdleva uskudeteaduse adjunktprofessori kt. J. Hurda 9, k. 3. Mathiesen, Andrei, dr. rer. for., metsakorralduse korraline professor. Soi- naste 21, tel. 10-28. Mekkart, Hilda, Ülikooli majandusosakonna vanem arveametnik. Kesk- Kaar 65. Mets, Jaan, õpet. agronoom, taimekasvatuse dotsent. Jõgeval. Metslang, Linda, Ülikooli Raamatukogu vanem kantseleiametnik. Koidu 22, k. 10. Mickwitz, Aleksander, dr. phil. nat., Mullateaduse ja Agrikultuurkeemia Kabineti a j . abijõud. Tiigi 50, k. 2. Mielberg, Paul, dipl. arhitekt, ehitusõpetuse dotsent. Lepiku 3, k. 4, tel. 6-58. Michelson, Hermann, mag. pharm., Farmakognoosia-instituudi abijõud. Tiigi 32. Mihkelson, Hans, assistent ühistegevuse professuuri juures. Botaanika 35, k. 1. Miljaste, Kaarel, Füüsika-instituudi a j . abijõud. Tööstuse 24, k. 5. Milk, Georg, Hügieeni-instituudi a j . abijõud. Väike Tähe 6, k. 1. Miländer, Jaan, dr. med., prof. emer., naistehaiguste dotsent. Aia 41, k. 1, tel. 2-78. Molle, Alfred, drnd. med., II Sisehaigustekliiniku noorem assistent. Linda 16, k. 1. Moora, Harri, dr. phil., eesti ja naabermaade muinasteaduse korraline professor. K. A. Hermanni 8, k. 2. Muld, Villiam, Füüsika-instituudi a j . abijõud. Tähe 56, k. 1. Mutschmann, Heinrich, M. A. (Liverpool), dr. phil. (Bonn), isiklik korra- line professor inglise filoloogia alal. Mägi, Artur, mag. jur., õppeülesandetäitja. Tallinn, Riiginõukogu. Mägi, Jaan, dr. agr., loomakasvatuse korraline professor. Raadimõis, tel. 9-17. C XXI.., Isiklik koosseis 1938. 9 Mägiste, Julius, dr. phil., läänemere-soome keelte korraline professor. Kalevi 37, tel. 6-55. Mäeloog, Arnold, Riigikaitselise Õpetuse Instituudi a s j a a j a j a . Veski 26, k. 4. Mäll, Johannes, vanema assistendi kt. finantsõiguse alal, Juhan Liivi 3, k. 2. Mätlik, August, tegeliku aianduse ja mesinduse õpetaja. Raadimõis. Mürk, Elmar, Meteoroloogia-observatooriumi vaatleja. Juhan Liivi 8, k. 1. Naarits, Eerik, Taimebioloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu) . Linda 14. Neugard, Evald, Füüsika-instituudi vanem assistent, õppeülesandetäitja. Tiigi 55, k. 1. Niiler, Herbert, eriainete õpetaja kt. kehalise kasvatuse praktika alal. Jakobsoni 1, k. 2. Nirgi, Aide, Ülikooli majandusosakonna vanema kantselei ametniku kt. K. A. Hermanni 14, k. 4. Nolcken, Heimar, õppeülesandetäitja. Narva 100, k. 9. Normann, Herbert, dr. med., arstiteaduse ajaloo dotsent. V. Tähe 1, k. 2, tel. 11-55. Nurk, Mart, mag. jur., õppeülesandetäitja. J. Kuperjanovi 5-a. Nuut, Jüri, dr. phil. nat., Tallinna Tehnikaülikooli korraline professor, matemaatika dotsent. Tallinn, Tehnikaülikool. Nõmmeots, Rudolf, Majandusgeograafia-seminari a j . abijõud. Ülikooli 50, k. 4. Nõmmik, Anton, M. Se. (New-Jersey), mullateaduse ja agrikultuurkee- mia korraline professor. Raadimõis. Ohu, Aleksander, Meteoroloogia-observatooriumi sünoptiku kt. Kastani 27, k. 4. Olesk, Juta, arst, Lastekliiniku noorem assistent. Gustav Adolfi 14, k. 5. Ora-Jansen, Maria, arst, Nahapolikliiniku noorem assistent. Väike Tähe 2, k. 1. Oras, Ants, B. Litt. (Oxford), inglise filoologia erakorraline professor. Vikerkaare 4, tel. 2-60. Orviku, Karl, mag. geol., Geoloogia-kabineti vanem assistent. K. A. Hermanni 3, k. 4. Paabo, Albert, drnd. med. vet., Loomaarstiteaduskonna Sisehaiguste- kliiniku vanem assistent. Tallinna 2, k. 25. Paldrok, Aleksander, dr. med., dr. med. h. c. (Upsala) ; M. A. N. ; M. S. M. Svecanae, Eesti Teaduste Akadeemia liige, dermatoloogia ja venero- loogia korraline professor. Tähe 7, tel. 13-81. Paldrok, Helgi, Ülikooli Apteegi retseptaar. Tähe 7, k. 2. Paris, August, dr. phil. nat., anorgaanilise keemia korraline professor. Tiigi 24, k. 6. Paris, Hermann, dr. pharm., Ülikooli Apteegi juhataja, farmakognoosia- ravimtaimede kultuuri dotsent. Lai 34. Parts, Adolf, dr phil. nat., Tallinna Tehnikaülikooli erakorraline profes- sor, keemia dotsent. Tallinn, Tehnikaülikool. 10 Parts, Henn, dr. pharm., farmatseutilise keemia korraline professor. Puiestee 43-a, k. 2. Parts, Karl, Meteoroloogia-observatooriumi vaatleja. Vana-Anatoomi- kum 42. Paškov, Nadežda, Närvikliiniku a s j a a j a j a . Aleksandri 25, k. 2. Pastak, Elsa, mag. sc. nat., Taimemorfoloogia ja Süstemaatika Labora- tooriumi noorem assistent. Lai 36. Peel, Johannes, Vaimu- ja Närvihaiguste Kliiniku a s j a a j a j a . Tallinna 47, k. 1. Pello, Richard, Vaimu- ja Närvihaiguste Kliiniku a j . abijõud. Tallinna 48. Perandi, Adolf, mag. jur., Ülikooli sekretär, õppeülesandetäitja. Taara puiestee 6, k. 2, tel. 14-01. Perlitz, Harald, dr. phil. nat., teoreetilise j a tehnilise füüsika korraline professor. Kastani 125, k. 2, tel. 15-07. Pert, Vanda, drnd. med., II Sisehaigustekliiniku laborant. Tähe 14-b, k. 1. Peterson, Maria, Usu- ja Arstiteaduskonna a s j a a j a j a . Riia maantee 7, k. 1. Petlem, Heinrich, drnd. med., I Haavakliiniku noorem assistent. I Haava- kliinik. Püp, Ants, rahvusvahelise õiguse magnd. (Peterburi), rahvusvahelise õiguse korraline professor. Katoliku 1, tel. 20. Piiper, Johannes, Ph. D. (London), zooloogia (selgroogsete) korraline professor. Fr. R. Kreutzwaldi 14, k. 1, tel. 16-94. Piirak, Edgar, Anatoomia-instituudi a j . abijõud. Botaanika 31, k. 1. Piiroja, Jüri, pangadirektor, õppeülesandetäitja. Riia 51, tel. 12-48. Piispa, Alfred, Raadimõisa raamatupidaja. Raadimõis. Pintman, Lydia, Klassilise muinasteaduse-instituudi abijõud. Kooli 1. Poom, Eduard, mag. rer. oec., üldise käitismajandusteaduse erakorraline professor, Majandusteaduskonna dekaan. Ülikooli 19, k. 2, tel. 19-63. Prants, Leonid, Meteoroloogia-observatooriumi vanema assistendi kt., Jaama 8, k. 1. Pravdin, Boris, cand. phil. (Moskva), vene keele lektor. Kastani 25, k. 2. Priks, Voldemar, arst, I Haavakliiniku a j . abijõud. Tööstuse 2, k. 3. Protsin, Elfriede, I Sisehaigustekliiniku a s j a a j a j a . Puiestee 17, k. 3. Protsin, Karl, Ülikooli raamatupidaja. Puiestee 17, k. 3. Prüller, Egon, mag. phil., õppeülesandetäitja. Puksoo, Friedrich, cand. phil., Ülikooli Raamatukogu juhataja, õppeüles- andetäitja. K. A. Hermanni 11, k. 2. Puns, Arnold, Zootehnika Katsejaama abiassistent (väljaspool koos- seisu). Raadimõis. Puusepp, Ludvig, dr. med. (Peterburi Sõjaväe Arstitead. Akadeemialt), dr. med. h. c. (Padua ülikoolilt ja Stefan Bâ thory ülikoolilt Vilnos), Eesti Teaduste Akadeemia liige, Portugali Teaduste Akadeemia ja Torino Kuningl. Arstiteaduse Akadeemia kir javah. liige, Pariisi kirurgia Akadeemia l.-kaast., neuroloogia korraline professor. Kalevi 30, tel. 3-21. Põiklik, Karl, a j . abijõud riigi- j a kommunaalmajandusteaduse alal. Põkk, Veinart, arst, Operatiivse Kirurgia Kabineti vanem assistent. Loo- tuse 25, k. 5. Pärli, Silva, Majandusteaduskonna a s j a a j a j a . Riia 70, k. 3. Pärtelpoeg, Valter, drnd. med., Anatoomia-instituudi prosektori kt. Vaksali 27. C XXI.3 Isiklik koosseis 1938. 11 Rahamägi, Hugo Bernhard, dr. theol., dr. theol. h. c. (Upsala), süstemaa- tilise usuteaduse dotsent, end. korraline professor, piiskop. Tallinn, Kiriku 8. Raielo, Tamara, Meteoroloogia-observatooriumi vanem ametnik-arvu- ta ja . Aleksandri 80, k. 4. Rammul, Albert, vanema assistendi kt. kaubandusõiguse alal. Salme 32, k. 1. Rammul, Aleksander, dr. med., hügieeni korraline professor. Riia 105, k. 3. Ramul, Konstantin, cand. phil. (Peterburi), filosoofia erakorraline pro- fessor. Riia 119. Rannaste, Ergo, eriainete õpetaja kehalise kasvatuse praktika alal. Kungla 9, tel. 2-01. Rannes, A., õppeülesandetäitja. Raudkepp, Feliks, drnd. med., Närvikliiniku noorem assistent. Närvi- kliinik. Raup, Elmar, mag. chem., Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi noorem assistent. Veski 20, k. 6. Rebassoo, Herbert, Matemaatika-instituudi noorem assistent. Veski 26, k. 2. Reinhold, Theodor, Õigusteadusliku Seminari raamatukogu a j . abijõud. Kastani 15, k. 2. Reinvaldt, Edvin, dr. phil., Eesti Veekogude uurimise komisjoni kalan- duse-osakonna juhataja. Taara puiestee 7, k. 3. Remmel, Eduard, loomaarst, Bakterioloogiajaama a j . abijõud. Oa 2, k. 3. Remmel, Nora, loomaarst, Loomaarstiteaduskonna Histoloogia ja Em- brüoloogia instituudi a j . abijõud. Oa 2, k. 3. Ridala, Elf riide, dr. med. vet., Loomatervishoiu ja Piimahügieeni Insti- tuudi vanem assistent. Tuule 1, k. 1. Ridala, Vassil, dr. med. vet., Loomaarstiteaduskonna patoloogilise anatoo- mia, histoloogia ja parasitoloogia erakorraline professor. Tuule 1, k. 1. Riikoja, Heinrich, cand. rer. nat., zooloogia (selgrootute) korraline profes- sor. Gustav Adolfi 74, tel. 11-95. Riives, Johannes, dr. med., närvihaiguste dotsent, Närvikliiniku vanem assistent. Riia 13, tel. 8-48. Rinne, Leo, dr. agr., maaparanduse korraline professor. Tiigi 24, k. 3. Ritsing, Richard, abijõud muusikaõpetuse alal. Üliõpilasmaja. Rohevee, Tuuli, cand. theol., Usuteadusliku Seminari abiassistent. K. A. Hermanni 4, k. 2. Rooks, Gerhard, dr. med., kohtuliku arstiteaduse erakorraline professor. Lossi 11, tel. 12-94. Roos, Ervin, mag. phil., vanade keelte lektori kt. Herne 40, k. 4. Roosma, Maria, Matem.-loodusteaduskonna a s j a a j a j a . Mäe 33, k. 5. Roots, Elmar, dr. med. vet. (Viin), loomatervishoiu ja piimahügieeni korraline professor, prorektor (administratiivasjad). Tallinna 20, k. 1, tel. 19-58. Rootsi, Nikolai, dr. agr., taimekasvatuse korraline professor, Raadimõis, tel. 1-68. Rootsmäe, Taavet, cand. math., astronoomia ja astrofüüsika korraline professor. Botaanika 22, k. 1. 12 Isiklik koosseis 1938. C XXI.,^ Rosenberg, Amalie, II Haavakliiniku a s j a a j a j a . Tähe 45, k. 4. Rosenstein, Elsa, mag. sc. nat., Geoloogia-kabineti a j . abijõud. Rüütli 21, k. 7. Rosenthal, Edith, Ülikooli Raamatukogu vanem kantseleiametnik. Täht- vere 27, k. 8. Rubel, Peeter, mag. agr., agraarpoliitika ja ühistegevuse adjunktprof es- sori kt. K. A. Hermanni 8, tel. 2-54. Rudrauf, Lucien, dr. (Paris), prantsuse keele, kirjanduse ja kultuuri pro- fessor (Prantsuse Valitsuse poolt ülevalpeetaval õppekohal). Tiigi 58, k. 2. Rulli, Ants, drnd. med., II Haavakliiniku noorem assistent. II Haavakliinik. Ruubel, Alma, mag. math., Matemaatika- ja Mehaanika-instituudi vanem assistent. Tiigi 44, k. 4. Ruus, Cerelius, Väikeloomakasvatuse Katsejaama vanema assistendi kt. Raadimõis. Rõigas, Peeter, Metsakasvatuse-kabineti noorema assistendi kt. Kastani 135, k. 1. Rägo, Gerhard, cand. math., mehaanika ja rakendusmatemaatika korra- line professor, Matemaatika-loodusteaduskonna dekaan. Tallinna 63, k. 2, tel. 19-65. Rägo, Natalie, mag. chem., Füüsikalise Keemia Laboratooriumi vanem assistent. Tallinna 63, k. 2. Ränk, Gustav, mag. phil., õppeülesandetäitja. Tuule 1. Ränk, Richard, a j . abijõud rahvusvahelise õiguse alal. Räägo, Richard, Riigikohtu prokurör, õppeülesandetäitja. K. A. Hermanni 7, tel. 77. Rünk, Ott, Matemaatika- ja Mehaanika-instituudi a j . abijõud. Kalda 16, k. 5. Saaremäe, Johannes, Taimebioloogia Katsejaama noorema assistendi kt. Raadimõis. Saareste, Andrus, dr. phil., eesti keele korraline professor. K. A. Her- manni 16, tel. 12-56. Saareste, Ernst, dr. med., kõrva-, nina- ja kurguhaiguste korraline pro- fessor, Arstiteaduskonna dekaan. Riia 39, tel. 7-46. Salasoo, Hugo, dr. pharm., farmatseutilise keemia dotsent. Tallinn, Sot- siaalministeerium, Tervishoiu- ja Hoolekandetalitus. Salumaa, Elmar, mag. theol., õppeülesandetäitja. Kesk 34, k. 7. Salve, Viktor, Rektori kantselei sekretäri kt. Lepiku 14, k. 3. Samuel, Voldemar, Ülikooli Õppe- ja Katsemetskonna a s j a a j a j a . Järv- selg, Ahja . Saral, Karl, dr. med. vet., Loomaarstiteaduskonna üld-, eri- ja operatiiv- kirurgia korraline professor. Vene 22, tel. 3-19. Sarv, Jaan, dr. phil. nat., matemaatika (geomeetria) korraline professor. K. A. Hermanni 3, k. 1. Sauks, Feliks, a j . abijõud majandusajaloo alal. Savisaar, Juhan, II Sisehaigustekliiniku a j . abijõud. Kesk Kaar 37, k. 3. Schlossmann, Karl, dr. med., Eesti Teaduste Akadeemia President, bakte- rioloogia korraline professor. Kloostri 2, tel. 6-73. Schmiedehelm, Marta, mag. phil., Arheoloogia-kabineti a j . konservaator- assistent. Pargi 4, k. 2. Isiklik koosseis 1938. 13 Schreinert, Kurt, dr. phil. (Berliin), saksa keele lektor. J. Hurda 8, k. 2. Seeberg, Lilly, Ülikooli Raamatukogu sekretär-arveametnik. Tähe 6, k. 3. Seesemann, Otto Emil, mag. theol. (v. s. j.), dr. phil. (Leipzig), dr. theol. h. c. (Erlangen), prof. emer., Uue Testamendi usuteaduse dotsent. Tallinna 55, k. 2. Semper, Johannes, mag. phil., õppeülesandetäitja. Veski 65, k. 3. Sepp, Erika, II Sisehaigustekliiniku a s j a a j a j a . Aia 8, k. 3. Sepp, Hendrik, dr. phil., Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti ja naaber- maade ajaloo adjunktprofessor. Tiigi 58, k. 2. Sibul, Ilo, dr. med., füsioloogia ja füsioloogilise keemia dotsent, Füsioloo- gia-instituudi vanem assistent. Kastani 21, k. 11. Siim, August, mag. pharm., Farmatseutilise Keemia Instituudi vanem assistent. Taara puiestee 16, k. 2. Siirde, Elmar, Kõrva-Nina-Kurgukliiniku a j . abijõud. J. Kuperjanovi 56, k. 1. Silberstein, Leopold, dr. phil. (Berliin), tšehhi keele ja kultuuri lektor (Tšehhoslovakkia Valitsuse poolt ülevalpeetaval õppekohal). Sild, Olaf, mag. theol. (v. s. j.), dr. theol. h. c. (Riia), ajaloolise usutea- duse korraline professor. Kindral Põdra 10, tel. 7-48. Sildnik, August, cand. hist., Eesti ja naabermaade ajaloo dotsent. Veski 11, k. 2. Silivask, Ülo, Patoloogia-instituudi a j . abijõud. Meltsiveski 47, k. 4. Silvester, Helga, arst, Hambapolikliiniku a j . abijõud. Rüütli 14, k. 1. Simberg, Paul, Tähetorni laborant-tehnik. Näituse 1, k. 4. Sinka, Roobert, dr. med., pediaatria dotsent. Ülikooli 28, tel. 89. Slatinski, Nikolai, ehitusinsener, majandusosakonna järelevalve inse- ner. Tiigi 16, k. 2. Soekõrv, Emil, arst, II Haavakliiniku noorem assistent. II Haavakliinik. Soerd, Hilja, Ülikooli Apteegi juhata ja abi. Kivi 6, k. 2. Sokka, August, Ülikooli majandusosakonna sekretär. Kastani 95, k. 3. Sokka, Karl, Rektori kantselei sekretär-arhivaar. Narva 139, k. 3. Sommer, Lydia, Naistekliiniku vanem ämmaemand. Naistekliinik. Stamm, Johannes, dr. pharm., farmakognoosia korraline professor. Näi- tuse 5, k. 2. Suits, Aino, mag. phil. (Helsingi), soome keele lektor. Vallikraavi 14, telef. 6-82. Suits, Gustav, mag. phil. (Helsingi), dr phil. h. c. (Upsala), Eesti Tea- duste Akademia liige, eesti ja üldise kirjanduse korraline professor. Vallikraavi 14, tel. 6-82. Sultson, Harald, arh., Ülikooli majandusosakonna abijõud. Juhan Liivi 1. Sutter, Hugo, mag. agr., Taimekasvatuse-kabineti noorem assistent. Narva 120, k. 3. Suurküla, Jüri, dr. med., Silmakliiniku noorem assistent. Silmakliinik. Sõrra, Johannes, dr. med., II Haavakliiniku vanem assistent. II Haava- kliinik. Säga, Ernst, drnd. med., Naistekliiniku noorem assistent. Riia 9, tel. 11-72. Säre, Rudolf, drnd. med. vet., õpetatud sepp. Taagepera, Karl, loomaarst, hobusekasvatuse, eksterjööri j a rakendus- õpetuse adjunktprofessor. Päeva 9, k. 1. 14 Isiklik koosseis 1938. C XXI.g Taimre, Sinaida, mag. bot., Taimefüsioloogia Laboratooriumi vanem assis- tent. J. Hurda 1, k. 2. Talli, Leida, Farmakoloogia-instituudi a j . abijõud. Lootuse 29, k. 2. Talussaar, Karl, Raadimõisa valitseja. Raadimõis. Tamm, Ann, Filosoofiateaduskonna Seminari Raamatukogu korraldaja- assistent. K. A. Hermanni 2, k. 3. Tamm, Arkadi, dr. med., Naistekliiniku noorem assistent. Naistekliinik. Tamm, Heinrich, mag. chem. techn., Anorgaanilise Keemia Laboratooriumi vanem assistent. Kooli 30, k. 4. Tamm, Otto, Loomaarstiteaduskonna Sisehaigustekliiniku a j . abijõud. Tammekann, August, mag. geogr., dr. phil. (Helsingi), geograafia korra- line professor. Fr. R. Kreutzwaldi 6, tel. 5-85. Tarvel, Peeter, cand. hist., üldise ajaloo (uus aeg) korraline professor. Päeva 3, k. 2, tel. 17-07. Taul, Jaak, dr. theol., süstemaatilise usuteaduse dotsent. Puiestee 72, tel. 7-01. Tehver, Julius, dr. med. vet., Loomaarstiteaduskonna histoloogia ja emb- rüoloogia erakorraline professor. Vene 22, k. 3, tel. 13-79. Teiss, Liidia, dr. phil. nat., Histoloogia, Embrüoloogia ja Võrdleva Ana- toomia Instituudi vanem assistent. Taara puiestee 13, k. 1. Thomson, Paul William, dr. rer. nat. (Riia), geoloogia dotsent. Tallinn, Lembitu 8, k. 3. Tiganik, Leonhard, dr. phil. nat., orgaanilise keemia adjunktprofessor. Tiigi 39, tel. 4-46. Tiisik, Sergei, Õigusteaduskonna a s j a a j a j a . Gustav Adolfi 70, k. 2. Tiitso, Maks, dr. med., õppeülesandetäitja. Eha 35, k. 3. Tillmann, Harri, loomaarst, Loomaarstiteaduskonna Haavakliiniku noorem assistent. Tallinna 2, k. 25. Timmer, Ellen, arst, Kõrva-Nina-Kurgukliiniku abiassistent. Kastani 21, k. 10. Tjutrjumov, Igor, tsiviilõiguse ja protsessi dotsent, prof. emer. Tomberg, Johannes, loomaarst, Loomaarstiteaduskonna sünnitusabi j a silmahaiguste adjunktprofessor. Jaama 30, k. 4. Tomingas, Alma, dr. pharm., farmakognoosia dotsent, Farmakognoosia- instituudi vanem assistent. Tiigi 19, k. 3. Tomson, Karl, Ülikooli majandusosakonna remonttööde kümnik. Juhan Liivi 7. Toomse, Mihkel, mag. phil., õppeülesandetäitja. Vabriku 10. Tootson, Eduard, Füsioloogia-instituudi a j . abijõud. Näituse 4. Torgreen, Harri, Füüsika-instituudi a j . abijõud. Tähtvere 17, k. 2. Tormet, Att, Kohtuliku arstiteaduse instituudi a j . abijõud. Ülikooli 4, k. 4. Traksmaa, August, kolonel, K. S. dipl., Riigikaitselise Õpetuse Instituudi juhataja. Tähtvere 20, k. 1, tel. 15-97. Treial, Karl, drnd. med., Sisehaiguste Polikliiniku vanem assistent. Gustav Adolfi 15, k. 6. Tönisberg, Georgi, Fütopatoloogia Katsejaama abiassistent (väljaspool koosseisu). Peetri 59. Tõnisson, Jaan, dr. jur. h. c., ühistegevuse professor (Eesti Ühistegelise Liidu poolt ülevalpeetaval õppetoolil). Tööstuse 7, tel. 1. C XXI.3 Isiklik koosseis 1938. 15 &< Uibo, Arkadi, Patoloogia-instituudi a j . abijõud. Lepiku 6, k. 3. Uluots, Jüri, dr. jur. h. c. (Szeged), Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eestimaa õiguse ajaloo korraline professor, õpeta ja 12, tel. 10-84. Urbel, Ida, õppeülesandetäitja. Kastani 32, k. 2. Uudelt, Jaan, dr. med., oftalmoloogia korraline professor. Kindral Põdra 8, k. 3. Uuspuu, Villem, magnd. theol., Usuteadusi. Arheoloogilise Kabineti raa- matukogu korraldaja. Herne 12, k. 3. Vaabel, Juhan, dr. jur., finantsõiguse erakorraline professor. Nõmme, Mängu 4. Vadi, Voldemar, dr. med., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. Pargi 6, tel. 7-62. Vaga, August, mag. zool., Taimemorfoloogia ja Süstemaatika Laboratoo- riumi vanem assistent. Lai 38, k. 10. Vaga, Voldemar, mag. phil., Kunstiajaloo-kabineti abijõud. Lai 38, k. 10. Vaganay, Léon Jules, dipl. ét sup. cl. (Paris) , õppeülesandetäitja. K. A. Hermanni 5. Vaikna, Oskar, arst, II Sisehaigustekliiniku vanema assistendi kt. Riia 35, k. 4. Vainer, Leonid, arst, I Haavakliiniku noorem assistent. I Haavakliinik. Väides, Albert, dr. med., üldise patoloogia ja patoloogilise anatoomia kor- raline professor. Päeva 1, k. 1, tel. 13-68. Valk, Laur, arst, I Sisehaigustekliiniku noorem assistent. Veski 28, k. 1. Valk, Verner, mag. rer. oec., õppeülesandetäitja. Tööstuse 13-a, k. 3. Vallaste, Luutsia, mag. phil., Raamatukogu valvur. K. A. Hermanni 6, k. 1. Varamaa, Valentin, Õigusteadusliku Seminari raamatukogu a j . abijõud. Kitsas 9, k. 3. Varik, Jaak, õppeülesandetäitja. Vasar, Juhan, dr. phil., majandusajaloo korraline professor. Gustav Adolfi 74, tel. 16-96. Vau, Elmar, dr. med. vet., koduloomade anatoomia adjunktprofessor. Kalmistu 31, k. 8. Veermets, Kaarel, dr. rer. for., metsakasustuse erakorraline professor. Väike Kaar 28. Veiderpass, Nikolai, dr. pharm., galeenilise farmaatsia j a apteegi retsep- tuuri erakorraline professor. Elva 11, k. 2. Veinberg, Ernst, dr. med., anatoomia korraline professor. Tiigi 31, k. 6. Veiss, Roberto, dr. litt., dr. jur., itaalia keele j a kirjanduse lektor (Itaalia Valitsuse poolt ülevalpeetaval õppekohal). Veldeman, Eduard, Ülikooli majandusdirektor. Gustav Adolfi 63, k. 2, tel. 17-30. Vellika, Edgar, arst, Lastekliiniku noorem assistent. Lastekliinik. Vellner, August, dipl. ins., hüdroloogia dotsent. Tallinn, Põllutööminis- teerium. Veitmann, Karl, cand. rer. poi. et rer. comm., Ülikooli Raamatukogu raa- matukogu-hoidja. Tiigi 52, k. 4. Vesk, Heinrich, Meteoroloogia-observatooriumi Tallinna abijaama vaat- leja, Tallinn, Lasnamägi, Valge 1, tel. 305-85. 16 Veski, Johannes Voldemar, dr. phil. h. c., õppeülesandetäitja. Vabriku 5, k. 4, tel. 2-81. Vestre, Leo, loomaarst, Loomaarstiteaduskonna Haavakliiniku vanema assistendi kt. Vene 24, k. 4. Vihalem, Paul, mag. jur., õppeülesandetäitja. Viidik, Roman, dr. med. vet. (Viin), õppeülesandetäitja. Kloostri 4. Vigel, Eduard, Ülikooli Raamatukogu raamatukogu-hoidja. Vabriku 10, k. 4. Vilhelmson, Berta, Vaimu- ja Närvihaiguste Kliiniku a j . abijõud. Tal- linna 48. Vilhelmson, Konstantin, cand. phil. (Peterburi), klassilise, eriti ladina filo- loogia adjunktprofessori kt. Kastani 31, k. 1. Vilip, Johann, dr. phil. nat., eksperimentaalse füüsika korraline professor. Kastani 9, k. 2. Viljak, Helju, õppeülesandetäitja. Taara puiestee 7. Villems, Alfred, Raadimõisa abivalitseja. Raadimõis. Vilpert, Arno, mag. chem., Mullateaduse ja Agrikultuurkeemia Kabineti a j . abijõud. Tiigi 44, k. 3. Volke, Ernst, Majanduspoliitika-seminari abijõud. Fr. R. Kreutzwaldi 14, k. 2, tel. 13-14. Voogas, Boris, san.-kapten, õppeülesandetäitja. Tallinn, Rüütli 14. Voll, Udo, Ülikooli õppe- ja katsemetskonna abimetsaülem. Järvselg. Vooremaa, Ilmar, drnd. med., II Haavakliiniku vanem assistent. II Haa- vakliinik. Vooremaa, Salme, drnd. med., Silmakliiniku vanem assistent. II Haava- kliinik. Võrk, Enn, Ülikooli muusikaõpetaja. Mäe 33, tel. 7-58. Wieseigren, Greta, mag. phil., täidab a j . rootsi keele lektori kohuseid. K. A. Hermanni 6, tel. 17-12. Wieseigren, Per Väinö, dr. phil. (Lund), rootsi keele ja kirjanduse profes- sor (Rootsi Valitsuse poolt ülevalpeetaval õppetoolil). K. A. Her- manni 6, tel. 17-12. Õpik, Armin, dr. phil. nat., geoloogia ja paleontoloogia korraline profes- sor. K. A. Hermanni 14, k. 1. Õpik, Ernst, dr. phil. nat., Eesti Teaduste Akadeemia liige, astronoom- observaator. Fr. R. Kreutzwaldi 18, k. 1. Üprus, Voldemar, drnd. med., Närvikliiniku noorem assistent. Närvi- kliinik. Õunap, Richard, kriminalistika õpetaja. Tiigi 10, k. 1. Yllö, Leonid, agr., Kultuurtehnika ja Geodeesia Kabineti noorema assis- tendi kt. Tööstuse 13-a, k. 4. Zlaff, Schmuel, drnd. med., Närvikliiniku noorem assistent. Kalevi 20,, tel. 12-06. II. Teaduslikud stipendiaadid Boursiers. N» Perekonna- ja eesnimi Eriala Asukoht ning teaduslik aste a) Kodumaal õppivad teadus l ikud stipendiaadid : Ülikooli summade arve l . 1 A s p e l , A l e k s a n d e r , m a g . phil. Romaani f i lo loo- g i a 2 K a n g r o , B e r n h a r d , m a g . phil. Eest i j a üldine T a r t u , T ä h e 96, i k i r j a n d u s k. 3 3 T õ n i s s o n , Ilmar, m a g . phil. | F i l o s o o f i a T a r t u , T ö ö s - tuse 7 4 Tuulse , Armim, m a g . phil. I K u n s t i a j a l u g u T a r t u , Aia 62, k. 4 5 Vihalem, Paul, m a g . jur . H a l d u s õ i g u s j a - p r o t s e s s Haridusministeeriumi ja Tal l inna l inna arvel. Jaan Poska nimeline stipendium (Asutava Kogu määrus 10. dets. 1920. a.): 6 V a r a m a a , Valent in, õ igus t . lõp. cum l a u d e R a h v u s v a h e - line õ i g u s Jüri Viimsi nimeline stipendium (Tallinna linna volikogu otsus 4. veebr. 1921. a.): 7 Pulk, Jaan, õ igus t , lõp. cum laude H a l d u s õ i g u s j a [Tallinn, Söö- - p r o t s e s s rensi 6, k. 2 Tallinna linna stipendium Tartu ülikooli 300-da aastapäeva puhul: 8 Laasi , Ha.ns, matem.-loodust, lõp. cum laude G e o g r a a f i a b ) Välismaal õppivad teadusl ikud st ipendiaadid : 9 Aul, Johann, dr. phil. nat. A n t r o p o l o o g i a ! Zürichis 10 Kannukene, Robert , m a g . theol. V õ r d l e v usundi- Hol landis t e a d u s 11 N u r m e k u n d , Pent, m a g . phil. Romaani f i lo loo- Par i i s i s g ia 12 Ronimois, Hans, m a g . rer. oec. Polit, ö k o n o o m i a London, WC 1, 18, j a s t a t i s t i k a Brunswick Square 13 S a n d u r , H a r j o , m e t s a o s a k o n n a lõpetanud B o t a a n i k a Kœbenhavn, Kobma- gergadeß7/69sal.3. Pens. Ingerslev. 18 Isiklik koosseis 1938. n° Perekonna- ja eesnimi Eriala ning teaduslik aste Diploomitud edasiõppi jad : 1 Annus, Arnold, õ igust , lõp. cum l a u d e j H a l d u s õ i g u s j a | - p r o t s e s s 2 Aret, Aul i s , m a g . phil. j P e d a g o o g i k a 3 Eiso, V o l d e m a r , õ igust , lõp. cum laude I H a l d u s õ i g u s j a | - p r o t s e s s 4 Kuks, P a a v o , õ igus t , lõp. cum laude î T s iv i i l õ i g u s 5 Kulpa, Rudol f , m a g . phil . F i l o s o o f i a 6 Köstner, Endel, õ igus t , lõp. cum laude K r i m i n a a l õ i g u s 7 L a u g a s t e , E d u a r d , m a g . phil. R a h v a l u u l e 8 Looring, A l e k s a n d e r , õ igus t , lõp. cum laude E e s t i m a a õigusei a j a l u g u 9 Mark, Lemmit, m a g . pihil. Üldine ajai lugu 10 Mägi , Johannes, õ igus t , lõp. cum laude H a l d u s õ i g u s j a - p r o t s e s s 11 Mii rk, Ants , õ igus t , lõp. cum laude K r i m i n a a l õ i g u s 12 O i s s a r , E d g a r , m a g . pliil., dr. phil. ( Gü t - P e d a g o o g i k a t i n g e n ) 13 P a a b o , Illis, õ igus t , lõp. cum laude R a h v u s v a h e l i n e õ i g u s 14 Paul, V l a d i m i r , m a j a n d u s t , lõp. cum laude Teoreet ik poliitik ökonoomia 15 Pulk, Jaan, õ igus t , lõp. cum laude H a l d u s õ i g u s j a - p r o t s e s s 16 P ä s s , Elmar, m a g . phil. Eesti- j a v õ r d l e v r a h v a l u u l e 17 Rammul, Alber t , õ igus t , lõp. cum laude K a u b a n d u s - õ i g u s j a - p r o t s . 18 Randalu, Hillar, õ igus t , lõp. cum laude K r i m i n a a l õ i g u s j a - p r o t s e s s 19 Rebane, Hugo, m a g . pliil. Eesti- j a n a a b e r - m a a d e a j a l u g u 20 Reinhold, T e o d o r , õ igus t , lõp. cum lande T s i v i i l õ i g u s 21 Ränk, Richard, õ igust , lõp. cum laude R a h v u s v a h e l i n e õ i g u s 22 Sooni, Arnold, ma,g. pliil. Ees t i- j a naaber- m a a d e a j a l u g u 23 Sooale, Hermann, õ igus t , lõp. cum laiule K r i m i n a a l õ i g u s C XXI.3 Isiklik koosseis 1938. 19 Perekonna- ja eesnimi ning teaduslik aste Eriala Asukoht 2 4 T a l v i k , E d g a r , õ igust , lõp. cum laude R i i g i õ i g u s 2 5 Taul i , Val ter , m a g . phil. Eest i keel Tal l inn, K a u p - mehe 5, k. 3 2 6 T e d e r , Lembit , m a g . theol. A j a l o o l i n e usu- Tal l inn, Koidu t e a d u s 63, k. 10 27 Ti ive l , J a a n , õ igus t . lõp. cum laude F i n a n t s õ i g u s T a r t u , Kastani 81 2 8 T õ n i s s o n , Heldur, õ igus t , lõp. cutn laude K a u b a n d u s - T a r t u , T ö ö s - õ i g u s tuse 7 2 9 Uuspuu, Vil lem, usut . lõp. A j a l o o l i n e u s u - t e a d u s 3 0 V a i g o , A u g u s t , õ igus t , lõp. cum laude H a l d u s õ i g u s j a - p r o t s e s s 31 V õ õ b u s , Ar tur , m a g . theol. A j a l o o l i n e usu- T a r t u , P a u l u s e t e a d u s k o g u d u s e m a j a • • III. Üliõpilaskonna juhatus ja ülikooli juures registreeritud organisatsioonid. Direction du corps des étudiants, organisations et associations universitaires. Tartu Üliõpilaskonna juhatus : Üliõpi laskonna k u r a a t o r : J a a k s o n , Hermann, p r o f . Ül iõpi laskonna k u r a a t o r i a b i : L a a s , A l e k s a n d e r , p r o f . E s i m e e s : Erich J ü r g e n s o n . I a b i e s i m e e s : Juhan L a i k o j a . S e k r e t ä r : Heikki L e e s m e n t . I a b i s e k r e t ä r : A r v o L a i n v e e. II a b i s e k r e t ä r : S a l m e L a a t s . L a e k u r : Rudolf T r o o s t . A b i l a e k u r : Nikolai S u l g . 20 Isiklik koosseis 1938. C XXI..•,> Organisatsioonid : N° N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t 1 A k a d e e m i l i n e A j a l o o 19. a p r . 1922, te- E s i m e e s : Aia 19 Sel ts g e v u s e a l g u s : p r o f . P. T a r v e l 19. a p r . 1 9 2 0 2 A k a d e e m i l i n e A n g l o - 24. märts i l P r e s i d e n t : lektor H. G u s t a v A d o l f i Eest i Ühing 1931 C. C. H a r r i s 14, k. 3 3 A k a d e e m i l i n e Ars t i tea- 7. apr . 1 9 2 2 E s i m e e s : dots . F. Lepp N ä i t u s e 2 d u s e Se l t s 4 A k a d e e m i l i n e Eest i- l taa- 31. märts i l 1936 E s i m e e s : p r o f . E. Ein Ü l i õ p i l a s m a j a lia Ühing 5 A k a d e e m i l i n e Eesti-P'oo- 27. okt. 1 9 3 3 E s i m e e s : Ü l i õ p i l a s m a j a la Ühing p r o f . J. Uluots 6 A k a d e e m i l i n e E m a k e e l e 19. mail 1 9 2 0 E s i m e e s : Rüütli 24, III Selts p r o f . A. S a a r e s t e k o r d 7 A k a d e e m i l i n e E s p e r a n t o - 29. nov. 1922 E s i m e e s : Ü l i õ p i l a s m a j a klubi s tud. jur . E. J a a n s o n 8 A k a d e e m i l i n e Fi losoofi- 3. nov. 1922 E s i m e e s : Lai 36, P s ü h h o - line Sel ts p r o f . K. Ramul loog ia lab. 9 A k a d e e m i l i n e Hõimu- 22. okt. 1 9 2 0 E s i m e e s : V . U u s p u u Ü l i õ p i l a s m a j a klubi 10 A k a d e e m i l i n e Keemia- 9. m ä r t s . 1 9 2 3 E s i m e e s : Ülikool, Kee- se l t s p r o f . A. P a r i s mia-inst . 11 A k a d e e m i l i n e K i r i a n d u s - 21 . m ä r t s . 1924 E s i m e e s : Aia 19 ü h i n g p r o f . G. Sui t s 12 A k a d e e m i l i n e Klass i l ise 26. m ä r t s . 1 9 3 5 E s i m e e s : Ülik. peahoo- Kultuuri Ühing p r o f . P. Halis te ne, K l a s s . muinas t . insti- tuut 13 A k a d e e m i l i n e Kultuuri- ia 17. dets . 1937 K i r j a n d u s k l u b i 14 A k a d e e m i l i n e Kõne- ia 29. dets. 1937 E s i m e e s : V a i d l u s k u n s t i Klubi J. Si i tam 15 A k a d e e m i l i n e Looma- 10. m ä r t s . 1922i E s i m e e s : L o o m a a r s t i t e a - a r s t i t e a d u s l i k Sel ts prof . K. S a r a l d u s k . r u u m e s V e n e 2 2 16 A k a d e e m i l i n e M a j a n d u s - 14. dets . 1 9 2 3 E s i m e e s : Ü l i õ p i l a s m a j a t e a d u s e Selts prof , E. Kant 17 A k a d e e m i l i n e M a t e m a a - 23. veebr . 1 9 2 6 E s i m e e s : G u s t a v A d o l f i 12 tika Sel ts prof . H. J a a k s o n 18 Akadeemi l ine Maleklubi 7. nov. 1 9 2 4 — E s i m e e s : J. Roots Ü l i õ p i l a s m a j a 3. juunini 1932 23. nov. 1937 19 A k a d e e m i l i n e M e e s k o o r 17. apr . 1 9 2 5 E s i m e e s : H. P ä r n o Ü l i õ p i l a s m a j a 20 A k a d e e m i l i n e Metsase l t s 10. veebr . 1922 E s i m e e s : Aia 4 6 p r o f . O. Daniel C XXI.., Isiklik koosseis 1938. 21 No N i m e t u s Registreeri tud J u h a t u s A s u k o h t Esimees : 21 Akadeemiline Orientaal- 3. dets. 1935 prof . U. M a s i n g Ülikooli Raa- seks Esimees : matukogu 22 Akadeemiline Pedagoo- 30. mail 1930 prof. A. Koort Eksp. psüh. ja g ika Selts ped. lab. Lai 36 2 3 Akadeemiline P õ h j a m a a - 17. dets. 1937 Es imees : stud. rer. J. Kuper janovi de Kultuuri Harras tus- nat. E. Varep 17 ühin.g 24 Akadeemiline Põlluma- 3. dets. 1920 Es imees : Peeter Põllu 5, jandusl ik Selts prof. P. Kõpp tel. 9-37 2 5 Akadeemiline Rahvaluule 20. nov. 1925 Es imees : Aia 42 Selts prof . W . Anderson 26 Akadeemil ine Rahvuskul- 29. dets. 1937 tuuriline Klubi 2 7 Akadeemiline Riigitea- 17. dets. 1937 duslik Klubi 2 8 Akadeemil ine Rohutea- 28. nov. 1924 Es imees : prof . N. Vei- Rüütli 2 duse Selts d e r p a s s 2 9 Akadeemil ine Rootsi- 15. dets. 1931 Es imees : prof. P. V. K. A. Her- Eesti Selts W i e s e l g r e n manni 6 3 0 Akadeemiline Juudi A j a - 24. sept. 1920 Es imees : stud. agr . jAleksandri 27 ! loo ja Ki r janduse Selts M. Sverdlov j 31 j Akadeemil ine Skautide 8. dets. 1922 j Es imees : stud. jur. jNäituse 9, k. 4 | Selts U. Jürman ; 3 2 {Akadeemiline Tennise- 28. maii 1931 Es imees : iGustav Adolf i 12 ! klubi prof. G. R ä g o Ma.tem.-instituut 3 3 ,[ Akadeemil ine Usutead- 19. apr. 1921 Es imees : Peeter Põllu 2 laste Selts prof . O. Sild 34 Akadeemil ine Ühing Juu- 4. nov. 1932 Es imees : stud. med. Riia 12, k. 2 diteaduse õppimiseks vet. P. Spungin I „ Š a t a l " 3 5 Akadeemil ine Ühiskonna- 17. dets. 1937 E s i m e e s : stud. jur. Kompanii 1, k. 5 teaduste Klubi A. Looring 3 6 Akadeemil ine Ühistege- j 21. veebr, 1922 Es imees : F. Malm Gildi 8 vuse Selts 3 7 Akadeemil ine Ülemaaline 1 9. märts . 1934 E s i m e e s : stud. phil. Ül iõpi lasmaja Eesti Noorsoo Ühendus J. Sõster 3 8 Eesti Akadeemil ine Spor- 25. apr. 1922 Es imees : A. Reisner Ül iõpi lasmaja diklubi 39 Eesti Korporats ioonide 7. apr. 1922 E s i m e e s : stud. jur. Gust .-Adolf i 6 8 ! Liit A. Morin 4 0 Eesti Kristlik Üliõpilas- j 19. apr. 1921 Es imees : stud. theol. Ül iõpi lasmaja ühing i H. Põld 41 Eesti Üliõpilasseltside ! 19. veebr. 1937 Es imees : stud. jur. H.'Filosoofi 31 Liit Mark. j 22 Isiklik koosseis 1938. C X X I . 3 No N i m e t u s Registreeritud J u h a t u A s u k o h t 42 Eesti Üliõpilaste Kars- 21. veebr. 1921 Juhata ja : stud. med. Gustav Adolf i kusühendus A. Trull 18, tel. 4-04 43 Juudi Soost Üliõpilaste 19. mail 1920 Esimees: stud. med. Aleksandri 49 Kassa vet. P. Spungin 44 Kristlik Üliõpilaste Liit 29 mail 1925 Esimees: stud. theol. Üliõpilasmaja H. Niiler 45 Loodusuuri jate Selts Tar- 30. mail 1930 Esimees: prof. H. Aia 46 tu Ülikooli juures Kaho 46 Tartu ÜHõpilassegakoor 17. nov. 1922 Esimees: arst K. Üliõpilasmaja Kõrge 47 Uskliküliõpilaste Ühing ! 8 . jaan. 1934 Esimees: stud. med. Gustav Adolfi 18 T. Koikamägi 48 Usuteaduse Üliõpilaste 27. okt. 1920 Esimees: stud. theol. Val l ikraavi 16 Selts J. Girard Soucanton 49 Õigusteaduse Selts Tar- 8. veebr. 1924 Esimees: Õigusteadusk. tu Ülikooli juures muud. prof. A. Piip dekanaat 28. mail 1935 50 Õpetatud Eesti Selts 1. apr. 1930 Esimees: Aia 46 prof. H Moora Üliõpilaskonvendid : 51 „Korp! Amicitia", nais- 21. nov. 1924 Esinaine stud. rer. Aia 8, ik. 9, tel. üliõpilaskonvent; välis- oec. M. Mölder 9-83 märk: müts ja lint j ( värv ides : helelilla- I tumeroheline-kuld) | 52 ;„Bal t i Saksa Naisüliõpi- 19. veebr. 1923 Juhata ja : stud. phil. Ülikooli 32 laste Ühing" j i D. Thomasov i 53 „Ba l ton ia" , väl i smärk: ; 3. dets. 1920 Esimees: stud. med. Lille 16, tel. 9-76 müts ja lint (värv ides : | V. Hausen must-sinine-punane) j ] 54 j „ Ü . S. Concordia", välis- j 23. märts 1923 'Esimees: stud. phil. J. Kuperjanovi märk: kolmevärviline | i J. Sõster 17, k. 1, tel. lint ja müts (rukki!il 1- 14-13 ! sin.-kuld.'kollane-must) 55 „Eesti Naisüliõpilaste 14. nov. 1919 Juhata ja : stud. phil. Riia 35, tel. 8-85 Sel ts" J. Pal las j 56 „Eesti Naisüliõpilaste 3. dets. 1937 Juhata ja : stud. phil. Ülikooli 64, k. 3 Ühing" L. T a k k 57 „Eesti Üliõpilaste Sel ts" 19. mail 1920 Esimees: stud. math. Vil jandi 1, tel. A. Tanimäe 1 - 0 6 5 8 ! „ E e s t i Üliõpilaste Ühing 3. dets. 1937 Esimees: stud. med. Val l ikraavi 24, i EÜÜ" V. Lubja k. 1 C XXI.g Isiklik koosseis 1938. 23 M» N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s A s u k o h t 5 9 | „ E s t o n i a " , v ä l i s m ä r k : 27 . mai l 1920 E s i m e e s : s tud. phil. V a l l i k r a a v i 9 j müts j a lint ( v ä r v i d e s : H. B r e s i n s k y j rohel ine-violet t-valge) 6 0 ;„Korp! Fil iae P a t r i a e " , 27. okt . 1920 E s i m e e s : s tud. phil . Gildi 1, tel. 8 - 8 3 i maisül iõpi laskonvent, L. V a h t r a v ä l i s m ä r k : m ü t s j a lint ! ( v ä r v i d e s : v a l g e - p u n a - ! ne-rohel ine) 61 j „ K o r p ! F r a t e r n i t a s Aca- 19. ma i l 1920 E s i m e e s : s tud . med. V e s k i 25, tel. ! d e m i c a " , v ä l i s m ä r k : E. B e r e n d s o n 9 - 8 0 | m ü t s j a lint ( v ä r v i d e s : ! v io let t-s inine-valge) 6 2 „ K o r p ! F r a t e r n i t a s Aeter- 7. mai l 1926 E s i m e e s : s tud. rer. F i losoof i 14 ! n a " , v ä l i s m ä r k : müts ja mere. G. W i n o g r a d o v i lint ( v ä r v i d e s : must- I v a l g e - o r a n ž ) 6 3 ; „ K o r p ! F r a t e r n i t a s Esti- 19. mai l 1920 E s i m e e s : s tud. jur, Aia 54, tel. 3 - 4 6 c a " , v ä l i s m ä r k : müts ja J. L a i k o j a lint ( v ä r v i d e s : sinine- r o h e l i n e - v a l g e ) 64 „ K o r p ! F r a t e r n i t a s Livi- 5. de t s . 1 9 1 9 E s i m e e s : s tud. jur . G u s t a v - A d o l f i ; e n s i s " , v ä l i s m ä r k : müts J. Koort 68, tel. 4 - 7 6 j a lint ( v ä r v i d e s : vio- let t-rohel ine-valge) 6 5 „ C o r p ! F r a t e r n i t a s Sla- 2. veebr . 1923 E s i m e e s : s tud. jur . Ülikooli 66, k. 1, v i a " , v ä l i s m ä r k : müts A. P r o h o r o v tel. 7 - 2 6 j a lint ( v ä r v i d e s : pu- n a n e - v a l g e - k u l d ) 6 6 „ K o r p ! Fra te rn i ta s T a r - 27. mä r t s i l 1 9 2 9 E s i m e e s : s tud. med. Kompani i 1, k. 2, ; t u e n s i s " , v ä l i s m ä r k : vet. J. Kunts tel. 11-03 1 müts j a lint ( v ä r v i d e s : roheline-va^Ige-violett) 6 7 „ E . N . Ü. S. I l m a t a r " , 19. mail 1920 J u h a t a j a : s tud. theol. Loss i 15 na i s i i l iõp i laskonvent E. Gnadenteich 6 8 „ K o r p ! India" , naisiili- 7. märts i l 1924 E s i n a i n e : s tud. med. Loss i 9, tel. 4-12 õp i la skonvent , vä l i s- L. E e n p a l u m ä r k : m ü t s j a lint ( v ä r v i d e s : k irs ipruun- v a l g e - r o h e l i n e ) 69 „ H a s m o n a e a " , välis- 5. okt. 1 9 2 3 E s i m e e s : s tud . phil. Kalevi 18, k. 2, m ä r k : m ü t s j a lint M. L a z e r s tel. 2-82 ( v ä r v i d e s : helesinine- k u l d - v a l g e ) 70 „Ü. S. L i i v i k a " 21. veebr . 1921 E s i m e e s : s tud. j u r . J, S u u r t u r g 9, tel. R e b a n e 9 - 8 2 24 Isiklik koosseis 1938. Ns N i m e t u s Registreeritud J u h a t u s 71 „ K o r p ! L i m u v i a " , väl is- 27. okt. 1922 E s i m e e s : s tud. phil m ä r k : müts j a lint j A. L i e b m a n i s ( v ä r v i d e s : tumesinine- v a l g e - k u l d ) 72 „ L i v o n i a " , v ä l i s m ä r k : 27. mail 1920 E s i m e e s : s tud. med. müts ( v ä r v i d e s : rohe- E. Z e d d e l m a n n l ine-punane-va lge) ja lint ( v ä r v i d e s : punane- rohe l ine-va lge) 73 „Eest i Meesül iõpi las te 3. dets 1 9 3 7 E s i m e e s : s tud. med Ühing Ü m e r a " , väl i s- 1 V. V i l j a s o o m ä r k : müts j a lint ( v ä r v i d e s : m u s t j a s - s in i n e - v a î ge - rohe l ine ) 74 „ N e o b a l t i a " , v ä l i s m ä r k : 27 . mail 1 9 2 0 ( E s i m e e s : s tud. med. müts j a lint ( v ä r v i d e s : G. S i e g e r s i n i n e - v a l g e - o r a n ž ) 75 „ E . Ü. S. P õ h j a l a " 11. nov. 1 9 2 0 E s i m e e s : s tud. phil. A. N u r k 76 „Ü. S. R a i m l a " 22. sept . 1922 E s i m e e s : s tud. math. R. M ä g i 77 „ K o r p ! Reve l ia " , vä l i s- 6. dets . 1 9 2 0 E s i m e e s : s tud. a g r . m ä r k : müts j a lint A. J a a k s o n ( v ä r v i d e s : roheline- m u s t - v a l g e ) 78 , ,Korp! R o t a l i a " , väl is- 23. mail 1 9 2 4 E s i m e e s : s tud. oec, m ä r k : müts j a lint H. S u u r s ö ö t ( v ä r v i d e s : s inine-must- roheline) 79 „ K o r p ! S a k a l a " , väl i s- 5. dets . 1919 E s i m e e s : s tud. math. m ä r k : müts j a lint E. J ü r g e n s o n ( v ä r v i d e s : sinine-vio- l e t t - v a l g e ) 80 „ K o r p ! U g a l a " , väl is- 5. dets . 1 9 1 9 E s i m e e s : s tud. j u r . O. m ä r k : müts j a lint K a j a r i ( v ä r v i d e s : must-s inine- v a l g e ) 81 „ E . Ü. S. V e l j e s t o " 13. okt. 1 9 2 0 E s i m e e s : s tud. phil. L. Kulbin 82 „ V e n e Üliõpi laste S e l t s " 3. nov. 1920 E s i m e e s : s tud. j u r . N, T i t o v 83 „ K o r p o r a t s i o o n V i r o n i a " , 13. okt. 1 9 2 0 E s i m e e s : s tud. rer. v ä l i s m ä r k : müts j a lint oec. E. A r r o ( v ä r v i d e s : viölett-rnust- v a l g e ) 84 „Eest i Üliõpi laste Selts 22. okt. 1 9 2 0 E s i m e e s : s tud. med Ü h e n d u s " V. T a m m e m ä g i IV. Tartu ülikooli audoktorid Liste des docteurs honoris causa Usuteaduse alal (dr. theol. h. c.) 1. A n d r e a e, Tor Julius Efraim, Upsala Ülikooli entsüklo- peedilise usuteaduse professor 30. 6. 321 ) 2 , E i s e n , Mattias Johannes (f 6. VIII 1934), Tartu Ülikooli rahvaluule professor emer 1.12. 32. 3 J o n s s o n, Magnüs, Islandi ülikooli uue testamendi ja kirikuajaloo professor 30. 6. 32. 4. R o s e n q v i s t , Georg Olof, Turu Rootsi ülikooli (Âbo Akademi) tegeliku usuteaduse professor 30. 6. 32. 5. S ö d e r b i o m, Nathan (f 12. VII 1931), Rootsi pea- piiskop, Upsala ülikooli prokantsler 1.12. 28. Õigusteaduse alal (dr. jur. h. c.) 6 B r o t h e r u s , Karl Robert, Helsingi ülikooli üldise riigi- õiguse professor 30. 6. 32. 7. G u s t a v A d o l f , Rootsi kroonprints 30. 6.32. 8. K o p p e l , Heinrich, Tartu Eesti ülikooli endine rektor, professor emer., eripatoloogia, diagnostika ja teraapia dotsent 1.12. 28 9 L a i d o n e r , Johann, vabadussõjaaegne vägede ülem- juhataja 1.12. 28. 10. M o š c i c k i, Ignacy, Poola Vabariigi President, Varssavi ülikooli professor 6. 8. 30. 11. P a r t s , Kaarel, Riigikohtu esimees 30. 6. 32. 12, P ä t s , Konstantin, E. Päästekomitee liige, end. peaminis- ter, minister, riigivanem ; Vabariigi President . . . . 1.12. 28. 13. R e i, August, Asutava Kogu esimees, end. riigivanem, minister 30. 6. 32. 14. S i m p s o n , James Young (t mai 1934), Edinburghs New College'i loodusteaduse professor 30. 6. 32. 15. S t r a n d m a n n , Otto, endine peaminister, minister ja riigivanem 1.12. 28. 16. T e e m a n t , Jaan, endine riigivanem 30. 6. 32. i ) Kuupäevad rea lõpus tähendavad promotsiooni või diplomi väljaandmise päeva. 26 Isiklik koosseis 1938. C XXI. 3 17. T u l e n h e i m o , Antti Agaton, Helsingi ülikooli krimi- naalõiguse professor 1.12.29. 18. T õ n i s s o n , Jaan, end. peaminister, minister ja riigi- vanem 1.12. 28. Majandusteaduse alal (dr. rer. oec. h. c.) 19. B i m a n i s, Martin, Riia ülikooli rektor, vesivarustuse, kanalisatsiooni ja linnaheakorra professor 30. 6. 32. 20. B o n s d o r f f , Väinö Voldemar, Helsingi Soome Kauban- dusülikooli rektor ning keemia ja kaubateaduse professor 30. 6. 32. 21. C s e k e y, Stephan v., Szegedi ülikooli poliitika (üldise riigiõpetuse), end. Tartu ülikooli administratiivõiguse professor 30. 6. 32. 22. G o 11, Herbert S., Y. M. C. A. peasekretär Eestis, Massa- chusettsi tehnol. inst. esindaja ülikooli 300-a. asut. päeval 30. 6. 32. 23. S c h a c k, Herbert, Königsbergi Kaubandusülikooli rek- tor ja poliitilise ökonoomia professor 30.6.32. 24. V i b a e k Marius, (t 26. I 38), Kopenhaageni Kauban- dusülikooli direktor ja kaubandusajaloo professor . . . 30. 6. 32. Arstiteaduse alal (dr. med. h. c.) 25. A f a n a s j e v, Vjätscheslav, Voroneži ülikooli patoloo- gilise anatoomia prof. emer., veneaegse Tartu ülikooli arstiteaduskonna dekaan 1.12. 32. 26. K r y n s k i , Leon, Varssavi ülikooli oper. kirurgia ja topograafilise anatoomia professor 30. 6. 32. 27. L i 1 j e s t r a n d, Göran, Stokholmi Kuningl. Kaarli arsti- tead. kirurg, inst. farmakodünaamika ja farmakognoosia professor . 30.6.32. 28. M a r t i n , Louis, Pasteuri inst. abidirektor ja seroteraapia osakonna juhataja Pariisis 30. 6. 32. 29. M e y e r , Hans Horst, Viini ülikooli farmakoloogia prof. emer 1. 12. 32. 30. P a v l o v , Ivan (t 27. II 36), Venemaa Teaduste Aka- deemia liige ja füsioloogia instituudi juhataja . . . . 7.11. 24. 31. S z y m a n s k i, Julius, Poola Vabariigi Senati marssal, Vilno ülikooli silmahaiguste professor 1.12. 28. 32. T i g e r s t e d t, Robert (t 2. XII 23), Helsingi ülikooli füsioloogia professor 20. 2. 23. Filosoofiateaduskonna alal (dr. phil. h. c.) 33. B a u d o u i n d e C o u r t e n a y , Johann, Varssavi üli- kooli indoeuroopa keeleteaduse professor i 3. 20. 34. B e g o u e n, Henry Napoléon, Toulouse'i ülikooli arheo- loogia professor 30. 6. 32. 35. B e r g m a n , Johan, Stokholmi, end. Tartu, ülikooli ladina keele professor . 30.6.32. C X X I . , Isiklik koosseis 1938. 36. B o s c h o t, Adolphe, Institut de France, Académie des Beaux-Arts, vaba akadeemik 30. 6. 32. 37. C u r m a n, Sigurd, Rootsi riigiantikvaar Stokholmis . . 30. 6. 32. 38. H ô m a n, Balint, Ungari haridusminister 1.12. 36. 39. H ü n e r s o n , Jaan, end. haridusminister 30. 6. 32. 40. H a u s e r, Henri, Pariisi ülikooli (Sorbonne'i) majandus- ajaloo professor 30. 6. 32. 41. K a l l a s , Oskar, end. Eesti Vabariigi Saadik Londonis . 1.12. 29. 42. K1 e b e 1 s b e r g, krahv Kuno, Ungari haridusminister (t 12. X 32) 8.5.30, 43. K o s k e n n i e m i , Veikko Antero, Turu soome ülik. üld- ja soome kirjand, professor 1.12. 29. 44. K r o h n, Kaarle, Helsingi ülikooli rahvaluule professor, Suomen Kirjallisuuden Seura esimees (t 19. VII 33) . . 24. 3. 23. 45. K õ p p, Johan, end. Tartu ülikooli rektor, tegeliku usu- teaduse professor 9.11. 34. 46. L a g e r c r a n t z , Carl Otto, Upsala ülikooli kreeka keele ja kirj. professor 30. 6. 32. 47. L a i k m a a , Ants, maalikunstnik 1.12.29. 48. L u n d s t r ö m, Karl Joh. Vilhelm, Göteborg'i ülikooli vanade keelte professor 30. 6. 32. 49. M a r t n a , Mihkel (t 23. V 34), kultuuri- ja poliitika- tegelane 1.12. 30. 50. M a z o n, André, Collège de France'i slaavi keelte ja kirjanduse professor 30.6.32. 51. N i e l s e n , Konrad, Oslo Kuningl. Fredrik'i ülik. soome- ugri keelte professor 30. 6. 32, 52. P e d e r s e n , Holger, Kopenhaageni ülik. võrdleva keele- teaduse professor 30. 6. 32. 53. P õ l d , Peeter (f 1. IX 30), Tartu ülikooli kuraator, pedagoogika professor 20. 5. 27. 54. R a u d , Kristjan, maalikunstnik 1.12. 35. 55. R e d d a w a y , William Fiddian, Cambridge'i ülikooli (Inglismaal) professor 30.6.32. 56. S e t ä 1 ä, Emil Nestor, Turu Soome ülikooli kantsler, Soome-ugri Seltsi esimees (t 8. II 35) 1. 2. 24. 57. S p r e n k - L ä t e , Aleksander, helilooja 12.1. 35. 58. T a 11 g r e n, Aarne Michael, Helsingi, end. Tartu ülikooli arheoloogia professor 30. 6. 32. 59. T e n t e 1 i s, August, Latvija ülik. üldise ajaloo professor 1.12. 29. 60. T r o n c h o n , Henri, Strasbourg^ ülikooli võrdleva kir- jandusteaduse professor 30. 6. 32. 61. W a 1 b e r g, Frans Gustaf Emanuel, Lund'i Kuningl. Kaarli ülikooli romaani keelte professor . . . . . . 30. 6. 32. 62. V e s k i , Johannes Voldemar, Tartu ülik. eesti keele lektor 1.12. 33. 63. V i l d e , Eduard, kirjanik (t 26. XII 33) 1.12.29. 64. V o c h t, Henri de, Louvain'i ülik. inglise keele professor 30. 6. 32. 65. Z d z i e c h o v s k i, Marjan ( t X 38), Vilno Stefan Bâthory ülikooli endine rektor ja kirjandusteaduse aupro- fessor, Vilno Ida-Euroopa Instituudi professor . . . . 7. 2. 33. 28 Isiklik koosseis 1938. C XXI.0 Mat.-loodusteaduste alal (dr. phil. nat. h. c.) 66 B i r c h - H i r s c h f e l d , Arthur, Königsbergi Albertus'e ülikooli silmahaiguste professor ja s/a rektor . . . . 30. 6. 32. 67. B o r o w i c z, Wilhelm, Lvovi polütehnikumi auruturbii- nide ehituse professor 30. 6. 32. 68. C e p i n s k i s , Vicent, Kaunas'e ülikooli rektor, füüsika ja keemia professor 30. 6. 32. 69. D r y g a l s k i , Erich v., Baieri Ludwig-Maximiliani üli- kooli geograafia professor Münchenis 30. 6. 32. 70, De G e e r, Gérard, Kuningl. Rootsi Teaduste Akadeemia liige, prof 30. 6. 32. 71. G r a n ö, Johannes Gabriel, Turu Soome ülikooli geograa- fia professor ja rektor, end Tartu ülik. geogr. professor 30. 6. 32. 72 H j e 1 m m a n, Alexander Leonhard, Helsingi Tehnika üli- kooli kujutava ja projektiivse geom. professor . . . . 30. 6. 32. 73, M:c K e e, Ralph, Columbia ülik. keemilise tehnol. prof. 30. 6. 32. 74, R y d z e w s k i , Bronislav, Vilno ülikooli geoloogia prof. 30. 6. 32. 75, S i e r p i n s k i , Wazlaw, Varssavi ülik. matemaatika prof. 30. 6. 32. 76, T h u g u t t , Stanislav, Varssavi ülikooli miner. ja petrogr. professor 1.12.29. 77. S m i t h W o o d w a r d , Arthur, Londoni Royal Society liige geoloogia alal, Paleontographical Soe. sekretär . . 30. 6. 32. Loomaarstiteaduste alal (dr. med. vet. h. c.) 78. G u t m a n n , Voldemar, Tartu ülik. veterinaarkirurgia prof. emer. (f 31. III 33) 1.12.28. 79. K 1 i m m e r, Martin, Leipzigi ülikooli veterinaarhügieeni, piimanduse, taudide ja toitmisõpetuse professor . . . . 1.12. 32. 80. S k r j a b i n , Konstantin, Moskva riiki, veter. inst. parasitoloogia ja nakkushaiguste professor 1.12. 32. 81. K ü n d s i n , Ludvig, Riia ülikooli loomaarstiteaduskonna anatoomia ja histoloogia professor, end. Tartu looma- arstiinstituudi direktor 1. 2. 33. Põllumajandusteaduste alal (dr. agr. h. c.) 82. B e r g , krahv Friedrich (f 22. III 38), põllumajandus- tegelane 1.12. 29. V. üliõpilased. Étudiants et étudiantes. •o T3 % Sündi- 3 G C mise O . Sündi- 3̂ % mise Nimi, rahvus ja C/Î Nimi, rahvus ja t/3 cs "cO -o r i ikkondsus E *Ta O .ii r i ikkondsus o CO J* E 14037 Annok, Elsa 0 8 Ta 34 ar 14190 Aru, A r n o l d 07 V e 34 Õ 13344 |Annovi t sch, Erich 13 Na 3 3 õ 14554 A r u k s a a r , Heinrich 14 T a 34 ml 13032 A n n u k , B r u n o 13 Tt 33 m 13593 A r u k ü l a , H u g o 96 Tl 34 õ 15966 A n n u k a , Erv in 15 Vi 37 ml 8721;Arus, J u h a n 07 VI 27| m 15105iAnnus, A n t o n 14 Na 35 m 16784 A s m a n n , Asta 19 Tt 38 m 15713 |Annus, Endel 15 Ta 36 f 12163 Aspe, A r n o l d 07 Pr 32 õ 12635 A n n u s , O s k a r 10 T a 32 õ 15003 Aspe, Elly 15 Pr 3 5 m 1 3 7 2 8 A n n u s , Valent in 12 V e 34 f 17126 Assmus, Va l ter , s E 20 Tt 38' f 9201 Anso, Hans 10 Pä 28 õ 14226 A s s o n , Helmut, s E 15 V e 34 m 11726 |Anso, Linda 14 Pä 31 f 12471 Aste, O l a v 11 Sa 32 õ 11367 Anso, Renata 12 Vr 31 ar 15058 A s t m ä e , Hele 10 Tt 35 m 11938 Ant, E d g a r 12 Tl 31 m 4 9 4 9 Atlas, Lev, j E 02! V e 23 ml 14844 Ant, Herbert 0 8 Tl 35 õ 14633 Auksi , Jüri 12 VI 35 õ 14845 Ant, Leida 11 Tl 35 õ 12860 Aulas , O s k a r 12 Tl 33 ar 1957 Ant, Mart in 01 VI 21 P 16937 Aulik, V o l d e m a r 0 5 Ha 38 õ 3 0 3 3 Antik, Richard 01 Ta 22 f 15493 Aun, Karl 14 Ta 36 õ 1 4 9 4 6 Anton, Alber t 15 Tl 35 m 14045:Aun, Silla 16 Vi 34 ar 14829 Anton, Elmar 13 Ta 35 õ 14312 A u n a s t e , Randar 15 Tl 34 m 16072 Anton, Erns t 16 Tl 37 õ 12522 Aus , V o l d e m a r 12 Vi 32 a 16641 Anton, H e l g a 20 Ha 38 f 12980 A u s t a , Ludmil la 15; Tt 33 m 1 6 0 0 0 Anton, Liis 15 Tt 37 P 13020 Auster, E g o n 07 Ta 3 3 õ 12389 Anton, Val ter 10 Ta 32 õ 12160 A v a l d , Bor i s 12 V e 32 m 15424 A n t o n o v , Valent ina, veE 18 Tt 36 ar 12884 A v a r a , J u h a n 11 V õ 33 u 5 6 9 3 A n t s k o (Ansko), 16692 A v a r m a a , O v i d 20 Tt 38 õ Ludmil la 0 3 V e 24 m 15031 A v a s a l u , Rudolf 15 Ss 35! u 1 6 3 4 4 Antson, E v g e n i 76 Pä 37 õ 15311 A v e k u k k , Rudolph 14 H p 36 m 1 2 9 4 0 Antsov , O l g a 15 V õ 33 ml 13727 Avik, E d g a r 13 Vi 34 õ 15811 A r a k , Dolores 18 Tt 36 õ 15934 A v i k o , Herta 17 V e 37 p 1 6 9 3 5 Ardla, Hillar 15 Tt 38 õ 15386 Av iksoo, Ellen 16 Na 36 m 9 7 4 4 A r d v e , Linda 0 5 Vi 28 f 10197 jHach, E v g e n i , v e E 10 Tt 29 pm 1 4 1 2 8 A r e n d , A g n e s 16 V d 34 õ 16015 Bakin, Viktor, v e E 15 Tl 37 1 16424 A r e n g , Endel 19 Jä 37 õ 16378 Bakler , L y d i a 17 Ta 37 ar 16304 A r e n g u , Aino 20 Tl 37 f 15444;Baum, J a k o b 13 Pr 36 m 15057 Arens, Ilmar 12 Pä 35 õ 16653 B a u m a n n , Leo 14 Tt 3 8 ml 14732 Arens, Ilo 14 Tt 35 pm 9 4 7 9 Beck, Rudolf , s E 02' Tt 28 a 15758 Arens, Olev 16 Tt 36 õ 16212 Beck, Val ter 13 Tt 37 õ 12584 Ärike, Karl 0 8 Ta 32 pm 16200 Beek, V l a d i m i r 18 V e 3 7 õ 13579 Armolik, H u g o 97 V õ 34 õ 13409 B e e r m a n n , Elmar , sE 12 V e 3 3 a 16654 Armolik, N e e m e 19 Ta 38 P 10935 Bei l inson, Ilja, j E 09 V e \30 õ 10619 Arnover , E v a l d 11 Tl 30 õ 15078 Beltscl . ikov, Rafai l , j E 17 Tt 3 5 m 15626 Aronson, A n d r e s 16 Tt 36 a 13732 B e r e n d s e n , Endel 12 Jä 34 õ 1 2 2 4 9 Arpo, Lembi t 11 Sa 32 1 14086 B e r e n d s o n , Ervin, s E 14 V e 34 a 16126!Arro, Endel 16 Pä 37 a 15209 Berg, M a g d a 15 V e 35 ar 13609 Arro, Karl 10 Pr 34 õ 15985 B e r g , Paula 18 VI 37 P 1 3 7 2 9 Arro, Karl 14 Ti 34 õ 16544 Berg, Robert, s E 18 V e 3 7 f C XXI. Isiklik koosseis 1938. 31 "O Sündi- *a *3 c Sündi- *5 oc o ? g Nimi, rahvus ja mise <75 % Nimi, rahvus ja mise 'w. t/) V-' riikkondsus •O « •a b/) A £ C3 riikkondsus s C3 Jaä £ H S CC •SJ £ E- 13347 H e r g a u k , Hara ld 14 Tl 3 3 m 16647 Hurt, Marta 18 Tt 38 1 15981 Herrn, T a s o 13 Tl 37 P 16007 H ä m ä l a i n e n , A n n a 13133 H e r m a n n , Karl 15 T t 3 3 m v e E 18 V e 37 m 13103 H e r o d e s , H e i n r i c h 13 Tl 3 3 m 16426 H ä n n i , A u g u s t 13 Lä 37 õ 14951 Hersov, Erna 16 Ta 35 ar 17081 H ä r m a , Erich 14 Ha 38 õ 14223 Hesse, Herbert , s E 13 J ä 34 u 16482 Härma, F e r d i n a n d 10 V õ 37 õ 13445 Hiidna, Eerik 12 Tl 3 3 õ 15473 Härma, H e d v i g 17 Ha 36 m 12361 Hiielo, Ants 13 Vr 32 a 16466 Härma, V a l d u r 17 Na 37 al 12375 Hiir, Valter 13 Tt 32 õ 16724 H ä r m a n n , L a i n e 19 Tt 38 m 8 6 6 3 H i m m a , H a n s 08 Vr 27 m 13601 H ä r m a t a r e , G e o r g 11 Tl 34 õ 16038 H i m m a , # O s v a l d 13 Tt 37 pm 6679)Höhne, J o h a n n 0 6 V õ 25 ar 16332 Himmelhoch, Ruven, 12391 H ü n e r s o n , Su la 15 Tt 32 õ j E 19 Tt 37 m 14640 H ü n e r s o n , Vi rge 18 T t 35 a 15562 H i n d o v , B r u n o 16 Ve 36 õ 10546 Hü t t e r , E r i ch 07 Ta 30 õ 17149 Hindr ikson, H e l g a 19 Tt 38 m 17204 H y p p ö l a , Ka le rvo , 6543 H i n n o v , A u g u s t 0 3 J ä 25 m s o S o 14 So 3 8 p 16756 Hinr ikson (Hendrik- 14772 I b r u s , Ralf 16 Tl 3 5 õ son), Ilmar 20 Pä 3 8 1 17096 Ihla, Elsa 19 Lä 38 m 13827 Hinrikus, Elmar 13 Tl 34 m 10517 Ihr, Harald 10 Tl 30 m 13740 Hinr ikus, Heinrich 14 Tl 34 ar 14022 Iidna, E l m a r 13 Tt 34 õ 9834 Hint, Artur 06 Ta 29 pm 15317 lir, Herbert 13 Tl 36 m 15615 Hint, Debora 16 Vr 36 f 15831 Iismaa, O s k a r 16 Jä 36 a 15646 Hint, H a r r y 14 So 36 a 15374 Ikonnikov, Mihail, v e E 14 V e 36 m 15560 Hion, M a g d a 18 Pä 36 m 16939 Ilisson, A k s e l 18 VI 3 8 õ 15725 Hirmo, Erna 11 Ta 36 ar 16695 lital, G e o r g 17 Tt 3 8 õ 15801 Hirsch, Va lent ine, s E 18 V e 36 a 17135 Ilus, E lmar 0 5 VI 38 õ 11159 H i r s c h b e r g , Scholem, 14589 Ilves, A i n o 16 V e 3 5 õ jLt 13 Lt 30 õ 17029 Ilves, A l f r e d 12 Ta 3 8 pm 13597 Hir schmann, Kaiman, 15688 Ilves, H e r m a n 15 V e 36 a jLt 15 V e 34 f 13081 Ilves, M a i m u 14 Tt 3 3 õ 15735 H i r v o j a , Rinaldo-Ri- 14028 Imelik, Boris 16 Tt 34 ar naldini 11 Na 3 6 m 8 3 1 9 Inari, P ä r j a 9 8 V õ 26 m 14876 Hoersche lmann, Hans, 4 4 6 0 Inglist, Juta 0 5 Jä 2 3 f s E 18 Pä 35 f 17203 Inkilä, Aul i s , s o S o 14 So 3 8 f 16065 H o e r s c h e l m a n n , Volf- 17040 Inno, H a n s 16 VI 3 8 m g a n g , s E 19 Pä 37 u 12455 lob, J a a n 10 Jä 32 õ 15977 H o f f m a n n , B a r b a r a , sE 18 Tl 3 7 ml 15377 Irv, Er ika 07 Tt 3 6 m 14692 H o f f m a n n , Diter, s E 17 So 35 a 16815 Isak, F a n n y 20 Pr 3 8 f 13263 H o f f m a n n , Rita, s E 16 V e 33 f 15866 Issak, Fr iedr ich 15 V e 36 m 13933 Holzinger, Paul, sE 15 V e 34 a 15957 Ivanov,- E v g e n i , v e E 16 V e 37 pm 17095 Hoog, J o h a n n e s 19 V g 38 m 15378 J a a k s , Linda 16 Tl 36 m 16661 Horn, Adolf 19 Tl 38 ml 15393 J a a k s o n , Adolf 13 Ta 36 P 13459 Hubel, Erik 14 Rk 33 õ 16801 J a a k s o n , A l e k s a n d e r 20 V e 3 8 õ 16418 Hubel, Paul 13 Ta 3 7 õ 16366 J a a k s o n , E v a l d 13 Ta 37 m 15956 Huik, Heldur 16 Tt 37 m 6464 J a a k s o n , J u h a n 03 VI 25 m C XXI.g Isiklik koosseis 1938. 35 • êî Sündi- ~5 c o Sündi- •a g o 3 c ? mise mise . o Nimi, rahvus ja •J* C/3 % 3 Nimi, rahvus ja C/3 CC riikkondsus " u-) CO Cö JaS G H 14575 Jaakson, Martha 09 VI 35 Õ 16495 Johannson, Helvi 18 Tt 37 Õ 14835 Jaama, Karl 06 Ta 35 m 10451 Johanson, Elmar 10 Ta 29 Õ 14282 Jaanberg, Voldemar 11 Rk 34 m 15990 Johanson, Elsi 16 VI 37 P 5906 Jaaniste, Klara 02 Lä 24 P 14700 Johanson, Leonoore 17 V e 35 Õ 16787 Jaaniste, Vä ino 19 Pä 38 m 1908 Johanson, Theodor 86 Võ 19 õ 15501 Jaanisto, Paul 17 Tt 36 P 13974 Jonasse, Elmar 13 V e 34 õ 14027 Jaanson, Hil ja 14 Pl 34 õ 12461 Joosti, Jolanda 12 Tl 32 m 12306 Jaanson, Jaan 93 VI 32 õ 15843 Judeikin, Fruma, jE 11 Lt 36 õ 7671 Jaaska, Johannes 04 Võ 26 õ 15446 Jugandi , A u g u s t 99 Võ 36 m 16456 Jacobsohn, Asta 18 Hp 37 ar 15736 Juhandi , V a n d a 18 Tl 36 u 12801 Jakö, Geza, u n g Ung 12 ung 33 m 12345 Juhani, A u g u s t 95 VI 32 õ 16030 Jakobsen, H u g o 19 Tl 37 f 15835 Juhani, Leida 14 Tl 36 Õ 13341 Jakobson, Elmar 11 Va 33 f 14929 Juhans , Ilmar 15 V e 35 a 13954 Jakobson, Vanda 14 Tt 34 a 15024 Juhanson, Alixa 17 Am 35 f 12871 Ja la ja s , Erich 12 Vi 33 õ 8473 Juhanson, Krist jan 04 Pä 27 õ 16500 Jalak, A u g u s t 19 VI 37 m 15445 J u h a n s o n , Maria 13 Pä 36 m 13194 Ja lakas , Hans 13 VI 33 a 15009 Juhar i , Juta 16 Ha 35 ar 15107 Ja lakas , Ilse 10 Vi 35 f,ak 16420 J u h k e n s o n , Roland 18 Tl 37 õ 16427 Jalakas, Paul 15 Sa 37 8 14653 Juhvelt , H u g o 11 Pd 35 õ 15106 Ja lakas , Rudolf 14 Lä 35 m 16995 J u n g , Luule 20 Vd 38 f 12834 Ja l la jas , Nikolai 13 V e 33 õ 12966 Junkur, Eduard 15 Lt 33 õ 14812 Jalviste, Heiti 15 Ta 35 ar 9 4 3 3 Just (Juus), Helgi 11 Tt 28 f 17071 Jams, Hilja 19 VI 38 f 17058 Juurak, Ilmar 16 VI 38 pm i0158 |Janni, A u g u s t 95 Ta 29 u 16289 Juur ik, Anis 19 VI 37 u 16679 Jannus, Arnold 19 V e 38 a 15647 Juur ikas , Al ice 16 Jä 36 m 8724jJansen, Anatoli 06 V g 27 1 16914 Juurikas, Arno 20 Tl 38 m I l 3 8 7 J a n s e n , L u d v i g 12 Ve 31 ml 16480 Juurup, Hans 15 VI 37 m.afc 14258 Janson, Peeter 16 Ve 34 ar 16079 Juuse , Evald 0 3 Vi 37 õ 116C0jJanson, Vi lhelm 13 Tt 31 õ 8745 Jõekal las , E d g a r 09 Tl 27 õ 15148 Jartsev, Irina 18 Tl 35 f 14361 Jõevere, Liis 13 Võ 34 f [6813 |Jaska, Konstantin 18 Tt 38 õ 16123 J õ g a r , Elmar 11 Tl 37 a 1311 l i Jasman, A v r o m , jE 15 Tt 33 f 11764 J õ g e v a , Henno 11 V õ 31 m 13112 Jasman, Schmerl, jE 15 Tt 33 f 13484 Jõgi , Grigori 14 V õ 33 1 8893 Jauker , Frank, sE 09 Ta 27 a 13411 Järv, Linda 09 V õ 33 ar 6646lJauram, Paul, sE 16 V e 38 ml 15208 J ä r v e k ü l g , J o h a n n e s 06 VI * 35 ar 6286 Jens, Roland 17 Tl 37 P 15915 Järvel , Enn 14 Ta 36 f,ak 6788 Jeret, Berta 19 V e 38 m 16381 Järvelo, Eduard 11 Ve 37 m 6428Jer le t , Erich 17 Tl 37 õ 16584 J ä r v e s o o , Karl 11 Pä 33 P 0001 Jervan, Aita 10 Tl 29 ar 16538 Järv ing, Elmet 18 Lä 37 m 1399 Jervan, Helmi 0 9 Tl 31 ar 13367 Järv i s , Hans 11 Ta 33 P 7123;Jervan, Joachim 20 Tl 38 ml 16940 Järvis te, Arnold 19 Lä 38 õ 5480 Joassoone, Riho 13 V e 36 u 16484 Jürgen, Arnold 14 Ha 37 õ 6 2 9 5 J o h a n i , Si lva 18 VI 37 f 16941 J ü r g e n s , Arkadi 19 Rk 38 õ 4277 Johannson, Aino 16 Va 34 õ 16135 J ürgens , E l i sabe th , sE 18 Ve 37 ar 6334 J o h a n n s o n , F r e d , sE 18 Lä 37 m 10190 J ü r g e n s , E l m a r 10 Pä 29 P 36 Isiklik koosseis 1938. C XXI.3 . *7 Sündi- s *c0 0 Sündi- *co % Nimi, rahvus ja mise JA ? 0 'v— 1 . V=tS % mise Nimi, rahvus ja Vh JA vt ca CC i : riikkondsus JZ £ •a W "O <ÖJOv 0 CO. riikkondsus "Ö u> w 3 "co fcuO A B TD cö riikkondsus B CO S c § o E a> H CO JX E- 15610 Kama, R a i m u n d 18 V e 36 Õ 1423 Kase, J a a n 9 9 VI 22 P 3 9 8 Kamal, Karl 90 Ha 20 m 4 3 5 0 Kase laan, Marta 0 3 Vi 2 3 ml 16325 K a m p m a n n , Valent in 15 Pr 37 m 16309 K a s e m e t s , Hi l ja 16 Tl 37 õ 1 2 3 9 0 Kana, E d g a r 12 V e 32 õ 14044 Kasemetsa , J o h a n n e s 0 8 Tl 34 ml 16894 K a n g o r (Kangro), 13126 Kaseoru, Leo 13 VI 3 3 ar A l e k s a n d e r 14 V õ 3 8 1 14484 K a s e p u u , El i sabeth 0 6 V r 34 õ 7922 K a n g r o , A u g u s t 0 8 Tt 26 ml 16204 Kasesa lu, Linda 10 Tt 37 m 14240 Kangro, H a n s 07 V e 34 õ 14296 Kask, A l e k s a n d e r 13 Sa 34 l,ak 10979 K a n g r o , Kris t jaan 10 Tt 30 õ 15251 Kask, Al f red 13 Pä 35 õ 9 4 7 6 Kangro, V a l d e k o 0 9 Tt 28 m 2 2 1 4 Kask, A r n o l d 01 V a 21 õ 14090 K a n g r o , Vi l l iba ld 14 Tt 34 m 12823 Kask, A u g u s t 0 8 Ta 33 õ 14581 K a n g u r , Arnold 0 6 Pr 35 õ 10124 Kask, Ellen 0 8 Tl 29 ar 16310 Kann, T a m a r a 18 Tl 37 õ 15913 Kask, Hara ld 16 Ha 36 P 15896 Kannel , A l f r e d 16 V e 36 pm 15322 Kask, K a l j o 17 Tl 36 m 11814 Kansa, Tom 13 P k 31 ar 14511 Kask, Karl 09 Ta 34 õ 16986 Kansve i , A r v e d 10 Ta 38 a 8951 Kask, Ralf 0 9 Pä 27 õ 16943 K a p p , Heino 17 VI 38 õ 13325 Kask, V a i g e 10 V e 33 ar 16906 Kapp, Maria 20 Hp 38 f 15833 K a s k e m a , E n d e l 13 Vi 36 õ 15955 Kapp, Viktor 18 Vi 37 pm 13644 Kast, Heinrich 14 Pr 34 m 13642 Karbus , Karl 12 Pä 34 õ 4922 Kats, Tomar, j E 05; V g 2 3 ar 14346 Kareda, Endel 14 Ta 34 m 13102 Kaudre, Vi l f r ied 09! P d 33 f 5 0 2 6 Karell, J o h a n n 77 Ha 2 3 m 16883 K a u p m e e s , A g a t e 21 Ta 3 8 ar 13637 Karepa, O s k a r 12 Tl 34 õ 15259 Kaur, O s v a l d 09 Ta 35 õ 16697 K a r g a j a , H a n s 20 Tl 38 õ 6981 Kauri, H a n s 0 6 Ta 25 ml 13591 Kari, H a n d u 0 5 J ä 34 õ 14875 Kauri, J u h a n 12 Ta 3 5 m 13789 Kari, Rein 07 Tl 34 m 13074 Kedder, A i n o 14 Tt 33 f 13508 Karien, Val ter , s E 13 V e 34 m 11485 Kedr insk i , N a d e s h d a , 13868 Kar ing, Lydia 11 Hp 36 f v e E 13 Po 31 a 16814 Karlo, Lia 19 Tt 38 f 16225 Keegla , El len 15 Nm 37 ml 11210 Karmin, Martin 07 Pä 3 0 p 13958 Keek, Arnold 10 Vi 34 m 15958 Karoles , Irina, v e E 17 V e 37 p 9 9 3 7 Keek, Peeter 10 VI 29 m 13908 Karolin, H e r m a n n 11 T v 34 u 15289 Keem, Hella 15 V õ 36 f 14130 Karp, Linda 11 Tl 34 ml 13895 Keerd, A l f r e d 15 Tl 34 m 15595 Karro, Erich 14 V g 36 õ 12804 Keerd, Jüri 80 Ta 33 ml 15883 Kars tens, Bernd, sE 18 Tl 36 a 16737 Keero, Karl 94 Ta 38 u 12253 Kartau, Hilda 10 Tt 32 f 14941 Kees, A r k a d i 10 Pä 35 õ 16067 Kartau, Karl 15 P ä 37 u 16792 Kees , H e i n o 20 VI 38 m 15732 Karu, A u g u s t 01 VI 36 õ 11838 Kees, M e l a n i a 11 Pä 31 f 15287 Karu, Hendrik 0 0 Pä 35 õ 12984 Keil, A r n o l d 13! Vi 3 3 õ 16913 Karu, Jaan 20 VI 3 8 m 8 2 6 5 Kelder, J o h a n n e s 97; VI 26 õ 16122 Karu, Kal ju la 17 Vi 37 a 16155 Kelder, T a i m o 15 Na 3 7 õ 16121 Karu, Lembi t 18 V õ 37 a 15800 Kelmann, Karin 14 Tl 36 m 13515 Ka r ü n g a , Robert 11 Tl 34 õ 16185 Kelu, Karl 16! Vi 37 m 16421 K a r u p ä ä , Vi l lu 16 Ta 37 õ 14504 Kelve, F e l i k s 10 Tl 34 õ 16791 Karusaar , A n e t e 18 V e 3 8 m 9994 K e n k m a n n , Paul, s E 09! Pä 29 u 38 Isiklik koosseis 1938. C XXI.g Sündi- -COO •0 % Sündi- 3 c0 Nimi, rahvus ja mise C/5 % Nimi, rahvus ja mise nS 3C/3 . riikkondsus "Ss bx A E -cOc riikkondsus c C ÖJO E •C3O % 0 £ 0 0> O O (V CC E E •M H i CC H 676 Kleinhoff , H e r b e r t , s £ 95 Tl 20 õ 14359 Konsa, Viktor 15 Na 34 f 17177 Kleitsmann, Ilo 19 V e 3 8 P 12495 Konsap, Otto 04! V õ 32 1 11781 Klejnot, A l e k s a n d e r , 13747 Kontson, A r n o l d 13 Pä 34 p poE 0 8 Tl 31 m 12720 Koodres, Heinrich 13 Tl 32 õ 15756 Klement, A i n o 18 Ta 36 õ 13122 Kook, Eduard, 12 Tt 3 3 ar 15248 Klement, Leo 15 V e 35 ml 15752 Kool, E l m a r 07 Ta 36 õ 11837 Klenski, Kirill, v e E 13 Tl 31 H 11343 Koolmeis ter , Friedrich 07! V a 31 õ 14584 Klet tenberg, Lembit 16 Vi 35 õ 17049 Koonik, E v a l d 01 Tt 38 m 7 6 9 5 Klever, E u g e n , sE 07 V e 26 ar 6 3 9 6 Koort, J o h a n n e s 04 Tt 25 õ 17113 Klimask, S ina ida 09 VI 38 ar 15524 Koort, Tui 14i Ps 36 f 12846 Kl imenko, Nina 12 Lä 33 õ 12561 Koost, Eva ld 12i Tl 32 õ 15182 Klompus, Valentin, j E 17 V e 35 õ 11050 Koost, Valter 08i V e 30 ar 16567 Knoch, A l e k s a n d e r , s E 19 Pr 37 ml 9 6 1 9 Koovit, H a n s 07 VI 28 õ 13626 Kobbin, Harald 11 Jä 34 õ 16991 Koppel , A l e k s a n d r a 15; Ta 38 ar 13941 Kobin, M a g d a l e n a 16 Tt 34 P 14192 Koppel , Asta 15 V e 34 a r 15791 Koch, V a l l y 16 V õ 36 a 13437 Koppel , B e n n o 10 Ta 33 a 17052 Kodres, Endla 18 VI 38 ml 16946 Koppel , Harri 18 Tt 38 õ 16886 Koel, O k e 20 Kr 38 a 15033 Koppel, H e d d a 17 Ta 3 5 ar 16160 Koemets, A l e k s a n d e r 18 Vr 37 a 17139 Koppel, Helga 21 Tt 38 m 17079 Koern, Liidia 19 Lt 38 õ 3 0 5 3 Koppel, J o h a n n e s 99 Sa 22 õ 16362 Koff, Elli 19 VI 37 f 10857 Koppel , J o h a n n e s 01 Ta 30 õ 14810 Koha, Harry 12 V e 35 m 8767 Koppel, T h e o d o r 0 8 Ta 27 a 16119 Kohandi , Elmar 11 Ta 37 a 13366 K o p p e r m a n n , Va l te r . 13 Tl 33 u 16921 Koik, Al lo 92 VI 3 8 õ 12118 Koppil , Vi l ly 0 3 Tl 32 m 16719 Koik, Juta 21 VI 38 a 15042 Kore, A i n o 16 J ä 35 P 17016 Koikson, T a m a r a 19 Pr 38 m 5 8 6 Koritz, J o h a n n 81 VI 20 ml 15492 Koinberg , Ida, roE 12 Lä 36 f 10823 Korn, Vi l l iam 11 Tt 30 m 14076 Koit (Koik), Ernst 14 Sa 34 f 17047 Kornel, K a l j o 20 Tl 3 8 õ 12938 Koit, J a k o b 06 Lä 33 f 13571 Kornel, Lidia 13 Tl 34 ar 14681 K o k a m ä g i , Taimi 15 Hn 35 a 16363 Korsen, A u g u s t 12 Ha 37 f 15841 Kokk, E d u a r d 15 V õ 36 õ 9464 Kosarv, A l e k s a n d e r 08 Va 28 pm 15597 Kokla, J u h a n 15 Tl 36 õ 15076 Kosatkin, Vass i l i , v e E 15 Tt 3 5 õ 13274 Kokla, Nikolai 12 Tl 3 3 u 12857 K o s e n k r a n i u s , Hi lma 14 Ha 3 3 ar 14734 Kolberg-Kool, Rein- 14809 Kosesson, A i n o 16 Ta 35 õ hold 11 Tt 35 a 13885 Koskel, A l e k s a n d e r 09 Ta 34 a 15568 Kolde, Niina, v e E 18 Tt 36 a 17115 Kozlov, A l e k s a n d e r , 10579 Kolk, A u g u s t 02 Sa 30 õ v e E 20 Tt 38 ml 12981 Kolk, Erich 14 Võ 3 3 u 13625 Kotkas, Helmi 12! Tl 34 ar 6375 Kolmpere, Ralf 04 Tl 25 õ 16477 Kotkas, Viktor , v e E 14 V e 37 P 15184 Kompus, A l e k s a n d e r 12 V e 35 m 2 3 2 0 Kranz, N a d e s h d a 01 Vd 21 ar 15745 Kond, V a l v e 18 V õ 36 f 1 6 1 6 1 Krast ing, Herbert , s E 1 9 ' T t 37 ar 5 5 5 0 Kondas, Gerda 05 Tt 24 õ 11826 Krause, V o l f r a m , s E 14 V õ 31 u 13638 Kongo, Erich 13 V õ 34 a 10920 Kreek, S a l m e 11 Vi 30 ml 14107 Konik, Kadri 15 Tl 34 a 17148 Kreekmann, H e l g a 18 Tl 38 ml 10710 Konni, Ülo 08 Tl 30 m 10415 Krepp, Endel 108! Ta 29 m 40 Isiklik koosseis 1938. C XXI.g Sündi- "O*3 c0 *i Sündi- •a *3 n ? Nimi, rahvus ja mise Ui J* t Nimi, rahvus ja mise 0 C/5 3 m 3 cc riikkondsus "co *a C X! E ca riikkondsus ca X! E •cOa t u o cC Ž C 4> J O ObJD) 0 aj £ O « CO E JE OJ J oä E H s ! JU H •S H 1 4 5 4 8 Olv , A i t a 12 T a 34 m 5 3 4 8 P a d i m e i s t e r , Ev i 17 R k 3 6 m 1 5 2 9 9 01vik , O s k a r 14 Vi 3 6 u 3 8 2 4 P a d u r i , Ülo 13 Tl 34 m 1 5 8 0 5 O m r i , E r n s t 12 V õ 3 6 õ 5 6 7 1 P a e , V i i l i p 12 V g 136 õ 8 I I O O 0 I 0 , A l e k s a n d e r 0 6 Tl 26 1 5 5 6 3 P a e v e r e , T a m a a r a 18! V e i36! f 10826 O o n a , Rudo l f 9 9 Ta 3 0 u 6551 P a i d r a , J u h a n 15 Ta 3 7 u 16691 O r a s m ä e , F e l i k s 19 Tl 3 8 P 4 0 3 5 P a i k r e , Jür i 15 V e 34 m 1 7 0 8 8 O r a v , A l f r e d 0 7 V g 3 8 õ 6 8 0 0 P a i k r e , L i n d a 2 0 V e 3 8 m 13519 O r a v , A r n o l d j 1 2 Tl 34 m 7 0 2 0 ! P a i s , L e o 13 V õ 3 8 m 15996 O r a v , A r v e d i 14 Ta 3 7 P 7 0 3 7 ; P a j o , E m i l 14 Lt 3 8 õ I 4 2 1 6 0 r a v , K a r i n 115 Ta 3 4 ar 8 6 5 9 P a j o , H u g o 0 7 Lä 27 ar I 5 1 3 8 l 0 r a v , Kar in jlO Rk 135 ar 5 9 4 8 ' P a j o , Rein 18 VI 37 p 1 5 9 9 3 O r g , Hel la 118 T a 37 P 6 8 3 8 P a j u , Elv i 19 Tl 3 8 m I 6 4 4 9 j 0 r g m ä e , E n d e l 16 Kr 3 7 õ 9 3 5 3 P a j u , F r a n z 0 9 V e ;28 m 13887 Orle, Ast r id 16 V e 3 4 a 5 6 7 0 P a j u r , Karl 0 9 V õ !36 õ 1 4 4 4 5 | O r m i s t e , V a d i m 16 V e 34 1 1 8 1 9 j P a j u s s o n , V a l t e r 94 Tl i 21 m I 5 9 6 0 ; 0 r r o , V i c t o r '14 V õ 37 ar 6 4 9 6 | P a l a n g o , K l a v d i a 18 Pr 37 f I 6 6 5 0 0 r u , A i n o 2 0 Tt 3 8 f 9 2 2 4 | P a l d r o k , Heit i 11 Tt 2 8 a 14967 O r u , E l f r i e d e 117 Tt 3 5 õ 6 8 3 9 ( P a l d r o k , I n g v a r 19 Kr 3 8 m 13766 O r v i s t e , Erich l i l Pä 3 4 1 1064 P a l d r o k , J u l i u s 0 6 Pä 3 0 a I 4 4 8 8 j 0 s i n , Nikola i , v e E | 1 3 P e 34 P 4 6 7 3 P a l d r o k , Jut ta 17 Tt |35 m 16561 O s o l , Hel la, l ä E 2 0 Tl 37 ak 9 5 8 3 P a l g e , M ä r t 0 4 P ä |28 õ 12957 'Oss , J o h a n n e s 0 9 Tl 3 3 ar 3 4 6 6 | P a l l a s , Irina 14 Tl |33 f i .4638;Ostrat, A l e k s e i 15 Tt 3 5 p m 6 2 6 9 | P a l l a s e , P a u l i n e 18 Tl 37 m I 5 7 7 4 j 0 s t r a t , A v o 17 Tt 3 6 õ 4 5 5 0 j P a l l i n s , L e v s , jLt 16' Lt 34 a LO 161 jOstrat, G u s t a v 12 V e 129 õ 2 3 3 7 P a l l o k , Kar l 13 Tt 32 õ ! 1 2 5 3 0 t s , E l m a r 0 6 VI 31 õ 6 9 5 5 j P a l m , A r v e d 16 Tl 3 8 õ 9 7 0 6 O t s a , A u g u s t i07 Tl 2 8 m 2 2 6 2 | P a l m , A u g u s t 0 2 Ha 21 f 6 8 1 2 O t s a , Karl '14 Tt 3 8 ar 8 3 3 5 P a l o o t s , A l m a 0 3 Pä 27 p 6 4 9 9 0 t s a s o n , M a r t a i06 H p 2 5 f 5 3 4 9 j P a l t s a r (Pal t ser) , E l s a 17! V e 136; Õ 5431 O t s m a n n , Milda 16 Ha 3 6 ml 6 0 4 0 P a l u , A r n o l d 13 T a 37 11 4 3 2 7 Ott, I lmari 0 7 VI 34 õ 5 0 9 9 P a l u , J u h a n 00' VI 2 3 m 5 6 1 8 Otti, H u g o 12 Ta 3 6 ml 5 7 5 3 P a l u , J o h a n n e s 0 2 Pä 3 6 õ 3 3 3 7 Ott i , L e m b i t 14 Tl 3 3 m 6 4 3 3 P a l u , J o h a n n e s 13 Pä :37] õ 1104 P a a b o , E l m a r 10 Ta 30 1 2 7 6 8 P a l u , S e r g e i 101 VI 33 õ 4 5 2 3 P a a b o , Illis 15 Tt 34 m 5 1 2 7 P a n g , E r v i n V õ |35 | õ 6 2 3 0 Paa l , E v a l d 0 8 Ha 3 7 m 6 4 6 3 P a n i , H e r m a n n V d 3 7 f 6 1 6 7 P a a l , L e i d a 12 Ta '37 m 2 2 5 7 P a n i , J o h a n n e s VI '321 õ 5 9 0 2 P a a l a , H u g o 0 0 P d 3 6 õ 3 0 0 P a n k , A n t o n Lä 119! õ 4 1 2 0 P a a p , J a a k 14 Ta 34 õ 9 2 7 0 P a n k s e p , P e e t e r T a 28 õ 7 3 8 4 P a a p , J a a n 0 5 V d ! 26 m 0 7 1 8 P a n o v , V a s s i l i , v e E V e 3 0 a 6 5 0 6 P a a s , A x e l 13 V õ 3 7 a 4 6 5 9 P a p p e l , H i l d a V d 3 5 ar 6034 P a a s , G e r h a r d 13 V õ 3 7 u 6 5 0 5 P a r i k , H a r r y VI 37 u 7077 P a a s , Heini 18! V õ !3 8 f 5 8 8 5 P a r i k , M a d l i VI 3 6 p 6003 P a a s j ä r v , E n d e l 18! Va 13 7 P 6 7 6 8 Par i s , J a a n V e 3 8 a r 6 1 7 0 P a d a r , P ä r j a 181 T a 13 7 i m 4671 Par i s , O l g a 16 ! V e 3 5 f 50 Isiklik koosseis 1938. C XXI.,, "O •o £ Sündi- *5 G % Sündi- -ž ! c ! % Nimi, rahvus ja mise a. O o C/5 % iä j a Nimi, rahvus ja m i s e JÄcn ri ikkondsus 0 3 ÖJO E *0 ° ri ikkondsus C3 j E "OA o TO i c js .a riikkondsus 03 *3 . ÖOi : -C E "Ota cg ca riikkondsus 03 3 b/) JS E •CoO £ s / 2 Nimi, rahvus ja mise C/3 riikkondsus C3 •0 t-.* riikkondsus "co •O W) E « CO M' O £ 0 J* H . £ CO 1 ^ H ! 12196 Tammaru, Hugo 05 VI 32 õ 11281 Tedder, Rudolf 09 Ta 31 m 13882 Tammaru, Jaan 09 Pä !34 1 17001 Teder, Evald 19 Tt 38 m 13799 Tammaru, Leonid 10 Ve 34 õ 16108Teder, Harald 10 Võ 37 õ 13576 Tammaru, Tabita 09 Tl \34 f 15535 Teder, Ilse 17 Ve 36 ! ar 16156 Tammelo, Ilmar 17 Na 137 õ 17045 Teder, Karl 17 Ta 38! u 16829 Tammemägi, Elga 14 Tt 38 m 11318 Teder, Leo 10 Va 31 [ f 15571 Tammemägi, Volde- 9295 Teder, Leonhard 06 Tt 28 õ mar 13 Võ 36 a 9108Teede, Aleksander 08 Tl 28 m 15711 Tammeorg, Johannes 19 Ta 36 ar 16281 Teekel, Ernst 17 Tl 37 m 12900 Tammeraid, Marie 03 Tl 33 u 4644 Teema, Niilo 02 VI 23 p 16969 Tammeveski, Erika 19 Hp 38 õ 16375 Teemant, Aleksander 17 Tl 37 a 13987 Tammeväli, Jeanette 15 Po 34 f 16905 Teetlaus, Valve 19 Vi 38 f 11268 Tammiko, Alfred 03j Ve 31 m 16595 Teeäär, Valeeria 19 Ve 38 P 11807 Tammisoo, Leida 10 Vd 31 ar 12082 Tehve, Vilhelm 11 Tl 32 m 15660 Tammiste, Villiam 10 Ha 36 õ 16016Tein, Endla 19 Ve 37 1 15388 Tammur, Harald 17 Ta 36 u 17180 Teilelbaum, Vigdor, jE 19 V g [38 P 16487 Tamvere, Herbert 06 Vi 37 õ 14415 Teki, August 06 Vi 34 õ 12521 Tanel, Eugen 11 Ve 32 õ 6845 Teilmann, Modeste 08 Lt 25 õ 13037 Tanilas, Harry 14 Va 33 a 15362Telmet, Juhan 16 Vd 36 m 13036 Tanilas, Otto 09 Va 33 õ 9088 Telschov, Linda 06! VI 28 ar 13980 Tanimäe, Alfred 14 Tt 34 ml 16828Tendre, Salme 19 Tt 38 m 16159 Tannbaum, Gert, sE 14 Lt 37 ar 16714 Tennman, Bengt 18 Tl 38 u 5916Tanning, Salme 04 Võ 24 f 15551 Tenno, Tõnis 07 Tt 36 u 11099 Tanton, Boris, sE 07 Ve 30 ml 16827 Tenno, Voldemar 12j Ve 38 m 11706 Tapp, Endel 12 Va 31 õ 16232 Tensing, Johannes 09 Na 37 õ 17106 Taras, Karl 19 Ta 38 m 13805 Tepp, Ernst 08; Rk 34 f 2871 Tarik, Karl 86 Ta 22 P 7676|Tepp, Heinrich 06; Pd 26 u 16315 Tarikas, Eduard 14 Võ ;37 õ 4536 Teppaks, Valentine 05 Ve 23 a 15659 Tarkpea, Eugen 15 Sa 36 õ 11796 Tepper, Elmar 10 VI 31 u 15304 Tarmisto, Vello 18 Vr 36 m 13580 Terase, Richard 12] Tl 34 õ 17093 Tarmu, Vambola 13 Pe 38 õ 11586 Terasmaa, Martin 08 Ha 31 u 16710 Tarn, Ants 09 Ha 38 õ 16970 Terras, Aleksander 20 Tl 38 õ 13703 Tartu, Arnold 10 Vi 34 õ 16637 Terras, Victor 21 VI 38 f 14944 Tarum, Mart 11 Vi 35 õ 16739 Terrepson, Lars 19 Tt 38 ml 7883 Tasak, Karl 08 Tt 26 õ 15944 Tevet, Vi l ja 19 Pä 37 P 1061 Tasane, Konstantin 00 Na 20 õ 15869 Thuberg, Ilse, sE 12 Tl 36 ar 11862 Taska, Artur 12 Ta 31 õ 12112 Tigane, Elisabeth, 11029 Tasso, lvi 98 Tl 30 ar soE 09 Ve 32 f 8578 Tasso, Robert 09 Ta 27 õ 9835 Tiideberg, Salme 06 Jä 29 ar 12898 Tasur, Mihkel 13 VI 33 õ 10258 Tiik, Leo 10 Tl 29 m 13709 Tasur, Paul 11 VI 34 m 15573 Tiivas, Dagmar 17 Rk 36 a 10044 Tattar, Maria, sE 11 Ve 29 õ 16603 Tiivas, Ethel 19 Rk 38 P 15239 Tattar, Viktor 08 Ve 35 m 11581 Tiivel Arnold 12| Va | 31] ml 15412 Tauts, Johannes 13 Pl 36 1 8485 Tiivel, Karl 08 VI 27 u j 15658 Tauts, Otto 18 Na 36 õ 6823Tikk, Eduard 05! Ta 12 5 õ puo^snpeax 03 C O « û aj Ô. co a « «D O a E E io E o w E o O o E o o S S o M-, o o Ë E E E o __ . c - __ c . ' - < O O i O i ) N c O C D C O t O i O N ^ ^ c O C Û ' - i ^ C û r O C D O i Ô ^ C O ( N Ô O O O i O O T t c O C O ' - " t N N O O b- ~CT5~~O0 t<. —. OO CO co CO CO CO CO CO CO co CO CM CO CO CM CO CO co CO CO CO CM CO CO CO CO CO CO CO CM CO CO CO CQ CO CO CO CO CO CO CN CM CO CCI CO CO CO •o w :C0 i QJ H +j :C0 C!<3 ET ^ ,TO IT3W I :c0 ET ^• i t C 1 -— — — — a .2 —. O <0 eu — CO :C0 CO > H co G S 3 B N O i C O I s Ô i i r O C Û C O ^ N i O L O ^ Ô a i ' t C N C M ^ CM S O i-O -̂ ~CO O " <0 CO CO CM LO O") CO CM b» 00 r- — I — • ^ - 1 ^ - I t - h O ' - ' — - O O — < 0 0 0 — 1 — ' O ^ — 03 * c ju a c 3 3 CO "O o i0,3J "O c ts 3 5^ -*-> m — r « S •_r? o > ç/; E 3 _2 _ * a C 5 CO CO ^ e ^ OJ as C El, E "«O =c e <«- i 3 > s CO (L) cn •5 c ^ ^ " 5 co -'G . t i D •— —i 3 C3 V T 3 2 —J d 3- 3 5 fcû):Ë CO O • —I o .5 o rt o (U -2 o 3 O c u < ^ < u 3 : : a .^r S o & a CO 3 Š - 2 ê ^ 2 > e n co £ *n —i i ^ 6 : 2 ~ 1c—o1 u-1 t—I C/3 CL C * ' c Š JsS J* G „ „ (V ' ? C8 iu Lh •s (U lu "S C < . S " 2 -o" ^ "S E E E E E C U -4C—O> ^> co „ co eu "õj ">T! •> r— o o o o o o o o o o o §• £ bjo.-r E E (-1 ^D- CO •ä t ; 2̂ Ä o E o o a a i . i n o o o o o o o o o o o o o o o o O OCO cJoil ^ v-i eu - —H —. LO CO 00 O LO 05 00 LO co co CO LOC M CO CO CO <—i CO L O K ^ ^ i H i O O O C O O t ü l O CO LO CM ^ c o c o c o o o i c o — " C O t ^ . L O puo>fsnpB3x o E u_ o o o co o E S m-, o Ë o O O O E O O Q. o 'O cx E os o E E o o o E E Ë 3 o o CL O N ^ N t O O O t N ^ N C O ^ L O ^ C O O O l O C O C J D C o ^ - H T t K C ^ l O O O O 00 CO Co CO 00 (MCOOOLOOOCON^CDOO COCOCOCOCOCOCMCOCOCOCO CO CO CO CO CO CM co co CO CO CO CO CO CO CO CO CO CM CQ co CO co CO CM CO CO CO CO CO CO co co vh :co eu eu eu co a; i_ =co eu , :cï — +j O —i cO > > > > Q . C U > > > x : > P h C L > H H j > j > > > h j a I I > H > h > c i > oo —I C—M< —LO< cOo oCM o c o ^ f - ^ c o o o c o ^ f o o c o o o i o —i <~CT> co ^ ö cr> co oo o — I LO LO ^ — ' O — ' ^ - 1 ' — ^ - l O — I — CTi'-l—I — r—CT—lr-(^-(r- lO O ^ O ) CO 00 00 CM CO CO o — PJ tn T 3 !_ CO bjo 3 C ca a; c o ^ ^ * - 3 O CO T 3 eu E E ¥ « - eu . " 2 ^ 3 : — 3 c - 3 < 3 JE ^ ) Ë VI — CO ^ s eu .2 :r3 co 3 : bjo tu 1) CO C ^aj J 3 O a3 3 > > C - Ö rt C X 3 < "G ü 3 c q s g 1— )-l cO a co m - K P- -a w co T3 bJO [L] 3 . ' « S i t: E r-H CD_, HJ-'J— l o — c 0 0 t ^ - 0 5 c o CO "oo CO l o J ^ c o c m 0 0 c o i o o c o ^ r - k j i - i l o o o o o o n - e o r d o c o r h a ) oo en os CT) >— 1 c m W ) B W c m i n - n - i c o l o c o l o c o c m l o c m i — i c o - h 0 0 c o cticonn^nitjcoooiocoo o o o î s c m 0 0 l o c o t > . l o 05 o t j h e n 0 ) ( 0 n c o CO l O cO c o ^ t c o c o ' t ' ^ c o c m c o ' t n l o f n c o - i c o c o c m n c o c o l o " ç f 0 0 c m l o ^ c o c m CO ^ i o l o c o l o CO r—< r - h i—h 62 Is ikl ik k o o s s e i s 1938. C XXI.o "O Sündi- *"3 oc o j O l Sündi- 3 c Q % Nimi, rahvus ja mise JX C3/3 % Nimi, rahvus ja mise ü V3) riikkondsus 0 3 •o riikkondsus ro • b/3 jr G 5 r 3 > i Usuteaduskond 36 24 8 7 i i 3 8 j 4 6 3 1 13 124 124 1 Õigusteaduskond 214 186 86 76 57 40 66 i 30 42 ! 16 5 ! 129 j 947 6 953 l l i l i i ! Arstiteaduskond 85 1 68 19 17 19 5 21 6 328 6 6 7 1 ! 68 322 i Ii rohuteaduse-osakond . . 84 37 25 13 12 9 | 6 7 7 2 1 49 252 1 253 kehalise kasvatuse osak. 5 5 1 2 2 — — — j 1 1 — 1 3 20 — 20 i Filosoofiateaduskond . . . 74 72 26 | 42 17 14 22 11 11 5 — 66 360 11 371 1 ! 1 Mat.-Loodusteaduskond. . 54 33 7 16 11 1 8 5 3 — 1 38 177 2 179 i Loomaarsti-teaduskond . . 23 11 7 8 6 4 6 5 4 — 20 94 2 96 ~ Põllumajandus-teaduskond 38 35 12 9 5 12 19 5 9 — 1 23 168 1 169 metsaosakond 35 10 13 8 8 4 j 6 1 4 1 1 16 107 107 Majandusteaduskond . . . 146 149 75 38 19 29 38 9 14 8 3 94 622 5 627 K o k k u . . . | 794 630 279 236 167 121 199 78 109 47 14 519 3193 34 | 3 2 2 7 * ) i *) Selles arvus on 8 kehalise kasvatuse osakonna üliõpilast, kes ka mõnes teises teaduskonnas õpivad ja seetõttu kahekordselt on arvestatud. TTaarrttuumm.. Harjum. Viruni. Valgam. Pärnum. Läänem. Järvam. Saarem. | Petserim. Väljaspool Eestit K o k k u i VVäälliissmmaaaallaasseedd KKoogguussuummmmaa b) R a h v u s e j ä r g i . — b) D'après la l angue maternel le . T e a d u s k o n n a d 35 Usuteaduskond 109 13 2 [ j 124 ! Õigusteaduskond . . . . 9 0 2 18 12 16 1 1 i — l 1 9 5 3 Arstiteaduskond 2 7 7 2 6 13 7 2 i — — — 2 3 2 8 rohuteaduse-osakond. . 221 17 8 5 1 — — l 2 5 3 i 1 kehalise kasvatuse osak. 19 — — i — — — 2 0 Filosoofiateaduskond . . 3 1 8 2 3 7 16 2 3 — 2 — . 371 Mat.-Loodusteaduskond . i 1 4 4 17 10 4 1 3 1 1 7 9 ! Loomaarsti-teaduskond . . 7 3 9 10 3 — — i — 9 6 i Põllumajandus-teaduskond 1 5 0 6 7 4 1 1 — — — — 1 6 9 metsaosakond 9 4 2 8 1 1 — — . 1 — — 1 0 7 Majandusteaduskond . . 5 8 5 11 13 13 1 I i 1 1 — — 6 2 7 K o k k u . . 2 8 9 2 142 9 0 6 9 8 11 5 1 6 1 2 3 2 2 7 * ) i *) Selles arvus on 8 kehalise kasvatuse osakonna üliõpilast, kes ka mõnes teises teaduskonnas õpivad ja seetõttu kahekordselt on arvestatud. Eesti Saksa Vene I 1 Juudi | 1 Soome Rootsi Ungari Poola Taani Norra. Kokku 70 Isiklik koosseis 1938. C XXI. 3 d) Sugupoolte järgi. — D'après le sexe. Mees- Nais- T e a d u s k o n n a d K o k k u üliõpilasi üliõpilasi Usuteaduskond 115 9 124 Õigusteaduskond 835 118 953 Arstiteaduskond 220 108 328 rohuteaduse-osakond . . . 89 164 253 kehalise kasvatuse osa- kond 8 12 20 Filosoofiateaduskond . . . . 117 254 371 Mat.-Loodusteaduskond . . 117 62 179 Loomaarsti-teaduskond . . . 87 9 96 r Põllumajandus-teaduskond . 116 53 169 metsaosakond 105 2 107 Majandusteaduskond . . . 405 222 627 K o k k u . . . 2214 1013 3227 *) *) Selles aivus on 8 kehalise kasvatuse osakonna üliõpilast, kes ka mõnes teises teaduskonnas õpivad ja seetõttu kahekordselt on arvestatud. C XXI.-g Isiklik koosseis 1938. 71 3. Rohuteaduse kuulajad. Auditeur en pharmacie. 1. dets. 1938. a. a) R i i k k o n d s u s e j ä r g i . D'après le pays d 'or ig ine . Eesti kodan ikke 2 Välismaalasi 1 Kokku 3 b) S ü n n i k o h a j ä r g i . D'après le lieu de na issance . Tar tum 1 Pärnum 1 Valgam 1 Kokku 3 d) R a h v u s e j ä r g i . D'après la l angue maternel le . Eesti 1 Saksa 1 Juudi 1 Kokku 3 e) S u g u p o o l t e j ä r g i . D'après le sexe. Meeskuula ja id 2 Naiskuula ja id 1 Kokku 3 4. Aruanne T a r t u ü l i k o o l i ü l i õ p i l a s t e a r v u l i s e k o o s s e i s u j a s e l l e m u u t u s t e ü l e t e a d u s k o n d a d e j ä r g i 1. d e t s e m b r i s t 1937. a. k u n i 1. d e t s e m b r i n i 1938. a. Rapport s u r l ' é t a t n u m é r i q u e d e s é t u d i a n t s d e l ' U n i v e r s i t é T a r t u p a r f a c u l t é e t s e s c h a n g e m e n t s d u 1er d é c e m b r e 1937 a u 1 er d é c e m b r e 1938. 1. XII 1937. a. k i ni 1. XII 1938. a. Oli 1. dets . 1937. a. On 1 dets. 1938. a. T e a d u s k o n n a d juurde- tulnud lahkunud mees j nais j Kokku mees 1 nais mees j nais mees nais 1 KI okku i Usuteaduskond 124 7 ! 131 58 7 ; 67 5 115 I 9 ! 124 i 1 J | Õigusteaduskond 695 l 114 j 809 590 70 450 66 835 118 953 l 1 Arstiteaduskond 198 ! 96 ! 294 107 68 ! 85 56 220 108 328 ! 1 i rohuteaduse-osakond . . . . 93 183 276') 42 ; 54 ; 44 72 91 165 256 2 ) 1 ; kehalise kasvatuse osakond 10 10 2 0 — i 5 2 3 8 12 20 1 I Filosoofiateaduskond 100 258 358 83 170 66 174 117 254 371 1 Mat.-Loodusteaduskond . . . . 109 52 i 161 90 44 82 34 117 62 179 l Loomaarsti-teaduskond . . . . 95 3 98 33 8 ! 41 2 87 9 96 i Põllumajandus-teaduskond ! ühes metsaosakonnaga . . . 213 32 245 133 30 I 125 7 221 55 276 Majandusteaduskond 393 211 604 278 130 266 119 405 222 627 K o k k u . . . . 2030 i 966 2996 3 ) | 1414 j 586 1228 | 538 2216 1014 3 2 3 0 4 ) 1) Rohuteaduse-osakonna õpilaste üldarvu kuuluvad rohuteaduse 4 mees- ja 2 naiskuulajat. 2) ' . » , . . 2 , 1 . 3) Selles arvus on 9 kehalise kasvatuse osakonna üliõpilast, kes ka mõnes teises teaduskonnas õpivad ja seetõttu kahekordselt on arvestatud 4) » » 8 . , , . . , 5. Aruanne T a r t u ü l i k o o l i ü l i õ p i l a s t e , r o h u t e a d u s e - j a v a b a k u u l a j a t e a r v u l i s e k o o s s e i s u j a s e l l e m u u t u s t e ü l e 1. d e t s e m b r i s t 1937. a. k u n i 1. d e t s e m b r i n i 1938. a. Rapport s u r l ' é t a t n u m é r i q u e d e s é t u d i a n t s e t d e s a u d i t e u r s e n p h a r m a c i e e t d e s a u d i t e u r s l i b r e s d e l ' U n i - v e r s i t é T a r t u e t s e s c h a n g e m e n t s d u 1 " d é c e m b r e 1937 a u 1er d é c e m b r e 1938. Üliõpilaste arvu muutused 1. XII 1937. a. kuni 1. XII 1938. a. Oli 1. detsembril O n 1. detsembril 1937. a. S i s s e a s t u n u d Lahkunud enne 1938. a. kursuse lõpetamist Kursuse lõpetanud mees j nais j mees nais mees nais mees nais mees nais ! 1i End. Tartu ülikooli õpi lased 1 937 318 f Esmakordselt . . . . . . . . . ! 383 238 1 I 2030 966 Kokku . . . : 1320 556 i 976 414 158 94 2216 1014 [ - 2996 1876 1390 252 3230 Selles arvus on : Selles arvus on 1) 8 kehalise kasva-tuse osakonna üliõpi- rohuteaduse-kuu- last, kes ka mõnes tei- la ja id 4 mees- ses teaduskonnas õpi- ja 2 naisõpilast. . vad ja seetõttu kahe-i kordselt on arvestatud, 1 ja 2) rohuteaduse kuu- lajaid 2 meesõpilast 1 i i ja 1 naisõpilane. Endistest üliõpilastest on ülikooli kursuse lõpetanud peale ülalnimetatute 1. XII 1937. a. kuni 1. XII 1938. a. 69 isikut, nendest 59 m e e s - ja 10 n a i s ü l i õ p i l a s t . Vabakuula ja id oli 1. dets. 1937. a. 6 meesõpilast ja 3 naisõpilast. on 1. dets. 1938. a. 45 meesõpilast ja 15 naisõpilast. VAKANTSELE TARTU ÜLIKOOLI KIRURGIA-ÕPPETOOLILE KANDIDEERIJATE TEADUSLIKKUDE TÖÖDE ARVUSTUSED TARTU 1938 Mattieseni trükikoda o.-ü., Tartu, 1938 I. Dosentti P. E. A. Nylanderin arvostelu. A s i a n t u n t i j a n l a u s u n t o a v o i n n a o l e v a n T a r t o n y l i o p i s t o n k i r u r g i a n p r o f e s s o r in v i r a n t ä y t - t ä m i s t ä v ä r t e n . L a a d i t t u T a r t o n y l i o p i s t o n l ä ä k e t i e t e e l l i s e n t i e d e k u n n a n t a m m i k u u n 24 p : n ä 1938 t e k e m ä n p ä ä t ö k s e n p e r u s t e e l l a . Sisällys : I J o h d a n t o . II H a k i j o i d e n t i e t e e l l i s e t t y ö t . A) Dr. med. A. Rosenfeld. B) Dr. med. C. Prima. C) Dosentti dr. med. A.Linkberg. III H a k i j o i d e n k ä y t ä n n ö l l i s e t t y ö t j a o p e t - t a j a t o i m i n t a . A) Dr. med. A. Rosenfeld. B) Dr. med. C. Prima. C) Dosentti dr. med. A. Linkberg. IV V e r t a i l e v a a r v o s t e l u . A) Yleisarvostelu. B) Ehdollepano. V L o p p u h u o m a u t u s . T a r t o n Y l i o p i s t o n L ä ä k e t i e t e e 11 i s el 1 e T i e d e k u n n a l l e . Arvoisan Tiedekunnan uskottua minulle kunniakkaan tehtä- vän laatia lausunto nyt avoinna olevan vakinaisen kirurgian pro- fessorinviran hakijain ansioista, olen koettanut perehtyä niihin, minulle kuluneen helmikuun 2 p:nä saapuneiden asiakirjojen 4 perusteella. Työtäni on jossain määrin vaikeuttanut se seikka, että arvoisien haki jäin tieteellisestä tuotannosta on huomattava osa julkaistu, kuten luonnollista on, eestinkielisessä asussa. Olen kumminkin itse hankkinut suurimmasta osasta käännökset sekä käyttänyt apunani syntyperäisen eestiläisen henkilön yksityiskoh- taista tulkintaa, mikäli en itse ole tekstiä täysin ymmärtänyt. Uskon sen vuoksi voineeni täysin perehtyä myöskin haki jäin ees- tinkieliseen tuotantoon. Kyseessäolevaan sairaalaan, jonka esimiehen toimi nyt on avoinna, olen aikaisemmin tutus- tunut, mutta en sensijaan ole võinut seurata arvoisien haki jäin tähänastisia työkenttiä enkä ole saanut niistä ehkä hakupapereiden perusteella aivan tarkkaa kuvaa. Kun on kyseessä olemukseltaan niin perin „käytännöllinen" ala kuin kirurgia, täytynee tällekin puolelle antaa merkityksensä. Katsoen lisäksi käytettävissäni olevan ajan niukkuuteen voinee lausuntoni eräissä suhteissa olla puutteellinen. Pyydän sen joh- dosta kohteliaimmin arvoisaa Tiedekuntaa suhtautumaan siihen nämä varaukset huomioonottaen. Eesti Vabariigi ülikoolide seadus art. 641, antud Riigi- hoidja poolt dekreedina 24. septembril 1937, III peatükk § 57, mukaisesti koetan keskittää arvosteluni seuraaviin pääosiin : haki- jan tieteellisten töiden arvosteluun; heidan käytännöllisiin ansioihinsa ja opettajakykyynsä; varsinaiseen vertailevaan arvos- teluun. Hakijoiden ansioita eritellessäni olen noudattanut jär jestystä tri Rosenfeld (31 työtä) tri Prima (21 työtä) dosentti Linkberg (19 työtä). II. Hakijoiden tieteelliset työt. L ä ä k e t . t o h t o r i A. R o s e n f e l d ' i n t y ö t : N : o 1. 3 H a ^ e B i e p e a K i j i n . . . V ä i t ö s k i r j a k i r u r g i - , s e s t a h o s p i t a a l i k l i n i k a s t a . J o h t a j a p r o f e s - s o r i Dr. m e d . R. W a n a c h . Työ on hyväksytty väitöskirjana lääket. tohtorin arvon saa- vuttamista värten Tarton yliopistossa. Se sisältää laa j an alaa kos- kevan kirjallisuusselostuksen, suhteellisen suppean kliinillisen aineiston esittelyn ynnä asiaankuuluvat loppupäätelmät ja kirjal- lisuusluettelon. Huominoonottaen ajankohdan, jolloin työ on tehty, 5 on sille epäilemättä annettava arvonsa, vaikka toisaalta loppupää- telmissä havaitsemme ilmeisiä virheitä. Siten esim. on esitetty väite, että laskeutumisreaktiota ei võida käyttää muuta kuin diffe- rensialidiagnostisena merkkinä tulehduksellisen ja ei ~ tulehduk- sellisen prosessin välillä. Työ on lähinnä katsottava oppilas- työksi ilman merkittävämpää tieteellistä arvoa. N:o 2. H a e m o r r h a g i a o c c u l t a d i a g n o s t i l i - s e s t t ä h t s u s e s t m a o p a i s e j a m a o v ä h j a t õ v e juures. Eesti Arst 1922, N:o 5/6. Teki j ä selostaa ruoansulatuskanavan tautien kliinillistä tut- kimista. Hän mainitsee eräästä klinikkansa tapauksesta, mutta muuten kirjoituksessa on pääasiallisesti esitetty kirjallisuudesta saatuja tietoja. Kokonaisuutena on työ pääasiassa yleiskatsauksen luontoinen, lienee laadittu yleislääkärien tarvetta silmälläpitäen. N : o 3. K o l m i 1 e u s'e j u h t u m i s t m e s e n t e e r i u m i d e f e k t i d e t a g a j ä r j e l . Eesti Arst 1923, N : o 5/6. Tässä pienessä tutkielmassaan, jonka põhjana on 3 tämän harvinaisen tautimuodon tapausta, teki j ä selostaa alan suhteelli- sen niukkaa kirjallisuutta sekä kyseessäolevaa tautikuvaa. Mielen- kiintoisella työllä on käsittääkseni epäilemättä arvonsa, vaikka se on pääasiassa kasuistisluontoinen. Mitään erikoisesti uutta ei työssä käsittääkseni ole esitetty. N:o 4. P n ö i m o k o k k i d e - p e r i t o n i i d i s t . Eesti Arst 1926, N : o 1. Tekijällä on ollut tilaisuus seurata kahta pneumokokki-perito- niittitapausta, jotka ovat antaneet työhön aiheen. Hän ei ole syven- tynyt alaa käsittelevään verraten laajaan kirjallisuuteen. Muuten en voi ymmärtää hänen absoluuttisia väitteitään. (Työhön kuulu- vassa kirjallisuudessa mainitaan vain 6 nimeä.) Asia voisi itses- sään olla vähäpätöinen, sillä tekijä ei pyrikään tutkielmassaan käsittääkseni tuomaan ilmi mitään uutta, mutta ehdottomat väit- teet võivat helposti johtaa harhakäsityksiin. Ne ovat lisäksi kyseessäolevan lausujan kritiikin mittapuuna otettavat huo- mioon. Perustellakseni väitteeni pyydän lyhyesti käsitellä vain erästä seikkaa. Tohtori Rosenfeld esim. mainitsee pneumokokki- peritoniittien hoidosta, että sen pitää ehdottomasti olla operatii- 0 P. E. A. NYLANDER vinen (siv. 2) : „Pnöimokokilise peritoniidi raviaine võib olla ainult operatiivne. Mida varem seda parem." — Siis tämän mukaan se lääkäri, joka ei heti hoida pneumokokkiperitoniittia operatiivisesti, tekee itsensä syypääksi hoitovirheeseen. Mutta tämä seikka ei ole suinkaan vielä nytkään niin kiistattomasti rat- kaistu. Jos kyseessäolevan taudin hoitoa yleisesti erittelemme, voimme käsittääkseni puhua kirurgisesta ja sisämedisiinisestä hoi- dosta. Kirurgiset toimenpiteet voidaan jakaa 1) diffuusisen vai- heen hoitoon ja 2) usein myöhemmän koteloituneen absessivaiheen hoitoon. Vain jälkimmäisen vaiheen hoito on yleisen käsityksen mukaan ehdottomasti operatiivinen. Diffuusisessa vaiheessa ovat sangen monet tekijät konservatiivisella kannalla, useat suorastaan varoittavat leikkaamasta potilasta taudin alkuvaiheessa. — Sisä- medisiinistä hoitoa edustaisi mm. spesiifinen immunoterapia ja kemoterapia. Näiden täydellinen syrjäyttäminen ei ole paikal- laan, kun kerran on kyseessä todennäköisesti monoinfektio, joka tosin patogeneesiinsä nähden vielä on jossain määrin hämärä. Tahtomatta luonnollisesti ottaa kantaa kysymykseen selLaisenaan olen sitä lyhyesti eritellyt, se kun on ollut esillä esim. lukuisissa kongresseissa 1 ), joko yksin tai muiden peritoniittiprobleemien ohella käsiteltävänä ilman, että vielä olisi saavutettu yksimieli- syyttä. Näin ollen en pidä työssä esitettyjä varauksettomia väit- teitä perusteltuina enkä lukisi tutkielmaa tekijälleen ansioksi. N:o 5. L ü m f o g r a n u l o m a t o o s i ü l e . Eesti Arst 1928, N:o 4. Tekijä käsittelee kahdella sivulla yleisesti tunnettuja seik- koja lymphogranulomatoositaudista. Mm. lymphogranulomatoosin ja tuberkuloosin välistä mielenkiintoista ja väittelyä aiheuttanutta suhdetta selostetaan. Yhden tapauksen Va sivun pituinen kerto- mus liittyy irrallisena edelliseen ilman, että tekijä sen perusteella tekee johtopäätelmiä. Työllä lienee vain yleislääkärin kannalta mielenkiintoa. N : o 6 . K o p s u t u b e r k u l o o s i k i r u r g i l i n e r a v i - m i n e . Eesti Arst 1928, lisa : VI Eesti Arstidepäev. 1) Esim. 1912 Deutsche Ges. f . Chir., 1917 Naturhistorisch-Medizini- scher Verein in Heide-berg, 1919 New York Surgical Society, 1924 Mittel- deutscher Chirurgenverein in Dresden y. m. C XXI. i Kirurgia-õppetool. kar.dideer. tööde arvustused 7 Tekijä luo kirjoituksessaan yleiskatsauksen keuhkotuberku- loosin kirurgiseen hoitoon pääasiallisesti kirjallisuustietojen perusteella. Oma aineisto supistuu vain seitsemään Taageperen sanatoriossa suoritettuun nervus phrenicus'en eksereesitapauk- seen. Kirjoitus on sujuvasti kirjoitettu, suurin piirtein asiallinen j a vastaa silloisia (1928) näkökantoja. Tieteellistä arvoa ei sillä ole. Luonnollista onkin, ettei muutaman edellisenä vuotena tehdyn eksereesitapauksen perusteella lähde omintakeisia johtopäätöksiä tekemään. N:o 7. P l ö i r a e m p i i e e m i r a v i m i s e s t . Eesti Arst 1928, lisa: VII Eesti Arstidepäev. Tekijä on luonut suppean yleiskatsauksen empyemien hoitoon. Työ on nimittäin pääasiallisesti selostavaa laatua, vaikkakin sii- hen liittyy 5 oman tapauksen lyhyttä sairaskertomusta. Jälkihoitoa värten tekijä on työnsä viimeisessä kappaleessa esittänyt oman ehdotuksen. Sen mukaan olisi silloin, kun märkimi- nen ei ota loppuakseen, dreeni poistettava, ja seuraus olisi tekijän sanoja käyttääksemme: „Dreemi eemaldamisega torakotomia haav katub umbes 5—6 päeva pärast granulatsioonega. Lahtine pnöi- motooraks on sellega eemaldatud; kopsu ja plöira vahel tekivad liited/' Mutta märkä, joka uudestaan syntyy, on sitten väkivalloin puristettava ulos ylipaineen avulla toivossa, että se löytäisi tiensä reikää vastaavasta paikasta. Menettely ei suinkaan tunnu ehdot- tomasti vaarattomalta ; voimmehan ajatella, että pleura-adherens- sit repeävät, ja että märkä puristuukin muualle kuin ulos umpeen- menneen rinnan seinämän läpi kulkevan entisen dreenikanavan kautta. Joka tapauksessa ovat sairaskertomukset liian puutteel- liset ja aineisto kovin pieni voidaksemme sen perusteella vakuut- tautua tämänkaltaisen jälkihoitotoimenpiteen sopivaisuudesta. N:o 8. O e s o p h a g o t o m i a e x t e r n a . Eesti Arst 1932, N:o 8. Yhden tapauksen johdosta kasuistisluontoinen kirjoitus, johon liittyy lyhyt katsaus ruokatorven vieraiden esineiden hoi- toon (kirjallisuusluetteloa ei työhön kuulu). Sairaskertomuksesta ei käy ilmi, minkälaisia poistamisyrityksiä oli tehty ja miksi oesophagoskoopilla ei onnistuttu poistamaan vierasta esinettä. N:o 9. I l e u s e x s t r a n g u l a t i o n e. Eesti Arst 1932, N : o 9. 8 P. E. A. N Y L A N D E R C X X I . ^ Yksi tapaus, jossa ohutsuolen mutka oli kureutunut appen- dix epiploican adheroitumisen kautta syntyneessä reijässä. Mie- lenkiintoinen tapaus parani kirjoittajan leikkauksen avulla. N : o 10. S i a 1 o 1 i t i a a s. Eesti Arst 1932, N : o 10. Kirjoittaja mainitsee tässä aivan lyhyessä kirjoituksessaan 2 sylkikivitapausta. Mielestäni on aihetta käsitelty kovin yli- malkaisesti. (Ei kirjallisuusluetteloa.) — Ehkäpä tapaukset oli- sivat voineet antaa aiheen tutkia kyseessäolevan taudin esiinty- mistä Eestissä tai edes selostaa alan uudempaa kirjallisuutta. N:o 11. A b s c e s s u s v e r m i n o s u s . Eesti Arst 1932, N :o 12. Vajaalla sivulla eräitä kirjallisuuspoimintoja (kirjallisuus- luettelo puuttuu) suolinkaisen aiheuttamista märkäpesäkkeistä. Tieteellistä merkitystä vailla. N:o 12. M a o r e s e k t s i o o n R e i c h e l - P o l y a j ä r e l e . Eesti Arst 1932, lisa : II Eesti Arstide kongressi protokollid. Vajaalla sivulla tekijä ottaa käsitelläkseen niin tärkeän asian. Lukija todella hämmästyy esim. lukiessaan kappaleen: „Modifi- katsioon Reichel-Polya täidab resektsiooni otstarvet, resp. kõrval- dab haiguskolde. Suremus on väike 1,5% Paus'i järele, 3% Birg- feld'i j., 4,26% Lindboe järele. Kestvad resultaadid on head (90% Lindboe, 90—94,2% Birgfeld)." Kysyy mielessään, mitä olivat mainittujen tekijäin tapaukset, kirjallisuusluettelokin puuttuu. Jos tekijä olisi omien tapaustensa no j alla halunnut käsitellä kysees- säolevaa aihetta, olisi toki odottanut hänen suorittaneen sarjansa jälkitutkimuksen. Muuten olisi tuskin työtä kannattanut saattaa julkisuuteen. N:o 13. G a n g r e e n i d e r a v i m i s e s t . Eesti Arst 1933, N:o 4. Tekijä puhuu „gangrenan" hoidosta kolmella sivulla. Esityk- seen kuuluu vielä lyhyt sairaskertomus (kirjallisuusluetteloa ei ole). Kirjoitus kokonaisuutena tuntuu sekavahkolta ja ihmettelee, että tärkeä aihe on saanut ylimalkaisen käsittelyn osakseen. Vain eräitä reunahuomautuksia tehdäkseni esitettäköön seuraava : Päte- vän sisämedisiinisen hoidon merkitys diabetisiä gangreeneja hoi- dettaessa ja nikotiniabstinenssin tärkeys eräissä gangrenamuo- doissa jää mainintaa vaille; padutin ja erinäiset seerumit sivuute- 9 taan niinikään vaieten. En myöskään yhtyisi tekijän käsitykseen spontanigangrenasta siv. 188 „Gangraena spontansa vorm osutub gangraena arteriotica suprarenalis Oppeliks. Kõrge adrenaliini sisaldus veres neerupealise hiiperfunktsiooni tõttu. On inditseeri- tud neerupealise eksstirpatsioon. Suremus 20%." Lisämunuais- leikkauksen ylimalkainen käyttö spontanigangrenatapauksissa ei varmaankaan ole paikallaan. Tekijä mainitsee periarteriellisen sympatectomian, mutta jättää useasti tärkeämmän sympaticusleikkauksen — ganglioiden poiston — mainitsematta. Embolialeikkauksen käytöstä on sanonta epäonnistunut ja yleislääkäriä varmaankin harhauttava siv. 188 : „Embooliline gangreen nõuab radikaalset toimimist. Ka valud sunnivad selleks. Operatiivsel teel on võimalik veresoont avada ja embol kõrvaldada (Most). Prognoos sõltub põhihaigusest." Jos embolia on aiheutta- nut gangrenan, on hoito, ikävä kyllä, usein „radikaalinen" pakosta, se on tõtta, mutta jotta välttyisimme siltä, on verisuoni leikkauk- sen avulla avattava, ennenkuin gangrena on syntynyt, silla gan- grenan hoitona embolectomia on kontraindisoitu. Tärkeintä olisi tässä yhteydessä mielestäni ollut korostaa yleislääkärin vastuuta, silloin kun hän ei viipymättä toimita leikkausta värten mahdolli- sesti sopivat tapaukset asiantuntijan arvosteltaviksi ja hoitoon. — Itse sairaskertomus on kovin vaillinainen. Siinä puhutaan 44 v. „työttömästä", jonka käsivarsi puristui vaunujen välissä niin, ettei hän 5 p. myöhemmin võinut tehda työtä. Kuukauden kuluttua tapaturmasta tehtiin amputatio ja tekijä päättelee (siv. 189) : „Vaguni pigistusest vigastus arvatavasti arteri (a. brachialis) intima. 3—4 päeva jooksul tekkinud tromb põhjustas mumifikat- siooni." Ihmettelee, ettei raajan suonta tarkastettu patologis-ana- tomiselta kannalta, kun kerran on katsottu tapaus julkaisemisen arvoiseksi. N:o 14. S o l k m e p õ h j u s t a t u d p e r i t o n i i d i j u h t . Eesti Arst 1933, N:o 7. Muutamalla rivillä kasuistinen tiedoitus 2-vuotiaasta pojasta, jonka vatsassa oikealla absessi. Siinä löytyi suolikainen. N:o 15. M a o r e s e k t s i o o n i s t . Eesti Arst 1933, N:o 10. Julkaisu sisältää historiallisen katsauksen vatsakirurgian ke- hitykseen ja käytettyjen leikkausmenetelmien esittelyn. Se lienee 10 P. E. A. NYLANDER C X X I . 4 tarkoitettu yleiskatsaukseksi eikä sisällä omia havaintoja eikä lii- oin kannanottoja. N:o 16. A n e u r y s m a a r t e r i a l e t r a u m a t i c u m v e r u m a r t e r i a e s i n i s t r a e . Eesti Arst 1933, lisa : XI Eesti Arstidepäeva protokollid. Muutamalla rivillä kasuistinen tiedoitus yhdestä tapauksesta. N:o 17. K a a s a s ü n d i n u d h ü d r o n e f r o o s i s t . Eesti Arst 1934, N:o 2. Yhden tapauksen kasuistinen maininta, 4-vuotias lapsi, joka hoidettiin operatiivisesti. Tekijä selostaa synnynnäistä hydro- nephroosia koskevaa kirjallisuutta, mutta ei itse tee havaintonsa perusteella päätelmiä. Omassa tapauksessaan ei tekijä mainitse patoloogis-anatoomisesta löydöstä mitään. N:o 18. Ü l e v a a d e . A n e u r ü s m e s t , e r i t i n e n d e r a v i s t . Eesti Arst 1934, N : o 8. Julkaisu on kirjallisuuteen nojautuva yleiskatsaus. Omista havainnoista tai kannanotoista ei ole mainintaa. Tieteelliseltä kannalta ei ole merkitystä (kirjallisuusluettelo puuttuu). N:o 19. L i s a k õ h u n ä ä r e m a o s . Eesti Arst 1934, N:o 12. Tekijä mainitsee kahdella sivulla leikkaamastaan yhdestä ta- pauksesta sekä eräistä alaan kuuluvista julkaisuista. (Kirjalli- suusluettelo puuttuu.) Kasuistinen arvo. N:o 20. K o l l a s k e h a v e r e j o o k s j a a p e n d i t s i i t . Eesti Arst 1935, N:o 10. Yksi tapaus on antanut aiheen parilla sivulla kosketella kel- tarauhasen verenvuototapauksia. Ei ole tieteellistä merkitystä. N:o 21. P a l l i a t i i v n e p r e p ü l o o r i l i n e m a o - r e s e k t s i o o n . Eesti Arst 1935. lisa : Eesti arstidepäeva proto- kollid. Tekijä selostaa tässä tutkielmassaan palliatiivista praepylo- rista maharesektsioonia. Työ perustuu pääasiassa kirjallisuustie- tojen lyhyeen esittelyyn (kirjallisuusluettelo puuttuu). Omaan aineistoon kuuluvat 10 tapausta mainitaan vain sivumennen 5 rivillä ja tuloksistaan tekija mainitsee kovin lakoonisesti : „Üle- 11 jäänud on andnud häid tagajärgi." Mutta lukija jää täydelliseen epätietoisuuteen, oliko ja milloin suoritettu näiden potilaiden jälki- tarkastus. Tieteellistä arvoa työllä tuskin on. N:o 22. P õ r n a r u p t u u r i s t . Eesti Arst 1936, N:o 5. Yksi kasuistinen tapaus on antanut aiheen lyhyen yleis- katsauksen muodossa selostaa pernarupturakysymystä. (Kirjal- lisuusluettelo puuttuu.) Oman tapauksen johdosta ei päätelmiä. Tieteellistä merkitystä vailla oleva julkaisu. N:o 23. I n c a r c e r a t i o r e t r o g r a d i c a i n t e s t i n i i 1 e i. Acta Chir. Scand. Vol. LIX, 1926. Tekijä selostaa erään incarceratio retrogradica intestini ilei-tapauksen ja käsittelee sen yhteydessä alan kirjallisuutta. Tapaus on epäilemättä mielenkiintoinen, ja sillä on kasuistinen arvonsa. N:o 24. Z u r K a s u i s t i k d e s L y m p h a n g i o m a c y s t i c u m f u n i c u l i s p e r m a t i ci . Acta Chir. Scand. Vol. LIX. Tekijä selostaa yhden lymphangioma-tapauksen ja käsitte- lee lyhyesti lymphangiomeja kirjallisuuden valossa. Lukijaa häm- mästyttää se, että työn lopussa olevasta kirjallisuusluettelosta puuttuvat kaikkien niiden tekijäin nimet, jotka tekstissä mai- nitaan, kun siinä sen si jaan on lueteltu pitkä rivi tekijäin nimiä, joita tekstissä ei mainita lainkaan. Kasuistinen arvo. N : o 25. V o 1 v u 1 u s a p p e n d i c i s. Acta Chir. Scand. Vol. LXIX, 1932. Tapauksen selostus sekä tietoja kirjallisuudesta pääasialli- sesti Kirschner-Nordmannin käsikirjan mukaan. Kasuistinen arvo. N:o 26. C y s t i s r e t r o p e r i t o n e a l i s r e t r o s i g - m o i d e a 1 i s. Acta Chir. Scand. Vol. LXIX, 1932. Lyhyt kasuistisluontoinen kirjoitus, jossa paitsi eräitä kir- jallisuustietoja mainitaan oma tapaus ilman erikoisempia johto- päätelmiä. N:o 27. A m p u t a t i o i n t e r s c a p u l o - t h o r a c i c a . Acta Chir. Scand. Vol. LXIX, 1932. 12 Tekijä selostaa erään sarkomatapauksen, j ossa on suoritta- nut mainitun opération 68-vuotiaalle miehelle. Sairaskertomuksen puutteellisuuden vuoksi lukijan on mahdotonta vakuuttautua toi- menpiteen asiallisuudesta, kun ottaa huomioon, että tämä vanha potilas joka tapauksessa kuoli noin 1 / 2 v. leikkauksen jälkeen. Kysyy nim. mielessään, oliko jo silloin, kun tuo laaja operatio suo- ritettiin keuhkometastaaseja olemassa, kun silloisesta keuhkojen röntgenstatuksesta ei mainita mitään ja tiedetään, että tumori oli paikallisen excision jälkeen nopeasti residivoinut. N:o 28. T o r s i o t e s t i s . Aeta Chir. Scand. Vol. LXIX, 1932. Sisältää aivan pintapuolisen kirjallisuuskatsauksen sekä yhden laiminlyödyn tapauksen selostuksen. Kirjoitus puolustaisi ehkä paremmin paikkaansa yleismedisiinisen aikakauslehden pals- toilla. N:o 29. P y l o r o s p a s m u s d e r S ä u g l i n g e . Acta Chir. Scand. Vol. LXX, 1932. Tekijä selostaa lyhyesti alan kirjallisuutta. Irrallisena seuraa sitten yhden kasuistisen tapauksen maininta ilman johtopäätelmiä. N:o 30. C o l i t i s u l c e r o s a . Acta Chir. Scand. Vol. LXX, 1932. Tekijä mainitsee lyhyesti Colitis ulcerosa tautia koskevia kir- jallisuudessa esiintyviä mielipiteitä ja selostaa yhden tapauksen, j ossa hän oli resekoinut flexura sigmoideassa olleen arpistenosin. Hän katsoo tapauksen perusteella olevansa oikeutettu kannanot- toon, joka ilmenee seuraa vasta, työn yhteenvedosta lainatusta lau- seesta : „Er beleuchtet die interne Therapie und gibt der opera- tiven Behandlung den Vorzug." N:o 31. C a r c i n o m a c a v i o r i s e t b a s e o s 1 i n g u a e. Acta Chir. Scand. Vol. LXX, 1932. Esitettyään eräitä kirjallisuuspoimintoja kyseessä olevalta alalta selostaa tekijä yhden tapauksen, jossa hän oli operatiivi- sesti hoitanut suunpohjasyövän. Tulos oli hyvä, potilas oli pysy- nyt residiivivapaana 7 vuotta. Mielenkiintoista olisi ollut myöskin nähdä julkaisussa mikrovalokuva kasvaimesta tai saada siitä tar- kempi kuvaus. C XXI. i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 1 3 L ä ä k e t . t o h t o r i C. P r i m a n t y ö t . N:o 1. U e b e r d i e R e s o r p t i o n s f ä h i g k e i t d e s B a u c h f e l l s b e i g e s t e i g e r t e r D a r m p e r i s t a l t i k . Mitteil. a. d. Grenzgebieten d. Med. u. Chir. Band 36, Heft 5, 1923. Kyseessäoleva työ on laadultaan kokeellinen ja suunniteltu selvittämään eräitä ristiriitaisia kysymyksiä vatsakalvon resorp- tiokyvyn suhteen. Se on ollut suhteellisen laajatöinen, koe-eläiminä on käytetty 50 kaniinia ja tekijä on tullut sel viin johtöpäätöksiin. Hän on mm. havainnut vatsakalvon resorptiokyvyn huomattavasti lisääntyvän suolen peristaltiikan kiihtyessä. Tämä résorption lisääntyminen ei rfipu ta vasta, j olla suolen peristaltiikkaa on kiih- dytetty; farmakoloogiset ja mekaaniset kiihokkeet vaikuttavat samaan suuntaan. Vatsaontelon avaaminen vähentää peristal- tiikkaa. Kyseessäoleva työ on ilmeisesti huolellisesti tehty. Huomau- tuksena tahtoisin vain mainita, että tekijä esittää johtopäätök- sensä aivan ilman varauksia; vaikka on koe-eläiminä käyttänyt vain yhtä eläinlajia, nim. kaniineja. Tekijä on tällä työllään saa- vuttanut lääketieteen tohtorin arvon Tarton yliopistossa. N : o 2 . L a s t e k õ h u k e l m e r e s o r p t s i o o n i v o i - ra e s t . Eesti Arst 1925, N:o 4. Noin sivun pituinen julkaisu, jossa tekijä selostaa kirjalli- suustietoja ja ilmoittaa itsekin tehneensä havaintoja kyseessäole- valta alalta. Tekstissä en ole kumminkaan havainnut muuta kuin maininnan kokeista eräällä kaniininpoikasella. Tieteellistä arvoa työllä tuskin lienee. N:o 3. Z u r B e u r t e i l u n g d e s P e r i t o n i t i s s e r o s a a c u t a . Zbl. f. Chir. 1925, N:o 10. Viiden äkillisen vatsatapauksen perusteella lausuu tekijä käsityksenään, ettei „Peritonitis serosa acuta idiopathica" tauti- muotoa ole olemassa varsinaisessa mielessä, niinkuin Melchior tau- din on kuvannut. Näillä muutamilla havainnoilla ei ole luonnolli- sesti sellaisenaan sanottavampaa todistusvoimaä, vaan työ on lähinnä katsottava kirjoit tajan subjektiiviseksi kannanotoksi asiaa koskevassa keskustelussa (vertaa muuten selostusta työstä N:o 6). 1 4 P. E. A. NYLANDER C XXI. i N : o 4. Z u r V e r h ü t u n g - d e r p o s t o p e r a t i v e n B a u c h f e l l v e r w a c h s u n g e n . Zbl. f. Chir. 1925, N:o 17. Esittämättä tarkempia tietoja aineistostaan tai jälkitutki- muksista tekijä kirjoittaa koseeraavalla tyylillä muutamin sivuin yllämainitusta aiheesta. Tutkielmassa mainitaan yleisesti tunne- tuista seikoista, kuten liikunnon tärkeydestä, vieraiden esineiden vahingollisuudesta ja vatsakalvon varovan käsittelyn tärkeydestä. Digitalisvalmisteiden aivan säännönmukainen käyttö preoperatii- visesti lienee useimpien tutkijain mukaan väärin. Tieteellisessä mielessä en katsoisi tutkielmalla olevan arvoa. N:o 5. E i n B e i t r a g z u r L e h r e v o n d e r t r a u - m a t i s c h e n T h r o m b o s e . Zbl. f. Chir. 1926, N:o 11. Tekijä kirjoittaa tässä pienessä työssään tromboosikysymyk- sestä ja tulee absoluuttiseen johtopäätökseen, työn viimeisen kap- paleen kuuluessa : „Also kann die Thrombose in gewissen Fällen bei einer Infektion wohl ausbleiben, kommt aber ohne Infektion nicht zustande." Lukemattomat työt ja alaa koskevat teoriat jätetään täysin huomioonottamatta. Omia eläinkokeita tai kliinillistä aineis- toa ei esitetä eksaktisesti. Tekijä mainitsee vain tehneensä kokeita ja liikkuu käsittääkseni pääasiassa kirjallisuuden varassa teoreet- tisissa spekulatioissa. (Palaan tähän kysymykseen myöhemmin töiden N:o 16, 20 ja 21 yhteydessä.) N:o 6. Z u r Ä t i o l o g i e d e r P e r i t o n i t i s s e r o s a a c u t a . Zbl. f. Chir. 1926, N:o 46. Tässä tutkielmassaan mainitsee tekijä vajaalla kahdella sivulla jälleen yllämainitusta aiheesta tullen nyt siihen tulokseen, että Omentum majus'en tulehdus näyttelee etiologisessa mielessä tärkeätä osaa. Eksakteja kliinillisiä todisteita ei ole esitetty ja kokeistaan mainitsee tekijä myös aivan sivumennen, niin ettei lukija saa edes käsitystä siitä, mitä koeeläimiä tekijä on käyttä- nyt. Tämä olisi kumminkin ehdottomasti varteenotettava seikka. Siten esim. alan ehkä huomatuin tekijä Körte mainitsee tunne- tussa Peritoneum monografiašsaan ajatuksia, jotka tässä yhtey- dessä ansainnevat huomion, koska nyt kyseessä oleva tekijä usein myöhemminkin vetoaa ylimalkaisesti eläinkokeisiin : „Überblickt man die lange Reihe von Arbeiten, die sich mit dem Resorptions- vermögen des Bauchfells, seinem Verlauf und seinen Einwirkun- gen auf die Entzündung, seinem Nutzen oder Schaden für den C XXI. 4 Kirurg'ia-ôppetool. kandideer . tööde arvustused 15 Organismus beschäftigen, so tr i t t zunächst eine nicht geringe Schwierigkeit hervor, die verschiedenen, sich oft anscheinend direkt widersprechenden Ergebnisse zusammenzufassen und zu einem einheitlichen Bilde zu vereinigen. Es ist dabei zunächst dar- auf hinzuweisen, dass fast alle Schlussfolgerungen auf Versuchen an Tieren beruhen, wie das in der Natur der Sache liegt. Nun geben fast alle Autoren zu, dass es sehr schwierig, oft unmöglich ist, eine der menschlichen Peritonitis entsprechende Erkrankung bei Tieren künstlich hervorzurufen. Die Serosa des Tieres reagiert vielfach anders auf die Infektion, als wir es beim Menschen finden. Ferner verhalten sich nicht nur die verschiedenen Arten der ge- bräuchlichen Versuchstiere vielfach ungleich in der Reaktion, son- dern auch Tiere der gleichen Art können verschiedenes Verhalten zeigen je nach Alter und Widerstandsfähigkeit." N:o 7. P õ l e t u s t e r a v i m i s e s t . Eesti Arst 1927, N:o 6. Työ on yleiskatsauksen luontoinen, jossa pääasiallisesti selos- tetaan eri tekijäin mielipiteitä. Omaa aineistoa ei ole esitetty, vaan tekijä tyytyy työnsä lopussa mainittuaan erään hoitotavan lakoonisesti sanomaan: „Sellel ravimisel on võrdlemisi väga head tagajärjed." Mielestäni työllä tuskin on tieteellistä arvoa. N:o 8. C o e c u m n e k r o s e n a c h A p p e n d e k t o - m i e n . Zbl. f. Chir. 1928, N:o 41. Tekijä selostaa l'/2 sivulla yhden coecum nekroosi-tapauksen. Työllä on kasuistinen arvonsa. N:o 9. Z u r G e n e s e u n d T h e r a p i e d e r u n s p e z i - f i s c h e n ( c h r o n i s c h - e n t z ü n d l i c h e n ) G r a n u l o m e . Zbl. f. Chir. 1930, N:o 7. Tekijä mainitsee muutamalla sivulla viidestä epäspesifisestä granulomatapauksesta, joista kolme sijaitsi vatsaontelossa. Alaan kuuluvan kirjallisuuden sivuuttaa kirjoit taja kahta tekijää lukuunottamatta täydellisesti. Työllä on pääasiallisesti kasuisti- nen merkitys. Sairaskertomukset ovat osittain verrattain puut- teelliset. Otsikossa ilmoitettu genesin selvitys jää suurin piirtein käsittelemättä. N:o 10. A p p e n d i c i t i s g a n g r a e n o s a b e i e i n e m H ä m o p h i l e n . Zbl. f. Chir. 1931, N:o 34. Yhden tapauksen selostus, jossa tekijä on hemofiliaa sairasta- 16 P. E. A. NYLANDER CXXI.4 valle umpisuolipotilaalle suorittanut appendicectomian käyttä- mällä verensiirtoa apunaan. Havaitsemme ihmeeksemme hänen (v. 1931) suorittaneen sen ilman edelläkäypää veriryhmämää- räystä, jota pitäisin sangen uskallettuna. Se seikka, että Bier aikaisemmin oli koettanut jonkunlaista „desensibilisatiota" anta- jan verellä, ei ole suinkaan puolustus, koska tekijä itse on oll ut tietoinen siitä, että Bierkin julkisesti oli yrityksistään luopunut. N : o 11. T e r a p e u t i l i s e s t v e r e t r a n s f u s i o o - II i s t. Eesti Arst 1932, N :o 4. Tässä tutkielmassaan, joka on kirjallisuustietoihin nojaava yleiskatsaus, erittelee tekijä verensiirtokysymystä pääasiallisesti indikatioita silmälläpitäen. Omaa aineistoa ei esitetä. Ihmettelee, minkä vuoksi tekijä tässä näyttää melkein periaatteellisesti syr- jäyttäneen anglosaksisen kirjallisuuden, vaikka sillä taholla on aivan erikoisesti harrastettu verensiirtoa. Työhön kuuluva kirjal- lisuusluettelo on perin vaillinainen. Vaikka tekijä onkin nähnyt verenvuototapausten paranevan ilman verensiirtoja, tuntuu mie- lestäni hänen väitteensä: „Ma olen koguni õige raskeid verekao- tusi näinud paranevat kergesti ilma ühegi erilise abinõuta, ja mulle näib, et suur protsent verekaotuste korral tehtavaid transfusioone on vähemalt ülearused, tehtud vaid statistika pärast ja vast ka vaimustusest as ja vastu", rohkealta. Luulen puolestani, että teki- jän halveksimista tilastoista kumminkin usein voi olla enemmän hyötyä ratkaistaessa tärkeitä kysymyksiä kuin subjektiivisista kannanilmaisuista. N:o 12. P e r i t o n i t i s f i b r i n o p l a s t i c a . Eesti Arst 1932, N:o 12. Työ perustuu 5 tapausta käsittävään aineistoon, joka tekijän käsityksen mukaan edustaa Peritonitis fibrinoplastica-tautia. Kir- joi t ta ja pohtii taudin olemusta. Hän koettaa selittää sen kolloidi- kemiallista tietä, kumminkin siten, että pohjimmainen syy olisi haettavissa erikoisessa konstitutiossa. Aiheen käsittely tuntuu verraten teoreettiselta eikä johtopäätösten teko suinkaan aina niin selvältä kuin tekijästä. Esimerkkinä mainittakoon tässä tekijän käsitys kyseessäolevien tapausten konstitutiosta. Hän mainitsee (siv. 611) : „Esimene asi oleks kehaehitus: Peritonitis fibrinoplas- tica rekruteerub peamiselt püknilisest ja atleetilis-püknilisest ehi- tustüübist, kuna aga tbk. esineb sellevastu just asteenilisil ja atlee- C X X I . , Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 17 tilis-asteenilisil." 5 sairaskertomuksessa mainitaan tap. 1. „Astee- nilis-atleetiline konstitutsioon", (?) tap. 2. „Asteeniline konsti- tutsioon", tap. 3. „Pükniline konstitutsioon", tap. 4. „Atleetilis- pükniline konstitutsioon" ja tap. 5. „12-aastase tütarlapse adenoid- sed vegetatsioonid." Konstitutiosta ei tarkemmin sanota. N:o 13. L ü l i s a m b a l ü l i d e v a h e l i s e k õ h r e h a i - g u s t u m i s e s t t i n g i t u d s e l j a a j u v i g a s t u s e d . Eesti Arst 1933, N:o 11. Sisältää pääasiallisesti selostuksen kasuistisesta tapauksesta, j ossa tekijä operatiivisesti koetti hakea selkäydinoireiden aiheut- tajaksi oletettua Schmorlin kappaletta löytämättä sellaista. Kysyy, oliko lokalisatio ensimmäisellä kerralla oikea (röntgenkuva verra- ten epäselvä). Ainakin tekijä tuntuu sitä epäilleen, kun ryhtyi uuteen leikkaukseen, jolloin ei myöskään löytynyt näkyvää syytä. N:o 14. B a s e d o w'i t õ v e o p e r a t i i v n e r a v i . Eesti Arst 1935, lisa : Eesti Arstidepäeva protokollid. Työ on hyvin kirjoitettu yleisartikkelin luontoinen julkaisu, j ossa tekijä selostaa tunnettujen tutkijain mielipiteitä (kirjal- lisuusluetteloa ei ole). Omaan kokemukseen viitataan, mutta eksaktia oman aineiston esitystä ei ole. Kirjoitus puolustaa hyvin paikkansa yleiskatsauksena. N:o 15. Z u r F r a g e d e r H e i l u n g s s t ö r u n g e n i n d e r a s e p t i s c h e n O p e r a t i o n s w u n d e . Der Chirurg Jg. 9, 1937, H. 18. Tekijä esittää tässä julkaisussaan käsityksensä aseptisesta työskentelytavasta kritisoiden Kirschnerin klinikan työskentely- tapoja. Kirjoituksesta ilmenee, että tekijän kliinillinen aineisto on verraten vaatimaton, kymmenen vuoden aikana keskimäärin väin 100 aseptista leikkausta vuosittain. Julkaisu on mielestäni ver- raten subjektiivisesti laadittu, saamme kuulla, että esim: „Nach der Operation reibe ich meine Hände mit „Creme Mouson" ein und habe nie mehr Ekzeme." Samoin, että tekijän mielestä hiki- pisaran joutuminen haavaan on jotenkin merkityksetöntä. En pitäisi asiallisena suorittaa leikkauksia aina vain yhden assisten- tin avustamana ja ilman instrumenttien anta jaa niinkuin tekijä mainitsee. Se käy tietysti pienissä ja keskivaikeissa operatioissa, mutta suurkirurgiassa pitäisin arveluttavana lähteä niin vähin 18 P. E. A. NYLANDER CXXI.-t voimin operoimaan. Yllättävältä tuntuu myös kuvaus Tarton yliopistoklinikan työtavoista tekijän assistenttiaikana ; käsien pesu kesti sen mukaan ennen leikkausta kokonaisen tunnin. (Lexe- rin oppikirjassa-painos vuodelta 1920-mainitaan esim. Fühbrin- gerin kaavan mukaan kaiken kaikkiaan 16 min. pesusta.) Ihmet- telee myös, onko kirjoittajan hankkimalla radiolla todella niin suuri merkitys, että „die Patienten in einer besonders feierlichen und hoffnungsvollen Stimmung zur Operation, die für sie dann schon zu einer heiligen Handlung wird". N:o 16. Z u r F r a g e d e r p o s t o p e r a t i v e n T h r o m - b o - E m b o l i e u n d i h r e r P r o p h y l a x e . Münch, medi- zin. Wochenschr. 1937, N:o 21. N:o 20. Ü b e r L o k a l i s a t i o n s g r u n d l a g e n d e r T h r o m b o s e . Zbl. f. Chir. 65 Jg. 1938, N:o 1. N:o 21. I n f e k t i o n , E n t z ü n d u n g u n d T h r o m - b o s e . Der Chirurg Jg. 10, 1938, H. 1. Näissä kolmessa työssään, jotka ovat omistetut trombo- embolia-kysymyksen käsittelylle, tekijä palaa aikaisemmin (N :o 6) puheenaolleeseen aiheeseen. Hän mainitsee tutkielmis- saan aikaisemmin suorittamistaan eläinkokeista ja vetoaa niissä saavutettuihin tuloksiin. Emme kumminkaan missään löydä yksityiskohtaisia selostuksia mainituista kokeista, niissä käyte- tyistä työtavoista, sarjojen suuruuksista y.m. seikoista, joten tietojen luotettavaisuus ei ole lukijan arvosteltavissa. Tekijä puhuu samoin kliinisestä aineistostaan mainiten mm., ettei hä- nelle useaan vuoteen ole sattunut tromboositapauksia. Lukija kysyy epäilemättä, ovatko kaikki kuolemantapaukset todella sys- temaattisesti obdusoidut, muutenhan tieto on kovin löyhällä poh- jalla, ja miksi asiasta ei silloin ole tehty tarkemmin selkoa. Kir- joit taja liikkuu sangen mielellään teorian alalla. Hän on tullut aivan absoluuttiseen käsitykseen tromboosin olemuksesta (Chi- rurg 1938, s. 16) „Also beruhen die Blutveränderungen, die zur Thrombose (und anderen Komplikationen) führen, vor allem auf einer durch Frühgifte hervorgerufenen Störung des Säure-Basen- gleichgewichtes, und zwar auf einer zu hochgradigen Steigerung des Rest-N und der Alkalireserve, und Verminderung des Chlors." Tekijä esittää samassa tutkielmassaan (s. 17) hoitonsa: „Auf Grund experimenteller Ergebnisse, klinischer Beobachtungen und C XXI. i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 19 Literaturstudien, die nunmehr durch anderthalb Jahrzehnte hin- durch geführt worden sind, habe ich eine Thromboseprophylaxe aufgebaut, die bisher noch nie versagt hat. Diese Prophylaxe besteht in NaCl-Zufuhr — und zwar als 0,9 proz. (physiologische) Lösung — allen Operierten, die irgendeine Abnormität ihres Stoff- wechsels, Kreislaufes oder sonstiger Funktionen aufweisen. Die Kochsalzzufuhr erfolgt immer subcutan, ganz ausnahmsweise auch intravenös." Voi vain ihmetellä, että näin yksinkertaista ja selvää asiaa vielä kannattaa pohtia pääaiheena kansainvälisissä kongresseissa ja toisaalta, että emme tekijän töistä löydä ilmoituksia mistään tarkoista jäännöstyppi- ja kloorianalyyseistä, sillä tuskin vain laajat ja monipuoliset kirjallisuustiedot lääketieteellisen kemian alalla yksin riittävät panemaan päälleen monet aikaisemmat teo- riat ja katsantokannat. Johtopäätökset käytäntöä silmälläpitäen võivat viedä myös useiden tutkijain kanssa ristiriitaan, siten tri Prima ilmeisesti vastustaa leikattujen potilaiden aikaista liikun- toa sanoessaan (Zbl. Chir. 1938 N :o 1 siv. 24) : „Aus diesem Grunde muss man die Zweckmässigkeit des sogenannten „Spazier- ganges im Bett" der Operierten durchaus anzweifeln, weil ja bei diesem Spaziergange die Schutzvorrichtungen des Organismus belastet, zu den Operationspolypeptiden aber noch andere Gifte (Milchsäure u.s.m.) hinzugefügt werden." Useat tutkijat viimeaikaisessa kirjallisuudessa ovat erikoi- sesti korostaneet aikaisten liikkeiden tärkeyttä. Miten olisi mene- teltävä vatsapotilaiden kanssa, kun tr i Prima lausui itse (työssään N:o 4 Zbl. Chir. 192 Nr. 17 siv. 933) samojen tromboosikokei- densa perusteella toisessa yhteydessä: „Daher: Keinen Fremd- körper in die Bauchhöhle, keine Einstellung der Funktion, son- dern — mehr Bewegung". Ihmetellä voi vielä tri Priman tapaa vähäksyä niiden tutki- jain töitä, jotka edustavat toista käsityskantaa. Mainittakoon tästä esimerkkinä hänen ajatuksensa traumaattisesta tromboo- sista. Hän sanoo (työssä N:o 21 Der Chirurg 1938 siv. 13), että suonen seinämän lesiö ei voi aiheuttaa tromboosia nojaten erääseen 25 riviä käsittävään tiedonantoon Zbl. Chir. v. 1925. Sen jäl- keenkin on ilmestynyt joukko eksakteja töitä, joissa traumaat- tista tromboosia käsitellään, mm. eräs tekijän kotimaassa (Acta et commentationes universitatis Tartuensis XXI, 2, 1931), j ossa silloinen dosentti U. Karell esitti traumaattisen tromboosin mah- 9* C X X I . 4 dollisuuden sitovasti nojautuen Breslaun kirurgisen yliopistokli- nikan aineistoon sekä alaa koske van kirjallisuuden tarkkaan ana- lyysiin. Ei voi todella olla ihmettelemättä, ettei tekijä ota edes kotimaisia töitä huomioon, kun ne eivät sovellu hänen käsityskan- taansa. Muutenhan ei asiaa voi ymmärtää. N : o l 7 . H a t d e r E s m a r c h s c h l a u c h n o c h s e i n e B e r e c h t i g u n g ? Zbl. f. Chir. 64 Jg., 1937, N:o 46. Liittyen Mermingas'en esittämään kantaan tekijä pitää Es- march-sidettä suurin piirtein tarpeettomana paitsi ensiaputa- pauksissa. Myöskin panaritiumeja hän leikkaa mieluummin var- man „Fingerspitzengefühlin" mukaan kuin letkun tarjoaman verettömyyden ja hyvän yleissilmäyksen varassa. N:o 18. V õ õ r k e h a p ä r a k u s . Eesti Arst 1937, N:o7. 3 tapausta on ollut aiheena pieneen tutkielmaan, j olla tuskin on tieteellistä arvoa. Reunahuomautuksena voi mainita, että hänen ehdoton käsityksensä seerumien käytöstä tuskin ainakaan varauksetta vastaa useimpien tutkijain käsitystä. Siv. 534: „Ei seerumeid ega mingeid desinfitseerivaid vahendeid ei tule kõhuõõnde asetada, — tulu neist on null, aga kahju nad teevad küll mitmes suhtes." N : o l 9 . W o r a n s t i r b t d e r P e r i t o n i t i s k r a n k e ? Zbl. f. Chir. 1937, N:o 50. Lyhyt kirjoitus, jonka tendenssi ilmenee lauseesta (siv. 2827) : „Das weitere Schicksal des Peritonitiskranken ist davon abhängig, ob seine eigenen Chlorreserven zu Bindung der Gift- stoffe ausreichen oder nicht." Edelleen siv. 2828 : „Also stirbt der Peritonitiskranke an einer durch die Hypochlorämie herge- rufenen komplexen Regulationsstörung." Omia eksakte ja tutki- muksia, yhtä vähän kokeellista laatua kuin kliinillistä potilas- aineistoa käsittäviä, ei tässäkään tvössä esitetä, vaan kirjoit taja liikkuu teoreettisten spekulatioiden varassa. (Vertaa muuten selostusta kirjoituksista N:ot 16, 20, ja 21.) (N:ot 20 ja 21 kts edellä). L ä ä k e t . t o h t o r i A. L i n k b e r g i n t y ö t : N:o 1. T ä h e l d u s i T a r t u Ü l i k o o l i h o s p . - h a a - v a k l i i n i k u s o l n u d t e e t a n u s e j u h t u d e s t j a t e e - t a n u s e r a v i m i s e s t ü l d s e . Eesti Arst 1928, N : o 1. C XXI. L Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 21 Tekijä käsittelee suppeassa muodossa käytännöllisesti tär- keätä tetanuskysymystä, osittain kirjallisuustietojen mukaan, osittain tarttolaisen sairaala-aineiston perusteella. Viimemai- nittu ei tosin ole suuri, se käsittää 11 tapausta, mutta lukija saa siitä selvän kuvan asianomaisen klinikan hoitotavoista. Tekijä korostaa virkaveljilleen antitoksiinihoidon tärkeyttä ja esittelee Tarton omassa serologisessa laboratoriossa valmistettua serumia. Työ on selvästi kirjoitettu ja voinee olla lähtökohtana tarkkail- taessa myöhemmin tetanuskysymystä samalla paikkakunnalla. N : o 2 . S u g e m e i d u l c u s v e n t r i c u l i k o h t a . Eesti Arst 1928, N:o 10. Tässä lyhyessä tutkielmassa tekijä mainitsee vatsahaavan (ulcus ventriculi) syntyä koskevista teorioista ja hoidosta sekä esittää hospitaal-haavaklinikan aineiston. Katsoen siihen valta- vaan kirjallisuuteen, joka täita alalta viimeisten vuosikymmenien aikana on julkaistu, on tekijä mielestäni verraten pintapuolisesti aihettaan käsitellyt. Siten esim. gastritis-teoria, jota mm. Kielin koulukunta on sangen laa j asti käsitellyt, saa vain aivan mitättö- män maininnan osakseen. Oma aineisto mainitaan myös aivan lyhyesti. Tekijä lieneekin ajatellut tämän julkaisun vain tulevien j ulkaisu j en ennakkotiedoitukseksi. N:o 3. E s s e n t s i a a 1 s e h e m a t u r i a t e k k i m i - s e s t j a r a v i s t . Eesti Arst 1928, N:o 10. Kaksi essensiaalise hematurian tapausta, jotka ovat hoidetut Ülikooli hospitaal-haavaklinikassa, ovat olleet kyseessäolevan tut- kielman aiheena. Siinä selostetaan alaan kuuluvaa kirjallisuutta ja eritellään asiallisesti hematurian oireen syitä. Oudolta tuntuu vain, että munuaisemboliojen aiheuttamia verenvuotoja pidetään niin kovin harvinaisina, kun muiden, tavallisempien syiden yhtey- dessä luetellaan haemophilia, jonka pohjalla esiintyvät munuais- vuodot kumminkin kai useimmilla seuduilla ovat erittäin harvoin todettavia. Samoin kategoorinen väite, ettei tuberkuloottisen mu- nuaisverenvuodon yhteydessä voisi esiintyä kipu ja. Tekijä sanoo nimittäin (siv. 216) „Nii ei tekita neerutuberkuloosi verejooksud haigele mingit valu, kuigi veri esineb peaaegu alati kuses, varsti aga kaasub verele mäda, ja tekivad teatud muutused vastava kusejuha avause ümber". Tutkittuaan munuaistuberkuloosia tekijä itse, työssään N:o 15, siv. 185 mainitsee munuaistuberkuloosin 22 P. E. A. NYLANDER C XXI. kliinillisistä oireista ensimmäisenä kivun ja sanoo: „erst dann wird der Arzt aufgesucht, wenn die Schmerzen anfallsweise oder ständig in der Nierengegend oder auch im Bereiche der Harnblase schon recht intensiv werden." (Kirjallisuusluettelo on epäkäytännöllinen, siinä kun mainitaan vain lähteet ilman tekijännimiä.) Lyhyt tutkielma on lähinnä yleiskatsauksen luon- toinen ja puolustanee sellaisena paikkaansa lääketieteellisen leh- den palstoilla. N:o 4. R i n n a n ä ä r m e - v ä h i s t j a s e l l e r a v i s t , e r i t i II h a a v a k l i i n i k u s 1921.—1930. a. Eesti Arst 1930, N:o 4. Työssä luodaan lyhyt katsaus syöpäkvsymykseen ja rinta- syövän klinikkaan. Sivumennen esitetään kasuistisena tapauksena eräs miespotilas. Varsinainen aineisto on peräisin II haavaklini- kasta ja sisältää yhteensä 68 tapausta vuosilta 1921—30. Oma aineisto on saanut mielestäni liian pintapuolisen käsittelyn osak- seen. Se sivuutetaan vajaalla sivulla ja ilman vertailuja muiden tilastoihin. Lukija ei esim. saa selvyyttä siitä, mihinkä tieto resi- diivien lukumäärästä perustuu. Rintasyöpätapauksiaan tekijä ei ole lainkaan ryhmitellyt tapausten vaikeuden eli asteen mukaan, joka kumminkin olisi suotavaa, jos operatiivisia tuloksia haluäa kosketella, (esim. Steinthalin kaavan mukaan), sillä eri tapauk- sethan ovat hyvin vaikeasti keskenään verrattavissa. Tekijä mai- nitsee tulosten parantuneen röntgenjälkihoidon tultua tavaksi, jota kai tuskin kukaan epäilee, mutta tarkkoja päätelmiä varten pitäisi kumminkin tietää molempien aineistojen laatu. Muuten vertailu on epävarma. Mainitaan lyhyesti, että naimisissa ole- vien potilaiden lukumäärä on 10 kertaa suurempi kuin naimatto- mien, mutta tärkeätä olisi tällöin ollut tietää, mitkä vastaavat väestötilastolliset luvut esiintyvät Eestissä; muutenhan tieto on verraten arvoton. Tässä yhteydessä olisi ehkä myös kysymys siitä, kuinka suuri osa potilaista on imettänyt, ollut huomionarvoinen. N :o 5. G 1 ü k o g e n o 1 ü ü s i s t j a g 1 ü k o 1 ü ü s i is t m i t m e k e s i s t e k u d e d e t o i m e l a n a e r o o b s e i s j a a e r o o b s e i s t i n g i m u s i s . Väitekiri esitatud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnale doctor medicinae astme omandamiseks. Työ on sangen mielenkiintoinen tutkimus, suoritettu tunne- tun tiedemiehen prof. toht. K. Schlossmannin johdolla. Hänen nimensä onkin takuuna väitöskirjatyön laajuudesta ja laadusta. C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 28 Katsoisin tekijälle erikoiseksi onneksi sen, että hänellä on ollut tilaisuus opiskella myös bakteriologian ja lääketieteellisen kemian alalla ja kartuttaa siten tieto jaan. Työ on# tekijälleen tuottanut lääketieteen tohtorin arvon. Ainoana huomautuksena esittäisin valitteluni siitä, ettei tekijä myöhemmin ole saanut tilaisuutta työskennellä samoilla aloilla, tai sovelluttaa tietojaan kliinillisen aineiston tieteellisessä käsittelyssä. Hän ei ole suppean väitös- kirjan puitteiden ulkopuolella aihettaan käsitellyt, jonka se kum- minkin olisi ansainnut. N : o 6 . M a o p e r f o r a t s i o o n i j u h t , m i s a k u u t s e a p p e n d i t s i i d i n a d i a g n o o s i t u d . Eesti Arst 1930, N:o 5. Lyhyt kasuistinen tiedoitus vailla suurempaa merkitystä. N:o 7. M õ n d a a k t i n o m i i k o o s i s t j a s e l l e r a v i s t II h a a v a k l i i n i k u s . Eesti Arst 1930, N:o 6. Tekijä luo lyhyen katsauksen alaa käsittelevään kirjallisuu- teen sekä käsittelee sitten Tarton Ülikoolin II haavaklinikassa hoidettuja tapauksia. Vuosina 1921—1930 nousi hoidettujen akti- nomykoositapausten lukumäärä kolmeenkymmeneen. Kirjoittaja tekee lyhyesti selkoa hoitotavoista sekä tuloksista. Kirjoitus oli varmaankin ajankohtainen ja yleislääkärien kannalta antoisa. Ulkolaista lukijaa olisi samassa yhteydessä ehkä huvittanut tie- tää enemmän aktinomykoosin esiintymisestä tekijän kotimaassa. N:o 8. U l c u s v e n t r i c u l i r ö n t g e n o l o o g i l i s e s t d i a g n o o s i m i s e s t j a k i r u r g i l i s e s t r a v i s t . Eesti Arst 1930, n:o 7. Tässä työssään tekijä jälleen palaa vatsahaavakysymykseen (vert, työ 2). Hän esittää röntgenologiaa käsittävän yleiskatsauk- sen sekä taudin kirurgista hoitoa. Työn loppupuolella on maininta II haavaklinikan aineistosta, jonka yhteydessä kerrotaan klinikan työtavoista. Jälkitutkimuksia ei ole suoritettu, niin että tämäkin tutkielma on ennakkotiedoituksen luontoinen. N:o 9. E r ü t r o t s ü ü t i d e s e t t e r e a k t s i o o n i n i n g v a l g e l i b l e d e p i l d i t ä h t s u s e s t k i r u r g i l i s t e h a i g u s t e d i f f é r e n t s i m i s e l j a d i a g n o o s i m i s e l . Eesti Arst 1930, N:o 9. Tekijä esittää suppeassa muodossa verraten suuritöisen tutki- 24 C XXL i muksen tulokset. Hän on 50 potilaalla, jotka sairastivat erilaisia kirurgisia taute ja (appendicitis acuta, appendicitis acuta gang- raenosa perfotiva, Phlegmone, empyema pleurae, Peritonitis diffusa), seurannut laskeutumisreaktion ja verenkuvan suhteita. Hän korostaa valkoisen verenkuvan ja laskeutumisreaktion mer- kitystä myöskin kirurgian alalla diagnostisiin ja prognostisesti tärkeisiin tutkimustapoihin, vaikka työstä ei ole käsittääkseni ilmennyt erikoisesti uusia näkökantoja. (Sivumennen mainitta- koon, että olisi melkein odottanut hänen jossain muodossa otta- neen kannan samasta laitoksesta ilmestyneeseen tri Rosenfeldin väitöskirjatyöhön nähden.) N:o 10. D i a g n o s e u n d T h e r a p i e d e r P l e u r a - e m p y e m e , L u n g e n a b s z e s s e u n d L u n g e n g a n - g r ä n e i n d e r II. C h i r u r g i s c h e n U n i v e r s i t ä t s - k l i n i k . Brun's Beiträge zur klin. Chirurgie. Bd. 150. 10 sivun suuruisesta työstä käsittää verraten suuri osa yleistä historiikkia, muiden tutkijain mielipiteiden selostusta sekä röntgenoloogista differensiaalidiagnostiikkaa, j ossa avusta- jana on toiminut röntgenlääkäri tr i Kienast. Klinikan aineisto, joka käsittää 175 empyematapausta, 10 keuhkoabskessia ja 9 keuhkogangrenaa, saa osakseen vain noin 3 sivua, joten yksityis- kohtaisemmasta aineen käsittelystä tuskin voi olla puhetta. Lukija saa tietää, että asianomaisessa klinikassa empyemat on hoidettu thorakotomialla ja avonaisella ilmarinnalla. Tulokset ovat olleet hyvät kuolleisuusprosentin jäädessä 5,8%. Kymmenestä keuhko- abskessista oli 9 parantunut, mikä on sangen hyvä saavutus. 9 gangrenatapauksen joukossa oli 8 kuollutta. Klinikan aineisto on ilmeisesti huolellisesti havaittua; siten mainitaan esim. aivan järjestelmällisistä bakterioloogisista tutkimuksista. Olisi vain toivonut, että tekijä olisi tarkemmin eritellyt käytettävänä olevan suuren, hyvän aineiston, koska siitä varmaankin olisi võinut saada esille monta kliinillisesti tärkeätä ja mielenkiintoista seikkaa. N:o 11. V a s o g r a a f i a j a s e l l e k i r u r g i l i n e t ä h t s u s . Eksperimentaalne töö. Eradotsendi prooviloeng 1930. Paitsi työhön kuulu viin 9 röntgenkuvajäljennökseen en ole võinut työhön muuten perehtyä siitä syystä, ettei tekstiä ollut asiapapereiden joukossa. Pidetty koeluento ja siihen liittyvät ku- vat osoittavat epäilemättä tekijän harrastuksia myöskin röntge- nologian alalla. C XXI. i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 25 N:o 12. F a l l v o n o p e r a t i v g e h e i l t e m b l u t e n - d e m D u o d e n a l g e s c h w ü r . Zentralblatt fü r Chirurgie 1931, N:o 5. Tekijä mainitsee kahdesta duodenalihaavatapauksesta, joissa jatkuvan vaikean verenvuodon hoitona oli käytetty ventrikkeli- resektiota. Havainnot ovat mielenkiintoiset, vaikka tekijä onkin oikeassa siinä, ettei kahden tapauksen perusteella voi "johtopää- töksiä tehdä. Kysymys vuotavan vatsahaavan hoidosta on edel- leen ollut ajankohtainen, joten tekijän havainnollakin on ollut arvonsa. Sairaskertomukset ovat vain jonkun verran puutteelliset. En ole siten havainnut mainintaa veren siirroista, joita kai kum- minkin täytynee olettaa koetetun, ennenkuin ryhdyttiin resektioita suorittamaan. N:o 13. T r o m b o t s ü t o p e e n i l i s t e p u r p u r i t e j u h t j a s e l l e k i r u r g i l i n e r a v i s p l e n e k t o m i a a b i l . Eesti Arst 1931, N:o 12. Tekijä esittää haemorrhagista diathesia edustavien tautien kirjallisuuskatsauksen käsitellen mm. differensiaalidiagnostiikkaa ja hoitoa. Tekijä selostaa erään hoitamansa trombocytopenilisen purpura-tapauksen. Siinä oli 8 vuoden oireidin jälkeen suoritettu splenektomia viimeisenä toimeenpiteenä sen jälkeen, kuin muut hoitotavat, röntgenkäsittely mukaan luettuna, olivat osoittautu- neet tehottomiksi. Tulos oli hyvä ja potilas ilmoituksen mukaan noin 1^2 vuoden kuluttua terve ja työkykyinen. Tapaus on tar- kasti havaittu ja tekijä lausuu toivomuksen, että vastaavissa tau- dintiloissa, kroonillisessa trombotsütopeenilisessä purpurassa useammin ryhdyttäisiin leikkaushoitoon. Työ on mielestäni luet- tava tekijälleen ansioksi. N:o 14. M ä d a n e p e r i t o n i i t j a s e l l e r a v i Ü l i - k o o l i II h a a v a k l i i n i k u s 11 a a s t a v ä l t e l . Eesti Arst 1931, N:o 12. Tekijä käsittelee tätä, kliinilliseltä kannalta aina sangen kes- keistä aihetta ottaen lähtökohdakseen tarttolaisen klinikan aineis- ton. Työhön kuuluu kirjallisuuskatsaus, joka varsinaiseen aineis- ton käsittelyyn nähden on suhteettoman laaja, — tai ehkä oikeam- min — oma suuri aineisto käsitellään odottamattoman suppeasti. Kokonaista 451 märkäistä peritoniittitapausta, jotka edustivat eri syntytapoja, saivat siten tilastollisesti käsiteltäessä vain vajaat 26 P. E. A. NYLANDER C XXI. 4 neljä sivua osalleen. Tekijä on nähnyt vai van kerätä tämän aineis- ton, ryhmitellä sen tautien mukaan ja laskea kuolleisuusprosen- tit, mutta, kuten mainittu, olisi toivonut aineiston yksityiskohtai- sempaa käsittelyä. Ehkäpä tekijä onkin suunnitellut työnsä alun- pitäen laajemmaksi, koska hän sivulla 64 aloittaessaan aineis- tonsa yleisen selostuksen mainitsee jo taulukosta N:o 8, joka työstä ilmeisesti on kokonaan jäänyt pois. Yhdyn täysin teki jään, kun hän sanoo (siv. 67), että kuollei- suusprosentin laskeminen ja eri tilastojen arvosteleminen on vai- keata johtuen siitä, että peritoniitin määrittely eri tekij öillä on erilainen. Tekijä itse ilmoittaa lukevansa „Peritonitis diffusaksi" vain sellaiset tapaukset, „ainult niisuguseid, kus mädane prot- sess võtab ilma piirdumata kogu kõhuõõne oma alla" (siv. 67). Kysyy mielessään, onko tämä aina niin ehdottomasti võitu todeta, esim. pienestä appendix-haavasta. Tällä en suinkaan halua aset- taa kyseenalaiseksi, eivätkö tapaukset todella ole olleet diffuseja peritoniitteja, vaan ainoastaan korostaa määritelmien ja vertai- lujen vaikeutta. Mutta tätäkin taustaa vastaan koko aineen tar- kempi erittely mielestäni olisi ollut mielenkiintoinen. Siten esim. puheen ollessa ulcus perforatiosta (siv. 65—66) tekijä sanoo, että viimeisen kahden vuoden aikana on ulcus perforatioiden hoi- tona käytetty melkein poikkeuksetta resektiota sekä että huoli- matta resektion pai j on radikaalisemmasta laadusta, ei kuolleisuus ole ollut suurempi kuin gastroenterostomiatapauksissa. Samassa kirjoittaja jatkaa, että, jos sairas on kovin heikko, on rajoitut- tava j oskus vain reijän kiinniompelemiseen. Olisi kumminkin ol- lut kovin mielenkiintoista tällöin huomioonottaen puhjenneen vatsahaavan hoidon tärkeyden, tietää, kuinka monta näitä poik- keuksia on ollut, joissa ei ole tehty resektiota, vaan haa van om- pelu. Pienten luku j en ollessa kyseessä võivat muutamat tapauk- setkin vaikuttaa pai j on prosentteihin. (Painovirheeksi lienee luet- tava väärä prosenttiluku sivulla 67 „Neist 16 juhusest lõppes sur- maga 10 ehk 50%".) Työn yleisarvosteluna mainitsisin käsityksenäni, että tekijä käsitellessään tätä tärkeätä vatsakirurgian alaa ja koettaessaan eritellä sitä oman aineistonsa perusteella, on varmasti saanut hyvän tilaisuuden tutustua eri hoitotapoihin ja niiden tuloksiin. Aineistostaan olisi tekijä todennäköisesti võinut saada esiin enem- män, kuin mitä se hänelle on antanut kyseessäolevan julkaisun puitteisisa. C XXI. i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 27 N:o 15. D i e N i e r e n t u b e r k u l o s e u n d d i e E r - g e b n i s s e i h r e r c h i r u r g i s c h e n B e h a n d l u n g i n d e r 2. C h i r u r g i s c h e n U n i v e r s i t ä t s k l i n i k 1921— 1930. Chirurgica Scandinavica. Vol. LXVIII. Tekijä on tässä tutkielmassaan ottanut erään käytännöllisen urologian tärkeimmistä aiheista pohdinnan alaiseksi. Hän on lähettänyt 42 munuaistuberkuloosipotilaalle kyselykaavakkeen saaden vastaukset 36 potilaalta. Näistä saapui 20 henkilökohtai- sesti jälkitarkastukseen. Julkaisussa tekijä selostaa kirjallisuutta ja yleisesti tunnettua symptomatologiaa laajasti, varsinaisen aineiston käsittelyn jäädessä melkein syrjään. Tekijä ei mieles- täni koeta omasta aineistostaan saada vastauksia kliinillisesti tär- keisiin kysymyksiin siinä määrin, kuin odottaisi. — Siten hän mainitsee esim. haavan usein jääneen avoimeksi pitkiksi ajoiksi, mutta ei ryhdy erittelemään kysymystä, mistä se on kulloinkin mahdollisesti johtunut. Minkälainen oli ureterin tynkä patologis- anatoomiselta kannalta operatiossa? Miten tynkiä käsiteltiin leik- kauksessa? Tehtiinkö ja kuinka monessa tapauksessa ureterityn- gän myöhempiä poistoja aina rakkoa myöten? Minkälaisen jälki- hoidon nämä potilaat muuten saivat? Millainen oli juuri näiden potilaiden keuhkostatus ? Ne ovat esimerkiksi kysymyksiä, jotka võivat jäädä askarruttamaan lukijan mieltä, kun tästä komplika- tiosta puhutaan. Samoin panee merkille, että tekijä eritellessään tärkeätä kysymystä graviditeetti- munuaistuberkuloosista puhuu laajasti erinäisten tutkijoiden mielipiteistä, mutta omat havain- not ovat jääneet tarkkaa mainintaa vaille. Reunahuomautuksena mainitsisin vielä ilmeisistä painovirheistä taulukossa N:o 2 sekä kirjallisuusluettelon kiusallisesta puutteellisuudesta sikäli, että emme löydä siitä tarkoin tekijän kirjallisuuslähteitä, mutta kyllä joukon muita töitä. N:o 16. Ü b e r d i e b l u t g e r i n n u n g s h e m m e n d e W i r k u n g d e s L i q u o i d s . Eksperimentaalne töö. Zschr. f. die experimentelle Medizin. Bd. 85, H. 1 u. 2. Tekijä on suorittanut kokeellisia tutkimuksia perehtyäkseen „Liquoid Roche" tromboosia vastustavaan vaikutukseen. Hän on käyttänyt koe-eläiminään eräitä kaniineja, kissoja ja koiria ja tullut samoihin tuloksiin kuin Demole ja Reinert. Lisäksi on ky- seessäolevaa ainetta ruiskutettu potilaisiin, mutta aineiston rajoit- tuessa kolmeen henkilöön lienee vaikeata tehdä siitä sitovia pää- 28 P. E. A. NYLANDER C XXI. i telmiä. Tekijän positiivisena ansiona työstä on, että hän on pereh- tynyt käyttämään tutkimuksissaan eläinkokeita, johon hän on saa- nut tilaisuuden tutustua Tarton fysiologisessa laitoksessa. N:o 17. M a o - j a k a k s t e i s t s õ r m i k u h a a v a n d i k i r u r g i l i n e r a v i j a s e l l e t a g a j ä r j e d p i k e m a a j a v a h e m i k u j ä r e l v a a d a t u l t T a r t u Ü l i k o o l i II h a a v a k l i i n i k u s . Eesti Arst 1937, N:o 1. Tekijä palaa tässä työssään jälleen aiheeseen, joka on ollut aikaisemmin hänen harrastustensa kohteena (vert, työt N : o 2, 6, 8, 12). Katsoen juuri hänen aikaisempaan tuotantoonsa olisi lukijä ehkä nyt odottanut laajempaa, seikkaperäisempää työtä, varsinkin kun esim. työssä N : o 3 oli ilmoitettu klinikan tekevän jatkuvia havaintoja vv. 1921—28 leikatuista vatsahaavatapauk- sista. Nyt käsiteltävässä työssä on otettu huomioon vain vuosien 1929—36 aineisto. Tekijä perustelee asiaa sillä, että jälkimäisenä ajanjaksona resektio on ollut päämetoodi. Mutta juuri yksityis- kohtaisen vertailun kannalta olisi edellisen ajanjakson aineisto ollut tervetullut — ja lisäksi aineisto, j osta siis klinikassa tekijän mukaan pitäisi olla jälkitutkimustiedot. Tosin eri henkilöt ovat toimineet sairaalaesimiehinä, mutta tuskinpa sekään olisi vaikeut- tanut asiaa, kun tekijä ilmeisesti itse usean vuoden ajan on näitä asioita harrastanut. Kyseessäoleva aineisto on huomattavan suuri resektioaineisto. Tekijä mainitsee siihen kuuluvan kokonaista 275 tapausta. Siihen nähden, että tekijä varmaankin on uhrannut sen kokoamiseen pai j on aikaa ja vaivannäköä, on sen käsittely mielestäni jäänyt valitettavan ylimalkaiseksi. Tekijä kiinnittää aineistonsa erittelyssä ehkä suurimman huo- mion kuolemantapauksiin (siv. 22). Kuolleita oli 30 (eli 10,9%). Hän mainitsee tässä yhteydessä, että 13 tapauksessa potilaat oli- vat olleet kovin rasittuneet ja nälkiintyneet toistuvien verenvuo- tojen vuoksi, ja että niissä kuolemaa ei võida panna opération tilille. Tämä on kysymys, jota lukija ei voi puuttuvien tieto j en takia arvostella. Kahdella oli ilmoituksen mukaan keuhkotuber- kuloosi syynä kuolemaan, niin että tekijän käsityksen mukaan vain 15 kuolemantapausta jäi leikkauksen tilille, joka on kovin hyvä tulos. Kuten jo mainitsin, olisi mielestäni hyvän aineiston tarkempi käsittely varmasti tarjonnut pai j on mielenkiintoa, mutta tõden- 29 näköisesti tekijä tuleekin jatkamaan töitään tällä alalla, johon useasti on palannut. N:o 18. Z e p h i r o l — u u s o p e r a t s i o o n i v ä l j a k u i k a k ä t e d e s i n f e k t s i o o n i v a h e n d . Eesti Arst 1938, N:o 7. Tekijä on tässä tutkielmassaan tehnyt selkoa kokeistaan uudella desinfektioaineella, jota myöskin on tutkittu Kirschnerin klinikassa. Työhön kuuluu verraten laaja historiallinen katsaus sekä maininta omista kokeista yliopiston bakteriologisessa laitok- sessa prof. K. Schlossmannin johdolla. Tekijä on tullut myöntei- seen tulokseen zephirolin suhteen. Hänellä on ollut tässä tilai- suus tutustua erääseen käytännölliseen bakteriologian alaan päte- vällä johdolla. Reunahuomautuksena mainitsisin tekijän tämän työn ensimäisellä sivulla kirjoittavan „Viini arsti J. Semmelweis". Luulen, että unkarilaiset heimoveljet, joiden kaikkein mainehik- kaimpia edustajia unkarilaissyntyinen Semmelweis oli (kunin- kaallisen Péter Pazmânyin Budapestin yliopiston synnytysopin prof. vv. 1855—1865), eivät ilman muuta tunnustaisi Semmelweis- siä „Viini arstiksi", vaikka hän siellä eräitä vuosia olikin työs- kennellyt. N:o 19. T e r a t o o m i j u h t r e t r o p e r i t o n e a a l s e s r u u m i s . Eesti Arst 1937, N:o 8. Lyhyt kasuistinen tiedoitus. III. Hakijoiden käytännölliset ansiot j a opettajatoiminta. Hakupapereista ilmenee, että lääket. tohtori A. Rosenfeld on syntynyt 1893 Tallinnassa, suorittanut ylioppilastutkinnon 1913, opiskellut vuosina 1913—1918 Tartossa ja Voronesissa, sai lääke- tieteen tohtorin arvon 1924 Tartossa. Hän toimi erinäisissä lää- kärintehtävissä vuosina 1916—1920, mm. vv. 1916—1918 prof. Paldrokin assistenttina, 1918 prof. Burdenkon johtaman Punaisen Ristin sairaalassa ordinatorina sekä erinäisten sotilassairaaloiden ordinatorina ja johtajana. Varsinaisen akateemisen kirurgikouluutuksen hän sai Tar- ton yliopiston II haavaklinikan assistenttina prof. Wanachin joh- dolla 1. 1. 1921 — 1. 12. 1925. Sen jälkeen on tri Rosenfeld toi- minut Viljandin kaupungin sairaalan kirurgisen osaston johta- jana. 30 P. E. A. NYLANDER CXXI. t Lääket. tr i C. Prima on syntynyt 1892 Tartumaal. Hän opis- keli lääketiedettä Tarton yliopistossa 1913—1918, sai lääketieteen tohtorin arvon Tartossa 1922. Otti 1919—20 osaa vapaussotaan. Varsinaisen akateemisen kirurgikouluutuksen hän sai Tar- ton yliopiston hospitaalihaavaklinikassa, j ossa palveli 41/2 v. pro- fessoreiden Rostowzevin ja Wanachin johdolla. Hän on vuodesta 1924 ollut Põltsamaan haigemajan johtaja. Dosentti, lääket. tri A. Linkberg on syntynyt 1899 Järvenissä. Ylioppilas 1920. Lääketieteellinen virkatutkinto 1925. Sai lääke- tieteen tohtorin arvon 1929. Otti 1919 osaa Eestin vapaustaiste- luun. Hän toimi ylioppilaana 2 v. yliopiston gynekoloogisen klini- kan subassistenttina. Vuodesta 1925 (jouluk) hän on ollut yli- opiston II kirurgisen klinikan palveluksessa nuorempana ja van- hempana assistenttina saaden täällä akateemisen kirurgikouluu- tuksen ja on joutunut palvelemaan professoreiden Wanachin, Konikin ja Karellin johdolla. Hän on toiminut lyhyitä poikkeuksia lukuunottamatta toukokuusta 1933 syyskuuhun 1936 II kirurgi- sen yliopistoklinikan virkaatekevänä johtajana. Tri Linkberg nimitettiin lokakuussa 1930 Tarton yliopiston kirurgian eradotsentiksi ja vuodesta 1931 lähtien hän on toimi- nut aktiivisena yliopiston opettajana luennoiden kirurgista uro- logiaa, yleistä ja erikoista kirurgiaa sekä luustotautien röntgen- diagnostiikkaa. IV. Yertaileva arvostelu. Y l e i s a r v o s t e l u . Kyseessäolevat hakijat ovat kaikki kolme saavuttaneet kirur- gisen toiminnan alalla tarpeellisen kliinillisen kokemuksen ja kyp- syyden, mikäli olen võinut päätellä asian ansiopapereiden mu- kaan. Myöskin hakijatovereitaan huomattavasti nuorempi dosentti Linkberg on jo tarpeeksi kokenut kliinikko hoitaakseen sairaalan johtajan avoinna olevaa tointa. Raskaan kirurgisen päivätyön ohella ovat kaikki hakijat kii- tettävästi uhranneet aikaansa ja tarmoaan tieteelliseen työskente- lyyn. Töidensä tulokset he ovat osittain saattaneet maailmalle ulkolaisten lääketieteellisten lehtien palstoille, mutta osittain he ovat työskennelleet myös eestinkielisen Eesti Arst-lehden puit- teissa. He ovat siten osaltaan myös kantaneet kortensa nuoren kansallisen eestiläisen lääketieteen kekoon, mikä tässä yhteydessä 31 ansainnee täyden tunnustuksen. He ovat kaikki paitsi varsinai- sia tieteellisiä tutkielmiaan laatineet myöskin joukon yleiskatsauk- sen luontoisia kirjoituksia ja esiintyneet esitelmöitsijöinä osoit- taen harrastavansa lääkärikunnan jatkokouluutusta, joka tietysti on luettava myöskin yliopiston opettajaksi pyrkivän ansioksi. Arvoisat hakijat ovat kaikki koettaneet laajentaa kirurgisia näköalojaan tekemällä opiskelumatkoja myöskin maansa rajojen ulkopuolelle. Hakijoiden varsinaista tieteellistä toimintaa olen edelläole- vissa yksityiskohtaisissa selostuksissani jo käsitellyt. Tavallaan yhteenvetona mainittakoon seuraavaa: T o h t o r i R o s e n f e l d i n töiden joukossa on hänen väi- töskirjansa (N:o 1) ilmeisesti laajimpia. Sen jälkeen hän yleensä ei ole ottanut omakohtaisesti suurempia kysymyksiä käsiteltävik- seen, tai jos hän laajempiin kysymyksiin on käynyt käsiksi, on se tapahtunut pääasiallisesti kirjallisuustietojen erittelyn puit- teissa. Hänen tuotantonsa pääosana ovat kasuistiset kirjoitukset, joita hän on toimintansa varrella erinomaisella ahkeruudella laa- tinut. Useimmat perustuvat vain yhden tapauksen selostukseen (N:ot 5, 8, 9, 11, 13, 14, 16, 17, 19, 20, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30). Useimmiten on tapauksen selostus jäänyt ilman johto- päätöksiä, niin että lukija ei suinkaan aina ymmärrä, mitä tekijä on tapauksellaan tahtonut tuoda esille. Kirjallisuustietojen esit- telyssä havaitsemme toisinaan tekijän ammentaneen tietonsa suo- raan jostakin lähdekirjasta eikä ilmeisesti ole itse vaivautunut hakuteosten (Zentralorgan y. m.) pohjalla syventymään asiano- maiseen kirjallisuuteen. Puutteellinen kirjallisuuden tuntemus (tai vaikeneminen kirjallisuudessa esiintyvien eriävien mielipi- teiden suhteen) on saattanut johtaa kirjoittajan absoluuttisiin väitteisiin, joiden paikkansapitävyys on enemmän kuin kiistanalai- nen (vert, työtä N:o 4). Parhaimpina tekijän kasuistisluontois- ten töiden joukossa pitäisin N:o 3 ja N:o 23. Vaikka en suinkaan tahdo vähäksyä kasuistisluontoisten töi- den arvoa sellaisenaan, muodostaa tämä puoli kyseessä olevan tekijän tuotannossa suhteettoman runsaan osan. Täile tosiasialle saamme ehkä selityksen perehtyessämme tri Rosenfeldin työmeto- deihin yleensä. Käsitykseni mukaan hänen työmetodinsa ovat kovin yksipuoliset. Jos väitöskirjatyössä käytettyä laskeutumis- reaktiota emme ota lukuun, on hän pääasiallisesti nojautunut vain tapaustensa yksinkertaiseen kliinilliseen tarkasteluun eikä pereh- 32 C X X I . 4 tynyt mihinkään kirurgian kannalta niin perin tärkeään „aputie- teeseen". En tällä luonnollisesti tarkoita, että kliinillisellä alalla toimivan kirurgin välttämättömästi henkilökohtaisesti olisi pakko työskennellä esim. patoloogisena anatoomina, kokeilevana fysio- loogina, iserobakterioloogina, lääketieteellisenä tilastotieteilijänä tai radioloogina, mutta varmaa on, että tämänkaltaiset „sivuhar- rastukset" ovat erinomaisena valmennuksena kirurgille, ellei hän aio asettua puhtaasti operatiivis-teknillisten kysymysten edusta- jaksi. Tri Rosenfeldiltä puuttuvat tämänkaltaiset harrastukset suurin piirtein kokonaan, eikä hän käsittääkseni operatiivisen tek- niikankaan alalla ole esittänyt omintakeisia uusia alotteita. Tarkastaessamme tri Rosenfeldin tuotantoa voisimme sen jakaa kahteen jaksoon, joista ensimmäinen olisi Tarton yliopis- ton aikuinen tuotanto, julkaistu vuosina 1922—26. Tämän ajan- jakson töitä pitäisin tekijänsä parhaimpina. Julkaisut vuosilta 1928—38 edustavat huomattavan suurta lukumäärää, mutta suu- rin osa niitä on kumminkin vain kasuistisia tiedoituksia tai yleis- katsauksen luontoisia tutkielmia. L ä ä k e t . t r i . P r i m a . Lukiessaan tri Priman töitä saa käsityksen ahkerasta, alaansa harrastavasta, lahjakkaasta kirjoit- tajasta. Hän on kiitettävällä innolla taittanut peistä käsitystensä puolesta ja pyrkinyt rohkeasti arvovaltaisellekin lukijakunnalle esittämään itsenäisen kantansa kritisoiden johtavienkin kliini- koiden töitä. (N:o 15). Hänen tärkeimmät työnsä keskittyvät vatsakirurgian aloille. Näihin kuuluu hänen eksakti väitöskirjatyönsä (N:o 1) sekä joukko pienempiä tutkielmia (N:ot 2, 3, 4, 5, 8, 10, 12, 19). Tri Priman tutkimuksissa näyttelevät tavallaan spekulatiiviset esityk- set sangen huomattavaa osaa. Hänellä on ilmeisesti hyvä fantasia, hän asettaa helposti työhypoteeseja. Tekijä liikkuu mielellään lääketieteellis-kemiallisten kysymysten piirissä, mutta mitään työtä, j ossa ilmenisi hänen todellinen perehtymisensä tähän alaan, en ole löytänyt. Johtopäätökset, joihin hän eläinkokeiden perus- teella tulee, saavat hänen silmissään liian yleisen pätevyyden ih- mispatologiaan nähden. En myöskään pidä tieteelliseltä kannalta asiallisena esittää väitteitä ilman tarkkaa todistelua yhtä vähän sitovien eläinkokeiden kuin kliinillisen aineiston eksaktin tark- kailun muodossa. Tromboosikysymyksen (vrt. selostus töistä N:ot 16, 20, 21) käsittely antaa tästä selvän kuvan. Havaitsemme hänen toisinaan hyvin yliolkaisesti suhtautuvan muiden tutkijain töihin. C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused Vaka vana huomautuksena mainitsisin edelleen, että tri Prima on käsitykseni mukaan kovin yksipuolinen. Ne työt, jotka ovat hänen mielialojensa (vatsakirurgia ja tromboosikysymys) ulko- puolelta, ovat joko aivan vähäpätöisiä kasuistisia tiedonantoja tai selostavi.a yleiskatsauksia. Tämä on käsittääkseni erittäin suuri puute katsoen siihen, että kliinillisen kirurgian opettajan osalle lankeaa vastuu myöskin pystyvän ja monipuolisen kirurgi- kunnan kasvattajana. D o s e n t t i L i n k b e r g on tieteelliseen työhön nähden ha- kutovereitaan huomattavasti monipuolisemmilla edellytyksillä va- rustettu. Hänen väitöskirjansa on ilmestynyt Tarton yliopiston bakterioloogisesta laitoksesta (prof. Schlossmann), samoin pieni työ zephirolista (N:o 18). Hän on lisäksi liikkunut röntgenolo- gian alalla (dosenttiluento N:o 11) ja tehnyt kokeellista työtä fysioloogisessa laitoksessa (prof. Fleisch, työ N:o 16). Hänen kliinilliset työnsä edustavat eri aloja, joista useat ovat käytännöl- Iiseltä kannalta sangen tärkeitä. Niinpä ovat kirurgiset infektio- taudit (N:o 1, 7), vatsakirurgia (N:ot 2, 6, 8, 12, 14, 17), uro- logia (N:ot 3, 15), rintakirurgia (N:o 10), tuumorioppi (N:o 4) ja lisäksi vielä kliinillinen veritutkimus (N :ot 9, 13) olleet hänen harrastuksiensa kohteina. Dos. Linkberg pyrkii tutkimuksissaan ottamaan lähtökohdak- seen sen sairaala-aineiston, joka hänellä on käytettävänään. Hän ei hairahdu liikaan teoretisointiin, vaan pysyy varmalla todelli- suuspohjalla. Hän on kumminkin mielestäni liian pidättyväinen aineistonsa käsittelyssä ja uhraa suhteettoman paljon muutenkin suppeiden töidensä sivuista pelkkään historiikkiin tai muiden tut- kijain mielipiteiden selostuksiin. Oman aineiston jääminen usein melkeinpä lapsipuolen asemaan voi ehkä johtua liian suuresta kriitillisyydestä, tai ovatko ehkä muut syyt pakoittaneet tekijän usein jättämään tutkielmansa käsistään ilman, että hän olisi saa- nut puristettua aineistostaan kaiken mahdollisen õpin, jää luki- jalle epätietoiseksi. Joka tapauksessa tämä on valitettavaa, koska dos. Linkbergillä on ollut käytettävänään arvokkaitakin aineis- toja, kuten esim. yhtenäisesti hoidetut empyematapaukset ja laaja ulcusresektioaineisto. Viimeisten vuosien aikana on dos. Link- bergin tuotannossa havaittavissa jonkunlainen herpaantuminen. Siten v :n 1932 jälkeen on ilmestynyt vain N:ot 17, 18 ja 19, joista kaksi viimeistä vielä on suhteellisen suppeata tutkielmaa. Mitä hakijain opettaja-ansioihin tulee, niin kävi aikaisem- 3 34 P. E. A. NYLANDER C XXI. r masta lyhyestä maininnastani ilmi, että a i n o a s t a a n h a k i j a L i n k b e r g on s a a v u t t a n u t v e n i a d o c e n d i T a r t o n y 1 i o p i s t o s s a. Hänellä onkin ollut uskottuna vv. 1931—1937 erilaisia luennoimistehtäviä. Tämä on hänelle luettava huomat- tavaksi ansioksi, koska hän siten on ilmeisesti jatkuvasti nautti- nut arvoisan tiedekunnan luottamusta. E h d o l l e p a n o . K u t e n e d e l l ä o l e v a s t a j o l i e n e e i 1 m e n n y tr p i d ä n d o s e n t t i A. L i n k b e r g i ä o p e t t a j a - a n s i o i - d e n s a j a t i e t e e l l i s e n t y ö s k e n t e l y n s ä p e r u s - t e e l l a a n s i o i t u n e i m p a n a j a e n s i s i j a i l e a s e - t e t t a v a n a k y s e e s s ä o 1 e v a a v i r k a a t ä y t e t t ä - e s s ä . T o i s e l l e s i j a l l e a s e t a n t r i C. P r i m a n j a k o l m a n n e l l e t r i A. R o s e n f e l d i n . K a k s i v i i m e m a i n i t t u a h a k i j a a e i v ä t o l e t ö i l l ä ä n o s o i t t a n e e t p ä t e v y y t t ä ä n . Dos. L i n k b e r g i n k a t s o i s i n — v a i k k a k i n h i e m a n e p ä r ö i t y ä n i — v i r k a a n p ä t e v ä k s i . J ä l k i h u o m a u t u s . Siinä tapauksessa, ettei arvoisa Tiedekunta katso voivansa edelläolevan mukaisesti käsitykseeni yhtyä, rohkenen kunnioitta- vimmin edellämainitun Ylikoolide Seadusen § 57, jälkim. mom. mukaan ehdottaa, että dosentti Linkbergille, jolla on ilmeinen etumatka kanssahakijoihinsa nähden, suotaisiin tilaisuus hoitaa haettavanaolevaa tointa ja edelleen syventyä kirurgiseen tietee- seen. Helsingissä, maaliskuun 8 p:nä 1938. (P. E. A. Nylander). Helsingin Yliopiston kirurgian dosentti. Duodeeim-lehden päätoimittaja. 1. Dotsent P. E. A. Nylander'i arvustus. A s j a t u n d j a a r v a m i n e T a r t u Ü l i k o o l i v a k a n t s e k i r u r g i a - p r o f e s s u u r i t ä i t m i s e s u h t e s , k o o s t a - t u d T a r t u Ü l i k o o l i A r s i t e a d u s k o n n a p o o l t 24. j a a n u a r i l 1938. a. t e h t u d o t s u s e p õ h j a l . Sisukord : I. S i s s e j u h a t u s . II. K a n d i d e e r i j a t e t e a d u s l i k u d t ö ö d . A) Dr. med. A. Rosenfeld. B) Dr. med. C. Prima. C) Dotsent dr. med. A. Linkberg. III. K a n d i d e e r i j a t e p r a k t i l i s e d t ö ö d j a t e g e - v u s Õ p e t a j a i n a . A) Dr. med. A. Rosenfeld. B) Dr. med. C. Prima. C) Dotsent dr. med. A. Linkberg. IV. V õ r d l e v a r v u s tu s. A) Üldarvustus. B) Kandidatuuri ülesseadmine. V. L õ p u m ä r k u s i . I. Sissejuhatus. T a r t u Ü l i k o o l i A r s t i t e a d u s k o n n a l e . Pärast seda kui kõrgesti austatud Teaduskond oli usaldanud minule auväärse ülesande koostada arvamine praegu vakantsele kirurgiaprofessuurile kandideerijate teeneist, olen püüdnud nen- dega põhjalikult tutvuda minule möödunud veebruarikuu 2-sel saadetud paberite põhjal. Minu tööd on teataval määral rasken- 3V' 36 P. E. A. NYLANDER CXXI .4 danud see, et märgatav osa lugupeetud kandideerijate teadusli- kust toodangust on endastmõistetavalt ilmunud eesti keeli. Olen siiski ise hankinud suuremast osast tõlked ja tarvitanud sünni- pärase eestlase üksikasjalist abi siis, kui ma ise pole tekstist täielikult aru saanud. Usun, et sel viisil olen võinud põhjalikult tutvuda kandideerijate eestikeelsegi toodanguga. Kõne all oleva haiglaga, mille juhataja koht on nüüd vakantne, olen tutvunud varemalt, kuid sellevastu pole mul võimalust olnud tutvuda kandideerijate senise tööpõlluga, ja võib-olla pole ma paberite põhjal saanud neist õiget pilti. Kui on küsimuses iseloomult nii „praktiline" ala kui kirurgia, peaks ka sellele pöörama tähele- panu. Kui veel arvestada minu kasutada olnud a ja lühidust, võib minu arvamine mõnes suhtes olla puudulik ja palun seetõttu temasse suhtuda teatava reservatsiooniga. Aluseks võttes Eesti Vabariigi Ülikoolide seadust, art. 641, antud Riigihoidja poolt dekreedina 24. septembril 1937, III pea- tükk § 57, olen püüdnud keskendada oma arvustuse järgmisisse peaosisse: kandideerija teaduslike tööde arvustus; nende õpe- ta j aoskus ja praktilised teened; võrdlev arvustus. Kandideerijate teenete eritluses olen kinni pidanud jär je- korrast: 1) Rosenfeld (31 tööd), 2) Prima (21 tööd), 3) Link- berg (19 tööd). II. Kandideeri jate teaduslikud tööd. A) Dr. m e d . A. R o s e n f e l d i t e a d u s l i k u d t ö ö d . Nr. 1. D i s s e r t a t s i o o n : ÖHU^eme peaKnin ocasKaemn, KäKTa ziiarHOCTH^ecKaro h nporHocTi i^ iecKaro cpe^cTBa, npii xnpyp- ruHecKHX-b saöojrfeBaeitfXTj. Töö on vastu võetud dissertatsioonina dr. med. aukraadi saa- vutamiseks Tartu Ülikoolis. See sisaldab laiaulatuselise ülevaate seda ala käsitlevast kirjandusest, võrdlemisi lühida kliinilise materjali esituse ühes vastavate lõppjäreldustega ja kirjandus- loendi. Arvestades aega, millal töö on tehtud, on sellel kahtle- mata oma väärtus, ehk küll teiselt poolt lõpp järeldustes võib märgata ilmseid vigu. Nii näiteks on esitatud väide, et sette- reaktsiooni võib tarvitada ainult differentsiaaldiagnostilise tunnu- sena põletikulise ja mittepõletikulise protsessi vahel. Tööd tuleb pidada ilma suurema teadusliku väärtuseta õpilastööks. C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 37 Nr. 2. H a e m o r r h a g i a o c c u l t a d i a g n o s t i l i s e s t t ä h t s u s e s t m a o p a i s e j a m a o v ä h j a t õ v e j u u r e s . Eesti Arst 1922, nr. 5 6. Autor kirjeldab seedimisorganite haiguste kliinilist uuri- mist. Ta toob ühe juhu oma kliinikust, aga üldiselt on kirjutises esitatud esmajoones kirjandusest saadud andmeid. Tervikuna on tööl ülevaatlik iseloom, koostatud arvatavasti üldarstide tar- vidust silmas pidades. Nr. 3. K o l m i l e u s ' e j u h t u m i s t m e s e n t e e r i u m i d e f e k t i d e t a g a j ä r j e l . Eesti Arst 1923, nr. 5/6. Selles väikeses uurimistöös, mille põhjaks on kolm selle haruldase haiguse juhtu, kirjeldab autor seda ala puudutavat võrdlemisi vähest kirjandust ja mainitud haiguspilte. Huvita- val uurimistööl on kahtlemata oma väärtus, kuigi see peamiselt on kasuistilise iseloomuga. Midagi erilist uut minu arvates uuri- muses ei ole esitatud. Nr. 4. P n ö i m o k o k k i d e p e r i t o n i i d i s t . Eesti Arst 1926, nr. 1. Autoril on olnud võimalus jälgida kahte pneumokokkide- peritoniidi juhtu, mis on andnud põhjuse uurimistööks. Kirjutaja pole eriti süvenenud seda ala käsitlevasse laiaulatuselisse kirjan- dusse, sest muidu ei või mõista tema absoluutseid väiteid. (Töösse kuuluvas kirjandusloendis mainitakse ainult 6 nime.) Küsimus oleks ju õieti tähtsusetu, sest kir juta ja ei püüagi oma uurimistöös minu arvates esitada midagi uut, aga absoluutsed väited võivad kergesti viia valestimõistmisele. Pealegi tuleb neid arvestada kui kõne all oleva isiku kriitika mõõdupuud. Oma vastuväite põhjenduseks käsitlen lühidalt ainult ühte seika. Näiteks ütleb dr. Rosenfeld pneumokokilise peritoniidi ravist, et see peab tingimata olema operatiivne (lk. 2) : „Pnöimo- kokilise peritoniidi ravimine võib olla ainult operatiivne. Mida varem, seda parem." Selle põhjal võib arsti, kes kohe ei ravi pneumokokilist peritoniiti operatiivselt, süüdistada ravimisveas, teda võib võtta ehk kohtulikule vastutuselegi. Ometi pole see küsimus veel nüüdki vastuvaieldamatult lahendatud. Kõne all oleva taudi ravi üldiselt eritelles võime minu arvamise järgi kõnelda kirurgilisest ja sisemeditsiinilisest ravist. Kirurgilised võtted võidakse jagada 1) diffuusse astme ravisse ja 2) sageli hilje- 38 P. E. A. N Y L A N D E R C X X I . 4 mini kapsliga kattuva abstsessiastme ravisse. Ainult viimaks- nimetatud astme ravi on üldise käsituse järgi tingimata opera- tiivne. Diffuusse astme suhtes on väga mitmed autorid konserva- tiivsel seisukohal, paljud isegi hoiatavad lõikamast haiget taudi algastmel. — Sisemeditsiinilist ravi esindaksid ms. spetsiifiline immunoteraapia ja kemoteraapia. Nende täieline kõrvalejätmine 011 ebaõige, kui kord küsimuses on tõenäoliselt monoinfektsioon, kuigi see oma patogeneesi poolest on teataval määral veel eba- selge. Tahtmata võtta seisukohta selles küsimuses kui niisuguses, olen seda lühidalt eritelnud, sest see on olnud ju mitmete kongres- s ide 1 ) päevakorras, kas erilisena või koos teiste peritoniidi- probleemega, ilma et veel oleks jõutud üksmeelsele otsusele. Nii ei või mina töös esitatud absoluutseid väiteid pidada põhjenda- tuiks ja ei loeks ka uurimistööd kir jutajale teeneks. Nr. 5. L ü m f o g r a n u l o m a t o o s i ü l e . Eesti Arst 1928, nr. 4. Autor käsitleb kahel leheküljel üldiselt tuntud seiku lümfo- granulomatoosi-haigusest. Ms. kirjeldatakse lümfogranuloma- toosi ja tuberkuloosi vahelist huvitavat ja vaidlusteks põhjust andnud suhet. Ühte juhtu kirjeldab autor poolel leheküljel. Kir- jeldus liitub teksti seoseta, ilma et autor selle põhjal teeks järel- dusi. Tööl näib olevat huvitavust ainult üldarsti seisukohalt. Nr. 6. K o p s u t u b e r k u l o o s i k i r u r g i l i n e r a v i - m i n e . Eesti Arst 1928, lisa : VI Eesti Arstidepäev. Autor annab oma töös ülevaate kopsutuberkuloosi kirurgili- sest ravist peamiselt kirjandusest saadud andmete põhjal. Oma materjal piirdub ainult seitsme Taagepera sanatooriumis soori- tatud nervus phrenicus'e eksereesi juhuga. Töö on kirjutatud ladusasti, on pea joonis asjalik ja vastab tolleaegseile (1928) seisukohtadele. Töö on ilma teadusliku väärtuseta. Ja loomulik ongi, et mõne aasta kestel sooritatud eksereesi juhtude põhjal ei või veel teha iseseisvaid järeldusi. Nr. 7. P l ö i r a e m p ü e e m i r a v i m i s e s t . Eesti Arst 1928, lisa: VII Eesti Arstidepäev. ! ) Näiteks 1912 Deutsche Ges. f. Chir., 1917 Naturhistorisch-Medizini- scher Verein in Heidelberg, 1919 N e w York Surgical Society. 1924' Mittel- deutscher Chirurgenverein in Dresden jt. C XXI. i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 39 Autor on andnud lühida ülevaate empüeemi ravimisest. Töö on peamiselt kirjeldava iseloomuga, kuigi siia liituvad 5 juhu lühidad haiguslood. Järelravi tarvis teeb autor töö viimases osas oma ettepaneku. Selle kohaselt peaks juhul, kui mädanemine ei taha lõppeda, eemaldatama dreen — ja tulemus oleks autori sõnade j ä r g i : „Dreeni eemaldamisega torakotomia haav kattub umbes 5—6 päeva pärast granulatsioonega. Lahtine pnöimotooraks on sel- lega eemaldatud, kopsu ja plöira vahel tekivad liited." Aga mäda, mis uuesti koguneb, tuleb siis vägivaldselt väl ja suruda ülirohke all, lootuses, et see leiaks enesele tee augule vastavast kohast. Meetod ei tundu täiesti hädaohutu; võime ju mõtelda, et pleura adhesioonid rebenevad ja et mäda surutakse vä l ja mujale kui kinnikasvanud tooraksi seina läbiva endise dreeni tee kaudu. Igal juhul on haiguslood liiga puudulikud ja materjal liiga väike, et veenduda nende põhjal seesuguse järelravi otstarbekohasuses. Nr. 8. O e s o p h a g o t o m i a e x t e r n a . Eesti Ars t 1932, nr. 8. Kasuistilise iseloomuga kir jut i s ühe juhu puhul. Siia juurde kuulub lühike ülevaade söögitoru „võõrkehade" ravist (kirjandus- loend puudub). Haigusloost ei selgu, missuguseid ekstraktsiooni- katseid on tehtud ja miks ei ole õnnestunud ösofagoskoobiga eemaldada võõrkeha. Nr. 9. I l e u s e x s t r a n g u l a t i o n e. Eesti Ars t 1932, nr. 9. On kirjeldatud ühte juhtu, kus peensoole silmused olid läbi libisenud avausest, mis tekkinud appendix epiploica distaalse otsa liitumisest risti-käärsoolega. Huvitav juht paranes autori sooritatud operatsiooni abiL Nr. 10. S i a 1 o 1 i t i a a s. Eesti Ars t 1932, nr. 10. Autor esitab selles päris lühikeses kir jutises 2 süljekivijuhtu. Minu arvates on küsimust käsiteldud väga pealiskaudselt (puu- dub kirjandusloend). — Juhud oleksid ehk võinud anda põhjust uurida kõne all oleva haiguse esinemist Eestis või vähemalt anda ülevaate seda ala käsitlevast uuemast kirjandusest. Nr. 11. A b s c e s s u s v e r m i n o s u s . Eesti Arst 1932, nr. 12. 4 t 0 P. E. A. NYLANDER C XXI. -i Napil leheküljel on esitatud mõningaid kirjandusest valitud näiteid (kirjandusloend puudub) solkme tekitatud abstsessist. Tööl puudub teaduslik väärtus. Nr. 12. M a o r e s e k t s i o o n R e i c h e l - P o l y a j ä r e l e . Eesti Arst 1932, l isa: II Eesti Arstide Kongressi protokollid. Napil leheküljel käsitleb autor nii tähtsat küsimust. Lugeja tõesti hämmastub lugedes näit.: „Modifikatsioon Reichel-Polya täidab resektsiooni otstarvet, resp. kõrvaldab haiguskolde. Sure- mus on väike — 1,5% Paus'i järele, 3% Birgerfeld'i j., 4,26% Lindboe järele. Kestvad resultaadid on head (90% Lindboe, 90—94,2% Birgerfeld)." Peab mõttes küsima, missugused olid eelnimetatud autorite juhud (kirjandusloend puudub). Kui autor oleks tahtnud omade juhtude põhjal käsitella kõne all olevat küsi- must, oleks ometi oodanud, et ta oleks sooritanud oma s a r j a hili- semaidki järeluurimisi. Muul juhul oleks seda tööd vaevalt tasunud avaldada. Nr. 13. G a n g r e e n i d e r a v i m i s e s t . Eesti Arst 1933, nr. 4. Autor kõneleb „gangreeni" ravist kolmel leheküljel ja esitusse kuulub peale selle lühike haiguslugu (kirjandusloend puudub). Tervikuna on kir jut is võrdlemisi ebaselge ja peab imestama, et tähtsale ainele on saanud osaks nii pealiskaudne käsitlus. Ainult mõningate ääremärkustena esitan jä rgmis t : Pädeva sisemedit- siinilise ravi tähendus diabetica gangreenide ravimisel ja niko- tiini abstinentsi tähtsus mõnedes gangreenikujudes on jäänud nimetamata, samuti minnakse vaikides mööda ka padutiinist j a mõningaist seerumeist. Ka pole ma samal arvamisel autoriga spontaanse gangreeni küsimuses (lk. 188). „Gangraena sponta- nea vorm osutub gangraena arteriotica suprarenalis Oppeli'ks. Kõrge adrenaliinisisaldus veres neerupealise hüperfunktsiooni tõttu. On inditseeritud neerupealise eksstirpatsioon. Suremus 20%." Neerupealise lõikuse pealiskaudne tarvitamine spontaanse gangreeni juhtudel pole kindlasti kohane. Autor nimetab periarterialis sympathectomia't, aga jätab sageli tähtsama sympathicus'e-löikuse — ganglioidide eemaldamise — nimetamata. Sõnavorm emboolialõikuse tarvitamisest on ebaõnnestunud ja üldarste viib eksitusse lk. 188: „Embooliline gangreen nõuab C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 41 radikaalset toimimist. Ka valud sunnivad selleks. Operatiivsel teel on võimalik veresoont avada ja embool kõrvaldada (Most). Prognoos sõltub pohihaigusest." Kui embol on põhjustanud gangreeni, on „radikaalne" ravi sageli kahjuks tõesti sunduslik, see on tõsi, aga et sellest hoiduda, tuleb veresoon lõikuse teel avada, e n n e k u i gangreen on sündinud, sest gangreeni ravina on embolectomia kontrainditseeritud. Minu arvates oleks siin- juures olnud kõige tähtsam toonitada üldarsti vastutust, hoolit- sedes selle eest, et lõikuseks võimalikele sobivaile juhtudele saak- sid viibimata osaks as jatundja arvustus ja ravi. — Haiguslugu ise on väga puudulik. Siin kõneldakse 44-aastasest „töötust", kelle käsi- vars pigistus vagoneti vahele nii, et ta 5 päeva hiljemini ei võinud tööd edasi teha. Kuu aega hiljemini tehti amputatsioon ja autor järeldab (lk. 189) : „Vagoneti pigistusest vigastus arvatavasti arteri (a. brachialis) intima. 3—4 päeva jooksul tekkinud tromb põhjustas mumifikatsiooni." Peab imestama, et jäseme sooni ei uuritud patoloogilis-anatoomiliselt seisukohalt, kui kord juhtu on peetud avaldamisvääriliseks. Nr. 14. S o l k m e p õ h j u s t a t u d p e r i t o n i i d i j u h t . Eesti Ars t 1933, nr. 7. Mõne reaga on esitatud kasuistiline teadaanne 2-aastasest poisikesest, kelle kõhus paremal pool oli abstsess, mille oli põh- justanud siin leiduv solge. Nr. 15. M a o r e s e k t s i o o n i s t . Eesti Arst 1933, nr. 10. Kir jutis sisaldab ajaloolise ülevaate kõhukirurgia arenemi- sest ja kirjelduse tarvituselolevate lõikusmeetodite kohta. See on nähtavasti mõeldud ülevaateks, ei sisalda isiklikke tähelepane- kuid ega seisukohavõtmist. Nr. 16. A n e u r y s m a a r t e r i a l e t r a u m a t i c u m v e - r u m a r t e r i a e p e r o n e a e s i n i s t r a e . Eesti Ars t 1933, lisa : XI Eesti Arstidepäeva protokollid. Kasuistiline juht, kirjeldatud mõne reaga. Nr. 17. K a a s a s ü n d i n u d h ü d r o n e f r o o s i s t . Eesti Arst 1934, nr. 2. Kasuistilise iseloomuga kirjeldus ühest juhust, kus 4-aastast last raviti operatiivselt. Autor esitab kaasasündinud hüdronef- roosi käsitlevat kirjandust, ei tee aga järeldusi enese tähele- 4 2 P. E. A. NYLANDER C X X I . 4 paneku põhjal. Oma juhu puhul ei esita autor midagi patoloogi- lis-anatoomilisest tähelepanekust. Nr. 18. A n e u r ü s m e s t , e r i t i n e n d e r a v i s t . Eesti Arst 1934, nr. 8. Avaldis on kirjandusel põhjenev ülevaade. Isiklikke tähele- panekuid ja seisukohavõtte ei ole esitatud. Teaduslikku väärtust tööl ei ole (kirjandusloend puudub). Nr. 19. L i s a k õ h u n ä ä r e m a o s . Eesti Arst 1934, nr. 12. Autor esitab kahel leheküljel ühe enda opereeritud juhu ja mõningaid seda ala puudutavaid töid (kirjandusloend puudub). Tööl on kasuistiline väärtus. Nr. 20. K o 11 a s k e h a v e r e j o o k s j a a p e n d i t s i i t . Eesti Arst 1935, nr. 10. Üks juht on andnud põhjust paaril leheküljel puudutada kollaskeha verevalumeid. Tööl pole teaduslikku väärtust. Nr. 21. P a l l i a t i i v n e p r e p ü l o o r i l i n e m a o r e - s e k t s i o o n . Eesti Arst 1935, lisa : Eesti Arstidepäeva pro- tokollid. Autor kir jeldab käesolevas uurimuses palliatiivset prepüloo- rilist maoresektsiooni. Töö põhjeneb peamiselt kirjandusand- mete lühidal esitamisel (kirjandusloend puudub). Omapoolsele materjalile — 10 juhule — pühendatakse ainult 5 rida ja tule- muste kohta ütleb autor väga lakooniliselt: „Ülejäänud on and- nud häid taga järg i . " Aga lugejale jääb täiesti teadmatuks, kus j a millal sooritati nende patsientide hilisem järelevaatus. Vae- valt on tööl teaduslikku väärtust. Nr. 22. P õ r n a r u p t u u r i s t . Eesti Arst 1936, nr. 5. Üks kasuistiline juht on põhjustanud lühida ülevaate andmise põrnaruptuuri küsimuse kohta (kirjandusloend puudub). Omalt poolt esitatud juhu puhul ei ole tehtud järeldusi. Teaduslik väär- tus puudub. Nr. 23. I n c a r c e r a t i o r e t r o g r a d i c a i n t e s t i n i i 1 e i. Aeta Chir. Scand. Vol. LIX, 1926. Autor kirjeldab ühte incarceratio retrogradica intestini ilei juhtu ja käsitleb sellega ühenduses ala puudutavat kirjandust. Juht on kahtlemata huvitav ja tal on oma kasuistiline väärtus. 43 Nr. 24. Z u r K a s u i s t i k d e s L y m p h a n g i o m a c y s t i c u m f u n i c u l i s p e r m a t i c i . Acta Chir. Scand. Vol. LIX, 1926. Autor kirjeldab üht lümfangioomijuhtu ja käsitleb seda lühi- dalt lümfangioomide kir janduse valgustusel. Imestama peab seda, et töö lõpul olevast kirjandusloendist puuduvad kõikide nende autorite nimed, kes esinevad tekstis, selle asemel aga on loendatud terve rida nimesid, keda tekstis sugugi ei mainita. Tööl on kasuistiline väärtus. Nr. 25. V o l v u l u s a p p e n d i c i s . Aeta Chir. Scand. Vol. LXIX, 1932. Ühe juhu kirjeldus ja andmeid kirjandusest, peamiselt Kirschner-Nordmann'i käsiraamatu järgi . Kasuistiline väärtus. Nr. 26. C y s t i s r e t r o p e r i t o n e a l i s r e t r o s i g - m o i d e a 1 i s. Aeta Chir. Scand. Vol. LXIX, 1932. Lühike, kasuistilise iseloomuga kir jutis, kus mõningate kir- jandusest saadud andmete lisaks mainitakse ühte omapoolset juhtu ilma eriliste järeldusteta. Nr. 27. A m p u t a t i o i n t e r s c a p u l o - t h o r a c i c a . Aeta Chir. Scand. Vol. LXIX, 1932. Autor kirjeldab üht sarkoomijuhtu, kus ta on sooritanud mainitud operatsiooni ühel 68-aastasel mehel. Haigusloo puu- dulikkuse tõttu on lugejal võimatu veenduda sooritatud töö asja- likkuses, kui nimelt arvestada seda, et see vana patsient sellest hoolimata suri umbes pool aastat pärast lõikust. Peab mõttes küsima, kas polnud olemas kopsumetastaase juba siis, kui see laiaulatuseline operatsioon tehti, kuna tolleaegsest kopsude rönt- genülesvõtteist ei nimetata midagi ja teada on, et tuumor oli lokaalse excisio järele ruttu retsidiveerunud. Nr. 28. T o r s i o t e s t i s . Acta Chir. Scand. Vol. LXIX, 1932. Kir jutis sisaldab täiesti pinnalise kirjanduse-iilevaate j a kir- jelduse ühest hooletusse jäetud juhust. Kir jut is oleks sobinud paremini üldmeditsiinilise a j a k i r j a veergudele. Nr. 29. P y l o r o s p a s m u s d e r S ä u g l i n g e . Acta Chir. Scand. Vol. LXX, 1932. 4 4 P. E. A. NYLANDER CXXI. i Autor annab lühida ülevaate ala käsitlevast kirjandusest. Erilisena kuulub siia juurde ühe kasuistilise juhu kirjeldus ilma järeldusteta. Nr. 30. C o l i t i s u l c e r o s a . Acta Chir. Scand. Vol. LXX, 1932. Autor puudutab lühidalt kir janduses esinevaid Colitis ulce- rosa taudi käsitlevaid arvamusi j a kirjeldab üht juhtu, kus tema oli resetseerinud flexura sigmoidea's olnud armistenoosi. Kirjelda- tud juhu põhjal loeb tema õigustatuks võtta seisukoha, mis ilm- neb järgmisest, töö kokkuvõttest laenatud lausest: „Er beleuch- tet die interne Therapie und gibt der operativen Behandlung den Vorzug." Nr. 31. C a r c i n o m a c a v i o r i s e t b a s e o s l i n g u a e . Acta Chir. Scand. Vol. LXX, 1932. Pärast kõne all oleva ala kir jandusest valitud andmete esitust kirjeldab autor üht juhtu, kus tema oli operatiivselt ravinud suu- põhja vähki. Tulemus oli hea, patsient oli olnud retsidiivi vaba 7 aastat. Huvitav oleks olnud avaldises näha ka mikro-ülesvõtet kasvajast või saada täpsem kirjeldus selle kohta. B) D r . m e d . C. P r i m a t e a d u s l i k u d t ö ö d . Nr. 1. U e b e r d i e R e s o r p t i o n s f ä h i g k e i t d e s B a u c h f e l l s b e i g e s t e i g e r t e r D a r m p e r i s t a l t i k . Mitteil. a. d. Grenzgebieten d. Med. u. Chir. Band 36, Hef t 5, 1923. Kõne all olev töö on iseloomult eksperimentaalne ja see on mõeldud mõnede üksteisele vastukäivate küsimuste selgituseks kõhukelme resorptsioonivõime kohta. Töö on olnud võrdlemisi laiaulatuseline, katseloomiks on olnud 50 kodujänest j a autor on teinud selgeid järeldusi. Ta on ms. teinud tähelepaneku, et kõhu- kelme resorptsioonivõime suureneb märgatavalt soole peristal- tika muutudes ägedamaks. See resorptsiooni suurenemine ei olene viisist, mille abil soole peristaltika on muudetud ägedamaks ; farmakoloogilised ja mehaanilised ärritid mõjuvad samas suu- nas. Kõhuõõne avamine vähendab peristaltikat. Kõnealune töö on tehtud märgatava hoolikusega. Märku- sena tahaksin ainult ütelda, et autor teeb järeldused päris ilma reservatsioonita, kuigi ta katseloomiks on tarvitanud ainult ühte 4 5 loomaliiki, nimelt kodujäneseid. Autor on selle tööga saanud arstiteaduse doktori aukraadi Tartu Ülikoolis. Nr. 2. L a s t e k õ h u k e l m e r e s o r p t s i o o n i v õ i - m e s t . Eesti Arst 1925, nr. 4. Umbes lehekülje pikkune trükis, milles autor kir jeldab kir- jandusest kogutud andmeid ja teatab, et temagi on teinud tähe- lepanekuid kõne all oleval alal. Tekstist ei leidnud ma ometi muud kui märkuse eksperimendi kohta ühe noore kodu jänesega. Vaevalt on tööl teaduslikku väärtust. Nr. 3. Z u r B e u r t e i l u n g d e r P e r i t o n i t i s s e r o s a a c u t a . Zbl. f. Chir. 1925, Nr. 10. Viie äkilise kõhu j uhu põhjal asub autor seisukohale, et Peri- tonitis serosa acuta idiopathica't pole otseses mõttes olemaski sel kujul, kui Melchior seda haigust on kirjeldanud. Neil mõnin- gail tähelepanekuil pole sellistena loomulikult kuigi suurt tähen- dust, vaid tuleb tööd võtta autori subjektiivse seisukoha-avaldu- sena küsimust puudutavas mõttevahetuses (vrd. töö nr. 6. kirjel- dust). Nr. 4. Z u r V e r h ü t u n g d e r p o s t o p e r a t i v e n B a u c h f e l l v e r w a c h s u n g e n . Zbl. f. Chir. 1925, Nr. 17. Täpsemaid andmeid oma materjali või järeluurimiste kohta esitamata puudutab autor seda küsimust vestlusstiilis mõnel lehe- küljel. Uurimistöös kõneldakse üldiselt tuntud seigust, nagu lii- kumise tähtsusest, võõrkehade kahjulikkusest ja kõhukelme ette- vaatliku käsitlemise tähtsusest. Digitaalis-toodete täiesti j ä r je- kindel tarvitamine preoperatiivselt ei ole arvatavasti enamiku uuri jate arvamise järgi Õige. Teaduslikust seisukohast vaada- tuna pole tööl minu arvates väärtust. Nr. 5. E i n B e i t r a g z u r L e h r e v o n d e r t r a u - m a t i s c h e n T h r o m b o s e . Zbl. f. Chir. 1926, Nr. 11. Autor puudutab selles väikeses töös tromboosiküsimust ja jõuab absoluutsele lõppjäreldusele, mis töö viimases osas kõlab järgmiselt : „Also kann die Thrombose in gewissen Fällen bei einer Infektion wohl ausbleiben, kommt aber ohne Infektion nicht zustande." Arvurikkaid töid ja ala puudutavaid teooriaid ei arvestata sugugi. Omi eksperimente katseloomadega või kliini- list materjali ei esitata eksaktselt. K i r j u t a j a nimetab vaid, et ta 46 P. E. A. NYLANDER CXXI. on teinud katseid, liigub minu arvates aga peamiselt kir janduse najal teoreetilistes spekulatsioonides. (Tulen selle küsimuse juurde tagasi hiljemini, ühenduses töödega nr. 16, 20 ja 21.) Nr. 6. Z u r Ä t i o l o g i e d e r P e r i t o n i t i s s e r o s a a c u t a . Zbl. f. Chir. 1926, Nr. 46. Selles uurimistöös käsitleb autor napilt kahel leheküljel jälle ülalmainitud ainet, jõudes seekord tulemusele, et Omentum majus'e põletikul on etioloogilises suhtes tähtis osa. Eksaktseid kliinilisi tõestisi ei ole esitatud ja eksperimentegi puudutatakse ainult möödaminnes, nii et lugeja ei saa kujutlust isegi sellest, mis- suguseid katseloomi autor on tarvitanud. See oleks ometi tingi- mata arvestatav asjaolu. Selle ala tähelepandavaim uuri ja K ö r t e avaldab oma tuntud peritoneum'i-monograafias mõtteid, mis siinkohal ehk vääriksid tähelepanu, sest et kõne all olev autor sageli hiljeminigi põhjenduseks viitab katseile loomadega. „Über- blickt man die lange Reihe von Arbeiten, die sich mit dem Résorptions vermögen des Bauchfells, seinem Verlauf und seinen Einwirkungen auf die Entzündung, seinem Nutzen oder Schaden f ü r den Organismus beschäftigen, so t r i t t zunächst eine nicht geringe Schwierigkeit hervor, die verschiedenen, sich of t anscheinend direkt widersprechenden Ergebnisse zusammen- zufassen und zu einem einheitlichen Bilde zu vereinigen. Es ist dabei zunächst darauf hinzuweisen, dass fas t alle Schlussfolge- rungen auf Versuchen an Tieren beruhen, wie das in der Natur der Sache liegt. Nun geben fas t alle Autoren zu, dass es sehr schwierig, oft unmöglich ist, eine der menschlichen Peritonitis entsprechende Erkrankung bei Tieren künstlich hervorzurufen. Die Serosa des Tieres reagiert vielfach anders auf die Infektion, als wir es beim Menschen finden. Ferner verhalten sich nicht nur die verschiedenen Arten der gebräuchlichen Versuchstiere viel- fach ungleich in der Reaktion, sondern auch Tiere der gleichen Ar t können verschiedenes Verhalten zeigen, je nach Alter und Widerstandsfähigkeit ." Nr. 7. P õ l e t u s t e r a v i m i s e s t . Eesti Ars t 1927, nr. 6. Töö on ülevaatliku iseloomuga ja selles kirjeldatakse peami- selt eri autorite arvamisi. Omapoolset materjali ei ole esitatud, vaid autor piirdub oma töö lõpul, pärast seda kui ta on esitanud ühe ravimismeetodi, lakooniliste sõnadega: „Sellel ravimisel on C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 47 võrdlemisi väga head t a g a j ä r j e d . " Minu arvates on tööl vaevalt teaduslikku väärtust. Nr. 8. C o e c u m n e k r o s e n a c h A p p e n d e k t o m i e n . Zbl. f. Chir. 1928, Nr. 41. Autor kirjeldab IV2 leheküljel ühte coecum'i nekroosijuhtu. Tööl on oma kasuistiline väärtus. Nr. 9. Z u r G e n e s e u n d T h e r a p i e d e r u n s p e z i - f i s c h e n (ch r o n i s c h - e n t z ü n d 1 i c h e n) G r a n u l o m e . Zbl. f. Chir. 1930, Nr. 7. Autor mainib mõnel leheküljel viit ebaspetsiifilist granuloo- mijuhtu, millest kolm asusid kõhuõõnes. Ala käsitleva kir janduse jätab autor täielikult tähele panemata, väl ja arvatud kaks nime. Tööl on peamiselt kasuistiline tähendus. Haiguslood on osalt võrd- lemisi puudulikud. Pealkir jas mainitud geneesi selgitus jääb pea- aegu täiesti käsitlemata. Nr. 10. A p p e n d i c i t i s g a n g r a e n o s a b e i e i n e m H ä m o p h i l e n . Zbl. f. Chir. 1931, Nr. 34. Kirjeldus ühest juhust, kus autor on hemofiiliahaigele pime- soolepatsiendile sooritanud appendicectomia, tarvitades abiks veretransfusiooni. Paneme imestusega tähele, et ta on sooritanud (1931. a.) selle toimingu ilma eelkäiva veregruppide määramiseta, mis minu arvates on väga riskantne. See asjaolu, et Bier varemalt oli katsetanud mingisuguse ,,desensibilisatsiooni"-andja verega, pole sugugi enese õigustus, sest autor on olnud teadlik sellest, et Biergi oli avalikult loobunud oma üritusest. Nr. 11". T e r a p e u t i l i s e s t v e r e t r a n s f u s i o o n i s t . Eesti Ars t 1932, nr. 4. Selles uurimistöös, mis on kir jandusest saadud andmeil põh- jenev ülevaade, eritleb autor veretransfusiooni küsimust, silmas pidades peamiselt indikatsioone. Omapoolset materjali ei esitata. Peab imestama, miks autor otse põhimõtteliselt näib tähele pane- mata jätvat anglosaksi kirjanduse, kuigi sealpool just eriti palju on harrastatud veretransfusiooni. Töö juurde kuuluv kirjandus- loend on hoopis puudulik. Kuigi autor on näinud verekaotus- juhte paranevat ilma veretransfusioonideta, tundub minu meelest olevat vägagi julge tema väide: „Ma olen õige raskeid verekao- tusi näinud paranevat kergesti ilma ühegi erilise abinõuta, j a mulle näib, et suur protsent verekaotuse korral tehtavaid trans- 48 C X X I . 4 fasioone on vähemalt ülearused, tehtud vaid statistika pärast ja vast ka vaimustusest as ja vastu." Minu arvates on autori poolt alahinnatud statistikast tähtsate küsimuste lahendamisel sageli ometi rohkem kasu kui subjektiivseist seisukoha-avaldusist. Nr. 12. P e r i t o n i t i s f i b r i n o p l a s t i c a . Eesti Ars t 1932, nr. 12. Töö põhjeneb viit juhtu käsitleval materjalil, mis autori arvamise järgi esindab Peritonitis fibrinoplastica taudi. Autor arutab taudi olemust ja püüab seda seletada kolloidkeemilisel teel, ometigi nii, et algpõhjust tuleks ikkagi otsida erilisest konstitutsi- oonist. Aine käsitlus tundub olevat võrdlemisi teoreetiline ja järelduste tegemine pole alati sugugi nii selge, nagu autori mee- lest näib. Näiteks olgu mainitud autori käsitus kõnealuste juh- tude konstitutsioonist. Tema ütleb (lk. 611) : „Esimene asi oleks kehaehitus: Peritonitis fibrinoplastica rekruteerub peamiselt pük- nilisest ja atleetilis-püknilisest ehitustüübist, kuna aga tbk esineb sellevastu just asteenilisil ja atleetilis-asteenilisil." 5 haigusloos mainitakse 1. juhul „Asteenilis-atleetiline konstitutsioon", 2. juhul „Asteeniline konstitutsioon", 3. juhul „Pükniline konstitutsioon", 4. juhul „Atleetilis-pükniline konstitutsioon" ja 5. juhul 12-aastane tütarlaps, adenoidsed vegetatsioonid, konstitutsiooni kohta puu- duvad täpsemad andmed. Nr. 13. L ü l i s a m b a l ü l i d e v a h e l i s e k õ h r e h a i - g u s t u m i s e s t t i n g i t u d s e l j a a j u v i g a s t u s e d . Eesti Arst 1933, nr. 11. Sisaldab peamiselt kirjelduse kasuistilisest juhust, kus autor operatiivsel teel püüdis otsida Schmorl'i kehakest seljaajusümp- toomi põhjustajana, otsitavat leidmata. Peab küsima, kas oli lokalisatsioon esimesel korral õige (röntgenülesvõte võrdlemisi ebaselge), j a vähemalt autor tundub selles kahtlevat, asudes soo- ritama teist operatsiooni, nähtavat põhjust seegi kord leidmata. Nr. 14. B a s e d o w'i t õ v e o p e r a t i i v n e r a v i . Eesti Arst 1935, l isa: Eesti Arstidepäeva protokollid. TÖÖ on hästi kirjutatud, iseloomult üldartikli taoline trükis, kus autor kirjeldab tuntud autoriteetide arvamisi (kirjandusloend puudub). Omapoolseile kogemustele viidatakse, kuid eksaktse oma materjali esitus puudub. Kir jutis õigustab end hästi üle- vaatena. C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused •19 Nr. 15. Z u r F r a g e d e r H e i l u n g s s t ö r u n g e n i n d e r a s e p t i s c h e n O p e r a t i o n s w u n d e . Der Chirurg, Jg. 9, 1937, H. 18. Autor esitab selles töös oma käsitluse aseptilisest töötamis- viisist, kritiseerides Kirschner'i kliiniku töötamisviise. Kir ju- tisest selgub, et autori kliiniline materjal on võrdlemisi kasin, — kümne aasta kestel keskmiselt ainult 100 aseptilist lõikust aastas. Avaldis on minu arvates koostatud subjektiivselt; saame näiteks kuulda, et „Nach der Operation reibe ich meine Hände mit „Creme Mouson" ein und habe nie mehr Ekzeme". Samuti seda, et autori meelest higitilga sattumine haava on pea- aegu tähtsusetu. — Minu meelest pole otstarbekohane sooritada lõikust alati ainult ühe assistendi abistusel, ilma instrumentide kätteulatajata, nagu autor mainib. Nii võib muidugi läbi saada kergete j a keskmise raskusega operatsioonide puhul, aga suur- kirurgias on minu arvates väga järelemõtlematu asuda nii väheste jõududega opereerima. Üllatav on ka kir jeldus Tartu Ülikooli kliiniku töötamisviisidest ajalt, mil autor töötas seal assistendina; käte pesemine enne lõikust kestnud kirjelduse järg i terve tunni (Lexer'i õpperaamatu 1920. a. väljaandes mainitakse näiteks Für- bringer'i kava kohase pesemise kohta, et kogu toiming kestab 16 min.). Peab ka imestama, kas autori hangitud raadiol tõesti on nii suur tähendus, et „die Patienten kommen in einer besonders feierlichen und hoffnungsvollen Stimmung zur Operation, die f ü r sie dann schon zu einer heiligen Handlung wird". Nr. 16. Z u r F r a g e d e r p o s t o p e r a t i v e n T h r o m - b o - E m b o l i e u n d i h r e r P r o p h y l a x e . Münch, medizin. Wochenschr. 1937, Nr . 21. Nr. 20. Ü b e r L o k a l i s a t i o n s g r u n d l a g e n d e r T h r o m b o s e . Zbl. f. Chir., 65. Jg., 1938, Nr. 1. Nr. 21. I n f e k t i o n , E n t z ü n d u n g u n d T h r o m - b o s e . Der Chirurg, Jg. 10, 1938, H. 1. Neis kolmes töös, mis on pühendatud trombo-emboolia küsimu- sele, tuleb autor tagasi varemalt kõne all olnud teemade juurde. Ta mainib oma uurimusis varemalt sooritatud eksperimente katseloo- madega ja viitab nende abil saavutatud tulemustele. Ometi ei leia me kuskilt üksikasjalisi aruandeid katsete kohta, ei neis tarvitatud 4 50 P. E. A. NYLANDER CXXI.-i töötamismeetodite, sar jade suuruse ega muude seikade kohta, nõnda et me andmete usaldatavust ei või arvustada. Autor kõneleb samuti oma isiklikust kliinilisest materjalist, mainides ms., et tema praksises ei ole tromboosi juhte mitme aasta kestel ette tulnud. Lugeja küsib kahtlemata, kas tõesti kõik surma juhud on süstemaatiliselt obdutseeritud, sest muul juhul oleks teada- anne väga nõrgal põhjal, ja miks pole küsimust vastaval korral täpsemini selgitatud. Autor liigub meelsasti teoreetilisel alal j a ta on saanud täiesti absoluutse käsituse tromboosi olemusest, see on (Chirurg 1938, lk. 16) : „Also beruhen die Blutveränderun- gen, die zur Thrombose (und anderen Komplikationen) führen, vor allem auf einer durch Frühgi f t e hervorgerufenen Störung des Säure-Basengleichgewichtes, und zwar auf einer zu hoch- gradigen Steigerung des Rest-N und der Alkalireserve, und Ver- minderung des Chlors." Ja autor esitab samas uurimistöös (lk. 17) oma isikliku ravimeetodi: „Auf Grund experimenteller Ergebnisse, klinischer Beobachtungen und Literaturstudien, die nunmehr durch anderthalb Jahrzehnte hindurch ge führ t wor- den sind, habe ich eine Thromboseprophylaxe aufgebaut, die bis- her noch nie versagt hat. Diese Prophylaxe besteht in NaCl- Zufuhr — und zwar als 0,9proz. (physiologische) Lösung — allen Operierten, die irgendeine Abnormität ihres Stoffwechsels, Kreislaufes oder sonstiger Funktionen aufweisen. Die Kochsalz- zufuhr erfolgt immer subcutan, ganz ausnahmsweise auch in- travenös." Peab ainult imestama, et nii lihtsat ja selget as ja veel tasub arutada peateemana rahvusvahelisil kongressel, ja teiselt poolt, et me ei leia töist andmeid mingisuguste täpsete jääk- lämmastiku (Rest-N) ja kloori analüüside kohta, sest vaevalt võivad suurejoonelised ja mitmekülgsed kirjandusandmed arsti- teadusliku keemia alal üksinda pahupidi pöörata mitmeid vare- maid teooriaid ja seisukohti. Järeldused, arvestades praktilisi tulemusi, võivad olla mitmete uuri jate omadele vastukäivad; nii dr. Prima ilmselt vastutab opereeritud patsientide v a r a j a s e liikumise eest, öeldes (Zbl. f. Chir. 1938, nr. 1, lk. 24) : „Aus diesem Grunde muss man die Zweckmässigkeit des sogenann- ten „Spazierganges im Bett" der Operierten durchaus anzwei- feln, weil ja bei diesem Spaziergange die Schutzvorrichtungen des Organismus belastet, zu den Operationspolypeptiden aber noch andere Gifte (Milchsäure u. a. m.) hinzugefügt werden." C XXI. i Kirurg'ia-ôppetool. kandideer . tööd« arvustused 5 1 Mitmed uuri jad uuemas kirjanduses toonitavad vara jas te liigutuste tähtsust, ja kuidas tuleks toimida kõhupatsientidega, kui dr. Prima lausub (oma töös nr. 4, Zbl. f. Chir. 1925, nr. 17, lk. 933) samade tromboosikatsete põhjal ühenduses teiste asjaoludega : „Daher : Keinen Fremdkörper in die Bauchhöhle, keine Einstellung der Funktion, sondern — mehr Bewegung." Imestama peab veel dr. Prima kommet jätta hoopis tähele panemata niisuguste uuri jate töid, kes esindavad teist seisukohta. Mainitagu siinjuures näiteks tema käsitlust traumaatilisest trom- boosist. Ta ütleb (töös nr. 21, Der Chirurg 1938, lk. 13), et sooneseina vigastus ei või põhjustada tromboosi, toetudes ühele 26-realisele teadaandele Zbl. f. Chir. 1925. Pärast seda on ilmu- nud terve rida eksaktseid töid, milles käsitellakse traumaatilist tromboosi, üks ms. autori kodumaal (Acta et commentationes universitatis Tartuensis XX, 2, 1931), milles selleaegne eradotsent U. Karell esitas traumaatilise tromboosi võimalused siduvalt, toetudes Breslau kirurgilise ülikooli kliiniku materjalile j a ala käsitleva kirjanduse täpsele analüüsile. Peab tõesti imestama, et autor ei arvesta isegi omal kodu- maal ilmunud teateid, kui need ei soveldu tema seisukohaga; teisiti ju ei või seda mõista. Nr. 17. H a t d e r E s m a r c h s c h l a u c h n o c h s e i n e B e r e c h t i g u n g ? Zbl. f. Chir., 64. Jg., 1937, Nr. 46. Ühtides Mermingas'e poolt esitatud seisukohaga peab autor Esmarch'i sidet peajoonis tarbetuks, vä l ja arvatud esmasabi juh- tudel. Panariitsiumegi lõikab tema meelsamini kindla „Finger- spitzengefühl'!" abil, kui kummivooliku kaudu kindlustatud vere- tuse ja hea ülevaate najal. Nr. 18. V õ õ r k e h a p ä r a k u s . Eesti Arst 1937, nr. 7. 3 juhtu on põhjustanud väikese uurimistöö, millel vaevalt on teaduslikku väärtust. Ääremärkusena võib ette tuua, et autori absoluutne käsitus seerumite tarvitamisest vähemalt ilma reser- vatsioonita vaevalt vastab enamiku autoriteetide arusaamisele. Ta ütleb lk. 534 : „Ei seerumeid, ega mingeid desinfitseerivaid va- hendeid ei tule kõhuõõnde asetada, — tulu neist on null, aga kahju nad teevad küll mitmes suhtes." Nr. 19. W o r a n s t i r b t d e r P e r i t o n i t i s k r a n k e? Zbl. f. Chir. 1937, Nr. 50. 4* 52 C XXI. 4 Lühike kirjutis, mille tendents ilmneb järgmisest lausest (lk. 2827) : „Das weitere Schicksal des Peritonit iskranken ist davon abhängig, ob seine eigenen Chlorreserven zur Bindung der Gift- stoffe ausreichen oder nicht", ja edasi lk. 2828: „Also stirbt der Peritonitiskranke an einer durch die Hypochlorämie hervorgeru- fenen komplexen Regulationsstörung." Omi isiklikke eksaktseid uurimisi, niisama vähe eksperimentaalseid kui kliinilist patsiendi- materjali käsitlevaid, ei esitata selleski töös, vaid autor liigub teo- reetiliselt spekuleerides (vrd. kirjeldust tööde nr. 16, 20 ja 21 kohta). C) Dr . m e d . A. L i n k b e r g ' i t e a d u s l i k u d t ö ö d . Nr. 1. T ä h e l d u š i T a r t u Ü l i k o o l i h o s p i t a a l - h a a v a k l i i n i k u s o l n u d t e e t a n u s e j u h t u d e s t j a t e e t a n u s e r a v i m i s e s t ü l d s e . Eesti Arst 1928, nr. 1. Autor käsitleb lühidas kokkuvõttes praktiliselt tähtsat teeta- nuseküsimust, osalt kirjandusest saadud andmete, osalt Tartu haiglamaterjali põhjal. Viimane pole küll eriti suur, käsitelles 11 juhtu, aga lugeja saab selle abil selge pildi kõnealuse kliiniku ravimismeetodeist. Autor toonitab oma ametivendadele antitok- siinravi tähtsust j a esitab Tartu seroloogilises laboratooriumis valmistatud seerumi. Töö on kir jutatud selgelt ja see võib olla lähtekohaks sama haigla edaspidisele teetanuseküsimuse uuri- misele. Nr. 2. S u g e m e i d u l c u s v e n t r i c u l i k o h t a . Eesti Ars t 1928, nr. 10. Selles lühikeses uurimistöös puudutab autor maohaavandi (ulcus ventriculi) tekkimist käsitlevaid teooriaid ja ravi ning esi- tab Hospitaal-haavakliiniku materjali. Arvestades viimase aasta- kümne kestel ilmunud eelnimetatud ala puudutavat valdavat kir- jandust, on autor käsitelnud küsimust minu arvates võrdlemisi pinnaliselt. Nii näiteks gastritis-teooriat, mida ms. Kieli kool on väga laialt käsitelnud, mainitakse ainult möödaminnes. Ka oma isikliku materjali kohta annab autor ainult lühida teate. Näh- tavasti on kõnealune avaldis mõeldudki ainult järgnevate uuri- muste eelteateks. Nr. 3. E s s e n t s i a a l s e h e m a t u r i a t e k k i m i s e s t j a r a v i s t . Eesti Arst 1929, nr. 10. 53 Kaks ülikooli Hospitaal-haavakliinikus ravitud essentsiaalse hematuuria juhtu on põhjustanud kõnealuse uurimuse. Selles kir- jeldatakse ala puudutavat kir jandust j a eritellakse asjalikult hematuuria sümptoomi põhjusi. Võõrastavana tundub vaid, et neeruemboolide tekitatud verevalumeid peetakse väga harulda- siks, kuna teiste, harilikkude põhjustajate hulgas loendatakse hae- mophilia, millest tingitud neeru verejookse esineb enamikus pai- gus ometi väga harva. Samuti on võõrastav see kategooriline väide, et tuberkuloosse neeru verejooksuga ühenduses ei või olla valusid. Autor ütleb nimelt (lk. 216) : „Nii ei tekita neerutuber- kuloosi verejooksud haigele mingit valu, kuigi veri esineb peaaegu alati kuses, varsti aga kaasub verele mäda j a tekivad teatud muu- tused vastava kusejuha avause ümber." Uurides neerutuberku- loosi mainib autor ise oma töös nr. 15, lk. 185, neerutuberkuloosi kliinilisi sümptoome, loendades esimeses j ä r jekorras valu, j a ütleb : „Er s t dann wird der Arzt aufgesucht, wenn die Schmerzen anfallsweise oder ständig in der Nierengegend oder auch im Be- reiche der Harnblase schon recht intensiv werden." (Kir jandus- loendit ei saa kasutada, sest selles on toodud ainult allikaid, mai- nimata autorite nimesid.) Lühike uurimus on ülevaatliku ise- loomuga ja seisab niisugusena omal kohal arstiteadusliku aja- k i r ja veergudel. Nr. 4. R i n n a n ä ä r m e - v ä h i s t j a s e l l e r a v i s t , e r i t i II h a a v a k l i i n i k u s 1921.—1930. a. Eesti Ars t 1930, nr. 4. Töös antakse lühike ülevaade vähiküsimusest j a rinna- näärme-vähi kliinilisest ravist. Möödaminnes esitatakse üks kasuistiline juht, kus ühel meespatsiendil opereeriti rinnanäärme- vähk. Peamaterjal, pärit II Haavakliinikust, sisaldab kokku 68 juhtu ajavahemikult 1921—30. Autori omapoolne materjal on saanud minu arvates liiga pinnalise käsitluse osaliseks. Sellest kõneldakse napil leheküljel, võrdlemata seda teiste statistiliste andmetega. Näiteks ei selgu lugejale, millele põhjeneb teadistus retsidiivide arvust. Rinnanäärme-vähi juhte pole autor rühmita- nud nende raskuse ehk astme järgi, mis ometi oleks soovitav, kui tahetakse käsitella operatiivseid tulemusi (näiteks Steinthal'i ees- kuju järg i) , sest eri juhte on ju raske omavahel võrrelda. Autori teate järg i on tulemused paranenud pärast seda, kui hakati tarvi- tama röntgen-järelravi, milles vaevalt keegi kahtleb, kuid eksakt- 54 P. E. A. NYLANDER CXXI .4 sete järelduste tarvis peaks siiski olema teada mõlema materjali laad, — muul juhul on võrdlus ebakindel. Mainitakse lühidalt, et abielus olevate patsientide arv on 10 korda suurem vallaliste omast, aga tähtis oleks olnud siinjuures mainida, missugused on vastavad rahvastikustatistika arvud Eestis, sest muidu on need andmed võrdlemisi väärtusetud. Ühenduses selle küsimusega oleks võidud pöörata tähelepanu sellele, kui suur osa patsiente oli ime- tanud. Nr. 5. G l ü k o g e n o l ü ü s i s t j a g l ü k o l ü ü s i s t m i t - m e k e s i s t e k u d e d e t o i m e l a n a e r o o b s e i s j a a e - r o o b s e i s t i n g i m u s i s . Väitekiri esitatud Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnale doctor medicinae astme omandamiseks. Uurimus on huvitav, sooritatud tuntud teadusmehe prof. dr. K. Schlossmann'i juhatuse all. Tema nimi vastutabki väitekir ja laiaulatuselisuse ja laadi eest. Pean autorile eriliseks õnneks seda, et tal on olnud võimalus põhjalikult tutvuda Bakterioloogia-insti- tuudi töömeetoditega. Kõnealuse tööga on autor saavutanud arstiteaduse doktori aukraadi. Ainukese märkusena avaldaksin kahetsust, et autoril hiljemini pole olnud võimalust töötada samal alal või rakendada oma teadmisi kliinilise materjali teaduslikus käsitelus. Väljaspool oma väitekir ja piiratud raame pole ta puu- dutanud seda ala, kuigi see seda oleks väärinud. Nr. 6. M a o p e r f o r a t s i o o n i j u h t , m i s a k u u t s e a p p e n d i t s i i d i n a d i a g n o o s i t u d . Eesti Ars t 1930, nr. 5. Lühike, vähem tähtis kasuistiline teade. Nr. 7. M õ n d a a k t i n o m ü k o o s i s t j a s e l l e r a v i s t II h a a v a k l i i n i k u s . Eesti Arst 1930, nr, 6. Autor annab ala puudutava kirjanduse kohta lühida ülevaate ja käsitleb selle järel Tartu Ülikooli II Haavakliinikus ravitud juhte. Ajavahemikul 1921—30 tõusis ravimisel olnud aktinomü- koosi-juhtude arv kolmekümnele. Autor kir jeldab lühidalt ravi- mismeetodeid ja tulemusi. Kir jutis on kindlasti ajakohane ja pakub palju, üldarsti seisukohalt vaadatuna. Välismaist lugejat oleks vahest huvitanud rohkem kuulda aktinomükoosi esinemi- sest Eestis. Nr. 8. U l c u s v e n t r i c u l i r ö n t g e n o l o o g i l i s e s t d i a g n o o s i m i s e s t j a k i r u r g i l i s e s t r a v i s t . Eesti Arst 1930, nr. 7. C XXI. 4 Kirurgia-ôppetool. kandideer . tööde arvustused 5 5 Käesolevas töös tuleb autor jälle tagasi maohaavandi-küsi- muse juurde (vrd. tööga nr. 2). Ta esitab röntgenoloogiat käsit- leva ülevaate ja puudutab haiguse kirurgilist ravi. Töö lõpposas esitatakse lühidalt II Haavakliiniku materjali ja ühenduses sellega kliinikus tarvitusel olevaid töötamismeetodeid. Hilisemaid järel- uurimusi ei ole sooritatud. Seegi uurimus jätab eelteate mulje. Nr. 9. E r ü t r o t s i i ü t i d e s e t t e r e a k t s i o o n i n i n g v a l g e l i b l e d e p i l d i t ä h t s u s e s t k i r u r g i l i s t e h a i - g u s t e d i f f e r e n t s i m i s e l j a d i a g n o o s i m i s e l . Eesti Ars t 1930, nr. 9. Autor esitab lühidas kir jutises võrdlemisi suurtöise uuri- muse tulemused. Ta on 50 patsiendil, kes põdesid erisuguseid kirurgilisi haigusi (appendicitis acuta, appendicitis acuta gan- graenosa perforativa, Phlegmone, empyema pleurae, Peritonitis d i f fusa) jälginud settereaktsiooni j a valgeliblede pildi suhet. Ta toonitab valgeliblede pildi ja settereaktsiooni tähtsust ka kirurgia alal diagnostilises ja prognostilises mõttes. Autor on nähtavasti põhjalikult tutvunud kõne all olevate, kliiniliselt seisukohalt täht- sate uurimismeetoditega, kuigi tööst minu arvates pole ilmnenud erilisi uusi seisukohti. (Möödaminnes öeldagu, et oleks võinud oodata autori seisukohavõtmist samast asutisest vä l ja läinud dr. Rosenfeld'i väitekir ja kohta.) Nr. 10. D i a g n o s e u n d T h e r a p i e d e r P l e u r a e m - p y e m e , L u n g e n a b s z e s s e u n d L u n g e n g a n g r ä n e i n d e r II. C h i r u r g i s c h e n U n i v e r s i t ä t s k l i n i k . Brun 's Beiträge zur klin. Chirurgie, Bd. 150, 1930. 10-leheküljelisest tööst on suur osa pühendatud üldisele aja- loolisele ülevaatele, teiste autorite arvamiste refereerimisele ja röntgenoloogilisele differentsiaaldiagnostikale, milles abis ta jaks on olnud röntgeniarst dr. Kienast. Kliiniku materjal käsitleb 175 empüeemijuhtu, 10 kopsuabstsessi- ja 9 kopsugangreeni- juhtu, kuid kogu materjal tuleb käsitlusele ainult umbes kolmel leheküljel, nii et üksikasjalisemast ainekäsitlusest ei või olla jut- tugi. Lugeja saab kuulda, et eelnimetatud kliinikus on empüeeme ravitud torakotoomia ja lahtise pneumotooraksi abil j a tulemused on olnud head, — suremus 5,8%. Kümnest kopsuabstsessist olid tervelt 9 paranenud, mis on väga hea saavutis. 9 gangreenijuhust lõppesid 8 surmaga. Kliinikumaterjal on ilmse hoolikusega läbi 56 P. E. A. NYLANDER C XXI. [ töötatud; nii näiteks mainitakse täiesti järjekindlalt bakterioloo- gilisi uuringuid. Oleks ainult soovinud autori kasutada olnud rohke ja hea materjali täpsemat esitust: sellest oleks kindlasti võinud selguda mitu kliiniliselt tähtsat j a huvitavat seika. Nr. 11. V a s o g r a a f i a j a s e l l e k i r u r g i l i n e t ä h t - s u s . Eksperimentaalne töö. Eradotsendi prooviloeng 1930. Olen võinud tutvuda ainult töösse liituva 9 röntgenülesvõt- te-jäljendiga, kuna tekst ise puudus. Peetud prooviloeng j a sinna juurde kuuluvad pildid tõendavad kahtlemata autori har- rastust ka röntgenoloogia alal. Nr. 12. F a l l v o n o p e r a t i v g e h e i l t e m b l u t e n - d e m D u o d e n a l g e s c h w ü r . Zentralblatt f ü r Chirurgie 1931, Nr. 5. Autor mainib kahte duodenaalhaavandi-juhtu, kus jätkuva verejooksu ravina oli tarvitatud ventriikuliresektsiooni. Tähele- panekud on huvitavad, kuigi autoril on õigus selles, et kahe juhu põhjal ei saa veel teha järeldusi. Verd jooksva maohaa- vandi küsimus on kestvalt olnud aktuaalne. Nõnda on ka autori tähelepanekuil olnud oma väärtus. Ainult haiguslood on teata- val määral puudulikud. Näiteks pole ma leidnud teateid vere- transfusiooni kohta, mida oletatavasti siiski on proovitud, enne kui asuti sooritama resektsiooni. Nr. 13. T r o m b o t s ü t o p e e n i l i s t e p u r p u r i t e j u h t j a s e l l e k i r u r g i l i n e r a v i s p l e n e k t o m i a a b i l . Eesti Ars t 1931, nr. 12. Autor annab kirjandus-ülevaate hemorraagilist diateesi esindavate haiguste kohta, käsitelles ms. differentsiaaldiagnos- tikat j a ravi. Autor kirjeldab üht tema ravimisel olnud trom- botsütopeenilise purpuri juhtu. Siin oli pärast 8 aastat kestnud sümptoome viimase abinõuna sooritatud splenektoomia, kui tei- sed ravimismeetodid, kaasa arvatud röntgenikäsitlus, olid osu- tunud mõjutuiks. Tulemus oli hea ja antud andmeil oli patsient umbes 1*4 aasta pärast terve ning töövõimeline. Juhtu on jälgi- tud tähelepanelikult j a autor esitab soovi, et vastavail haigus- juhtudel, kroonilise trombotsütopeenilise purpuri korral, sage- damini kasutataks lõikusravi. Töö tuleb k i r juta ja le minu arva- tes teeneks lugeda. C X X I . 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 57 Nr. 14. M ä d a n e p e r i t o n i i t j a s e l l e r a v i Üli- k o o l i II h a a v a k l i i n i k u s 11 a a s t a v ä l t e l . Eesti Arst 1931, nr. 12. Autor käsitleb seda kliiniliselt alati väga keskset küsimust, võttes aluseks Tartu kliiniku materjali. Töösse kuulub ülevaade kirjandusest, mis küsimuse enese käsitlusega võrreldes on eba- proportsionaalselt suur või — õigemini — oma laiaulatuselist materjali käsitellakse ootamata lühidalt. Tervelt 451 mädase peritoniidi juhtu, mis esindavad eri tekkimisviise, saavad sel vii- sil statistilises käsitluses ligikaudu ainult 4 lehekülje osaliseks. Autor on näinud vaeva selle suure materjali kogumisega, rühmita- nud selle haiguste järgi ja arvutanud suremusprotsendid, aga nagu öeldud, oleks soovinud näha materjali üksikasjalisemat käsitlemist. Võib-olla oligi autor algusest peale kavatsenud oma töö laiaulatuselisemaks, mainides lk. 64 oma materjali üldise kirjelduse algul juba tabelit nr. 8, mis aga on tööst nähtavasti hoopis välja jäänud. Ühinen täiesti autori arvamisega (lk. 67), et suremusprot- sendi arvutamine ja eri statistikate arvustamine on raske sel põhjusel, et peritoniidi kindlaksmääramine on eri autoreil eri- nev. Autor ise teatab, et tema loeb „Peritonitis diffusa'ks ainult niisuguseid, kus mädane protsess võtab ilma piirdumata kogu kõhuõõne oma alla" (lk. 67), ja peab endamisi küsima, kas seda alati on võidud nii täielikult tähele panna näiteks väikesel appen- dix'i-haaval. Sellega ei taha ma sugugi teha küsitavaks, kas käsiteldud juhud tõesti on olnud diffuussed peritoniidid, vaid ai- nult toonitada määritluste ja võrdluste raskust. Sedagi tausta silmas pidades oleks kogu aine täpsem eritlus minu arvates olnud huvitav. Näiteks kõneldes ulcus-perforatsioonist (lk. 65—66) mainib autor, et möödunud kahe aasta kestel on ulcus-perforat- sioonide ravis tarvitatud peaaegu eranditult resektsiooni, ja et hoolimata resektsiooni palju radikaalsemast iseloomust pole sure- mus olnud suurem kui gastroenterostoomia juhtudel. Samas jät- kab autor : „Muidugi kui haige seisund niivõrd halb, tuleb vahel piirduda vaid mulgustuse kinniõmblemisega." Huvitav oleks olnud teada saada, arvestades puhkenud maohaavandi ravi täht- sust, kui palju on olnud selliseid erandeid, kus resektsiooni pole sooritatud, vaid on piirdutud mulgustuse kinniõmblemisega. Kui küsimuses on väikesed arvud, võivad mõningadki juhud mõjuda märgatavalt protsendisuhteile. (Vist tuleb trükiveaks lugeda vale 5'8 P. E. A. NYLANDER C XXI. 4 protsendiarv lk. 67 : „Neist 16 juhust lõppes surmaga 10 ehk 50%.) Töö üldarvustusena mainiksin omapoolse käsitusena, et auto- ril, kes käsitleb seda tähtsat kõhukirurgia ala ja katsub seda eri- tella omapoolse materjali põhjal, on kindlasti olnud hea võima- lus tutvuda eri ravimeetoditega ja nende tulemustega. Omast isik- likust materjalist oleks tõenäoliselt võinud saada rohkem, kui pakutakse kõnealuse trükise piirides. Nr. 15. D i e N i e r e n t u b e r k u l o s e u n d d i e E r g e b - n i s s e i h r e r c h i r u r g i s c h e n B e h a n d l u n g i n d e r 2. C h i r u r g i s c h e n U n i v e r s i t ä t s k l i n i k 1921—1930. Acta Chirurgica Scandinavica. Vol. LXVIII. Autor on selles uurimuses võtnud arutuse alla ühe prakti- lise uroloogia tähtsama küsimuse. Ta on saatnud 42-le neeru- tuberkuloosipatsiendile küsimislehed, millele ta on saanud vastu- sed 36 patsiendilt. Neist saabusid 20 patsienti isiklikult järele- vaatusele. Uurimuses refereerib autor laiaulatuseliselt kirjan- dust ja üldiselt tuntud sümptomoloogiat, kusjuures on pea-aine käsitlus jäänud peaaegu kõrvaliseks. Autor pole minu arvates oma isiklikust materjalist püüdnud vastust saada kliiniliselt täht- saile küsimusile sel määral, kui oleks võinud oodata. — Ta mainib näiteks, et haav jääb sageli pikemaks ajaks lahtiseks, kuid ei hakka eritlema, millest see iga kord oleneb. Missugune oli kuse- juha lõikepind, kui lähtuda patoloogilis-anatoomiliselt seisuko- halt? missuguse meetodi järgi käsiteldi kusejuha järelejäänud osa lõikuse ajal? kas eemaldati ja kui mitmel juhul kusejuha järelejäänud osa hiljemini kuni põieni? Kuidas raviti just selliseid patsiente? missugune oli just nende patsientide kop- sude seisukord? Need on küsimused, millega jäävad lugeja mõt- ted tegelema, kui kõne all on seesugune komplikatsioon. Sama tähelepaneku teeme, kui autor eritleb tähtsat küsimust — rase- dus-neerutuberkuloosi. Ta puudutab ulatuslikult eri autorite arvamisi, aga omad isiklikud tähelepanekud jäävad ilma täpsema kirjelduseta. Ääremärkusena juhiksin veel tähelepanu ilmseile trükivigadele tabelis nr. 2 ja kirjandusloendi tülikale puudulik- kusele: sealt ei leia autori kirjandusallikaid, küll aga rea muid töid. Nr. 16. Ü b e r d i e b l u t g e r i n n u n g s h e m m e n d e C X X I . 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 69 W i r k u n g d e s L i q u o i d s . Eksperimentaalne töö. Zschr. f. die experimentelle Medizin. Bd. 85, H. 1 u. 2, 1932. Autor on sooritanud eksperimentaalseid uurimisi ja nende kaudu põhjalikult tutvunud ,,Liquoid Roche'i" tromboosi-vastus- tava mõjuga. Ta on tarvitanud katseloomiks mõningaid kodu- jäneseid, kasse ja koeri ja on jõudnud samale tulemusele kui Demole ja Reinert. Peale selle on kõnealust ainet süstitud patsi- entidele, aga et materjal piirdub vaid kolme isikuga, on selle põh- jal raske teha järeldusi. Autorile on positiivseks teeneks, et ta on võinud põhjalikult tutvuda katseloomade kasutamisega oma uurimisis, milleks ta on leidnud võimaluse Tartu Ülikooli Füsio- loogia-instituudis. Nr. 17. M a o - j a k a k s t e i s t s õ r m i f c u - h a a v a n d i k i r u r g i l i n e r a v i j a s e l l e t a g a j ä r j e d p i k e m a a j a v a h e m i k u j ä r e l v a a d a t u l t T a r t u Ü l i k o o l i II h a a v a k l i i n i k u s . Eesti Arst 1937, nr. 1. Autor tuleb selles töös jälle tagasi küsimuse juurde, mis vare- minigi on olnud tema harrastuste objektiks (vrd. töid nr. 2, 6, 8, 12). Arvestades just tema varemat toodangut, oleks lugeja nüüd oodanud laiemat, üksikasjalisemat aine käsitlust; oli ju eriti töös nr. 3 tähendatud, et kliinikus tehakse jätkuvalt tähelepanekuid aja- vahemikul 1921—29 lõigatud maohaavandi juhtude kohta. Käes- olevas töös on käsiteldud ainult 1929.—36. a. materjali. Autor põhjendab asja sellega, et viimaksnimetatud ajavahemikul on peameetodina tarvitatud resektsiooni. Aga just üksikasjalise võrdluse seisukohalt oleks eelmise ajavahemiku materjal olnud soovitav — ja pealegi materjal, mille kohta peaks autori and- meil kliinikus olema materjali hilisemategi järeluurimiste kohta. Kuigi haigla juhata j aiks on olnud eri isikud, võiks see vaevalt muuta asja keerulisemaks, sest et autor ise on mitme aasta kestel neid küsimusi harrastanud. Kõne all olev materjal on tähelepandavalt laiaulatuseline resektsioonimaterjal. Autori järgi sisaldab see tervelt 275 juhtu. Arvestades seda, et autor kindlasti on kulutanud palju aega ja vaeva materjali kogumisele, on minu arvates selle käsitlus jää- nud kahetsusväärselt pinnaliseks. Materjali käsitluses pöörab autor suurimat tähelepanu sur- majuhtudele (lk. 22). Surmajuhte oli 30 (ehk 10,9%). Ta mai- nib ühenduses sellega, et 13 juhul olid patsiendid väga kurnatud eo P. E. A. NYLANDER CXXI. ( kas nälgimise või korduvate verejooksude tagajär jel ja et neil juh- tudel ei võida suremust panna operatsiooni arvele. See on küsi- mus, mida lugeja ei saa arvustada andmete puudumise tõttu. Kahel juhul oli autori andmeil surma põhjuseks kopsutuberku- loos. Seega jäi operatsiooni arvele autori käsituse järgi ainult 15 surmajuhtu, mis on väga hea tulemus. Nagu juba tähendasin, oleks hea materjali üksikasjalisem käsitlus võinud pakkuda palju huvitavat, aga tõenäoliselt jätkab autor veel oma uurimisi sel alal, mille juurde ta juba seninigi mitmel korral 011 tagasi tulnud. Nr. 18. Z e p h i r o l — u u s o p e r a t s i o o n i v ä l j a k u i k a k ä t e d e s i n f e k t s i o o n i v a h e n d . Eesti Arst 1938, nr. 7. Autor on käesolevas uurimuses kirjeldanud oma tähelepane- kuid uue desinfektsiooni-ainega, mida on uuritud ka Kirschner'i kliinikus. Töö juurde kuulub võrdlemisi põhjalik ajalooline üle- vaade ja viide omade isiklikkude eksperimentide kohta ülikooli Bakterioloogia-instituudis prof. K. Schlossmann'i juhatusel. Au- tor on saavutanud zephirol'iga positiivseid tulemusi. Tal on siin- juures olnud võimalus tutvuda pädeva juhatuse all ühe praktilise bakterioloogia alaga. Ääremärkusena mainiksin, et autor oma töö esimesel leheküljel kir jutab: „Viini arsti J. Semmelweis'i.. Kardan, et ungari hõimu vennad, kelle kõige tuntumaid esindajaid sünnipärane ungarlane J. Semmelweis oli (kuningliku Péter Paz- mânyi Budapesti ülikooli sünnitusabi professor 1855.—65. a.), ei tunnustaks ilma pikema jututa Semmelweis'i „Viini ars- tiks", kuigi ta seal on töötanud mõningaid aastaid. Nr. 19. T e r a t o o m i j u h t r e t r o p e r i t o n e a a l s e s r u u m i s . Eesti Arst 1937, nr. 8. Lühike kasuistiline teadistus. III. Kandideerijate praktilised teened ja tegevus õpetajäina. Dokumentidest selgub, et dr. med. A. Rosenfeld on sündinud 1893. a. Tallinnas, lõpetanud gümnaasiumi 1913, õppinud arsti- teadust Tartus ja Voroneži ülikoolis 1913—18, omandas doctor medicinae astme Tartu Ülikoolis 1924. a. Töötas 1916.—20. a. ax\s- C X X I . i Kirurgia-õpp-etool. kandideer. tööde arvustused 61 tikutse alal mitmesuguseis ülesandeis, oli ms. 1916—18 prof. Paldroki assistent, 1918 prof. Burdenko juhatusel oleva Punase Risti haigla ordinaator ja mitmete sõjaväehaiglate ordinaator ja juhataja. Otsese akadeemilise kirurgilise ettevalmistuse sai ta Tartu Ülikooli II Haavakliiniku assistendina prof. Wanach'i juhatusel 1. I 1921—1. XII 1925. Pärast seda on dr. Rosenfeld töötanud Viljandi linna haigla kirurgilise osakonna juhatajana. Dr. med. C. Prima on sündinud 1892. a. Tartumaal, õppis arstiteadust Tartu Ülikoolis 1913.—18. a. Omandas dr. med. astme Tartu Ülikoolis 1922. a. Võttis osa Eesti Vabadussõjast 1919.—20. a. Otsese akadeemilise kirurgilise ettevalmistuse sai ta Tartu Ülikooli Hospitaal-haavakliinikus, kus ta töötas 4y2 aastat pro- fessorite Rostovtsev'i ja Wanach'i juhatusel. 1924. a. alates on ta töötanud Põltsamaa haigla juhatajana. Dotsent, dr. med. A. Linkberg on sündinud 1899. a. Järva- maal. Lõpetas keskkooli 1920. a. Lõpetas Tartu Ülikooli arsti- teaduskonna 1925. a. Omandas arstiteaduse doktori astme 1929. Võttis osa Eesti Vabadussõjast 1919. Teotses üliõpilasena 2 a. ülikooli Naistekliiniku „subassistendina" ; 1925. aasta dets. alates on ta olnud ülikooli II Haavakliiniku teenistuses noorema ja vanema assistendina, saades siin akadeemilise kirurgilise ette- valmistuse, töötades professorite Wanach'i, Konik'u ja Karell'i juhatusel. Ta on töötanud, lühiajalisi vaheaegu arvestamata, 1933. a. maikuust alates 1936. a. septembrini ülikooli II haava- kliiniku ajutise juhatajana. Dr. Linkberg nimetati 1930. a. oktoobris Tartu Ülikooli kirurgia eradotsendiks ja 1931. a. alates on ta töötanud ülikooli aktiivse õppejõuna, pidades loenguid kirurgilises uroloogias, üldises ja spetsiaalses kirurgias ja luukonna haiguste röntgen- diagnostikas. IV. Võrdlev arvustus. Ü l d a r v u s t u s . Kõik kolm kõne all olevat kandideerijat on saavutanud kirur- gilisel alal tarviliku kliinilise kogemuse ja küpsuse, niipalju kui mina olen võinud otsustada minule saadetud paberite järgi. Oma 62 P. E. A. NYLANDER C XXI. ! kaaslasist märgatavalt noorem dotsent Linkbergki on juba kül- lalt kogenud kliiniklane, et täita vakantset haigla juhataja kohta. Raske kirurgilise päevatöö kõrval on kõik kandideerijad tun- nustust väärivalt ohverdanud oma aega ja energiat teaduslikule tööle. Oma uurimuste tulemusi on nad avaldanud osalt välis- maiste arstiteaduslikkude ajakirjade veergudel, osalt aga ka eesti- keelses a jakir jas „Eesti Arst". Nad on sel teel omalt poolt kand- nud kõrrekesi eesti rahvusliku arstiteaduse kuhja, mis väärib siinkohal täit tunnustust. Nad kõik on oma otseste teaduslike uurimuste kõrval koostanud rea ülevaatlikke kirjutisi ja esinedes loengupidajaina osutanud oma harrastust arstkonna edasihari- mise vastu, mida loomulikult tuleb lugeda teeneks ülikooli õppe- jõuks pürgivale isikule. Kõik lugupeetud kandideerijad on püüdnud avardada oma kirurgilist silmaringi, tehes õppereise välismaalegi. Kandideerijate teaduslikku tegevust olen juba käsitelnud ees- pool nende tööde üksikasjalises kirjelduses. Teatava kokkuvõttena mainiksin järgmist : Dr. R o s e n f e l d ' i töist on tema väitekiri (nr. 1) ilmselt kõige ulatuslikum. Pärast seda pole ta iseseisvate uurimustena käsitelnud tähtsamaid probleeme, ja niisugusel korral, kui ta sel- liseid küsimusi möödaminnes on puudutanud, on ta seda teinud peamiselt kirjandusandmete eritluse näol. Tema toodangust moo- dustavad peaosa kasuistilised kirjutised, mida ta oma tegevusaja kestes on koostanud erilise usinusega. Neist põhjeneb suurem osa ainult ühe juhu kirjeldusel (nr. 5, 8, 9, 11, 13, 14, 16, 17, 19, 20, 22, 23, 24, 26, 27, 28, 29, 30) ja enamasti ei ole kirjeldusest tehtud mingeid järeldusi, nii et lugeja alati ei saa arugi, mida autor oma kirjutisega on tahtnud ütelda. Kirjandusandmete esi- tuses näeme vahel, et autor on ammutanud oma teadmised otse- teel kuskilt allikast ja ilmselt pole ise vaevaks võtnud käsiraama- tute põhjal süveneda kõne all olevasse kirjandusse. Puudulikust kirjanduse tundmisest (või kirjanduses esinevate lahkarvamiste ignoreerimisest) tingitult esitab autor absoluutseid väiteid, mille tõelikkus on enam kui vaieldav (vrd. tööd nr. 4). Kõige pare- maks autori kasuistilistest töödest peaksin nr. 3 ja 23. Kuigi ma ei taha alahinnata kasuistiliste tööde väärtust nii- suguseina, moodustavad need kõnealuse autori toodangust ebapro- portsionaalselt suure osa. Selle tõsiasja kohta saame vahest sel- gitust, kui tutvume dr. Rosenfeldi töömeetoditega üldse. Minu C X X I . i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustusied 63 käsituse järgi on tema töömeetodid väga ühekülgsed. Mitte ar- vesse võttes tema väitekirjas tarvitatud settereaktsiooni, tugi- neb ta peamiselt ainult juhtude kliinilisele jälgimisele ega ole sugugi põhjalikumalt tutvunud kirurgia seisukohalt nii väga täht- sate „abiteadustega". Sellega ei taha ma loomulikult mitte ütelda, et kliinilise kirurgia alal töötav kirurg tingimata peaks töötama ka patoloogilise anatoomina, eksperimenteeriva füsioloogina, sero- bakterioloogina, arstiteadusliku statistikuna või radioloogina, kuid on kindel, et selletaolised „kõrvalharrastused" on suurepäraseks ettevalmistuseks kirurgile, kui ta just ei kavatse toimida puht operatiiv-tehniliste küsimuste esindajana. Dr. Rosenfeldil puudu- vad niisugused harrastused peaaegu täiesti ja minu arvates pole tema ka operatiivse tehnika alal esitanud iseseisvaid uusi alga- tusi. Silmitsedes dr. Rosenfeldi toodangut, võiksime selle jagada kahte ossa. Esimene on Tartu Ülikooli aegne toodang, avaldatud ajavahemikul 1922—26. Neid töid loeksin autori paremate tööde hulka. Tööd, mis on avaldatud ajavahemikul 1928—38, on väga arvukad, kuid suurem osa neist on ainult kasuistilised teadisti- sed või ülevaatliku iseloomuga kirjutised. Dr. P r i m a tööde lugemisel tekib mulje usinast, oma ala harrastavast andekast kirjutajast. Ta on tunnustust vääriva in- nuga võidelnud oma arvamiste eest ja püüdnud autoriteetsele lu- gejaskonnale esitada oma iseseisvat seisukohta, kritiseerides juh- tival seisukohal olevate kliinikute töid (nr. 15). Tema kõige tähtsamad tööd keskenduvad kõhukirurgia ala- dele. Nende hulka kuulub tema eksaktne väitekiri (nr. 1) ja rida teisi, väiksemaid uurimusi (nr. 2, 3, 4, 6, 8, 10, 12, 19). Dr. Prima uurimistöis on märgatav osa teataval määral spekulatiivsetel töö- del. Tal on nähtavasti hea fantaasia ja ta seab kergesti üles töö- hüpoteese. Autor liigub meelsasti füsioloogilise keemia küsimuste piirides, kuid ma pole siiski leidnud ühtegi tööd, millest oleks sel- gunud tema põhjalik süvenemine sellesse alasse. Järeldustele, mida ta teeb katseloomadega saavutatud tulemuste põhjal, annab ta liiga suure üldise pädevuse inimesepatoloogias. Ka pole minu arvates teaduslikult seisukohalt vaadatuna asjalik esitada väiteid ilma täpse tõestuseta niihästi siduvate eksperimentide näol loo- madega kui ka kliinilise materjali üksikasjalise jälgimise kujul. Tromboosiküsimuse käsitlus (vrd. kirjeldust nr. 16, 20, 21) annab 6 4 C XXI. 4 sellest selge pildi. Teeme tähelepaneku, et autor väga üleolevalt suhtub teiste uurijate töödesse. Tõsise märkusena mainiksin veel, et dr. Prima minu arvates on väga ühekülgne. Need tööd, mis ei kuulu tema lemmikalade (kõhukirurgia ja tromboosiküsimus) hulka, on kas päris tähtsu- setud kasuistilised teadistused või refereerivad ülevaated. See on minu meelest eriti suur puudus, kui arvestada seda, et kliinilise kirurgia õpetajale langeb vastutus ka võimeliste ja mitmekülgsete kirurgide kasvatamises. D o t s e n t L i n k b e r g on oma teadusliku töö poolest oma kaaskandideerijaist palju mitmekülgsemate eeldustega varusta- tud. Tema väitekiri on pärit Tartu Ülikooli Bakterioloogia-insti- tuudist (prof. Schlossmann), samuti väike töö zephirol'ist (nr. 18). Peale selle on ta liikunud röntgenoloogia alal (dotsendi proovi- loeng nr. 11) ja sooritanud katseid Füsioloogia-instituudis (prof. Fleisch, töö nr. 16). Tema kliinilised tööd esindavad eri alasid, millest mitmedki on praktilisest seisukohast väga tähtsad. Nii on tema harrastusobjektideks olnud kirurgilised infektsioonitau- did (nr. 1, 7), kõhukirurgia (nr. 2, 6, 8, 12, 14, 17), uroloogia (nr. 3, 15), rinnakirurgia (nr. 10), tuumoriõpetus (nr. 4) ja li- saks veel kliiniline vereuurimine (nr. 9, 13). Dotsent Linkberg püüab oma uurimustes võtta lähtumispunk- tiks selle haigla materjali, mis on tema käsutuses; ta ei eksi liig- sesse teoretiseerimisse, vaid püsib kindlal tõepõhjal. Ta on siiski minu arvates liiga tagasihoidlik oma materjali käsitluses ja ohver- dab suhteliselt suure osa niikuinii lühidate uurimuste veergudest paljaile ajaloolisile ülevaateile ja teiste uurijate seisukohtade re- fereerimistele. Kas oma materjali jätmine sageli päris võõras- lapse seisukorda oleneb vahest liiga valjust enesekriitikast või on ehk muud põhjused sundinud autorit oma uurimistööd kõrvale jätma, enne kui ta materjalist on suutnud ammutada kõike või- malikku õpetust, see jääb lugejale teadmatuks. Igal juhul oi? see kahetsemisväärt, sest dotsent Linkbergil on olnud kasutada väär- tuslikkugi materjali, nagu näiteks pidevalt ravitud empüeemi- juhud ja ulatuslik ulcus ventriculi materjal. Viimaste aastate kestel on dots. Linkbergi toodangus märgata teatavat lõtvumist. Nii on pärast 1932. a. ilmunud talt ainult nr. 17, 18 ja 19, millest kaks viimast on pealegi võrdlemisi lühikesed uurimused. C X X I . 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 65 Mis puutub k a n d i d e e r i j a t e õ p e t a j a t e e n e i s s e , selgus juba minu eelolevast kirjeldusest, et a i n u l t dr . L i n k - b e r g on s a a v u t a n u d v e n i a d o c e n d i T a r t u Ü l i - k o o l i s. Temale ongi usaldatud ajavahemikul 1931—37 mitme- suguseid ülesandeid loengute pidamise alal. Seda tuleb talle tähelepandavaks teeneks pidada, sest et temale sel teel ilmsesti jätkuvalt on osaks saanud lugupeetud teaduskonna usaldus. K a n d i d a t u u r i ü l e s s e a d m i n e . N a g u e e l o l e v a s t on a r v a t a v a s t i j u b a s e l - g u n u d , p e a n m i n a d o t s e n t A. L i n k b e r g i t e m a õ p e t a j a t e e n e t e j a t e a d u s l i k u t ö ö p õ h j a l k õ i g e t e e n e r i k k a m a k s j a e s i m e s e l e k o h a l e a s e t a - t a v a k s k a n d i d e e r i j a k s . T e i s e l e k o h a l e e s i t a n dr . C. P r i m a j a k o l m a n d a l e d r . A. R o s e n f e l d i. K a k s v i i m a s t e n a m a i n i t u d k a n d i d e e r i j a t e i o l e o m a t ö ö d e g a t õ e s t a n u d o m a k o m p e t e n t s u s t . P e a n d o t s e n t A. L i n k b e r g i — k u i g i t e a t a v a k a h t l e m i s e j ä r e l — k o m p e t e n t s e k s k ü s i m u s e s o l e v a l e k o h a l e . J ä r e l m ä r k u s . Juhul, kui lugupeetud Teaduskond ei või eelöeldu kohaselt ühineda minu arvämisega, julgen austavaimalt eelmainitud Üli- koolide Seaduse § 57 viimase punkti kohaselt teha ettepaneku, et dotsent Linkbergile, kes oma kaaskandideerijaist ilmselt on ette jõudnud, antaks võimalus pidada küsimuses olevat vakantset pro- fessuuri ja jätkuvalt edasi süveneda kirurgiateadusesse. Helsingis, 8. märtsil 1938. P. E. A. Nylander, Helsingi Ülikooli kirurgiadotsent, a jakir ja „Duodecim" peatoimetaja. 5 I I . Prof. U. Karelli arvustus. A r s t i t e a d u s k o n n a k o g u l e . Arstiteaduskonnakogu koosolekul 17.11938 valitud arvustaja U. Ka- rell'i arvamus kirurgia (Teadusk. Haavakliiniku) professuurile kan- dideerijate teaduslikkude tööde kohta. Teaduskonna Haavakliiniku professuurile kandideerijatena on esitanud oma tööd dr. med. A. Rosenfeld, dr. med. C. Prima ja dots. A. Linkberg. Esimene kandidaat dr. med. A. R o s e n f e l d esitab 31 tööd, neist 2 käsikirja, mis on avaldatud ajavahemikus 1922.—36. a. Neist on esimene käsikiri doktori-väitekiri, mille põhjal on A. Ro- senfeld aastal 1924 dr. med. kraadi vääriliseks tunnistatud. Töö nr. 2. H a e m o r r h a g i a o c c u l t a d i a g n o s t i l i - s e s t t ä h t s u s e s t m a o p a i s e j a m a o v ä h j a t õ b e j u u - r e s (kliiniline uurimus, mille kokkuvõte on ilmunud „Eesti Arstis" 1922) oli mõeldud ettekandeks Esimesel Eesti Arstide Kongressil Tartus 1922, jäi aga ajapuudusel pidamata. Uuri- mus, mis on tehtud Wanach'i kliinikus, on teostatud vajaliku hoole ja järjekindlusega. Esitatud kujul on töö trükis avaldami- seks siiski veel viimistlemata ja keeleliste konaruste tõttu kohati raskesti loetav. Töö nr. 3. K o l m i l e u s ' e j u h t u m i s t m e s e n t e e r i - u m i d e f e k t i d e t a g a j ä r j e l , E. A. 1923. Kolm kasuistilist juhtu ühes sissejuhatusega kirjandusest mesenteeriumi defektide etioloogia kohta. Kolmest juhust surid C X X I . i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 6 7 kaks. Kirjandusloendis on esitatud 6 autorit ja osundatud ka allikad. Töö pakub teaduslikku huvi. Töö nr. 4. P n ö i m o k o k k i d e p e r i t o n i i d i s t , E. A. 1926. Peale lühida ülevaate selle peritoniidi etioloogia ja kliiniku kohta tuuakse kahe Hospitaal-haavakliinikus esinenud juhu kir- jeldus. Neist üks, 6-aastane laps, suri varsti pärast operatsiooni, teine, 20-aastane, tervistus. Rõhutatakse selle peritoniidiliigi haruldust. Kirjandusloendis on mainitud 6 allikat, mis ei esine tekstis. Töö nr. 5. L ü m f o g r a n u l o m a t o o s i ü le , E. A. 1928. Tekst on sama, mis E. N e u p e r t ' i l Kirschner-Nordmann'i käsiraamatus, III k., mis ilmus umbes samal ajal. Kumbki autor ei tsiteeri teineteist. Lõpus esitatakse oma vastava juhu haigus- loo kokkuvõte. Haige edaspidine saatus teadmata. Kirjandus- likke allikaid pole esitatud. Töö nr. 6. K o p s u t u b e r k u l o o s i k i r u r g i l i n e r a - v i m i n e , E. A. 1928, lisa. Peale lühikest kirjanduslikku ülevaadet kopsutuberkuloosi operatiivse ravi meetoditest ja indikatsioonest toob autor 7 lühi- kest haiguslugu, millest nähtub, et tema poolt on neile haigeile tehtud n. phrenicus'e ekserees. Nii väikese materjali varal keeldub autor tegemast mingi- suguseid järeldusi meetodi otstarbekuse ja hilistulemuste kohta. Kirjanduslikke allikaid pole esitatud. Teose stiil on konspektiivset laadi, kohati raskesti loetav ja mitte täiesti arusaadav. Töö nr. 7. P l ö i r a e m p ü e e m i r a v i m i s e s t , E. A. 1928. Kolmveerand tööst on katkendlik tõlge F e l i x L a n d o i s ' vastavast tööst (Kirschner-Nordmann, Die Chirurgie, IV k., lk. 441—462), ilma seda autorit mainimata. Autori enda täheldus on, et totaalse empüeemi lahtise dree- niga ravi puhul, kus mäda vool ei taha kuidagi lõppeda ja seega haiget nõrgestab, saab häid tagajärgi, kui dreen eemaldada ja lasta haav kinni granuleeruda : 68 U. K A R E L L C X X I . „Lahtine pnöimotooraks on sellega eemaldatud; kopsu ja plöira vahel tekivad liited. Mäda, mis uuesti koguneb, asub piir- dunud ruumis ja rõhutakse paisuva kopsu abil plöira õõnest välja, tekib empyema perforans ex loco minoris resistentiae arteficiale. Palavik, mis kuni 39° tõuseb abstsessi tekkimisel, kaob otsekohe, kui torakotomia haavast rõhutakse mäda välja. Haav kasvab per granulationem kinni ja umbes nädala pärast võib haigeid välja kirjutada." Autori arvates pidavat 5 järgnevat haiguslugu seda tõen- dama. ^ s i t e k s näib olevat küsitav, kas kõikidel neil juhtudel üldse oli vaja kostaresektsiooni, näit. juht 2: 15-aastane, angul. scap. ulatuv pneumokokkide empüeem, kus haige t° enne operatsiooni pole teatatud, ja juht 4: 21-aastane sõdur steriilse mädaga, sest säärastel juhtudel saame korduvate punktsioonidega sageli ter- vistumist. Teiseks on autori meetodiga ainult ü k s haige umbes nädala pärast välja kirjutatud „tervena". Ja see just peale 3 nädalat püsinud empüeemi, kus resektsiooni puhul 2 1 mäda välja lasti ja siis veel 2 nädalat lahtise dreeniga raviti. Teised lahkusid alles keskmiselt 3 nädalat pärast perforeerimist. Kolmandaks pole ühtegi haiget röntgeniga kontrollitud, kas tõesti pleuraõõs oli täitunud, ja pole ka edaspidist saatust jälgitud. Lõpuks, kui ka oletada, et need haiged tervistusid hiljemini, siis ei saa selle materjali varal seda meetodit veel kui ohutut üldi- selt soovitada pikemat aega põdenud ja nõrgestunud haigeile, sest pole tõestatud, et locus minoris resistentiae peaks olema alati resektsioonikoht ja mitte mediastinum või mõni muu piirkond. Samuti on arusaamatu, miks dreeni eemaldamise tõttu mäda taaskogunemisega pleuraõõnde just nüüd juba atelektaatiline kops peab paisuma ja mäda välja rõhuma, kuna kops mädakogu- nemise tagajärjel tavaliselt kokku surutakse. Töö nr. 8. O e s o p h a g o t o m i a e x t e r n a , E. A. 1932. 7/8 tööst on H. S c h w a r t z ' i järgi (Kirschner-Nordmann, IV — 2, lk. 68—86) kirjanduslik kokkuvõte ilma allikate ja H. Schwartzi nime mainimiseta. Lõpus esitatakse kokkuvõte oma vastava juhu haigusloost, mis oleks väärinud lähemat kirjeldust ja analüüsimist. 69 Töö nr. 9. I l e u s e x s t r a n g u 1 a t i o n e, E. A. 1932. Tekst on laenatud K l e i n s c h m i d t ' i l t (Kirschner-Nord- mann, V, 1k. 1106—1112) ühes seal esitatud autoritega, allikat nimetamata. Omalt poolt on juurde lisatud 7-realine väljavõte Viljandi haiglas esinenud juhu haigusloost. Töö nr. 10. S i a 1 o 1 i t i a a s, E. A. 1932. Sissejuhatusele B r ü n i n g'i järgi (Kirschner-Nordmann, IV, lk. 97—101) järgneb teadaanne, et ka Viljandi haiglas on 2 juhtu esinenud. Kirjanduslikke allikaid pole mainitud. Töö nr. 11. A b s c e s s u s v e r m i n o s u s, E. A. 1932. Ilma omalt poolt midagi juurde lisamata tuuakse lühike kok- kuvõte (% lk.) G. H o s e m a n n ' i vastavast peatükist (Kirsch- ner-Nordmann, II, lk. 311—314) seal esinevate autoritega. Kir- janduslikke allikaid ega Hosemanni nime pole mainitud. Töö nr. 12. M a o r e s e k t s i o o n R e i c h e l - P o l y a j ä r g i , E. A. 1932. Pooleleheküljelisest teadaandest nähtub, et autor on selle meetodiga opereerinud 23 mao-, 8 kaksteistsõrmiku-haavandi ja 8 maovähi juhtu. Haavandihaigeist suri 1, vähktõbiseist 3. Autor rõhutab laia anastomoosi paremust, kuigi ta samas ka ise tähen- dab, et sellega kaasas käib nn. „Sturzentleerung". Töö nr. 13. G a n g r e e n i d e r a v i m i s e s t , E. A. 1933. Tekst ühes selles mainitud autoritega on katkendlik konspekt F. A s c h e r ' i tööst (Kirschner-Nordmann, II, lk. 743—750), allikat nimetamata. Lisaks oma juhu lühike kirjeldus: pigistu- sest tingitud a. brachialis'e tromboosi tagajär jel tekkinud vasaku ülemise jäseme gangreen. Amputatsiooniga on haige päästetud. Et mõned autorid (C. Prima) eitavad säärase tromboosi tekki- mist, siis oleks juht väärinud põhjalikku läbitöötamist, vähemalt preparaadis tromboosi äranäitamist. Töö nr. 14. S o l k m e p õ h j u s t a t u d p e r i t o n i i d i j u h t , E. A. 1933. Vaevalt 1-leheküljeline teadaanne Viljandi haiglas parem- poolses allkõhus avatud abstsessis leitud Ascaris'est. Kustkaudu solge sinna oli sattunud, pole suudetud operatsioonil kindlaks teha. 70 u . k a r e l l c x x i . Töö nr. 15. M a o r e s e k t s i o o n i s t, E. A. 1933. Lühike kompilatsioon maokirurgia ajaloo ja operatsiooni- meetodite kohta N i e d e n ' i ja teiste autorite andmeil, ilma alli- kaid osundamata. Töö nr. 16. A n e u r y s m a a r t e r i a l e t r a u m a t i c u m v e r u m a r t e r i a e p e r o n e a e s i n i s t r a e , E. A. 1933. 14-realine kasuistiline teadaanne juhust, mille etioloogia on puudulikult selgitatud. Töö nr. 17. K a a s a s ü n d i n u d h ü d r o n e f r o o s i s t , E. A. 1934. Kirjutise tekst on katkendlikult tõlgitud C h r i s t o f M ü l - 1 e r'i tööst „Über Hydronephrosen im Säuglings- und Kindes- alter" (Arch. f. kl. Chirurgie, 150, 1928, lk. 589—616), kusjuures seal esinevate autorite nimed on osalt moonutatud ja mõtted osalt ebatäpselt tõlgitud või koguni valesti edasi antud. Chr. Mülleri nime, kes Müncheni kliinikust 5 juhtu üksikasjaliselt kirjeldab ja analüüsib, pole üldse mainitud. Lõpuks 14-realine oma juhu haigusloo kokkuvõte. 4-aastane laps (mis soost, pole teada) toodud haiglasse „kroonilise iileuse (sissetuppumise) nähtu- dega" — ja kohe laparotomeeritud. Autor on seda diagnoosinud üksnes kerge meteorismi järgi vasemal pool kõhus, kuigi gaasid olevat läbi käinud, millest nähtub, et autor ei tee vahet kroonilise iileuse ja sissetuppumise ehk invaginatsiooni vahel. Laparotoo- mia indikatsiooni pole põhjendatud. Töö nr. 18. A n e u r ü s m e s t , e r i t i n e n d e r a v i s t , E. A. 1934. Kompilatsioon kirjanduslikel andmeil, ilma allikaid osun- damata. Töö nr. 19. L i s a k õ h u n ä ä r e m a o s , E. A. 1934. Lühike kasuistiline teadaanne juhust, kus operatsioon tehti pahaloomuse maokasvaja diagnoosiga, ilma et haiget oleks enne operatsiooni lähemalt uuritud. Haigusloost pole näha, kas haige suri või paranes. Kirjanduslikud allikad teatamata. Töö nr. 20. K o l l a s k e h a v e r e j o o k s j a a p e n d i t - s i i t , E. A. 1935. Lühike kasuistiline teadaanne vastavast juhust, diagnoositud C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 71 intra operationem ägeda apenditsiidi nähtudega. Kirjanduslikke allikaid pole esitatud. Töö nr. 21. P a l l i a t i i v n e p r e p ü l o o r i l i n e m a o - r e s e k t s i o o n , E. A. 1935. Kompilatsioon küsimuse kohta ühes teadaandega, et autor ka ise seda operatsiooni on teinud 10 haige puhul ühe surma- juhuga. Lähemat oma materjali kohta pole teatatud. Kirjandus- likke allikaid pole osundatud. Töö nr. 22. P õ r n a r u p t u u r i s t , E. A. 1936. Tekst on peamiselt W e i n e r t'i Kirschner-Nordmann'i käsi- raamatust. Ka preparaadi joonis sarnaneb väga Weinerti omaga. Oma juht lühidalt kirjeldatud. Kirjanduslikke allikaid pole esi- tatud. Töö nr. 23. I n c a r c e r a t i o r e t r o g r a d i c a i l e i , Aeta Chir. Scand. 1926. Kirjanduslik osa kujutab W e n d e l ' i töö katkendlikku lühen- dust, millele on mõned statistilised andmed ka mujalt juurde lisa- tud, kusjuures autor tekkimismehhanismi peab võimalikuks üks- nes vanemate laia väravaga songade puhul, mille kohta samas töös tsiteeritud autorid L a u e n s t e i n ja H e m p e l on otse vastupidisel arvamisel. Lõpuks prof. Wanach'i poolt opereeritud juht ühes jooni- sega. Kirjandusloendis 10 allikat. Töö nr. 24. Z u r K a s u i s t i k d e s L y m p h a n g i o m a c y s t i c u m f u n i c u l i s p e r m a t i c i , Acta Chir. Scand. 1926. Kahe värvilise mikrofotogrammiga kriitpaberil. Kirjandus- likel andmeil toonitatakse kindlate piirjoonte puudumist mitme- suguste lümfangioomide liigitustes. Puudutatakse ka sümptoma- toloogiat ja esinemissagedust. Ravimeetodeist pooldab autor operatsiooni. Tekstis esinevaist autoreist esineb töö lõpul esita- tud kirjandusloendis ainult üks. Töo nr. 25. V o l v u l u s a p p e n d i c i s , Aeta Chir. Scand. 1932. Autor olevat leidnud uss jätke distaalse Vs oma telje ümber pöördunud 180° ja nekrotiseerunud. Preparaati pole uuritud a. appendicularis'e tromboosi suhtes, mistõttu tekkimismehhanism 72 U. K A R E L L C X X I . joonisest hoolimata pole selge. Kirjandusest on peale Kirschner- Nordmann'i käsiraamatu osundatud veel 2 allikat. Töö nr. 26. C y s t i s r e t r o p e r i t o n e a l i s r e t r o - s i g m o i d e a l i s , Aeta Chir. Scand. 1932. Autor puudutab möödaminevalt haruldaste peensoole mesen- teeriumi tsüstide geneesi, patoloogilist anatoomiat ja kliinilist kulgu. Lisaks toob oma juhu. Imestust äratab autori arvamine, et k ä ä r s o o l e l m e - s e n t e e r i u m p u u d u b (1. lk., II lõike lõpp). Töö nr. 27. A m p u t a t i o i n t e r s c a p u l o - t h o r a c i c a , Aeta Chir. Scand. 1932. Kirjanduslikel andmeil rõhutab autor selle operatsiooni indi- katsiooni pahaloomuste kasvajate puhul. Lisaks Viljandi haig- last oma juht, kes suri pool aastat peale lõikust. Töö nr. 28. T o r s i o t e s t i s , Aeta Chir. Scand. 1932. Kirjanduslikel andmeil peamiselt K i r s c h n e r - N o r d - m a n n ' i käsiraamatu järgi tuuakse andmeid haiguse harulduse ja diagnostiliste raskuste kohta. Lisaks konspektiivne oma juhu kirjeldus, mis puudulikult valgustatud ja kus autor oletab hai- guse tekkimist m. cremaster'i kontraktsiooni tagajärjel, mida ta kokkuvõttes juba kui kindlat fakti toonitab. Töö nr. 29. P y l o r o s p a s m u s d e r S ä u g l i n g e , Acta Chir. Scand. 1932. Tekst on esitatud N i e d e n ' i (kelle nime pole mainitud) ja teiste autorite andmeil. Tekstis toodud autorid ei esine kõik allikate loendis. Tekstis on öeldud, et Rammstedt lukuti lihast uuesti ei õmble, kuna aga joonised, mis sama lõikust peavad illustreerima, näitavad teisiti. Lisaks lühidalt oma juht. Töö nr. 30. C o l i t i s u l c e r o s a , Acta Chir. Scand. 1932. Lühike kirjanduslik sissejuhatus N i e d e n'i järgi, kelle on autor ise kirjandusloendis jätnud mainimata. Lisaks oma juhu lühike kirjeldus. Haige tervistus peale sigma resektsiooni. Tekstis esinevad autorid ei ole kirjanduslikkude allikate loendis mainitud ja ümberpöördult. Töö nr. 31. C a r c i n o m a ca v i o r i s e t b a s e o s 1 i n g u a e, Aeta Chir. Scand. 1932. C XXI. -i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 73 Tekst on esitatud K i r s c h n e r - N o r d m a n n ' i ja B i e r - B r a u n - K ü m m e l ' i käsiraamatute järgi. Lisaks oma juhu haiguslugu, mis lõpeb lausega: „1932. kein Rezidiv. (Siehe Auf- nahme)." Nähtavasti peab vene särgis habemiku mehe portree olema dokumentaalseks tõenduseks, et haigel retsidiivid puudu- vad, sest lähema järeluurimise tulemusi pole protokollitud. Dr. med. A. Rosenfeldi praktilis-kirurgiline tegevus algab 1. I 1921 tema valimisega II Haavakliiniku assistendiks, mis kohal ta on töötanud kuni 1. XII 1925. Selle a ja sees on ta ka, nagu nähtub elulookirjeldusest, ennast täiendanud IV2 kuud Berliinis, Bieri kliinikus. 1. detsembrist 1925 tänini töötab Viljandi linna haigla kirurgiaosakonna juhatajana. Selle a ja sees täiendamise otstarbel korduvalt välismaal viibinud lühemaid aegu (1—2 kuud). Pedagoogiliselt pole A. Rosenfeld ülikooli juures tegev olnud. Kandidaat dr. med. A. Rosenfeldi poolt esitatud kirjanduslik toodang jaguneb sisult ja vormilt nelja erirühma: 1) kliinilised uurimused (tööd nr. 1 ja 2), 2) lühemad kokkuvõtted vähearvulistest kliinilistest juhtu- dest (2 — 7 j.) (nr. 3, 4, 6 ja 7), 3) kompilatsioonid vähese ühekülgse kirjanduse andmeil, ilma allikaid osundamata (tööd nr. 15 ja 18), 4) kokkuvõtted arstidepäevadel peetud ettekannetest (tööd 15 ja 18), 5) lühikesed kasuistilised teadaanded (tööd 5, 8—11, 13, 14, 16, 17, 19, 20 ja 22—31). Teaduslikku väärtust evib esimene rühm — väitekiri, mis on teaduskonna poolt 1924. aastal positiivselt hinnatud, ja käsi- kiri haemorrhagia occulta üle, mis on esitatud kujul viimistlemata ja millest „Eesti Arstis" on avaldatud ainult lühike kokkuvõte. Neist nähtub, et kandidaat evib huvi ja püsivust kliiniliste küsi-, muste selgitamise suhtes. Teaduslikkude tööde kohta kehtivaid nõudeid ja tabasid on silmas peetud ka teise rühma puhul. Esimene töö on mainitud ka Kirschner-Nordmann'i käsiraamatus. Uudsusena on toodud ka autori enda tähelepanekuil põhinev pleura empüeemi ravi modi- fikatsioon, mis pole aga kahjuks küllaldaselt põhjendatud, et seda 7 4 U. K A R E L L C XXI. 4 võiks laiemalt soovitada. Autori kliiniline materjal on ka liiga väike selleks, et sellest võiks mingisuguseid järeldusi teha. Kolmanda rühma kohta peab tähendama, et kompilatsioonil on teaduslik väärtus, kui teatavas küsimuses esmakordselt on läbi töötatud kogu seda küsimust puudutav kirjandus ja allikad osun- datud. Neid eesmärke see rühm ei taotle. Neljanda rühma kohta peab tähendama, et need kaks tööd on autoril õieti kõige suurema operatsioonimaterjali tulemuste kokkuvõtted. Kahjuks on esimene neist (nr. 12) nii lühidalt esitatud, et sellest ei saa teha mingisuguseid järeldusi indikat- siooni määramise, tehnika üksikasjade ega ka järelravi kohta, mis kuidagi iseloomustaksid autori kui operatööri ja klinitsisti võimeid. Teise töö (nr. 21) kohta peab tähendama, et see on õieti ka ainult kompilatsioon, millele on lisandatud omad tule- mused 10 juhu puhul 5-realises kokkuvõttes. Sellest rühmast nähtub, kui pealiskaudselt kasutab autor o m a ' s u u r e m a t operatsioonimaterjali. Rõhuva enamiku kogu toodangust moodustab 5. rühm — kasuistika, kogusummas 21 lühemat kirjutist. See eneseavaldus- viis on ka autori peamiseks produktsioonimeetodiks tema viimase ja iseseisva kirjandusliku tegevuse kestel, IV 1928 — V 1936. Selle rühma kohta peab üldiselt järgmist tähendama: Kasu- istika ehk juhustik evib kahtlemata teaduslikku huvi ja tähtsust, kui üksikute haruldaste juhtude omapära valgustatakse nii etio- loogilisest kui kliinilisest küljest üksikasjaliselt ja mitmekülgselt. Nagu ülemaltoodud üksikasjalisemast arvustusest nähtub, on just see osa autori toodangust valminud peaaegu eranditult ühe skeemi järg i : oma juhu puhul on laenatud käsiraamatust või mõnest muust allikast tekst ja sinna juurde lisatud ka oma hai- gusloo kokkuvõte, seejuures laenatud autorit märkimata ja alli- kaid osundamata. Esitatud materjali varal võib otsustada kandidaat A. Rosen- feldi kui operatööri võimete üle — ta on edukalt teostanud rea suuremaid operatsioone, 43 maoresektsiooni, 1 amputatio inter- scapulo-thoracica, 1 splenectomia, 1 nephrectomia, 1 carcinoma baseos linguae jne. Kandidaat pole esitanud ühtegi suuremat kliinilisel mater- jalil põhinevat tööd, millest nähtuksid tema võimed ja tõekspidamised kirurgiakliiniku igapäevases töös, samuti kui C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 75 tema võimed iseseisvalt teaduslikke küsimusi lahendada ja oma materjalist loogilisi järeldusi teha. Et meile on teadmata ka tema kui pedagoogi võimed, siis ei saa ma arvustajana endale vastutust võtta teaduskonna ees tema kui sobiva kandidaadi soovitamisega kirurgia õppetoolile. Teine kandidaat C. P r i m a on esitanud 21 tööd. Töö nr. 1. Ü b e r d i e R e s o r p t i o n s f ä h i g k e i t d e s B a u c h f e l l s b e i g e s t e i g e r t e r D a r m p e r i s t a l t i k , Mitteil, aus d. Grenzgebieten 1923. Eksperimentaalne uurimus, mis omal ajal teaduskonna poolt autorile doktorikraadi andmise vääriliseks tunnistati. Töö nr. 2. L a s t e k õ h u k e l m e r e s o r p t s i o o n i v õ i - m e s t, Eesti Arst 1925. Oma tähelduste varal kinnitab autor P r i b r a m'i ja P a y r'i väiteid selle kohta, et laste Peritoneum evib suuremat sekret- siooni- ja resorptsioonivõimet kui täisealistel, mistõttu lastel ka sagedamini esineb ennistus ilma liidete tekkimiseta. Töö nr. 3. Z u r B e u r t e i l u n g d e r P e r i t o n i t i s s e r o s a a c u t a (idiopathica), Zbl. f. Chir. 1925. Autor asub seisukohal, et otseses mõttes pole säärast haigust olemas. Selle nimetuse all kirjeldatud juhtude puhul on pigemini tegemist organite diagnoosimata haigustustega, mis peritoniiti esile kutsuvad. Selle väite tõenduseks esitab autor 5 haiguslugu. Töö nr. 4. Z u r V e r h ü t u n g d e r p o s t o p e r a t i v e n B a u c h f e l l v e r w a c h s u n g e n , Zbl. f. Chir. 1925. Kokkukõlas enamiku praegusaja kirurgidega soovitab autor silmas pidada kõhuhaiguste operatiivse ravi puhul järgmisi juht- nööre: ettevalmistus digitaalis-preparaatidega, haige psüühiline rahustamine, õrn kõhuorganite käsitsemine, niiske tampooni- mine, hoidumine õlide ja muude vahendite viimisest kõhuõõnde, mis resorptsiooni ja peristaltikat kahjustavad, dreneerimise või- malik vältimine, varajane toitmine ning varajane ülestõusmine ja kõigi füsioloogiliste funktsioonide ergutamine. Töö nr. 5. E i n B e i t r a g z u r L e h r e v o n d e r t r a u - m a t i s c h e n T h r o m b o s e , Zbl. f. Chir. 1926. 76 U. K A R E L L C X X I . Oma katsetuste najal, mille korralduse ja arvu kohta ei tooda lähemaid andmeid, samuti kui kirjanduslikel andmeil (mida ühe- külgselt on kasutatud), püüab autor teoreetiliste kaalutluste kaudu väita, et ilma infektsioonita ei teki tromboosi. See väide on vastuolus kliiniliste kogemustega (vt. märkus t. nr. 21 juures). Töö nr. 6. Z u r Ä t i o l o g i e d e r P e r i t o n i t i s s e r o s a a c u t a , Zbl. f. Chir. 1926. Oma katsete varal infektsioonipesade pookimisega rasvikusse arvab autor väita võivat, et ägeda seroosse peritoniidi etioloo- gias etendab selle organi põletik tähtsat osa. Et puuduvad and- med selle kohta, kui suurel arvul, missugustel loomadel ja mis- suguste kultuuridega ja kuidas katsed on korraldatud, siis ei saa öelda, kas autori järeldus on õigustatud. Kuigi seda eeldada, on siiski autori järeldus, et vere kaudu rasvikusse sattunud infekt- sioon esile kutsub analoogilisi muutusi inimese peritoneumis, enneaegne oletus. Töö nr. 7. P õ l e t u s t e r a v i m i s e s t , Eesti Arst, 1927. Autori meetod, mis käsitleb peamiselt lokaalset ravi, ei paku sisuliselt midagi uut. Töö nr. 8. C o e c u m n e k r o s e n a c h A p p e n d e k t o - m i e n , Zbl. f. Chir. 1928. Autor teatab juhust, kus peale liidetes ussjätke eemalda- mist järgnes osaline coecum'i nekroos, mis peale üleõmblemist tervistus. Operatsiooni kirjeldusest ei saa järeldada coecum'i eriti õrna käsitsemist. Retrotsökaalne ussjätke leid, mida autor nimetab omapäraseks, pole meil kuigi suureks harulduseks. Töö nr. 9. Z u r G e n e s e u n d T h e r a p i e d e r u n s p e - z i f i s c h e n ( c h r o n i s c h - e n t z ü n d l i c h e n ) G r a n u - l o m e , Zbl. f. Chir. 1930. Viie vastava haigusloo kokkuvõtte puhul (millest nähtub, et autor, vastuolus olles oma varemate hoiatustega, ka ise kõhuõõnt tamponeerib) räägitakse peamiselt diagnostilistest raskustest ja ravist. Geneesi kohta vaid üks lause: infektsioon, trauma, võõr- keha. Töö nr. 10. A p p e n d i c i t i s g a n g r a e n o s a b e i e i - n e m H ä m o p h i l e n , Zbl. f. Chir. 1931. € XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 7 7 Autor teeb teatavaks, et ta ähvardava ussjätke perforat- siooni puhul hemofiilikul 18. IV 1931 i l m a v e r e g r u p p e m ä ä r a m a t a Bier'i poolt omal ajal ettepandud viisil, enne 20 cm3 desensibiliseerides, täiesti teadlikult teinud kahetunniste vaheaegadega kaks transfusiooni à 200 cm3, salgamata, et talle oli ka teada, et Bier juba enne seda ise oma meetodi oli avalikult hukka mõistnud. Jääb arusaamatuks autori säärane talitusviis, et ta sellega — rääkimata suurest riisikost — veel kallist aega raiskas. Välismaa lugeja peab imestuma, et „Direktor der ver- einigten Krankenanstalt Oberpahlen (Estland)" pole usaldanud ühelegi oma assistentidest ajanõuete kohast kiiresti toimuvat veregruppide määramist ja transfusiooni sel juhul, ja on muidugi huvitatud autori edaspidistest kogemustest selle transfusiooni- meetodiga. Töö nr. 11. T e r a p e u t i l i s e s t v e r e t r a n s f u s i o o - ni s t, Eesti Arst 1932. Isiklikke kogemusi teatamata annab autor lühikese kirjan- dusliku ülevaate saksa allikate andmeil terapeutilise veretrans- fusiooni indikatsioonide kohta. Töö nr. 12. P e r i t o n i t i s f i b r i n o p l a s t i c a , E. A. 1932. Viie oma juhu puhul püüab autor leida võimalusi selle harul- dase haiguspildi diagnoosimiseks, väites, et see esineb peamiselt püknilisil tüübel. Esitatud haiguslugudest seda ei saa järeldada, sest neist on ainult 2 püknilise konstitutsiooniga. Arusaamatu on järgmine kirjeldus (lk. 607, teine lõige) : „ . . . 28-aastane noormees. Asteenilis-atleetiline konstitutsioon .. Töö nr. 13. L ü l i s a m b a l ü l i d e v a h e l i s e k õ h r e h a i g u s t u m i s e s t t i n g i t u d s e l j a a j u v i g a s t u s e d , Eesti Arst 1933 (ühe röntgenogrammiga). Ka ebaselgest röntgenogrammist on kohe näha, et autor on lipjodooli varju valesti lokaliseerinud VI—VII tservikaal-lüli tasemele, mistõttu ka tagajärjetuks osutus sellelt tasemelt Schmorl'i kehakese otsimine. Autor ei teata ka kolmanda ope- ratsiooni tulemustest, mis toimus 28. IV 1933, s. o. umbes pool aastat enne töö ilmumist. Pealkirjas oleks võinud esimene sõna ka ära jääda. 78 U. K A R E L L C X X I . , Töö nr. 14. B a s e d o w'i t õ v e o p e r a t i i v n e r a v i , E. A. 1935, lisa. Peamiselt saksa kirjanduse valguses tuuakse tolle a ja vaa- teid Basedow'i haiguse operatiivse ravi kohta, teatamata, kui suured on autori isiklikud teadmused sel alal. Töö nr. 15. Z u r F r a g e d e r p o s t o p e r a t i v e n T h r o m b o - E m b o l i e u n d i h r e r P r o p h y l a x e , M. M. W. 1937. Autor väidab, et tromboosi põhjus peitub veres eneses ja nimelt tuuma lagunemisproduktide vabanemises. Nende ainete neutraliseerimises etendavat tähtsat osa kloorioonide hulk veres. Füsioloogilise 0,9%-lise NaCl-lahuse süstimise teel subkutaanselt 400—1000,0 enne või kohe peale operatsiooni olevat võimalik vältida trombooside tekkimist ja autor polevat viimaste 13 aasta jooksul enam ühtegi postoperatiivset tromboosi näinud (!). Töö nr. 16. Z u r F r a g e d e r H e i l u n g s s t ö r u n g e n in d e r a s e p t i s c h e n O p e r a t i o n s w u n d e , D. Chirurg 1937. Autor kirjeldab üksikasjalisemalt oma aseptikatehnikat ning teeb uhkusega teatavaks, et Oberpahlen'i vereinigte Kranken- anstalt'is on 1000-st aseptilisest operatsioonist supureerunud 11 = 1,1%, sellest hoolimata, et autor ei tunnusta tilgainfekt- siooni ega hooli ka juhuslikust higi sattumisest operatsioonihaava. Selle julguse on autor saanud enesekatsetest, pöökides endale peale pikemaid operatsioone kummikinnastest võetud higist talki naha alla. Katsete arvu ja poogitava materjali infektsioossuse kohta pole midagi lähemat teatatud. Huvitav oleks kuulda, kuidas autor ilma riistadeta ja ühe assistendiga vähem kui kahe tunni jooksul toime tuleb suuremate operatsioonide sooritamisega, nagu seda on näit. osteosüntees, maoresektsioon, koletsüstektoomia, päraku kartsinoom jne., kui ta äärmiselt õrnalt käsitsedes ja kudesid minimaalselt traumati- seerides lihtsaks apendektoomiaks vajab 15 minutit ja strumek- toomiaks 30—50 minutit. Samuti oleks huvitav teada saada, missuguses kliinikus on teda järjekindlalt sunnitud terve tund aega enne operatsiooni käsi pesema ja desinfitseerima. Töö nr. 17. H a t d e r E s m a r c h s c h l a u c h n o c h s e i n e B e r e c h t i g u n g ? Zbl. f. Chir. 1937. C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 7'9 Autor teatab, et ta üle 10 a. ise enam Esmarch'i sidet pole tarvitanud, ja kirjeldab siiski neid muutusi, mis selle sideme tar- vitamisel toimuvad selle ümbruses, kuid täpsemaid kliinilise või eksperimentaalse materjaliga tõestatud andmeid esitamata. Autor peab Esmarch'i sidet õigustatuks ainult väikeste intramusku- laarsete võõrkehade eemaldamise ja kardetavate verejooksude sulgemise puhul esmasabi korras. Kuidas ta lokaalsete mürgistuste, ussihammustuse puhul ilma Esmarch'i sidemeta toime tuleb, pole mainitud. Töö nr. 18. V õ õ r k e h a p ä r a k u s , Eesti Arst 1937. Autor annab lühikese ülevaate hädaohtudest, mis on ühendu- ses päraku võõrkehadega. Sel puhul avaldab ta ka oma vaateid perforatsiooni peritoniidi ravi kohta. Autor peab tähtsaimaks ülesandeks siin perforatsiooni enda likvideerimist. Teiseks üles- andeks on peritoniidi pidurdamine ja kõhuõõne korraldamine. Selleks „tuleb peritoneumi äärmise ettevaatlikkusega ja mini- maalse traumaga käsitleda: igasuguseist loputusist, ükskõik mis lahusega, tuleb kindlasti hoiduda; septiline ekssudaat ja muu materjal kõrvaldada niiskete tupsutitega, igasugusest hõõrumi- sest hoidudes, et mitte tekitada epiteeli puudeid. Säärase kor- raldustöö järele kõhuõõs k i n n i õ m m e l d a , i l m a t a m p o o - n i t a j a i l m a d r e e n i t a ( A u t o r i sõrendus.) Autor ei luba sealjuures ka mingisuguseid seerumeid ega desinfitseerivaid vahendeid kõhuõõnde asetada, — tulu neist ole- vat null, kahju aga tegevat nad küll mitmes suhtes. Kui autori „äärmiselt ettevaatlik" niiskete tupsutitega kõhu- õõne puhastamine lubab mehaanilist puhastust kuni epiteelipuuete tekkimiseni, siis on küll kindlasti igasugune loputamine, mis rohkem serosa't säästab, palju vähem traumatiseeriv. See on siiski veel enam maitseküsimus, missugusel teel kirurg kõhuõõ- nest infektsioosset materjali hõlpsamini eemaldab. Et autor aga oma meetodit kategooriliselt ainuõigeks peab ja sel teel kõhuõõne seevõrra puhtaks usub saavat, et seda ilma tampoonita ja ilma dreenita käsib kinni õmmelda, see on talitusviis, mis on vastuolus pärasoole perforatsiooni peritoniidi ravi praegu üldiselt tunnus- tatud põhimõtetega. See tõekspidamine vajab suurema kliinilise materjali tulemustega tõestamist, kui ainult puhtsõnaline enda 15-aastase staaži rõhutamine. Samuti ei esita autor oma halbu 80 U. K A R E L L C XXI. 4 kogemusi seerumite ja desinfitseerivate ainete viimisega kõhu- õõnde, mis mujal korduvalt positiivseid tulemusi on andnud. Juurdelisatud kasuistiline materjal ei tõesta veel autori väiteid. Töö nr. 19. W o r a n s t i r b t d e r P e r i t o n i t i s - k r a n k e ? Zbl. f. Chir. 1937. Puhtkirjanduslikel andmeil valgustab autor peritoniidi-haige vere muutusi, mispuhul tähtsat osa etendavat hüpokloreemia. Selle vältimiseks hoiatab autor kloroformnarkoosi eest ja soovi- tab kohe peale operatsiooni 0,9%-lise NaCl-lahuse süstimist naha- alusi. Oma kogemusi ega uurimusi pole teatatud. Kirjanduslikke allikaid pole juhatatud, peale ühe. Töö nr. 20. I n f e k t i o n , E n t z ü n d u n g u n d T h r o m - b o s e , D. Chirurg 1938. Autor käsitleb peamiselt tromboosi tekkimise probleemi, väljudes lähtekohast, mis ta oma katsetega olevat kindlaks teinud, et traumalist tromboosi pole olemas. Seepärast püüab ta vere biokeemiliste muutuste varal, mis ala talle näib olevat kodune, selgitada, et kloorioonide vähesus etendab trombide tekkimisel tähtsat osa. Selle vältimiseks soovitab ta kõikvõimsa vahendina 0,9%-lise NaCl-injektsioone pärast operatsiooni. Kõrvale jättes bioloogilisi kaalutlusi peab tähendama, et lähtekoht, nagu ei teki- taks veresoonte vigastus ainuüksi veel tromboosi, pole küllalda- selt põhjendatud. Autor pole kuskil üksikasjalisemalt oma selle- kohaseid katseid kirjeldanud. Töö nr. 21. Ü b e r L o k a l i s a t i o n s g r u n d l a g e n d e r T h r o m b o s e , Zbl. f. Chir. 1938, Nr. 1. Sisult kattub suurel määral eelmise tööga. Ekslik näib siiski olevat autori põhjapanev väide, et „Ein reines arterielles Blut liefert allerdings keine Thromben", sest terve rida autoreid (Hart- mann, Rowntree, Coenen, Auvrai, Souques & Ferris, Revault, Rosenfeld ja n.r.k.) on sääraseid juhte kirjeldanud, kus krooniline või ühekordne trauma on a. axillaris'e tromboose muidu terveil inimesil esile kutsunud. Nagu nähtub elulookirjeldusest, on dr. med. C. Prima oma praktilis-kirurgilise ettevalmistuse saanud Tartu Ülikooli Hospi- taal-haavakliinikus, kus ta vaheaegadega on kokku 4*4 aastat assistendiks olnud prof. Rostovtsev'i ja prof. Wanach'i juures, 81 viimase juures lühemat aega ka vanemaks assistendiks. Täien- dumise otstarbel töötanud ka Saksamaal Bier'i, Hildebrand'i ja A. W. Meyer'i kliinikutes, kust ta aga midagi pole avaldanud ega sealviibimise kohta ka mitte tunnistusi esitanud. 1924. aastast tänini Põltsamaa haigla juhataja. Pedagoogili- sest tegevusest ülikooli juures pole osa võtnud. Sisuliselt võib dr. med. C. Prima poolt esitatud töid liigitada kahte suuremasse rühma : a) eksperimentaalsed (nr. 1, 2 ja 6) ; b) kliinilised, millest 1) neli tööd, nr. 5, 15, 20, 21, käsitlevad tromboosiküsi- must; 2) kirjanduslikud kompilatsioonid mitmesuguste kirur- giliste küsimuste üle (nr. 7, 11, 14) ; 3) avaliku diskussiooni korras tõusetunud küsimused (nr. 17 ja 19) ; 4) ülevaated (nr. 4, 16) ja 5) kasuistilist laadi teadaanded (nr. 3, 8, 9, 10, 12, 13 ja 18). Eksperimentaalseist töist käsitlevad nr. 1 ja 2 samu katseid, mis on väitekirja aluseks. Töö nr. 6 kohta, nagu juba ülemal tähendatud, pole toodud lähemaid katsete kirjeldusi, millest näh- tuks, kas autori järeldused on õigustatud. Kliinilistest töödest käsitleb esimene rühm tromboosiprob- leemi, mille arvab autor lahendanud olevat profülaktilise 0,9%- lise NaCl-lahuse süstimisega. Jättes kõrvale selle küsimuse bio- loogilise külje, peab tähendama, et üks autori lähtekohtadest, nagu ei tekiks trauma tagajärjel tervel organismil üldse arteriaalset tromboosi, pole tõestatud tema poolt mitmel korral mainitud kat- sete varal, sest meil pole midagi lähemat teada nende katsete kor- ralduse kohta. Samuti on terve rida autoreid kirjeldanud juhte, kus a. brachialis'e ja a. axillaris'e tromboosid on tekkinud kas ühekordse või korduva trauma tagajär jel (vt. lk. 46, eelviimane lõige). See autori väide võib ka ebasoovitavaid tagajärgi esile kut- suda. Nii võiks kohus, toetudes autori väitele, et traumalist arte- riaalset tromboosi pole olemas, tühistada säärase trauma taga- järjel jäseme kaotanud invaliidi õigustatud kahjutasu-nõudmise. Edasi peab tähendama, et tunnustades igati 0,9%-lise NaCl- 6 82 C XXI. lahuse tähtsust mitmesuguste kliiniliste seisundite puhul, ei saa ometi eitada, et ka seda profülaktikumi kasutades siiski trom- boosid veel esinevad. Seda näitavad suurema materjaliga kliini- lised kogemused. Teise rühma kohta peab tähendama, et kirjanduslikud kompi- latsioonid evivad teaduslikku huvi ainult siis, kui teatavas küsi- muses on läbi töötatud võimalikult kogu asjaomane kirjandus ja osundatud ka allikad. Neid tingimusi on selles rühmas ainult osa- liselt silmas peetud. Kolmandas rühmas esitab autor oma vaated Esmarch'i voo- liku kasutamise ja peritoniidi surmapõhjuste kohta, mis on põh- jendatud väheste kirjanduslikkude andmetega ja rohkem teoreeti- liste kaalutlustega. Oma kliinilist materjali pole esitatud. Neljandasse rühma kuuluvad tööd väljendavad autori tõeks- pidamisi asepsise ja operatsioonitehnika kohta. Naiivne on autori oma aseptika-operatsiooni tehnika pikalt-laialt kirjelda- mine ja eeskujuks tõstmine kogu maailmale sellepärast, et tal on tehtud 1000 aseptilist operatsiooni (vist 13 aasta jooksul) haava- parandamishäiretega 11 juhul. Hädaohtlikum aga on tema vaade käte desinfitseerimise kohta ja higitilga infektsioossuse eitamine. Käteosavust võib ju uskumatuseni arendada, kuid väheusutav näib siiski, et säärase haigematerjali juures, nagu see autoril on käsitseda, võimalik oleks põhimõtteliselt ainult ühe assistendiga kõiki operatsioone rahuldavalt ja veel koguni minimaalse trau- maga sooritada, seda enam, et autor lihtsa apendektoomia ja her- niotoomia tegemiseks vajab 15 minutit (sealjuures vajab aga strumektoomia tal 30—50 minutit). Sääraste kirjutiste taga- järg võib olla see, et iga praktiline arst, kes ka apendektoomia on teinud 15 minutiga, hakkaks oma ambulantsis näiteks femur'i osteosünteesi tegema ühe assistendiga, mis on mujal koguni seadu- sega keelatud. Viimase rühma, kasuistilist laadi kirjutiste kohta peab tähen- dama, et neist nähtub autori võime liigitada üksikuid analoogi- lisi juhte ja teha neist järeldusi (3, 9 ja 12), mis küll alati ei näi olevat küllaldaselt põhjendatud (t. nr. 12). Üksikjuhtude teadaanded on vähem huvipakkuvad ja kõik neist ei väärigi erilist teatamist. Nii coecum'i nekroos peale apen- dektoomiat — raskete liidete ja retrotsökaalse ussjätke puhul, mis sterkoraalfistuliga lõpeb, ei tohiks just nii suur haruldus olla, vaid oleneb rohkem operatsioonitehnikast kui organismi iseära- C XXI. i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 83 süstest. Suurem haruldus on kindlasti appendicitis gangraenosa hemofiilikul, veel haruldasem omapärase transfusioonimeetodi tõttu, millele juba on tähelepanu juhitud (nr. 10). Neist töödest nähtub ka autori vilumatus röntgenogrammide tõlgendamises (t. nr. 13). Schmorl'i kehakese kindlakstegemi- seks oleks pidanud ka teises suunas ülesvõte tehtama. Vastuolus kehtivate üldnõuetega on ka autori vaade, et per- foratsiooni puhul tuleb kõhuõõs igal juhul kinni õmmelda ilma dreeni ja tampoonita, samuti kui seerumite tähtsuse ignoreeri- mine ilma oma kogemustest teatamata. Kokkuvõtlikult peab arvustus, kandidaat dr. med. C. P r i m a poolt esitatud kirjanduslikku toodangut hinnates, positiivselt ära märkima tema produktiivsust ja erialalise kirjanduse tundmist, ladusat ja veenvat stiili, eriti saksakeelseis töis. Samuti peab vääriliselt hindama kandidaadi laialdast huvi mitmesuguste teo- reetiliste ja praktilis-kirurgiliste küsimuste vastu. Sisuliselt ei saa siiski suuremat teaduslikku kaalu omistada autori eksperimen- taalseil andmeil põhinevatele tõekspidamistele, sest puuduvad lähemad andmed vastavate katsete arvu ja korralduse kohta. Klii- niliste tööde hulgas pole esitatud ühtegi suurema-arvulisel isikli- kul materjalil põhinevat süstematiseeritud tööd, millest nähtuk- sid autori kui klinitsisti ja operatööri võimed. Suurel määral igno- reerib autor ka paljusid kliinilise meditsiini üldvaraks saanud tegureid, nagu röntgenit, põhiainetevahetust ja veregruppide määramist, intravenoosset suhkru infusiooni, seroteraapiat. Selle asemel kaldub autor pealiskaudsete vaatluste ja teoreetiliste kaa- lutluste varal tegema sageli julgeid ja ulatuslikke järeldusi. Et andmed puuduvad ka kandidaadi pedagoogiliste võimete kohta, siis ei saa arvustus esitatud töödele omistada küllaldast täpsust ja enesekriitikat, et võiks dr. med. C. Prima't kui kõigiti sobivat kandidaati soovitada kirurgia-õppetoolile. Dots. A. L i n k b e r g on esitanud 18 trükis ilmunud tööd ja ühe käsikirja, milledest hindamisele kuuluvad viimased kuus tööd, sest eelmised on juba varemini hinnatud tema eradotsendiks vali- mise puhul 1930. Samuti on teaduskonnale ette kantud ka juurde- lisatud käsikiri — prooviloeng „Vasograafia ja selle kirurgiline tähtsus". Õieti peaksid hindamisele tulema ainult kaks viimast tööd, mis on ilmunud peale tema kandideerimist II Haavakliiniku õppe- 8 4 kohale. Et ma tol korral kaaskandideerijana ei saanud avaldada oma arvamist esitatud tööde kohta, siis olen võtnud ka need uuesti hindamisele. Töö nr. 14. M ä d a n e p e r i t o n i i t j a s e l l e r a v i Ü l i k o o l i II h a a v a k l i i n i k u s 11 a a s t a v ä l t e l . Ette- kanne 2. Eesti Arstide Kongressil 1932. Eesti Arst 1932, 12 lk. Ligi 2 3 tööst moodustab kirjanduslikel andmeil koostatud üldist laadi ülevaate kõhukirurgia ajaloo, peritoneum'i füsioloo- giliste ja patoloogiliste funktsioonide, peritoniidi tekitajate ja ravi üle. Oma võrdlemisi suur materjal (451 juhtu) on liigitatud üksik- asjalisemalt peamiselt kahe suurema lähtekoha järgi : apenditsiit ja mao- ja kaksteistsõrmiku-haavand. s u r e m u s : 1) Peritonitis diffusa et append. ac. perfor. puhul 14,3% enne ja 42,8% pärast 24 t. möödumist toimunud operat- siooni puhul; 2) Peritonitis circumscripta ex append. ac. puhul 2,2% ; 3) Peritonitis diffusa ex ulcere perf. ventr. et duodeni 37,5% enne ja 70,4% pärast 24 tunni möödumist tehtud lõikuse puhul ; 4) traumalistele sooltevigastustele järgnenud peritoniidi puhul 75,4% ; 5) sapipõie perforatsioonide puhul 100%; 6) naissuguelundeist lähtunud peritoniidi puhul 33,3% ; 7) postoperatiivse peritoniidi puhul 100% ; 8) mitmesuguste teadmata lähtekohaga peritoniitide puhul 62,5%. Puuduvad andmed tuumorite perforatsioonidest tingitud peri- toniitide kohta, samuti kui toodud liigituste tekitajate mikroobide kohta. Materjal pole liigitatud vanuse ja sugupoolte järgi. Tab. 6 pole liigitatud ravimeetodite järgi. Võrdlemisi suure materjali pealiskaudne läbitöötamine ei või- malda autoril teha oma kogemustest järeldusi peritoniidi opera- tiivse ravi tähtsamate küsimuste, nagu loputamise, drenaaži, kõhuseinte haava ravi jne. kohta, mistõttu autori tõekspidamised neis küsimusis jäävad selgusetuks. Tabelist nr. 2 nähtub, et 139-st kuivalt tampoonitud juhust surid 62, mille kohta autor tähendab, et „näib, et tampoonimine C XXI. i Kirurgia-õppetool. kandidier. tööde arvustused 85 kuivalt annab kõige suurema suremuse, kuid selle meetodiga on ka kõige rohkem juhte ravitud" — ilma lähema analüüsimiseta, sel- lest järeldusi tegemata. Arusaamatu on ka lause (lk. 67) „neist 16 juhust lõppes surmaga 10 ehk 50%". Mainitud puudustest hoolimata annab töö siiski üldise pildi meil esinevaist peritoniitide vormidest ja nende ravitulemusist. Tulemuste usutavust kõigutab aga autori väide (lk. 67, II lõige), et ta difuusse peritoniidi all on mõtelnud ainult neid juhte, „kus mädane protsess võtab ilma piirdumata kogu kõhuõõne oma alla" — seega Peritonitis purulenta generalisata, mis on juba palju haruldasem ja hoopis raskema suremusega haiguspilt. Autor ei teata ka, kuidas ta selle diagnoosini jõuab, eriti apenditsiidi puhul tehtava väikese haava kaudu. Töö nr. 15. D i e N i e r e n t u b e r k u l o s e u n d d i e E r - g e b n i s s e i h r e r c h i r u r g i s c h e n B e h a n d l u n g i n d e r 2. C h i r u r g i s c h e n U n i v e r s i t ä t s k l i n i k 1921— 1930, Acta Chir. Scand. 1931. 13^2 lk. Umbes poole osa kogu tööst moodustab kirjanduslikel and- meil koostatud ülevaade neerutuberkuloosi etioloogiast, kliinilis- test sümptoomidest ja diagnoosimisvõimalustest. Põhimõtteliselt pooldab autor kirurgilist ravi, kui teine neer on terve. Teises osas esitatakse oma materjal, järelkontrolli andmed II Haavakliinikus aastail 1921—1930 42 operatiivselt ravitud neerutuberkuloosi juhu kohta. Üldse on ravil viibinud 47 juhust 18 mees- ja 29 naishaiget. Kogu materjalil esines tbk. protsess ka mujal, üle 50% põites. 42 haigest, kellele küsimuslehed välja saadeti, vastasid 36 ja 20 ilmusid isiklikult järelkontrollimisele. Järelkontrolli andmed 36 haigelt on liigitatud sugupoolte (15 m. : 21 n.) (tabelis nr. 2 esi- neb 4. juht korraga mõlemas soos — hermafrodiit?), perekonna- seisu, vanuse, peale operatsiooni möödunud aja, haava parane- miskestuse, kehakaalu (enne operatsiooni ja praegu), üldise ter- visliku seisundi (hea, keskmine, halb) ja urineerimissageduse järgi. 77,7% tundsid endid täiesti terveina, 16%-1 oli sage mikt- sioon ja 5,5% tundsid endid halvasti. 20 isiklikult järelkontrollimisele ilmunud juhu kohta pole eraldi koostatud tabelit ega ole nende kohta toodud ka lähemaid objektiivseid andmeid, peale ühe juhu, kus esines raske põietuber- kuloos ja ka ülejäänud neerupoolne ureetriavaus oli tuberkulitega üle külvatud. 86 U. K A R E L L C XXI. Puuduvad andmed haigete kutse kohta. Et neerutuberkuloos esineb naistel ligikaudu 2 korda rohkem kui meestel, selle arvab autor seletatava olevat asjaoluga, et Ees- tis naisi rohkem on kui mehi. Patoloogilis-anatoomiline külg, milleks nefrektoomia rikka- likult materjali annab, on jäetud puudutamata. Samuti pole mai- nitud midagi operatsioonileiu kohta, kui suures ulatuses oli prot- sess levinud ureetritele ja neeruümbrusele. Ka oleksid haruldasemad üksikjuhud väärinud esiletõstmist, nagu tab. 2 juht nr. 30 — 123-aastane (!) abielunaine (kui siin pole tegemist eksitusega), kes edukalt veel läbi tegi raske nefrek- toomia-operatsiooni ja 11/2 aastat pärast operatsiooni (juba 1241/2 a. v.) koguni 3,5 kg kaalus juurde oli võtnud. Põhjalikumat läbitöötamist oleks tahtnud näha ka 20 isiklikult järelkontrollimi- sele ilmunud juhu kohta. Selle materjali varal oleks võinud saada selgust autori poolt tõstetud küsimuse, teiste tbk. lokalisatsioonide kulu kohta pärast nefrektoomiat. See väärtuslik materjal on jäe- tud kasutamata. Lõpuks puudutab autor neerutuberkuloosihaigete rasedus- küsimust, leides, et seda endale lubada võivad vaid majandusli- kult kindlustatud haiged. Mainitud puudustest hoolimata annab töö teatava kujutelma meil esinevast neerutuberkuloosist ja selle operatiivse ravi tule- musist. Töö nr. 16. Ü b e r d i e b l u t g e r i n n u n g s h e m m e n - d e W i r k u n g d e s L i q u o i d s , Zschr. f. exp. Mediz. 1932. 91/2 lk. 4 tabeliga ja kahe mikrofotogrammiga. Et andmeid saada „Liquoid-Roche'i" kasutatavuse kohta trombooside vältimiseks, on autor korranud Demole ja Reinert'i katseid kanelikel, kassidel ja koertel ja jõuab samadele tulemus- tele, et 0,01 g „Liquoid'i" pro kg neil loomadel annab märgatavat hüübimise aeglustumist 1 tund peale intravenoosset süstimist võe- tud veres in vitro. Kassidel on letaalne doos 0,015 g pro kg, kanelikel ja koer- tel 0,02—0,045 g pro kg. Inimesel tekivad toksilised nähud 0,008 g pro kg. Autor on siiski ühel juhul veel süstinud 0,01 g pro kg, mispeale haige saa- nud raske kollapsi. Hüübimist aeglustav toime avaldub siiski juba tunduvalt väiksemate doosidega. C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 8 7 Kahel haigel krooniliste mädaste haavadega, mis ei näidanud paranemistendentsi, paranesid haavad kiiresti peale igatahes tok- siliste annuste süstimist. Trombooside vältimiseks soovitab autor süstida annuseid kuni 0,005 g pro kg. Autor teatab, et A. Fleisch'il on õnnestunud ,,Liquoid"-mür- gistust vältida, süstides üsna aeglaselt, ilma et hüübimist aeglus- tav toime selle all oleks kannatanud. Autor ise pole seda meeto- dit proovinud, arvab seda aga edaspidi terapeutilisiks otstarbeiks võivat soovitada. Autor lubab oma katseid veel jätkata A. Fleisch'i nõuande kohaselt. Tänini peaks tal olema juba võimalusi olnud rohkem teadumusi koguda ja oleks neist igal juhul tulnud teatada ka siis, kui need negatiivseid tulemusi on andnud, — muidu jääks töö rek- laamiks firma Roche'ile. Töö nr. 17. M a o - j a k a k s t e i s t s õ r m i k u - h a a - v a n d i k i r u r g i l i n e r a v i j a s e l l e t a g a j ä r j e d p i - k e m a a j a v a h e m i k u j ä r e l v a a d a t u l t T a r t u Ü l i - k o o l i II h a a v a k l i i n i k u s , Eesti Arst 1937. 11 lk. 4 tabeli ja ühe joonisega. Umbes poole tööst moodustab kirjanduslik ülevaade mh. ja kh. etioloogia ja ravi kohta. Autor pooldab operatiivset ravi niši, perforatsiooni, verejooksude ja pahaloomuse degeneratsiooni kahtluse korral. Autor on 220-le II Haavakliinikus 6 aasta vältel opereeritud mh- j a kh-haigele ankeeti ehed laiali saatnud ja andmed saanud 181-lt. Tähelepanuvääriv on, et ühtegi kir ja pole tagasi tulnud märkusega, et adressaat on vahepeal surnud. Autor rahuldub sele- tusega, et kõik ülejäänud 39 haiget on vahepeal elukohta muutnud ja pole kir ja kätte saanud, teatamata, mitu kir ja tagasi tuli adres- saadi mitteleidmise tõttu. Andmed 161 juhu kohta on kokku võetud tabelis nr. 1, liigi- tusega praeguse tervisliku seisundi, töö, söögi-isu, alkoholi tarvi- tamise, toidu ja kehakaalu tõusu ja languse järgi, mitmesuguste alajaotustega, mille kohta pole aga midagi lähemalt öeldud, mis mõõdupuud siin on tarvitatud, kas on need lihtsalt haigete ütluste järgi või mingisuguste eriküsimuste kokkuvõttena esitatud. Pole andmeid näiteks selle kohta, kas on veel seedimishäireid, oksenda- mist (vereoksendamist), missuguseid toite võivad tarvitada j a 88 U. K A R E L L C XXI. mida mitte, kuidas on seedimisega, kas on väljaheiteis olnud veel verd märgata, kui kaua peale operatsiooni on olnud haige töövõi- metu jne. Praegune tervislik seisund on näiteks kolme alajaotusega: „hea", „rahuldav" ja „halb", ja autor ise ei tee kahe esimese vahel ka vahet, öeldes (lk. 6, III lõige) : . . et maoresektsioonid anna- vad häid tagajärgi (56,2+36,8) 93%" — liites lihtsalt hea taga- jä r je %-ga ka „rahuldava" rühma %. Üldse on seitsme aasta vältel opereeritud II Haavakliinikus 350 mh- ja kh-juhtu. Neist on 275 mittemulgustunud juhtu, kus on tehtud resektsioon, suremusega 30 juhtu = 10,9%. Gastroen- teroanastomoos on tehtud 22 juhul, suremusega 4 juhtu m 18,2%. Üldsuremus mulgustamata materjali kohta on 11,4%. Perforeerunud mh- ja kh-juhte on olnud 53, neist surnud peale operatsiooni 18 = 34% suremust. Mis puutub morbiditeeti, siis ei anna järelkontrolli andmetel koostatud tabel nr. 1 selget vastust autori poolt tõusetatud küsimusele, kumb meetod pare- maid tulemusi on andnud, kas resektsioon või g-e. Samuti ei tõenda perforatsioonide materjal veel resektsiooni paremust sel puhul, sest g-e on . tehtud eranditult kõige raskema- tel juhtudel. Üldse on perforatsioonide materjal esitatud ainult üldjoone- liselt ja oleks väärinud üksikasjalisemat käsitlust. Tabel 3-s on toodud surmapõhjused peale mh ja kh opera- tiivset ravi. Pole tähendatud, kui palju neist põhineb lahangu andmeil, ega ole seda materjali üksikasjalisemalt analüüsitud. Mainitud puudustest hoolimata võiks saada teatava kujut- luse mh ja kh ravi tulemuste kohta II Haavakliinikus, kui mitte nende usutavust ei kõigutaks autori järgmine arutlus (lk. 9, alu- mine lõige) : „Kui vaadelda surmapõhjusi, siis selgub tabelist, et 13 juhul esines südamenõrkus. Need on juhud, mil haige oli väga kurnatud kas nälgimise või korduvate verejooksude tagajär jel suurest kalloossest haavandist, kus isegi operatsiooni ajal tekkis kahtlus, kas siin ei ole tegemist pahaloomuse haavandi degenerat- siooniga. Niisuguseil juhtudel ei saa suremust kuidagi operat- siooni arvele panna, samuti ka neid kahte juhtu, mil haigel oli lahtine kopsu tbk. ja täieline pylorus'e stenoos. Peale operat- siooni arenes kopsu tbk. väga kiiresti ja üks patsient suri 2 näda- lat, teine 11/2 kuud peale operatsiooni. Nii jääks üle 15 surma- juhtu, mis otseselt oleks seotud operatsiooniga (nende hulgas on 89 ka 3 embolia juhtu) ja mis maoresektsiooni kohta arvestatult moodustab 5,4%." Nii arutada võiks ainult siis, kui oleks tõendavaid andmeid selle kohta, et kõik need 15 juhtu oleksid pidanud surema ilma operatsioonita umbes sama aja jooksul. Lähemaid seletusi pole toodud ka ühe teetanusse surnud juhu kohta, mispuhul autor väidab, et „sel juhul k i n d l a s t i teeta- nuspisik sattus maohaavandi kaudu kõhuõõnesse, tekitades ülal- mainitud haiguse". Töö lõpul on juhatatud 15 kirjanduslikku allikat. Töö nr. 18. Z e p h i r o l — u u s o p e r a t s i o o n i v ä l j a k u i k a k ä t e d e s i n f e k t s i o o n i v a h e n d , Eesti Arst 1937, 8 lk. ühes prantsuskeelse kokkuvõttega. Sissejuhatavalt üle kahe lk. kirurgia ja antiseptika ajalugu. Edasi toonitatakse „Zephiroli" kui võimsa antiseptilise vahendi omadusi, mille praktilise kasutamisviisiga on autoril olnud võima- lus tutvuda Kirschner'i kliinikus. Autor on seda vahendit kontrollinud ka bakterioloogiliselt, rea katsetega, mille arvu pole teatatud. Autor on käsi pesnud 5' jooksul 1%-lise „Zephiroli" lahusega, siis neid loputanud steriil- ses füsioloogilises lahuses ja kätelt mõned tilgad külvanud agaar- söötmele. 48 tunni pärast olnud söötmed steriilsed. Samuti on katseid tehtud ka „Zephiroliga" pestud operatsioonivälja ja kummikinnaste sisaldise steriilsuse kontrollimiseks pärast operat- sioone. Esimesel juhul leiti juhuslikke sartsiine ja teisel juhul osutusid 99% söötmeist steriilseiks. Kontrolliks on tehtud katseid pesemata ja peale 10-minutilist sooja vee ning seebiga ja harjaga pestud kätelt võetud proovi- dest, mis 24 tunni järel andsid söötmeil isegakultuuri. Katsete tõhususe esiletõstmiseks oleks tahtnud näha sama- laadset bakterioloogilist kontrolli ka Fürbringer'i meetodi ja operatsioonivälja senise (alkohol-eeter-joodiga) desinfitseerimise kohta. Nende katsete kui ka Kirschner'i kliiniku kogemuste varal rõhutab autor „Zephiroli" kui kõige otstarbekama kirurgilise antiseptilise vahendi tähtsust. Julgena tundub siiski autori lõppjäreldus seniste kogemuste kohta 600 aseptilise operatsiooni puhul : „ilma et ühegi operat- siooni juures oleks tegemist olnud „Zephirol'ist" tingitud kompli- U. KARELL C XXI. , katsioonidega", sest pole lähemalt analüüsitud neid haavasupurat- siooni juhte, mis II Haavakliinikus siiski on esinenud aseptiliste operatsioonide puhul peale „Zephiroli" tarvituselevõtmist. Mainitud pisiasjadest hoolimata näitab käesolev töö autori püüet tõsta ja täiendada kirurgilise antiseptika taset. Kirjanduslikke allikaid pole juhatatud. Töö nr. 19. T e r a t o o m i j u h t r e t r o p e r i t o n e a a l - s e s r u u m i s , Eesti Arst 1937, 2 lk. teksti ühe röntgenogram- miga ja paarirealise prantsuskeelse kokkuvõttega. Lühike kasuistiline teadaanne haruldusjuhust, mis oleks vää- rinud pikemat läbitöötamist. Kokkuvõtlikult hinnates kandidaat A. Linkberg'i kirjandus- likku toodangut peale tema eradotsendiks valimist 1930. a. peab nentima, et kvantitatiivselt pole see just suur — 6 tööd, kogusum- mas 35 lk., seitsme aasta kohta. Sisuliselt on neist üks eksperimentaalne töö „Liquoid'i" üle prof. Fleisch'i instituudist, mis pakub teaduslikku huvi ka kliini- lisest seisukohast. Kahjuks on autor seni jätnud avaldamata töös mainitud katsed haigematerjalil ; need aga võiksid evida ka prak- tilist väärtust trombooside vältimisel kui ka mitteparanevate haa- vade ja haavandite ravimisel. Esitatud kujul pakub töö teadus- likku huvi kui esialgne teadaanne. Kliiniliste tööde (nr. 14, 15, 17) kohta, mis on ülevaated peri- toniidi, neerutuberkuloosi, maohaavandi ja kaksteistsõrmiku- haavandite kohta, peab tähendama, et need evivad positiivset tea- duslikku väärtust kui suuremal haigematerjalil põhinevad. Nende ühiseks jooneks on, et autor pühendab üldisele sissejuhatavale kirjandusele ja sageli üldiselt tuntud asjaoludele rohkem ruumi, kuna oma materjali läbitöötamine on vähem viimisteldud, mis alati ei võimalda autoril küsimust igakülgselt valgustada ega ka ravimeetodite kohta kindlaid seisukohti võtta. Nii jääb näiteks peritoniidi ravis rida küsimusi lahtiseks. Neerutuberkuloosi puhul pole toodud objektiivseid andmeid võrdlemisi suure rühma isiklikult järelkontrollitud opereeritud juhtude kohta, samuti kui pole küllaldase objektiivsusega valgustatud mao- ja kaksteistsõr- miku-haavandi ravitulemusii mortaliteedi ja morbiditeedi suhtes. Viimased tööd nr. 18 ja 19 on üks bakterioloogilis-kliiniline uurimus „Zephiroli" üle, mis omab positiivset praktilist väärtust, ja üks lühike kasuistiline teadaanne. C XXI. 4 Autori viimastest töödest nähtub tema huvi peamiselt tähtsa- mate kirurgiakliiniliste küsimuste vastu, mida ta püüab lahen- dada ja valgustada nii eksperimentaalsel kui ka tõhusate kliini- liste uurimiste ja suurearvuliste ravitulemuste järelkontrollimiste teel. Sõnavõtud üksikute küsimuste kohta on varustatud üldist laadi kirjanduslikkude ülevaadetega, mis propageerivad kirurgi- list meelsust ka praktiliste arstide seas. Kuigi kandidaat A. Linkbergi viimase a ja kirjanduslik too- dang pole suur ja üksikuis töis leidub puudusi, on need viimased rohkem kvantitatiivset kui kvalitatiivset laadi. Töödest nähtub autori huvi oma eriala edasiarendamise vastu ja püüe ka teadus- likult edasi töötada ning täieneda, kõigepealt aga tema praktiline vilumus klinitsistina ja operatöörina. Dotsent A. Linkbergi senine praktiline ja pedagoogiline tege- vus on kokkuvõetult järgmine. 1926. a. jaanuaris kinnitatud II Haavakliiniku assistendiks, on ta seega suuremas kirurgiakliinikus praktiliselt töötanud juba 12 aastat, mis aja kestel ta on omandanud küllaldasi praktilis- kirurgilisi kogemusi. 1930. a. sügisel valiti ta eradotsendiks kirurgia alal, mis a jast peale alustas oma pedagoogilist tegevust ja on aastate jooksul ka edukalt õppeülesandeid täitnud. Tänini edasi töötades II Haava- kliiniku vanema assistendina on ta juhataja äraolekul ajutiselt ka viimase kohuseid täitnud ja selle a ja kestel temaga lähemalt kokkupuutunud teaduskonnaliikmete usalduse ja tunnustuse võit- nud. Enese täiendamise otstarbel on ta kolm korda välismaal vii- binud, viimane kord stipendiaadina 1937. a. suvekuudel Saksa juhtivamate kirurgiakliinikute tegevusega tutvunud. Välismaise tegevuse kohta on ta esitanud vastavad tunnistused. Olles isiklikult tundma õppinud dots. A. Linkbergi tema iga- päevases tegevuses kui energilist ja innukat kliinilisele tööle pühendunud kolleegi, pean tunnustavalt märkima tema kohuse- truudust ja vilumust nii kliinilises töös kui ka pedagoogina. Kui ta teaduslikul alal viimasel ajal pole ennast eriti produktiivselt avaldanud, siis on selles süüdi ka erakordsed olud, mis teda on sundinud enneaegselt pühenduma praktilisele kliinilisele ja õppe- tegevusele. 92 Kõrvutades kolme kandidaati nende teaduslikkude tööde kaalu, praktilis-kirurgilise vilumuse ja pedagoogilise staaži suh- tes, peab märkima : 1) Dots. A. Linkbergi tööd omavad neist suuremat kaalu kui suurearvulisel isiklikul kliinilisel materjalil ja rohkeil eksperimentaalseil ning kliinilisil uurimisil põhinevad. 2) Suurima materjaliga kliinikus on dots. A. Linkberg pide- valt töötanud 12 aastat, seega rohkem kui kaks teist kan- didaati kokku. Ka välismaise tegevuse kohta on tal esi- tatud tõendused. 3) Pedagoogiliselt on dots. A. Linkberg ülikooli juures ainu- kesena kandidaatide hulgast tegev olnud üle 7 aasta. Neil kaalutlusil pean võimalikuks esitada dots. A. Linkbergi Teaduskonna Haavakliiniku õppekohale ainukese kandidaadina adjunkt-professoriks 3-ks aastaks. Tartus, 3. märtsil 1938. U. Karell. n i . Prof. M. Tiitso arvustus. D o t s e n t A. L i n k b e r g ' i p o o l t e s i t a t u d t ö ö d e a r v u s t u s . Töö nr. 1. T ä h e l d u s i T a r t u Ü l i k o o l i h o s p i t a a l - h a a v a k l i i n i k u s o l n u d t e e t a n u s e j u h t u d e s t j a t e e t a n u s e r a v i m i s e s t ü l d s e . Eesti Arst 1928, nr. 10. Autor käsitleb teetanuse ravi antitoksiiniga, rõhutades anti- toksiini profülaktilise süstimise tähtsust. Kirjeldab 11 juhu ravi kulgu. Töös leidub sisuline viga. Autor kirjutab, et teetanuse- mürk liigub nakkuspesast mööda motoorseid erke kuni spinaal- ganglionideni ja sealt keske-erkkonda. Peaks üldiselt teada olema, et motoorsed ergukiud ei ole ,spinaalganglionide kaudu ühenduses tsentraalse närvisüsteemiga. Peale selle ei leidu kehas puhtmo- toorseid erke (välja arvatud arvatavasti n. hypoglossus). Töö nr. 2. S u g e m e i d u l c u s v e n t r i c u l i k o h t a . Eesti Arst 1928, nr. 10. Käsitellakse kirjanduse andmeil maohaavandite etioloogiat, viimaste konservatiivse ja kirurgilise ravi viisi tulemusi. Lõpuks esitab autor statistilisi andmeid Hospital-haavakliinikus 1921.— —28. a. ravimisel olnud ulcus ventriculi 237 juhu kohta. Töö nr. 3. E s s e n t s i a a l s e h e m a t u r i a t e k k i m i - s e s t j a r a v i s t . Eesti Arst 1929, nr. 6. Kirjanduse andmeil käsitleb autor hematuuriasse puutuvaid differentsiaaldiagnostilisi küsimusi, peatudes lähemalt anatoomi- lise aluseta, n. n. essentsiaalse hematuuria etioloogial. Lõpuks kirjeldab autor 2 neerueksstirpatsiooni abil ravitud essentsiaalse hematuuria juhtu. c x x i . , Töö nr. 4. R i n n a n ä ä r m e - v ä h i s t j a s e l l e r a - v i s t , e r i t i II h a a v a k l i i n i k u s 1921.—1930. a. Eesti Arst 1930, nr. 4. Autor esitab statistilisi andmeid suremuse kohta kartsinoomi üksikutes maades ning käsitleb tuumoreisse puutuvaid üldpato- loogilisi küsimusi. S e e o s a t ö ö s t on ä ä r m i s e l t p u u - d u l i k u l t j a s e g a s e l t k ä s i t e l d u d . Autor väidab näi- teks, et W a r b u r g ' i andmeil valmistavad kartsinoomi rakud anaeroobseis tingimusis suhkrust piimahapet, kuna harilikkudel rakkudel on peaosaks hingamine (oksüdatsioon). Tõeliselt val- mistavad kõik koed (välja arvatud lihasfastsiad) anaeroobseis tingimusis glükoosist piimahapet. Kartsinoomirakkude erinevus W a r b u r g'i andmete kohaselt seisab just nende piimahappe pro- dutseerimises aeroobseis tingimusis. Jääb ka mõistatuseks, kui- das terved rakud sooritavad oksüdatiivseid protsesse anaeroobseis tingimusis. Autor käsitleb Hospitaal-haavakliinikus esinenud 68 rinnanäärme-juhtu, mis on suuremalt jaolt operatiivselt ravitud. Autor rõhutab eriti postoperatiivse röntgenravi tähtsust. K l i i - n i l i n e o s a t ö ö s t on p õ h j a l i k j a e v i b a r v u s t a j a s i l m i s v õ r d l e m i s i s u u r t k l i i n i l i s t h u v i n i n g t ä h t s u s t . Töö nr. 6. M a o p e r f o r a t s i o o n i j u h t , m i s a k u u t - s e a p p e n d i t s i i d i n a d i a g n o o s i t u d . Eesti Arst 1930, nr. 5. Töö sisu selgub pealkirjast. Mao resektsioon toimub käes- oleval juhtumil Billroth II järgi. Autor rõhutab vale diagnoosi ohte, kus perforatsiooni asemel diagnoositakse operatsiooni mitte nõudvaid haigusi, mis asjaolu võib kujuneda haigele saatuslikuks. Töö nr. 7. M õ n d a a k t i n o m ü k o o s i s t j a s e l l e r a v i s t II h a a v a k l i i n i k u s . Eesti Arst 1930, nr. 6. Autor esitab lühikese ülevaate aktinomükoosi etioloogiast, käsitleb aktinomükoosi vorme ja aktinomükoosisse puutuvaid dif- ferentsiaal-diagnostilisi küsimusi. Kirjeldab Hospitaal-haava- kliinikus ravimisel olnud 8 aktinomükoosi-juhtu, rõhutades ope- ratiivse ja röntgenoloogilise ravi kombineerimise tähtsust. Imes- tust äratab asjaolu, et autor esineb väitega, mis ütleb aktinomü- koosi kuuluvat pahaloomuste tuumorite hulka, väljendades oma mõtet sellise lausega : „aktinomükoos on haigus, mis oma paha- C XXI. j Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 95 loomususe poolest võib julgesti võistelda teiste pahaloomuste tuu- moreiga". Töö nr. 8. U l c u s v e n t r i c u l i r ö n t g e n o l o o g i l i - s e s t d i a g n o o s i m i s e s t j a k i r u r g i l i s e s t r a v i s t . Eesti Arst 1930, nr. 7. Autor kirjeldab lähemalt vastavate skeemiliste joonistega ulcus'e röntgenoloogilist diagnoosimist. Autor rõhutab ulkuse operatiivsel ravimisel maoresektsiooni paremust gastro-enteros- toomiast. Oma väidet põhjendab autor 86 opereeritud juhuga. Töö nr. 9. E r ü t r o t s ü ü t i d e s e t t e r e a k t s i o o n i n i n g v a l g e l i b l e d e p i l d i t ä h t s u s e s t k i r u r g i - l i s t e h a i g u s t e d i f f e r e n t s i m i s e l j a d i a g n o o - s i m i s e l . Eesti Arst 1930, nr. 9. Autor esitab lühema ülevaate settereaktsiooni ajaloolisest arengust. Kirjeldab isiklikke uurimusi settereaktsiooni ja vere valgeliblede pildi üle kirurgiliste haiguste vältel. Teeb oma uuri- miste tulemuste alusel järeldusi settereaktsiooni ja vere valge- liblede pildi diagnostilisest ja prognostilisest tähtsusest kirurgi- listel haigustel ning eriti operatsiooni sooritamise võimalusil. Töö väärtus kannatab võimatult halva väljendusviisi all. Töö nr. 10. D i a g n o s e u n d T h e r a p i e d e r P l e u - r a e m p y e m e , L u n g e n a b s z e s s e u n d L u n g e n g a n - g r ä n e i n d e r II. C h i r u r g i s c h e n U n i v e r s i t ä t s k i i- n i k. Brun's Beiträge zur klin. Chirurgie, Band 150, 1930. Töö pearõhk koondub röntgenoloogilisse pleuraempüeemide ning kopsude patoloogiliste protsesside differentsiaal-diagnosti- kasse, milline küsimus on selgitatud töös leiduvate skeemiliste joo- nistega. Kirjanduse andmete najal käsitleb autor pleuraem- püeemide teraapiat. Kirjeldab Tartu Ülikooli II Haavakliinikus ravimisel olnud 175 pleuraempüeemi-juhu ravi kulgu, millest sel- gub, et suremus pleuraempüeemi võrdub 5,8%-ga, mis on harul- daselt hea statistika, sest kirjanduse andmeil võrdub suremus 25—50%-ga. Töö nr. 12. F a l l v o n o p e r a t i v g e h e i l t e m b l u - t e n d e m D u o d e n a l g e s c h w ü r . Zentralblatt fü r Chi- rurgie 1931, Nr. 5. Kasuistiline töö, mille sisu selgub pealkirjast. 9 6 C XXI. 4 Töö nr. 13. T r o m b o t s ü t o p e e n i l i s t e p u r p u r i t e j u h t j a s e l l e k i r u r g i l i n e r a v i s p l e n e k t o m i a a b i l . Eesti Arst 1931, nr. 12. Autor selgitab kirjanduslikel andmeil „hemorraagilise dia- teesi" iseloomu ja sellega seostatud diagnostilisi küsimusi ning kliinilisi nähte. Peatub pikemalt nn. trombotsütopeeniliste pur- purite etioloogial ja põrna tähtsusel viimaste tekkeloos. Kirjel- dab juhtu, kus põrna eksstirpatsiooni teel parandati mainitud hai- gust. Haigusekirjeldusele on lisandatud korduvalt sooritatud verepildi-analüüsi tulemused. Töö nr. 14. M ä d a n e p e r i t o n i i t j a s e l l e r a v i Ü l i k o o l i II h a a v a k l i i n i k u s 2 a a s t a v ä l t e l . Eesti Arst 1932. Autor esitab võrdlemisi huvitava ja põhjaliku ülevaate perito- neum'i füsioloogiast ja eriti resorptsioonivõimest. Esitab olulise- maid momente peritoniidi etioloogiasse puutuvate küsimuste üle ning peatub pikemalt mädase peritoniidi operatiivsel ravil tarvi- tatavail loputusil. Lõpuks kirjeldab Tartu Ülikooli Haavakliini- kus ravimisel olnud peritoniidi juhte, millest selgub, et suremus peritoniidi tagajär jel võrdub umbes 50%-ga, milline arv vastab Saksamaa kliinikute vastavaile tulemusile. Töö nr. 15. D i e N i e r e n t u b e r k u l o s e u n d d i e E r - g e b n i s s e i h r e r c h i r u r g i s c h e n B e h a n d l u n g in d e r 2. C h i r u r g i s c h e n U n i v e r s i t ä t s k l i n i k 1921— —1930. Acta Chirurgica Scandinavica, Vol. LXVIII. Töö sisaldab ajaloolise ülevaate neerutuberkuloosist ning selle kliiniliste sümptoomide kirjelduse. Pikemalt peatub autor neerutuberkuloosisse puutuvail differentsiaal-diagnostilisil küsi- musil, rõhutades eriti värvainete eritumisaja määramise ning püe- lograafia tähtsust neerutuberkuloosi diagnoosimisel. Kirjandus- likel andmeil analüüsib autor neerutuberkuloosi konservatiivse ning operatiivse ravi paremuse küsimust. Esitab andmeid Tartu Ülikooli Hospitaal-haavakliinikus opereeritud 47 neerutuberku- loosi j uhu edaspidise saatuse kohta. Andmed on kogutud kirja- vahetuse abil, kus haiged ise teatasid oma tervisliku seisukorra üle, kuna mõned haiged ilmusid isiklikult kliinikusse järelevaatu- sele. Haigete seisukord on täheldatud ainult üldiselt (gut, mittel- mässig, schlecht). Et autoril ei ole vastavas tabelis mainitud, mitu haiget ta isiklikult on läbi vaadanud, kaotab kogu autori poolt esi- C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustusi&d 9'7 tatud materjal (36 juhtu) teatava osa oma väärtusest. On ju või- matu haigete subjektiivseist vastuseist ettekujutust luua viimaste tervisliku seisundi üle, eriti küsimuse üle, kas tuberkuloosne prot- sess on haige neeru kõrvaldamisega peatunud või kandunud teis- tesse elundeisse. Töös puuduvad ka andmed haigete operatsiooni- eelse tervisliku seisundi üle ja eksstirpeeritud elundite patoloogi- lis-anatoomiliste leidude kohta, mis lubaksid siduda haigusjuhu raskust haige edaspidise saatusega. Töö nr. 16. Ü b e r d i e b l u t g e r i n n u n g s h e m m e n - d e W i r k u n g d e s L i q u o i d s . Zeitschr. fü r die experi- mentelle Medizin, Band 85, 1932. „Liquoid" on sünteetiline preparaat, mis on Baseli f-a La Roche'i poolt verehüübimist takistava vahendina turustatud. Autori loomakatselised tulemused ühtivad f-a La Roche'i labora- tooriumis Demole ja Reinert'i poolt saavutatud tulemustega. Autor tahab lahendada kliiniliselt tähtsat küsimust, kas „liquoid" ei oleks inimesel praktiliselt kasustatav postoperatiivse tromboosi vältimiseks. Selgub, et „liquoid'i" mürgisus on liiga suur viimase praktilise kasutamise võimaldamiseks. Tulemus ei ole kuigi üllatav, sest vastupidisel korral oleks firma La-Roche „liquoid'i" turustamisel viimast reklaaminud postoperatiivset tromboosi väl- tiva ravivahendina. Töö nr. 17. M a o - j a k a k s t e i s t s õ r m i k u - h a a - v a n d i k i r u r g i l i n e r a v i j a s e l l e t a g a j ä r j e d p i - k e m a a j a v a h e m i k u j ä r e l v a a d a t u l t T a r t u Ü l i - k o o l i II h a a v a k l i i n i k u s . Eesti Arst 1937, nr. 1. Autor esitab kirjanduslikke andmeid mao- ja kaksteistsõr- miku-haavandite ajaloo, etioloogia ja teraapia kohta. Endistelt haigetelt peamiselt kirjalikul teel kogutud andmete põhjal väidab autor maoresektsiooni paremust gastroenterostomoosist. Töö nr. 18. Z e p h i r o l — u u s o p e r a t s i o o n i v ä l j a k u i k a k ä t e d e s i n f e k t s i o o n i v a h e n d . Eesti Arst 1938, nr. 1. Autor soovitab teiste kui ka isiklikkude katsete põhjal ,,Ze- phirol'i" desinfektsioonivahendina. Töö nr. 18. T e r a t o o m i j u h t r e t r o p e r i t o n e a a l - s e s r u u m i s . Eesti Arst 1937, nr. 8. Kasuistiline töö ühes teratoomi röntgen-ülesvõttega. 7 98 M. TIITSO C XXI. K o k k u v õ t e . Dotsent A. Linkbergi kliinilisteks töödeks on eranditult kasus- tatud Tartu Ülikooli II Haavakliiniku rikkalikku haigematerjali. Seepärast on A. Linkbergi tööd, kui neid võrrelda teiste õppeko- hale kandideerijate töödega, rajatud palju suurema-arvulisele haigematerjälile, mis on A. Linkbergi tööde suureks paremuseks, võrreldult teiste õppekohale kandideerijate töödega, sest viimased baseeruvad ainult üksikjuhtudel. A. Linkbergi poolt sooritatud kliinilise materjali analüüs osutub kahjuks teataval määral puu- dulikuks, mis asjaolule on vihjatud üksikute tööde arvustuses. Ka ei ole A. Linkberg esile toonud mingisuguseid uusi teadumusi kirurgias, vaid tema tööd esitavad juba ammu tuntud ja teiste poolt väljatöötatud kirurgilisi tõekspidamisi. A. Linkbergi klii- nilised tööd osutavad ainult ühele absoluutselt kindlale faktile, s. o. et A. Linkberg on suurte kaua-aegsete kogemustega ja vilu- musega praktiline kirurg. Kui hinnata A. Linkbergi kui teadlase võimeid, siis selgub halva üllatusena, et A. Linkbergil on mittelubatavalt laialivalguv, ebatäpne ja kohati täiesti ebaloogiline väljendusviis, mis avaldub suuremas osas A. Linkbergi poolt esitatud töödes. Väljenduse libastused esinevad eriti raskel kujul kõige harilikumate teoreeti- liste asjaolude kirjeldamisel, millest selge arusaamine ja viimasele vastav väljendusviis ei tohiks pakkuda raskusi ühelegi arstile. Väl- jenduse konarlikkuse ja ebaselguse tagajär jel osutub A. Linkbergi tööde lugemine äärmiselt väsitavaks, otse ebatalutavaks üles- andeks. A. Linkbergi tööde puuduseks on veel ainestiku venitamine ja ebasüstemaatiline arendamine. A. Linkbergi kirjutuste stiili iseloomustamiseks olgu toodud mõned näited: „Aschoff'i teooria järele sünnib ulcus ventriculi mao mahla toimel limanaha esmasesse puudesse, mis tekitab vere- ringe häirete tagajärjel limanahas ja selle aluses koes; lõpp-arteri ummistuse tagajär jel tekib piiratud infarkt, millesse toimib mao mahl, iseäranis kui see on ülihappeline, on vältavas kokkupuutu- mises vastava kohaga, millesse vahest mao sisaldise kokkupuutu- mise tõttu tekib selle mehaaniline vigastus" (töö nr. 2 : Sugemeid ulcus ventriculi kohta. Eesti Arst 1928, nr. 10). „Üksikud osad organismis (rakud) suiguvad teatud elutege- vuse järel normaalselt füsioloogilisele surmale; erand sellest on C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 99 kartsinoomirakud ja üldse pahaloomuste kasvajate omad, kes jagunevad piirdumata edasi ja millede elutegevus näib olevat lõpmatu" (töö nr. 4: Rinnanäärme-vähist ja selle ravist, eriti II haavakliinikus 1921.—1930. a. Eesti Arst 1930, nr. 4). „Sagedasti tekib raskusi naiste akuutse appenditsiidi ja akuutse adneksiidi eristamisega, kuid et kummalgi juhul ravi on just vastupidine, siis võib settereaktsioon siin olla abiks, seda sil- mas pidades, et täiesti akuutsete appenditsiitide juhtudel esimesel 30 tunnil võib settereaktsioon olla täiesti normaalne ja peale seda alles tugevasti kiireneda, kuna adneksiidi puhul see on kohe kõr- genenud, sest siin tuleb seda arvesse võtta, et adneksiidi puhul põletikunähud esinevad ikka enne juba suguorganeis" (töö nr. 9: Erütrotsüütide settereaktsiooni ning valgeliblede pildi täht- susest kirurgiliste haiguste differentsimisel ja diagnoosimisel. Eesti Arst 1930, nr. 9). Ka leidub A. Linkbergi töödes terve rida täiesti elementaar- seid vigu (motoorsed ergud olevat spinaalganglionide kaudu ühenduses sel jaajuga; aktinomükoos olevat pahaloomune tuu- mor; ainult kartsinoomirakud produtseerivad anaeroobseis tingi- musis suhkrust piimahapet). Et arvustaja veende kohaselt Tartu Ülikooli Arstiteadus- konna kliinikud ei ole ainult ravi-, vaid teataval määral ka tea- duslikud asutised, tuleks vastavaile õppekohtadele kandideerijailt nõuda teatavat rahuldavat väljendusvõimet lihtsamais teaduslikes küsimusis ja esitatud tööde teatavat teaduslikku taset, mille alge- lisemaks nõudeks oleks elementaarsete vigade puudumine. Selles suhtes ei vasta A. Linkbergi tööde kvalitatiivne tase täiel määral Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna õppekohtade täitmisel esitata- vaile nõudeile. Dr. m e d . C. P r i m a t ö ö d e a r v u s t u s . Dr. med. C. Prima tööd jagunevad sisuliselt järgmiselt: I. K o m p i l a t i i v s e d t ö ö d . Töö nr. 7. P õ l e t u s t e r a v i m i s e s t . Eesti Arst 1927, nr. 6. Autorile omase keelelise ladususe ja selgusega käsitellakse pealkirjas märgitud küsimust. Töö paremuseks on asjaolu, et autor ei esine liialt oma subjektiivsete vaadetega. 7* 100 C XXI. 4 Põletusmürgid kuuluvad autori arvates „peamiselt amiino- happe-rikaste paarisproduktide" hulka, mis kujutavad arvatavasti ainult autorile tuntud keemilisi ühendeid. Töö nr. 11. T e r a p e u t i l i s e s t v e r e t r a n s f u s i o o - n i s t. Eesti Arst 1932, nr. 4. Kompilatiivne töö, mille pearõhk koondub transfusiooni indi- katsiooni käsitlemisse. Muuseas kirjutab autor, et methemglo- biin tekib vingugaasi ja kaaliumkloriidi toimel („Mürgistuste korral on transfusioonist tagajärge oodata seal, kus mürgistuse tagajärjel tekib methemoglobiin (CO, KCL)"). Mainitud väära- tus kujutab autori järjekorralist eksimust meditsiiniliste alg- teadmiste vastu. On üldiselt teada, et methemoglobiin tekib hemoglobiinist keemiliselt oksüdeerivate vahendite toimel, kuna CO moodustab spetsiifilist CO-Hb ning KCL ei mõjusta, isegi suurtes kontsentratsioonides, verevärvnikku. Töö nr. 14. B a s e d o w'i t õ v e o p e r a t i i v n e r a v i . Eesti Arst, 1935, lisa. Viimane töö on täiesti õnnestunud ning kujutab väärtuslikku lisandit mainitud küsimusele eestikeelses kirjanduses. II. K a s u i s t i i i s e d t ö ö d . Töö nr. 8. C o e c u m n e k r o s e n a c h A p p e n d e k t o - m i e n . Zentralblatt f ü r Chirurgie 1928, Nr. 41. Kasuistiline töö ühe vastava juhu kirjeldusega. Töö nr. 10. A p p e n d i c i t i s g a n g r a e n o s a b e i e i n e m H ä m o p h i l e n . Zentralblatt f ü r Chirurgie 1931, Nr. 43. Ühel juhul põhinev kasuistiline töö. Töö nr. 18. V õ õ r k e h a p ä r a k u s . Eesti Arst 1937, nr. 7. Huvitav kasuistiline töö, mis osutab autori kirurgilisele osa- vusele. III. K l i i n i l i s e d t ö ö d . Töö nr. 3. Z u r B e u r t e i l u n g d e r P e r i t o n i t i s s e r o s a a c u t a ( i d i o p a t h i c a ) . Zentralblatt f ü r Chirur- gie 1925, nr. 10. Kirjanduslike andmete ning isiklike tähelepanekute põhjal (5 C XXI. -i Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 101 juhtu) väidab autor, et idiopaatilise (anatoomilise põhjuseta) peritoniidi esinemine on äärmiselt küsitav. Peritoniidi põhjus peitub siiski mingisuguses raskesti avastatavas lokaalses haigu- ses. Töö nr. 4. Z u r V e r h ü t u n g d e r p o s t o p e r a t i v e n B a u c h f e l l v e r w a c h s u n g e n . Zentralblatt f ü r Chirurgie 1925, Nr . 7. C. Prima tarvitab postoperatiivsete liidete vältimiseks kolme abinõu, a) Eeloperatiivseid digitaalispreparaatide annuseid, mis korrastavad vereringet operatsiooni ja operatsioonile järgnevate päevade vältel, b) Kõhuõõne võimalikult vähest traumatiseeri- mist. Seepärast ei tarvita autor kauterisatsiooni, tampoone ega drenaaži. c) Patsientide pealeoperatiivset toitmist j a võimalikult varajast ülestõusmist. Toit ja liigutused põhjustavad kõhukelme aktiivset hüpereemiat, mis väldib organitevaheliste liidete tek- kimist. Pea-argumendina esitab autor juhu, kus keegi haige peale apendektoomiat haigemajast põgenenud ja õhulaevaga (Luft- schif f ! ) 80 km kauguses asuvasse linna lennanud, kus ta sõprade seltsis kolme päeva vältel lõbusasti prassinud ja siis peaaegu ter- venenult haigemajja tagasi tulnud. Arvusta ja silmis ei ole siiski see argument kuigi veenev. Autori poolt esitatud väide ei ole tema poolt teaduslikult põhjendatud, vaid kujutab pigemini C. Prima kirurgilist c r e d o't. Töö nr. 9. Z u r G e n e s e u n d T h e r a p i e d e r u n - s p e z i f i s c h e n (c h r o n i s c h - e n t z ü n d 1 i c h e n) G r a - n u l o m e . Zentralblatt f ü r Chirurgie 1930, nr. 7. Autor kirjeldab 5 opereeritud ebaspetsiifilise granuloomi juh- tu. Oma kogemuste põhjal soovitab autor granuloomide totaalset eksstirpatsiooni. Autor peatub lähemalt pahaloomuste tuumo- rite ja ebaspetsiifiliste granuloomide differentsiaal-diagnostikal. Töö nr. 12. P e r i t o n i t i s f i b r i n o p l a s t i c a . Eesti Arst 1932, nr. 12. 5 haigusejuhu alusel käsitleb autor Peritonitis fibrinoplastica etioloogiat, diagnostikat, teraapiat ja patogeneesi. Autor püüab seletada kõhuõõnes tekkinud fibriinisademete püsivust. Selle koh- ta kir jutab autor sõna-sõnalt: „Mispärast aga ei kao Peritonitis fibrinoplastica't moodustav fibriin resorptsiooni teel? Sellele küsimusele võin ma oma teadumuste põhjal anda kindla ja täpsa 102 M. TIITSO CXXI..1 kostuse : fibriin ei resorbeeru Peritonitis fibrinoplastica korral sellepärast, et sel juhul on organismis kolloidide vaheldus gel-sol- gel häiritud omas teises faasis, s. o. üleminek gel-sol on säilinud, tihti koguni kõrgenenudki, kuna aga reversioon sol-gel on takis- tatud." Kolloidkeemilise nomenklatuuri alusel kujutavad sol-id vede- laid kolloidseid süsteeme, kuna gel-i all mõistetakse tahkeid kolloide. Kui autor väidab, et Peritonitis fibrinoplastica põh- juseks on raskenenud sol-i üleminek gel-ideks, siis on autor näh- tavasti ära vahetanud gel-i ja sol-i mõiste. Valitseva arvamuse kohaselt on fibriini kalgendumine irreversiibel protsess, millest järeldub, et fibriini resorptsioon on võimalik ainult proteolüüti- liste ensüümide toimel. IV. E k s p e r i m e n t a a l s e d t ö ö d . Töö nr. 1. Ü b e r d i e R e s o r p t i o n s f ä h i g k e i t d e s B a u c h f e l l s b e i g e s t e i g e r t e r D a r m p e r i s t a l t i k . Mitteilungen aus den Grenzgebieten der Medizin und Chirurgie, Band 63, 1923. Autor sooritab põhjalikke ja mitmekülgseid katseid peri- toneum'i resorptsioonivõime kohta. Autor leiab, et resorptsioon tõuseb suureneva peristaltika puhul, ja et kõhukoopa avamine mõjub takistavalt peritoneumi resorptsiooni võimele. Töö on täiesti õnnestunud ja hästi läbi viidud ning kujutab väärtuslikku eksperimentaalset lisandit kõnesolevale küsimusele. Töö nr. 2. L a s t e k õ h u k e l m e r e s o r p t s i o o n i - v õ i m e s t. Eesti Arst 1925, nr. 4. Autor leiab, et noored kodujänesed resorbeerivad palju kii- remini kõhuõõnde süstitud Ringer'i lahust kui vanad ja rasked kodujänesed. Sellest järeldab autor, et ka laste kõhukelme re- sorptsioonivõime peaks osutuma mitmekordselt suuremaks täis- ealiste kõhukelme resorptsioonivõimest. Laste peritoniit iseloo- mustub suure ja kiire sekretsiooniga. Tekkinud sekreet resorbee- rub kiirelt ja täielikult, põhjustades haiguse jäljetut kadumist (restitutio ad integrum). Täisealise peritoniit kulgeb aeglasemalt, sest siin tekivad puuduliku resorptsiooni tagajärjel organite laial- dased liitumised. Töö väärtus kannatab natuke liiga üldise käsit- luse tagajärjel. C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 103 Töö nr. 6. Z u r Ä t i o l o g i e d e r P e r i t o n i t i s s e r o s a a c u t a . Zentralblatt f ü r Chirurgie 1926, nr. 46. Mainitud haiguse taga jär je l sooritatud operatsioonidel kons- tateerib autor reeglipärast Omentum majus'e (suure rasviku) pais- tetust. Sellest järeldab autor, et rasvik kujutab kurna, mis kinni püüab kõhuõõnde või kõhuõõne elundeisse sattunud või isegi keha pinnalistest osadest verega edasikantavaid baktereid. Kurna funkt- siooni täitmisel haigustub suur rasvik, põhjustades Peritonitis serosa acuta't. Oma hüpoteesi tõestamiseks infitseerib autor rasviku bakte- rite kultuuriga, mille taga jär je l tekib vahel mõõdukas seroosne ekssudaat. Katsetest järeldab autor, et suur rasviku põletik evib teatavat tähtsust Peritonitis serosa acuta etioloogias. V. Ü l d t e o r e e t i l i s e j a s p e k u l a t i i v s e i s e l o o m u g a t ö ö d . Töö nr. 15. Z u r F r a g e d e r H e i l u n g s s t ö r u n g e n i n d e r a s e p t i s c h e n O p e r a t i o n s w u n d e . Der Chi- ru rg 1937, Hef t 18. Töös kirjeldab autor oma kirurgilist tehnikat ja Põltsamaa Ühishaigla kodukorda. Töö on kirjutatud haruldaselt kõlavas ja klassikaliselt ilusas keeles. Töö lugemisel selgub, et C. Prima suhtub oma elukutsesse suure armastuse ja hardumusega. Töö nr. 17. H a t d e r E s m a r c h s c h l a u c h n o c h s e i n e B e r e c h t i g u n g ? Zentralblatt f ü r Chirurgie 1937, Nr. 46. Puht-teoreetiline töö, mille väärtus osutub küsitavaks liiga üldise käsitluse tagajär je l . Autori väide, et Esmarch'i side, põh- justades kudede täielist aneemiat, mõjub häirivalt kudede funkt- sioonile, peaks juba a priori kõikidele selge olema. Töö nr. 5. E i n B e i t r a g z u r L e h r e v o n d e r t r a u - m a t i s c h e n T h r o m b o s e . Zentralblatt f ü r Chirurgie 1926, Nr. 11. Autor mainib katseid, mis olevat tõestanud, et tromboosi oht splanchnicus'e piirkonnas ei olevat sugugi suurem kui pinnalis- tes kehaosades. Edasi väidab autor, et temal olevat õnnestunud eksperimentaalselt tõestada, et infektsioon on ainsaks tromboosi 104 M. TIITSO C XXI. 4 eelduseks. Et autor üldse ei kirjelda oma katseid, on säärased avaldused täiesti väärtusetud. Töö nr. 16. Z u r F r a g e d e r p o s t o p e r a t i v e n T h r o m b o - E m b o l i e u n d i h r e r P r o p h y l a x e . Mün- chener Medizinische Wochenschrift 1937, Nr. 21. Autor väidab, et postoperatiivse tromboosi põhjuseks on pea- miselt infektsiooni tagajär jel valkudest tekkivad polüpeptiidid. Ioniseerunud kloor mürgitustavat mingisugusel kombel tekkinud polüpeptiide. Mainitud ettekujutus on autori poolt tarvitatava profülaktilise menetluse aluseks, mille sisuks on otseselt peale operatsiooni 400—1000 ml füsioloogilise keedusoolalahuse subku- taanne süstimine. Et autori esitatud väited on täiesti tõestama- tud, siis ei ole võimalik viimaste kohta midagi kindlamat ütelda. Töö nr. 17. Ü b e r L o k a l i s a t i o n s g r u n d l a g e n d e r T h r o m b o s e . Zentralblatt fü r Chirurgie 1938, Nr. 1. Autor väidab, et venoosne veri sisaldavat suuremal või vähe- mal määral verehüübimist põhjustavaid mürke. Eriti ohtlik ole- vat portaalne veri, sest viimane sisaldab valgu, süsihüdraatide ning rasvade lammutusprodukte. Venoosses veres leiduvate mür- kide mürgitustajaks olevat kloorioon, mille tekkekohaks olevat magu, duodeenum ning peamiselt maks. Kloorioon mõjuvat see- juures redutseerivalt, nagu teisedki mürgitustavad ained (gluta- tioon, askorbiinhape jne.). Sääraste väidete esitamise puhul tuleks märkida : 1. Kloorioon ei ole redutseeriv vahend. Autori väide on vastuolus kõige ele- mentaarsemate keemiliste teadmistega. Kloorioon on üldse üks kõige inertsemaist kehas esinevaist aineist. 2. Täiesti fantastiline on autori väide, nagu moodustaks kloo- rioon pidevaid ühendeid süsihüdraatide, rasvade ning eriti valkude lammutusproduktidega. Valkude lammutusproduktid — amiino- happed ja polüpeptiidid käituvad organismis leiduva nõrgalt lee- lisese reaktsiooni puhul nõrkade hapetena, mis moodustavad osa- liselt Na- või K-soolasid ja mainitud põhjusel ei või iialgi moo- dustada ühendeid klooriga. 3. Ekslik on autori väide, nagu kujutaks glutatioon ja askor- biinhape ainult taandavaid aineid. Viimased on niihästi taanda- vad kui ka oksüdeerivad vahendid, moodustades meie kehas üli- tähtsaid redoksü-süsteeme. C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandidier, tööde arvustused 105 Töös leidub H. R e i n'ile omistatud lause : „Denn die Zirku- lation wird ja nicht auf hormonalem oder nervösem Wege ge- regelt, sondern nur durch jeweilige Druckverhältnisse in den Körperhöhlen und den Gefässen." See väljendis kujutab rekor- dilist võhiklust, millist arvustaja iialgi on lugenud. Et C. Prima poolt püstitatud tromboosilokalisatiooni-teooria põhineb mainitud fantastilistel väidetel, seepärast pole mõtet teoorial pikemalt peatuda. Töö nr. 21. I n f e k t i o n , E n t z ü n d u n g u n d T h r o m - b o s e . Der Chirurg 1938. Isiklikkude eksperimentaalsete katsete põhjal väidab autor, et sooneseinastiku vigastused ei ole iialgi tromboosi põhjuseks („Und die Schlussfolgerung meiner umständlichen Experimente ist die, dass eine Gefässwandläsion an und fü r sich keine Throm- bose hervorrufen kann"). Kahjuks ei kirjelda autor oma kat- sete menetlust, mille põhjal tema on tulnud sääraseile tähelepanu- väärseile tulemusile. Et tromboosi põhjuseks ei ole soonestikuseina vigastused, siis arvab autor, et tromboosi põhjused peituvad haigustunud veres. Iga põletiku vältel tekivad vereliblede ning isegi lihas- ning rasvkoe lammutusproduktid. Lammutusproduktidena esi- nevad peamiselt amiinohapped, millest kõige kardetavamad ole- vat tuumade lammutusproduktid (nukleoproteiidid) — adeniin, adenosiin, guaniin, ksantiin. Autor kirjutab sõna-sõnalt: „Eine je- de Entzündung führ t zu einem mehr oder weniger ansehnlichen Zerfalle von geschädigtem Gewebe, insbesondere der weissen Blut- körperchen, der Plättchen und — je nach Umständen — auch der Muskel- und Fettgewebe. Bei diesem entzündlichen Zerfall (ins- besondere bei sehr ausgedehnten Entzündungen — Peritonitis, Pneumonie, Polyarthritis) werden Aminosäuren frei, deren ge- fährlichste Vertreter wohl die Kernzerfallsprodukte (Nucleopro- teide) Adenin, Adenosin, Guanin, Xanthin sind." Tekkinud amiinohapete mürgitustajana esineb organismis kloor. Polüpeptiidid ühinevad klooriga, mille tagajär jel tekib organismis kardetav klooripuue. „Ausgedehnte Untersuchungen über Entgiftung der Polypeptide im Organismus haben ergeben, dass bei diesem Vorgange das Chlor die Hauptrolle spielt. W h i p p l e , C a n n , H a s t i n g s , H a d e n , O r r u. a. haben be- weisen können, dass die deletäre Wirkung der Frühgifte in einer 106 M. TIITSO C XXI. .v durch diese Gifte herbeigeführten Hypochlorämie besteht, da die Polypeptide das Chlor binden. Chlor bindet sich aber mit den Giftstoffen, und zwar nach H a d e n und O r r auf die Weise, dass das Kochsalz gespalten wird und das Chlor sodann vermittels H-Ionen als Salzsäure mit Polypeptiden direkte Verbindungen ein- geht, wobei ungiftige Produkte (wahrscheinlich wohl Abbaupro- dukte der Aminosäure) entstehen." Neile teoreetilistele alustele on rajatud C. Prima poolt tarvi- tatav tromboosi profülaks, mille sisuks on peale operatsiooni soo- ritatav 400—1000 ml-i 0,9%-se keedusoola-lahuse subkutaanne süstimine. Seejuures imestub autor, et keedusoola-lahusele vasta- vate KCL-, CaCL2-, NH4CL-lahuse süstimine ei suurendavat orga- nismi kloorireserve. Nende väidete kohta on arvustajal järgmist ütelda: 1. Amiinohapped leiduvad alati normaalses veres. Amiino- happed ei ole mürgid, vaid kõige normaalsemad ainevahetuse vahe- produktid. Nende mürgine toime avaldub ainult äärmiselt kõr- getes kontsentratsioonides. Amiinohapete kontsentratsioon veres on praegusel ajal keemiliselt kvantitatiivselt määratav. Kui C. Prima väidab, et põletikud põhjustavad amiinohapete vabane- mist lagunevatest kudedest, siis on säärasel väitel ainult hüpoteeti- line väärtus, seni kui autor ei ole oma väidet katseliselt tõestanud. 2. Autor samastab amiinohappeid puriinidega ja isegi nuk- leoproteiididega. Sellest nähtub, et autoril ei ole selget kujutlust amiinohapetest. Puriinid ei ole amiinohapped, rääkimata veel nukleoproteiididest. 3. Amiinohapped ja polüpeptiidid ei ühine iialgi organismis leiduva reaktsiooni puhul keemiliselt klooriga. Suurem osa amiino- happeid ja polüpeptiide on õige nõrgad happed, mispärast nende isoelektriline täpp asub nõrgas happelises keskkonnas (läbilõikes pH5, 0 puhul). Kudedes leiduva nõrga aluselise reaktsiooni puhul (pH 7,4) moodustavad amiinohapped osaliselt soolasid naatriumi või kaaliumiga. Autori väide, nagu ühineksid amiinohapped ini- mese kehas keemiliselt klooriga, on täiesti võimatu. Säärane ühi- nemine oleks võimalik ainult õige tugevasti happelise reaktsiooni korral, mis iialgi ei esine elusas inimeses. 4. Autori poolt tsiteeritud tööd on valesti edasi antud ning viimaseist valesti aru saadud. H a s t i n g s ( Journ. of biol. Chem. 46, 1921) analüüsis verd peale katseliselt sooritatud pülooruse C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 1 0 7 ligeerimist. Leiti, et pülooruse ligeerimine põhjustab vere süsi- happe sidumisvõime suurenemist, CL-ioonide kontsentratsiooni vähenemist, vere reaktsiooni nõrka leelistumist ning lõpuks kalt- siumi, väävli ning fosfori kontsentratsiooni tõusu. Kuskil ei ole öeldud, et kloor ühineb amiinohapetega ning polüpeptiididega. C. Prima poolt tsiteeritud H a d e n ja O r r (J. of experim. Med. 37, 1923) leidsid, et jejuunumi ja pülooruse ligeerimisel tekib pri- maarne keedusoolapuue, millele sekundaarselt järgneb valkude lammutamine. Sellest järeldavad H a d e n ja O r r , et keedusool mürgitustab mingisugust tundmatut toksiini, mis põhjustab val- kude lammutumist. C. Prima pöörab H a d e n ja O r r ' i katseli- sed tulemused ümber, väites, et vabanenud amiinohapped, ühine- des keedusoolaga, põhjustavad viimase puuet organismis. Üli- fantastiline on samuti C. Prima väide, mille kohaselt ühinemine klooriga esineb algtõukena amiinohapete lammutamises. 5. Arvustaja ei soovita C. Primale jätkata katseid kaalium- kloriidi ja ammooniumkloriidi süstimistega. Kaalium- ja ammoo- niumioonid on abnormsel leidumisel tugevad mürgid, mis ker- gesti võiksid põhjustada patsientide surma. Töö nr. 19. W o r a n s t i r b t d e r P e r i t o n i t i s k r a n - k e ? Zentralblatt f ü r Chirurgie 1937, Nr. 50. Spekulatiiv-teoreetiline töö, milles veel kord avaldub autori täieline meditsiinilise alghariduse puudus. Et autoril pole ilm- selt selget ettekujutust tema poolt kasutatavate mõistete ja oskus- sõnade ulatuvusest, laskub ta primitiivsele kõla-assotsiatiivse mõt- lemise tasemele. Autor kirjutab sõna-sõnalt: „Ausgedehnte Entzündungen — insbesondere gerade die Peritonitis, liefern mehr oder weniger grosse Mengen verschiedener Zerfallsprodukte, unter denen die Kernzerfallsprodukte — Nukleoproteide — die aktivsten sind. Diese Produkte gehören zu den sogenannten Aminosäuren." Nukleoproteiidid ei kuulu „Kernzerfallsproduktide" hulka, vaid leiduvad preformeerituina kõikide keharakkude tuumades. Nukleoproteiidid ei ole samastatavad amiinohapetega. Analoogi- liselt võiks näiteks väita, et hemoglobiin on amiinohape. „Das Chlor geht als Salzsäure mit den Giftstoffen direkte Verbindungen ein und liefert dabei ungiftige (und neutrale) Pro- dukte." Et säärane protsess on praegusel ajal tuntud füüsikalis-kee- IO® M. TIITSO C X X I . . I miliste teadumuste kohaselt inimese kehas täiesti võimatu, on juba eelmiste C. Prima tööde arvustuses näidatud. „Gleichzeitig mit dem Verschwinden des Chlors, beginnt eine erhöhte Ausscheidung (im Harne) des Natriums (als Bikarbo- nat), welches zur Eliminierung von übermässigen Alkalien, zur Bindung von Kohlensäure und zur Regelung des Wasserhaushaltes dient. Mit der Senkung des Chlorspiegels und des Natriums im Blute, steigt der Kaliumspiegel, der Reststickstoff und die Alkali- reserve." „Der Kochsalzmangel bedingt weiterhin eine Störung des Kohlehydratstoffwechsels, wobei verschiedene Säuren, teils aktive, teils inaktive entstehen." Tähtsamaks veres leiduvat süsihapet sisaldavaks aineks on bi- karbonaat. On arusaamatu, kuidas bikarbonaadi eritamine võiks tõsta vere süsihappe sidumisvõimet. Veres leiduvaks peamiseks alusetagavaraks (Alkalireserve) on jällegi vereplasmas leiduv bi- karbonaat. On täiesti ebaloogiline väita, et bikarbonaadi suure- nenud eritamise tagajär jel tõuseks vere alkalireserv. Autori kujutlus, nagu leiduksid veres aktiivsed ja inaktiivsed happed, tundub arvustajale päris müstilisena. „Es muss unter allen Umständen Kochsalz sein, da andere Chlorverbindungen — Kali chloratum, Calcium chloratum, Ammo- nium chloratum — die Chlorreserven des Organismus nicht zu steigern vermögen." See väljendis on täiesti paradoksne, sest eriti kali chloratum ning ammonium chloratum on tugevad mürgid. Ammonium chlo- ratum on muuseas kaunis tugevate happeliste omadustega aine, mille infundeerixnine rikuks organismi hapete-aluste tasakaalu. K o k k u v õ t e . Dr. med. C. Prima tööd on kirjutatud keeleliselt äärmiselt puhtalt ja selgelt. Pole mingisugust kahtlust, et C. Prima on väljapaistvamaid meditsiinilisi stiliste, kes otse hämmastava ker- gusega ja elegantsusega võrdselt käsitleb niihästi eesti kui ka saksa keelt. Töödes, milles C. Prima dialektiline kunst on saavu- tanud haritipu (näiteks : „Zur Frage der Heilungsstörungen in der aseptischen Operationswunde"), on keeleline väljendusviis otse klassikaliselt ilus ja kõlav. Neil põhjustel osutub C. Prima tööde lugemine tõeliseks naudinguks. C. Prima peahuvi on ilmselt koondunud eksperimentaal-klii- C XXI. 4 Kirurgia-õppetool. kandideer. tööde arvustused 109 niliste probleemide lahendamiseks. Mainitud küsimused on näi- liselt lahendatud väljapaistva dialektilise oskusega. Kuid niipea kui C. Prima opereerib enam-vähem konkreetsemate mõistetega, avaldub C. Prima otse paradoksne m e d i t s i i n i l i s e a l g - h a r i d u s e p u u d u s , mispärast ta oma teooriate püstitamisel saatuslikult jookseb karile. Autoril pole ilmselt selget kujutlust tema poolt kasutatavate mõistete ja oskussõnade ulatuvusest, mis- pärast C. Prima käsitlus paratamatult laskub primitiivsele kõla- assotsiatiivse mõtlemise tasemele. Mainitud tööd kujutavad üld- tuntud faktide, valesti arusaadud kirjanduseandmete, ekslikkude ja otse fantastiliste väidete segu, mispärast neid võiks nimetada ainult pseudo-teaduslikkudeks töödeks. C. Prima vääratused meditsiinilistes algküsimustes ning mõis- teis avalduvad ka teistes töödes, millele on pööratud tähelepanu üksikute tööde arvustamises. C. Prima tööde eriti ebameeldivaks küljeks on täiesti võhik- likkude mõtete omistamine tuntud autoreile (näiteks H e r m a n n R e i n'ile omistatud lause: „Denn die Zirkulation wird ja nicht auf hormonalem oder nervösem Wege geregelt, sondern nur durch jeweilige Druckverhältnisse in den Körperhöhlen und den Ge- fässen"), mille vastu arvustaja loeb oma kohuseks protesteerida. Kirjeldatud asjaolude pärast ei sobi dr. med. C. Prima kandi- datuur Tartu Ülikooli I Haavakliiniku õppetoolile. Dr. m e d . A. R o s e n f e l d ' i t ö ö d e a r v u s t u s . Dr. med. A. Rosenfeldi poolt esitatud töödest on ainult üks (välja arvatud väitekiri) eksperimentaal-kliinilise iseloomuga (Haemorrhagia occulta, Eesti Arst 1922, nr. 5/6). See töö kan- natab ebamäärase käsitluse all ning ei paku sisuliselt midagi uut. Teised tööd on peaaegu eranditult kasuistilise ja kompilatiivse iseloomuga. Kasuistilistel töödel piirdub käsiteldud juhtude arv peaaegu eranditult ühega (19 tööd). Tööd on äärmiselt šablooni- lised ja puhtdeskriptiivset laadi. Erandid on A. Rosenfeldi poolt varemini avaldatud tööd (Kolm iileus'e juhtumist mesenteeriumi defektide tagajärjel, Eesti Arst 1923, nr. 5—6; Kopsutuberku- loosi kirurgiline ravi, Eesti Arst, 1928, lisa; Plöira empüeemi ravi, Eesti Arst 1923, lisa), milles leidub teataval määral algu- pärast ja võrdlemisi süstemaatilist ainestiku käsitlemist ja mis- sugused tööd baseeruvad suuremal haigetematerjälil. Ühes mai- 110 M. TIITSO C XXI. .t nitud töödest (Kopsu tuberkuloosi kirurgiline ravi) leidub väide, mis tundub arvustajale ekslikuna. Autor väidab, et „kollaps ras- kendab ka vere arterialisatsiooni, mis mõjub südame tegevusse — aja jooksul hüpertrofeerub parem süda". Juhul, kui puudulik vere arterialisatsioon üldse põhjustab südame hüpertroofiat,, avalduks see võrdselt mõlemas südamepooles. Parem südamepool hüpertrofeerub kopsu kollapsi puhul viimasest tingitud suurene- nud väikese vereringe perifeerse takistuse tagajärjel. Ka A. Rosenfeldi poolt esitatud kompilatiivsed tööd on puht- deskriptiivse iseloomuga (Maoresektsioonist, Eesti Arst 1933, nr. 10; Aneurüsmest, eriti nende ravist, Eesti Arst 1934, nr. 8; Palliatiivne prepülooriline maoresektsioon, Eesti Arst 1935, lisa). A. Rosenfeld toob liiga palju kronoloogilis-kasuistilist materjali, tsiteerib liiga rohkesti autoreid ning liialdab oskus- sõnade tarvitamisega. Selle all kannatab ainestiku järjekindel, selge ülesehitus ja loogiline arendamine. Arvustaja silmis ei evi A. Rosenfeldi poolt harrastatav praeguse a ja kirurgia passiivne kirjeldamine teaduslikku väärtust. Sama peab arvustaja kahjuks konstateerima A. Rosenfeldi kasuistiliste tööde kohta, millel täiesti puuduvad igasugune problemaatika ja algupärasus. Mainitud põhjustel ei sobi A. Rosenfeldi kandidatuur Tartu Ülikooli I Haavakliiniku õppetoolile. M. Tiitso. VAKANTSELE TARTU ÜLIKOOLI FARMAKOLOOOIA-ÕPPETOOLILE KANDIDEERI- JATE TEADUSLIKKUDE TÖÖDE ARVUSTUSED T A R T U 1938 K. Matt ieseni t r ü k i k o d a o.-ü., Tartu, 1 I. Prof. W. Wadi arvustus. Tartu Ülikooli farmakoloogia-professuurile kandideerijate G e o r g B a r k a n ' i ja G e o r g K i n g i s e p a teaduslikkude tööde hinnang. T a r t u Ü l i k o o l i A r s t i t e a d u s k o n n a l e . Vastavalt arstiteaduskonnakogu otsusele 17. jaan. 1938. a. esitan käesolevalt oma hinnangu farmakoloogia-professuurile kandideerijate teaduslikkude tööde kohta ja oma arvamise kandi- daatide sobivuse ning paremus järjekorra suhtes. Farmakoloogia-õppetoolile kandideerivad endine Tartu Üli- kooli farmakoloogia korraline professor dr. med. G e o r g B a r - k a n ja farmakoloogia õppeülesandetäitja dots. dr. med. G e o r g K i n g i s e p p . G e o r g B a r k a n ' i t e a d u s l i k u d t ö ö d . Et prof. G. B a r k a n i kui endise teaduskonnakogu-liikme teaduslikud tööd ja tegevus on teaduskonnale üldiselt teada, siis ei pea ma tarvilikuks antud korral üksikasjalisemalt hinnata tema arvukaid ja väga mitmesuguseid biokeemia, eksperimentaalse ja üldfarmakoloogia alasid puudutavaid teaduslikke töid, vaid piir- dun ainult tema tööde üldhinnanguga ja väärtuslikumate saavu- tiste mainimisega. Olgu tähendatud, et käesolevaga on minul teiskordselt juhus hinnata G. B a r k a n i teaduslikku tööd ja tegevust. Tema vali- mise puhul farmakoloogia-õppetoolile korraliseks professoriks 1929. a. oli minu kui teaduskonna poolt valitud ametliku arvustaja hinnang (koos professorite A. F 1 e i s c h'iga ja E. M a s i n g'uga) G. B a r k a n i kohta järgmine : „G. B a r k a n on iseseisev ja 4 omapäraste ideedega uurija, metoodikas harukordselt põhjalik ja suurte kogemustega, selge mõtteviisiga, niisama arusaadav tea- duslikkude küsimuste ülesseadmisel ja nende lahendamisel." G. B a r k a n i tol korral esitatud töödest, peale mõnede kliiniliste tööde, mainiti eriliselt tema väärtuslikke u u r i m u s i k r e a t i - n i i n i üle, samuti tema töid k u s i h a p p e s o o l a d e l a h u s - t a v u s e ja v e r e h ü ü b i m i s e üle. Iseäranis tähtsaiks ja tagajärjekaiks tunnustati G. B a r k a n i uurimusi uue, tema poolt avastatud r a u a ü h e n d i ü l e v e r e s . Hästi läbi mõeldud ja selgelt käsiteldud olid tema koguteosed hemoglobiini ja CO-hemo- globiini üle käsiraamatus „Handbuch der norm., und pathol. Phy- siologie". Viimase, ligi 9-aastase tegevuse kestel Tartu Ülikooli Farma- koloogia-instituudi juures on G. B a r k a n kui uurija silmapaist- valt produktiivne olnud väga mitmesuguste probleemide lahenda- misel füsioloogilise keemia, eksperimentaalse ja üldfarmakoloogia aladel. Olgu mainitud vaid tema metoodilised, kliiniliselt seisukohalt tähtsad u u r i m u s e d hb. m ä ä r a m i s e ü l e (nr. 79, 81, 91 ja 102) !) ühes vastavate uute optiliste konstantide leidmisega 02-hb., hb. ja hematiini jaoks (102). Samuti tema u u r i m u s e d r a u a m ä ä r a m i s e ü l e (35, 78 ja 93) ühes ferro- ja ferri- ioonide eraldamisega (35) on metoodiliselt tähtsad tööd. G. B a r - k a n i viimastest töödest (94 ja 100) olgu mainitud tema uuri- musi koos 0. S c h a l e s'ega uue, senitundmatu värvaine üle veres ( C - h e m i i n ) ja selle suhetest rakkudes esineva tsütokroom c-ga, mis puudutab seega raku hingamisega lähedalt seoses ole- vaid biokeemilisi protsesse. Üksikuurimustest olgu mainitud tema enamasti koos kaastöö- listega (E. K ä e r , R. M a t i i s e n - D r e y b l a d t , G. K i n g i - s e p p , J. O l e s k , F. K i e n a s t , K. F r o m h e r z ja L. R e i - m e r ) avaldatud tööd g r a v i t o o l i (51), s ü m p a t o o l i (57), 1 e t s i b i s'e (71), t o o r i u m'i (72), f i 1 i x'i (69, 70) ja d i g i - t a a l i s e (101) üle, mis täiendavad vastavaid farmakoloogia alasid uute eksperimentaalsete andmetega. Peale mitmekesiste üldfarmakoloogiliste küsimuste käsitle- mise (30, 37, 45, 63, 67, 74) on G. B a r k a n ühes oma kaastöölis- x ) Sulgudes loendatud arvud siin j a edaspidi tähendavad kandidaatide poolt nende teaduslikkude tööde n imekir jas esitatud tööde j ä r j e k o r r a numbrJt. C X X I . 5 Farmakol.-õppet. kandid, teadusi, tööde arvustused 5 tega (V. L e i s t n e r , S. P r i k k , G. K i n g i s e p p ) põhjaliku- malt uurinud joodi f a r m a k o l o o g i a t ühenduses mitmesuguste joodiühendite puhul biokeemiliste protsesside tagajär jel vabane- vate joodifraktsioonide eraldamise ja nende bioloogilise ning far- makoloogilise tähtsuse selgitamisega (nr. 22, 23, 25, 28, 31, 34, 36, 44, 60, 65, 74, 84). Nendest töödest selgub, et orgaanilised joodiühendid eraldavad trüptilise seedetoime mõjul vähesel hul- gal anorgaanilist joodi ja peale selle on seedefiltraatides võimalik eraldada kahte isesugust orgaanilist joodifraktsiooni, mis võivad teineteiseks moonduda, moodustades lahuses näilikult teatava tasa- kaalu. Esitatud töödes avaldatakse arvamist, et orgaaniliste joodipreparaatide farmakoloogilise toime hinnangul tuleks arves- tada kolme veres esinevat joodifraktsiooni, millede üksik- ja kombinatsioonitoimest oleneb kogutoime. Kõigi nende tööde põh- jal tuleb G. B a r k a n arvamusele, et orgaanilisel ja anorgaanili- sel joodil on organismis oma eriline osa etendada ja et mitteio- naalsele joodiosale tuleb farmakoloogiliselt seisukohalt kindlasti suuremat tähelepanu pöörata. Kõik need tööd on metoodiliselt ja sisuliselt täpsed ja hästi läbi viidud. Nad täiendavad joodi- farmakoloogiat uute huvitavate ja väärtuslikkude andmetega. Kõige tähtsamateks tuleb küll pidada G. B a r k a n i töid ja u u r i m u s i v e r e r a u a üle (kokku 33 tööd), mis moodustavad silmapaistva osa tema poolt avaldatud töödest. Nendest töödest õpime G. B a r k a n i t tundma kui iseseisvat ja algupäraste idee- dega uurijat ning õpetlast, kes paljude aastate kestel jär jest põh- jalikumalt ainestikku süvenedes on pidevalt jätkanud oma uuri- misi verevärvaine üle, saavutades jär jest uusi ja tähelepanu- väärivaid tulemusi. Avastanud „kergesti lõhmuva" vereraua olemasolu (11, 12, 13, 14, 15, 19, 24, 26, 27), mida võis happe- hüdrolüüsi kaudu hemoglobiini kõrval leida vere punalibledes ja seerumis, püüab G. B a r k a n selgitada selle v e r e r a u a s i d u - v u s t h a p n i k u j a s ü s i n i k o k s ü ü d i g a (16, 18, 20, 21). Nende uurimuste tulemuseks on meetodi leidmine, mille abil osutus võimalikuks vingugaasi mürgistuse kindlakstegemine ka siis, kui teiste meetoditega ei leidu veres CO-hb. Kohtuarsti- teaduslikult seisukohalt on eespool-tähendatud leiul suur tähtsus. Töödes nr. 83, 86, 93, 96, 98 näidatakse, et hemoglobiinist võrsuv „kergesti lõhmuv" vereraud kuulub nende hemoglobiinile lähedal seisvate värvainete hulka, mis moodustavad hemoglobiini 0 V . V A D I C X X I . 5 ja bilirubiini vahelise astmestiku. „Kergesti lõhmuv" vereraud erineb hemoglobiinist vaid selle poolest, et selle värvaine molekulis on oksüdatsiooni kaudu avatud porfüriiniring. Et „kergesti lõhmuv" vereraud seega hemoglobiinile väga lähedal seisab, nime- tatakse teda „ p s e u d o h e m o g l o b i i n i k s " . Osa „kergesti lõhmuvast" rauast — a-pseudohemoglobiin (E) — seob 0 2 ja CO reversiiblilt ja CO pärsib raua lõhmumist sellest (ferro-ühend, nagu hemoglobiin), teine osa „kergesti lõhmuvast" rauast — a-pseudomethemoglobiin (E') — ei reageeri aga mitte CO-le ja raua lõhmumine sellest CO-ga ei ole pärsitav (ferri-ühend, nagu methemoglobiin). G. B a r k a n i järgi toimub verevärvaine üle- minek bilirubiiniks „kergesti lõhmuva" raua kaudu eespool- tähendatud fraktsioonides — h e m o g l o b i i n -> a - p s e u d o - h e m o g l o b i i n (E) a - p s e u d o m e t h e m o g l o b i i n (E') -> b i l i r u b i i n (-fraud-f-globiin). Bilirubiin ja vabanenud raud väljuvad läbi erütrotsüütide membraani plasmasse, kus nad moodustavad omaette bilirubiin-albumiini ja raua-globuliini komp- leksühendeid. Seega on G. B a r k a n i 1 õnnestunud täiendada süsteemi — v e r e v ä r v a i n e , r a u d ja s a p i v ä r v a i n e ning selgitada ühtlasi siin esinevate vaheastmete keemilist konsti- tutsiooni. Ühtlasi oleks sellega tõestatud bilirubiini tekkimine veres eneses, nagu seda viimasel ajal oletas A s c h o f f, samuti ka selgitatud ja põhjendatud puht-hematogeense ikteruse tekkimise võimalus, mis korduvalt on olnud vaieldavaks küsimuseks. Neid väärtuslikke uurimistulemusi tuleb pidada küll tähtsamaiks, mida viimasel ajal verevärvaine uurimise alal on tehtud. Oma töödega on G. B a r k a n näidanud, et ta on andekas, iseseisev, oma kooli loonud ja väga põhjalik uurija ning teadus- mees, kes omal erialal on hästi tuntud ja teadusmaailmas tunnus- tatud. Tema teaduslikud tööd on metoodiliselt ja sisuliselt täp- sed, hästi läbi viidud ja läbi mõeldud. Tema küllalt suur ja väär- tuslik teaduslik toodang haarab mitmesuguseid küsimusi füsio- loogilise keemia, eksperimentaalse ja üldfarmakoloogia aladelt. Eriliselt hinnatavad ja tähtsad on tema uurimused verevärvaine üle, mis on täiendanud uute ja väärtuslikkude andmetega meie teadmisi sellel alal. Mis puutub G. B a r k a n i pedagoogilisse tegevusse, siis on see tema 8-aastase õppetegevuse kestel Tartu Ülikooli juures olnud silmapaistvalt edukas. Tavalise õppetöö kõrval suutis G. B a r - C X X I . 5 Farmakol.-õppet. kandid, teadusi, tööde arvustused 7 k a n alati leida rohkesti õpilasi ja kaastöölisi, keda ta edukalt rakendas teaduslikule tööle, mille tõenduseks on suur hulk tema juhatusel trükist ilmunud teaduslikke töid tema õpilastelt ja kaas- töölistelt (arvult 17). Peale selle on G. B a r k a n väga sageli ja suure eduga esinenud teaduslikel kongressidel ning koosolekuil, nii kodumaal kui ka välismail. Tartu Ülikooli Farmakoloogia- instituudi on ta aastate kestel ajakohaselt ümber korraldanud ja laiendanud, näidates seejuures oma võimeid ka hea organiseeri- jana ja administraatorina. Tunnustatud eriteadlasena on ta edu- kalt tegev olnud Arstirohtude Proovimise Instituudis ja esimese Eesti Farmakopöa kaastöölisena. G. B a r k a n on teaduslikkude ajakirjade „Naunyn-Schmiedebergs Archiv für experiment. Patho- logie und Pharmakologie" ja „Biochemische Zeitschrift" kaas- väljaandja. Kokku võttes oma hinnangut G. B a r k a n i teadusliku töö ja pedagoogilise tegevuse kohta pean tähendama, et tema senine tegevus farmakoloogia korralise professorina, missuguse kvalifi- katsiooni vääriliseks teaduskonnakogu teda juba 1929. a. tunnus- tas, on Tartu Ülikooli Arstiteaduskonnas olnud senini igapidi kõr- gelt hinnatav, mispärast teda tuleb pidada küll väärikamaks kandi- daadiks vabaolevale farmakoloogia-õppetoolile. G e o r g K i n g i s e p a t e a d u s l i k u d t ö ö d . G. K i n g i s e p a farmakoloogilisi ja biokeemilisi eksperi- mentaalseid töid võib ainestiku järgi jaotada 4 liiki: I. Tööd, mis käsitlevad biokeemilisi uurimisi orgaaniliste joodiühendite üle. II. Tööd eksperimentaalse kehvveresuse üle. III. Tööd, mis käsitlevad eksperimentaalseid uurimisi südame füsioloogiast ja farmakoloogiast. IV. Üksikuurimused eksperimentaalse farmakoloogia alalt. Et G. K i n g i s e p a tööd peale kahe, mis käsitlevad digitaa- liseglükosiidide toimet südamele, on alles möödunud aasta keva- del G. K i n g i s e p a habiliteerumise puhul vastava retsensiooni- komisjoni poolt üksikasjalisemalt refereeritud, siis osutub üle- aruseks siinjuures korduv tööde sisu refereerimine, mispärast piirdun vaid tööde üldhinnanguga ja tähtsamate tulemuste maini- misega. 8 V . V A D I C X X I . 5 Tööd joodi üle (nr. 4, 5, 6, 9, 10) on eranditult avaldatud koos prof. G. B a r k a n i g a j a viimase tööde nr. 31, 34, 44, 60 ja 65 juures juba hinnatud (vt. lk. 3), mispärast korduv hinda- mine oleks siin üleliigne. G. K i n g i s e p p esineb siin hoolsa ja kindla kaastöölisena ja uurijana prof. G. B a r k a n i poolt vare- mini algatatud farmakoloogiliste ja biokeemiliste joodi uurimiste jätkamisel. Töö nr. 7 — „Zur Frage der experimentellen Anämien durch Parasitengifte" ja G. K i n g i s e p a doktoriväitekiri „Lisatis küsimusele maksatoimest eksperimentaalsete looma kehvveresuste puhul ja säärase verekehvuse iseloom"1) käsitlevad põhjaliku- malt e k s p e r i m e n t a a l s e k e h v v e r e s u s e t e k k i m i s t l o o m a l , kusjuures maksaravi toime abil püütakse selgitada sää- rase kehvveresuse iseloomu mitmesuguste kehvveresust esilekutsu- vate mürkide ja ainete puhul. Et eelmises töös (nr. 7) käsiteldud eksperimentaalne materjal on üksikasjalisemalt doktoriväitekir- jas kasutamist leidnud, missugune töö on omal ajal teaduskonnas refereeritud ja hinnatud, siis ei pea ma tarvilikuks neid huvitavaid töid siin uuesti hinnata. Tuleb vaid tähendada, et G. K i n g i - s e p p on neis töis näidanud oma suurt tahtevõimet ja põhja- likkust teadusliku töötamise alal. Kahes füsioloogilises eksperimentaalses töös (nr. 14, 15) uuritakse üksikasjalisemalt s ü d a m e t e g e v u s t a s f ü k t i - l i s t e s t i n g i m u s t e s . Esimeses töös ( A. J. C1 a r k'i ja G. K i n g i s e p a ühine publikatsioon) selgitavad autorid küsi- must, missugused hapnikurõhud oleksid küllaldased selleks, et vältida asfüktiliste nähtude esinemist konna südame üksikuis osades. Autorid leiavad, et siinused funktsioneerivad normaal- selt palju vähemate hapnikurõhkude puhul kui auriikulid ja vent- riikulid, mida seletatakse vastavate südameosade ainevahetuse intensiivsuse erinemistega. Monojood-äädikhappega mürgistatud südamete puhul, kus süsihüdraatide ainevahetus kudedes on täiesti halvatud, on asfüktiliste sümptoomide esiletuleku pidurda- miseks tarvilikud palju suuremad hapnikurõhud kui normaalseil südameil. Teises töös (14) jälgib G. K i n g i s e p p konna iso- leeritud südame siinuse kontraktsiooni frekventsust ja seejuures *) Retsenseerimiseks esitatud vaid ingliskeelne väitekirja kokkuvõte (nr. 17). 9 tekkivaid aktsioonivoole hapnikuvabas keskkonnas normaalsetel ja monojood-äädikhappega mürgistatud siinustel. Autor selgitab sel puhul tekkivaid erinevusi normaalsete ja mürgistatud süda- mete funktsioonis ja tuleb arvamisele, et need võiksid olla tingi- tud happeliselt reageerivate ainevahetusproduktide kuhjumisest normaalseis südameis. Mõlemad tööd on katseliselt ja sisuliselt hästi läbi viidud ja täiendavad uute, väärtuslikkude üksikasjadega meie teadmusi südame tegevusest asfüktiliste seisundite puhul. Kolm järgnevat eksperimentaalset farmakoloogilist tööd (13, 18, 19) käsitlevad d i g i t a a l i s e g l ü k o s i i d i d e k u m u l a - t i i v s e t o i m e k ü s i m u s t s ü d a m e l e . Edinburghs Farmakoloogia-instituudist 1935. a. avaldatud töös näitab G. K i n g i s e p p glükosiidide väljapesemise katsu abil, et kunstlikult elektrilöökidega ärritataval konna ventriiku- lil on glükosiidide ühendus südamelihasega reversiibel. Ventrii- kul, milles tekkis mürgistuse tagajär jel süstoolne seisak, rea- geeris peale glükosiidi väljapesemist uuesti normaalselt elektrili- sele ärritusele. Et teiskordne mürgistus kulges täiesti võrdselt esmakordsega, siis teeb autor sellest järelduse, et südamelihas võis olla vahepeal glükosiidist vabanenud. G. K i n g i s e p p pooldab arvamist, et südant mõjustavad glükosiidid moodustavad südamekoega reversiibleid adsorptsiooni-ühendeid. Järgmises töös (18) käsitleb G. K i n g i s e p p üksikasjalise- malt mitmesuguste glükosiididega mürgistatud konnasüdame spontaanse kosumise küsimust. Katsetades intaktsete konnasüda- metega näitab ta igapäevaste mitmesuguste annuste süstimisega, mida jätkatakse kuni surmani, et s t r o f a n t i i n'i, k o n v a l - 1 a a r i a - glükosiidide ja s t s i 11 a r e e n'i puhul esineb üldiselt tugevam kalduvus kumulatiivsele toimele kui d i g i t o k s i i n'i, a d o o n i s e - glükosiidide ja f o 1 i n e r i i n'i puhul. Isoleeritud konnasüdameil S t r a u b ' i järgi, samuti elektriliselt ärritatud konnaventriikulil C 1 a r k'i järgi näidatakse edasi, et mitme- suguste glükosiidide puhul esinevad erinevused südame spontaan- ses kosumises, millest on võimalik teha järeldusi nende glükosii- dide kumulatsioonivõime kohta. Samas töös jälgitakse glükosii- dide mürgitustamise ulatust isoleeritud südamel sellega, et mää- ratakse ära glükosiidide lisa-annus, mis on tarvilik uue südame- halvatuse tekkimiseks. 10 Kolmandas töös, mis on autor avaldanud koos prof. L. L e n d - 1 e'ga, käsitellakse digitaaliseglükosiidide eliminatsiooni- ja siduvustingimusi püsikestva arteriaalse infusiooni puhul. Auto- rid püüavad kassi südamel selgitada ekstrakardinaalse perifeeria tähtsust d i g i t o k s i i n i j a s t r o f a n t i i n i kumulatiivse toime tekkimisel nn. kriitilise infusioonikiiruse määramisega, arvestades seejuures eriti tugevaid glükosiidide ühinemise võima- lusi perifeerias. Autorid ei leidnud aeglase intra-arteriaalse in- fusiooni puhul lahkuminekuid teiste autorite poolt varemini soo- ritatud intravenoossete katsete andmeist. Seevastu leiti kiire infusiooni puhul, digitoksiini surmavat koguannust arvestades, ületitratsiooni, mis ulatus võrreldes aeglase infusiooniga 100%-ni. Sellest teevad autorid järelduse, et digitaaliseglükosiidid seondu- vad võrdlemisi kiiresti ekstrakardinaalses perifeerias ja valguvad sealt pikkamisi tagasi kuni teatava tasakaalu saavutamiseni. Katsetulemused s t r o f a n t i i n i g a on vähe lahkuminevad d i g i t o k s i i n i omadest ; sellest võib järeldada, et s t r o f a n - t i i n i tagasivoolus toimub vähe kiiremini. Kõik kolm viimast tööd täiendavad uute väärtuslikkude and- metega senini lõplikult alles lahendamata väga tähtsat digitaalise- glükosiidide kumulatiivse toime küsimust ja on tähtsaks lisan- diks selle küsimuse edaspidisel selgitamisel. Metoodiliselt on tööd hästi läbi viidud ja töötulemused seetõttu täiesti usaldusväärsed. G. K i n g i s e p p on ka siin näidanud oma püsivust ja osavust mitmesuguste tehniliselt keeruliste eksperimentaalsete meetodite käsitlemisel ning läbiviimisel, samuti põhjalikkust teaduslikus töös. Lõpuks olgu mainitud G. K i n g i s e p a üksikuurimustest töö nr. 11, D. J. M a c h t'i järgi sooritatud fütofarmakoloogiliste uurimuste üle, kus omade katsete põhjal kontrollitakse sama- nimelise uurimismeetodi tähtsust, ja töö nr. 12, kus uuritakse g r a v i t o o l i toimet perifeersele veresoonestikule ja täienda- takse uute eksperimentaalsete andmetega selle farmakoloogiat. Hinnates üldiselt G. K i n g i s e p a teaduslikke töid ja tege- vust farmakoloogia alal, peab tähendama, et ta on huvi tundnud väga mitmesuguste küsimuste vastu oma erialalt. Ülesannete lahendamisel on tal võimalus olnud tutvuda väga mitmekesiste tehniliselt keeruliste eksperimentaalsete meetoditega, mida ta kasutab oma töödes osavalt ja hea eduga. Samuti on ta oma 11 töödes näidanud küllaldast püsivust, põhjalikkust ja tahtevõimet teaduslikuks uurimiseks ning oma häid katsetajavõimeid. Kah- juks ei saa aga seda hästi väita G. K i n g i s e p a kui teaduslik- kude küsimuste iseseisva ülesseadja ja uurija kohta. Pooltes tema poolt esitatud eksperimentaalsetes töödes esineb ta vaid oma õpe- taja ning juhatajate kaastöölisena, kelle osa saab arusaadavalt olla vähem iseseisev teaduslikkude probleemide püstitamisel ja lahendamisel. Osas töis jätkab ja arendab ta koos oma juhata- jatega algatatud küsimuste uurimist ja täiendab neid uute väär- tuslikkude üksikasjadega. Erilist huvi on G. K i n g i s e p p tundnud eksperimentaalse kehvveresuse-küsimuse vastu; tema töid sellelt alalt võib pidada tema iseseisvateks uurimusteks. Samuti esineb autor iseseisva uurijana osas töis, mis käsitlevad digitaaliseglükosiidide kumula- tiivset toimet ja füsioloogilisi uurimisi südame tegevuse üle asfük- tilistes tingimustes. Igatahes on G. K i n g i s e p p oma senise töö ja tegevusega näidanud, et ta suhtub küllalt tõsiselt teadus- likusse töösse ja uurimisse ja et tal on head tahtmist teaduse alal töötamiseks. G. K i n g i s e p p on alates 1930. a. töötanud Tartu Ülikooli Farmakoloogia-instituudis prof. G. B a r k a n i juhatusel, algul prof. G. B a r k a n i era-assistendina, hiljemini instituudi noo- rema assistendina, on 1934./35. õppeaastal töötanud ja ennast teaduslikult täiendanud Edinburghi Ülikooli Farmakoloogia-insti- tuudis prof. A. J. C 1 a r k'i juures ja 1937. a. kevadisel poolaas- tal teiskordselt teadusliku stipendiaadina töötanud prof. L, L e n d - le juhatusel Münsteri (i. W.) Farmakoloogia-instituudis. 1937. a. sügissemestril omandas ta venia legendi õigused ja loeb õppeüles- andetäitjana samast ajast alates eksperimentaalset farmakoloo- giat ühes praktiliste harjutustega ravimite väärtuse bioloogilise määramise üle. Seega on Arstiteaduskond G. K i n g i s e p a tea- duslikku kvalifikatsiooni küllaldaseks pidanud selleks, et temale ajutiselt usaldada iseseisvat õpetamist farmakoloogia alal. Et G. K i n g i s e p p aga oma senises teaduslikus töös ning tegevuses ei ole veel suutnud küllaldast algatusvõimet ja iseseis- vust üles näidata, pole tema iseseisev teaduslik toodang veel mitte kuigi silmapaistev, ja silmas pidades seda, et tema pedagoogi- line tegevus on olnud alles väga lühiajaline, ei saaks teda minu arvates praegu veel tunnustada täieliku kvalifikatsiooniga kandi- 12 V. V A D I C X X I . 5 daadiks meie teaduskonnas nii tähtsale ja kuulsusrikka minevi- kuga õppekohale, kui seda on farmakoloogia-õppetool. G. K i n - g i s e p p võib kandidaadina arvesse tulla siis, kui teaduskond otsustab täita õppetooli ajutiselt adjunktprofessoriga. Tartus, 3. märtsil 1938. a. W. Wadi. IL Prof. M. Tiitso arvustus. Prof. G. B a r k a n'i teaduslikud tööd on esitatud 102 numbri all ja jagunevad sisuliselt järgmiselt: I. B i o k e e m i l i s e d t ö ö d . A. T ö ö d k r e a t i i n i j a k r e a t i n i i n i v a s t a s t i k u - s e s t m o o n d u m i s e s t . Töö nr. 2. Über die gegenseitige Umwandlung von Kreatin und Kreatinin. Töö nr. 3. Über die gegenseitige Umwandlung von Kreatin und Kreatinin. 2. Mitt. Avaldatud koos A. Hahn'iga Ztschr. f. Biologie, 1920. a. Autorid töötavad katseliselt välja menetluse kreatiini hiidro- lüüsimiseks kreatiniiniks, mis evib " praktilist tähtsust mainitud ainete kvantitatiivsel määramisel. T ö ö d on e r i t i v ä ä r - t u s l i k u d j a on l a i a l d a s e l t t s i t e e r i t u d v a s t a - v a s e r i a j a k i r j a n d u s e s . B. T ö ö d k u s i h a p p e s o o l a d e l a h u s t u m i s e s t . Töö nr. 5. Über die Löslichkeit harnsaurer Salze. Töö nr. 10. Über die Löslichkeit harnsaurer Salze II. Esimene neist on avaldatud Ztschr. f. Biologie 1921. a., teine Biochem. Ztschr. 1924. a. Tööd sisaldavad täpset analüüsi mainitud soolade lahustu- vusest. C. T ö ö d f i b r i i n i k a l g e n d u m i s e r e v e r s i i b - 1 u s e s t. Töö nr. 6. Zur Frage der Reversibilität der Fibringerin- nung. 1 4 Töö nr. 7. Zur Frage der Reversibilität der Fibringerin- nung II. Mõlemad tööd on avaldatud Biochem. Ztschr. 1923. a., neist viimane koos A. Gaspar'iga. Tööd on sooritatud Hekma poolt püstitatud verehüübimis- teooria puhul. Hekma väidab, et fibriini lahustuv eelaste — fibri- nogeen kujutab fibriini pundunud alkaliadsorptsiooni ühendit. Teooria üheks eelduseks on kalgendunud fibriini taaspundumine lahustuvaks fibrinogeeniks. Barkan demonstreerib katseliselt, et fibriin lahustub ainult denatureerudes ja kõigutab seega Hekma verehüübimisteooria aluseid. D. T ö ö d j o o d i ü h e n d i t e s e e d e k ä i g u s t j a a i n e v a h e t u s e s t . Osa neist töödest on sooritatud koos W. Leistner'iga, teine osa G. Kingisepaga. Töö nr. 25. Über das Jod im Blut und Drüsensekrete nach Jodeiweissfütterung. Avaldatud koos W. Leistneriga Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1929. a. Autorid leiavad, et jood, resorbeerudes anorgaanilise ühen- dina (KJ), leidub sellisena veres, süljes, maonõres ning uriinis. Pärast joodi sisaldava valgupreparaadi „Jodtropon'i" applitsee- rimist leidub jood veres ja uriinis suuremalt jaolt orgaanilise ühendina, kuna sülg ja maonõre sisaldavad pärast joodtropooni annuseid ainult anorgaanilist joodi. Töö nr. 23. Das Verhalten des Jodes in den Körpersäften nach Verfütterung von Jodalkalien und Jodeiweiss. Avaldatud samade autorite poolt Kiin. Wschr. 1929. a. Sisaldab eespool-toodud katseliste tulemuste kordamist, kuna töö nr. 22 kujutab mainitud katsete üle peetud referaadi kokku- võtet. Töö nr. 31. Über tryptische Jodeiweissverdauung. Avaldatud koos G. Kingisepaga Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1931. a. Autorid jälgivad äärmiselt viimisteldud keemilise metoodi- kaga kunstlikult valmistatud joodvalgu-preparaadi „Jodtropon'i" trüptilist seedekulgu. Selgub, et orgaanilise iseloomuga joodi- ühendite kõrval esineb seedeproduktina teataval määral ka anor- gaanilist joodi. C XXI..-, 15 Töö nr. 60. W e i t e r e U n t e r s u c h u n g e n ü b e r J o d - e i w e i s s h y d r o l y s e . Avaldatud koos G. Kingisepaga Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1934. a. Autorid hüdrolüüsivad jällegi joodtropooni, keetes viimast vees ning baariumhüdroksüüdi-lahuses. Vastandina trüptilisele seedimisele vabaneb jood valgust baariumhüdroksüüdi ning eriti vee hüdroltiüsi vältel peamiselt anorgaanilisel kujul. Kasutades Harrington'i ja Randall'i menetlust õnnestub autoreil isoleerida joodtropooni hüdrolüsaatides dijood-türosiini. Töö nr. 34. Ü b e r d i e v e r m e i n t l i c h e J o d i d a b - s p a l t u n g a u s D i j o d t y r o s i n b e i t r y p t i s c h e r V e r d a u u n g . Avaldatud koos G. Kingisepaga Hoppe-Seyler's Ztschr. f. phys. Chem. 1932. a. Autorid leiavad, et trüpsiini toimel ei vabane 2,5—1-dijood- türosiinist anorgaanilist joodi nimetamisväärsetes hulkades isegi 19-päevase seedimise järel. Kirjeldatud katsed on vastuolus Oswald'i sellekohaste tulemustega, mis on tsiteeritud vastavais käsiraamatuis. Oswald leidis, et trüpsiin eraldab joodi dijood- türosiinist võrdlemisi kiirelt ja suurtes hulkades. Oswaldi tule- musi seletavad autorid puuduliku anorgaanilise joodi määramise meetodiga, rõhutades ühtlasi endi poolt tarvitatud elektromeetri- lise jodiidi määramise paremusi. Töö nr. 44. Ü b e r d i e J o d b e s t i m m u n g n a c h K u h n u n d L o e s e r . Avaldatud koos G. Kingisepaga Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1932. a. Autorid tõestavad, et Kuhn-Loeser'i meetod kvantitatiivseks joodi määramiseks orgaanilisis ühendeis ei ole üldiselt tarvitamis- kõlvuline, sest et mainitud meetod annab mõnede ühendite ana- lüüsimisel ebaõigeid tulemusi. K õ i k j o o d i p r o b l e e m i s t i k k u k ä s i t l e v a d t ö ö d on s o o r i t a t u d v i i m i s t e l d u d k e e m i l i s e m e t o o d i - k a g a j a a n n a v a d t ä i t t u n n u s t u s t G. B a r k a n i e k s - p e r i m e n t a a l k e e m i l i s t e l e v õ i m e t e l e . E t a u t o - r i d r õ h u t a v a d a i n u l t s o o r i t a t u d k a t s e t e t e h n i - l i s t l ä b i v i i m i s t n i n g k a t s e t e t u l e m u s i , j ä ä b a r v u s t a j a l e e b a s e l g e k s , m i s o t s t a r b e k s on s o o - 16 M. TIITSO C X X I . 5 r i t a t u d e r i t i j o o d t r o p o o n i s e e d e - j a h ü d r o l i i ü - s i k u l g u k ä s i t l e v a d k a t s e d . E. T ö ö d „ k e r g e s t i l õ h m u v a s t r a u a s t " ( l e i c h t ab- s p a l t b a r e s E i s e n ) . Mainitud küsimuse eksperimentaalne ja sisuline alus on aval- datud 13-ne tööna 1925.—37. aasta vältel pealkirja all „Eisen- studien Mitt. 1—13". 10 mainitud töödest on avaldatud Hoppe- Seyler's Ztschr. f. Phys. Chem., ülejäänud kaks Arch. f. exper. Path. u. Pharm, ning Biochem. Ztschr. Autor avastas 1925. a., et 0,4%-se soolhappe toimel vabaneb hemoglobiinist anorgaaniline raud. Osa säärast rauda leidub pre- formeerituna vereplasmas. Kergesti lõhmuva raua üldhulk kõi- gub liitris 15 ja 20 mg vahel (looma veri). Autoril õnnestus eral- dada kergesti lõhmuvat rauda selektiivse adsorptsiooni teel vere katalaasist ja hemoglobiinist. Kergesti lõhmuv raud jaguneb kahte fraktsiooni: E — mis moodustab reversiibleid ühendeid hapniku- ja vingugaasiga, E' — mis ei ühine mainitud gaasidega. Esimene neist sisaldab kahevalentset rauda, E' aga kolmevalentset rauda. Fraktsioon E, mis kord on ühinenud vingugaasiga, ei eralda soolhappe toimel enam anorgaanilist rauda. Mainitud vingugaasi toime kestab mitu päeva. Selle asjaolu pärast ava- neb võimalus vingugaasi mürgistuste avastamiseks neil juhtudel, kus senini tarvitusel olnud teised meetodid ei anna enam kindlaid tulemusi. Viimases avaldises leiab G. Barkan koos O. Schales'ega, et fraktsioon E kujutab pseudohemoglobiini, s. o. ühendit, mis sisal- dab vastandina hemoglobiinile lahtise porfüriinringiga prosteeti- list „hem"-rühma. E' oleks vastav „pseudomethemoglobiin", mille prosteetiline rühm kujutaks kolmevalentse rauaga liidetud lah- tist porfüriinringi. Mainitud ained kujutavad vahefaase hemo- globiini moondumisel sapipigmentideks. Protsessi kulgemisel eraldub porfüriinringist raud, mis ühineb vereplasmas leiduvate globiinidega, kuna tekkinud bilirubiin (sapipigment) moodustab ühendeid vereplasma albumiinidega. Vastavalt kirjeldatud käi- gule leiduvad vereplasmas raud ja bilirubiin alati ekvimolekulaar- setes kontsentratsioonides. Kirjeldatud viisil kujunev bilirubiin moodustab umbes 10%-i keha bilirubiini üldproduktsioonist. Peale mainitud tööde käsitleb „kergesti lõhmuva raua" prob- leemistikku veel terve rida teisi avaldatud töid. Need on puht- CXXI.r, Farmakol.-õppet, kandid, teadusi, tööde arvustused 17 poleemilised (tööd nr. 19, 80), kokkuvõtted peetud referaatidest (tööd nr. 12, 16, 22, 24, 26), ainestiku kordamine ja popularisee- rimine iildarstiteaduslikes ajakirjades (tööd nr. 13, 20, 35, 61, 98). P r o f . G. B a r k a n on k e r g e s t i l õ h m u v a r a u a p r o b l e e m i s t i k u u u r i m i s e k s v ä l j a t ö ö t a n u d o s a l t t ä i e s t i a l g u p ä r a s e m e t o o d i k a . U u r i m u s e d v e r e r a u a s t on a r v u s t a j a v e e n d e j ä r g i p a r i m a i d n i n g t ä h t s a m a i d p r o f . G. B a r k a n i t ö ö d e s t . F. T ö ö d h e m o g l o b i i n i d e r i v a a t i d e k e e m i a s t j a o p t i l i s t e s t o m a d u s t e s t . Töö nr. 94. E i n w a s s e r l ö s l i c h e s c - H ä m i n a u s B l u t . Avaldatud koos O. Schales'ega Hoppe-Seyler's Ztschr. 1937. a. Töös analüüsivad autorid nende poolt isoleeritud veeslahus- tuva c-hemiini keemilisi ja optilisi omadusi. Töö nr. 79. Ü b e r d a s o p t i s c h e V e r h a l t e n v o n 0 2 - H ä m o g l o b i n u n d C O - H ä m o g l o b i n - B l u t l ö s u n - g e n n a c h S ä u r e z u s a t z . Avaldatud Biochem. Ztschr. 1936. a. Töö nr. 81. Z u r B e w e r t u n g d e r ü b l i c h e n H ä m o - g l o b i n b e s t i m m u n g e n . Avaldatud koos J. Olesk'iga Kiin. Wschr. 1936. a. Töö nr. 102. Die o p t i s c h e B e s t i m m u n g d e s B l u t - f a r b s t o f f s a l s O x y h ä m o g l o b i n , H ä m o g l o b i n u n d H ä m a t i n u n d d i e Z u v e r l ä s s i g k e i t d e r E r g e b - n i s s e . Avaldatud Biochem. Ztschr. 1937. a. Mainitud töödes analüüsib autor oksühemoglobiini, hemo- globiini ja hematiini optilisi omadusi, tehes katselistest tulemus- test järeldusi verevärvniku kvantitatiivse määramise kohta. Tööd evivad praktilis-kliinilist tähtsust. II. F ü s i o l o o g i l i s e d tööcl. Töö nr. 4. E i n e g e p u f f e r t e D u r c h s t r ö m u n g s - f l ü s s i g k e i t f ü r d i e ü b e r l e b e n d e F r o s c h n i e r e . Avaldatud koos Ph. Broemser'i ja A. Hahn'iga Ztschr. f. Biologie 1921. a. M. TIITSO C X X I . 5 Autorid töötasid välja puhverdatud Ringer'i lahuse üleelava konna nesru voolutamiseks. Nagu katseist nähtub, töötab säära- selt voolutatud neer tundide vältel täiesti normaalselt. III. F a r m a k o l o o g i l i s e d t ö ö d . A. T ö ö d j o o d i s o o l a d e f a r m a k o l o o g i l i s e s t t o i m e s t . Töö nr. 28. Zur Frage der Gefässwirkung kleinster Jodid- konzentrationen. Avaldatud koos G. Kingisepaga Kiin. Wschr. 1934. a. Töö nr. 65. Zur Frage der Gefässwirkung kleinster Jodid- konzentrationen. II. Mitt. Avaldatud koos G. Kingisepp'aga Kiin. Wschr. 1934. a. Mainitud töödes leiavad autorid, et madalad joodikontsent- ratsioonid (1 : 100000 ja 1 : 1000000) ei laienda veresooni Kraw- kow-Pissemsky üleelavas kõrvapreparaadis. Katsed on sooritatud eeskätt Guggenheimer'i ja Fischer'i väidete tõrjumiseks, mille kohaselt joodi terapeutiline toime on seletatav katseliselt tõesta- tava soonestikulaiendamisega. B. T ö ö d g r a v i t o o l i f a r m a k o l o o g i l i s e t o i m e k o h t a . Töö nr. 51. Untersuchungen über Gravitol. Avaldatud koos E. Käer'iga Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1933. a. Autorid leiavad, et gravitool avaldab kindlakujulist toimet ainult uuterusele in situ. Väljalõigatud elundil on gravitooli toime äärmiselt ebakindel. Ka väljalõigatud sool reageerib eba- ühtlaselt gravitoolile. Gravitooli üldmürgistus on kiiresti mööduv. Töö nr. 39. Zur Beurteilung von Uterusmitteln (nach Er- fahrungen bei. der Untersuchung des Gravitols). Kujutab gravitooli üle peetud referaadi kokkuvõtet ja ei paku sisuliselt midagi uut. C. T ö ö d a d r e n a l i i n i j a s ü m p a t o o l i f a r m a k o - l o o g i 1 i s t e t o i m e t e e r i n e v u s e k o h t a . Töö nr. 57. Zur Frage der Identität des peripheren Angriffs- punktes von Adrenalin und Sympathol. 1 9 Avaldatud koos R. Matiisen-Dreybladt'iga Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1933. a. Katsetest selgub, et kõrvapreparaatide üleelava soonestiku tundlikkus mõlemate ainete vastu osutub erinevaks. Ergotamiin takistab niihästi adrenaliini kui ka sümpatooli toime esiletulekut. D. T ö ö d i g i t a a l i s e p r e p a r a a t i d e s t a n d a r d i s e e - r i m i s e s t . Töö nr. 101. Einige neue Erfahrungen bei der vergleichen- den Digitalisauswertung am Frosch. Avaldatud koos K. Fromherz'i (Basel) ja L. Reimer'iga Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1937. a. Autorid leiavad, et šveitsi ja eesti konnad reageerivad erine- valt üksikuile digitaalisepreparaatidele, mis on tähtis digitaalise- preparaatide standardiseerimisel. E. T ö ö „ L e t s i b i s ' e r e s o r p t s i o o n i j a e r i t u m i s e k o h t a . Töö nr. 71. Résorptions- und Ausscheidungsversuche mit Leeibis, einem injizierbaren Wismutpräparat . Avaldatud koos G. Kingisepaga ja J. Olesk'iga Dtsch. Med. Wschr. 1935. a. „Leeibis" on keemiliselt t r ikamforkarboonhapu vismut, mis on letsitiini lisandamisel lahustatud õlis. Autorid uurivad koer- tel vismuti eritust uriini ja rooja kaudu pärast intramuskulaar- set letsibise applikatsiooni. Süstimisele järgneval päeval leidus vismut juba uriinis, osutades letsibise eriti heale resorptsiooni- võimele. Vismuti eritus jätkus nädalate vältel uriinis ja roojas. Letsibis resorbeerus ka seedetraktis teiste orgaaniliste vismut- preparaatidega võrreldes suurema kiirusega, põhjustades merisi- gadel akuutseid mürgistuse sümptomeid, kuna teised preparaadid arvatavasti aeglase resorptsiooni taga jä r je l ei põhjustanud mür- gistusi. IV. K o m p i l a t i i v s e d t ö ö d . Prof. G. Barkanil on esitatud palju kompilatiivse iseloomuga töid farmakoloogiliste (tööd nr. 30, 36, 37, 45, 63, 74) ja biokeemi- liste (tööd nr. 17, 18, 67) küsimuste kohta. Nendest on tähele- panuväärsemad „Handbuch d. norm. u. path. Physiologie" hemo- 20 M. TIITSO C XXI. 5 globiini (töö nr. 17) ja vingugaasi mürgistust (nr. 18) käsitle- vad artiklid. V. P r o f . G. B a r k a n i t ö ö d e h u l g a s l e i d u b p a l j u e l u l o o k i r j e l d u s i , n e k r o l o o g e , r e i s i k i r j e l d i s i , a j a l o o l i s e s i s u g a j a ü l d s i s u l i s i a r t i k l e i d ( t ö ö d n r . 29, 32, 33, 43, 52, 75, 76, 85). Nende teadusliku väärtuse kohta on võimata midagi ütelda, kuid nad osutavad prof. G. Barkani huvide mitmekesisusele. D o t s e n t G. K i n g i s e p a t ö ö d e a r v u s t u s . Dotsent G. Kingisepa poolt esitatud eksperimentaalsed tööd jagunevad sisuliselt järgmiselt. I. Peamiselt biokeemilise probleemistikuga, mille aineks on joodisisaldavate orgaaniliste ainete ning ühe kunstliku joodvalgu- preparaadi „joodtropooni" trüptilise seede- ja hüdrolüüsikäigu analüüsimine ühes vastavate metoodiliste küsimuste selgitamisega. Siia kuuluvad tööd : 1. Über tryptische Jodeiweissverdauung. Ilmunud Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1931. a. 2. Über die vermeintliche Jodidabspaltung aus Dijodtyrosin bei tryptischer Verdauung. Ilmunud Hoppe-Seyler's Zeitschrift f ü r physiologische Chem. 1932. a. 3. Weitere Untersuchungen über Jodeiweisshydrolyse. Ilmunud Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1934. a. 4. Über die Jodbestimmung nach Kuhn und Loeser. Ilmunud Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1932. a. K õ i k s i i a k u u l u v a d t ö ö d o n a v a l d a t u d k o o s p r o f . G. B a r k a n i g a j a s e e p ä r a s t a r v u s t a t u d p r o f . G. B a r k a n i t ö ö d e a l l . II. E k s p e r i m e n t a a l f ü s i o l o o g i l i s e d t ö ö d . 1. Effect of asphyxia on the Sinus and Conducting Tissue. Ilmunud „Quarterly Journal of Expérimental Physiology", 1935. a. Autor jälgis väljaprepareeritud isoleeritud konnasüdame sii- nuse kontraktsiooni frekventsust ja siinuse tegevusest sõltuvaid C X X I . 5 Farmakol.-õppet. kandid, teadusi, tööde a r v u s t u s e d 21 aktsioon voole. Siinused olid seejuures asetatud kas Ringer'i lahu- sesse või rõskesse kambrisse. Katsed jagunevad kahte li iki: ühed on sooritatud normaalsete siinustega, teised aga monojood-äädik- happega mürgistatud siinustega. Hapnikuvabas keskkonnas lan- ges siinuse kontraktsioonide frekventsus, kuna lõpuks kadusid siinuse funktsiooni mehaanilised tunnused. Siinuse aktsioonvoo- lud püsisid seejuures mõni aeg peale siinusekontraktsiooni lakka- mist. Võrreldes preparaatidega, mis olid asetatud Ringer'i lahu- sesse, toimusid mainitud muutused eriti kiirelt rõskes kambris viibivates preparaatides. See nähtus on autori arvates seletatav peamiselt glükolüüsi t a g a j ä r j e l tekkiva piimahappe toimega, mille kontsentratsioon tõuseb eriti kiirelt rõskes siinuses, kuna Ringeri lahusesse asetatud siinuses tekkiv piimahape lahjendatakse vas- tavalt vedeliku hulgale j a viimases leiduvate puhverainete kont- sentratsioonile. Monojood-äädikhappega mürgistatud siinuseis ei põhjustanud hapniku puudumine pidevat frekventsuse langust. Frekventsus püsis mõni aeg endisel tasemel, millele järgnes järsk siinuse seisak. Hapniku uuendumisel hakkas siinus uuesti töö- tama, et asfüksia kordumisel seda kiiremini seisma jääda. Autor järeldab, et siinuse spontaanne tegevus sõltub arvatavasti fosfa- geeni leidumisest, milline aine kujutab südame anaeroobselt toi- muva tegevuse energia-allikat. Asfüksia põhjustab normaalseis südameis erutuse ülekande aeglustumise aatriumist ventriikulisse ja pikendab ühtlasi elektrokardiogrammi ventrikulaarset komp- leksi (QRST). Monojood-äädikhappega mürgistatud südameis puuduvad kirjeldatud nähud ja esineb isegi ventrikulaarkompleksi lühenemine. Kuna monojood-äädikhape halvab täiesti süsihüdraa- tide metabolismi kudedes, on normaalsete j a mürgistatud südame käitumise erinevused asfüktilistes tingimustes seletatavad happe- liselt reageerivate metabolüütide kuhjumisega normaalseis süda- meis. 2. The Effect on Low Oxygen Pressures on Frog's Cardiac Tissue. Avaldatud koos A. V. Clark'iga Quarterly Journal of experi- mental Physiology 1935. a. Autorid selgitavad küsimust, missugused hapnikurõhud olek- sid küllaldased asfüktiliste sümptoomide esiletuleku takistamiseks konna südame üksikuis osades. Minimaalseim hapnikurõhk, mis just aeglustab asfüksia arengut normaalses siinuses, võrdub 5 mm 22 M. TIITSO C XXI. 5 Hg (0,007 atm) ning vastav rõhk monojood-äädikhappega mür- gistatud siinuses võrdub 10 mm Hg (0,013 atm). Mõlemal juhul funktsioneerivad siinused normaalselt 20 mm Hg (0,026 atm) võrduva hapnikurõhu puhul. Vastavad väärtused on kõrgemad koja ja vatsakese lihaskonna puhul; seda seletatakse vastavate südameosade metabolismi intensiivsuse erinevustega. Lõpuks leiavad autorid, et hapnikurõhkude puhul, mis ületavad 0,015 atm, toimub hapniku diffusioon südames vastavalt Warburg' i poolt püs- titatud valemile. Madalamate hapnikurõhkude puhul tekivad aga suured kõrvalekaldumised mainitud valemist. III. E k s p e r i m e n t a a l f a r m a k o l o o g i l i s e d t ö ö d . 1. Z u r F r a g e d e r e x p e r i m e n t e l l e n A n ä m i e n d u r c h P a r a s i t e n g i f t e . Ilmunud Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1933. a. Nyfeldt 'i „Bothriotoxin'i" süstimistega oli võimalik arendada kaniinides regeneratoorseid kehvveresusi, mis ei olnud paranda- tavad maksaekstraktide abil. Aneemia tekitajaks on bakterili- sed toksiinid, sest botriotoksiini konserveerimine fenooliga vältis aneemia esiletulekut. 2. Z u r F r a g e d e r G e f ä s s w i r k u n g k l e i n s t e r J o d i d k o n z e n t r a t i o n e n . On avaldatud koos prof. G. Barkan' iga Kiin. Wschr. 1934. a. ja on arvustatud prof. G. Barkan' i poolt esitatud tööde hulgas. 3. Ü b e r d i e p e r i p h e r e G e f ä s s w i r k u n g d e s G r a v i t o 1 s. Avaldatud Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1935. a. Üleelav kõrvapreparaat Krawkow-Pissemsky järgi . Autor leiab, et gravitooliga voolutatud preparaadid ei reageeri enam ad- renaliinile. Kõrvapreparaadi tundlikkus gravitooli suhtes on võr- reldult üleelavate emaka- ja soolepreparaatidega palju madalam. Gravitool põhjustab suuremates kontsentratsioonides soonte ahen- dumist, madalamates kontsentratsioonides aga niihästi ahendu- mist kui ka laienemist, kusjuures vastav toime osutub sageli kahe- faasiliseks. 4. Ü b e r p h y t o p h a r m a k o l o g i s c h e V e r s u c h e n a c h D. J. M a c h t . Avaldatud Kiin. Wschr. 1934. a. Töös arvustab autor Macht'i fütofarmakoloogilisi katseid. C X X I . 5 Farmakol.-õppet. kandid, teadusi, tööde arvustused 2 3 Macht määrab bioloogiliste vedelikkude mürgisust, lisandades vii- maseid erilisele toitelahusele, milles kasvavad lupiiniseemnete 2- kuni 3-päevased eod. Macht arvab, et pernitsioosset aneemiat põdevate haigete lisandatud seerum põhjustab taime kasvu aeg- lustumist. Autor analüüsib lupiini-idude kasvamist ja leiab, et see on juba normaalselt haruldaselt kõikuv. Tarvitades statistilis- matemaatilisi arvutusi jõuab autor otsusele, et Macht'i meetod kehvveresuse diagnoosimiseks ei ole küllaldaselt täppis normaal- selt esinevate idude erineva kasvamiskiiruse taga jär je l . Peale selle ei ole Macht'i meetod kuigi spetsiifiline, sest ka teisi haigusi (asthma, hyperaemesis gravidarum) põdevate isikute seerumi li- sandamisel aeglustub idude kasvamiskiirus. 5. R é s o r p t i o n s - u n d A u s s c h e i d u n g s v e r s u - c h e m i t L e e i b i s , e i n e m i n j i z i e r b a r e n W i s m u t - p r ä p a r a t . Avaldatud koos G. Barkan' iga ja O. Olesk'iga Kiin. Wschr. 1936. a. Retsenseeritud prof. G. Barkan' i poolt esitatud tööde hulgas. 6. T h e W a s h - o u t o f C a r d i a c G l u c o s i d e s f r o m t h e f r o g ' s v e n t r i c l e . Ilmunud „The Journal of Pharmacology and Expérimental Therapeutics" 1935. a. Küsimus, kuidas oleks võimalik glükosiide südamest väl ja pesta, evib suurt tähtsust eriti digitaaliserühma kuuluvate ainete kumulatiivse toime selgitamisel. Senini ülekaalus oleva arvamuse kohaselt ühines suurem osa glükosiide keemiliselt südame lihas- koega, põhjustades korduvail annuseil järguliselt intensiivistuvat toimet südame funktsioonile. Kunstlikult elektrilöökidega ärri- tataval konna ventriikulil näitab autor, et glükosiidide ühendus südamelihasega on vastupidiselt valitsevale arvamusele reversii- bel protsess. Ventriikul, milles tekkis mürgistuse t a g a j ä r j e l süs- toolne soik, reageeris pärast mitmekordset toitelahuste vahetamist uuesti normaalselt elektrilisele ärritusele. Teiskordne mürgistus kulges täiesti võrdselt esmakordse mürgistusega, osutades südame- lihase vabanemisele glükosiidist. Autor järeldab, et südant mõ- justavad glükosiidid moodustavad südamekoega reversiibleid ad- sorptsiooni-ühendeid. Käesolev töö on muuseas p i k e m a l t refe- reeritud H. H. Meyer'i j a R. Gottlieb'i farmakoloogia-käsiraamatu 1936. a. väljaandes. 24 M. TIITSO C XXI. r> 7. Ü b e r d i e s p o n t a n e n E r h o l u n g s v o r g ä n g e b e i d e r V e r g i f t u n g d e s F r o s c h h e r z e n s m i t v e r - s c h i e d e n e n h e r z w i r k s a m e n G l y k o s i d e n . Avaldatud Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1937. a. Autor uuris üksikute digitaaliseglükosiidide kumulatsiooni kü- simust. Selgus, et intaktsei konnal avaldasid strofantiinid ning isegi strofantiniidid suuremat kumulatiivset toimet kui digitok- siin, adooniseglükosiidid ning folineriin. Isoleeritud südamel leiti erinevusi südame toibumisel üksikute glükosiidide toimest. Kõige aeglasemalt kulges toibumisprotsess peale strofantiinmürgistust. Mainitud nähtus on seletatav strofantiini halvava toimega südame ärritustekke ning ärritus juhte süsteemile, sest isoleeritud ventrii- kulil osutus ka strofantiini toime võrdlemisi kiiresti mööduvaks. 8. Ü b e r d i e E l i m i n a t i o n s - u n d B i n d u n g s b e - d i n g u n g e n v o n D i g i t a 1 i s g 1 y k o s i d e n b e i k o n - s t a n t e r i n t r a a r t e r i e l l e r D a u e r i n f u s i o n . Avaldatud koos L. Lendle'ga Arch. f. exper. Path. u. Pharm. 1937. a. Katsed on sooritatud Weese väite kontrollimiseks, mille koha- selt organismi viidud glükosiidid seotakse perifeerses soonestikus. Selleks otstarbeks süstiti glükosiide intra-arteriaalselt ning võr- reldi tulemusi Mehnert'i poolt varemini saavutatud intravenoos- sete süstete tagajärgedega. Õige aeglasel injektsioonil osutusid mõlemate menetluste t a g a j ä r j e d võrdseiks. Kiiremal süstimisel va jat i intra-arteriaalse menetluse tarvitamisel 100% kõrgemaid mürgiannuseid letaalse effekti saavutamiseks. Sellest järeldatakse, et ainult võrdlemisi kiirel süstimisel seotakse glükosiidid viibima- tult perifeerias, kust nad aeglaselt vabanedes südamesse edasi kan- duvad. K o k k u v õ t e . P r o f . G. B a r k a n i k a n d i d a t u u r i a r v e s t a m i s e l t u l e b s i l m a s p i d a d a k a h t e t e g u r i t : k a n d i d a a d i v i l j a k a t t e a d u s l i k k u t e g e v u s t j a k a n d i d a a d i l i g i k ü m n e a a s t a s t p e d a g o o g i l i s t t e g e v u s t T a r - t u Ü l i k o o l i j u u r e s . S e e p ä r a s t e i v õ i o l l a m i n g i - s u g u s e i d k a h t l u s i p r o f . G. B a r k a n i k v a l i f i k a t - s i o o n i k o h t a õ p p e k o h a t ä i t m i s e l . C XXI. 5 Farmakol.-õppet. kandid, teadusi, tööde arvustused 25 Dotsent G. Kingisepa esimesed eksperimentaalsed tööd on avaldatud 1931. a. Sellest nähtub, et G. Kingisepa teaduslik tege- vus on osutunud äärmiselt intensiivseks ning produktiivseks. G. Kingisepal on olnud võimalus töötada kolme väl japaistva tead- lase G. Barkani, A. J. Clark'i ning L. Lendle juhatuse all. Peale biokeemilise metoodika tutvumise on G. Kingisepp sooritanud far- makoloogilisi töid, mis nõuavad kaunis suurt metoodilist oskust j a vilumust. Kandidaadi teaduslik ettevalmistus on seega võrd- lemisi avaral alusel. Kandidaadi teaduslikkude tööde kaalumisel tuleks silmas pidada asjaolu, et G. Kingisepal ei ole senini olnud või- malusi täiesti iseseisvaks teaduslikuks tegevuseks, mispärast tema poolt avaldatud tööd ei ole sisuliselt täiesti algupärased, vaid kuju- tavad teataval määral ülalmainitud teadlaste tööde ja mõtete jät- kamist. Seepärast puuduvad ka täpsemad andmed kandidaadi iseseisva konstruktiivse teadusliku mõtlemise kohta, mille üle võiks siiski, arvestades kandidaadi senist tegevust, teha kaunis optimist- likke eeldusi. Minu arvates vastab dotsent G. Kingisepa teaduslik ettevalmistus täiesti T a r t u Ü l i k o o l i A r s t i t e a d u s - k o n n a p o o l t õ p p e k o h t a d e t ä i t m i s e l e s i t a t a - v a i l e n õ u d e i l e . M. Tiitso, Tartu Ülikooli füsioloogia ja füsioloogilise keemia adjunktprofessor. III. Prof. K. Schlossmann'l arvustus. a r u a n n e Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna farmakoloogia-õppetoolile kandi- deerijate poolt esitatud teaduslikkude tööde kohta. G e o r g B a r k a n ' i poolt trükis avaldatud ja arstiteadus- konnale esitatud töödest (üldarvult 102) on osa põhjalikumalt arvustatud Arstiteaduskonna komisjoni poolt tema valimise puhul farmakoloogia-õppetoolile 1929. aastal. Juba tol a jal tunnustas komisjon esitatud tööde teaduslikku väärtust ja arstiteaduskonna- kogu valis G. Barkani kui välismaalase korraliseks professoriks farmakoloogia-õppetoolile määratud ajaks. Selle möödumisel ei pidanud aga teaduskonnakogu enam võimalikuks valida G. Bar- kanit edasi professoriks määramata a jaks j a farmakoloogia-õppe- tool kuulutati vabaks. Mainitud õppetooli a jutise täit jana avaldas G. Barkan hulga teaduslikke töid, millest suur osa käsitleb mit- mekesiste meetodite abil korraldatud uurimiste tulemusi vereraua kohta, kuna vähem osa töid selgitab teisi väga erinevaid küsimusi biokeemia ja farmakoloogia alalt. Vereraua-probleemi lahenda- miseks on G. Barkani uurimiste tulemused kahtlemata osutunud väärtuslikuks saavutiseks, mis on tähelepanu ja hinnangut leidnud vastavate eriteadlaste poolt. Farmakoloogia-õppetooli ajutise täitmise vältel G. Barkani poolt avaldatud teaduslikud tööd on tõenduseks, et ta on pidevalt teaduslikult töötanud, ja selle taga- jär je l on märksa tõusnud tema poolt avaldatud teaduslikkude tööde koguväärtus. Kui liigitada G. Barkani poolt esitatud tea- duslikke töid nendes käsiteldud küsimuste alusel, paistab ka mitte- eriteadlasele, et autor on tegelnud peamiselt biokeemia ja keemia aladesse kuuluvate probleemidega, kuna puhtfarmakoloogilistele küsimustele on pühendatud üldiselt vähem tähelepanu. Vastavalt sellele on siis autor arendanud peamiselt neid uurimismeetodeid,. C XXI. 5 Farmakol.-õppet. kandid, teadusi, tööde arvustused 27 mis on vajalikud biokeemiliste küsimuste lahendamisel. Mõistagi ei vähenda mainitud asjaolu G. Barkani poolt avaldatud teaduslik- kude tööde üldväärtust, kuid arvusta ja l kerkib küsimus, kas ei tuleks soovida kandidaadilt, kes valitakse farmakoloogia-õppetooli tä i t jaks meie ülikoolis, mis on ainuke riigis, teaduslikkude uuri- mistööde arendamist farmakoloogilistele küsimustele ligemale vii- vas suunas. Julgen arvata, et säärase töötamisviisi juures oleks võimalik luua ja edasi arendada farmakoloogilist kooli sõna lige- mas mõttes, mida va jab Tartu Ülikool, kus farmakoloogia-õppe- tooli täit jale langeb peale teaduslikkude uurimiste veel mitmeke- siste praktilise iseloomuga farmakoloogiliste küsimuste lahenda- mine. Kaaludes farmakoloogia-õppetooli tä i t ja ülesandeid meie oludes ja Farmakoloogia-instituudi väljaarendamise tarvidust vas- tavalt selle eriala nõuetele, paistab mulle, et G. Barkani kui välis- maalase valimine Tartu Ülikooli Farmakoloogia-õppetoolile võib kaasa tuua möödapääsematuid vastuolusid, mis on kahtlemata kahjulikud ja mitte soovitavad nii valitavale kui ka ülikoolile. G e o r g K i n g i s e p p on esitanud 19 trükis avaldatud tööd. Nendest käsitlevad 4 tööd, mis on avaldatud koos Farmakoloogia- instituudi tolleaegse juhata jaga prof. G. Barkaniga, jood valgu hüdrolüüsi mitmekesistes tingimustes, kusjuures ühtlasi kontrol- litakse joodihulga määramise meetodeid. Kahes töös, mis samuti on avaldatud koos prof. G. Barkaniga, käsitellakse väikeste jodiid- kontsentratsioonide toimet veresoontele j a lihastesse süstitud let- sibise resorbeerumist ning eraldumist katseloomade organismist. Iseseisvalt on G. Kingisepp avaldanud Tartu Ülikooli Farmakoloo- gia-instituudist 4 tööd, milles käsitellakse maksaravi mehhanismi, parasiitide mürkide osa eksperimentaalse aneemia tekkimisel, gra- vitooli toimet perifeerseisse veresoontesse ja fütofarmakoloogilisi uurimisi. Nendest töödest paistab, et G. Kingisepp on assisten- dina tegelnud prof. G. Barkani juhatusel mitmekesiste erinevate küsimustega biokeemia ja farmakoloogia alalt, tutvudes seejuures ka mitmekesiste uurimismeetoditega. Mainitud teaduslikkude tööde tulemused pakuvad kahtlemata huvi eriteadlastele ja avita- vad selgitada olulise tähtsusega farmakoloogilisi küsimusi. Tööta- des stipendiaadina Edinburghs ülikooli Farmakoloogia-instituu- dis prof. Clark'i juhatusel, avaldas G. Kingisepp 3 tööd (ühe koos prof. Clark'iga), milles käsitellakse südame farmakoloogiat j a ainevahetust, asfüksia toimet konna siinusesse ja konna südame tegevust hapniku madala rõhu puhul. Nendest töödest paistab, 28 et G. Kingisepp on Edinburghis tutvunud eelmisest erineva uue farmakoloogilise kooliga ja seal tarvitusel olevate farmakoloogi- liste uurimismeetoditega. Tööde tulemused on juba tähelepanu ja hinnangut leidnud teiste farmakoloogide poolt. Töötades stipendiaadina Münsteris prof. L. Lendle juhatusel, avaldas G. Kingisepp 2 teaduslikku tööd (ühe koos prof. Lend- lega), kus käsitellakse digitaaliseglükosiidide ja nende geniinide kumulatsiooni küsimust ja digitaaliseglükosiidide jaotatavust or- ganismis ning nende eliminatsiooni. Mainitud tööde tulemused on kahtlemata väärtuslikuks täienduseks südame farmakoloogiale. Ühtlasi peab konstateerima, et G. Kingisepal on võimalus olnud tutvuda peale eelmainitute veel kolmanda farmakoloogilise koo- liga ja uurimismeetoditega südame farmakoloogia alal. G. Kingisepp on kirjutanud ja edukalt kaitsnud kaks väite- k i r j a arstiteaduse doktori astme omandamiseks, ühe — Heidel- bergi ja teise — Tartu Ülikooli Arstiteaduskonna juures. Üliõpilasena on ta avaldanud kaks populaarteaduslikku tööd. Kokku võttes võib mainida, et G. Kingisepa poolt avaldatud teaduslikud tööd haaravad mitmekesiseid eriküsimusi farmakoloo- gia alalt, millede lahendamisel on kasutatud mitmesse kooli kuu- luvate farmakoloogide poolt temale õpetatud uurimismeetodeid. Kandidaadi seniste tööde tulemused on rikastanud farmakoloogiat uute andmetega, mis on äratanud tähelepanu ka väljaspool Eestit. G. Kingisepp on minu arvates ette valmistatud iseseisvaks teadus- likuks tööks, samuti ka teaduslikkude tööde juhtimiseks. Et arsti- teaduskonnakogu on korduvalt soovi avaldanud farmakoloogia- õppetooli täitmiseks kodumaalasega, mida on pooldanud ka Üli- kooli Nõukogu ja Haridusministeerium, siis leian ma, et G. Kingi- sepp on praegusel ajal ainuke ettevalmistatud kodumaine kandi- daat, kes suudaks täita farmakoloogia-õppekohta meie olude nõuete kohaselt, ja seepärast soovitan valida tema adjunktprofessoriks farmakoloogia-õppetoolile. Tartus, 2. III 1938. a. K. Schlossmann. VAKANTSELE TARTU ÜLIKOOLI ÕPETATUD SEPA KOHALE KANDIDEERIJA TEADUSLIKKUDE TÖÖDE ARVUSTUSED T A R T U 1 9 3 8 K. Mattieseni t rükikoda o.-ii.. Tar tu, L Prof. J. Tehveri arvustus. Tartu Ülikooli õpetatud sepa kohale kandideerija drnd. med. vet. R. Säre tööde ja tegevuse retsenseerimiseks määratud komis- joni liikmena on mul au seletada järgmist. R. Särelt on hindamiseks esitatud järgmised tööd: 1. Ü l e v a a d e e e s t i k e e l s e s t p o p u l a a r t e a - d u s l i k u s t v e t e r i n a a r k i r j a n d u s e s t . Eesti Looma- arstlik Ringvaade 1934, vihk 6, 7/8. 2. E e s t i r a h v a p ä r a s t e s t l o o m a a r s t i m i s - v i i s i d e s t . E. L. R. 1935, vihk 7/8. 3. V i r u m a a r a u t u s k o d a d e s t j a h o b u s e r a u - t u s e s t. Akad. Loomaarstiteadusliku Seltsi Aastaraamat I, 1937. 4. M õ n i n g a t e r a u d a d e j a r a u t a m i s e m õ - j u s t k a b j a m e h h a n i s m i l e . E. L. R. 1938, vihk 1. 5. D a s K o n j u n k t i v a l e p i t h e l d e s R i n d e s u n d S c h a f e s w ä h r e n d d e r v e r s c h i e d e n e n P h a s e n d e s ö s t r a l z y k l u s . Acta et Comm. Univ. Tar- tuensis. Korrektuur. 6. K a b j a s a l v i d e s t . Käsikiri. Kõikide mainitud tööde üksikasjalisemast sisulisest hindami- sest pean ma loobuma, sest nad seisavad, vä l ja arvatud töö 5, väl- jaspool minu spetsiaalala j a erandina nimetatud töö retsenseeri- mine langeb väl ja põhjusel, et selle sõnastusest pole hinnatav teh- nilise kaasautorina mitte osa võtnud. Pealegi kuulub retsen- sioonikomisjoni kandidaadi arvatava tulevase erialaga tihedat konneksi omav isik, prof. K. Saral, kelle hinnang tööde 3, 4 ja 6 kohta tohiks olla küllaldaselt kaaluv. Loodetavasti on teadus- konna-kogu seda asjaolu juba ette arvestanud, soovides minus näha eeskätt kandideerija kui allakirjutanu juures pikemat aega assistendina töötanud isiku tegevuse hindajat. Öeldu põhjal pea- tun kandidaadi töödel vaid üldsõnaliselt. 4 J. TEHVER CXXI.,1 Nähtavasti kõik esitatud tööd käsitlevad uudset ainestikku, tehes seda küllaldase loogilisusega ja lugejat veenval kujul. Töö- des puudub nende kunstliku paisutamise püüe tarbetu spekulat- siooni teel, mis saksakeelse literatuuri mõjul meilgi paljude auto- rite juures püüab maksvusele pääseda. Igatahes on mainitud tööd küllaldased tõendusmaterjalina, et käesolev kandidaat oma uuri- misi ja mõtteid üsna hästi ka trükis suudab avaldada, — asjaolu, mis kandidaadile tema erialalise teaduse levitamisel ka väljaspool auditooriumi kasulik tõotab olla. Kandidaadi tööd muus osas on mul võimalik olnud jälgida tema enam kui kaks aastat kestnud teenistusaja kestel, mil ta oli L.-t. Histoloogia- ja Embrüoloogia-instituudi assistendiks. Sellest a jas t tunnen teda kui väga kohusetruud, tööarmastajat, suurt püsivust j a tahtejõudu ning osavust omavat, suutelist isikut, kel on eriline and tehnilisel alal teotsemiseks. Eeltoodu põhjal on kõneldav kandidaat võimalikkudele vormi- nõuetele vastavuse korral allakirjutanu arvates väärikas vakantse õpetatud sepa koha täit ja. Tartus, 2. V 1938. a. Jul. Tehver. IL Prof. K. Sarali arvustus. Arvustus Tartu Ülikooli Loomaarstiteaduskonna õpetatud sepa kohale kandideerija drnd. med. vet. R. S ä r e tööde kohta, mille hindamine on mulle ülesandeks tehtud Loomaarstiteadus- konna otsusega 27. aprillist 1938. a. Hindamisele tulevad tööd on mulle kätte saadetud, j a nimelt: 1. Ü l e v a a d e e e s t i k e e l s e s t p o p u l a a r t e a - d u s l i k u s t v e t e r i n a a r k i r j a n d u s e s t . E. L. R. 1934, vihk 6, 7/8. 2. E e s t i r a h v a p ä r a s t e s t l o o m a a r s t i m i s - v i i s i d e s t . E. L. R. 1935, vihk 7/8. 3. V i r u m a a r a u t u s k o d a d e s t j a h o b u s e r a u - t u s e s t. ALS-i Aastaraamat I, 1937. 4. M õ n i n g a t e r a u d a d e j a r a u t a m i s e m õ - j u s t k a b j a m e h h a n i s m i l e . E. L. R. 1938, vihk 1. 5. D a s K o n j u n k t i v a l e p i t h e l d e s R i n d e s u. S c h a f e s w ä h r e n d d e r v e r s c h i e d e n e n P h a s e n d e s Ö s t r a l z y k l u s . Acta et Comm. Univ. Tartuensis. J. Teh- ver, R. Säre ja Keerd. 6. K a b j a s a l v i d e s t . Käsikiri. A d 1. Töö on tehtud Tartu Ülikooli Loomaarstitead. Histo- loogia- ja Embrüoloogia-instituudis, mille juhata jaks on prof. J. Tehver. Nimetatud töös tsiteerib autor veterinaaralalisi eestikeelseid kirjutisi, mis on ilmunud trükis 1766. j a 1934. a. vahemikus; kokku 24 trükiteost. Esmalt märgib autor eeltäh. tööde ilmumisaasta, autori nime ja raamatu pealkirja ning trükikoja, kus raamat on trükitud. Siis asub ta neid ilmumisaja kronoloogilises j ä r jekorras üksikult hin- dama ja arvustama. Selleks toob ta trükitöö sisu lühidalt kas pea- tükkide või haiguste kaupa, nagu see iga teose sisukorras ette C XXI. on nähtud, j a asub teose hindamisele. Lühidalt, aga huvitavalt oskab ta nii vanemaid kui ka uuemaid veterinaaralalisi raamatuid sisuliselt hinnata. Kuigi autoril kui noorel loomaarstil ei ole suuri kogemusi praktikas, siiski hindab ta nimetatud teoseid taba- valt j a heatahtlikult j a teeb iga raamatu kohta julgelt kokkuvõt- liku otsuse: kas trükis on a jas t ja arust või võib teda veel prae- gugi tarvitamiseks soovitada kui populaarveterinaarteaduslikku kirjandust. Niipalju kui autori poolt toodud veterinaarala kir jandus minule tuttav on, pean ütlema, et ta oma arvustuses j a hindamises ei eksi. Autori käsitluse najal võib lugeja täieliku ülevaate saada eespoolnimetatud ajavahemikus veterinaaralalt ilmunud eestikeelse kirjanduse kohta. Töö on autoril hästi korda läinud, kuigi siin üksikud teosed võivad ehk veel puududa. A d 2. Ses töös annab autor ülevaate Akadeemilise Looma- arstiteadusliku Seltsi algatusel 1928.—34. a. Eestis kogutud rahva- päraste loomaarstimis-viiside kohta. Vanavara on kogutud Mu- hust, Saare-, Võru-, Viru-, Harju-, Pärnu-, Petseri- j a Valgamaalt, kokku 4093 punkti. Kasutades seda kogutud materjali ülevaate saamiseks grupeerib autor selle ainese sisu järg i nii arvuliselt kui ka protsentuaalselt. Siin asub autor niimoodi gruppidesse jagatud vanavara hindama ja otsima põhjendusi, miks eri kohtadel esine- vad enamuses ühed või teised arstimisviisid j a kombed. Ühe sõnaga — autori töö kaudu saame ülevaatliku pildi kõigest kogu- tud loomaarstlikust vanavarast. Autor katsub jälgida isegi seda, mis on ses materjalis rahvapärane ja mis on arstidelt ja raamatu- test omandatud. Lõpuks annab autor ka näpunäiteid korjamisel juhtunud puuduste kõrvaldamiseks. A d 3. Autor on Akadeemilise Loomaarstiteadusliku Seltsi ülesandel tutvunud rautamiskodadega ja hobuserautamisviisidega 26 sepikojas Virumaal. Sel teel saadud muljetest annabki autor ülevaate nim. artiklis. Ta kirjeldab külastatud sepikodasid, nende ehitust, ruumi, valgustust ja sisseseadet, seppadel tarvitusel ole- vaid rautamisriistu ja nende erilisi kohalikke nimetusi, samuti rautatava hobuse fikseerimise abinõusid, rautajate haridust ja rautustöö oskust, Virumaal tarvitatavaid hobuseraudu ning rau- tamisviise ja tegelikku rautamist. Lõpuks kir jeldab autor korra- päratute kapjade ja samuti vigaste kui ka riivlevate kapjade rau- tamist, mille leiab autor nii mõneski as jas omapärase olevat. Üldse leiab autor, et rautamine on Virumaal puudulik; paremat C XXI. ii Õpet. sepa kohale kandideeri ja tead. tööde a r v u s t u s 7 rautamist leiab ta Väike-Maarjas, kus töötavad täienduskursustest osavõtnud sepad. Igatahes on autori poolt kolmel leheküljel too- dud kirjelduses antud päris rahuldav üleva s de Virumaa rautamis- kodadest kui ka hobuserautamisest enesest. Nimetatud artiklist võib näha, et autor on ise hobuserautamisega hästi tuttav ja oskab oma lühikeses artiklis selle kohta õiget ning tarvilikku ülevaadet anda. A d 4. Töö on tehtud Stokholmi Loomaarsti-ülikooli rautus- ja kabjahaiguste-instituudis. Juhata ja : Âkerblom. Autor on katseliselt rautanud ühe hobuse paremat esimest kapja Rootsis tarvitusel oleva P. G. rauaga, kummirauaga „Im- pera tor" ja tavalise haakideta lahtise rauaga, kusjuures autor on kabjaseina liikumisi määranud Âkerblomi poolt (1930) kirjelda- tud aparaadiga. Nii raudade kujud kui ka aparaadil t saadud kabjapäkaseina liikumise kõverad on artiklis toodud piltidena. Artiklis eneses kirjeldab autor oma katsete läbiviimist j a re- sultaate. Selgub, et kabjapäkaseina liikumise suurenemine peale uut rautamist toimub P. G. raua puhul kõige kiiremini, „Imperator"- raua puhul vähem, aga veel vähem haakideta raua puhul ; viimasel juhul suurenes kabjapäkaseina liikumine alles 6.—9. päeval peale rautamist. Samas töös on autor lahendanud veel teisi küsimusi, näit. uue rautuse ja päkanaela suhtes kabjamehhanismile. A d 5. Histoloogiline töö, milles autor kontrollib, arvestades Voloskovi kui ka teiste autorite väiteid, kas oleks võimalik kon- junktiivi määriste jä rg i määrata loomade östraaltsükli faasi. R. Säre ei saa koos kaasrauturitega oma histoloogiliste uurimistega seda mitte kinnitada ja jõuab otsusele, et seoses östraaltsükli faa- sidega ei toimu erilisi muudatusi konjunktiivi epiteelis. Et see töö on puhthistoloogiline ja selle kaasautoriks on vastava ala eritead- lane prof. Tehver, siis ei loe ma ennast kompetentseks tööd sisu- liselt hindama. A d 6. Töö on esitatud käs ikir jas 121/, paberipoogna-lehe- küljel, nii siis mahult suurem töö kandidaadi erialalt. Tehtud Stokholmi Loomaarsti-ülikooli rautus- ja kabjahaiguste-instituu- dis. Juhata ja : dr. med. vet. Âkerblom. Ses töös seab autor enesele ülesandeks lahendada kaks küsi- must: 1) kui sügavale tungivad mitmesugused kabjasalvid kabja- sarve? 2) kuivõrt on salvide abil võimalik kabjasarve elastsust suurendada? Esmalt toob autor asjaomase literatuuri ülevaate (45 numh- K. SARAL C XXI. ß r i t) j a katsub sealt leida vastust oma küsimustele. Neis and- meis leidub küll mitmesuguseid arvamusi ülesseatud teise küsi- muse kohta, aga esimese küsimuse peale, s. o. kui sügavasse sarve tungivad salvid, ei ole literatuuris otsest vastust leida. Seepärast püüab autor oma katsetega kindlat vastust leida nii ühele kui tei- sele ülesseatud küsimusele. Autor katsetab 2 elusa hobuse kaheksa kaibjaga. Ta võtab tarvitusele 7 erilist määret, kusjuures kaht ipaarisjala kapja kat- setab puhta searasvaga: üht veega pestult j a teist kuivalt puhas- tatult, kuut ülejäänud määret — igaüht ühe kabja juures. Kat- setamine kestis üks kuu, kusjuures iga kapja määriti 27 korda. Katsetest toob autor kabjapäkasarvseina paindumise kohta ka kõverad, mis on saadud vastava aparaadiga. Mõõtmist on autor tarvitanud searasvaga määritud, kuivalt puhastatud kabja juures, sest just see osutus tarvilikuks, et selget vastust saada 2. küsimusele, s. o. kas kuiva kabjasarve on võimalik elastseks muuta ainult searasvaga määrides. Autor saab positiivse tule- muse, mis on õieti uudne, sest senini valitses arvamine, et ilma kapja niisutamata ei saavutata seda mitte ainult määrdega. Esimesele küsimusele leiab autor vastuse mikroskoopilise uuri- mise teel rasvatatud sarvkabjast võetud lõikudelt. Nii näeme au- tori tööst, et rasvad, õlid ja salvid tungivad sarve kuni 0,5 mm sü- gavusse, mis literatuuri andmete järg i ei olnud senini selgitatud. Nim. tööga on autor asunud lahendama praktilisi küsimusi, mis igapäevases elus ette tulevad. Seesuguste küsimuste lahen- damisel on ulatuslik tähtsus, nimelt siis, kui need väited tõendu- vad ka suuremaarvuliste katsete na ja l ; esiotsa aga on autoril neid katseid alles piiratud arvul. Tehes R. Säre töödest j a artikleist ülevaate võib kandidaadi teaduslikkude tööde väärtuse kohta positiivsele otsusele tulla. R. Säre tööd, mida küll veel palju ei ole, on kolme liiki: litera- tuuri alalt, histoloogia alalt ja viimaks rautuse ning kabja uuri- mise alalt. Need tööd ei ole mitte juhuslikku laadi, vaid kandi- daat on südilt igalt alalt osanud midagi leida, millega tal otseselt tegemist on tulnud teha. Ainult lühikest aega on R. Säre stipen- diaadiks olnud rautuse alal ja on osanud kohe leida küsimusi, mille lahendamisele ta on julgelt asunud. Ilma et tahaksin pikalt Säre kirjatööde juures peatuda, sest need, nagu eespool referee- ritud lühikestest ülevaadetest tohiks selgunud olla, räägivad ise C XXI. c Õpet. sepa kohale kandideeri ja tead. tööde a rvus tus endi eest, tahan vaid juurde lisada seda, mida ma R. Säre juures olen tähele võinud panna temaga rautuse alal koos töötades. R. Säre omab võimeid ettevõetud as jas t kiire arusaamisega kinni haarata j a kavatsetud mõtte põhjendatud järjekindlusega täpsalt läbi viia. Loodan, et R. Särest saab tüse jõud õpetatud sepa kohal, kellel ees seisavad suured ülesanded mitte ainult Loomaarstiteaduskonna üliõpilasi õpetada, vaid ka seppadele- hobuserautajatele väärtuslikku õpetust anda, mis meie oludele kohane. Ma ei kahtle, et R. Säre selgitab ka selle küsimuse, mis- sugune rautus meie oludes linnas j a maial eriti tarvilik j a ots- tarbekohane oleks. Kõike kokku võttes pean R. S ä r e t vastuvõetavaks kandidaa- diks õpetatud sepa kohale. Tartus, 30. IV 1938. K. Saral. ni. Prof. K. Taagepera arvustus. Loomaarstiteaduskonna kir ja juures (nr. 28, 28. IV 1938) minule hindamiseks antud tööde kohta, mis on teaduskonnale esitanud õpetatud sepa kohale kandideerija drnd. med. vet. R. S ä r e , esitan teaduskonnale käesoleva hinnangu. Esitatud on kuus tööd. Neist on üks kolme autori ühistööks, milles kandideerija esineb mittej ühtiva kaasautorina resp. kaas- töölisena. Et töös ei ole lähemalt märgitud üksikute autorite osa tolles käsiteldud küsimuste läbitöötamisel, seetõttu puudub kindel objektiivne alus seda tööd kasutada kandideerija üle otsusta- miseks. Hindamisele kuuluvad seega viis tööd. Autor on need aval- danud 1934.—38. a. incl., s. o. peale Loomaarstiteaduskonna lõpe- tamist. Kõige esmalt väärivad tähelepanu autori täielikult omal käel tehtud tööd. Neid on kaks: 1. E e s t i r a h v a p ä r a s t e s t l o o m a a r s t i m i s - v i i s i d e s t . 2. V i r u m a a r a u t u s k o d a d e s t j a h o b u s e r a u - t u s e s t. Esimeses töös annab autor lühikese ülevaate 1928.—34. a. kogutud rahvapäraste loomaarstimisviiside kohta, millise kogu ta on läbi töötanud. See on esialgse informatsiooni ilmet kandev töö, milles autor esitab endapoolse statistilise analüüsi andmed küllalt asjaliku kriitikaga. Viimasest kõrvale kaldumiseks osutub vaid see, et ta sissejuhatavas osas rahvapäraste loomaarstimisviiside tekkimisloost ütleb : ,,Kui oli puhtkatseliselt kasustatud mitme- suguseid vahendeid j a võtteid, jõuti teatavate tagajärgedeni" (nimelt rahvapäraste arstimisviisideni; K. T.) Ometi näitavad sama artikli edasised leheküljed, et selles vallas tugineb tunduv C XXI. ii Õpet. sepa kohale kandideeri ja tead. tööde a rvus tus 11 osa toimingutest mitte niivõrt p u h t k a t s e l i s e l e alusele kui ebausule. Teine, hilisem artikkel: „Virumaa rautuskodadest j a hobuse- rautusest" algab üsna huvitavat pakkuda lubavalt, kuid järgnevast sisust selgub, et see on sooritatud ülevaatlikuks tööks mitte kül- lalt läbimõeldud ja mitte otstarbekalt koostatud kava kohaselt. Seetõttu on see töö väheütlev ja lõpeb ülesseatud küsimuse lahen- damist oluliselt lõpule viimata. Ülejäänud kolm tööd on tehtud nende instituutide juhatajate järelevalvel, kus autoril on tulnud töötada assistendina ja sti- pendiaadina. Ühiseks jooneks nendele töödele on see, et neis püstitatud küsimustele järgnev arutlus, käsitlus ja uuring on viidud kindlate j a ümmarguste lõppkokkuvõteteni, eriti kahes hilisemas, Rootsis sooritatud töös. Menetlusviisid nendes töö- des on tunduval määral sellest sõltuvad, kuidas neid on harras- tatud asjaomastes asutistes. Kõnesolevatest töödest ilmneb, et autor on alul tutvunud kodumaise eestikeelse populaarteadusliku loomaarstliku kir jan- dusega j a hiljemini teataval määral ka rautusküsimusi käsitleva välismaise literatuuriga. Nagu curriculum vitae'st nähtub, on autor osutanud suure- mat huvi hobuserautusasjale mitte ainult loomaarstina-stipen- diaadina, vaid juba üliõpilaspõlveski (kaitseväes) ; see asjaolu ühes tema poolt esitatud töödega on teaduskonnale küllaldaseks tõenduseks kandideerija püsivast püüdlikkusest oma võimeid ja oskusi kõnesolevas loomaarstilises distsipliinis väl ja arendada. Kõige eespool-toodu kohaselt olen arvamusel, et teaduskond võiks drnd. med. vet. R. S ä r e valida õpetatud sepa kohale kohustetäit j aks. Tartus, 7. V 1938. K. Taagepera. VAKANTSELE TARTU ÜLIKOOLI EESTI JA NAABER- MAADE MUINASTEADUSE ÕPPETOOLILE KANDI- DEERIJA TEADUSLIKKUDE TÖÖDE HINNANG TARTU 1938 K. Mattieseiii trükikoda o.-ii.. Tartu 11*38. I. Prof. A. M. Tallgreni arvamus. Filosoofiateaduskond on pöördunud minu poole palvega, anda arvamine dr. H. Moora teaduslike võimete kohta tema kandidee- rimise puhul vakantseks kuulutatud arheoloogia-õppetoolile. Tänan Teaduskonda usalduse eest j a esitan järgnevas oma lühikese hin- nangu. Olen avaldanud oma arvamuse H. Moora teaduslikkude ja pedagoogiliste võimete kohta juba varemalt, nimelt 1930. aastal, arheoloogiaprofessuun ajutise täitmise puhul. Kui kohaseks arva- takse, paluksin mainitud hinnangut tarvitada, niipalju kui see puudutab H. Moora varemat toodangut. Allpool toon väljavõtte sellest, dr. Moora p e d a g o o g i l i s t oskust silmas pidades. Viimaste 8 aasta jooksul on H. Moora jätkanud oma tegevust Balti arheoloogia alal ja see on kulmineerinud tema väite/kirjas, mille kohta ma äs ja olen oma hinnangu avaldanud. Julgen kaht- lemata öelda, et väitekir ja kvaliteet on nõnda kõrge, et see ühes dr. Moora muude töödega annab talle kompetentsi arheoloogia korralise professori kohale Tartus, Helsingis j a võib-olla ka teis- tes Ida-Balti, Kesk- j a Põhja-Euroopa ülikoolides. Peale oma väitekir ja on H. Moora avaldanud ka mitmeid teisi kir jutis i Balti vanema raua-aja kohta. Osalt on need tema suure raamatu eeltööd, osalt aga käsitlevad nad uusi külgi ainestikus, eriti eelrooma raua-aja kohta. Tagasihoidlikult, kuid veenvalt joonistatakse pilt Balti vanima raua-aja kultuurist, mille kontuu- rid paistavad nüüd enam-vähem selgelt. On moodustunud vahe- lüli, mis ühendab — igatahes Eestis — raua-aja kultuuri pronksi- a ja omaga. Et pilt Eesti minevikust on saanud hoopis plastili- semaks kui varemalt, selgub ka H. Moora kokkuvõtlikest töödest, „Die Vorzeit Estlands (1932)" ja „Eesti a jalugu I (1935)". Esmaltmainitud töö on minu arvates kõige parem selline kokku- võte, mis senini olemas ühestki Euroopa maast. 4 A. M. TALLGREN C XXI. t H. Moora oskab hästi organiseerida. Mõtlen näiteks tema tegevusele Eesti linnuste uurimise alal. Uus a j a j ä r k on alanud Eesti mineviku valgustamises. Selle järel leiavad nüüd kasuta- mist vahest tähtsamad Eesti esiajaloo allikad. Oma hinnangus aastalt 1930 kir jutasin ms. jä rgmis t : „Koge- musest tean, j a see teadmine leiab head toetust Moora töödest — nr. 4 [Die Bodenaltertümer Estlands, Õpet. Eesti Seltsi Aasta- raam. 1924], nr. 8 [Üks varema raua-aja kalm Põhja-Eestis, Eesti Rahva Muuseumi Aastaraam. II], nr. 13 [Ausgrabungen älter- eisenzeitlicher Hügelgräber im Kreise Jëkabpils, Piemineklu Väi- des Materiälu Kräjumi 1 : 3 ] , nr. 17 [Die Eisenzeit in Lettland I, Õpet. Eesti Seltsi Toimet. X X V ] —, et Moora on hea Feld- archäolog: ta kaevab hästi ja ettevaatlikult j a oskab olulise kätte saada ning edasi anda. Et tema ülesandeks on noorte arheoloogide põlve üleskasvatamine, on see praktiline oskus temale suureks soovituseks j a tunnistuseks tema headest pedagoogilistest eeldus- test. Muuseumitööde tundjana ja korraldajana on ta hästi vilu- nud ja osav. Loengupidajana — kuulasin mineval talvel üht tema harilikest loenguist üliõpilastele, ilma et ta oleks minu juuresole- kuks eraldi ette valmistunud olnud — on ta väga sobiv, igatahes nende jaoks, kes kavatsevad ainet edasi õppida. Loeng oli hästi disponeeritud ja küllalt üksikasjaline; nõnda siis Moora oskab anda juhatusi j a on selles suhtes kohane õppejõud, kes minu arva- tes suudab kasvatada õpilasi-teadlasi." „Nagu mu eeltoodud Moora tööde analüüsist selgub, puuduta- vad tema uurimused eriti B a l t i r a u a - a e g a . Eesti ülikooli õpetajale on see ala kõige tähtsam, sest et kogutud materjal on sellest a jas t rikkaim." Möödunud 8 aasta jooksul on H. Moora avardanud oma tead- miste j a harrastuste piire üle oma esialgse kitsama ala kaugemale. Arheoloogia professuuri ülesannete seisukohalt vaadeldes on see laiendanud tema tegevusvõimalusi ja juhatamiseeldusi. Ta on tei- nud teekonna Venemaale ja olnud Norras, kus asub nüüdisaja ar- heoloogilise teaduse kõige uuem ning tähtsam uurimiskeskus, kus valitsemas teaduslikult uuendatud meetod ja väga hea juhtimine. Julgen seepärast väita, et H. Moora nüüd on haruldaselt hästi val- mistunud nende ülesannete täitmiseks, mis teda ootavad õppejõuna Tartu Ülikooli arheoloogia-kateedril. Ülikoolile on õnneks, et ta saab oma õppejõudude hulka mehe, kelle teaduslik bagaaž on kvalita- f CXXI.7 Muinastead.-õppet. kandideeri ja tead. tööde hinnang 5 tiivselt esmajärguline. H. Moora töid hinnatakse kõrgelt spetsia- listide ringkondades igal naabermaal. Olen rääkinud H. Moora kompetentsist oma maa vanemate ja parimate arheoloogidega. Prof. A. Hackman, prof. Aarne Äyräpää, dr. C. A. Nordman tun- nustavad täitsa H. Moora kompetentsi. Tagasihoidlik vana prof. Hackman lisas juurde : „en sâdan doktorsavhandling som Mooras skrivs kanske en pâ hundra â r " [„niisugune väitekiri nagu Moora oma kir jutatakse võib-olla aastasajas ainult üks kord"]. Seega on minu ülesanne positiivselt täidetud ja ma soovin Teaduskonnale õnne, avaldades oma sügavat lugupidamist. Helsingis, 9. V 1938. A. M. Tallgren. II. Professor St. Karlingi arvamus. Et Filosoofiateaduskond oma otsusega 4. maist mulle austava ettepaneku tegi, avaldada oma arvamust Eesti j a naabermaade muinasteaduse professuuri kandidaadi kohta, palun all järgnevat teatavaks võtta. Ainus kandidaat, dr. phil. Ii. M o o r a , on tänu oma tegevusele akadeemilise õpetajana j a Teaduskonna liikmena kõi- gile tuntud; tema teaduslik looming ja administratiivne tegevus (Teaduskonna sekretärina j a Arheoloogiakabineti juhatajana) on viinud ta tihedasse kontakti Ülikooliga, nii et mul ei ole sel puhul palju juurde lisada. Lähem tutvumine tema produktsiooniga on ainult süvendanud ning suurendanud seda usaldust, mis mul oli juba ennemalt tema teaduslikkude võimete ja tema ande vastu. Endastmõistetavalt ei saa ma esineda as jatundjana küsimusse puu- tuval alal. Pean piirduma sellega, et püüan endale luua käsitust prof. Moora teadusliku tegevuse ulatusest, tema uurimismeetodi- test, materjali käsitlusest, tööresultaatide esitamisest ja uurimis- töö üldisest iseloomust. Prof. Moora tööde nimestik koosneb 42 numbrist, juurde arvamata magistri- j a doktoritööd. Kõik need on tähelepanuvää- rivad uurimused Eesti ja Läti arheoloogia ja esiajaloo kohta. Need koosnevad: 1) reast spetsiaaluurimustest, mis käsitlevad mitme- suguseid Ida-Balti raua-aja probleeme j a esinevad teatavas mõt- tes eeltöödena monumentaalsele doktoridissertatsioonile „Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr ." ; 2) arheoloogilis- topograafilisist uurimusist, mis osalt on ülevaatlikud j a käsitlevad kogu Eestit, osalt aga üksikuid maakondi; 3) üldist laadi teo- seist Eesti esiajaloo kohta. Prof. Moora produktsioonis on nii siis esindatud nii kaevamistööd, minutsiöösne detailuurimus, prob- leemide asetamine j a lahendamine kui ka sünteetilised ülevaated. CXXI.T Muinastead.-õppet. kandideeri ja tead. tööde hinnang 7 Oma üksikuurimustes esineb prof. Moora täpsa ja metoodi- lise uuri jana Ida-Balti arheoloogia alal. Juba oma esimeses teo- ses „Über die Augenfibel in Est- und Lettland" (ÕES-i Aastaraa- mat 1922) esineb ta küpse teadlasena. Hilisemais teoseis Eesti j a Läti raua-aja kohta käsitleb ta mitmesuguseid huvitavaid leide ja sellega ühenduses olevaid küsimusi. Ta esineb mitte ainult eduka j a tubli kaevajana, vaid ka uurijana, kes omab kombi- natsioonivõimet ja ulatuslikke teadmisi. Olles hästi orienteeritud Põhja-, Kesk- ja Ida-Euroopa esiajaloos, on tal võimalik olnud edukalt lahendada rida probleeme Eesti j a Läti leidude alal. Ta pole tegelnud mitte ainult kalmete ja esemete-uurimisega, vaid ka asustus-ajaloo ja linnuste rajamise looga; näidetena olgu siin nimetatud „A propos de la fondation de Tar tu" (ÕES-i Aasta- raamat 1983) ja „Peedu Kerikmäe linnus" (ERK 1936). Oma doktoritööks on ta kogunud erakordse hoolega äärmiselt ulatusliku materjali, on selle süstemaatiliselt läbi töötanud ning saavutanud resultaate, mis on põhjapaneva tähtsusega kogu Ida-Balti arheo- loogiale. Mitmesugused ja vahelduvad stiilisuhted, erinevad rahvusgrupid jne. teevad selle ala uurimise eriti keeruliseks: oma piiriäärse asendiga Ida j a Lääne, Põhjamaade ja Kesk-Euroopa vahel on sel alal sealjuures eriline tähtsus. Rooma keisriajastu kultuuri Ida-Baltikumis valgustab autor selles töös mitmest seisu- paigast j a annab kõigest selge pildi. Ta käsitlus ei ole ra jatud mitte ainult hüpoteesidele, vaid leidude põhjalikule analüüsile ja niisama põhjalikule seisukohavõtmisele seniste uurimuste suhtes. Ta tunneb põhjalikult küsimusse puutuvat kir jandust ja kogusid; paljud Skandinaavia ja Kesk-Euroopa uuri jad võivad põhjusega kadedad olla prof. Moora slaavi kir janduse ja kogude tundmi- sele. Prof. Moora uurimust tuleb vaadelda kapitaalse teosena Ida- Balti arheoloogia alal, teosena, millel on otsustav tähendus kõiki- dele edaspidistele uurimistöödele. Ses suhtes võin toetuda prof. B. N e r m a n ' i (Stokholm) selgitusele: „Dr. Har ry Mooral on seljataga juba laiem arheoloogiline produktsioon, mis käsitleb eri a j a j ä r k e Ida-Baltikumi muinasajast. Teadlasena on ta näi- danud, et omab mitmekülgseid ning sügavaid teadmisi, suurt täp- sust, hästi tasakaalustatud otsustamist, teravmeelsust, avarat pilku ja head kombinatsioonivõimet. Tema peateos „Die Eisen- zeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr." on Ida-Baltikumi raua- a j a tundmaõppimisel põhjapaneva tähtsusega ja omab üldiselt ST. KARLING C XXI. - suurt tähtsust kogu Põhja-Euroopa piirkonna arheoloogiale. Mul on rõõm tunnustada, et dr. Moora omab mitte ainult täielikku, vaid h a r u l d a s t k o m p e t e n t s i selle professuuri suhtes, millele ta kandideerib." Hoolikalt teostatud detailuurimiste abil jõuab autor suure- joonelise sünteesini. Sealjuures on ta kodus mitte ainult oma spetsiifilisel uurimisalal — raua-aja mälestistesse puutuvais küsi- musis; nagu sellest tunnistust annavad mitu ülevaatlikku teost (olgu mainitud viimasena ilmunud Eesti esiajaloo käsitlus „Eesti ajaloos"), tunneb ta põhjalikult tervet Ida-Baltikumi esiajalugu ja selle vahekordi naabermaade kultuuridega. Esemete uurimine on siin muutunud elavaks ajalooks. Käsitlusviis ei lahku kunagi tõelisuse pinnalt, on rikas mitmesuguste väljavaadete poolest ja valgustab esiajaloolist kultuuri kõigist võimalikest aspektidest. Need laiema publiku jaoks kir jutatud teosed tunnistavad suurest pedagoogilisest andest, millega autor oskab arvukaist pisiasjadest ja spetsiaalprobleemidest konstrueerida arengu suuri jooni, säili- tades sealjuures täieliku teadusliku täpsuse. See omadus on väga tähtis prof. Moora õppetegevusel. Tema hoolikad meetodid garanteerivad järelkasvule eeskujuliku teadusliku koolituse. Prof. Moora on aga mitte ainult teadlane, vaid oskab ka teaduslikke üritusi suurejooneliselt organiseerida. Sellest tun- nistab muuseas Arheoloogiakabinett selle praegusel kujul j a ula- tuslikud kaevamistööd, mida teostatakse igal aastal prof. Moora üldjuhatusel. Eeskujulikud dokumenteeritud kaevamis- j a uuri- misaruanded, mis ta ikka ja jälle Muinsusnõukogule esitab, tun- nistavad suurest tööintensiivsusest j a heast organisatsioonist. Tema poolt korraldatud „Muinas-Eesti näitus" a. 1936 võimaldas kõigile käsitust tema instituudi tööst. Kõigest öeldust järgneb, et prof. Moora on täiesti kompe- tentne mitte ainult küsimuse all oleva õppetooli omamiseks, vaid tal on ka haruldasel määral eeldusi kõige edukamaks teotsemi- seks. Seepärast teen ettepaneku valida ta korraliseks professo- riks Eesti ja naabermaade muinasteaduse õppetoolile. Tartus, 18. V 1938. Sten Karling. m. Prof. P. Haliste arvamus. Teadusalade erinevuse tõttu ei saa käesoleva arvamuse aval- daja anda mõõduandvat otsust dr. phil. H. Moora teadusliku tege- vuse kohta. Ta on seepärast hankinud ametlikuks kasutamiseks Varssavi ülikooli vastava eriteadlase prof. dr. Wl. Antoniewicz'i allpool-toodud arvamuse, millest nähtub, et prof. Moora ulatuslik j a väärtuslik teaduslik produktsioon tagab kõigiti tema kompe- tentsuse Eesti j a naabermaade muinasteaduse õppetoolile. Nim. prof. dr. Antoniewicz'i arvamus on järgmine: „Prof. Moora teaduslik tegevus on väga rikas : see on laide- tamatu uurimismeetodi j a suurte aineteadmiste tulemus. Oma arvukais artikleis ja vähemais visandeis (Skizzen) on prof. Moora kaugelt ületanud oma kitsama, Eesti j a Läti esiajalugu hõlmava .tööala piirid. Siin tahan ma siiski vaadelda vaid neid prof. Moora töid, mis on pühendatud nimetatud kahele Balti maale. Nii siis, a. 1926 on avaldatud väga tähtis süntees, nimelt „Eestlaste kultuur muistsel iseseisvuse-ajal", mis baseerub arheo- loogilistel, ajaloolistel j a etnograafilistel uurimistel. Prof. Moora on püüdnud selles anda mitte ainult kogu eestlaste ainelist kultuuri hõlmavat pilti, vaid ka vaimse j a sotsiaalse kultuuri rekonstrukt- siooni, j a seda eestlaste kooselu avaral põhjal soome-ugri, balti ja slaavi naaberrahvastega. Teiseks väga selgeks j a hästi õnnestunud sünteesiks on prof. Moora raamat „Die Vorzeit Est lands" (Tar tu 1932). Selles kaa- luva sisuga töös, mis on täis kriitilist meelt j a veenvaid argu- mente, on autor andnud 90 leheküljel Eesti esiajaloo põhivisandi (Grundriss), mesoliitikumist lähtudes kuni vara jase keskajani. See on üks parimaid esiajaloo alale kuuluvaid monograafiaid, mis cn ilmunud viimase aastaktimnendi kestel. 10 P. HALISTE C XXI. t Prof. Moora suurimaks ja parimaks teoseks, tema — ilma et lausuda liialdatud kiidusalme — näidisteoseks (Musterwerk) on aga tema „Die Eisenzeit in Lettland bis etwa 500 n. Chr." (köide I: Tartu 1929, 194 lk. ja 44 tahvlit; köide II: Tartu 1938, 750 lk. ja 14 kaarti ja tahvlit). See on väga üksikasjaline laidetamatu monograafiateos, mille sarnaseid vaid harva võib leida Euroopa arheoloogilises kirjanduses. Erakordselt arvukalt kogutud aines- tike kõrval, mis on eeskujulikult klassifitseeritud ja nii krono- loogiliselt kui analoogiliselt laidetamatult hästi käsiteldud, on prof. Moora oma teoses esitanud väga sügavale tungivaid genee- tilisi arutlusi paljudest üksikutest vormidest. Eriti tähelepanu- väärsed on siin jälle „Kokkuvõtte" (lk. 593—682) sünteetilised tulemused, mis heidavad uut valgust raskeile ja siitsaadik segas- tele Ida-Baltikumi kultuurilistele, majanduslikele ja etnilistele probleemele esimestel sajanditel p. Kr. Prof. Moora teos jääb alati kõrgelt hinnatavaks .baasiks kõigile uurimusile Balti maade nn. „Rooma perioodi" kohta. Olen siin andnud, nagu öeldud, vaid üsna lühida ülevaate prof. Moora peateoseist, teoseist, mis teda siiski asetavad meie a ja pari- mate arheoloogide ritta. Ma soovin kõigest südamest Tartu Ülikoolile omada oma professorite hulgas üht nii tublit teadlast, nagu seda on hr. kolleeg Moora. Ta on alles noor, ta võib veel palju korda saata ja ta ees seisab veel väga kaunis teaduslik tulevik. Ning austatud koll. Moorale soovin ma samuti kõige siiramalt, et ta kogu oma elu, oma suured anded ja oma väsimatu töökuse ja teadusearmas- tuse pühendaks oma isamaale j a oma aima mater'iie." Rööbiti oma teaduslik-kirjandusliku tegevusega on dr. Moora osutanud ka hästi silmapaistvaid organisatoorseid ja pedagoogilisi võimeid. Olles a-st 1930 Arheoloogiakabineti juhatajaks on ta vääriliselt edasi viinud prof. Tallgren'i poolt algatatud rajava tähtsusega tööd nii kabineti kogude korraldamisel ja täiendamisel kui ka teadusliku uurimistöö organiseerimisel. Tema, hr. Moora plaanikindla tegevuse arvele tuleb seejuures suurel määral kirju- tada vististi ka seda, et tema kaastöölised Arheoloogiakabinetis on võinud tema kõrval nii edukalt täita teaduslikke ülesandeid. Eriti ulatuslikult näivad viimaseil aastail avalduvat dr. Moora organi- satoorsed võimed Eesti linnuste uurimise alal, miila algatajaks ja juhtijaks ta on olnud. 11 Selle laialdase organisatoorse tegevuse kõrval on prof. Moora, kes on olnud a. 1927—1930 õppeülesandetäitjaks ja a-st 1930 pro- fessori kohuste täitjaks, arendanud ühtlasi ka tagajär jekat peda- googilist tegevust, mille viljana võib juba tähele panna uue, post- tallgreniaanse teadlaste generatsiooni tekkimist eesti muinastea- duse alal. Tuleb viimati veel konstateerida, et prof. Moora on pika aja- vahemiku kestel (1931—37 incl.) täitnud Filosoofiateaduskonna sekretäri kohuseid, osutades sel tegevusalal suurt aktiivsust ja algatusvõimet. Tema alati abivalmis ja ennast-salgav osavõt- mine Teaduskonna administratiivsest tööst on väga mitmeti ker- gendanud ja soodustanud ülesannete täitmist sel alal. Arvestades ülaltoodut võib ainult kõige otsekohesemalt selle üle rõõmu tunda, et Teaduskonnal on väljavaateid saada dr. H. Moora isikus Eesti ja naabermaade muinasteaduse õppetoolile nii kompetentne professor. P. Haliste. TARTU ÜLIKOOLI VAKANTSELE GÜNEKOLOOGIA JA SÜNNITUSABI PROFESSUURILE KANDIDEE- RIJA TEADUSLIKKUDE TÖÖDE ARVUSTUSED TARTU 1938 K. Mattieseni trükikoda o.-ii., Tartu, 1938. Professor S. E. Wichmann'i arvustus. G u t a c h t e n . Der Medizinischen Fakultät der Universität Tartu erstatte ich auf Aufforderung ein Gutachten über die wissenschaftliche Eignung des Dozenten Herrn Dr. R. Kleitsman fü r die Professur fü r Obstetrik und Gynäkologie. Zur Beurteilung der wissenschaftlichen Kompetenz lagen mir 44 Publikationen vor (denn Nr. 3 fand ich nicht in der Sendung). Von diesen betrachte ich als mehr oder weniger reine Übersichts- artikel 13 (Nr. Nr. 11, 15, 16, 18, 19, 21, 22, 23, 24, 25, 30, 37 und 38), als Übersichtsartikel mit mehr oder weniger beachtens- werten eigenen kasuistischen Beiträgen 5 (12, 17, 26, 35 und 39), als kasuistische Publikationen 5 (5, 7, 9, 20 und 34), als Reise- berichte 2 (44 und 45) und als selbständige Untersuchungen 19 (1, 2, 4, 6, 8, 10, 13, 14, 27, 28, 29, 31, 32, 33, 36, 40, 41, 42 und 43). Bei diesen letzteren beziehen sich jedoch oft einige von den Nummern auf eine und dieselbe Arbeit. Diese letzte Kate- gorie von Publikationen ist selbstverständlich in erster Linie bei der Beurteilung der Kompetenz in Betracht zu ziehen, obwohl die anderen Artikel dabei jedoch keineswegs als bedeutungslos hin- gestellt werden dürfen. Ein besonderes Interesse wurde von Dr. K. in früheren Jah- ren der Frage von der Frühdiagnose der Schwangerschaft zuge- wandt (Nr. Nr. 1, 2, 4, 14, 36 und 42). In seiner Dissertation (Nr. 4), die nur in kurzer Zusammenfassung vorliegt, hat er eine sehr bedeutende Arbeit niedergelegt. Die Resultate stimmen im grossen ganzen mit den später von anderer Seite erreichten über- ein. Seine Bewertung der Bedeutung der Frank-Nothmann'schen Methode als beste aller auf Erzeugung von künstlicher Glycosurie fussenden Methoden bewährt sich noch jetzt. Bedeutungsvoll ist die besonders von Dr. K. auch in einigen späteren Publikationen (14, 36 u. 42) festgestellte Tatsache, dass die Schwangerschafts- reaktionen auch im Praemenstruum sehr oft positiv sein können, 4 S. E. WICHMANN C XXI. • und dass deshalb eine positive Schwangerschaftsdiagnose nur in dem Falle zu stellen ist, wenn im Laufe von 10 Tagen nach der positiven Reaktion die Regeln nicht von neuem aufgetreten sind. Die von Dr. K. festgestellte Tatsache, dass die Frank-Noth- mann'sche Probe in 70% der Fälle im Praemenstruum positive Reaktionen ergibt, beweist den fraglichen Wert dieser Methode, wogegen die biologische Aschheim-Probe in geübten Händen eine beinahe vollständige Sicherheit gibt. Der Senkungsgeschwindigkeit der roten Blutkörperchen hat Dr. K. schon frühzeitig seine Aufmerksamkeit zugewandt (Nr. Nr. 6 u. 13). Zuerst vergleicht er die L i n z e n m e i e r'schen und W e s t e r g r e n'schen Modifikationen der Technik und tr i t t entschieden fü r die letzteren ein, wie sie dann auch später ganz allgemein in Anwendung gekommen sind. In der späteren Publi- kation (13) hat er ein recht grosses und für den Zweck genügen- des Material zusammengestellt, auf Grund dessen er die difFeren- tial-diagnostische Bedeutung der S. R. mit guter Kritik diskutiert. Hierbei sei erwähnt, dass Dr. K. in seiner Heimat sich Verdienste dadurch erworben hat, dass er in seinen Schriften immer wieder auf die Wichtigkeit hingewiesen hat, die S. R., besonders vor Pertubationen, Hysterosalpingographien und Operationen inflam- mationsverdächtiger Fälle, zu beachten. In den Publikationen 27, 29 u. 31 wird über eine neue Methode zur künstlichen Scheidenbildung mit Hilfe von Vernix caseosa berichtet. Die Methode hat den Namen von Dr. K. in der gynä- kologischen Welt allgemein bekannt gemacht, weil die Frage nach der möglichst gefahrlosen Lösung dieses immerhin wichtigen Problems in der letzten Zeit sehr alktuell gewesen und noch jetzt keineswegs gelöst ist. Nur die Zukunft wird entscheiden, welche von den „ungefährlichen" Methoden : die K i r s c h n e r - W a g n e r'sche (Hauttransplantation), die B ü r g e r'sche (Ei- hauttransplantation), die K l e i t s m a n'sche oder noch eine neue den Sieg davontragen wird. Ausser seinen Verdiensten um die ingeniöse neue Methode gebührt Dr. K. noch zusammen mit P o s k a - T e i s s das Verdienst, die histologischen Bilder dem Anscheine nach richtig beurteilt zu haben. So ist z. B. C a f f i e r (Zbl. f. Gyn. Nr. 22, 1938) neuerdings in dieser Hinsicht auf Grund seiner eigenen Untersuchungen zu derselben Meinung gelangt, wie Dr. K. und Dr. P.-T. Allerdings kann diese Genese- frage des neuen Scheidenepithels noch nicht als endgültig gelöst C XXI. s Günek. j a sünnitusabi õppet. kand. tööde a rvus tus 5 angesehen werden, denn die Zahl der vorläufig untersuchten Fälle ist zu spärlich. Jedenfalls ist die Arbeit ein beachtenswerter Bei- trag zu einem aktuellen Problem. Den zentralen Fragen der Diagnose und Therapie der Sterilität hat Dr. K. während der letzten Jahre seine Arbeit ganz besonders zugewandt, und zwar mit sehr bedeutendem Erfolge. Erstlich geht aus seinen Veröffentlichungen hervor, dass er mit den Indikationen und Kontraindikationen der Pertubation und Hysterosalpingographie völlig vertraut ist, und zwar auch aus eig- ner langjähriger Erfahrung. Dann haben ihn seine Studien bei der Handhabung der Hysterosalpingographie durch Anwendung von langsam e r h ö h t e m und v e r l ä n g e r t e m Druck in Fällen von Tubarökklusion zu dem von ihm als „Salpingeurysis" bezeich- neten Verfahren geführ t : zum Sprengen der Widerstände von Tubenverklebungen und Verwachsungen, also zu einem thera- peutischen Eingriff. Bei einem relativ sehr grossen Material (105 Fälle von Tubarokklusion, nachgewiesen durch Pertubation bezw. Salpingographie) hat er in 40% der Fälle durch „Salpingeuryse" die eine oder beide Tuben geöffnet. Wenn man von diesem zuerst verblüffend erscheinenden Erfolg liest, f ragt man sich : könnte hier nicht irgendein Fehler vorliegen? Die Angaben des Ver- fassers sind jedoch so exakt und . 19 lk. Populaarne ülevaade nende isikute sterilisatsioonist, kes või- vad oma järglasile pärilikult edasi anda alaväärtuslikke omadusi ja pahu kalduvusi. Autor toob siin ka alaväärtuslikkude ja kuri- kalduvusega isikute steriliseerimise seaduse kavandi. 12 A. V A L D E S C X X I . 9 22. A l a v ä ä r t u s l i k k u d e j a k u r i k a l d u v u s e g a i s i - k u t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s t . „Eugeenika käsiraamat". Tartu 1927. 8°. 41 lk. Selles laiemaile ringkondadele määratud kirjutises püüab autor mitmesuguste näidete varal selgeks teha sterilisatsiooni vajadust kui abinõu rahva puhastamiseks kõlbmatust inimmater- jalist. 23. P ä r i l i k u l t h a i g e t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i n e . Eesti Arst 1933, nr. 10. 8°. 3 lk. Siin annab autor lühikese ülevaate seadusandlusest sigivõi- metuks tegemise alal teistes riikides ja peatub eriti Saksa riigi poolt kehtima pandud pärilikult haigete järglaste ärahoide sea- duse juures, tuues ka selle teksti. 24. S i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s e a d u s T a a n i s . Eesti Arst 1933, nr. 2. 8°. 1 lk. Lühike informatsiooniline märge. 25. A l a v ä ä r t u s l i k k u d e i s i k u t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s e a d u s N o r r a s . Eesti Arst 1935, nr. 5. 8o. 2 lk. Norra alaväärtuslikkude isikute sigivõimetuks tegemise sea- duse tekst, ilma autori enda kommentaarita. 26. L a L o i d e S t é r i l i s a t i o n E s t o n i e n n e . Pro Juven- tute Baltica 1937, nr. 4. 8°. 6 lk. Selles prantsuskeelses kirjutises annab autor esiteks lühikese ülevaate Eesti sterilisatsiooniseaduse saamise loost ja toob siis seaduse teksti. 27. P ä r i l i k k u s t e a d u s e k o n g r e s s . Eesti Arst 1937, nr. 5. 8o. 2 lk. Kirjeldus pärilikkusteaduse kongressist, millest on autor isiklikult osa võtnud. 28. L e t t l a n d s S t é r i l i s a t i o n s - u n d S c h w a n g e r - s c h a f t s u n t e r b r e c h u n g s g e s e t z . Pro Juventute Baltica 1938, nr. 2. 8°. 10 lk. CXXI.9 Eugeenika õppet. kandideerija tööde arvustus 1 3 1. jaanuaril 1938 pandi Lätis kehtima uus arstiseadus, mis käsitleb ka eugeenilisi probleeme, nagu sterilisatsiooni ja raseduse katkestust. Autor vaatleb aluseid, milledele on toetutud selle sea- duse andmisel; ta toob sellest seadusest ka paragrahve, mis käi- vad eugeeniliste küsimuste kohta, ja analüüsib neid lähemalt, näit. kellel võib rasedust katkestada, eugeeniline steriliseeri- mine jne. 29. E u g e e n i l i s e m õ t t e l e v i n g u s t , e r i t i s e a d u s - a n d l u s e s . Eesti Arst 1938, nr. 9. Prantsuskeelse kokku- võttega. 8°. 12 lk. Autor käsitleb mainitud töös eugeenilise mõtte levingut riiki- des nii Euroopas kui ka väljaspool seda. Ta peatub seejuures eriti seadusandlusel, mis taotleb eugeeniliste põhimõtete teostamist. Pikemalt vaatleb ta Läti uut arstiseadust, millesse on tähtsa osana põimitud ka eugeeniliste probleemide lahendus seadus- likul teel. Autor toob ka vastava Läti seadustiku osa teksti. Oma töös rõhutab autor sterilisatsiooni suurt osatähtsust eugeeni- liste põhimõtete teostamiseks. Lõppeks osutab tähelepanu ka eugeenika õpetamisele koolides, eriti ülikoolides, kus sellel alal on senini kõige enam tehtud Saksamaal. See ladusas stiilis kirjutatud töö võimaldab asjast huvita- tuile saada lühikest ülevaadet, mil määral eugeenika mõte on jõudnud juba levida ja teostuda. Töös puuduvad kirjandusallikad. A r v a m u s . Kandideerija dots. H. M a d i s s o o n'i tööde ülevaatest sel- gub, et ta on juba aastat viisteist ning enam-vähem pidevalt teaduslikult töötanud eugeenika alal. Ta on omandanud mitme- kesist metoodilist vilumust uurimiste läbiviimiseks ja võimeid tea- duslikkude tööde kirjutamiseks. Tööde võrdlusest üksteisega ilmes- tub, et ta on aja jooksul arenenud kaunis tunduvalt teaduslikkude tööde tarimises, — kuna tema varemais töis on märgata mõne- võrra laialivalgumist ainekäsitluses ja vahel subjektiivsust järel- duste tegemisel, on viimase a ja tööd juba kontsentreeritult ja objektiivselt koostatud. 14 A. VALDES CXXI.9 Kandideerija tööd on aidanud levitada eugeenilisi põhimõt- teid Eestis ja; mõndagi neist teostada. Tema tegevusest eugeeni- lisel alal paistab ka, et ta on suure sisemise huvi ja innuga raken- dunud sellele alale. Kandideerija teistesse aladesse kuuluvad tööd tõendavad samuti, iet ta on teaduslikuks tööks mitmekülgselt ette valmis- tatud. Kõike kokku võttes jõuan arvamusele, et kandideerija dots. dr. med. Hans M a d i s s o o n on sobiv eugeenika professuuri täitjaks adjunktprofessorina. Tartus, 6. oktoobril 1938. A. Väides, üldise patoloogia ja pato- loogilise anatoomia korraline professor. Prof . M. B r e s o w s k y arvustus . T a r t u Ü l i k o o l i e u g e e n i k a - õ p p e t o o l i l e k a n d i - d e e r i j a dr. med. H a n s M a d i s s o o n'i t e a d u s l i k - k u d e t ö ö d e h i n n a n g . * Ülikooli Arstiteaduskonna otsusega 23. maist 1938 cn mulle ülesandeks tehtud arvustada eugeenilka-õppetoolile kandideerija dr. med. Hans M a d i s s o o n'i töid. Esitatud on 101 tööd, kus- juures ma ülevaadete, kokkuvõtete ja kongressiaruannete ning puht-populaarteaduslikkude tööde kohta piirdun ainult sisu nimetamisega, kuna aga töödest, mis pakuvad suuremat huvi, olen käsitlenud lühidalt ka nende sisu. Töö nr. 1. S u g e m e d a l l e a l i s t e u l a k u s e j a k u r i - t e g e v u s e ü l e E e s t i s . Dissertatsioon, Tartu, 1924. See huvitav ja laiaulatuseline töö tugineb 150 Harku kolonii kasvandiku läbivaatamise ja uurimise tulemustele. Autori ees- märgiks oli uurida allealiste ulakuse ja kuritegevuse põhjusi Eestis, missugune on nende laste vaimne seisukord ja kuidas oleks võimalik neid parandada. Töö eeskava vastab kõigile nõu- deile ja selle läbiviimine on üldiselt rahuldav, nii et see töö tervi- kuna on väärtuslik lisatis neile küsimusile, õige on aga, et autor ei ole spetsialist psühhiaatrias, mispärast tema andmeist on võimalikud ka teissugused järeldused. Peale selle on andmete täpsus, nagu tihti nii suurtes töödes, piiratud. Autor pidi lep- pima temale antud materjaliga, mispärast on kahtlused üksiik- as jades võimalikud. Peab veel toonitama, et selles töös oli auto- ril tegemist mitte ainult kirjandusega, vaid ka uuritavate objek- tidega. Töö nr. 2. S u g e m e d a l l e a l i s t e u l a k u s e j a k u r i - t e g e v u s e ü l e E e s t i s , Tartu, 1924. Töö nr. 3. B e i t r a g z u r K e n n t n i s d e r V e r w a h r - l o s u n g u n d K r i m i n a l i t ä t M i n d e r j ä h r i g e r . 16 M. BRESOWSKY C XXI. 9 Dtsch. Z. f. die gesamte gerichtl. Med. Bd. 6, 144, 1925. Tööd nr. 2 ja 3 on väljavõtted tööst nr. 1. Töö nr. 4. E i n i g e k r i t i s c h e B e m e r k u n g e n z u r A r t u n d W e i s e d e s S e z i e r e n s v o n L e i c h e n . Dtsch. Z. f. die gesamte gerichtl. Med., Bd. 7, 1926. Mõned näpunäited lahangu tehnika kohta, kus autor rõhku paneb lahangu esteetilisele küljele. Töö nr. 5. S u g e m e i d e e s t l a s t e a j u k a a l u s t . Eesti Arst 1925, ja töö nr. 6. S u g e m e i d e e s t l a s t e a j u k a a l u s t . „Vaba Sõna", 1925. Uuritud on 156 meeste ja 69 naiste peaaju. Nende keskmi- seks kaaluks osutus meestel 1413 ja naistel 1271 g. Peale selle on autor mõõtnud koljude kapatsiteeti, kusjuures keskmiseks kolju kapatsiteediks osutus eestlastel 1406 ccm. Nende koljude kapatsiteedi (määramine, mis kuuluvad 16.—17. sajandisse, andis keskmise kapatsiteedi 1335 ccm. Sellega peaks iive olema 71 ccm. Autor kir jutab: „See kapatsiteedi ja, ajukaalu iive on tingitud rahva kultuurilisest arenemisest ja annab tunnise meie tõu elu jõulikkusest ja heast väärtusest." On aga võimalik ka teisi järeldusi teha — näit. eugeeniku poolt, et praeguste eestlaste rassiline koostis ei vasta tookordsele koostisele. Töö nr. 7. A l a e a l i s t e k u r j a t e g i j a t e k a s v a t u s e t u l e m u s t e s t , e r i t i E e s t i s . Autori kirjastus, Tar- tus, 1926. Töö annab hea ülevaate Harku kolonii tegevusest ja lisan- dab soove kasvandikkude kasvatuse kohta. Autor võrdleb Harku kolonii saavutisi teiste maade analoogiliste asutiste ning saavu- tistega. Materjaliks on Harku kolonii 7-aastane tegevus, kus- juures on palju vigu ette tulnud, mille peale autor juhib tähele- panu. See töö võimaldab pilku heita Harku kolonii sisemisse ellu. Töö nr. 8. S u g e m e i d m e i e n o o r s o o s u g u e l u a l g u - s e s t . Tartu, 1929. Autor soovib väikese materjali põhjal pisut selgust tuua noorsoo suguelu arengusse, ja see on tal ka õnnestunud, kuid peab arvesse võtma materjali väikest hulka ja üldiselt ankeedi kaudu saadava materjali kahtlast täpsust. Kui selle peale mitte CXXI.9 Eugeenika õppet. kandideerija tööde arvustus 1 7 vaadata, siis on töö väärtuslik, sest nende küsimuste kohta Eestis ei ole mingisugust teist tööd. Töös esitatud materjal 221 poisi ja 122 tüdruku kohta on koostatud ja läbi töötatud teiste isikute kaasabil. Töö nr. 9. M ä r k m e i d e e s t l a s t e m e n a r h e e a s t . E. Arst, 1926. Teiste autorite eeskujul on uuritud 517 tütarlapsel menarhet, kusjuures keskmiseks ajaks osutus 14,577 a. Autor leiab, et menarhe sõltub pärilikkusest, konstitutsioonist ja toitlussei- sundist. Töö nr. 10. P ä r i v u s e s t k u r i k a l d u v u s e g a p e r e k o n - n a s . T. Ülikooli juures oleva Loodusuurijate Seltsi Aruan- ded XXXV, 1929. Kasuistiline töö. Ühes perekonnas on kõik (7) lapsed (ja isa) vargad. Autor omistab seda asjaolu pärilikule koormatusele, sest lapsed on isa ja ema foaudu võrsunud kurjategijate perekon- nast, kelle liikmete kohta on autor andmeid kogunud, mis ula- tuvad kuni 18. aastasajani. See töö ei ole aga veenev andmete puudulikkuse tõttu. Et oleks võimalik niisuguseid järeldusi teha, kui autor teeb, peaks materjal palju kindlam ja täpsem olema. „Asotsiaalne hingelaad" ei ole ühik, mispärast tema pärandamine ei ole lihtne ja on üldse enam kui kahtlane. Teine autor võiks sama materjali põhjal hoopis teistele järeldustele tulla. Kahjuiks ei ole autor, nagu käsitlusest näha, selle küsimuse suurt kirjandust arvesse võtnud. Töö nr. 11. S a l i t s ü ü l h a p u n a a t r i u m i t o k s i l i s e s t t o i m e s t r e u m a t i s m i r a v i m i s e l . E. Arst 1932, 553. Töö nr. 12. Ü b e r p a t h o l o g i s c h - h i s t o l o g i s c h e B e - f u n d e b e i t h e r a p e u t i s c h e r u n d e x p e r i m e n - t e l l e r N a t r i u m s a l i c y l a t v e r g i f t u n g , s o w i e d e r e n g ü n s t i g e B e e i n f l u s s u n g d u r c h T r a u - b e n z u c k e r . Dtsch. Arch. klin. Med. Bd. 176, 612, 1934. Töö nr. 11 ja 12 on identsed. Esimene on kasuistiline teada- anne salitsüülhappe teraapiast tingitud kahe surmajuhu kohta. Teine on eelmise tõlge, kus peale selle on lühidalt teatatud eks- perimendid 16 kodu jänesega. Eksperimendid näitavad, et kobar- suhkur on hea toimega salitsüülhappe mürgistuste puhul, mis 18 M. BRESOWSKY CXXI.9 järeldub patoloogilis-anatoomiliste muutuste ilmnemise takistu- sest ja aeglasemast arenemisest. Töö nr. 13. Ü b e r d e n A l k o h o l v e r b r a u c h d e r E l t e r n j u g e n d l i c h e r V e r b r e c h e r i n d e r K o l o n i e H a r k u . Bericht ü. d. XVIII Internat. Kongr. geg. d. Alko- holismus. Tartu, 1927. Väljavõte tööst nr. 1 ja ei paku midagi uut. Töö nr. 14. S u r m a p u t k m i i r g i s t u s i . E. Arst 1934. Kasuistiline teadaanne. Töö nr. 15. S ü n d i m u s , s u r e m u s j a r a h v a i i v e E e s - t i s j a m õ n e s E u r o o p a r i i g i s . „Eesti rahva tule- vik", 1935. Vaata „Tõutervishoid ja rahva tulevik" ja statistilised and- med selle teema kohta. Töö nr. 16. A r s t i k r i m i n a a l v a s t u t u s e s t . E. Arst 1935, 689. Töös käsitletakse arsti kohustusi ja õigusi praegu kehtivate seaduste ja määruste järgi. Töö orienteerib hästi kõigis neis küsimusis. Töö nr. 17. I s i k u v i g a s t u s i KrS-s. Õigus 1935, 433. Käsitleb KrS sätteid, mis on seotud kehavigastustega. Töö nr. 18. T õ u t e r v i s h o i d j a r a h v a t u l e v i k . Selles, „Elava Teaduse" sar jas nr. 43 ilmunud raamatus käsit- leb autor populaarsel viisil pärivuse, pärilikkuse, eesti rahvas- tiku ja eugeenika põhijooni. Töö on tehtud populaarsete välja- annete mustri järgi ja kõik siin käsitletud mõtted on arusaada- vad ning tähelepanemisväärt, aga — need ei ole autori mõtted, vaid leiduvad vastavas kirjanduses, mis on praegu moes eriti Saksamaal, kus nad on hoo saanud dr. B o e t e r s'i propaganda läbi. Töö sisaldab nimetatud teemade (pärivuse ja pärilikkuse) aabitsa populaarsel kujul. Nii käesolev töö kui ka suur hulk Saksamaal ilmunud töödest teenivad rohkem propaganda kui teaduslikku eesmärki; seepärast leidub neis väiteid, mil puudub täpne tõestus. Peale populaarsete tõdede sisaldab „Tõutervishoid ja rahva tulevik" suurel mõõdul vigu ja eksimusi, milledest olgu CXXI.9 Eugeenika õppet. kandideerija tööde arvustus 1 9 siinkohal mõned näitena toodud: Vaimuhaigete arvu kohta Ees- tis on tsiteeritud arvud enam kui kahtlased. Väide, et vaimuhai- gete arv kasvab, jääb väiteks, sest mingisugust tõendust sellele ei leidu. Paljude teiste eksimuste kohta ei maksa rääkida, sest see töö on koostatud enam propagandisti ja poliitiku kui teadus- mehe poolt. Põhimõtete väärtus aga jääb püsima. Töö nr. 19. L e s c a u s e s de l a m o r t d e P l i n e PA n c i e n. Paris Médical 1933, nr. 46. Töö nr. 20. G a i u s P 1 i n i u s'e s u r m a p õ h j u s i . E. Arst, 1932, 436. Töö nr. 21. G a i u s P 1 i n i u s'e s u r m a p õ h j u s i . E. Arst 1932, 531. Autor näitab, et C. Plinius on surnud südamerabandusse, ja polemiseerib teise autoriga, kes arvestab ka CO-mürgistuse või- ma] ust. Töö nr. 22. L a L o i d e S t é r i l i s a t i o n E s t o n i e n n e . Pro Juventute Baltica, Vol. I, 1937. Peale lühikest ajaloolist sissejuhatust järgneb seaduse tekst, Töö nr. 23. K o o 1 i t e r v i s h o i u a r e n g u s t T a r t u l i n n a s 18 a. j o o k s u 1. E. Arst 1938, 241. Ajalooline ülevaade koolitervishoiu arengust Tartus 1919. a. alates : arstid, õed, koolide sisseseade, laste toitlustamine jne. Töö nr. 24. L e t t l a n d s S t é r i l i s a t i o n s - u n d S c h w a n - g e r s c h a f t s U n t e r b r e c h u n g s g e s e t z . Pro Juven- tute Baltica 1938, nr. 2. Seaduse tekst ja lühikesed märkused. Töö nr. 25. K a s t e r v e l n a i s e l on õ i g u s t e u g e e n i l i s e a b o r d i p e a l e , k u i m e e s o n p ä r i l i k u l t v a i m u - h a i g e ? õigus 1938. Kasuistiline teadaanne juhust, kus naisele ei antud luba abordi tegemiseks formaalseil põhjusil, kuna aga seaduse mõtte kohaselt õieks pidanud luba andma. Töö nr. 26. A r s t i s a l a d u s e e l e m e n t e , õigus 1934, nr. 3. Lühikesed märkused nimetatud teema kohta. 20 M. BRESOWSKY C X X I . 9 Töö nr. 27. K a s t a p m i n e v õ i e n e s e t a p m i n e ? E. Arst. 1923. Kasuistiline juht. Töö nr. 28. M u n a j u h a d e 1 ä b i p u h u m i s e s t s t e r i i l - s u s e k o r r a l . E. Arst 1929, nr. 9. Kasuistiline juht. Töö nr. 29. Ü h e s t m e h e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e j u h u s t . E. Arst 1930, 484. Kasuistiline juht. Töö nr. 30. T o d d e s K i n d e s d u r c h S e l b s t h i l f e o d e r K i n d e s m o r d ? Dtsch. Z. f. die gesamte gerichtl. Med. Bd. 15, 157, 1930. Kasuistiline juht. Töö nr. 31. Ü b e r e i n e n F a l l v o n S t e r i l i s i e r u n g d e s M a n n e s d u r c h R ö n t g e n s t r a h l e n . Dtsch. Z. f. die gesamte gerichtl. Med. Bd. 16, 210, 1930. Kasuistiline juht, sama, mis töös nr. 29. Töö nr. 32. P e r v e r s s e s u g u k a l d u v u s e g a i s i k u i d . E. Arst 1931, 663. Kasuistika kahe juhu kohta, kusjuures on kahju, et autor pole kasustanud selle teema kohta olemasolevat suuremat kirjan- dust ja kliinilise järelekatsumise tulemusi. Töö nr. 33. K ä ä r s o o l e j a s a p i p õ i e - j u h a v ä ä r a r e n - d e i d . E. Arst 1932, 486, ja Töö nr. 36. U e b e r M i s s b i l d u n g e n d e s G r i m m d a r m s u n d d e s D u c t u s c y s t i c u s . Centralbl. f. allg. Pathol. und path. Anat. Bd. 57, 193, 1933. Lühike kirjeldus nelja käärsoole ja kahe ductus cysticus'e väärarendite kohta. Töö nr. 34. M õ l e m a n e e r u m o o d u s t u m a t u s e s t . E. Arst 1933, 606. Lühike kirjeldus neljast juhust. Töö nr. 35. Ü b e r e i n i g e K o m p l i k a t i o n e n n a c h Ga- s t r o e n t e r o s t o m i e . Dtsch. Z. Chir. Bd. 239, 641. Kirjeldab lühidalt ühte invaginatsiooni- ja ühte uurisejuhtu. C X X I . i i Eugeenika õppet. kandideerija tööde arvustus 21 Töö nr. 37. C a s e x t r a o r d i n a i r e de d é c è s i n f a n t i l e . Annal, de Médec. Légale etc. 14, nr. 3, 1934. Kirjeldab lühidalt lapse surma trachea'sse sattunud õlekõrre läbi. Töö nr. 38. M õ n e d m ä r k u s e d k o o l i t e r v i s h o i u s t . E. Arst 1922, 227. Rida statistilisi andmeid Tartu koolilaste kohta. Töö nr. 39. K o o l i t e r v i s h o i u k o r r a l d u s e - s t j a. ü l e s a n - n e t e s t v ä l i s m a i l j a E e s t i s . Aruanne. Autor käsitleb fecolitervishoiu korraldust välismail, kooliarsti ülesandeid ja koolitervishoiu seisundit Eestis 1924. a. ja avaldab soove selle ala parandamiseks. Töö nr. 40. K o o l i a r s t i a m e t i k o r r a l d u s j a ü l e s a n - d e d . 1. Üleriiklik Kooliarstidepäev 1925. Töö sisaldab umbes samu andmeid kui töö nr. 39. Töö nr. 41. K o o l i t e r v i s h o i u s e i s u k o r d T a r t u s . Töö sisaldab statistilisi andmeid; on avaldatud koguteoses „Tartu". Töö nr. 42. õ p i 1 a s t e t ö ö k o o r m a t u s. Eesti Statistika 1928. Statistilised andmed kooliõpilaste tööaja kohta. Töö nr. 43. A b i e l l u m i s õ i g u s a r s t l i s e l t s e i s u k o h a l t p e r e k o n n a õ i g u s e e e l n õ u s . 2. Eesti Arstide Kong- ressi protokollid. Paar rida, mis sisaldavad kongressi resolutsiooni. Töö nr. 44. K o o l i õ p i l a s t e t e r v i s l i k s e i s u k o r d . Statistilised andmed, avaldatud „Eesti demograafias" 1930. Töö nr. 45. M õ n e d m ä r k u s e d l o o d u s t e a d u s l i s e h a r i - d u s e t a r v i l i k k u s e s t j u r i s t i d e l e . Õigus 1921. Temperamentne kirjutis pealkirjas märgitud teemale. Töö nr. 46. K o o l i õ p i l a s e t e r v i s e le h t j a s e l l e j u h t - n ö ö r i d . Eesti Arst 1926. Töö nr. 47. K o o l i õ p i l a s e t e r v i s l e h t . Töö 46 ja 47 — t e r v i s e l e h t j a s e l l e t ä i t m i s e j u h i s e d . 22 M. BRESOWSKY C XXI. 9 Töö nr. 48. A l a v ä ä r t u s l i k k u d e j a k u r i k a l d u v u s - t e g a i s i k u t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s t . ,,öi- geenika käsiraamat". Tartu, 1927. Peale ajaloolist sissejuhatust tulevad vastavad ettepanekud. Töö nr. 49. A r s t l i k u n õ u a n d e k o r r a l d u s e d n a i t u - j a i l e . „Öigeenika käsiraamat". Tartu, 1927. Ettepanekud nõuande läbiviimiseks. Töö nr. 50. V e r e i n d i v i d - u a l i t e e d i m ä ä r a m i s e s t j a k o h t u l i k u s t t ä h t s u s e s t , õigus 1927. Populaarne veregruppide õpetuse käsitlemine. Töö nr. 51. Ü b e r S c h u l h y g i e n e i n d e r R e p u b l i k E s t o n i e . Aruanne Ülemaailmse Pedagoogide Ühenduse Kongressi Ter- vishoiu Sektsioonile 1929. Published 1930, New York City. Üldine ülevaade koolitervishoiu kohta Eestis. Töö nr. 52. O m a v a l i t s u s e d j a h a i g u s k i n d l u s t u s . Eesti 1. Üleriikl. Omavalitsuse-teenijate Kongr. prot. Tartu, 1931. Ülevaade kehtivatest seadustest ja määrustest. Töö nr. 53. E u g e n i k , I n d i v i d u u m u n d V o l k . Acta Neu- ropathologica, 1935. Väga temperamentne mõtiskelu eugeenika ülesannetest. Töö nr. 54. Ü1 d- j a k u t s e a l a t e r v i s h o i d . HSM väljaanne 1932. Töö nr. 55. Ü 1 d- j a k u t s e t e r v i s h o i d. HSM Tallinn, 1932. Mõlemad tööd sisaldavad programme, eeskavu ja üldisi märkmeid. Töö nr. 56. S i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s e a d u s T a a n i s . E. Arst 1933. Seaduse tekst. Töö nr. 57. P ä r i l i k u l t h a i g e t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e - m i n e . Eesti Arst, 1933. Saksa, seaduse tekst. Töö nr. 58. P ä r i v u s j a k a s v a t u s . E. Karskusliidu välja- anne. Tartus, 1935. Populaarsed mõtiskelud selle teema kohta. C X X I . 9 Eugeenika õppet. kandideerija tööde arvustus 2 3 Töö nr. 59. E u g e e n i l i s e m õ t t e l e v i n g u s t , e r i t i s e a - d u s a n d l u s e s . õigus 1938. Ajalooline ülevaade, mis leidub osalt juba töödes nr. 56 ja 57. Töö nr. 60. K u r j a t e g i j a t e l i i g i t a m i n e n e n d e a r e n g u a l u s e l . Tervis 1934, nr. 1—2. Populaarne üldine käsitlus küsimuse kohta. Töö nr. 61. Puudub. (Lastearstidepäeva avasõna.) Töö nr. 62. Puudub. Vaata, töö nr. 93. Töö nr. 63. A r s t l i k k e n õ u a n d e i d a b i e 11 u j a i 1 e. Ter- vis 1938. Populaarne kokkuvõte raadioloengust, sarnane tööga nr. 49. Töö nr. 64. D i f t e e r i a r a v i j a p r o f ü l a k t i k a k ü s i - m u s i s e o s e s d i f t e e r i a t a u d i g a T a r t u L i n n a VII a l g k o o l i s . E. Arst 1938, nr. 11. Töös kirjeldatakse väikese kooliepideemia vastu võitlemist. Töö nr. 65. A l a v ä ä r t u s l i k k u d e i s i k u t e s i g i v õ i m e - t u k s t e g e m i s e s e a d u s N o r r a s . E. Arst 1935, 380. Lühike sissejuhatus ja seaduse tekst. Töö nr. 66. T e r v i s h o i u õ p e t a m i s e k o r r a l d u s e s t k e s k k o o l e s . E. Arst 1935, 833. Ankeedi kaudu kogutud materjal küsimuse kohta, kes (kas arst või teised) peaks koolitervishoidu õpetama ja missuguses ulatuses. Töö nr. 67. II Ü l e r i i g i l i s e K o o l i a r s t i d e p ä e v a s a a - m i s l o o s t . E. Arst 1935, nr. 11. Lühike märkus küsimuse arengust. Töö nr. 68. B a l t i r i i k i d e L a s t e - j a E m a d e k a i t s e K o m i t e e . Tervis 1936. Töö ei sisalda midagi tähelepanuväärivat. Töö nr. 69. V a l i m i k a r s t i l e o l u l i s e m a i d §§ K r i m i- n a a l s e a d u s t i k u s t k o o s M a k s m a p a n e m i s e s e a - d u s e g a j a K r i m i n a a l k o h t u p i d a m i s e s e a - d u s t i k u s t . E. Arst 1935, nr. 2, lk. 124. Pealkirjas märgitud paragrahvide loend. 24 M. BRESOWSKY CXXI .9 Töö nr. 70. L e 3-me C o n g r è s p o u r l a P r o t e c t i o n d e s M è r e s e t d e s E n f a n t s d e s É t a t s B a l t i q u e s. Pro Juventute Baltica 1937. Teadaanne, mis sisaldab kongressi resolutsioonid. Töö nr. 71. E i n F i n n i s c h e s W o h l t ä t i g k e i t s j u b i - 1 ä u m. Pro Juventute Baltica 1937. Teadaanne kongressi kohta. Töö nr. 72. P ä r i l i k k u s t e a d u s e k o n g r e s s . E. Arst 1937. Lühike referaat kongressi tegevusest. Töö nr. 73. A u s d e r T ä t i g k e i t d e s M u t t e r - u n d K i n- d e r s c h u t z k o m i t e e s d e r B a l t i s c h e n S t a a t e n i m J a h r e 1937. Pro Juventute Baltica 1938. Ülevaade komitee tegevusest. Töö nr. 74. E i n n e u e s M e d i z i n a l g e s e t z i n L e t t l a n d . Pro. Juv. Baltica 1938. Lühike referaat seadusest. Töö nr. 75. T h e IV E s t o n i a n s c h o o 1 a n d c h i 1 d r e n's p h y s i c i a n s c o n f é r e n c e . Pro Juv. Baltica 1938. Kooliarsti aruanne ja üldised mõtiskelud. Töö nr. 76. P ä r i v u s e s t j a t õ u t e r v i s h o i u s t . Õpperaa- mat keskkoolile. Tartu, 1926. Populaarne aabits pärivusõpetusest. Töö nr. 77. A l l v ä ä r t u s l i k k u d e j a k u r i k a l d u v u s e g a i s i k u t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s t . Tulev Eesti 1925. Sisult identne tööga nr. 48. Töö nr. 78. P ä r i v u s e s t. Taluperenaine 1935. Töö nr. 79. P ä r i v u s i n i m e s e j u u r e s j a t õ u t e r v i s - h o i d . Taluperenaine 1935. Mõlemad viimased moodustavad populaarse sissejuhatuse pärivusõpetusse. Töö nr. 80. M é n i n g i t e C é r é b r o s p i n a l e é p i d e m i q u e . Arch. de Médecine d. Enf. T. 39, 1936. Meningitis cerebrospinalis^ juhu kirjeldus. Ilma tähtsuseta. C X X I . » Eugeenika õppet. kandideeri ja tööde a rvus tus 25 Töö nr. 81. S u g e m e d a l a e a l i s t e u l a k u s e j a k u r i t e g e - v u s e ü l e E e s t i s , õigus 1926 ja 1927. Töö sisult identne tööga nr. 1 j t . Töö nr. 82. J ä r e l e t u l e v a s o o t õ u l i s e v ä ä r t u s e k a i t - s e s e a d u s e e e l n õ u . Käsikiri. Kehtivate seaduste täiendamise ettepanekud, kusjuures autor esineb ka mitte ainult meditsiiniliste ettepanekutega. Töö nr. 83. A r s t i s a, l a d u s e s t s e a d u s a n d l u s e s . E. Ars t 1934, 1. Töö annab ülevaate küsimustest teistes maades ja käsitleb ka imeil kehtivaid seadusi. Autori seisukohtadega arstisaladuse küsimuses ei saa kõigis as jus nõus olla. Töö nr. 84. K o k k u v õ t e R a h v u s v a h e l i s e A r s t i d e K u t s e ü h i n g u t e g e v u s e a r u a n d e s t . E. Ars t 1936, 722. Töö vastab pealkirjale. Töö nr. 85. E i n S a n a t o r i u m f ü r g e s u n d h e i t s - s c h w a c h e S c h u l i k i n d e r . Pro Juv. Baltica 1938. Mõned märkused Kosel asutatava vabaõhukooli kohta. Töö nr. 86. D e r a l l g e m e i n e Z e n t r a l v e r b a n d f ü r K i n d e r - u n d J u g e n d f ü r s o r g e i n F i n n l a n d . Pro Juv. Balt. 1938. Paa r rida ühes õnnesooviga. Töö nr. 87. P r i n c i p l e s A p p l i c a b l e t o t h e F u n c t i o - n i n g o f J u v e n i l e C o u r t s a, n d S i m i l a r B o d i e s , A u x i l i a r y S e r v i c e s a n d I n s t i t u t i o n s . Pro Juv. Baltica 1938. Lühikesed märkused allealiste kuritegevuse kohta ja süüdi- vus-ea kohta. Töö nr. 88. P r o j e t d e l o i d e p r o t e c t i o n d e s m è r e s e t d e l ' e n f a n c e e n E s t o n i e . Pro Juv. Baltica 1938. Üldised nõuded tuleva seaduse kohta. Töö nr. 89. D a s m o d e r n s t e K i n d e r h e i m m i t L e h r a n - s t a l t f ü r K i n d e r p f l e g e r i n n e n i n H e l s i n k i (Suomi). P ro Juv. Baltica. 1938. Kirjeldab asutise sisemist korda ja tegevust. m C X X I . 9 Töö nr. 90. L e s C o l o n i e s d'é t é i n t e r n a t i o n a l e s p o u r l e s E n f a n t s d a n s l e s P a y s B a l t i q u e s. Pro Juv. Balt. 1938. Paarireal ine kirjeldus Kukulinna suvekoloniist. Töö nr. 91. L e „ P a r c d e l à J e u n e s s e" à T a l l i n n — E s t o n i e . Pro Juv. Baltica 1938. Lühike Tallinna Lastepargi siseelu korralduse .kirjeldus. Töö nr. 92. I n f o r m a t i o n s I n t e r n a t i o n a l e s . Pro Juv. Baltica 1938. Teade VI Lastekaitse rahvusvahelise kongressi resolutsioo- nidest. Töö nr. 93. O p e n a i r s c h o o l s . Pro Juv. Baltica 1938. Autor soovitab ses töös vabaõhukoolide asutamist. Töö vas- tab puuduva töö nr. 62 teemale (vabaõhukoolide küsimusest). Töö nr. 94. T a r t u L a s t e k a i t s e Ü h i n g u t e g e v u s e s t 1. IV 36 — 1. IV 37. Aruanne. Töö nr. 95. L a s t e p i i m a g a v a r u s t a m i s e s t , Aruanne Tartu Linnavalitsusele õppereisust välismaale 1926. Käsikiri. Töö nr. 96. A r v a m u s k o h t u m i n i s t r i l e e n n e t ä h t - a e g a k a r i s t u s ç k a n d m i s e s t v a b a s t a m i s e s t . Käsikiri. Autor soovitab suuremat ettevaatust retsidivistide enneaegsel vabastamisel. Töö nr. 97. T ä i e n d a v a i d p õ h i m õ t t e i d H o o l e k a n d e s e a d u s e l e . Käsikiri. Eugeenika ja Genealoogia Seltsi ettepanekud. Töö nr. 98. V a i m u h a i g e t e j n e . r e g i s t r i m i s 1 e h t. Käsikiri. Töö nr. 99. M ä r g u k i r i H. R i i g i v a n e m a l e a b o r d i v a b a d u s e v a s t u . 1934. Käsikiri. Töö nr. 100. L a p s e j a e m a t e r v i s h o i d . Koos dr. 0 . Madis- sooniga. Tallinn, 1935. Töö nr. 101. M e i e l a p s . Koos dr. O. Madissooniga. Töö nr. 100 ja 101 on populaarsed õpetused ema ja lapse tervis- hoiust jne. C XXI. H Eugeenika õppet. kandideeri ja tööde a r v u s t u s 2 7 Ü l d a r v u s t u s . Nagu näeme, on dr. H a n s M a d i s s o o n mitmes suunas tegelnud ; ta on olnud nimelt Kohtuliku Arstiteaduse Instituudi assistent, Patoloogia-instituudi prosektor, ta on kooliarst ja koh- tuliku arstiteaduse eradotsent ja on lugenud ülesandel kohtu- likku arstiteadust ja, eugeenikat. Peale selle on ta tegev olnud eugeenika mõtte levitamisel. Kooliarstina on ta äärmiselt pro- duktiivne olnud ja64 peaks neis küsimusis hea as ja tundja olema. Tema töö on aga enamasti literatuurne, ei uuri praktilisi küsi- musi, vaid toob ettepanekuid j a ülevaateid. Tegevus kooliars- tina on tal võimaldanud ka väljaspool kooliarsti tegevust j a üles- andeid valgustada noorsoo suguelu algust. Kohtuarstiteadlasena on ta publitseerinud rea kasuistilisi juhte, niisama ka patoloogilise anatoomia alal. Kõige suuremat produktiivsust on ta üles näida- nud sotsiaalses tervishoius, pärivusteaduses ja eugeenika alal, kuid viimatimainitud aladel on peale töö nr. 10 (mille väärtus on kahtlane) kõik teised literaarsed, s. t. nad koosnevad ülevaade- test teiste tööde üle, programmidest, projektidest, kusjuures nende eesmärk on eugeenika mõtte levitamine. Nii taotleb ka kõige suurem ning tõsisem töö „Tõutervishoid ja rahva tulevik" enam propaganda eesmärke kui küsimuse teaduslikku käsitlemist. Tuleb veel juurde, et tööde enamik on populaarse iseloomuga. Eugeenika alalt kitsamas mõttes (mitte sotsiaal- või koolitervis- hoius) ei esita, autor mingisugust tööd, mis põhjeneks ta enese kogemusile ja uurimisile. Seepärast jõuan otsusele, et härra dr. H a n s M a d i s s o o n võiks sotsiaalse tervishoiu õpetajaks olla, eugeenikas kitsamas mõttes aga ainult siis, kui loetakse ka eugee- nika mõtte levitamist propaganda teel (milles tal on suuri tee- neid) teaduslikuks tööks. M. Bresowsky, psühhiaatria korraline professor. Prof . A. RammuFi arvustus. T a r t u Ü l i k o o l i e u g e e n i k a p r o f e s s u u r i l e k a n - d i d e e r i j a d o t s e n t d r . m e d . H a n s M a d i s s o o n'i — e n d i n e n i m i M a d i s s o n — t e a d u s l i k k u d e t ö ö d e a r v u s t u s . Dr. H. Madissooni poolt esitatud tööde nimekirja järg i on talt töid ilmunud: Kohtuarstiteaduslikke ja seadusandlusesse puutuvaid töid 17, patoloogilis-anatoomilisi ja histoloogilisi uurimusi 7, eestlaste ant- ropoloogia alalt 6, koolitervishoidu ja lastekaitset käsitlevaid 22, pärivusteaduse ja eugeenika alalt ühes piiraladega 30. Kuni 1934. a-ni ilmunud tööde arvustus on vastava komis- joni poolt Arstiteaduskonnale esitatud 1934. a. Eugeenika õppe- toolile kandideerimise puhul piirdume siin nende tööde vaatlemi- sega, mis kuuluvad „pärivusteaduse ja eugeenika alale ühes piir- aladega", haarates ka enne 1934. a-t nimetatud aladelt ilmunud tööd. Nr. 1. S u g e m e i d a l l e a l i s t e u l a k u s e j a k u r i t e g e - v u s e ü l e E e s t i s . Kriminaalantropoloogiline ja sotsiaalimeditsiiniline uurimus Harku kurikalduvustega poeglaste kasvatusmaja 1923. a. koos- seisu põhjal. Väitekiri dr. med. astme saamiseks, mis arvustuse ärakuula- mise järel Arstiteaduskonna poolt vastu võeti. Nr. 2. B e i t r a g z u r K e n n t n i s d e r V e r w a h r l o s u n g u n d K r i m i n a l i t ä t M i n d e r j ä h r i g e r . Deutsche Z. f. die gesamte gerichtliche Medizin, 1925, Bd. 6, H. 2, 144—167. On väitekirja kokkuvõte. C X X I . n Eugeenika õppet. kandideeri ja tööde a r v u s t u s 2 9 Nr. 3. T õ u t e r v i s h o i d j a r a h v a t u l e v i k . „Elava Teadus'e" populaarteadusliku seeria nr. 43. väljaanne 1935. a. juulis. 113-leheküljelises raamatus on käsitletud pärivusõpetust (45 lk.), inimese pärilikkust (38 lk.), Eesti rahvastiku sündi- must, suremust, abiellumist, sigimust j a neid mõjustavaid tegu- reid (lk. 84—90). Osas „Eugeenika põhijooni" (lk. 91—113) on toodud arva- musi j a ettepanekuid, milledega küll ei saa nõustuda. Esitanud tavalisi abinõusid, milledega püütakse alaväärtuslikkude isikute sigimist kultuurriikides takistada ja väärtuslikkude sündimist soodustada, ütleb dr. M. näit. lk. 93, kus juttu on abikaasa otsi- misest, j ä rgmis t : „Tuleb läbi uurida oma valitud isiku sugukond m i t m e s p õ l v e s nii isa kui ema poolt; juhtub nende hulgas olema vaimuhaigeid, j o o m a r e i d , k u r j a t e g i j a i d , k õ l - v a t u e l u v i i s i g a n a i s i v õ i m e h i , h u l k u r e i d , kehaliselt pärilikkude puuetega, pärilikult haigeid või p ä r i l i k e k a l d u v u s t e t õ t t u t i i s i k u s e p õ d e j a i d vanemate hulgas j ne., siis tuleb armutult k a t k e s t a d a k õ i k s u h t e d . Isegi siis, kui üks sugukond mitme põlve vältel éi jõua mustatöö- lise olukorrast, s. o. vaesusest j a viletsusest väl ja rabeleda, või võrsub põlisest hoolekandealuse perekonnast jne., tuleb olla ette- vaatlik j a paremate võimaluste korral mitte abielluda sellise isikuga." Joomareist, kur jategi ja is t , kõlvatu eluviisiga naistest ja meestest ja, hulkureist pole ometi kõik päriliku paha koormatuse tõttu selliseks saanud, vaid ka ümbruskond — miljöö võib seda teha. Pole ka lähemalt öeldud, keda pidada joomariks, keda kõl- vatu eluviisiga naiseks või meheks. 2 lehekülge edasi (lk. 95) leidub aga väga imelik ja võõrastav ettepanek: Varanduslikult kindlustatud naisterahvad, kel pole õnnestunud abielluda, soetagu enesele „vallalisena laps", s. o. olla lapsega tüdruk ehk praeguste mõistete j ä rg i — avaldada kõl- vatut eluviisi. Dr. M. ütleb lk. 95 (5 alumist rida) järgmiselt : „Abielulahutus teise abielupoole sigimatuse korral peaks tehtama kergemaks ; ei tohiks pidada paheks, vaid pigem vooruseks, kui varanduslikult kindlustatud naisterahvad, kel pole õnnestunud abielluda, lapsi sünnitavad j a suureks kasvatavad ka vallalistena." Säärane ettepanek kordub veel töös nr. 5, kus on öeldud lk. 18 : „Selle rahva bioloogilise 'koostise ebanormaalsusega kaa- 3 0 C XXI. 9 sub veel teine suurem pahe : naisi alates 28. a. on arvuliselt mees- test rohkem, mis teeb neile võimatuks abiellumise. Tuhandetel naistel on sünnitus elus (abielus) võimatu. Kuid paljud neist tahavad olla õnnelikud emad. Võõriti vaatamine sellises olukor- ras vallasemale on ebainimlik ja ebamoraalne." Mis vanuses peaksid siis nood neiud hakkama lapsega ttidru- kuiks j a seega peaaegu lõplikult loobuma lootusest abielluda ning perekonda asutada võida? Pal ju teisi küsimusi (näit. vajalikud meespartnerid jne.) tekib säherduse ettepaneku puhul. Püüdes perekondade asutamist soodustada on mitmed kultuurriigid häid taga järg i saavutanud. Sääraste tegelikku elu sügavasti puudu- tavaid ettepanekuid peaks põhjalikult enne kaalutama ja üldse nendega ettevaatlikum oldama. Praeguste vallasemade ja laste kohta pole dr. M. arvamine sugugi hea; näit. ütleb ta samas töös lk. 81, 3. lõige: „Tegelik elu näitabki, et vallaslaste vähemalt üks vanem on sageli vähe- vaärtuslik isik." Nr. 4. P ä r i v u s j a k a s v a t u s . See 24-leheküljeline töö on ilmunud Eesti Karskusliidu Kodu- kasvatustoimkonna väljaandel 1935. a, Käsitletud on populaar- selt üldised pärilikkuseseadused ja kasvatuse mõjupiirid. Nr. 5. S ü n d i m u s , s u r e m u s j a r a h v a i i v e E e s t i s j a m õ n e s E u r o o p a r i i g i s . Raamatus „Eesti rahva tulevik" 1935. a. ilmunud 23-lehekül- jelises töös leidub statistilisi andmeid rahvastiku liikumise kohta ja ettepanekuid selles suhtes. Nr. 6. P ä r i v u s i n i m e s e j u u r e s j a t õ u t e r v i s - h o i d . Nr. 7. E u g e n i k , I n d i v i d u u m u n d V o l k . Nr. 8. P ä r i v u s e s t j a t õ u t e r v i s h o i u s t . Nr. 9. P ä r i v u s e s t . Nr. 11. Ü b e r d e n A l k o h o l v e r b r a u c h d e r E l t e r n j u g e n d l i c h e r V e r b r e c h e r i n d e r K o l o n i e H a r k u . Kolmel leheküljel leiduvad siin Harku kolonii kasvandik- kude vanemate alkoholitarvimise kohta needsamad andmed j a lühidad kirjanduse andmed, mis on dr. H. M. väitekir jas. C X X I . 9 Eugeenika õppet. kandideeri ja tööde a r v u s t u s 3 1 Need 5 tööd on töö nr. 3 osade kordamised väheste muuda- tuste või lisandustega. Nr. 13. A l a v ä ä r t u s l i k k u d e i s i k u t e s i g i v õ i m e - t u k s t e g e m i s e s e a d u s N o r r a s . Eesti Ars t 1935, nr. 5. 2 leheküljel on toodud Norra (1934. a.) vastava seaduse 9 paragraafi. Nr. 10. Eesti Ars t 1932. a. lisa, pool lk. Ettepanek abiellumise keelu kohta. Nr. 12. K u r j a t e g i j a t e l i i g i t a m i n e n e n d e a r e n g u a l u s e l . Tervis 1934, 7 lk. Populaarteaduslik kõne. Nr. 14. Ü b e r e i n e n F a l l v o n S t e r i l i s i e r u n g d e s M a n n e s d u r c h R ö n t g e n s t r a h l e n . Deutsche Z. f ü r gesamte gerichtliche Medizin 1930. 16. Bd., 3. H. Kasuistilise juhu kirjeldus. Nr. 15. P e r v e r s s e s u g u k a l d u v u s e g a i s i k u i d . Eesti Arst 1931, nr. 2. Kahe kasuistilise juhu kirjeldus. Nr. 16. A l a v ä ä r t u s l i k k u d e j a k u r i k a l d u v u s t e g a i s i k u t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s t . Tulev Eesti 1925, nr. 7, 8, 9. Populaarteaduslik ülevaade. Nr. 17, 18. A l a v ä ä r t u s l i k k u d e j a k u r i k a l d u v u s - t e g a i s i k u t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s t . Ära- kiri „Öigeenika käsiraamatust" 1927. Nr. 19. Ü h e s t m e h e s i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e j u h u s t . Eesti Arst 1930, nr. 12, 1 lk. Töös nr. 14 toodud kasuistilise juhu lühike kirjeldus. Nr. 20. S i g i v õ i m e t u k s t e g e m i s e s e a d u s T a a n i s . Eesti Arst 1933, nr. 2, 1/2 lk. Andmed Taanist, kus 1929.—33. a. on sigivõimetuks tehtud 73 isikut. Nr. 21. P ä r i l i k u l t h a i g e t e s i g i v õ i m e t u k s t e g e - m i n e . Eesti Ars t 1933, nr. 10. On toodud vastav 1933. a. Saksa seadus. 32 A. RAMMUL C XXI. 9 Nr. 22. L a p s e j a e m a t e r v i s h o i d . Dr. Olga Madissooni raamatu (ilm. 1935) lõpposas (lk. 212— 248) populaarteaduslik ülevaade pärivusest ja tervishoiust. Nr. 23. P ä r i v u s e s t k u r i k a l d u v u s e g a p e r e k o n - n a s . Ilmunud Loodusuurijate Seltsi aruannetes XXX 3—4 (lk. 3—29). Uurimus. Nr. 24. A l a e a l i s t e k u r j a t e g i j a t e k a s v a t u s e t u - l e m u s t e s t , e r i t i E e s t i s H a r k u k o l o n i i 7 - a a s - t a s e t e g e v u s e m a t e r j a l i d e a l u s e l . 1926. Nr. 25. P ä r i v u s t e a d u s e k o n g r e s s . Eesti Arst 1937, nr. 5, 2 lk. Kongressi aruanne. Nr. 26. L a L o i d e S t é r i l i s a t i o n E s t o n i e n n e . Ilmu- nud Pro Juventute Baltica. Vol. I. 4. 1937. Eesti steriliseerimisseaduse tõlge. Nr. 27. A r s t l i k k e n õ u a n d e i d a b i e l l u j a i l e . Kokku- võte raadioloengust. Nr. 28. K a s t e r v e l n a i s e l o n õ i g u s t e u g e e n i l i s e a b o r d i p e a l e , k u i m e e s on p ä r i l i k u l t v a i m u - h a i g e ? Ilmunud õiguses 1938. Kasuistilise juhu arutlus. Nr. 29. E u g e e n i l i s e m õ t t e l e v i n g u s t , e r i t i s e a - d u s a n d l u s e s . Ilm. E. Arstis 1938, nr. 9, lk. 1—12. Ülevaade. Nr. 30. L e t t l a n d s S t é r i l i s a t i o n s - u n d S c h w a n - g e r s c h a f t s u n t e r b r e c h u n g s g e s e t z . Ilmunud Pro Juventute Baltica's 1938, nr. 2. Ülevaade Läti vastavast seadusest.. Nagu eeltoodust ilmneb, võiks dr. Madissooni loetletud töö- dest arvata teaduslikkude alla väitekiri, 4 tööd kasuistiliste juh- tude üle ja andmed Harku kolonii kasvatuse tulemuste kohta. Teised on ülevaated, tõlked ja populaarteaduslikku laadi tööd pärivuse, eugeenika või tema piiraladelt. Esitatud tööde põhjal ei saa öelda, et dr. med. Hans Madis- soon oleks küllaldaselt ette valmistatud eugeenika õppetooli täit- miseks. A. Rammul, hügieeni korraline professor. TARTU ÜLIKOOLI VAKANTSELE ERIPATOLOOGIA, DIAGNOSTIKA JA TERAAPIA (POLIKLIINIKU) PROFESSUURILE KANDIDEERIJATE TEADUSLIKKUDE TÖÖDE ARVUSTUSED TARTU 1938 K. Mattieseni t r ü k i k o d a o.-ü., Tar tu , 1938. Prof. E. Masing'u arvustus. A r s t i t e a d u s k o n n a l e . Ü l i k o o l i d e S e a d u s e § 6 4 k o h a s e l t o l e n v a l i - t u d T e a d u s k o n n a p o o l t S i s e h a i g u s t e - p o l i - k l i i n i k u õ p p e t o o l i l e k a n d i d e e r i j a t e , h ä r r a d e d r . m e d . A. A r r a k'u, d r. m e d . F. G r a n t'i j a d r. m e d . H. N o r m a n n'i t e a d u s l i k k u d e t ö ö d . e a r v u s - t a j a k s . K ä e s o l e v a g a e s i t a n o m a a r u a n d e . Dr. med. A. Arrak'u tähtsamad teaduslikud tööd on Teaduskonnas korduvalt hinda- misel olnud. Seepärast tundub üleliigsena neid ükshaaval üksik- asjaliselt käsitleda. Need tähtsamad tööd on pärit aastaist 1923— —1927, seega assistendiajast. Olgu nimetatud : 1) V e r e r õ h u v õ n k u m i s t e s t j a n e n d e p õ h - j u s t e s t n e e r u h a i g u s t e p u h u l . Suurema haigetematerjali najal uuritakse suuri spontaan- seid päevaseid vererõhu kõikumisi. Teisest küljest näidatakse, et välised mõjud neeruhaigete vererõhku suuremal määral ei tõsta kui normaalsetel inimestel. 2) Oma arutlustes t e l e a n g i e c t a s i a h e r e d i t a r i a h a e m o r r h a g i c a ü l e kirjeldab autor esmakordselt Eestis selle tähtsa perekonniti esineva haiguse kolme juhtu, lisandades põhjalikud uurimisandmed nende haigete kohta. 3) E k s p e r i m e n t a a l s e s t p o l y g l o b u l i a ' s t v e - r e m ü r k i d e t o i m e l on 19 kodu jänese kallal pikaajaliste katsetena läbi viidud uurimine. Pideva veremürkide organismi vii- misega väga väikestes annustes õnnestub autoril saavutada mär- gatavat punaliblede arvu tõusu kuupmillimeetris. Teises hematoloogilises töös käsitleb autor küsimust, kas vitaalselt värvuvad ja polükromaatilised erütrotsüüdid on ident- 4 E. MASING C XXI. 10 sed või mitte (katsed inimese ja kodujänese verega), tuues tõen- dusi identsuse kasuks, ja eitab vanaduspolükromaasia esinemist, seda kaaluvalt põhjendades. Nimetatud tööl on metoodilisest kül- jest soliidsed saavutised. Küsimused on taibukalt asetatud ja tule- mused, ehkki mitte üllatavad, on siiski tähelepanuväärivad. Pikemaajalise vaheaja järel on dr. med. A. Arrak avaldanud 1937. j a 1938. a. veel 8 tööd, milledest üks on eksperimentaalse iseloomuga ja seitse kliinilise iseloomuga. Eksperimentaalne töö (käsikiri) on j ä r g tööst polyglobulia üle. Uuritakse, kas verdu- misest tingitud aneemia puhul on võimalik veremürkide abil väi- kestes doosides kiirendada punaliblede regeneratsiooni. Kolme katse najal, milledest üks on negatiivse tulemusega, vastab autor sellele küsimusele jaatavalt. Seda järeldust võib küll pidada tõe- näoliseks, kuid mitte veel tõendatuks. 1937. a. seitse kliinilist tööd käsitlevad icterus catarrhalis't, tuberkuloosi pneumotooraksravi tulemusi, akuutset müokardi- infarkti, neerutuberkuloosi näiliselt spontaanset paranemist, rase- duse mõju kopsutuberkuloosile, (käsikiri) spontaanset pneumo- tooraksit kliiniliselt terveil isikuil. Need tööd ei paku muidugi midagi oluliselt senitundmatut. Sellele vaatamata ei või neid hin- nata ainult teatavaid ülevaateid pakkuvate referaatidena, sest autor avaldab oma isiklikku arvamist rea praktiliselt tähtsate küsimuste kohta kaunis rikkaliku ja, nagu näib, hästi jälgitud haigetematerjali, osalt ka mõlema Sisehaigustekliiniku haigus- lugude põhjal. Kogenud ja hoolikalt analüüsiva arstina on autor seega kokku kogunud materjali, mis võib osutuda teistele arstidele kasu- likuks ja õpetlikuks. Ka võib üldiselt nõustuda autori arstlik- kude seisukohtadega käsitletud haiguslikkude seisundite hinda- mise ja nende seisundite ravisse puutuvais küsimusis. Nad vas- tavad meie arstlikkude teadmiste praegusele tasemele. Mitte alati ei rahulda selle materjali teaduslik läbitöötamine. Nii lei- dub kohati vasturääkivusi (näiteks pneumotooraksit käsitlevas teoses Eesti Arstis 1937, lk. 594 räägib 3. rea tekst vastu tabelile lk. 593). Kooskõlas ei ole statistikareeglitega, et ühe rühma 2—5 haigest arvutatakse protsentarvud ja töötatakse need omakorda ümber, kusjuures autor ise rõhutab üksikute gruppide eristamise raskusi (sama töö lk. 595). Töös „Neerutuberkuloosi . . . " laien- datakse omavoliliselt mõistet „näiliselt spontaanne tervenemine". Sama töö III juhul on nelja-aastase haige jälgimise järel uriin C XXI.io Eripat., diagn. j a ter. õppet. kand. tööde arvus tus . 5 normaalne ; kuid puudub tõendus, et tervenemine on ainult n ä i - l i n e . Need puudused ei vähenda ettetoodud m a t e r j a l i väär- tust. Nad on seletatavad vist küll nende tööde sooritamise kiiru- sega. Dr. med. H. Normann'i poolt esitatud tööd võib jagada 5 rühma: 1) 3 kliinilist arutlust. 2) 5 originaaltööd arstiteaduse-ajaloo alalt. 3) 10 ülevaateid pakkuvat artiklit arstiteaduse-ajaloo alalt. 4) Väärtuslik „Eesti Meditsiiniline Bibliograafia" 1918—34 3 jaos. 5) 5 populaarteadusliku iseloomuga kirjutist. Esimene lühike kliiniline töö a k u u t s e p a r a n e f r i i d i s p o n t a a n s e s t p a r a n e m i s e s t käsitleb kaht hästi jäl- gitud operatsioonita paranenud nimetatud haiguse juhtumit. Oleks autor hiljemini veel selle küsimusega tegelnud ja seda edasi jälginud, oleks võibolla jõutud tähtsate tulemusteni. Sellisena, nagu see töö on, osutub ta ainult poolelijäänud katsetuseks. Teine selle rühma töö on autori doktoridissertatsioon „M a o - h a a v a n d i r a v i p ü s i v a d t a g a j ä r j e d " jne. Eesmär- giks on I Sisehaigustekliinikus osalt konservatiivselt, osalt opera- tiivselt ravitud 345 ulkusehaige edaspidise saatuse jälgimine, et kindlaks teha, missugused on siinsetes oludes ulkuse ravi hilise- mad tulemused. Kahjuks õnnestus autoril 345 haigest ainult 100 kohta katamnestilisi andmeid saada. Seetõttu ei ole nende 100 juhu statistilisest läbitöötamisest suuremat kasu haigete juhus- liku valiku tõttu, sellele vaatamata, et töö on muidu väga hooli- kalt läbi viidud. Kolmandas kliinilises töös „ Ü l i t u n d e l i k k u s A t o - p h a n - s a l v i v a s t u " on kirjeldatud üks atofaani sissehõõru- miste taga jär je l tekkinud akuutse dermatiidi juht, mis peale nime- tatud aine sissehõõrumise ärajätmist paranes. Missugune ato- faansalvi osis oli süüdi, seda ei uurita. Sellele vaatamata on juh- tum tähelepanuvääriv ja praktilise .tähtsusega. Dr. H. Normann'i arstiteadus-ajaloolise sisuga töödest on eriti nimetamisväärt Leipziger Institut f ü r Geschichte der Medi- 6 C XXI. 10 zin'ist pärit olev „D i s p u t a t i o P i a t o n i s e t A r i s t o t e - 1 i s". Siin ilmub esmaskordselt trükis keskaegne apokrüüfiline dia- loog, mida autor põhjalikult arutab, sisuliselt analüüsib ja mille saamisaega ta püüab kindlaks teha. Kes kasvõi pealiskaudselt loeb H. Normann'i sulest trükis ilmunud arvukaid arstiteadus-ajaloolise ja bibliograafilise sisuga kirjutisi, märkab hõlpsalt, et autori tugev külg pääseb maksvu- sele just sellel alal. Tema objektiivsus, tema pieteetlik suhtumine minevikku, tema sisseelamisvõime tulevad siin õnnelikult ilmsiks. Omaette tuleb veel hinnata tema elavat huvi ja armastust kodumaa arstiteaduse-ajaloo vastu, mis moodustab suurelt osalt veel täiesti uurimatu ala. Selliste sekka kuuluvad näiteks tööd Faehlmann'i üle, siinse Hügieeni-instituudi (Kasega ühiselt koostatud) ja teiste arstiteaduslikkude asutiste ajalugu. Sealjuures on H. Normann, tänu oma meditsiinilisele üldharidusele, kujutlusvõimele, osavale sulele ja keeletundmisele, loodud meditsiiniline žurnalist selle sõna heas mõttes, kusjuures tema tegevus arstiteaduse-ajaloo alal annab tema ladusale kirjutusviisile vajaliku sügava tagapõhja. Sisemeditsiini suurtest probleemidest on ta 9 viimase aasta jooksul eemal seisnud, on nendega kokku puutunud rohkem vaat- lejana kui aktiivse kaasatöötajana. Tema 3 kliinilist tööd on seega hinnatavad esimeste arglike katsetena, mis ei ole veel jõud- nud ühelegi tähtsamale eesmärgile. Dr. med. Franz Grant esitas 12 trükis ilmunud teaduslikku tööd. Nendest on esimene puhteksperimentaalne, kuna teised tööd on kõik puhtkliinilised või kliinilis-eksperimentaalsed. Esimese töö — „A j u k o o r e ä r r i t a t a v u s a l k o h o - l i k u t e j ä r e l t u l i j a t e l " — valmistas dr. Grant üliõpilasena. Avati 12 alkoholiseeritud vanematelt sündinud noore kaneliku pealuu ja ärritati faradiliselt ajukoort 4 kohalt, et mõõta selle ärritatavust ; võrdluseks uuriti 6 tervet samavanust kanelikku. Viimaste ärrituskünnis faradilisele voolule oli enamasti madalam kui alkoholiseeritud kanelikkude järeletulijate oma. — Näib, et katsed on täpsalt ette valmistatud ja läbi viidud. Lisandatud teo- C XXI. Ki Eripat., diagn. j a ter. õppet. kand. tööde arvus tus . 7 reetilised tulemuste tõlgendused näivad referendile olevat igatahes liialt hüpoteetilised ja osalt vaieldavad. Ühes suuremas töös, mis ilmus 1936. a., uurib dr. Grant k u n s t t e h i s l i k u p n e u m o t o o r a k s i t o i m e t v e r e - r i n g e l e . Autor näitab, et pneumotoorafcsi toimel 1) mõjustub respiratoorne arütmia, muutudes nimelt nõrgemaks, j a 2) tule- vad elektrokardiogramimis nähtavale niisugused m ö ö d u v a d muutused, mida muidu peetakse tüüpilisteks müokardirikete tun- nusmärkideks. Seda niihästi praktiliselt tähtsat kui ka teoreetili- selt huvitavat leiutist tuleb pidada autori jäädavaks teeneks. Viimase suurema tööga — „ R i n n a k o r v i l ü l i t u s t e t ä h t s u s e s t k l i i n i l i s e s e l e k t r o k a r d i o g r a a f i a s " — taotleb autor praktilis-arstilisi huvisid (12). Materjali alusel, mis on saadud 600 haige uurimistest, tehakse kindlaks, et moodsad, peamiselt Ameerika uuri jate poolt soovitatud rinnakorvilülitused suudavad sageli paremini selgitada mitmesuguseid südame vere- ringe häireid kui klassilised ekstremiteetide lülitused üksi. Põhi- mõtteliselt uut see töö ei too, ta on aga heaks rinnakorvilülituste kõlblikkuse tööks tänu materjali põhjalikule käsitlemisele. Töödes nr. 9 j a 10 tegeleb autor osalt koos kahe Viini uuri- jaga (B o 11 e r'i ja B r u n n e r ' iga) A-vitamiini määramisega mitmesugustes kehavedelikkudes ja A-vitamiini eritamisega kuses. Kui tohime oletada, et subtiilsed A-vitamiini määramise meetodid on täpsad (arvatavasti pole seda veel lõplikult sedasta- tud), näitavad nende tööde tulemused mõndagi uut ja võibolla isegi midagi tähtsat. Intramuskulaarsete vogaanisüstimiste järel ei leidunud veres rohkem A-vitamiini, vaid korduvalt isegi vähem. Kui A-vitamiini eritust kuses polnud, siis leidus A-vita- miini veres rohkem. Peensoole mahlas j a roojas A-vitamiini ei leidunud ; sellevastu õnnestus autoril esmakordselt A-vitamiini olemasolu määrata mõnedes pleura- j a peritoneaalseis vedelikes. Praegu pole võimalik ette näha, missuguseks osutub nende lei- dude tähtsus A-vitamiini ringvoolu kohta. Dr. Grant kirjeldab oma väiksemais töis — nr. 2, 3 ja 11 •— hea tähelepanelikkusega haruldasi haigusjuhte. Töös nr. 7 näitab ta ühe uue ussiravimeetodi kõlblikkust. Nr. 4-s kir jeldab ta orga- noteraapia tulemusi a n a e m i a p e r n i c i o s a haigeil I Sise- haigustekliinikus; nr. 8 on ülevaatereferaat. Ka need lühemad tööd põhjenevad tõsiseil tähelepanekuil, olgugi et nad ei too oluli- selt uut. 8 E. MASING C XXI. 10 Võrreldes kolme Sisehaiguste-polikliiniku õppetoolile kandi- deerija teaduslikke saavutisi, pean dr. Arrak'u ja dr. Grant'i omad enam-vähen võrdseks tunnistama. Oluliselt nõrgem näib mulle seevastu kolmas kandidaat, dr. Normann; sest tema tunnustata- vate saavutistega arstiteaduse-ajaloo alal vaevalt võib põhjen- dada pretendeerimist sisemeditsiini õppetoolile. Peale selle on dr. Normann umbes 9 a. sisehaigustekliinikust eemal olnud ja näh- tavasti ei valda mitte täiel määral sealset moodsat diagnostilist ning ravitehnikat. Just selle ala valdamine on oluliseks plussiks dr. Grant'ile, kes oma 9 a, tegevuse tõttu siinses I Sisehaiguste- kliinikus ja oma õppeaja tõttu Viinis ja Pariisis 1937. a. on oman- danud täieliku ettevalmistuse polikliiniku juhatamiseks. Seevastu on dr. Arrak'u hüvedeks tema oluliselt pikem pedagoogilise tegevuse aeg just polikliiniku alal. Sellele vaatamata usun, et dr. Grant ka dr. Arrak'u suhtes on pisut tugevam kandidaat, ja seda mitte oma teaduslikkude saavutiste, vaid kliinilise koolituse tõttu. Tartus, 7. okt. 1938. Prof. E. Masing, eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. Prof. W. W a d i arvustus. T a r t u Ü l i k o o l i A r s t i t e a d u s k o n n a l e . T a r t u Ü l i k o o l i e r i p a t o l o o g i a , d i a g n o s t i k a j a t e r a a p i a ( p o l i k l i i n i k u ) p r o f e s s u u r i l e k a n d i - d e e r i j a t e t e a d u s l i k k u d e t ö ö d e h i n n a n g . Vastavalt arstiteaduskonnakogu otsusele 23. maist 1938. a. esitan käesolevalt oma hinnangu eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (polikliiniku) professuurile kandideerijate teaduslik- kude tööde kohta ja oma arvamuse kandidaatide sobivuse ning paremusjärjdkorra suhtes. Eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (polikliiniku) profes- suurile kandideerivad sisehaiguste dotsendid dr. med. A u g u s t A r r a k ning dr. med. F r a n z G r a n t ja arstiteaduse-ajaloo dotsent dr. med. H e r b e r t N o r m a n n . August Arrak'u teadusl ikud tööd. A. Arraku poolt esitatud teaduslikud tööd, peale kahe, on kõik varemalt teaduskonna poolt hinnatud ja sel puhul ka referee- ritud. Seepärast ei pea ma tarvilikuks nende juures üksikasjali- selt peatuda, 'piirdun vaid nende üldhinnanguga. Osa A. Arraku töödest on eksperimentaalsed ja käsitlevad polüglobuulia tekkimise küsimust mitmesuguste veramürkide puhul. Selle kõrval on A. Arrak püüdnud selgitada vitaalselt vär- vunud ja polükromaatiliste erütrotsüütide identsuse küsimust, mille kohta omal a jal kirjanduses lahkarvamine valitses. Samuti on A. Arrak üksikasjalisemalt jälginud vere vananemise küsi- must. Kõik need hematoloogilised tööd (arvult 4) on põhjalikud uurimused. Nad selgitavad j a täiendavad uute väärtuslikkude and- metega erütrotsüütide morfoloogiat ja polüglobuulia küsimust. Neid töid on vastavas hematoloogilises kir janduses korduvalt tsiteeritud. 10 W. WADI C XXI. io Samuti on A. Arraku töö — „ Ü b e r d i e B l u t d r u c k - s c h w a n k u n g e n b e i N i e r e n k r a n k h e i t e n u n d i h r e U r s a c h e n " — põhjalik eksperimentaalne kliiniline uurimus, milles on püütud selgitada peamiselt glomerulonefriitide ja hüper- toonia puhul esinevate vererõhu kõikumiste põhjusi. Ka see töö on tunnustust leidnud ja on korduvalt tsiteeritud. Kolmes töös on A. Arrak üksikasjalisemalt kirjeldanud kir- janduses haruldaseks peetud t e l e a n g i e c t a s i a h e r e d i - t a r i a h a e m o r r h a g i c a kolme haigusjuhtu. Ta on histoloo- giliselt uurinud teleangiektaasiate ehitust nahas ja tuleb arva- misele, et siin on tegemist kapillaaridest arenenud tühikutega. Need, tööd, kuigi kasuistilist laadi, on tähtsad selle poolest, et siin juhitakse tähelepanu haigusele, mis oli Kesk-Euroopas seni näi- liselt vähem tuntud ja mida selle tõttu korduvalt ära vahetati hemofiilia haiguspildiga, Ülejäänud tööd (arvult 10) on kõik kokkuvõtlikud kliinilised uurimused, kus autor oma rikkalikkude tähelepanekute ja uuri- miste põhjal selgitab terve rea haiguste etioloogiat, sümptomato- loogiat, diagnostikat j a ravi. Eriti tuleks siin mainida tema töid tuberkuloosi alalt. A. Arrak on erilist huvi tundnud kopsutuber- kuloosi pneumotooraksravi vastu ja annab põhjalikult analüüsi- tud ülevaate oma ravitulemustest, milles leidub palju väärtuslikke näpunäiteid pneumotooraksravi indikatsiooniks j a selle edukaks lõpuleviimiseks. Praktilise väärtusega on samuti tema tähelepa- nekud neerutuberkuloosi, spontaanse pneumotooraksi ning tuber- kuloosi j a raseduse kohta. Lõpuks käsitleb A. Arrak kokkuvõtlikus kliinilises töös katarrilise ikteruse probleemi ja 1930.—32. a. meil Eestis epidee- milist iseloomu kandnud haigusjuhtude esinemist. Oma kliiniliste uurimiste tulemuste andmeil arvab ta, et tema poolt tähelepan- dud haigusjuhud põhjenesid suures enamuses ühisel etioloogilisel alusel (hematogeensel infektsioonil) ja kuulusid nn. hepatotsellu- laarse ikteruse liiki. Kahes töös käsitleb A. Arrak põhjalikult südamehaiguste etioloogiat j a akuutse müokardi-infarkti sümptomatoloogiat, dif- ferentsiaaldiagnoosi ja ravi. Üldiselt tuleb A. Arraku teadusliku toodangu kohta tähen- dada, et kuigi autor käsitleb väga mitmesuguseid küsimusi sise- haiguste alalt, on ta oma töödes suutnud näidata suurt asja- tundlikkust käsitluses, süstemaatilisust j a põhjalikkust oma arut- C X X L Kt Eripat., diagn. ja ter. õppet. kand. tööde arvustus. 11 1 ustes ja ^kriitikat oma otsuste tegemises. See kõik annab tunnis- tust sellest, et autoril on põhjalikud internistilised teadmised ja suured kogemused oma erialal. Autorit on huvitanud viimasel a jal rohkem praktilise kui teoreetilise meditsiini küsimused. A. A r r a k u p e d a g o o g i l i n e t e g e v u s . A. Arrak on pikemat aega töötanud noorema ja vanema assistendina meie mõlemais sisehaigustekliinikuis. 1928. a. habili- teerus ta sisehaiguste alal j a on sellest a j a s t peale eradotsendina õppetegevusest vahet pidamata osa võtnud. On lugenud neeru- ja põiehaiguste diagnostikat j a valitud peatükke eripatoloogia j a teraapia alalt. 1929. a. on ta ülesandel lugenud konstitutsiooni- õpetust kehalise kasvatuse üliõpilastele ja 1934. a. alates kuni käesoleva ajani ülesandel sisehaiguste-polikliinikut VI kursuse üliõpilastele. Selle a j a kestel on A. Arrak omandanud head peda- googilised kogemused j a kuulajaskonna suure poolehoiu, mida olen polikliiniku ajutise juhata jana jälgida võinud. Selleks on kaasa aidanud tema suured praktilised kogemused diagnostika ja teraapia alal. Franz Grant'i teadusl ikud tööd. Et F. Grant'i teaduslikud tööd alles möödunud poolaastal tema habiliteerumise puhul Arstiteaduskonna poolt valitud retsen- sioonikomisjonis üksikasjalisemat hindamist leidsid, siis pean kül- laldaseks piirduda siin vaid F. Grant'i tööde üldhinnanguga. F. Grant'i kliinilis-eksperimentaalsed tööd käsitlevad uuri- misi peamiselt südame ja vereringesüsteemi alalt. Töös „ K r e i s - l a u f s t u d i e n b e i m P n e u m o t h o r a x " uurib F. Grant põhjalikumalt pneumotooraksi mõju südamele. Töö on väärtuslik ja põhjalik uurimus, sest autor on kasustanud siin väga täpset metoodikat ja on oma uurimisi toimetanud suurema haigetemater- jaliga, kui seda seni oli tehtud. Huvitavad on siin tähelepanekud respiratoorse arütmia kohta, samuti elektrokardiograafilised muutused pneumotooraksi puhul. F. Grant'i kitsamatkis erialaks tuleb pidada küll elektrokar- diograafiat. Tema sellekohastest töödest tuleb eriti hinnata tööd „ Ü b e r d e n d i a g n o s t i s c h e n W e r t d e r B r u s t - w a n d a b l e i t u n g i n d e r k l i n i s c h e n E l e k t r o - 12 W . W A D I C X X I . 10 k a r d i o g r a p h i e". Selles töös uurib autor väga suure hai- getematerjali alusel uue, seni veel vähe kasustatud, elektrokardio- graafilise rindkere lülitusmeetodi diagnostilist tähtsust ja tuleb arvamisele, et see uus meetod täiendab seni tarvitusel olnud lüli- tusviise ja eriti südameinfarktide diagnoosimisel võib seda eduga kasustada. Osa F. Grant'i töid on kasuistilist laadi, kuid neil on oma väärtus, sest nad rikastavad imeie kliinilisi tähelepanekuid uute ning huvitavate üksikjuhtudega, nagu tööd „106 B o t h r i o c e - p h a l u s k e t t e n b e i e i n e m K r a n k e n " ja „ E i n g ü n - s t i g a b g e l a u f e n e r F a l l v o n E m b o l i e d e r B a u c h - a o r t a a n d e r B i f u r k a t i o n". Oma viimastes töödes jälgib F. Grant A-vitamiini sisaldust veres j a selle eristumist kuses ühenduses kolesteriini ainevahetu- sega mitmesuguste haiguste puhul. Autor leiab, et A-vitamiini vähesus veres ei tarvitse olla tingitud selle vitamiini eristumisest kuse kaudu. Ühtlasi leiab autor esmakordselt, et ka pleuravedelikes võib esineda A-vitamiini. Viimastest töödest on näha, et F. Grant huviga ja hoolega jälgib uusi saavutisi arstiteaduse alal ning ka oma uurimistega püüab edasi arendada oima ala. F. Grant'i töödest on näha, et ta põhjalikult süveneb oma uurimisalasse, et ta tunneb neid hästi j a selle tõttu saavutab positiivseid ja usaldusväärseid tulemusi. Kuigi tema tööde arv ei ole suur, on nad seda enam asjalikud ja pakuvad igaüks midagi uut omalt alalt. F. G r a n t ' i p e d a g o o g i l i n e t e g e v u s . F. Grant on olnud pikemat aega I Sisehaigustekliiniku vane- maks assistendiks ja on seega võinud oma erialasse hästi süve- neda ja küllaldasi kliinilisi kogemusi omandada. Oma iseseisvaid pedagoogilisi võimeid ja kogemusi ei ole F. Grant senini veel saa- nud palju näidata, sest et ta alles käesolevast õppeaastast alates dotsendina iseseisvalt õppetegevusest osa võtab, lugedes valitud peatükke südamehaiguste alalt. Herbert Normann'i teadusl ikud tööd. Mis puutub H. Normann'i teaduslikkudesse töödesse, siis käsit- levad need peamiselt ülevaatlikke kir jutisi ja uurimisi arstitea- C X X I . io Eripat., diagn. ja ter. õppet. kand. tööde arvustus. 1 3 duse-ajaloo alalt. Eriti on H. Normann'i huvitanud Arstiteadus- konna areng j a a ja lugu möödunud sajandi kestel. Enamik H. Nor- mann'i töödest kannab kir jeldavat iseloomu, kuna vähem osa pakub iseseisvaid uurimusi ja ajaloolisi analüüse. H. Normann'i tööde nimestikus leiduvad vaid kolm internis- tilist tööd, mis antud korral võiksid hindamisele tulla. Kaks nen- dest on kasuistilised j a üks doktoritöö kokkuvõte, millest selgub, et autor on üksikasjalisemalt jälginud 100 haavandihaige sümpto- matoloogiat j a ravitulemusi I Sisehaigustekliiniku materjali põh- jal 1920.—26. a. Selle töö kokkuvõttest selgub, et ravitulemused ei ole autori arvates küllalt rahuldavad olnud peamiselt puudu- liku j a mitte küllalt püsiva ravi läbiviimise taga jär je l . Eespooltähendatud kolme töö põhjal on tõesti raske hinnata H. Normann'i asjatundlikkust, teaduslikke võimeid ja huvi eri- patoloogia, diagnostika ja teraapia alal. H. Normann on kohe peale ülikooli lõpetamist, kuigi ta vahepeal assistendina töötas I Sisehaigustekliinikus, erilist huvi tundnud arstiteaduse-ajaloo vastu ja sellepärast ka samal a ja l vabatahtliku assistendina Kohtu-arstiteaduse Instituudi juures prof. S. TalviJk'u juhatusel arstiteaduse-ajaloo alal tööle asunud. On seepärast arusaadav H. Normann'i varstine lahkumine Sise- haigustekliinikust, et nüüd peamiselt ajalooliste küsimuste vastu arstiteaduse alalt huvi tunda. Kuigi H. Normann teotseb prak- tilise arstina sisehaiguste alal, on see temale nagu kõrvalaineks olnud, sest et ta tegeleb veel ainult ajalooliste j a bibliograafiliste küsimustega. Nii habiliteeruski ta 1932. a. arstiteaduse-ajaloo alal, et nüüd ainult oma lemmikalal tegev olla. H. N o r m a n n ' i p e d a g o o g i l i n e t e g e v u s . H. Normann on olnud ligi 5 a. I Sisehaigustekliiniku noore- maks assistendiks j a siis tegev olnud arstiteaduse-ajaloo alal. Tema pedagoogiline tegevus piirdub arstiteaduse-ajaloo käsitle- misega 1932. a. alates. Kliiniline pedagoogiline staaž puudub tal täiesti. K a n d i d a a t i d e v õ r d l u s . Võrreldes esitatud kandidaate omavahel selgub, et kaiks nen- dest, A. Arra,k ja F. Grant on esitanud rea töid sisehaiguste j a eksperimentaalse meditsiini alalt, mis küllaldaselt lubavad hin- 1 4 W. W A D I C XXI. 10 nata nende teaduslikke võimeid ja huvi nii kliinilise kui ka eks- perimentaalse meditsiini vastu. Mõlemad on oma erialal küllalt produktiivsed olnud ja küllalt silmapaistvaid tulemusi saavuta- nud. Mõlemail on küllaldane kliiniline ja teaduslik staaž oma eri- alal. Enamik H. Normann'i töid ei käsitle üldse eksperimentaal- set ega kliinilist meditsiini. Kahe kasuistilise j a ühe kliinilise tööga ei ole H. Normann näidanud kuigi suurt teaduslikku huvi ja kliiniklase võimeid sellel alal, millele ta kandideerib. Kõige selle juures ei ole mõeldav, et H. Normann'il võiks olla nõutavat kliinilist ja teoreetilist ettevalmistust ning kooli eripatoloogia,, diagnostika ja teraapia alal. Ent seejuures tuleb küll tunnustada H. Normann'i tööd arstiteaduse-ajaloo j a bibliograafia alal, mida aga antud juhul kahjuks ei tule arvestada. Kogu andmete põhjal arvan, et A. Arrak ja F. Grant omavad küllaldast kvalifikatsiooni eripatoloogia, diagnostika ja teraapia (polikliiniku) professuuri täitmiseks, kuna H. Normann'il ei ole see küllaldane. Võrreldes A. Arraku ja F. Grant'i teaduslikku, pedagoogi- list j a praktilist tegevust, peab tähendama, et see on A. Arrakul suurem kui F. Grant'il. Kuigi mõlemad kandidaadid on oma töö- des head kliinilist kooli ja küllaldast andekust teaduslikuks tööks avaldanud ja neilt mõlemailt ka tulevikus uusi teaduslikke saavu- tisi nende erialalt tohib oodata j a selles mõttes mõlemaid kandi- daate vastuvõetavaiks tuleb pidada, leian antud korral, kus täit- misele tuleb eeskätt suure praktilise tähtsusega õppekoht, et siin A. Arraku kandidatuuri tuleb eelistada. Polikliiniku õppekoht on meie teaduskonnas selleks ainuke- seks kohaks, kus noored arstid kõige otsesemaid juhatusi j a õpe- tusi saavad oma esimestel iseseisvatel sammudel diagnoosi kui ka ravi määramisel. Selle õppetooli täit jal lasub eriti suur ülesanne ja vastutus meie väärikate j a küllaldaste kogemustega noorte arstide praktilisse ellu juhtimisel, ja sellepärast tuleb polikliiniku õppekohale eelistada suuremate kogemuste ning praktilise vilumu- sega kandidaati. W. Wadi, eripatoloogia, diagnostika j a teraapia korraline professor. Tartus, 7. X 1938. Prof. L. Puusepa arvustus. T a r t u Ü l i k o o l i A r s t i t e a d u s k o n n a l e . Dotsent A. Arrak esineb võistlusel 19 tööga, milledest enamik on leidnud hindamist juba eelmisel kandideerimisel. Paljud neist töist kannavad kasuistilist iseloomu ja on soori- tatud rahuldavalt, kusjuures küsimusse puutuv kir jandus on tava- liselt küllaldaselt läbi töötatud, kuid mõnedes töödes on tunda ruttamist ja näib, et autor ei ole saanud mahti küsimuse põhja- likumaks lahendamiseks. Autor on juba mitme aasta vältel lugenud üliõpilastele Sise- haiguste-polikliiniku kursust j a on selle tõttu kujunenud teadu- mustega õpetajaks. Dotsent A. Arraku tegevuses torkab silma, et ajavahemikul 1928.—37. a. ei ole tal ilmunud ühtegi teadus- likku tööd, millest võib järeldada, et tema andumine teaduslikule tegevusele ei ole olnud «küllalt sügav ega pidev. Siinkohal ei pea ma vajalikuks peatuda tema tööde üksikasjalisemal hindamisel, sest seda on teinud juba teised vastava eriala kompetentsemad esindajad. Arvesse võttes dotsent A. Arraku tegevust j a töid arvan, et ta omab tarvilikku ettevalmistust Sisehaiguste-poli,kliiniku õppe- toolile asumiseks ja võib, kui omab selleks tahet, kujuneda kasu- likuks teadusevallas töötajaks. Esitan dotsent A. Arraku kandi- daadina ülalmainitud õppetoolile. Dotsent F. Grant on esitanud kandideerimisel 12 trükis aval- datud teaduslikku tööd, nendest üks eksperimentaalne, mis on val- mistatud Närvikliinikus ja hinnatud Ülikooli arstiteaduskonna- kogu poolt I auhinnaga, 5 kasuistilist (2, 3, 4, 7 ja 11) ja 6 kliini- list tööd, viimastest pneumotooraksi j a vereringe uurimiste kohta 2 tööd, kardiograafia alalt 2 tööd ja A-vitamiinide üle 2 tööd. Kõik esitatud tööd on rahuldavalt sooritatud. Neist nähtub, et autor tunneb hästi käsitletavasse küsimusse puutuvat kir jan- dust ; eriti töös „K r e i s l a u f s t u d i e n be i im P n e u m o t h o - TARTU ÜLIKOOLI V A K A N T S E L E FÜSIOLOOGIA JA FÜSIOLOO- GILISE KEEMIA PROFESSUURILE KANDIDEE- RIJA TEADUSLIKKUDE TÖÖDE ARVUSTUSED TARTU 1938 K. Matt ieseni t r ü k i k o d a o.-ü., Tartu, 1938. Prof. G. Kingisepp'a arvustus. A r u a n n e T a r t u Ü l i k o o l i f ü s i o l o o g i a j a f ü s i o l o o g i - l i s e k e e m i a õ p p e t o o l i l e k a n d i d e e r i j a M a k s T i i t s o t e a d u s l i k k u d e t ö ö d e k o h t a . Maks T i i t s o on Arstiteaduskonnale esitanud 28 teadusliku sisuga tööd. Tööd nr. 1—15 on põhjalikult arvustatud temale venia legendi j a eradotsendi nime andmise puhul 1934. aastal. Maini- tud tööd haaravad kõigepealt hormonaalseid uurimusi, mis ta on sooritanud prof. L i p s c h ü t z'i kaastöölisenai Tartus, j a süsihüd- raatide ainevahetust, mis ta on läbi viinud Rockefelleri stipendi- aadina prof. M a c l eo d i juures Toronto Ülikoolis. Erilist mai- nimist väärib töö nr. 7 : „ I n f l u e n c e o f n u t r i t i v e c o n d i t i o n o n i n i t i a l f a l l i n b l o o d s u g a r a f t e r i n s u 1 i n", milles autor näitab, et insuliini toime on sõltumatu organismis leiduvast glükogeenihulgast. Töös nr. 8 : „ S u g a r t o l e r a n c e i n r a b .b i t s " näitab autor, et süsihüdraatide resorptsioon seedetrakti epiteelis on adekvaatseks ärrituseks insu- liini sekretsioonile. Mõlemaid töid on tsiteeritud hilisemais ülevaa- teis ja eritöis. Iseseisvate töödena esinevad nr. 9—15, mis on läbi viidud Tartu Füsioloogia-instituudis. Esimene neist on väitekiri prof. F l e i s c h ' i juures. Väitekiri j a edasised tööd (nr. 10, 13, 14, 15) käsitlevad hingamise ergulist regulatsiooni j a selgitavad hingamismehaanika küsimusi. Oleks üleliigne veel kord peatuda nende tööde üksikasjalisel hindamisel, sest et see on toimunud mai- nitud retsensiooni korras j a on seal täit tunnustamist leidnud. Tööd nr. 16—20 on ilmunud ajavahemikus 1934. a. I poolest kuni 1935. aasta II pooleni. Ka nende üksikasjaline arutlus toimus 1935. aasta sügisel Maks Tiitso kandideerimisel vakantsele füsio- loogia j a füsioloogilise (keemia õppetoolile. Selle a j a j ä r g u tööde kohta võiks esitada üldise iseloomustusena, et M. Tiitso on põh- jalikult süvenenud varemini ialgatatud küsimustesse j a on püüd- 4 G. KINGISEPP C XXI. ii nud neid lahendada omapäraste meetoditega (töö nr. 16) ; samuti on ta osanud kaasa tõmmata j a tööle rakendada õpilasi. Mõned selles a j a j ä r g u s ilmunud töödest on hiljemini põhjustanud teaduslikku poleemikat (töö nr. 16) j a mõningate andmeid (töö nr. 18) on kasustatud eriotstarbeliste käsiraamatute koostamisel (prof. Herxheimer: Sport-physiologische Tabellen, Verlag Dr. W. Junk, Den Haag 1936). Et ka, need tööd leidsid Arstiteadus- konna täit tunnustust, nähtub sellest, et M. Tiitso valiti füsioloo- gia j a füsioloogilise keemia adjunktprofessoriks kolmeks järgne- vaks aastaks, milline aeg lõppes käesoleva aasta sügisel. õppetöö j a mitmesuguste õppeülesannete kõrval on M. Tiitso kolme viimase aasta jooksul näidanud mitmekesist teaduslikku tegevust. Sel ajavahemikul on ilmunud tööd nr. 21—28, neist kolm viimast käsikir jas . Esmakordselt esitatud tööd jagunevad järg- miselt : 1. Eksperimentaalsed tööd. 2. Arvustused. 3. Ülevaated. 1. Töö nr. 21. „ C h r o n o t r o p e W i r k u n g e n d e r S p a n n u n g s ä n d e r u n g e n d e s r e c h t e n V o r h o f s " . Pflügers Arch. 238, 738 (1937). Kassil ja kanelikul uuriti eksperi- mentaalselt tekitatud südamekoja pinge muutusi südame sagedu- sele. Venitust toimetati paremas kojas asuva kummiballooniga. Katsed sooritati kurariseeritud looma südamega in situ ja isolee- ritud südamega L a n g e n d o r f f i järgi . Südame frekventsus registreeriti F 1 e i s c h'i aparaadiga jia vererõhk elavhõbe- manomeetriga. Parema koja venitus tekitas loomadel enne kui pärast vagotomeerimist, samuti ka isoleeritud südamel sageduse tõusu 20—100%. Et see effekt ilmneb ka eraldatud südamel, vagotomeeritud j a intaktsel loomal, siis peab autor seda nähtu sõltumatuks südame innervatsioonist. Järeldusena väidetakse, et südame sagedus ekstrakardiaalse innervatsiooni, vere kemismi j a vere temperatuuri kõrval on tingitud ka veel paiklikust hingamis- mehhanismiga käsikäes käivast pingeseisundist paremas kojas. Füsioloogiliselt on koja pingemuutused tingitud hingamisliigu- tusist. Töös nr. 22 : „Ü b e r d i e M e t h o d e d e r R e g i s t r i e - r u n g v o n P u 1 s i n t e r v a 11 e n a l s O r d i n a t e i m T i e r v e r s u c h " , Pflügers Arch. 239, 265 (1937), võrreldakse C X X I . i i Füsiol. ja füsiol. keem. õppet. kand. tööde arvustus 5 enda konstrueeritud aparaadiga, nn. pulsikõvendajaga (Jähem aparaadi kir jeldus on töös nr. 16) saadud ajalisi pulsi-inter- valle membraanmanomeetri ning elektrokardiograafi abil saa- dud tulemustega. Pulsikõvendajaga saadud andmeid (töö nr. 16) kritiseeris H a m m o u d a , väites, et Tiitso poolt konstrueeritud aparaat näitab vererõhu tõustes pulsi kiirenemist j a vererõhu lan- gedes selle aeglustumist. Käesoleva töö andmete põhjal lükkab Tiitso Hammouda vastuväited ümber, sest et pulsikõvendajaga j a membraanmanomeetriga saadud andmed osutusid kontrollimisel identseiks elektrokardiograafiga saadud tulemustega. Üksikjuhtu- del esinev katseviga jä i ±0,007 sekundi piiridesse. Hammouda kriitikat põhjustanud katsetulemused võisid Tiitso arvates tekkida krit iseeri ja aparaadi tehnilistest puudustest. Töös nr. 26: „ D i e r e s p i r a t o r i s c h e n S c h w a n - k u n g e n d e r H e r z f r e q u e n z " (käsikiri 1938) leiab autor, et kassidel j a kanelikel ei sõltu respiratoorne arütmia tugevus sü- dame innervatsioonist, vaid arütmia esineb innerveeritud j a de- nerveeritud südamel võrdsel määral. Sellest järeldatakse, et mai- nitud loomadel on respiratoorne arütmia põhjustatud lokaalselt toimivaist hingamismehaanilisist tegureist. Respiratoorne arütmia ei sõltu vastavaist respiratoorseist vererõhu võnkeist. Koertel põhjustab vagotoomia harilikult respiratoorse arüt- mia kadu. Läbilõigatud vaaguste perifeersete otste ärritus tekitab südametegevuse aeglustumist j a respiratoorse arütmia taasilmu- mist. Sellest järeldatakse, et vagotomeeritud koera arütmia kaob südametegevuse kiirenemise t a g a j ä r j e l ja ei sõltu vagotoomiast kui seesugusest. Kui laiendada paremat koda läbilõigatud vaaguste ikorral j a aeglustada südametegevus elektrilise ärritusega normaalse tase- meni, siis põhjustab koja laiendamine sellistel juhtudel südame frekventsuse tugevat tõusu. Mainitud katsed lubavad teha järelduse, et südame frekvent- sust mõjustavad hingamismehaanilised tegurid avaldavad oma toi- met peamiselt normaalsele südame rüibmile j a vaaguse ärrituse tulemus ei sõltu mitte ainult innervatsiooni tugevusest, vaid ka innerveeritava elundi funktsionaalsest seisundist. Käsitletud töö tulemused on saadud uudse meetodiga. Töös nr. 27: „ D i e r e s p i r a t o r i s c h e n S c h w a n - k u n g e n d e r H e r z f r e q u e n z. IL — M i t t e i l u n g " (käsi- 6 C XXI. ii kiri 1938) näidatakse, et tsentraalne arütmia esineb ainult puu- duliku, ventilatsioonist tingitud süsihappe ülirohkuse korral ve- res. Säärastel loomadel on ebanormaalselt kõrge vererõhk ja madal pulsisagedus. Sellest järeldatakse, et tsentraalne respira- toorne arütmia omab ainult patoloogilist tähtsust. 2. Arvustused töödena nr. 24 ja 25 on kir jutatud vakantsele Tartu Ülikooli farmakoloogia ja kirurgia õppetoolile kandideeri- jate teaduslikkude tööde kohta. 3. Ülevaadetena on esitatud töö nr. 23 : „I n i m e s e k e h a t a 1 i 11 u s", „Tervishoiu käsiraamat", lk. 59—176, 1938, j a töö nr. 28 : „H ü p o f ü s a a r n e d i a b e e t " (käsikiri 1938). K o k k u v õ t e . Kokkuvõetult võib öelda, et M. Tiitso on arendanud intensiiv- set õppe- j a teaduslikku tegevust senise õppetooli täitmise a j a vältel. Esitatud töödest selgub, et ta teaduslik tegevus on, peale esialgset tegelemist sisesekretoorsete küsimustega prof. L i p - s c h ü t z'i kaastöölisena, haaranud peamiselt süsihüdraatide aine- vahetuse ja hingamismehaanika probleemide lahendamist. Süsihüdraatide ainevahetust käsitlevatele töödele, mis oma alguse said Torontos j a mille tulemusi on kasustanud mitmed eri- teadlased oma hilisemais ülevaateis, ei ole küll lisandunud enam katselisi tõsiasju, küsimust on arendatud j a selgitatud vaid rea huvitavate ülevaadetega. Teise suunana tuleks mainida hingamismehaanika j a südame probleeme, kus M. Tiitso on näidanud täielikku iseseisvust, prob- leemi ülesehitamise oskust j a originaalset algatusvõimet eksperi- mentaalsel lahendamisel. Ka nende tööde tulemused on äratanud eriteadlaste tähelepanu j a leidnud kasustamist vasta vais käsi- raamatuis. Kõik see lubab oletada, et M. Tiitso jääb ka tulevikus teadus- likult puhtfüsioloogilisele alale jia suudab seal leida probleeme lahendamiseks, kaasa tõmmates õpilasi. M. Tiitso populaarteaduslikud kir jutised j a ülevaated, mis on nõudnud kahtlemata palju vaeva j a ajakulu, annavad kujutluse C XXI. i i Füsiol. j a füsiol . keem. õppet. kand. tööde a rvus tus 7 huvitavast oskusest käsitleda arusaadavalt j a lihtsalt erialalisi probleeme, osutades ühtlasi aine põhjalikule valdamisele. Et M. Tiitso on õpetanud Tartu Ülikoolis füsioloogiat j a füsioloogilist keemiat mitu aastat j a kandnud selle a j a vältel üht- lasi Instituudi juhata ja kohuseid, siis pean M. Tiitsot väärikaks kandidaadiks vakantsele füsioloogia õppetoolile erakorralise pro- fessorina. G. Kingisepp, farmakoloogia ad j unktprof essor. Prof . E. Masing'u arvustus. A r s t i t e a d u s k o n n a l e . Kandideerides füsioloogia õppetoolile esitas prof. M. T i i t s o 28 teaduslikku tööd. Esimesed 6 neist on koostatud ühes prof. Lipschütz'iga, ei võimalda seega ülevaate saamist kan- dideerija teaduslikust ilmest. Tööd nr. 7 ĵa 8 vialmisid Ameerikas (Torontos). Nad käsit- levad küsimusi erinevalt toidetud loomade insuliinitundlikkusest ning suhkrutolerantsist j a on andnud mainimisväärseid tulemusi. Suurema osa M. Tiitso pärastiste tööde lähtepunktiks on olnud A. Fleisch'i põhjapanevad uuringud hingamisreflekside ning pulsi aegade üle. Viimase poolt leiutatud aparaatide abil ning nende aparaatide edasisel täiendamisel on M. Tiitso jätkanud töö- tamist mainitud alal. Ta leidis propriotseptiivsete hingamisreflekside iseärasusi hingamisel :ala- j a ülirõhu tingimusis (nr. 10), ta uuris kompen- satsiooninähte stenooshingamisel (nr. 13), hingamisfaaside kes- tust abnormsete õhutäitmiste puhul (nr. 14), stenoseerimise mõju vagotomeeritud loomade hingamisele (nr. 15 j a 17), ta võrdles pneumotahhogramme (Fleisch) rahulikus olekus j a intensiivse lihastetöö puhul (nr. 18). Teisel joonel sammuvad M. Tiitso all järgnevad uuringud: kehalise töö mõju pulsisagedusele ; respiratoorne arütmia, mida M. Tiitso arvab võivat tagasi viia kodade vahelduvale täitumisele (nr. 16) ; kodade eksperimentaalse venituse (Dehnung) mõju sü- dame frekventsusesse. Kahes seni trükkimata töös respiratoorse arütmia üle tões- tatakse, osalt uute tehniliste abinõude kasustamisel, et erinevad loomaliigid reageerivad erinevalt; samas arutatakse ka mainitud erinevuste põhjusi. Edasi katsutakse tõestada, et tsentraalselt tin- gitud respiratoorseid südame frekventsuse kõikumisi võidi tähel- dada ainult ebatavalisis tingimusis (C0 2-pais). C XXI. i i Füsiol. j a füsiol . keem. õppet. kand. tööde a r v u s t u s 9 N;agu näiha, on M. Tiitso ka viimaseil aastail intensiivselt ja tulemusrikkalt käsitlenud olulisi füsioloogilisi probleeme, neid la- hendusele lähemale viinud ning seega omandanud teeneid oma teaduse edendamisel. Selle kõrval osutavad M. Tiitso kokkuvõt- vad ülevaated, näiteiks süsivesikute ainevahetusest j a hüpofüsaar- sest diabeedist, ta didaktilisile andeile, kujutada suuremaid alu ülevaatlikult jia mõjuvalt, võib-olla veidi liigagi selgelt. Tema tööde alusel soovitan Arstiteaduskonnale valida M. Tiitso füsioloogia kateedri valdajaks. Tartus, 18. okt. 1938. a. Prof. E. Masing, eripatoloogia, diagnostika j a teraapia korraline professor. Prof . W. W a d i arvustus. T a r t u Ü l i k o o l i A r s t i t e a d u s k o n n a l e . T a r t u Ü l i k o o l i f ü s i o l o o g i a j a f ü s i o l o o g i - l i s e k e e m i a p r o f e s s u u r i l e k a n d i d e e r i j a a d - j u n k t p r o f e s s o r M a k s T i i t s o t e a d u s l i k k u d e t ö ö d e h i n n a n g . Vastavalt .arstiteaduskonnakogu otsusele 5. sept. 1938 esitan käesolevalt oma hinnangu adjunktprofessor dr. med. Maks Tiitso teaduslikkude tööde kohta tema kandideerimise puhul füsioloogia ja füsioloogilise keemia professuurile. Prof. M. Tiitso teaduslikku tööd ja tegevust on üksikasjalise- malt hinnatud ta dotsendiks valimise puhul füsioloogia ja füsio- loogilise keemia õppetoolile 1935. a. Juba .tollekordne retsensioonikomisjon (Bsrkan, Puusepp, Wadi tunnustas täiel määral M. Tiitso tööde teaduslikku väärtust ja teaduskonnakogu valis ta kolmeks aastaks õppetooli täit jaks. Selle ,aja kestel on M. Tiitso silmapaistva, eduga oma erialal edasi töötanud. Tema tähtsamateks töödeks tuleb pidada uurimisi hin- gamise ergulise regulatsiooni j a respiratoorse arütmia üle. Nende tööde puhul on M. Tiitso näidanud silmapaistvaid uurijavõimeid ja suurt iseseisvust teaduslikkude probleemide püstitamisel j a nende lahendamisel. Sellepärast on tema tööd ka eriteadlaste seas väärilist .tähelepanu äratanud. Eriti tuleb seda tähendada tema tööde kohta respiratoorse arütmia tekkimise põhjuste uurimiste alal. M. Tiitso kasustab oma uurimustes uusi, endisist täpsemaid ja täielikumaid meetodeid ning tema enda poolt selleks konstruee- ritud aparatuuri, mille tõttu tal võimalikuks osutub põhjalikumalt jälgida südame kronotroopiat mõjustavaid tegureid j a täiendada seniseid seisukohti , sellel alal uute väärtuslikkude andmetega. Esmakordselt läheb tal korda tõestada, et teiste südamefrekvent- C XXI. i i Füsiol. j a füsiol . keem. õppet. kand. tööde a r v u s t u s 11 sust mõjustavate tegurite kõrval on omaette tähtsus ka perifeer- sel lokaalsel mehhanismil j a nimelt parema koja seina (siinus- sõlme) venitusseisundi muutustel. Nii põhjustab parema koja veni- tus (Dehnung) südame rütmilis-automaatse tegevuse kiirenemist, kuna selle vähenemine südame frekventsust aeglustab. Sellel asja- olul peaks M. Tiitso arvates teiste südame automaatset tegevust mõjustavate tegurite kõrval oma jagu tähtsust olema ka südame frekventsuse muutuste tõlgendamisel. Neil uurimistulemuste! näib olevat põhiline tähtsus südame füsioloogias, sest seniajani eeldati, et südame frekventsus sõltub ainult südame innervatsioonist, südant läbiva vere temperatuurist ja keemilisest koostisest. Tööd süsihüdraatide ainevahetusest, milledes M. Tiitso esi- meste hulgas juhib tähelepanu sellele, et insuliini toime sõltub toit- lusest, on osutunud väärtuslikkudelks eeluurimusteks hilisematele süstemaatilistele süsihüdraatide ainevahetuse uurimustele ja dia- beediprobleemi selgitamisele. M. Tiitso viimastest töödest südame füsioloogia alalt on näha, et ta on algupäraste ideedega uurija, kes j ä r j e s t suurema põhja- likkusega süveneb oma uurimisalasse ja siin tahab edasi töötada, mida tuleb iga teadlase positiivseks ja lootustäratavaks omadu- seks pidada. Lõpuks ei saa M. Tiitso mitmekesiseid füsioloogia ja füsio- loogilise keemia alasid käsitlevate eksperimentaalsete tööde kõr- val mainimata jät ta tema populaarteaduslikku teost inimese füsio- loogiast, kus autor väga selgelt j a ülevaatlikult käsitleb tähtsa- maid inimese keha talitlusi. Selle teose koostamisel on -autor kasutanud kõige uuemaid teaduse saavutisi j a allikaid ning tänapäeva arstiteaduse seisu- kohalt väga osavalt suutnud anda tervikliku ülevaate kogu orga- nismi füsioloogilisist talitlusist. Sellepärast on see töö omalt kohalt küllalt algupärane ja väärtuslik. Ka pedagoogina on M. Tiitso hea eduga töötanud. Oma laia- ulatuselise õppetöö korraldamise kõrval on ta suutnud leida endale õpilasi j a kaastöölisi, kellega koos ta mõned tööd on avaldanud. Samuti on tema instituudist ilmunud väärtuslik auhinnatöö. M. Tiitso on korduvalt esinenud teaduslikkude ettekannetega kee- mia- j a arstideseltsides ja Arstidepäeval. 12 W. WADI C XXI. i i Teaduskonna elust j a tööst on M. Tiitso aktiivselt osa võtnud ja korduvalt promotsioonidel, habilitatsioonidel j a professuuride täitmisel arvusta jana ja oponendina edukalt «esinenud. Kõige eespooltoodu põhjal arvan, et adjunktprofessor M. Tiitso on täiesti kvalifitseeritud kandidaat füsioloogia ja füsio- loogilise keemia professuurile; soovitan ta valida sellele õppetoo- lile erakorraliseks professoriks. Tartus, 19. okt. 1938. W. Wadi, eripatoloogia, diagnostika ja teraapia korraline professor. ARVUSTAJATE HINNANGUD JA ARVAMUSED EESTI VABARIIGI TARTU ÜLIKOOLI MAJANDUSTEADUSKONNA VAKANTSELE PANGANDUSE JA KINDLUSTUS- ASJANDUSE ÕPPETOOLILE KANDIDEERIJA TEADUSLIKKUDE TÖÖDE JA SOBIVUSE KOHTA TARTU 1938 K. Mattieseni trükikoda o.-ü., Tartu, 1938. S i s u k o r d . A. Prof. Ed. Poom'i arvustus ja arvamus sobivuse kohta. I. K a n d i d e e r i j a t r ü k i s i l m u n u d t e o s e d . a. Raamatud. 1. „Pangatehnika käsiraamat". 2. „Bilansianalüüs". b. Artiklid. 1. „Suur- ja väikekäitis põllumajanduses". 2. A j a k i r j a s „Ühisjõud" ilmunud artiklid. 3. „Ühistuseaduse reform". II. K a n d i d e e r i j a p o o l t e s i t a t u d k ä s i - k i r j a d . 1. „Ühistu mõiste ja liigid". III. K a n d i d e e r i j a p r a k t i l i n e e t t e v a l m i s - t u s j a s o b i v u s . B. Prof. N. Kaasik'u arvustus ja arvamus sobivuse kohta. C. Direktor J. Piiroja arvustus ja arvamus sobivuse kohta. A. Prof. Ed. Poom'i arvustus ja a r v a m u s kand ideer i ja sobivuse kohta. I. Kandideer i ja — mag. rer. oec. Karl Inno — trükis i lmunud teosed. a. R a a m a t u d . 1. „ P a n g a t e h n i k a , k ä s i r a a m a t e r i t i k r e d i i d i - ü h i s t u i l e , I k ö i d e , I r a a m a t . P a n g a n d a m i s - t e h n i k a", Tartus 1938, XXVIII 4- 480 lk. See teos kujutab endast autori poolt ulatuslikuna kavatsetud kolmeköitelise ning viieraamatulise pangatehnika-käsiraamatu esimese köite esimest raamatut. Raamat jaguneb kahte ossa : 1) sissejuhatus, 2) panganda- mistehnika. Sissejuhatuses käsitletakse pangandamise ja pangatehnika olemust, panga organisatsiooni ja ratsionaliseerimist. Teises osas käsitletakse pangandamistehnika allküsimustena pangandamise õiguslikku normimist, kontrolli, vormularitehnikat, raamatupidamis- ja pangandamistehnikat; liiklust klientuuriga (kontoliiklus ja selle õiguslik normimine, liikmesus krediidiühis- tuis), krediiditehinguid, eriti krediidi olemust, pangakrediidi ole- must, krediidiavamist, -julgestust, -kontrolli, -delikte; aktiivseid krediiditehinguid, eriti tähtajalaene, diskonto-, kontokorrent-, jooksvat ja konsortsiaalkrediiti, finantstehinguid ja vahestiskre- diiti. Raamat on varustatud 16 joonise ning 111 näitega. See teos on oma olulises osas pioneer meie panga-alalises kir- janduses. Autor loodab, et ta teos aitab vähendada puudusi panga- tehnika ja selle naabrusaladel. Ühtlasi tahab see teos olla teetasan- dajaks Eesti pangamajandusteaduse arenemisele ja kujunemisele. Seetõttu pole autor kavatsenud piirduda mitte ainult panga- tehnika käsitlemisega selle kitsamas mõttes, vaid ta on teadlikult avardanud selle raame, arvestades seejuures pangatehnika entsük- lopeedilist iseloomu. Selle taga jä r je l on käesolevaski raamatus 5 käsitletud käitis- ja rahvamajanduslikke probleeme palju ulatus- likumalt ning üksikasjalisemalt, kui see mahub tavalisse panga- tehnika raamistikku. Üldistele ja põhimõttelistele probleemidele on autor selles töös püüdnud suuremat tähelepanu pühendada eriti sellepärast, et kõne all olev teos pole mõeldud mitte ainult käsiraamatuks praktikuile, vaid ka õpperaamatuks. Käsitluse lähtekohaks on autor teadlikult valinud suurpanga probleemistiku, mille kaudu on paremini võimalik tunnetada ka väikepanga mitmeti arenemata nähtusi ja kujunemata probleeme. Oma teose kogemusobjektiks on autor valinud krediidiühistu. Kuid autor juhib põhjendatult tähelepanu sellele, et pangatehnika sidumine mõne õigusvormiga ei muuda sisuliselt nimetamisväär- selt pangatehnika probleemistikku, vaid lisab sellele ainult mõ- ningaid pangatehnika seisukohalt vähemtähtsaid küsimusi. Et pangatehnika ainestikku kuulub üsna suures ulatuses õi- guslikke küsimusi, siis on autor pühendanud oma töös võrdlemisi ulatuslikku tähelepanu pangaõiguslikele probleemidele. — Allakirjutanu võtab all järgnevas kriitilisele hindamisele kõne all oleva teose metodoloogilise ja pangamajandusteadusliku kül je j a kui käsi- ning õpperaamatu praktilise väärtuse. Pangaõiguslike probleemide kriitiliseks hinnanguks ei pea allakirjutanu ennast küllaldaselt as jatundjaks. Kõne all oleva raamatu koostamisel on autor teinud väga palju tööd. Ta on põhjalikult tutvunud asjaomase eesti, saksa, inglise, U. S. A. j a kohati ka vene kirjandusega, mida tõendab eriti kasus- tatud kir janduse nimistu (398 eritööd) ja samuti arvukad osun- did iga peatüki lõpul. Nii kir janduse kasustamise põhjalikkuse kui ka osundamise ulatuslikkuse ja täpsuse poolest on see töö eeskuju- lik. Palju kiiduväärt tööd on autor siin teinud ka panga-alaliste oskussõnade loomisel ja otstarbekal kasustamisel. Asjatundlikult ning otstarbekalt on valitud raamatule suu- resti väärtust lisandavad joonised ja arvukad näited. Praktiliste küsimuste käsitlemisel j a juhiste andmisel on autor süstemaatiliselt püüdnud silmas pidada meie olusid; on püüdnud anda kiitust või laitust sinna, kus seda objektiivselt vaa- datuna näib v a j a olevat. Kuid oma positiivsete omaduste kõrval on sellel teosel kah- juks palju olulisi puudusi. 6 ED. POOM C XXI. 12 Töö üheks olulisemaks puuduseks peab allakirjutanu selle keelelist, eriti lauselist raskepärasust. Praktiline käsiraamat peaks just oma keelelt, stiililt, lauseehituselt olema kergesti loetav ning taibatav, mida aga käesoleva töö suhtes paraku ei saa nentida. Nähtavasti pole autor suutnud loetud kir janduse hiigelkogust küllaldaselt läbi mõtelda-seedida, pole suutnud kujundada iseenda homogeenset stiili ega käsi- ja õpperaamatule vajalikku selgust. Seetõttu on kogu töö oma stiililt j a kompositsioonilt ebaühtlane, heterogeenne. Liiga sageli tundub orjaliku tõlkimise jämedaid jälgi. Kui puht õigekeelsuse, eriti majandusteadusliku termino- loogia poolest võib tööd pidada eeskujulikuks, siis mõistete jä definitsioonide selguse poolest ei ole see töö seda mitte. Esitatagu siinjuures mõningaid näiteid käsitletavas teoses esinevate lausete ja mõttekäikude puudulikkuse ning ebaselguse kohta. Lk-1 12 esineb lause: „Nagu juba nägime, pangandamise mõiste tunnus „raha- j a väärtpaberkapitali" piirab pangandamise konkreetse objekti rahale ja väärtpaberile." Lk. 33: P a n g a n - d a m i s e r a h a l o o m i s f u n k t s i o o n i olemus seisneb kapitali nõudmise rahuldamises rahaloomise teel, kui see ületab krediidi- turgudel kapitali pakkumise." Lk. 38: „Pangatehnika ei ole aga ainult pangas rakendatavate sooritus- j a käsitlusvõtete ning -viiside kogu, vaid ta on ka süstematiseeritud teadmete ja oskuste kogumõiste, mille objektiks on pangatehnika eeltoodud mõistes." Lk. 93: „Julgestuspoliitiliste dispositsioonide eelduseks on aga ohtudeseisundi analüüs, mis on julgestuspoliitika teostamise vahen- diks." Lk. 123: „õige tööde jär jekorra selgitamine võimaldab meil alles selgitada oleva tööde jär jekorra ja kontrolli sellesse lülita- mise puudusi." Lk. 125 : „Seepärast osutub vajalikuks teist liiki kontrollahelate kasustamine, kusjuures kontrollahel s a m a l i i k i v a h e n d i t e s t juba suuremal määral' vähendab üheaegset mitme samaliiki vahendi mittereageerimisevõimalust." Lk. 225 : „Krediidi oluliseks tunnuseks on see, et võlgnikulesiirmise objektiks on k a p i - t a l ootejõu või käsustusvõimu jms. kujul, mitte aga konkreetsed hüvised kui ni i sugused. . . Seega krediidi mõiste oluliseks tunnu- seks osutub see, et siirmise objektiks on küll konkreetsed hüvised, kuid /mitte kui niisugused ja individuaalselt määratletud ühikud, vaid kui siirdava kapitali konkreetne vorm.. . Kapitali kasustamine iseendast ei tähenda, et võlgnik võib talle siirdud kapitalihüvist ai- nult kasustada, vaid see tähendab võlgniku kasustusõigust talle 7 siirdud abstraktse kapitali suhtes, seega määratletud suuruses käsustamisvõimu saavutamist, mis on täiesti sõltumatu selle kapitali konkreetsest vormist." Lk. 226 : „Nagu eeltoodust järgneb, on a ja- vahemik kahe kapitali siirmise momendi vahel ainult vältimatu t a g a j ä r g kapitali siirmisest kasustamiseks ja seega krediidi mõis- tes sekundaarse, tuletatud suuruse tähtsusega, kuna primaarset tähtsust evib kapitali siirmine k a s u s t a m i s e k s . . . Seetõttu ei osutu erandiks siirduvate kapitalide suhtes omandusõiguse saavutamisel pangas avatud laenu siirmine laenaja hoiusefkon- tosse tema käsustada . . . Kui avardada krediidi mõistet sellega, et tunnustada krediidiks „kapitali omandusõiguse alusel kasusta- miseks" siirmise asemel konkreetsete „hüviste kasustamiseks" siirmine, siis hõlmab see krediidi mõiste ka vältavate hüviste (maja, krunt, raamat jm.) ajutiselt võlgnikule kasustamiseks siirmise kohustusega neidsamu pääle kasustamisvälte möödumist tagastada, seega ka rendi, üüri ja asi- ehk pruuklaenu." Lk- 227 : „Krediit on kapitali siirmine kasustamiseks j a ainult selleks, mispärast ta ei ole segatav kinkimise jms. kapitali siirmisega, mis ei eelda- siirdud kapitali tagastamist või vähemalt tagastamist antud suuruses (näit. maja kinkimine eluaegse korteri kinkijale). Seega krediidi mõistesse kuulub siirdava kapitali samas suuruses t a g a s t a m i s e eeldus . . . Seetõttu osutub krediidi oluliseks tunnuseks, põhjustatuna kapitali kasustamise vajadusest, k a p i - t a l i t a g a s t a m i n e konkreetselt a s e n d a t a v a t e h ü v i s t e v o r m i s (rahas, sama liiki väärtpabereis, sama liiki teravi l jas j n e ) , mille kohta osutub vajal ikuks kokkulepe võlgniku j a võlas- t a j a vahel siis, kui võlgnikule ei siirda asendatavaid hüviseid (näit. rõivad, mööbel jm.). Tagastatavate asendatavate hüviste liiki võib aga ka määrata sel juhtumil, kui võlgnikule siirdakse kapital asendatavais hüviseis; sel korral taotletakse tavaliselt kapitali tagastamist rahas, olgugi et siirdi esialgselt mõnda muud liiki hüviseid (nt. efektid, teravili jm.) ." Lk. 230: „Krediidi kapitali siirimiseks rakendamise, tema kui kapitalifunktsiooni põhjuseks on võimatus kapitali ennast müüa ja osta, sest osta ja müüa on võimalik ainult kapitalikasustusi kui hüviseid." Llk. 232: „Tähtsamad krediiditehingud, mis säästavad sularaha, on : tasendus kontokorrendis, arveldus pankade vahel, veksel jt . makse asemel j a eriti paljusid käsi läbides, pangaaktsept makse- vahendina, siirdevõrk pankade vahel, siirded panga piires, panga- tähed, riigikassatähed ja börsilikvidatsiooniarveldus." Lk. 233 : s ED. POOM C XXI. 12 „Kokkuvõttes seisneb krediidi tähtsus selles, et ta aitab ületada tõkkeid ja takistusi, mis tekivad eraomandusest tootmisele j a tarbimissfäärile, kapitalide kasutamisvõimaluste ümberrühmita- mise teel, kuid säilitades eraomandi." Lk. 236 : „Käitiskrediidid ( ja neile vastavad efektikrediidid) on lühikrediidid, mis nõutavad kapitali määratletud majanduslikuks eesmärgiks ja mille saavu- tamisega kapital kuulub tagastamisele . . . " Lk. 237 : „R a k i s e - k r e d i i t i d e k s nimetatakse 'krediite, mille suurus ületab ette- võtte likviidsete aktivate m ä ä r a . . . Ühenduses käitis- ja rakis- krediitidega võib nimetada l ü h i - , k e s k - ja p i k k krediite, mil- lise liigituse aluseks on krediidi kasustamise välde tema kasus- tusalal." Lk. 240: „Krediidid osutuvad tähtsaimaks ja olulisi- maks panga!ndamisharuks, ja seda mitte ainult universaalpanka- des. Nende sooritamine toimub üksikjuhtumil, nagu juba nägime, nn. krediiditehingutega." Lk. 245 : „Pankade terve krediidi- poliitika ülesandeks on üksikmajandite, ja nimelt laenaja majan- dite edendamine." Lk. 321: „D i s k o n t i m i s e k s ehk oodus- tamiseks (itaalia keeles si disconte) nimetatakse tuleviku väärtuse (tavaliselt kir jastunud nõudeõiguse) muundamist oleviku sula- rahaväärtusse esimese kasvikute võrra vähendamisega . . . See- pärast on diskonditavad vekslid, jooksvad kupongid, loositud väärtpaberid jms., mitte agai kindlakasvikulised loosimata väärt- paberid, kasvikulised nõudeõigused (võlakohustused) jms." Lk. 322 : „Sellöks isikuks osutub diskontöör, kes astub diskon- tandi ja selle võlgniku vahelisse krediidisuhtesse ja annab dis- kontandile kasustada viimasel oma võlgniku vastu oleva nõude- õiguse diskontöörile siirmise vastu vastava kapitalisumma." Lk. 326: „Diskontoturust, milleks on päämiselt pankurid ja pangad, puudub siin vajadus lähemalt käsitleda." Lk. 327 : „Vii- mane (s. t. veksel) imbus ka meie põllumajandusse hiljem kui mujal ja seetõttu ka järsemalt ning põllumehe vajal ikke eeltead- meld evimata." Lk. 352: „Nõudeõiguse tulevikuväärtuse muun- damist oleviku sularahaväärtusse esimese kasviku võrra vähen- damisega, nimetatakse diskontimiseks." Lk. 398 : „Tšekidiskonto- krediidiga mõistetakse pangai poolt klientidelt võõrastele makse- kohtadele — pankadele kir jutatud tšekkide ostmist." Lk. 399: „Efektidiskontokrediit seisneb nende efektide ostmises, milliste lunastamise tähtpäev on lähedal." Lk. 424 : „Finantstehingutega mõistetakse neid pangatehinguid, milliseist iga üksiku tehingu- juhtumi r e f i n a n t s e e r i m i n e on põhimõtteliselt ette näh- C XXI. 12 Pangand. j a kindl.-asj. õppet. kand. tööde arvustus 9 t u d . . . Sellega aga ei ole väidetud, et finantstehing peaks ajali- selt ühtuma refinantseerimisega antud tehinguks, vaid finantsee- riv pank või pangarühm võib finantstehinguks m ö ö d u v a l t kasustada ka tavaliste krediiditehingute vahendeid, mis osutub vajalikuks eriti finantsturgude nõrgalt funktsioneerimise a ja l . " Lk. 430 : „Osamisefektide emissioonikrediit seisneb neid emitee- rivale ettevõttele pankade poolt pikaajalise krediidi nõutamises osamisefektide vastu." Lk. 432: „Sellest kaalutlusest, et tagamis- kohustus ei tule realiseerimisele, et see ainult v a h e s t , juhus- likult suubub krediiditehingusse, on saanudki tagamistehingud vahestiskrediidi nimetuse/' Lk. 441 : „Aktsepttehingu olemus seisneb panga poolt enda päämiselt aktseptallkirja või enda korrespondentpanga aktseptallkirja andmises kliendi (panga- aktseptitaotleja, lühidalt laenaja) käsutusse sel teel, et aktsept- tehingu avamislepinguga õigustab pank klienti või selle kreedi- tori trasseerima pangale määratletud ulatuses veksleid, milliseid pank kohustub aktseptima tingimusel, et klient (laenaja) nende lunastamise eel nõutab panga poolt aktseptitud vekslite lunasta- miseks vajaliku katte." Raskepäraste, puudulike ning ebaselgete lausete ja mõtte- käikude kõrval leidub käsitletavas teoses ka s i s u l i s i ebatäp- susi ja vastuoksusi- Autor, esitades lk. 305 võlakohustuse v o r m u l a r i , nimetab seda v õ l a k o h u s t u s e k s ; analoogiliselt talitab ta ka veksli (lk. 330—331) ja diskontokaaskirjaga (lk. 346). Täiesti eks- likult nimetab autor ratsionaliseerimist teaduslikuks menetluseks (lk. 63) ; samuti ekslikult ning põhjendamatult samastab ta käi- tisjõudlused käitisfunktsioonidega (lk. 101). Lk. 90 toonitab autor küll positiivselt, et „oht ja risk ei ole samased", kuid hil- jemini segab ta need mõisted ometigi korduvalt. Ka sisaldab töö väga palju liigliha. Autor jutustab lehekül- gede kaupa üksikute autorite seisukohtade ja vaadete üle, loendab nende nimesid kümnete kaupa üksteise järel, ilma et selleks oleks mingit tarvidust probleemide selgituse või praktiliste küsimuste lahenduse huves. Näit. lk. 10 loendab autor terve rea autorite nimesid jai vaateid kapitali suhtes, lk. 16 pangandamise suhtes, lk. 23 pangandamise funktsioonide, lk. 33—34 rahaloomisfunkt- siooni, lk. 54—-57 ratsionaliseerimise, lk. 93 käitistegevuse julges- tamise, lk. 96—99 kontrolli mõiste, lk. 101—102 kontrolli, halduse j a organisatsiooni, lk. 106—117 kontrollivahendite ja -liikide, 10 ED. POOM C XXI. 12 lk. 117—127 kontrolli organisatsiooni, lk. 140—142 majandusliku kir ja, lk. 149—152 konsortsiaalsuhte, lk. 169—170 kontokorrendi, lk. 228—230 krediidi mõiste suhtes autoreid ja nende vaateid, ilma et see käsitlusel olevate küsimuste selgitusele sel määral tar- vilik oleks või kasuks tuleks. Liigselt on autor kuhjanud andmeid-teadmusi kontrolli ja vormularitehnika kohta pangatehnika käsiraamatusse. Ruumi- puuduse tõttu pole ta suutnud anda pangatehnika käsiraamatu piires korralikku ning praktiliselt väärtuslikku kontrolli- ega ka vormularitehnika õpperaamatut, küll aga teinud kasutuid lehe- külgi. Liigliha ärajätmise ja lühema ning täpsema sõnastuse puhul võinuks käesolev teos olla oma lehekülgede arvult ca 35—40°/ o võrra väiksem. Liiga palju sisaldab teos ka subjektiivseid, põhjendamatuid seisukohti, l i i g a p a l j u e s i n e b v ä ä r t u s o t s u s t u s i . Nii toonitab autor (lk. 10), et temale ei osutu vastuvõetavaks „nn. kehalised kapitaliteooriad", ilma et ta oma seisukohta objek- tiivselt põhjendaks; lk-1 11 kõneleb ta „omakapitali iseloomu väärast hindamisest", lk-1 17 Buchwald'i väheõnnestunud panga- tehingute skeemist, lk-1 19 „vähem rahuldavaiks" osutuvaist ameerika ja inglise autorite poelt esitatud pangatehingute liigi- tustest, lk-1 20 Leitner'i „tunduvalt paremini" ja Filippov'i „hästi töötletud" pangatehingute liigiteiust, lk-1 47 Kalveram'i „pare- maks" osutuvast j a Samm'i „hästi töötletud" pangajaoskondade lii- gitusest, ilma et ta sääraseid väärtusotsustusi kuidagi põhjendaks. Peaaegu kogu raamatust jääb mulje, et autor on lasknud trükkida kaugeltki mitte veel trükivalmis käsikir ja, paiguti paraku koguni käsikirja-mustandi. Käsi- ja õpperaamatu kir- jutamine eeldab pikaajalisi kogemusi nii õppetöös kui ka vastava ala praktikas. Autor on asunud siin ülesande juurde, mille edu- kas teostamine näib temale praegu paraku veel mitmeti üle jõu käivat. Käsi- j a õpperaamatu autor peab käsitletavast ainesest igati üle olema, seda valdama. Käesoleval juhul aga näib aines veel pahatihti vallutavat autori. Autor on võrdlemisi nõudlik meie majanduspraktikute suh- tes ning heidab neile, teatud määrani põhjendatultki, ette lohi- sevust, ebatäpsust, sõnadetegemist, järelemõtlematust j a as ja- tundmatust (lk. 456). Paraku on need etteheited suurel määral kehtivad ka autori enda käesoleva töö suhtes. C XXI. i2 Pangand. j a kindl.-asj. õppet. kand. tööde arvustus 11 Oma „Pangatehnika" esimese raamatuga esitab autor liiga palju eelteadmisi, toormaterjali, kuid liiga vähe valmistoodet, kristallunud teadmusi, tunnetusi, selgust, süsteemi. 2. „ B i l a n s i a n a l ü ü s . Ettevõtete bilansside analüüsimise käsiraamat", Tartu 1935, 212 lk. See teos on rikkaliku kir janduse alusel koostatud praktiline käsiraamat käitis juhtidele, raamatupidajaile ja muile majandus- praktikuile käitiste majandusliku seisundi tunnetamiseks bilans- side kaudu. See teos näitab, et autor tunneb võrdlemisi põhjali- kult saksa, U.S.A., inglise ja eesti vastavat kir jandust j a meie tegeliku majanduselu sellekohast probleemistikku. Hoolimata sellest, et teos on esimene eestikeelne bilansiana- lüüsi alal, on ta üldiselt hästi õnnestunud, ikuigi kohati leidub mõningaid terminoloogilisi ja sisulisigi vääratusi. Teos on leid- nud meie majanduspraktikas tunnustust ning võrdlemisi elavat kasustamist. Ka bilansianalüüsi õpperaamatuna on majandus- teaduse üliõpilased Tairtu Ülikoolis seda teost edukalt kasustanud. Panganduse seisukohast väärib erilist tähelepanu ning evib väärtust mainitud teose viimane peatükk „ K r e d i i t ü h i s t u t e b i l a n s i a n a l ü ü s " (lk. 155—206). Siin käsitleb autor põh- jalikult krediidiühistute majandusanalüüsi probleeme, esitades see- juures omalt poolt originaalseid analüüsiskeeme ning analüüsides nende skeemide abil meie krediidiühistute majanduslikku olundit- Eriti tõstetagu siin originaalsema ning väärtuslikena esile all- peatükid „Krediitühistute varandusbilansside analüüs", „Krediit- ühistute tulemusbilansside analüüs" j a „Lühike võrdlus aktsia- ja linnapankadega". b. A r t i k l i d . 1. „ S u u r - j a v ä i k e k ä i t i s p õ l l u m a j a n d u s e s " , „Majandusteaduslik Ajak i r i " , Tartu 1931, 24 lk. See artikkel on kujunenud seminaritööst, mis on 1929. a. I semestril autori poolt ette kantud kadunud prof. dr. E. A. Kuusi juhatusel peetud praktilise poliitilise ökonoomia seminaris. Autor annab siin sellekohase kir janduse põhjal ülevaate suur- j a väikekäitiste piiritelu ja olemuse kohta ning käsitleb võrdle- misi üksikasjaliselt põllumajanduslike suur- j a väikekäitiste pare- musi ja halvemusi. Kirjanduses esinevaile vaadetele ja statistili- 12 ED. POOM C XXI. 12 sile andmeile toetudes jõuab autor arvamusele, et põllumajandus- lik suurkäitis muutuvat üha .sobimatumaks nüüdisaegsesse are- nevasse kapitalistlikku ühiskonda. Ühtlasi nendib ta põlluma- jandusliku suurkäitise väl jatõr jumist väike- j a keskkäitise poolt peaaegu kõigis mais, kusjuures kohati ka keskkäitist ähvardavat suurkäitise saatus. Autor peab säärast arengut ka igati ühiskond- likult kasulikuks, sest väikekäitis põllumajanduses pakkuvat sood- samaid eeldusi maakultuuri arendamiseks kui suur- ja keskkäitis. Artiklist selgub autori teadusliku probleemi püstituse kui ka lahenduse oskus, kuigi ta seisukohad on mitmeti vaieldavadki ning vajaksid põhjalikumat põhjendust. 2. Ühistulises a j a k i r j a s „Ü h i s j õ u d" on mag. K. Inno sulest ilmunud rida artikleid : 1) „ M i s on ü h i s t e g e v u s ? " (1932, nr. 8, 4 lk.). Autor käsitleb siin lühidalt ning pealiskaudselt j a osalt liiga pole- miseerivalt ühistegevuse olemust, jõudes täiesti õigele seisukohale, et ühistud ei loo omaette mingit uut majandussüsteemi, vaid nad kujutavad endist igas majandussüsteemis esineda võivaid majanduskäitiste liike. 2 ) „K o r d im a j j a , m a s i n a ü h i s u s t e a r v e p i d a- m i s e s " (1933, nr. 12, 2 lk.). Annab juhendeid masinaühistute arvepidamise kordaseadmiseks. 3 ) „M i d a n ä i t a b p i i m a ü h i s u s t e k u l u d e t ä p s e m a n a l ü ü s ? " (1934, nr. 2 ja 4, 6 lk.). See artikkel kujutab endast väärtuslikku käitisimajandusteaduslikku lühi uurimust meie piima- ühistute kulude kohta. Autor on siin läbi töötanud hulga statis- tilist materjali ning jõudnud küllaltki tähelepanu väärivaile tule- musile. Autor näitab siin, et koorejaamadega piimaühistud töö- tavad meil tunduvalt kõrgemate kuludega kui niisama suured koorejaamadeta piimaühistud ja et meie piimaühistud omavad üleliia väikese piimatoodanguga koorejaamu, milledega töötamine on nii piimaühistuile endile kui ka piimatootjaile majanduslikult kahjulik. 4) „ L i i k m e s t l a h k u m i n e j a s e l l e g a s e o t u d k ü s i m u s e d " (1934, nr. 8, 4 lk.). Selgitab lühidalt ühistute liikmest lahkumise vormilist külge ja annab juhendeid siin kindla korra loomiseks. C XXI. 12 Pangand. j a kindl.-asj. õppet. kand. tööde arvus tus 13 5) „ P e a k o o s o l e k u t e p i d a m i s e k o r d ü h i s u s t e s " (1935, nr. 1 ja 2, 4 lk.). Annab juhendeid ühistute koosolekute- korra kohta. 6) „ V ä ä r t p a b e r i t e a r v e s t a m i n e " (1935, nr. 5, 4 lk. ). Autor annab meil kehtivaid sellekohaseid määrusi analüü- sides ning arvestades üksikasjalisi juhendeid väärtpaberite tehin- gute arvestamise kohta, selgitades ühtlasi neid raskusi, mis on tekkinud väärtpaberite arvestamisel meie ühistupankades. 7) „ P i i m a ü h i s u s t e k u l u d e a n a l ü ü s j a s e l l e t ä p s u s e e e l d u s i " (1935, nr. 6 ja 7, 7 lk.). See artikkel on väärtuslikuks jätkuks autori eespool-käsitletud artiklile „Mida näi- tab piimaühisuste kulude täpsem, analüüs?" Siingi on autor asja- tundlikult analüüsinud ja läbi töötanud hulga statistilist mater- jali ning jõudnud tähelepanuvääriväile tulemusile. Autor näi- tab siin veenvalt, et 1) mida väikesema piimatoodanguga on pii- maühistu, seda väikesem on tulu saaduste müügist ja ka välja- maksehind piimatootjaile, 2) mida suuremad on piimaühistud, seda soodsam on nende varanduste kasustusaste, 3) koorejaama- dega piimaühistud on kulude suuruselt, võrreldes ilma koorejaa- madeta piimaühistutega, vähimalt ühe astme võrra, kõrgemas sei- sundis, 4) meie piimaühistute rajooni piiimatootmisvõime on paha- tihti liiga nõrk. 8) „ K u i d a s a r v e s t a d a t ä h t a j a l i s t e h o i u s u m - m a d e i n t r e s s e ?" ( 1936, nr. 1, 4 lk. ). Autor annab siin üksik- asjalisi juhendeid tähtajaliste hoiuste kasvikute arvestamiseks eriti ühistupankades. 9) „ D e p o o k o r r a l d a m i s e s t ü h i s p a n g a s " (1936, nr. 9, 4 lk.). Artikkel sisaldab üksikasjalisi juhendeid ja näpu- näiteid säilistu korraldamiseks ühistupankades. Üldiselt selgub eelmainitud artiklitereastki autori pidev huvi käitismajanduslike küsimuste suhtes, samuti ta selge ning leidlik analüüsi- ja sünteesivõime. — 3. Artiklis „ Ü h i s t u s e a d u s e r e f o r m " (Koguteoses „Ühistu. Probleeme ja uurimusi", Tartu 1937, 10 lk.) analüüsib ning arvustab autor Majandusministeeriumi poolt Akadeemilisele Ühistegevuse Seltsile 1936. a. lõpul arvustamiseks saadetud Ühistu- seaduse kavandit. Autor peatub lähemalt mainitud seadusepro- jekti keelelisel küljel, ühiklikkuse probleemil, avaliku võimu sekku- 14 ED. POOM C XXI. 12 mise probleemil ühistute tegevusse, ühistumõiste defineerimise probleemil ja tõstab lähemalt esile üksikuid olulisi puudusi maini- tud seaduse-eelnõus. Üldkokkuvõttes jõuab autor seaduse-eelnõu suhtes arvamusele, et liiga suurte puuduste tõttu ei võiks see eel- nõu esitatud kujul saada Ühistuseaduseks. See artikkel näitab, et ta autor on kodus meie ühistuasjan- dusse puutuvais põhiküsimustes. Samuti on see artikkel taaskord- selt autori terava kriitikavõime tunnistajaks. Kahjuks kannatab artikkel kohati liiga poleemilise värvingu all. II. Käsikir jad. 1. K. Inno poolt 2. V 36 Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnale magistritööna esitatud töö „ Ü h i s t u m õ i s t e j a l i i g i - t u s". Mainitud töö kujutab endast 67-lk-list masinakirjas foolio- kaustalist ( = u. 41/2 trükipoognaga „Aeta'de" kaustas) uurimust, mis jaguneb kahte peaossa : 1. Ühistu mõiste ja olemus, 2. Ühis- tute liigitamine. Esimeses eelmainitud osadest — ühistu mõiste ja olemus —• seab autor oma ülesandeks ühistu mõiste määratluse. Põhjen- dades eelmainitud probleemipüstitust toonitab autor (lk. 1 j j . ) , et vaatamata ühistegevuse hoogsale arengule ning üha suurene- vale tähtsusele tänapäeva majanduselus valitsevat ühistute ole- muse suhtes ometi veel paljugi ebaselget, udust. Võrdlemisi kogu- kas ühistegevuslikus kirjanduses osutuvat teaduslik-teoreetiline osa siiski võrdlemisi väheseks ning nõrgaks. Säärase ebanähtuse põhjuseks peab autor õigusega asjiaolu, et ühistegevuslikke küsi- musi pole käsitlenud niivõrd majandusteadlased, kuivõrd just juristid, eetikud, sotsioloogid, eriti aga sotsiaalpoliitikud. See- tõttu seisvat nn. „ühistegevusteooria" harilikult nõudeis, mida p e a k s i d ühistud o l e m a , ja mitte selle selgituses, mida o n ühistud t e g e l i k u l t . õigusega toonitab autor, et ühistegevus on oma põhiolemuselt eelkõige majanduslik nähtus ja seetõttu kuulub ühistegevusõpe- tuski majandusteaduste valdkonda. Seepärast jätab autor ühistu mõiste määratlusel kõrvale juriidilised, eetilised, sotsioloogilised ja eriti sotsiaalpoliitilised lähtekohad ning vaatleb ühistut kui käitismajanduslikku nähtust. C XXI. 12 Pangand. j a kindh-asj. õppet. kand. tööde arvustus 15 Püstitatud probleemi lahenduseks analüüsib autor põhjalikult ning kriitiliselt peaaegu kõiki tähtsamaid tänapäeval ühistege- vuslikus kir janduses tuntud ühistegevuse määratlusi, kasustades seejuures rikkalikult sellekohast kirjandust. Toetudes R. Lief- mann'i vaadetele püstitab autor oma kriitilise analüüsi tulemu- sena lõppeks järgmise ühistumõiste definitsiooni (lk. 10) : „Ühis- tud on majandid (majanduslikud ettevõtted), mis taotlevad oma liikmete tarbimis- ja tootmisma jandite täiendamist j a edenda- mist oma käitise (käitiste) kaudu." Andnud eeltoodud üldmõiste, asub autor selle mõiste üksik- asjalisemale analüüsile, „seile paremaks selgitamiseks ja teisist sarnlevaist mõisteist eristamiseks". Autor peab säärast üksik- asjalisemat analüüsi eriti tarvilikuks sellepärast, et ühistumõiste olevat pahatihti liiga palju koormatud segaste ning uduste, sageli ühistu olemusele liiga võõraste arvamuste j a tunnustega. Selle peaülesande kõrval püüab autor selgitada ka teisi, ühistu olemu- sega lähedalt seotud küsimusi ja näidata pahatihti ühistule ise- loomustavaks peetud tunnuste mittepaikapidavust. See osa< tööst — ühistumõiste analüüs — on tehtud üsna põhjalikult ning terav- meelselt. Peatudes siin üksikasjaliselt ühistu struktuuril, ees- märgil ja mitmelaadilisil omadusil esitab autor ühistu olemuse järgmisis olulisis tunnuseis : „1) Ühistu on majand (majanduslik ettevõte) (genus proximum). 2) Ühistu on liidumajand (differentia specifica), s. t. evib käi- tist (käitisi) oma liikmetele kasustamiseks. 3) Ühistu eesmärgiks on oma liikmete majandite täienda- mine ja edendamine (differentia specifica)." — Töö teises osas — ühistute liigitamine — s e a b autor oma' üles- andeks ühistute liigituse andmise. Seda probleemipüstitust põh- jendades toonitab autor (lk. 33), et ühistute arvu ja liikide suu- renedes tekib üha enam tarvet nende koondamiseks väheseisse ühtlase iseloomuga rühmadesse, et „tuua sinna lihtsust ja üle- vaatlikkust, kus seda nähtuste pal jus kipub tumestama". Peatunud ühistute liigitamise põhimõttelisel küljel esitab autor ning analüüsib kriitiliselt paljusid teaduslikus kir janduses esinevaid tähtsamaid ühistute liigitusi, kasustades seejuures siingi rikkalikult sellekohast teaduslikku kirjandust. Toetudes eriti F. Oppenheimer'i, R. Liefimann'i, H. Kaufmann'i j a Ed. Jacob'i töö- dele püüab autor luua ühistute käitismajandusliku liigituse, „mis 16 ED. POOM C XXI. 12 väl juks ühistute olemusest ja osutuks nende loomulikuks süstee- miks" (lk. 55). Selle püüde tulemusena annab autor järgmised ühistute käitismajandusliku liigituse võimalused: 1. Tootmis- j a tarbimisühistud, 2. ostu- ja müügiühistud, 3. asi- j a jõudlusühis- tud, 4. kaubandus- ja tööstustehnilised ühistud. Lõppeks käsitleb autor lühidalt ühistute sotsioloogilist liigi- tust, esitades ühtlasi järgmise ühistegevuslike liikumiste skeemi (lk. 67) : „A. Tarbi ja te ühistegelised liikumised: 1. tööstustööliste ühistegeline liikumine, 2. kõrgepalgaliste ametnike ja vabakutseliste ühistegeline lii- kumine. B. Tootjate ühistegelised liikumised : 1. põllumeeste ühistegeline liikumine, 2. kalurite ühistegeline liikumine, 3. käsitööliste ühistegeline liikumine, 4. kaupmeeste ühistegeline liikumine, 5. majaomanike ühistegeline liikumine, j . n. e." Kui käsitlusel olevat tööd kriitiliselt vaadelda, jätab ta üldiselt põhjaliku teadusliku uurimuse mulje. Tööst nähtub, et autor oskab probleeme teaduslikult püstitada, probleemipüstitust põhjen- dada ja probleemi ennast teadusliku meetodi ning põhjalikkusega lahendada. Töös toodud arvukad osundid (arvult 206) ja osun- datud kirjanduse kvaliteet ning kogus (kokku 57 teost) näitavad, et autor tunneb põhjalikult ning on hästi kaisustanud küsimusse puutuvat teaduslikku literatuuri. Eriti tõstetagu siin esile autori mitmetigi teravmeelset, selget ning põhjendatud kriitikat, loogi- list järjekindlust ja selgust kogu töö kui terviku ülesehituses kui ka üksikute allküsimuste käsitlusel. Autor oskab eraldada tun- netusobjekti kogemusobjektist, olulist mitteolulisest. Teose keel on korralik, terminoloogia, väl ja arvatud mõned pisivääratused, ajakohane. Töö puudusi esile tõstes mainitagu eelkõige aisjaolu, et vähe- malt töö koostamise a ja l puudus autoril nähtavasti küllaldane sel- gus käitise ja ettevõtte mõistest. Nimetades ühistut liidumajan- duslikuks ettevõtteks samastab autor sisuliselt (kuigi nähtavasti aimamatult) ühistut kapitalistlike majanduskäitiste mitmelaadsete kontsentratsioonivormega, eriti sündikaatidega, ei tunnistai aga C XXI. 12 Pangand. j a kindl.-asj. õppet. kand. tööde arvustus . 17 viimaseid ometigi ühistuiks. Samuti põhineb majandi ja käitise mõiste teineteisest eraldamine ilmselt arusaamatusel. Seetõttu on ka sisuliselt õieti tabatud ühistumõiste sõnastuselt vähem õnnes- tunud. Ühistute liigitamisel esitab autor küll rea ühistute liigi- tamise võimalusi, ei anna aga ometigi ühistute säärast liigitust, „mis väljuks ühistute olemusest ja osutuks nende loomulikuks süs- teemiks", nagu autor ise (lk. 55) liigitamistööd alates toonitab. Ei saa mainimata jätta ka asjaolu, et töö sisukorras puuduvad ]k-de nr-d. III. Praktiline ettevalmistus ja sobivus. Mag. K. Inno p r a k t i l i s e s t e t t e v a l m i s t u s e s t tuleb eriti esile tõsta tema pikaajaline (ligi 5 aastat) ning kogemus- rikas tegevus Põllumajanduslike Ühisuste Revisjoniliidu reviden- dina, kus tal oli rikkalikke võimalusi põhjalikult tutvuda muu- seas eriti meie ühistupankadega ja ühistukindlustuskäitistega. Suuri praktilisi kogemusi on mag. Inno saanud, töötades Riikliku töötülide lahendamise komisjoni eksperdina. Allakirju- tanu kui mainitud komisjoni esimehe kohustetäitja peab oma meeldivaks kohuseks siinjuures konstateerida, et mag. Inno on teostanud temale usaldatud rasked ning ulatuslikud eksperdiüles- anded igati asjatundlikult ning eeskujulikult. Mainimist väärib mag. Inno tegevus instruktorina 1937. a. majandusloenduse puhul, kus ta taaskordselt töötas silmapaistva edukusega. Allakirjutanu assistendina (s. o. vanema assistendina Tartu Ülikooli Käitismajandusteaduse Seminari juures) on mag. Inno olnud väga hoolas, asjatundlik ning kohusetruu. Eriti tõhusaks abiliseks on mag. Inno olnud allakirjutanule Käitismajandustea- duse Seminari rajamis- ja organiseerimistöös. Vanema assistendina on mag. Inno saanud paari aasta jook- sul kogemusi õppetöö korralduse, eriti seminaride pidamise alal. Ka on ta aastaid pidanud käitismajandusteaduslikke loenguid Ühistegevusinstituudis (Tartus). 1937. a. sügisest peale kuni tänaseni on mag. Inno Tartu Ülikooli Majandusteaduskonna ülesandel lugenud bilansianalüüsi, revisjoniasjandust, pangandus- j a kindlustuskäitismajandusteadust. Pedagoogina on mag. Inno leidnud kiitvat tunnustust oma õpilaste poolt. Allakirjutanu on pidevalt kontrollinud ning jäi- 18 ED. POOM C XXI. 12 ginud mag. Inno õppetegevust meie ülikoolis ja on saanud sellest igati head muljed. Arvestades mag. rer. oec. Karl Inno pidevat huvi teadusliku töö vastu, tema andekust, senini tehtud tööd, võrdlemisi rikkalikke kogemusi majanduspraktikas ja õppetegevuses, on a l l a k i r j u - t a n u v e e n d u n u d , e t m a g . I n n o v ä ä r i b t ä i e l m ä ä r a l v a l i m i s t p a n g a n d u s e j a k i n d l u s t u s - a s j a n du s e õ p p e t o o l i l e a j u t i s e l t p r o f e s s o r i k o h u s t « t ä i t j a k s a d j u n k t p r o f e s s o r i õ i g u s t e g a. Tartus, 7. sept. 1938. a. Ed. Poom. B. Prof . N. Kaasik 'u arvustus ja a r v a m u s kand ideer i ja sobivuse kohta. R e t s e n s i o o n K a r l I n n o „ P a n g a t e h n i k a " k o h t a . (Juriidiline osa.) K. Inno töö on mõeldud käsiraamatuna eriti krediidiühistuile. See määrab ainega seoses olevate õiguslike probleemide käsitluse meetodi ja ulatuse. Autor on õigelt ja õigustatult hoidunud jurii- diliste küsimuste iseseisvast käsitlemisest, on teinud seda vaid tihedas seoses pangandamistehniliste küsimustega, kuivõrd need on õiguslikult normeeritud. Selle tõttu leidub õiguslikke sugemeid laialipillatuna kogu teoses kui ka üksikuid ainult õiguslikule kül- jele pühendatud all jaotusi. Aine õigusliku kül je käsitlemine kannab autoril käsiraamatu kohaselt peamiselt deskriptiivset laadi j a taotleb anda ülevaadet iga üksiknähtuse kohta rakendamisele tulevatest normidest. Sel- les osas on ta oma ülesandega täiel määral hakkama saanud ja on andnud kohati isegi liigselt üksikasjaliselt as ja kohta käiva normi- kogu loendi ja ümberjutustise. Õigusliku materjali valik on suur, normide tsiteerimine täpne, nende tõlgendamine küllaldane ja võimaluse piirides ka küllalt illustreeritud meie kohtutegelusega. Normide deskriptiivsel käsitlemisel on loomulik ja ka põhjendatud õigusteoreetiliste probleemide kõrvalejätmine ja nende vaid subsi- diaarne esiletoomine ainult üksikute küsimuste juures. Mõnel pool aga on autor seda teinud koormavalt laiaulatuseliselt, nagu näi- teks kontokorrendi vaatlemisel, kus esitatud vaadete rohkus mõjub segavalt. Autori arusaamine õiguslikest instituutidest on enamikus õige ja vastavalt sellele on õige ka üksikute küsimuste kohta käi-, vate normide interpretatsioon. Kuid mõningates kohtades esineb ka ebaõigeid arusaamisi üldisemaist kui ka kitsamaist mõisteist ja nende väärvalgustamist. Näitena võiks mainida pangasaladuse (kliendisaladuse) mõistmist lepingulise kohustusena!, kuna see 20 N. K A A S I K C XXI. 12 tegelikult osutub objektiivseks õiguskorraks, mis hakkab keh- tima, niipea kui on realiseeritud vastav tingimus — tehing panga ja kliendi vahel. Autori suuremaks paheks tuleb lugeda kahtlemata töö kee- lelist külge. Mõte on raskelt jälgitav, esitatavate definitsioonide sõnastusel puudub kujukus ning selgus. Näitena võiks tuua lex contractus'e definitsiooni : „eriliste kokkulepete kõrval lepingu- liste kokkulepete kogu, mis seob mõlemat poolt." Samuti mõjub tööle väga kahjustavalt niihästi teaduslikus teoses kui ika käsiraa- matus lubamatu liigselt temperamentne j a toonilt üleolev seisu- koha võtmine paljudes õiguspoliitilistes küsimustes. Eriti torkab see silma seal, kus autori enese väitlused ei ole põhjendatud kül- laldase selgusega. Arvestades kõiki neid asjaolusid pean mag. K. Inno't koha- seks isikuks õppekohale Majandusteaduskonnas. Tartus, 7. sept. 1938. a. N. Kaasik. C. Direktor J. Pi i ro ja arvustus ja a r v a m u s kand ideer i ja sobivuse kohta. Mag. rer. oec. Karl Inno sulest ilmunud 'käsiraamat panga- tegelastele „ P a n g a t e h n i k a " 1. köide „Pangandamistehnika", mis on tänuväärt algatus täita lünka meie pangaasjanduse kir- janduses. Kahjuks on aga autor võtnud küsimust liiga ulatuslikult, tah- tes — nagu näha — täita seda lünka terves ulatuses. Pangapraktikuile käsiraamatuna mõeldud teoses on liiga roh- kesti ruumi antud teoreetilistele osadele. Ohtrasti kasustatud literatuuri pole, nagu tundub, korralikult läbi töötatud, millest on tingitud teose laialivalgumine ja ülevaatlikkuse puudus. Pangatehnika seisukohast on üksikute õigusvormide (aktsia-, linna- ja ühispankade) vahed, nagu autor õieti väidab, väikesed. Seda põhjendatum olnuks rakendusosade käsitlemine samas ula- tuses, nagu see toimub teoreetilistes osades. Teoreetilises osas, mis võtab enda alla tunduvalt üle poole teosest, käsitletakse probleeme universaalpankade seisukohast, praktilistes osades aga ainult ühe õigusvormi — krediidiühistute — seisukohast. Pealegi on käsitletud välismaiste suurpankade probleeme ning tehinguid ja vähe, kui peaaegu mitte sugugi, osutatud meie Eesti panganduse erinevustele. Selle käsitlemine oleks aga võrratult tõstnud, teose väärtust, sest just sel alal puu- dub meil kirjandus. Üheiks puuduseks on ka, et raamatu keel on raskepärane, mõisted kohati ebamäärased, kusjuures on kasusta- tud ohtrasti uusi oskussõnu. Uutel oskussõnadel on positiivne väärtus, kui nendega antakse selged mõisted. Mõistete ja definitsioonide selgus teoses aga jätab soovida. See ja, liiga ula- tuslik aine teoreetiline käsitlus teeb raamatu raskesti kasusta- tavaks eriti neile, kellele ta peamiselt on mõeldud : vähese teoree- tilise ettevalmistusega, maal asuvate väikepankade juhtivatele jõududele. 22 J. PIIROJA C XXI. 12 Käsiraamatu raamidesse ei tohiks mahtuda ka polemisee- rivad seisukohad. Saimuti on sõnastiku saatesõna liiga värvikül- lane ja ebasobiv. Eespoolmainitud puuduste kõrvaldamisega aga oleks teos teretulnud käsiraamatuks meie pangandustegelastele. Et kõnesolev köide ilmus meie panganduskirjanduses pio- neerina, siis võib eeldada, et lubatud järgmistes 'köidetes suudab autor, omades enam kogemusi, oma suurt teaduslikku pagasit kasustada otstarbekamalt j a põhjalikumalt läbitöötatult. — Mag. rer. oec. K a r l I n n o isik Ülikooli õppejõuna on vastu- võetav. Tallinnas, 6. sept. 1938. a- J. Piiroja. TARTU ÜLIKOOLI VAKANTSELE LOOMAARSTI- TEADUSKONNA ANATOOMIA PROSEKTÜURILE KANDIDEERIJA TEADUSLIKKUDE TÖÖDE ARVUSTUSED TARTU 1939 K. Matt ieseni t r ü k i k o d a o.-ü., Tartu, 19 I. Prof. E. Vau hinnang. T a r t u Ü l i k o o l i L o o m a a r s t i t e a d u s k o n n a - k o g u l e . Vastavalt Tartu Ülikooli Loomaarstiteaduskonnakogu otsu- sele 26. okt. 1938. a. esitan käesolevaga oma hinnangu drnd. med. vet. Johannes L a u r i s s o n'i teaduslikkude tööde ja tegevuse kohta tema kandideerimise puhul Tartu Ülikooli Loomaarstitea- duskonna anatoomia prosektori kohale. Johannes Laurisson on esitanud käsikir jas kaks teaduslikku tööd, mis mõlemad on autori andmete järg i ilmumisel Eesti Looma- arstlikus Ringvaates. Mõlemad tööd on valminud Tartu Ülikooli Loomaanatoomia-instituudis, kus kandideerija töötab ajutise abi- jõuna. Töö nr. 1. „ K ä ä r s o o l e v ä ä r a r e n g v a r s a l " . Sel- les käsitellakse kahe päeva vanuselt kooliku sümptoomidesse sur- nud varsa käärsoolt, mis oli ainult 64 sm pikk ja lõppes umbselt. Samuti umbselt algas ka väike käärsool, mis suure käärsoolega ühenduses ei seisnud. Nii suur kui väike käärsool omasid loomu- likul arvul soolepaelu ja -koppi. Peensool, umbsool j a magu olid loomulikult arenenud ja neis esines, nagu käärsooleski, rohekas- kollast poolvedelat massi. Tööle on lisatud üks kir jeldatavat käär- soole väärarengut selgitav foto ja lühike saksakeelne sisu-kokku- võte. Töö nr. 2. „ P õ l v e l i i g e s e õ õ n t e o m a v a h e l i s e d ü h e n d u s e d j a p õ l v e p i i r k o n n a l i m a p a u n a d". Põlveliigese üksikute liigeseõõnte erinevate ühenduste selgitami- seks on autor 93 loomalt tarvitanud uurimiseks 182 põlveliigest. Uurimise otstarbeks süstiti põlveliigese õõnde värvustatud vett, kipsi või parafiini. Viimatinimetatud vahendi süstimist peab autor kõige sobivamaks püsipreparaatide valmistamiseks põlveliigesest. Uurimise tulemusena märgib autor, et femoropatellaar- ja mediaalne femorotibiaalliigese õõs omasid ühendust omavahel 18 4 E. V A U C XXI. i3 hobusel, kusjuures neljal hobusel esines ühendus samaaegselt fe- moropatellaarliigese ja lateraalse femorotibiaalliigese õõne vahel. Ühel hobusel oli femoropatellaarliigese õõs ühenduses ainult femo- rotibiaalliigese lateraalse õõnega ja ühel hobusel ei esinenud nende liigeste õõnte vahel ühendust. Lateraalne ja mediaalne femorotibialliigese õõs ei omanud hobusel omavahelist ühendust. Veisel olid femoropatellaar- ja mediaalne femorotibiaalliigese õõs alati ühendatud, kuna lateraalse femorotibiaalliigese õõnega ühendus puudus. Mediaalne ja lateraalne femorotibiaalliigese õõs olid omavahel ühendatud ainult ühel veisel. Sea, koera ja kassi põlveliigese üksikud õõned olid alati üks- teisega ühenduses. Põlvepiirkonna limapaunade all kirjeldab autor sidemealuste ja kõõlusealuste limapaunade esinemist ning nende ühendust resp. mitteühendust liigeseõõnega. Mainitud uurimised lubavad järel- dada, et varssadel esineb limapaunu üldiselt vähem kui täiskas- vanud hobustel. Uudset limapauna märgitakse koera femorotibi- aalliigese lateraalse kaaskülgse sideme all, mis 25 uuritud koe- rast esines 9-1 ja ühel neist ainult paremas põlveliigeses. Neljal koeral oli eelnimetatud limapaun ühenduses põlveliigese õõnega. Tööle on lisatud kolm selgitavat joonist ja üks tabel hobuse põlveliigese õõnte omavaheliste ühenduste j a põlvepiirkonnas esi- nevate limapaunade kohta. Kokkuvõetult võib mõlemaid töid kandidaadil õnnestunuks pidada. Esimene neist omab kasuistlikku iseloomu ja aitab täien- dada kodumaisi teadmisi varssadel esinevate käärsoole vääraren- dite kohta. Teist tööd võib pidada eriuurimuseks, mis kodumaisel materjalil püüab selgitada senini kirjanduses sageli vasturääki- vaid andmeid koduloomade põlveliigese õõnte omavaheliste ühen- duste kohta. Autori poolt avaldatud töötulemused on usaldusväär- sed. Kandidaadi senise tegevuse kohta võib tähendada, et ta õien- das doktorieksamid anatoomia ja füsioloogia grupis 1938. a. I se- mestril ja on alates 1. II 1936. a. ametis Tartu Ülikooli Looma- anatoomia-instituudis ajutise abijõuna. Olles ligikaudu 3 aastat töötanud T. Ü. Loomaanatoomia-instituudis, on ta omandanud kül- laldasel määral kogemusi praktiliste tööde korraldamiseks ja juha- tamiseks koduloomade anatoomias. Allakirjutanu, kui eelnimeta- tud instituudi juhataja, peab oma meeldivaks kohuseks siinjuures C X X I . 13 Loomaarstitead. anat. prosekt. kandid, teadusi, tööde arvus t . 5 konstateerida, et drnd. med. vet. J. Laurisson on temale usaldatud ülesandeid teostanud kõigiti hoolikalt, usaldusväärselt ja asjatund- likult. õiglase j a korrektse suhtumisega on ta võitnud üliõpilaste ja instituudi kaastööliste lugupidamise. Tema senine pedagoogi- line tegevus praktiliste tööde alal koduloomade anatoomias on jät- nud allakirjutanule hea mulje. Arvestades kõiki asjaolusid soovitan T. Ü. Loomaarstiteadus- konnakogule valida drnd. med. vet. Johannes Laurisson anatoomia prosektori kohustetäitjaks neljaks aastaks. Tartus, 7. dets. 1938. a. E. Vau, koduloomade anatoomia adjunktprofessor. II. Prof. V. Ridala hinnang. T a r t u Ü l i k o o l i L o o m a a r s t i t e a d u s k o n n a l e . Vastavalt Tartu Ülikooli Loomaarstiteaduskonnakogu otsusele 26. okt. 1938. a. esitan käesolevaga oma hinnangu drnd. med. vet. Johannes L a u r i s s o n'i teaduslikkude tööde ja tegevuse kohta tema kandideerimise puhul T. Ü. Loomaarstiteaduskonna anatoo- mia prosektori kohale. J. Laurisson on esitanud käsikir jas 2 teaduslikku tööd. Need tööd on valminud T. Ü. Loomaanatoomia-instituudis, kus kandi- deerija töötab ajutise abijõuna alates I. II 1936. a. Ühes mainitud töös, „ K ä ä r s o o l e v ä ä r a r e n g v a r - s a 1", esitab autor oma uurimiste tulemusi ühe kahepäevaselt koo- liku sümptoomidesse surnud varsa käärsoolte kohta. Suur käär- sool oli ainult 64 cm pikk ning lõppes umbselt. Umbselt algas ka väike käärsool, millel puudus ühendus suure käärsoolega. Mõle- mad käärsooled omasid aga loomulikul arvul soolepaelu ja -koppi. Umbsool, peensooled ja magu olid arenenud loomulikult ja täide- tud, nagu käärsooledki, rohekaskollase massiga. Tööle on lisanda- tud üks ülesvõte uuritud käärsoolte väärarengust ja lühike saksa- keelne töö-kokkuvõte. Teises töös, „ P õ l v e l i i g e s e õ õ n t e o m a v a h e l i s e d ü h e n d u s e d j a p õ l v e p i i r k o n n a l i m a p a u n a d", esi- tab autor uurimisi põlveliigese üksikute liigeseõõnte erinevate ühenduste selgitamiseks 93 loomalt 182 põlveliigese üle. Nendeks uurimisteks süstiti põlveliigeste õõnde kas värvustatud vett, vär- vustatud kipsi või värvustatud parafiini. Oma kogemuste põhjal peab autor kõige sobivamaks värvustatud parafiini süstimist põl- veliigesesse, viimastest püsipreparaatide valmistades. Kõnesoleva töö uurimistulemusena selgub, et femoropatellaarliigese ja kesk- mise femorotibiaalliigese õõs olid omavahel ühenduses 18 hobusel, kusjuures 4 hobusel esines ühendus ka femoropatellaarliigese ja külgmise femorotibiaalliigese õõne vahel. Ühel hobusel oli femoro- patellaarliigese õõs ühenduses ainult femorotibiaalliigese külg- mise õõnega ja ühel hobusel ei esinenud üldse ühendust nende C XXI. i3 Loomaarstitead. anat. prosekt. kandid, teadusi, tööde arvust . 7 liigeste õõnte vahel. Külgmine ja keskmine femorotibiaalliigese õõs ei olnud hobusel omavahel ühenduses. Veisel olid femoropatellaar- ja keskmine femorotibiaalliigese õõs kõigil uuritud juhtudel omavahel ühenduses. Ühendust ei esi- nenud külgmise femorotibiaalliigese õõnega. Keskmine ja külg- mine femorotibiaalliigese õõs olid ainult ühel veisel omavahel ühen- duses. Sea, koera ja kassi põlveliigese vastavad õõned olid kõigil juhtudel omavahel ühenduses. Töö põlvepiirkonna limapaunade osas esitab autor oma uuri- misi sidemealuste ning kõõlusealuste limapaunade esinemisest ja nende ühendusest või mitteühendusest liigeseõõnega. Neist uuri- mistest võib järeldada, et varssadel esineb limapaunu üldiselt vä- hem kui täiskasvanud hobustel. Koera femorotibiaalliigese külg- mise kaaskülgse sideme alt on autor leidnud limapauna, mida mul kasutada olevas vastavas kirjanduses ei ole senini veel kirjelda- tud. Tööle on lisandatud kolm selgitavat joonist j a üks tabel ho- buse põlveliigese õõnte omavaheliste ühenduste ja põlvepiirkonnas esinevate limapaunade kohta. Kokkuvõetult olgu märgitud, et mõlemad tööd on autoril ra- huldavalt õnnestunud. Esimene neist on kasuistlikku laadi j a on väärtuslikuks lisandiks vastavale koduloomade soolte väärarendi vormile. Teine töö on uurimus, kus kandideerija enese kogutud materjali põhjal püüab selgitada senini vastavas kir janduses esi- nevaid sageli vasturääkivaid ja osalt puudulikke andmeid. Tunnen kandideerijat juba tema üliõpilasajast kui püüdlikku ning korralikku töömeest, ja niisama suurt püüdlikkust ning töö- tahet on ta avaldanud ka hiljemini, loomaarstina ajutise abijõu kohal teotsedes T. Ü. Loomaanatoomia-instituudis, kus olin ajuti- seks juhata jaks 1. IV 1936. a. kuni 1. XII 1937. a. Kõige eeltoodu põhjal arvan, et drnd. med. vet. J. Laurisson on sobiv kandidaat T. Ü. Loomaarstiteaduskonna anatoomia pro- sektori kohale, j a soovitan ta valida esialgu nimetatud õppekohale ajutiseks prosektori kohustetäitjaks. Tartus, 7. dets. 1938. a. V. Ridala, patoloogilise anatoomia, histoloogia ja parasitoloogia erakorraline pro- fessor. III. Prof. J. Tehver'i hinnang. Tartu Ülikooli Loomaarstiteaduskonna anatoomia prosekt uu- rile kandideerija drnd. med. vet. Johannes L a u r i s s o n ' i tööde arvustus. Kandidaat on ühenduses asjaomase palvega esitanud teadus- konnale kaks eestikeelset, Tartu Ülikooli Loomaanatoomia-instituu- dist ( juhataja prof. E. Vau) pärinevat masinakir jas tööd: 1. „ K ä ä r s o o l e v ä ä r a r e n g v a r s a l " ; 2. „ P õ l v e l i i g e s e õ õ n t e o m a v a h e l i s e d ü h e n - d u s e d j a p õ l v e p i i r k o n n a l i m a p a u n a d". Mõlemad tööd, mis on määratud avaldamiseks Eesti Looma- arstlikus Ringvaates j a milledest ainult esimene on varustatud mõnerease saksakeelse kokkuvõttega, on arvusta ja arvates autori esmasteks katseteks, mis ta on määranud, arvestades tööde keelt ja avaldamiskohta, mitte niivõrd käsiteldud küsimusist huvitatud teadlasile kui meie kodumaal praktilistel aladel töötavatele kollee- gidele. Tõepoolest õigustabki tööde iseloom nende sellist publit- seerimisviisi, sest kumbki kir jut is ei oma tavalise uurimistöö laadi, millest nõutakse lahendamata küsimuse selgitamist või uudsuse avastamist, vaid arvustatavates töödes on püütud lugejat tutvus- tada teatavate küsimustega, mida on illustreeritud endapoolsete täheldustega. Esimeses, varsa käärsoole väärarengut käsitlevas töös esita- takse u. 2 lehekülje ulatuses mõningaid andmeid asjaomasest lite- ratuurist, millele lisandub umbes niisama pikk endapoolse juhu kirjeldus varemalt tuntud asjaolusid uudsuse mõttes mitte täien- daval kujul. Töös võib rahuldavaks pidada ainult selle sõnastust. Esinevatest puudustest mainiksin järgmisi : Asjaomase literatuuriga on autor tutvunud enamikus vaid referaata jakir jade j a õpperaamatute kaudu; arvatavasti selle ta- ga jä r j e l on esitatud literatuuri ülevaade mõnes osas raskesti mõis- tetav ja mitte täiesti usaldatav. Nii näiteks on N e u m a n n'i juhtu esitatud töö 1. lk. ebamäärasena ja ühtlasi erinevana asjaomase C X X I . ia Loomaarstitead. anat. prosekt. kandid, teadusi, tööde arvust . 9 juhu kirjeldusest K i t t'i õpperaamatus (Lehrb. d. pathol. Ana- tomie der Haustiere, II Bd., 1923, lk. 307). Samuti tundub lä- hema selgituseta ebamäärasena A c k e r k n e c h t'ile omistatud väide transverskooloni „nutritiivsest ja funktsionaalsest väljalüli- tamisest juba õige varases loote arenemise j ä r g u s " (lk. 3). Endapoolse kirjelduse osas on töö liigselt pealiskaudne, mille tõttu ta analoogiliste juhtude kausaalsuse selgitamisel pole kasus- tatav. Isegi tavaline lugeja oleks võinud huvituda lähematest anamneesiandmeist ja eriti teiste organite seisundist. Eriti kah- jatsemist väärib väärarengulisele sooleosale vastava veresoones- tiku kirjelduse puudumine. Vähemulatuslikkudeks vigadeks on a) varsa umb-käärsoole ava suuruse võrdlus täiskasvanud looma omaga (lk. 3), b) mõõt- skaala puudumine illustratsioonil, c) „atreesia" mõiste ebaõige tarvitamine 2. lk. („soolevalendiku atreesia") ja d) paar õige- kirjutuslikku eksitust literatuuri loendis (Maloformation pro Mal- formation ; vëtér. pro vétér. ; Ellenberger-Baum pro Ellenberger & Baum). Teises, põlveliigese õõnte omavaheliste ühenduste j a põlve- piirkonna limapaunade kirjelduses esitab autor peale mõnerease sissejuhatuse andmeid kasustatud materjalist ning tehnikast (lk. 1—4), siis literatuuri ülevaate 3. leheküljel ja seejärel omad uuri- mused ühes limapaunu käsitlevate literatuuriandmetega 7.—14. lk. Hobuse osas on endapoolseid täheldusi fikseeritud peale tekstisisese sõnalise selgituse töö lõppu paigutatud tabeliga. Tööd illustreeri- vad kolm joonist. Ka selles töös esineb rida olulisi puudusi, mis tema väärtust tunduvalt vähendavad. Vastandina sissejuhatavas osas püstitatud ülesandele, selgi- tada endapoolse uurimuse kaudu asjaomases literatuuris esine- vaid kontroverse, autor vaid rikastab veel selliseid enda poolt. Nii vastandina arvustatavas töös nimetatud autorite väitele pole kan- dideerija enda materjalis leidnud hobuse femorotibiaalliigese late- raalse ja mediaalse õõne omavahelist kommunikatsiooni. Peab aga seejuures oletama, et autori, literatuuriandmeist näivalt eri- nev leid siin, nagu femoropatellaarliigese ja femorotibiaalliigese lateraalse õõne vahelise ühendi puudumine veiselgi, pole uudne ega üldistatav, vaid tingitud ainult uurimismaterjali vähesusest. Esineb ju femorotibiaalliigese lateraalse j a mediaalse õõne oma- vaheline kommunikatsioon hobusel M ö 11 e r'i & F r i c k'i, Z i m - 10 J. T E H V E R C XXI. as m e r l'i j a K a d 1 e t z'i andmeil vaid 5—6% uuritud juhtudest (ar- vustatava töö autoril on uuritud 20 hobust). Veel vähem võib sel- lise vähese materjali põhjal järeldusi teha meie olude võimalikule omapärale, millele samuti viidatakse sissejuhatuses. Püstitatud ülesande seisukohalt tuleb vaadeldavat tööd pidada lõpetamatuks ja enneaegselt avaldatuks. Ka töös kasustatud tehnika ei tundu laitmatuna, sest autor pole nähtavasti üldse mitte huvitunud liigeseõõnte- ja limapau- nadesisesest normaalsest rõhust, samuti nagu ta pole mõõtnud nende injitseerimisel tarvitatud rõhumist. Ka sünoovia normaalne hulk ei leia töös arvestamist. Nende asjaolude ignoreerimine sun- nib lugejat autori väidetesse suhtuma kahtlevalt. Nii ei saa sugugi usutavaks pidada „rusika suuruse" limapauna esinemist reie ka- hepease lihase all veisel, nagu sellest kõneldakse töö 13. lehekül- jel. Ka 3. joonisel kujutatud liigeseõõs erineb märgatavalt oma mahutuse mõttes normaalsest liigeseõõnest. Limapauna käsitlev literatuuri-ülevaade on liigselt pealis- kaudne ja lünklik, mille tõttu lugejale jääb selgusetuks, kas j a mis määral autori andmed erinevad literatuuri omadest. Eriti silma- torkav on viimasena mainitud asjaolu selle tõttu, et autor on põl- veliigese õõnte omavahelisi ühendusi käsitleva kir janduse esitanud hästi ülevaatlikuna. Tööst ei selgu, miks autor endapoolses kirjelduses ei kõnele naha- ja põlvekedravahelisest limapaunast, mis samuti kuulub põlvepiirkonda. Samuti pole lugejale mõistetav üksikute loomade nimetamata jätmine paljude limapaunade endapoolses kirjelduses. Nii näiteks viiendana kirjeldatud limapauna juures (lk. 12) ei mainita kassi, kuuenda juures kassi ja koera, üheksanda juures siga, kassi ja koera jne. Et samas aga loendatakse ka teatavat lima- pauna mitteomavaid loomi (näit. seitsmendana kirjeldatud lima- pauna juures väidetakse: „Karnivooridel ta puudus."), siis näib, nagu poleks autori uurimine limapaunade osas üldse mitte toimu- nud kõiki koduloomi süsteemiliselt haaravalt. Kolmeteistkümnen- dana kirjeldatud limapaunast väidetakse küll tema seostumist la- teraalse femorotibiaalliigese õõnega, kuid millise sagedusega ta üksikutel loomadel esines, seda siit ei nähtu. Vähemulatuslikkudeks puudusteks tuleks pidada: a) tööle lisatud tabeli süsteemitust ülevalt-alla-suunas, b) lk. 7 esitatud väidet, mille põhjal olevat veise femorotibiaalliigese lateraalne ja mediaalne õõs eraldatud täielikult (autor on ühel juhul tähelda- C X X I . 13 Loomaarsti tead. anat. prosekt. kandid, teadusi, tööde arvus t . 11 nud isegi nendevahelist kommunikatsiooni; lk. 8), c) liigeseõõnde ulatuva kurru võrdlemine limaskestaga (lk. 9) ja d) vähesed oskussõnalised ning õigekirjutuslikud vead, nagu: lig. patellare pro lig. patellae; Baum-Zietzchmann pro Baum & Zietschmann jmt. Kuigi töödes esineb olulisi puudusi, ei tule neist ometi järel- dada autori sobimatust anatoomia prosektuurile, seda enam, et retsensendi arvates on käesoleval korral kaaluvamad kandidaadi õppetöös abisolekul avaldunud võimed kui tema literatuurne tege- vus j a uurimistöö. Et aga allakirjutanu pole võinud kandidaati ta igapäevases töös tundma õppida, siis ei pea ta ka võimalikuks teaduskonnale esitist teha kandidaadi sobivusest resp. mittesobi- vusest vakantsele õppekohale. Tartus, 8. dets. 1938. a. Jul. Tehver, histoloogia ja embrüoloogia adj unktprof essor. Eelmiste köidete sisu. des volumes précédents. A I (1921 ) . 1 . A. P a l d r o c k . Ein Bei t rag zur Stat is t ik der Gesch lech tskrankhe i ten in Dorpat während der J a h r e 1 9 0 9 — 1 9 1 8 . -— 2 . K. V ä i s ä l ä . Vera l lgeme ine rung des Begr i f fes der Dir ich- le t schen Reihen. — 3. C. S e h l o s s m a n n . Hapete mõju kolloiidide peale j a selle tähtsus patoloogias. (L'action des acides sur les collo ïdes et son rôle dans la pathologie.) — 4. K. R e g e l . Statistische und phy- siognomische Studien an W i e s e n . Hin Beitrag zur Methodik der W i e - s e n u n t e r s u c h u n g . — 5. H. R e i c l i e n b a c h . Notes sur les microorga- nismes trouvés dans les pêches planctoniques des envi rons de Covda (gouv. d 'Archange l ) en été 1917. — Mise. F. B u c h o l t z . Der gegen- w ä r t i g e Zustand des Botanischen Gar tens zu Dorpat und Richtlinien f ü r die Zukunf t . A I I (1921) . 1 . H. H e k k e r. The Kuckers s tage of the ordo- vician rocks of NE Estonia. — 2. C. S e h l o s s m a n n. Über die Da rm- spi rochäten beim Menschen. — 3. J. L e t z m a n n . Die Höhe der Schneedecke im Ostbal t ischen Gebiet. — 4-. H. K a h o. Neutraalsoo- lade mõjust ultramaksimum - temperatuuri peale Tradescantia zebrina j u u r e s . (Über den Einf luss der Neut ra lsa lze auf die T e m p e r a t u r des U l t r a m a x i m u m s bei Tradescantia zebrina.) A LII (L922) . 1. J . N a r b u 11. Von den Kurven für die freie und die innere Energ ie bei Schmelz- und Umwand!ungsVorgängen . — 2. A. TOMCOII'L (A. T h o m s o n ) . ^HaneHie aMMoniftHbix-b cojieü AJIJI niiTaHifl Bbicinux'b Kyjn/rypHbixb pacieHin. (E)er W e r t der Ammonsa lze f ü r die E r n ä h r u n g der höheren Kul turpf lanzen. ) — 3. E. B1 e s s i g . Ophthalmologische Bibliographie Russlands 1 8 7 0 — 1 9 2 0 . 1. Hälfte (S. I—VII und 1 — 9 6 ) . — 4-. A. L ü ii s. Ein Beitrag zum Studium der W i r k u n g küns t l i cher W i k l u n g e r Helenenquel lensalze auf die Diurese n i e r e n k r a n k e r Kinder . — 5. E. Ö p i k. A Statistical method of count ing shoot ing s t a r s and its application to the Perse id shower of 1920 . — 6 . P. N. K o g e r - m a n. The chemical composition of the Esthonian M.-Ordovician oil- bear ing minerai „Kuker s i t e " . -— 7. M. W i t t l i c h und S. W e s h n j a • k o w . Beitrag zur Kenntnis des est ländischen Ölschiefers , g e n a n n t Kukkers i t . — Mise. J. L e t z m a n n . Die Trombe von Odenpäh am 10. Mai 1920 . A I V (1922) . 1. E. B 1 e s s i g . Ophthalmologische Bibl iogra- phie Russ lands 1 8 7 0 — 1 9 2 0 . II. Hälfte (S. 9 7 — 1 8 8 ) . — 2. A. V ä l - d e s. Glükogeeni hulka vähendavate tegurite mõju üle südame spe- tsi i f i l ise l ihassüsteemi glükogeeni peale. (Über den E in f luss der die Glykogenmenge vermindernden Faktoren auf das Glykogen des spezif i - schen Muske l sys tems des Herzens . ) — 3 . E. Ö p i k . Notes on s te l lae s ta t is t ics and s tel lar évolution. — 4-, H. K a h o . Raskemetallsoolade k ihvt i suses t taimeplasma kohta. (Über die S c h w e r m e t a l l g i f t w i r k u n g in bezug auf das Pf lanzenplasma. ) — 5. J . P i i p e r und M. H ä r m s . Der Kiefernkreuzschnabel der Insel ösel Loxia pityopsittacus estiae s u b s p . nov. — 6 . L. P o s k a - T e i s s . Zur Frage über die v ie lkern igen Zellen des e inschicht igen Pla t tenepi the ls . A Y (1924). 1. E. Õ p i k . Photographie observations of the br ightness of Neptune. Method and preliminary resul t s . — 2 . A. L ü ü s . Ergebni s se der Krüppelkinder-Sta t i s t ik in Eest i . — 3 . C. S c h l o s s m a n n . Culture in vitro des protozoaires de l ' intestin humain. — 4 . H. K a h o . Über die phys io log ische W i r k u n g de r Neutra lsa lze auf das P f l anzenp lasma . — 5. Y. K a u k o. Bei träge zur Kenn tn i s der Tor fze r se tzung und Ver to r fung . — 6 . A. T a m - m e k a n n . Eesti diktüoneema-kihi uurimine tema tekkimise, vana- duse ja levimise kohta. (Untersuchung des Dictyonema-Schiefers in Estland nach Entstehung, Alter und Verbreitung.) — 7. Y. K a u k o. Zur B e s t i m m u n g des V e r t o r f u n g s g r a d e s . — 8. N. W e i d e r p a s s . Eest i piparmündi-õli (Oleum menthe estJiicum). (Das es tn i sche Pfe f ferminzöl . ) A V I ( 1924) . 1. H. B e k k e r. Mõned uued andmed K u k r u s e lademe s t ra t ig raa f ias t ja faunast . (Stratigraphical and paleontological sup- p l émen t s on the Kukruse s tage of the ordovician rocks of Eest i (Es to- nia) . ) — 2 . J . W ' i l i p . Experimentelle Studien übe r die B e s t i m m u n g von I so the rmen u n d kr i t i schen Kons tan ten . — 3. J . L e t z m a n n . Das Be- w e g u n g s f e l d im Fuss einer fortschreitenden Wind- oder W a s s e r h o s e . — 4 . H. S c u p i n . Die Grundlagen p a läogeograph i sche r Kar t en . — 5 . E. Ö p i k. Photomet r ie m e a s u r e s on the moon and the ea r th - sh ine . — 6 . Y . K a u ko . Uber die V e r t o r f u n g s w ä rme . — 7. Y. K a u k o . Eigen- tümlichkei ten der H20- und C 0 2 - G e h a l t e bei der unvol l s tänd igen Ver- b r e n n u n g . •— 8 . M. T i l z e n und Y. K a u k o . Die wirtschaft l ichen Mög- l ichkei ten der A n w e n d u n g von Spir i tus als Brenns to f f . — 9. M. W i t t - l i c h . Bei t rag zur Untersuchung des Öles aus e s t l änd i schem Ölschiefer . — 10. J. W i l i p . Emergenzwinkel , Unstet igkei t s f lächen, Laufze i t . — 1 1 . H. S c u p i n . Zur Petroleumfrage in den haltischen L ä n d e r n . — 12. H. R i c h t e r. Zwei Grundgesetze (Funktion- und Strukturprinzip) der lebendigen Masse. A V I I (192 5). 1. J. V i l m s . Kõhreglükogeeni püs ivuses t mõne- s u g u s t e g lükogeeni vähendavate tegurite puhul. (Uber die Stabilität des Knorpe lg lykogens un t e r ve r sch iedenen das Glykogen zum Ver- s c h w i n d e n br ingenden Umständen . ) — 2 . E. B 1 e s s i g . Ophthal- mologische Bibliographie Russ lands 1 8 7 0 — 1 9 2 0 . Nachtrag. — 3 . 0 . K u r i k s . Trachoma Eestis (eriti Tartus) möödunud a ja l ja p r a e g u . (Das Trachom in Estland (insbesondere in Dorpat) einst und jetzt.) — 4 . A. B r a n d t . Sexualität. Eine biologische Studie. — 5. M. H a l t e n - b e r g e r . Gehört das Bal t ikum zu Ost-, Nord- oder zu Mi t t e l eu ropa? — 6 . M. H a l t e n b e r g e r . Recent geographica ! work in Estonia. A VIII (1925) . 1. H. J a a k s o n . Sur certains types de sy- s tèmes d ' équa t ions l inéaires à une infini té d ' inconnues . Sur l ' in terpola t ion. — 2. K. F r i s c h . Die Temperaturabweichungen in Tartu (Dorpat) und ihre Bedeutung f ü r die WMtterungsprognose. — 3 . 0 . K u r i k s . Muutused leeprahaigete s i lmas Eesti leprosooriumide haigete läbivaata- mise põhjal . (Die Lepra des A u g e s . ) — 4 . A. P a l d r o c k . Die Sen- kungsreaktion und ihr praktischer W e r t . — 5. A. Ö p i k . Be i t r äge zur Kenn tn i s der Kukruse - (C 2 - )S tu fe in Eest i . I. — 6 . M. W i t t - l i c h . E in iges über den Schwefel im es t länd ischen Ölschiefer (Kukers i t ) und dessen Verschwelungsprodukten. — 7. H. K a h o . Orientierende Versuche ü b e r die s t imul ie rende W i r k u n g e in iger Salze auf das W a c h s - t u m der Ge t re idepf lanzen . 1. A I X (1926) . 1 . B. K r a h n . U b e r Min imale igenschaf ten der Kugel in drei und m e h r Dimens ionen . — 2 . A. M i e 1 e r. Ein Bei trag zur F r a g e des V o r rückens des Pe ipus an der E m b a c h m ü n d u n g und auf der Pe ipus inse l P i r i saa r in dem Zei t raum von 1682 bis 1 9 0 0 . — 3 . M. H a l t e n b e r g e r. Der w i r t s c h a f t s g e o g r a p h i s c h e Charakter der Städte der Republik Eest i . — 4 . J . R u m m a . Die Heimatforschung in Eesti. — 5 . M. H a 11 e n b e r g e r. Der Stand des Aufnahme- und Kar tenwesens in Eesti. — 6 . M. H a l t e n b e r g e r . Landeskunde von Eesti. I. — 7. A. T a m m e k a n n . Die O b e r f lächenges ta l tung des nord- os tes t ländischen Küs ten ta fe l landes . — 8 . K. F r i s c h . Ein Versuch das Embachhochwasser im Frühl ing f ü r Ta r tu (Dorpat) v o r h e r z u b e s t i m m e n . A X (1926) . 1 . M. H a 1 t e n b e r g e r . Landes kunde von E e s t i . II—III. -— 2 . H. S c u p i n . Alter und Herkunft der ostbalt ischen Solquellen und ihre Bedeutung f ü r die F r a g e nach dem Vorkommen von Ste insa lz im bal t ischen Obersi lur . — 3. T h . L i p p m a a . Floristi- sche Notizen aus dem Nord-Altai nebst Beschre ibung einer neuen Cardamine- Art aus der Sektion Dentaria. — 4 . T h. L i p p m a a . Pigmenttypen bei Pteridophyta und Anthophyta. I. Al lgemeiner Teil. — 5 . E. P i p e n - b e r g . Eine s täd temorphograph i sche Skizze der_ es t l änd ischen Hafen - s tadt Pärnu (Pernau). — 6 . E. S p o h r. Uber das Vorkommen von Siuni erectum Huds. und Lemna gibba L. in Estland und über deren nordös t l iche Yerb re i t ungsg renzen in E u r o p a . — 7. J . W i l i p . On n e w precis ion-seismographs. A X I (1927) . 1 . T h . L i p p m a a . Pigmenttypen bei Pteri- dophyta und Anthophyta. II. Spezieller Teil. — 2. M. H a l t e n - b e r g e r . Landeskunde von Eesti. I V — V . — 3. H. S c u p i n . Epiroge- nese und Orogenese im Ostbaltikum. — 4 . K. S c h l o s s m a n n . Mikro- organismide kui bioloogiliste reakti ivide tähtsuses t keemias. (Le rôle d e s f e r m e n t s microbiens dans la chimie.) — 5. J . S a r v . A h m e s e geomeetr i- lised joonised. (Die geometrischen Figuren des Ahmes.) — 6 . K. J a a n - s o o n - O r v i k u . Beiträge zur Kenntn i s der Aser i - und der T a l l i n n a - S t u f e in Eest i . I. A X I I (1927) . 1 . E. R e i n w a l d t . Bei t räge zur M u r i d e n - F a u n a Es t lands mit Be rücks i ch t i gung der Nachbargeb ie te . — 2 . A. Ö p i k . Die Inseln Odensholm und Rogö. Ein Bei t rag zur Geologie von N W - Es t l and . — 3 . A. Ö p i k. Bei t räge zur Kenntn i s der Kukruse - (C 2 - )S tu fe in Ees t i . IL — 4 . Th. L i p p m a a . Beobachtungen über d u r c h Pi lz- infekt ion ve ru r s ach t e Anthocyaninbi ldung . — 5. A. L a u r . Die Titra- tjon des Ammoniumhydrosulf ides mit Ferricynnkalium. — 6 . N . K i n g . Uber die rhythmischen Niederschläge von PbJ.2, Ag 2 Cr0 4 und AgCl im kapi l laren Räume. — 7. P. N. K o g e r m a n and J. K r a n i g . P h y s i - cal constants of soine alkyl carbonates. — 8. E. S p o h r . Ü b e r b r u n s t e r z e u g e n d e Stoffe im Pf lanzenre ich . Vorläufige Mit te i lung. A X I I I (1928) . 1 . J . S a r w . Zum Beweis des Vie r fa rbensa tzes . — 2 . H. S c u p i n . Die strat igraphische Stellung der Devonschichten im Südos ten Es t lands . — 3. H. P e r l i t z . On the parallelism between the rate of change in electric rés i s tance at fusion and the degree of c loseness of packing of meall t ic a toms in crysta ls . — 4. K. F r i s c h . Zur Frage der Luftdruckperioden. — 5. J . P o r t . Untersuchungen über die P lasmakoagula t ion von Paramaecium caudatum. — 6. J . S a r w . Direkte Herleitung der Lichtgeschwindigkeitsformeln. — 7. K. F r i s c h . Zur Frage des Temperaturansteigens im Winter . — 8 . E. S p o h r. Über die Verb re i tung einiger bemerkenswer t e r und s chu tzbedür f t i ge r Pf lanzen im Ostbal t ischen Gebiet. — 9. N. R ä g o . Bei t räge z u r Kenntn i s des es t ländischen Dic tyonemasch ie fe r s . — 10. C. S c h 1 o s s - m a n n . É tudes su r le rôle de la barr ière hémato -encépha l ique d a n s la g e n è s e et le t r a i t ement des maladies in fec t i euses . — 1 1 . A. Õ p i k . Beiträge zur Kenntnis der Kukruse- (C 9 -C 3 - )Stufe in Ees t i . III. A X I V ( 1 9 2 9 ) . 1 . J . R i v e s . Über die h i s topa tho log i schen V e r ä n d e r u n g e n im Zen t r a lne rvensys t em bei exper imente l l e r Nebenn ie ren - insuf f i z ienz . — 2 . W . W a d i . Kopsutuberkuloosi a r e n g j a kliinilised vormid. (Der E n t w i c k l u n g s g a n g und die klinischen Formen der Lun- g e n t u b e r k u l o s e . ) — 3 . E. M a r k u s . Die Grenzverschiebung des W a l - des und des Moores in Alatskivi . — 4 . K. F r i s c h . Zur F r a g e ü b e r die B e z i e h u n g zwischen der Get re ideern te und e in igen meteoro log ischen F a k t o r e n in Ees t i . A X V (1929) . 1 . A. N õ m m i k . The inf luence of ground l imestone on acid soils and on the availabiiity of nitrogen from severa l minerai nitrogenous fert i l izers. — 2 . A. Õ p i k . Studien übe r das es tn i - s che U n t e r k a m b r i u m (Estonium). I — I V . — 3. J . N u u t . Über die An- zahl der L ö s u n g e n der Vie r fa rbenaufgabe . — 4 . J . N u u t . Uber die Vier farbenformel . — 5. J . N u u t. Topologische Grundlagen des Zahl- b e g r i f f s . — 6 . T h. L i p p m a a . Pf lanzenökologische U n t e r s u c h u n - gen a u s N o r w e g i s c h - und F inn i sch -Lapp land un te r be sonde re r Berück- s i c h t i g u n g der L ich t f r age . A X V I ( 1 9 3 0 ) . 1 . A. P a r i s. Über die Hydratat ion der T e r p e n e des Terpen t inö l s zu Te rp inhydra t durch E i n w i r k u n g von Minera l säuren . — 2. A. L a u r . Die A n w e n d u n g der Umschlagselektroden bei der potentiometrischen Massanalyse. Die potentiometrische Best immung des Kaliums. — 3 . A. P a r i s . Zur Theorie der S t r ömungsdoppe lb rechung . — 4 . 0 . K u r i k s . Pisarate toimest si lma mikrofloorasse. (Über die W i r k u n g der T ränen auf die Mikroflora des Auges.) —- 5 . K. O r v i k u . Keskdevoni põhikihid Eestis. (Die untersten Schichten des Mitteldevons in Eesti.) — 6 . J . K o p W i l l e m . Über die t he rma le Zerse tzung von es t l änd i schem Ölschiefer Kukersi t . A XVII (1930) . 1 . A. Ö p i k. Brachiopoda P r o t r e m a t a der es t l änd i schen ordovizischen Kukruse -S tu fe . — 2. P. W . T h o m s o n . Die regionale Entwickelungsgeschichte der W ä l d e r Es t lands . A XVIII (1930) . 1 . G. V i l b e r g . E r n e u e r u n g der Loodvege- tat ion durch Keimlinge in Ost-Harr ien (Est land) . — 2 . A. P a r t s . Über die N e u t r a l s a l z w i r k u n g auf die Geschwindigkei t der I onen reak - t ionen. —- 3. C h . R. S c h l o s s m a n n . On two s t ra ins of yeast-l ike organisms cuitured from diseased human throats. — 4 . H. R i c h t e r . Die Relation zwischen Form und Funktion und das teleologische Prinzip in den Naturphänomenen. — 5. H. A r r o . Die Metalloxyde als photo- chemische Sensibi latoren beim Bleichen von Methylenblaulösung . — 6 . A. L u h a . Übe r E r g e b n i s s e s t r a t i g r a p h i s c h e r U n t e r s u c h u n g e n im Gebiete der S a a r e m a a - ( Ö s e l - ) S c h i c h t e n in Ees t i (Un te rö se l und E u r y - p t e r u s s c h i c h t e n ) . — 7 . K. F r i s c h . Zur F r a g e der Zyk lonenver t ie fung . — 8 . E. M a r k u s . Naturkomplexe von A l a t s k i v i . A X I X (1931) . 1 . J . U u d e l t . Über das Blutbi ld T r a c h o m k r a n k e r . — 2. A . Ö p i k . Be i t r äge zur K e n n t n i s der K u k r u s e - ( C 2 - C 3 - ) S t u f e in Ees t i . IV. — 3 . H. L i e d e m a n n . Übe r die S o n n e n s c h e i n d a u e r u n d B e w ö l k u n g in Ees t i . — 4 . J . S a r w . Geomeetria a lused. (Die Grund- lagen der Geometrie.) A X X (1931). 1 . J. K u u s k . G l ü h a u f s c h l i e s s u n g der P h o s p h o r i t e mit K i e s e l s ä u r e z w e c k s G e w i n n u n g e ines c i t ra l lös l ichen D ü n g m i t t e l s . — 2. U. K a r e i l . Zur Behandlung und Prognose der L u x a t i o n s b r ü c h e des H ü f t g e l e n k s . — 3 . A. L a u r . Be i t räge zur K e n n t n i s de r Reak t ion des Zinks mit Ka l iumfe r rocyan id . i. •— 4 . J . K u u s k. Be i t rag zur K a l i s a l z g e w i n n u n g beim Zementbrennen mit besonderer B e r ü c k s i c h t i g u n g de r e s t l ä n d i s c h e n K-Minera l ien . — 5 . L. R i n n e . Übe r die T i e f e de r E i s b i l d u n g und das A u f t a u e n des E i s e s im N i e d e r u n g s m o o r . — 6 . J . W i l i p . A ga lvanometr ica l ly r e g i s t e r i n g vertical s e i s m o g r a p h writh t e m p e r a t u r e compensation. — 7. J . N u u t . Eine ar i thmetische A n a l y s e des V i e r f a r b e n p r o b l e m s . — 8 . G. B a r k a n . Dorpats B e d e u t u n g f ü r die P h a r m a k o l o g i e . — 9 . K. S c h l o s s m a n n . V a n a d u s e j a s u r m a mõistetest a j a k o h a s t e bioloogil iste andmete a luse l . (Über die B e g r i f f e Alter u n d Tod auf Grund der m o d e r n e n b io logischen F o r s c h u n g . ) A X X I (1931) . 1. N. K w a s c h n i n - S s a m a r i n . S tud i en ü b e r die H e r k u n f t des o s t e u r o p ä i s c h e n P f e r d e s . — 2 . U. K a r e l l . B e i t r a g zur Ätiologie de r a r t e r i e l l en T h r o m b o s e n . — 3. E. K r a h n . Übe r E i g e n s c h w i n - g u n g s z a h l e n f r e i e r P l a t t en . — 4 . A. Ö p i k. Übe r e in ige K a r b o n a t g e s t e i n e im Glaz ia lgesch iebe N W - E s t l a n d s . — 5 . A. T h o m s o n . W a s s e r k u l t u r - v e r s u c h e mit organi schen S t i c k s t o f f v e r b i n d u n g e n , anges te l l t zur E r m i t t e l u n g der Ass imilat ion ihres S t icks to f f s von seiten der h ö h e r e n g r ü n e n P f l a n z e . A XXII (1932) . 1. U. K a r e l l . An obse rva t ion on a pecu l i a r i t y of the c a r d i a c o p e n i n g re f lex in ope ra t ed c a s e s of c a r d i o s p a s m u s . — 2 . E. K r a h n . Die W a h r s c h e i n l i c h k e i t der Richtigkeit des V i e r f a r b e n - s a t z e s . — 3 . A. A u d o v a. Der wi rk l iche Kampf u m s Dasein. — 4 . H. P e r l i t z . A b s t a n d s ä n d e r u n g e n n ä c h s t e r N a c h b a r a t o m e in e in igen E l e m e n t e n u n d L e g i e r u n g e n bei U m o r d n u n g a u s der k u b i s c h e n f l ä c h e n - z e n t r i e r t e n A n o r d n u n g in die k u b i s c h e r a u m z e n t r i e r t e oder die h e x a g o - na le d i ch te s t e A n o r d n u n g . A XXIII ( 1 9 3 2 ) . " 1 . J . P o r t . U n t e r s u c h u n g e n übe r die W i r - k u n g der Neu t r a l s a l ze auf das K e i m l i n g s w a c h s t u m bezüg l i ch de r Ab- h ä n g i g k e i t von i h r e r Konzen t ra t ion . — 2 . E. M a r k u s . Chorogenese und Grenzverschiebung. — 3 . A. Ö p i k . Übe r die P lec t e l l i nen . — 4 . J . N u u t . Einige Bemerkungen ü b e r V ie rpunk tax iome . — 5 . K. F r i s c h . Die V e r ä n d e r u n g e n de r k l ima t i schen E l e m e n t e n a c h den m e t e o r o l o g i s c h e n B e o b a c h t u n g e n von T a r t u 1 8 6 6 — 1 9 3 0 . A XXIV (1933) . 1 . M. G r o s s . In der Butter v o r k o m m e n d e Sprosspi lze und deren E i n w i r k u n g auf die Butter . — 2 . H. P e r l i t z . B e m e r k u n g e n zu den Regeln ü b e r Va l enze l ek t ronenkonzen t r a t i onen in binären in termeta l l i schen Leg ie rungen . — 3. Ä. Ö p i k . Über Scolithus a u s Est land. — 4 . T. L i p p m a a . Aperçu géné ra l su r la végétat ion autochtone du Lautare t (Hautes -Alpes) . — 5 . E. M a r k u s . Die s ü d - östl iche Moorbucht von Lauge. — 6 . A. S p r a n t s m a n . Über Herstellung- makroskop i sche r Thal l iumkris ta l le durch Elektrolyse . — 7 . A. Ö p i k . Über P lec tamboni ten . A X X V (1933) . 1 . A. Ö p i k . U b e r einige Da lmane l lacea a u s Es t l and . — 2 . H. R i c h t e r . E r g ä n z u n g e n z u : „Die Relat ion / w i s c h e n Form und Funkt ion und das te leologische Pr inzip in den N a t u r p h ä n o m e n e n " . Die Rolle, we lche „ S p i r a l e " und , , W i r b e l " in den b i o l o g i s c h e n P h ä n o m e n e n spielt , be sonde r s auch in bezug auf die fe ine re S t ruk tu r des lebendigen P ro top la smas . — 3 . T. L i p p - m a a j a K. E i c h w a l d . Eesti taimed. (Estonian plants.) 1 ( 1 — 5 0 ) . — 4 . E. P i i p e n b o r g . Die Stadt Petseri in Estland. — 5 . A. M i l - j a n . Vegetat ionsuntersuchungen an Naturwiesen und Seen im Otepääschen Moränengebie te Es t lands . I. — 6 . R. L i v i ä n d e r . On the colour of Mars . — 7. A. T u d e b e r g . Ü b e r die Theorie und die An- w e n d u n g s m e t h o d e n der Quadra tu r r e ihen . A X X V I (1934) . 1 . E. B 1 e s s i g. Index ophthalmologiae Bal- t icns. — 2. E. Ö p i k . Atomic collisions and radiation of meteors. — 3 . J . T e h v e r und A. K r i i s a . Zur Histologie des Harnleiters der Haussäuget ie re . — 4 . H. K a h o . Leelissoolade toimest taimeraku de- plasmolüüsi le . (Über den E in f luss von Alkalisalzen auf die E)eplasmolyse der P f l anzenze l l en . )— - 5. A. Ö p i k . Über Kl i tamboni ten. — 6 . A. T u - d e b e r g . Über die Beweisbarke i t e in iger A n o r d n u n g s a u s s a g e n in geo- met r i schen Axiomensys temen . A X X V I I (1934) . 1 . K. L e 1 1 e p. Simulat ion von Geistes- k rankhe i t en und deren Grenzzus tänden . — 2 . M. T i i t s o . Hingamise ergul i ses t regulats ioonist . I teadaanne : Stenoosi toime inimese hinga- misele. (Uber die nervöse Atemregula t ion . 1. Mi t te i lung: Der E inf luss der S tenose auf die mensch l iche Atmung. ) — 3 . M. T i i t s o . Hinga- mise ergul i ses t regulatsioonist. II teadaanne: Inimese h ingamis f rekvents kopsude erineva täitumise korral. ( Über die ne rvöse Atemregula t ion . II. Mit tei lung : Die A temf requenz des Menschen bei abno rmen L u n g e n - fü l lungen . ) — 4 . M. T i i t s o . Hingamise ergul i ses t regulats ioonist . III teadaanne : Propriotseptiivsete aferents ide toimest hingamisele. ( Ü b e r die nervöse Atemregula t ion . III. Mittei lung : Über die A u s w i r k u n g der propriozeptiven Afferenzen auf die Atmung. ) — 5. J. T e h v e r and M. K e e r d . The number of ribs in the ox and pig . — 6 . A. K ä r s n a . Übe r das Prob lem der Vorhe r sage des nächt l ichen T e m p e r a t u r m i n i m u m s . —• 7. K. S c h l o s s m a n n . A study of bacterial carbohydrates with special reference to the tubercle bacillus. — 8. A. Ö p i k . Histnacrinus, a newr ordovician crinoid f rom Estonia . — 9. A. K i p p e r . Variation of sur face grav i ty upon two Cepheids — ô Cephei and r) Aquilae. — 10. E. L e p i k . Fungi Estonici exsiccati. Uredinaceae. [I.] — 1 1 . H. P e r l i t z . The structure of the intermetallic Compound A u 2 Pb. A XXVIII (1935) . 1 . T. L i p p m a a . Une ana lyse des forêts de l ' île es ton ienne d 'Abruka (Abro) su r la base des associa t ions un i s t r a t e s . — 2. J . S a r v. Foundations of ar i thmetic. — 3 . A. T u d e b e r g . Orthogonalsys teme von Polynomen und Extremumprobleme der Interpola- t ionsrechnung. — 4 . T. L i p p m a a . Eesti geobotaanika põhi jooni. ( A p e r ç u g é o b o t a n i q u e de l 'Es ton ie . ) A X X I X (1936). 1. A. Ö p i k . Hoplocrinus — eine stiellose Seel i l ie aus dem Ordovizium Est lands. — 2. A. K ä r s n a . V e r e i n f a c h t e Methoden zur B e r e c h n u n g des Kor re la t ionskoef f i z ien ten bei n o r m a l e r K o r r e - l a t i o n . — 3 . J. N u u t . Eine nichteukl idische Deutung der re la t iv i s t i schen W e l t . — 4 . H. K a h o . Das Verhal ten der E i w e i s s s t o f f e g e s u n d e r und a b b a u k r a n k e r Kartof fe lknol len g e g e n Salze. — 5 . T. L i p p m a a j a K. E i c h w a l d . Eesti taimed. (Estonian plants .) II ( 5 1 — 1 0 0 ) . — ^). J . N u u t. A n s ä t z e zu e ine r e x p a n s i o n i s t i s c h e n Kinema t ik . — 7 . A. L ü ü s. D o n n é e s a n t h r o p o l o g i q u e s s u r les n o u v e a u x - n é s e s t o - n i e n s . — 8 . A. T u d e b e r g . E n e r g i e v e r l u s t e im Eisenblech bei n ieder f requenter U m m a g n e t i s i e r u n g . — - 9 . W i 1 h. A n d e r s o n . Exist iert eine obere Grenze f ü r d ie Dich te der Mater ie und der E n e r g i e ? A X X X (1936) . 1 . E. Ö p i k . R e s e a r c h e s on t h e p h y s i c a l t h e o r y of m e t e o r p h e n o m e n a . I. II. — 2. J. G a b o v i t š . The TiO colour e f fec t , and the dens i t ies of M s t a r s . — 3 . J. W i l i p . Übe r L ich t - s t r a h l u n g w ä h r e n d der S o n n e n f i n s t e r n i s a m 21 . A u g u s t 1 9 1 4 in Üx- kül l . — 4 . E. L e p i k . Fungi Estonici exs iccat i . Uredinaceae. IL — o . E. M a r k u s . Geographische Kausa l i tä t . — 6 . K. S c h 1 o s s m a n n. Ein ige Gedanken übe r die A u s b i l d u n g des p r a k t i s c h e n A r z t e s . — 7 . U. K a r e l l . A n e u r i s m of the internal carotid and the l igation of the carotids. — 8 . K. K i r d e . Meteorological e lements character ized by f r e q u e n c y - c u r v e s . A X X X I ( 1 9 3 7 ) . 1 . V. R i d a l a . Inquiries into the pathogenic e f f e c t s produced by Brucella Abortus in the udder and certain other o r g a n s of the cow. — 2. W i 1 h. A n d e r s o n . Zu H. V o g t s Ans ichten über die obere G r e n z e der S t e r n m a s s e n . — 3 . J . G a b o v i t š . The pulsation theory of Mira Ceti. — 4. T. L i p p m a a. E. V. Tartu Üli- kooli Botaanikaaia süs temaat i l i sed ja ta imegeograa f i l i sed kogud. (Les collections s y s t é m a t i q u e s et p h y t o g é o g r a p h i q u e s de l 'Un ive r s i t é e s t o n i e n n e à Ta r tu . ) I (p. 1 — 1 9 2 ) . A X X X I I ( 1 9 3 7 ) . 1 . W i 1 h. A n d e r s o n . Krit ische B e m e r k u n g e n zu S. Rosse lands und W . Grotrians Ansichten ü b e r die S o n n e n k o r o n a . — 2. T. L i p p m a a . E. V. Tartu Ülikooli Botaanikaaia süs temaat i l i sed j a t a i m e g e o g r a a f i l i s e d kogud. (Les collections s y s t é m a t i q u e s et p h y t o - g é o g r a p h i q u e s de l 'Un ive r s i t é e s t o n i e n n e à T a r t u . ) II (p. 1 9 3 — 3 7 5 ) . — 3 . A. Ö p i k. Trilobiten a u s Estland. A X X X I I I ( 1 9 3 9 ) . 1 . E. Ö p i k . R e s e a r c h e s on the phys ica l theory of meteor phenomena. III. — 2. W i 1 h. A n d e r s o n . Kritik der Ansichten von B. J u n g ü b e r die obere Grenzd ich te der H i m m e l s - k ö r p e r . — 3 . W r i l h . A n d e r s o n . W e i t e r e Bei träge zu der e l emen- t a r en E x p a n s i o n s t h e o r i e des U n i v e r s u m s . — 4 . U. K a r e l l . Tube f l a p g r a f t i n g . — 5 . K. K i r d e. Change of climate in the northern hemi- sphere . — 6 . K. E i c h w a l d . Eesti taimed. (Estonian plants .) III ( 1 0 1 — 1 5 0 ) . — î . W i l l i . A n d e r s o n . Über die A n w e n d b a r k e i t von S a h a ' s Ion isa t ionsformel bei ex t r em hohen T e m p e r a t u r e n . — 8 . M i s c e l l a - n e o u s a s t r o p h y s i c a l n o t e s . (I. J. G a b o v i t š . On the empirical mass- luminosi ty relation. — II. J . G a b o v i t š . On the orientation of the orbital p lanes in multiple s y s t e m s . — III. J . G a b o v i t š . On the m a s s ratio of spectroscopic b inar ies with one spectrum vis ible. — IV. G. K u s m i n . Über die A b h ä n g i g k e i t der i n t e r s t e l l a r en Absorpt ion von de r W e l l e n l ä n g e . — V. G. K u s m i n . Über die P a r t i k e l d u r c h m e s s e r v e r t e i l u n g in d e r i n t e r s t e l l a r en Mater ie . — VI. V. R i i v e s . A tentat ive dé te rmina t ion of t he s u r f a c e b r i g h t n e s s of da rk n e b u l a e . — VII. V. R i i v e s . The inf luence of se lect ive absorption in space upon a d i f ferent ia l scale of s tel lar magni tudes . — VIII. Ë. Ö p i k . On t h e u p p e r l imit of s te l l a r m a s s e s . — IX. E. Ö p i k . T h e dens i ty of the w h i t e dwarf A. G. - j - 7 0 ° 8 2 4 7 . — 9 . E. Ö p i k . S te l la r s t ruc tu re , sou rce of e n e r g y , and évo- lut ion. B I ( 1 9 2 1 ) . 1. M. V a s m e r . S tudien 'zur a l b a n e s i s c h e n W o r t - f o r s c h u n g . I. — 2 . A. v . B u l m e r i n c q . Einlei tung in das Buch d e s Propheten Maleachi. 1. — 3 . M. V a s m e r . Osteuropäische O r t s n a m e n . — 4. W . A n d e r s o n . Der S c h w a n k von Kaiser und A b t bei den Minsker Juden. — 5 . J . B e r g m a n . Quaest iunculae Horatianae. B I I ( 1 9 2 2 ). 1 . J . B e r g m a n . Aure l ius Prudent ius Clemens, der g r ö s s t e chr i s t l i che Dich te r des A l t e r tums . I. — 2 . L. K e t t u n e n . Lõunavepsa hääl ik-a ja lugu. I. Konsonandid. ( S ü d w e p s i s c h e L a u t g e s c h i c h t e . I. K o n s o n a n t i s m u s . ) — 3 . W . W i g e t. A l t g e r m a n i s c h e Lautunter- s u c h u n g e n . B I I I (1922) . 1 . A. v. B u l m e r i n c q . Einleitung in das Buch des Propheten Maleachi. 2. — 2 . M. A. K y p * i HECK i ï i (M. A. K u r - t s e h i n s k y ) . Couiajibubift saKOHi», cjiy^iaïi n cßoöo;ia. ( D a s soz ia le Gese tz , Zufal l und Fre ihe i t . ) — 3 . A. R. C e d e r b e r g . Die E r s t l i n g e der e s t l änd i schen Ze i tungs l i t e ra tu r . —- 4-, L. K e 11 u n e n. L õ u n a v e p s a h ää l ik -a j a lugu . II. Vokaalid. ( S ü d w e p s i s c h e L a u t g e s c h i c h t e . II. Voka- l i smus . ) — 5 . E. K i e c k e r s . S p r a c h w i s s e n s c h a f t l i c h e Miscellen. |I.] — 6. A. M. T a l l g r e n . Zur Archäologie Ees t i s . I. B I V ( 1 9 2 3 ) . 1. E. K i e c k e r s. S p r a c h w i s s e n s c h a f t l i c h e Mis- ce l len . II. — 2 . A. v . B u 1 m e r i n c q. Einlei tung in das Buch des Propheten Maleachi. 3. — 3. W . A n d e r s o n . Nordasiat ische F l u t s a g e n . -— 4. A. M. T a l l g r e n . L 'e thnographie p réh i s to r ique de la R u s s i e du nord et des É t a t s Ba l t iques du nord . — 5 . R. G u t m a n n . Eine unklare Stelle in der Oxforder Handschr i f t des Rolandsl iedes. B V ( 1 9 2 4 ) . 1 . H. M u t s c h m a n n . Milton's e y e s i g h t and the chronology of his w o r k s . — 2. A. P r i d i k . Mut-em-wija, die Mutter Amenhotep ' s (Amenophis ' ) III. — 3 . A. P r i d i k . Der Mitregent d e s Königs P to lemaios II Ph i l ade lphos . — 4 . G. S u e s s. De Graecorum fa- bul is sa tyr ic i s . — 5 . A. B e r e n d t s und K. G r a s s . F lav ius J o s e p h u s : Vom j ü d i s c h e n Kr iege , Buch 1 — I V , nach der s lav i schen Ü b e r s e t z u n g d e u t s c h h e r a u s g e g e b e n und mit dem g r i ech i s chen Text ve rg l i chen . \. Lief . (S. 1 — 1 6 0 ) . — 6 . H. M u t s c h m a n n . Studies concerning the origin of "Parad i se Lost - ' . B V I ( 1 9 2 5 ) . 1 . A. S a a r e s t e. Leks ikaa l se i s t v a h e k o r d a d e s t eesti m u r r e t e s . I. Analüüs . (Du sect ionnement lexicologique dans les patois e s toniens . 1. A n a l y s e . ) — 2 . A. B j e r r e . Zur Psychologie des Mordes. B V I I (1926) . 1 . A. v . B u l m e r i n c q . Einleitung in d a s Buch des Propheten Maleachi. 4 . — 2 . W . A n d e r s o n . Der Cha- l i f e n m ü n z f u n d von Kochtel . (Mit Be i t r ägen von R. V a s m e r . ) — 3 . J . M ä g i s t e . Rosona (Eesti Ingeri) murde pääjooned. (Die Haupt - zi ige der Mundart von Rosona). — 4 . M. A. K y p H H H C K i ï i (M. A. K u r t s c h i n s k y). EßponeftcKift xaocb . 3K0H0Mn