Tingivat kõneviisi kasutatakse:

- tingimuslikkust väljendavates lausetes: Kõik oleks suurepärane, kui koolis oleks vähem vägivalda, oleksid paremad õpetajad, väikesed klassid ja igaühel oleks võimalus näidata, mida ta oskab teha;

- kaudkõnes: Ema palus, et ma ostaks poest piima.

- võrdluskõrvallausetes, näivat sarnasust väljendavates lausetes (kõrvallause algab sõnaga: justkui, nagu, kui): Väga tähtis on käituda teiste suhtes nii, nagu sa tahaksid, et teised sinu suhteks käituksid;Ta kiirustas, et jõuaks õigel ajal tööle.

- mitte et konstruktsiooniga kõrvallausetes: Seitsmendas klassis läksin eesti kooli, mitte et eesti kool oleks mulle hirmsasti meeldinud või põhieesmärgiks olnud.

- ebakindlust või kahtlust väljendavates lausetes: Ma ei ütleks, et naiste õigusi piiratakse sest olen kuulnud, et enamik naisi on praeguse olukorraga rahul.

Tingiva kõneviisi oleviku 2. ja 3. pööre võivad väljendada ka viisakat, rõhutatult tagasihoidlikku käsku, nt Kas te ulataksite mulle selle raamatu? Kas sa saaksid mind aidata? See töö tuleks ruttu ära teha.
Samuti võib kõrvallause öeldise tingiva kõneviisi vorm olla tingitud pealause öeldise (nt näima, paistma, tunduma; käskima, soovima, paluma, nõudma) semantikast, Poisile tundus, nagu suudaks ta lennata. Õpetaja nõudis, et ta ülesande homseks ära teeks.

Tingiva kõneviisi oluline kasutusvaldkond on eri tüüpi ebakindluse väljendamine soovides, palvetes ja muudes kõneaktides (luban, tõotan jms). Seda nimetatakse tingiva kõneviisi intentsioonitõlgenduseks, mille puhul väljendatud sündmuse toimumist soovitakse. Neil juhtudel kasutatakse enamasti modaalverbe tingivas kõneviisis (eelkõige peaks, võiks ja tahaks), nt Laupäeval peaks autot pesema. Peeter võiks seda teha. Ma tahaks, et Peeter seda teeks.

Tingivat kõneviisi mineviku vormis kasutatakse, kui räägitakse tegevustest ja seisunditest, mis on juba möödunud, et väljendada kahetsust sündmuse kohta, mida enam muuta ei saa: Kui ma oleksin teadnud, et see on sõjafilm, siis ma ei oleks seda vaatama läinud.

Kasutatakse ka siis, kui tehakse oletusi möödunud kohta: Kui Külli oleks esimesel katsel pedagoogikaülikooli sisse saanud, siis oleks temast saanud tööõpetuse õpetaja.

Teate allika suhtes on tingiv kõneviis neutraalne: seda kasutatakse siis, kui

a) kõneleja on ise teate allikas ja teade on määratud kuulajale: Oleksin parema meelega koju jäänud;

b) kõneleja edastab kuulajale kelleltki teiselt kuuldud teadet: Ta ütles, et ta oleks parema meelega koju jäänud;

c) kõneleja on ise teate allikas, kuid teade on määratud kellelegi kolmandale: Ütle talle edasi, et ma jääksin parema meelega koju.