Selles peatükis kirjeldame kõige sagedasemaid haigusi ja terviseriske, mis on seotud LSVga.

1990. aastatel tuli suuresti tänu mitmesugustele uuringutele ilmsiks, et LSV on üks olulisi ohte tervisele. Näiteks sellistes arenenud riikides nagu Ameerika Ühendriigid, on LSV naiste vigastuste põhjustajana esikohal.¹⁵ Eestis koges viimase vägivalla juhtumi ajal raskemat füüsilist vägivalda (peksmist, kägistamist, relvaga rünnakut vms) 50% naisest.¹⁶ Uuringud näidanud, et raseduse ajal on oht langeda vägivalla ohvriks suurem kui haigestuda gestatsioonidiabeeti või eklampsiasse, seisunditesse, mille skriinimist raseduse ajal peetakse ülioluliseks.¹⁷ Kuigi füüsilised vigastused on kõige nähtavamad ja võivad põhjustada ka surma, siis on LSV seotud paljude varjatumate pikaajaliste tervisehäiretega.

Erinevate tervisehäirte kohta, mida seostatakse LSV-ga vaata: http://avahealth.org/vertical/Sites/%7B75FA0828-D713-4580-A29D-257F315BB94F%7D/uploads/%7BDDA17A7B-61CB-
4E87-9643-E99A94A41145%7D.PDF (Academy on Violence and Abuse http://www.avahealth.org/).

WHO poolt hiljuti läbi viidud uuring¹⁸, milles kasutati 10 erineva maa 24 097 naise andmeid, leidis, et oma praeguste lähisuhte partnerite poolt vägivalda kogenud naistel oli võrreldes nendega, kel sellist kogemust lähisuhtes ei olnud, statistiliselt oluliselt madalam tervise enesehinnang (OR 1,6;95% CI 1,5–1,8) ja spetsiiflised terviseprobleemid nelja nädala jooksul enne intervjuud: raskused käimisel (1,6;1,5–1,8), raskused igapäevatoimingute sooritamisel (1,6;1,5–1,8), valud (1,6; 1,5–1,7), mäluprobleemid (1,8;1,6–2,0), pearinglus (1,7;1,6–1,8), tupevoolus (1,8;1,7–2,0) emotsionaalne stress ja suitsidaalseid mõtteid (2,;2,7–3,2), ja suitsiidikatseid (3,8;3,3–4,5).

LSV mõjud tervisele on otsesed ja kaudsed.

LSV mõju füüsilisele tervisele ^15,19

Huvi korral lugege artiklit: Campbell JC. Health consequences of intimate partner violence. Lancet 2002;359:1331–1336.

NB! Vigastusi esineb sagedamini näo-, pea-, kaela-, rindkere-, rinna- ja kõhupiirkonnas võrreldes nende naistega, kes on saanud vigastused muul moel.

• Põrutused
• Kriimustused
• Näo vigastused (silmakoopa, nina, hammaste ja lõualuu vigastused)
• Väikesed rebendid
• Hematoomid
• Kuulmekilede perforatsioon
• Luumurrud ja nihestused
• Raseduseaegne kõhu vigastus
• Põletused/punktsioonid
• jne
  

LSV ohvritel esineb sagedamini ja sümptomite rohkemalt erinevaid füüsilisi tervisehäired. Tegemist on nii kroonilisest stressist tingitud neurofüsioloogliste häiretega, mida iseloomustavad hüperalgeesia ja muutunud tsentraalsed notsitseptiivset infot töötlevad juhteteed. Põhjuseks võib olla ka otsene trauma (nt kägistamise tagajärjel tekkinud verevarustuse häirumine).

• Kroonilise valu sündroom (peavalud, kaela- ja seljavalud)
• Kroonilise väsimuse sündroom
• Kesknärvisüsteemi häired (ajuinsulti iseloomustav sümptomaatika).
• Gastrointestinaalsed (GI) funktsionaalsed häired, mis seotud ülemise GI trakti motiilsuse ja sekretsiooni inhibeerimisega – ärritunud soole sündroom (isutus, pundunud kõht, iiveldus, oksendamine).
• Kardiaalsed sümptomid: stenokardia, hüpertensioon, südame rütmihäired
• Fibromüalgia
• Viirusinfektsioonid ↑ - immuunsüsteem ↓

LSV mõju vaimsele tervisele

• Depressioon
• Posttraumaatilise stressi sündroom (OR=3,74)
• Ärevus- ja paanikahäired
• Foobiad
• Unetus
• Sotsiaalne düsfunktsioon
• Alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine
• Suitsidaalne käitumine
• Madal eneshinnang
• Söömishäired

LSV mõju seksuaal- ja reproduktiivtervisele (SRT) ²⁰

Huvi korral lugege artiklit: Coker AL. Does physical intimate partner violence affect sexual health? A systematic review. Trauma, Violence & Abuse 2007;8:149-177.

• Suureneb riskikäitumine (rasestumisvastaste meetodite, sh kondoomi mittekasutamine, mitmed seksuaalpartnerid)
• Vagina, anuse, ureetra trauma
• Seksuaalsel teel levivad infektsioonid (sh HIV)
• Soovimatud rasedused/abordid
• Seksuaalne düsfunktsioon/düspareuunia
• Urotrakti infektsioonid
• Vaginaalne veritsus, infektsioon
• Krooniline vaagnavalu
• Muud günekoloogilised haigused (nt bakteriaalne vaginoos, endometrioos)
• Valulik menstruatsioon

 

Eestis läbi viidi uuringu Eesti Naiste Tervis andmete põhjal²¹ oli intiimpartneri poolt põhjustatud vägivalla ohvritel (N=362) oluliselt suurem risk kasutada mitteusaldusväärseid rasestumisvastaseid meetodeid (kalendermeetod, katkestatud suguühe, spermitsiidid, tupeloputus) või ei kasutanud nad üldse rasestumisvastaseid meetodeid viimases seksuaalvahekorras hoolimata sellest, et ei soovinud sünnitada: (OR 1,54 ;95% CI 1,16−2,04) ja (2,02;1,44−2,82). Vägivalla ohvrid olid elus vähem kasutanud kondoomi (1,53 ;1,12−2,10) ja sagedamini põdenud mõnda seksuaalsel teel levivat nakkust (2,05;1,56−2,68). Neil esines enam kordusaborte (1,72;1,24−2,37) ja düspareuuniat (2,14;1,65−2,77).

LSV ja rasedus ²²

Huvi korral lugege artiklit: Taillieu TL, Brownridge DA. Violence Against Pregnant Women: Prevalence, Patterns, Risk Factors, Theories, and Directions for Future Research. Violent Behaviour, 15, 2010: 14-35.

Rasedus ei kaiste vägivalla eest. Rasedus ise on seotud suurenenud füüsiliste, sotsiaalsete, emotsionaalsete ja materiaalsete vajadustega. Kokkuvõte erinevatest uuringutest näitas, et suurim riskitegur rasedusaegseks vägivallaks on raseduseelne vägivald anamneesis (60−96% eelnevalt väärkoheldud; 13−71% vägivalla sagenemine ja/või tõsisemaks muutumine raseduse ajal). Mõningatel juhtudel võib rasedus olla kaitsev tegur: 31%−69% naistel, kel esines enne rasedust vägivalda, see raseduse ajal lõppes. Ei ole teada, miks mõnel juhul rasedus on riskitegur ja mõnel juhul kaitsev tegur. Eestis 2006. aastal läbiviidud uuring „Sünnitaja käitumine ja koduvägivald Eestis”²³ näitas, et raseduse ajal LSV suurenes, eriti intensiivistus füüsiline vägivald. Ligikaudu kümnendik äsjasünnitanud naistest kannatas viimase raseduse ajal oma praeguse elukaaslase vägivalla all.

Rasedusaegse vägivalla levimus erinevates uuringutes²²:

Üks oluliseimaid rasedusaegse vägivalla tagajärgi on kliiniliselt oluline depressioon, mida rasedusaegse vägivallaga kokkupuutunutel esineb 2,5 korda enam.

Lisaks põhjustab rasedusaegne vägivald:

• Raseduse katkemisi
• Enneaegset sünnitust
• Perinataalset surma
• Madalat sünnikaalu
• Loote distressi
• Pre-eklampsiat
• Sünnitushirmu

Vägivald raseduse ajal on seotud suurenenud keisrilõigete arvuga.

Tervishoiutöötajad, kes jälgivad rasedust ja puutuvad rasedaga kokku küllalt pika ajaperioodi vältel, on ainulaades olukorras vägivalla äratundmisel ja võimalusel ohvrit abistada - enamik lapseootel naistest käivad regulaarselt oma tervislikku seisundit kontrollimas.

Vägivalla skriinimist raseduse ajal peavad vajalikuks mitmed Euroopa riigid. Eesti Naistearstide Seltsi poolt vastuvõetud uus raseduse jälgimise juhend (http://www.ens.ee) tõstatab esmakordselt esile vägivalla kui vajaliku nõustamise teema käsitlemise raseduse ajal. Ühe võimaluse, kuidas seda teha, leiate allpool.