Mõju keskkonnale

iDevice ikoon

Põlevkivi kaevandamise ja töötlemise mõju keskkonnale on uuritud põhjalikult ning selle kahjulike mõjude kohta võib leida materjale alates populaarteaduslikest kirjutistest kuni põhjalike teaduslike uurimistöödeni. Selles õppematerjalis on alljärgnevalt nimetatud peamised erinevad keskkonnaprobleemid, mis võivad kaasneda põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega.

  • Kaevandamise mõju maakasutusele, sh kaevandamisjäätmed, aheraine
    Mäemassi rikastamisprotsessist tekkiv kivimmaterjal ladestatakse kaevanduste juures olevatesse aheraine välispuistangutesse. 2009/2010 Eesti Energia majandusaruande kohaselt ladestati välispuistangutesse ~3,1 miljonit tonni aherainet. Läbi põlevkivi kasutamise ajaloo on kaevanduste juures asuvatesse puistangutesse ladestatud sadu miljoneid tonne erineva kvaliteediga aherainet (põlevkivi osakaal 3 - 20%).

    Altkaevandatud maa korral võib esineda langetatud maa järelnähtusi, mis tulenevad alles jäetud tervikute nõrgast konstruktsioonist või teisalt nende puudumise tagajärjena. Põlevkivimaardla kaevandusväljadel esineb mitmesuguste omadustega langetud maad, vanemate ja suletud kaevanduste väljadel rohkem, uuemate peal vähem. Vastavalt läbi viidud kaevandustöödele sõltub ka maa edasised kasutusvõimalused (hoonete rajamine ning põllumajanduslik rakendus). Vanade kaevanduspiirkondade aladel on ette tulnud kohtvaringuid, mis võivad endast ohtu kujutada nii inimesele kui ka kodu- ja metsloomadele. Näidetena võib tuua Kohtla-Järvel vajuvad korruselamud Käva kaevanduse kohal, mis on põhjustatud täiteribade tihenemisest maa all.

  • Mõju piirkonna põhjaveele
    Mäetööd põhjustavad muutusi ka põhja- ja pinnasevee looduslikus olekus - põhjaveetaseme muutumine, karstilehtrid, uute voolusängide teke, kaevanduste sulgemisel tehnogeensete allikate teke ning keemiliste ühendite väljakanne kaevandusaladest. Looduslikul kujul on ordoviitsiumi vesi HCO3-Ca-Mg-tüüpi. Kaevandustööd tingivd vaba hapniku juurdepääsu kivimitele, mis põhjustab püriidi oksüdeerumist, millega omkorda kaasneb sulfaatide, kaltsiumi ja magneesiumi sisalduse ning sellega seotuna ka põhjavee mineraalsuse suurenemine 2–3 korda. Allmaakaevandamine Eestis nõuab ka pidevat põhja- ja pinnaseevee ära pumpamist ning eemale juhtimist kaevandusalalt.

  • Tahked jäätmed – tuhamäed, šlakijäätmed, poolkoksimäed
    Põlevkivi kõrge tuhasuse tõttu tekib selle põletamisel on suur kogus tuhka: igal aastal tekib Balti ja Eesti elektrijaamades ligi 6 miljonit tonni tuhka, millest ära kasutatakse vaid mõni protsent. Termilisel töötlemisel tekib tahkejääk poolkoks. Poolkoks on must teraline üpris aluseline (pH 12-13) aine.

  • Veereostus ning toksilised nõrg- ja valgveed tahkete jäätmete mägedel
    Veereostuse seisukohalt on olulised keemiatehaste vedeljäätmed, mida on ladestatud poolkoksi mägedele ja elektrijaamade tuhaväljadele. Põhilised negatiivsed mõjud tulenevad Kiviter-protsessi jäätmena tekkiva poolkoksi ja fuusside ohtlikkusest ja eriti vihmavete poolt poolkoksiladestutest väljauhutavatest toksiliste ühenditest, sest ladestuspaigad pole pinnasest ja põhjaveest isoleeritud. Seetõttu on Kirde–Eesti põlevkiviõlitööstuste ja jäätmemägede ümbruses põhjavesi reostunud põlevkiviõli ja fenoolidega. Põlevkiviõli tootmise käigus eralduv uttevesi on oluline algmaterjal fenoolide sünteesimiseks, millest omakorda saab valmistada tarbekeemiatooteid.

  • Õhusaaste
    Mäetöödel on kohene mõju õhuvaliteedile: lõhkamine, laadimine ja purustamine põhjustab tolmu. Põlevkivi töötlemises rakendatava põlemisprotsessi käigus paiskuvad õhku polüaromaatsed süsivesikud, SO2, NOX, tahked osakesed, CO ja CO2. Näiteks 2009/2010 majandusaastal paiskas Eesti Energia õhku kokku 43 170 tonni SO2, 9330 tonni NOX, 6240 tonni tahkeid osakesi, 19 232 tonni CO ja 94,5 tonni raskmetalle. CO2 heide oli kokku 9,1 mln tonni.

Vaade tahkete jäätmete mägedele Ida-Virumaal. Siiri Velling, 2006.


iDevide ikoon Arvuta!

Põlevkivi sisaldab väävlit ja selle põletamisel elektrijaamades tekib väävlist vääveldioksiid (SO2):
S + O2 → SO2

Ühe kilogrammi põlevkivi põletamisel tekkis 48 g vääveldioksiidi. Mitu % väävlit sisaldas põlevkivi?

« Eelmine | Järgmine »