Heterosügootne, heteroalleelne ja hemisügootne diploid
Standartsel komplementatsioonianalüüsil ristatakse kaks retsessiivset mutantset tüve. Saadud diploidi uurimisel on võimalik kindlaks teha kas uuritavad mutatsioonid on alleelsed, st. mutatsiooni sisaldavad geenid kodeerivad ühte ja sedasama polüpeptiidi.
Kui kaks retsessiivset mutatsiooni yfg1-1 ja yfg2-1 paiknevad kahes erinevas geenis, siis ristamisel tekkiv diploid on heterosügootne mõlema geeni suhtes (tabel 1). Tekkinud diploidil on metsiktüüpi fenotüüp. Juhul kui mutatsioonid asuvad samas geenis, siis mutantide yfg1-1 ja yfg1-2 ristamisel saadakse heteroalleelne diploid. Sellel diploidil on mutantidega samasugune fenotüüp. Retsessiivse mutandi ristamisel sama geeni nullmutandiga saadakse hemisügootne diploid. Hemisügootsuse korral esinevad geenid genotüübis ühekordselt, st. mitte alleelipaaridena. Ka sellise diploidi puhul avaldub mutantne fenotüüp.
Tabel 1. YFG geenide vahelised interaktsioonid.
| Genotüüp | Ploidsus |
Fenotüüp | Kirjeldus |
| YFG+ | 1n | metsiktüüp | metsiktüüpi alleel |
| yfg1-1 | 1n | mutantne | retsessiivne mutatsioon |
| YFG+/yfg1-1 | 2n | metsiktüüp | heterosügootne diploid |
| YFG+/yfg2-1 | 2n | metsiktüüp | heterosügootne diploid |
| yfg1-1/yfg1-2 | 2n | mutantne | heteroalleelne diploid |
| yfg1-1/yfg1-1 |
2n | mutantne | homosügootne diploid |
yfg1-1/yfg1 |
2n | mutantne | hemisügootne diploid |