Õhtuõpe - õppeliik, mis on orienteeritud eelkõige isikutele, kes soovivad omandada kõrgharidust põhitöö kõrvalt. Analoogselt päevaõppega on ka õhtuõppes võimalik õppida täiskoormus-, osakoormus- ja eksternõppes. Auditoorne õppetöö toimub tööpäevade õhtuti enamasti algusega kell 18.00. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat ja õpingute maht on 180 EAP.

Õpe - õppimise ja õpetamise koostoime, kaassõltuvus.

Õpetaja - õppeprotsessi subjekt, kes kujundab aktiivselt füüsilist, sotsiaalset ja vaimset õpikeskkonda, abistab õppijaid õppe sihtidega (soovitavalt õpetaja ja õpilase poolt teadvustatud ja kokku lepitud) kooskõlas olevate oskuste ja vilumuste, hoiakute, väärtushinnangute jm kujundamisel ning vahendab õppijatele teadmisi (teatud tingimustes võib ka puududa). Aitab õpilasel saadud teadmisekillukesi tervikuks kokku siduda või mõista, kuidas antud ülesanne või teadmine teemaga sobitub. Õpetaja kaks kõige olulisemat joont on äratundmise võime ja ettenägemisvõime.

Õpiabi - parandusõpe - põhiharidust omandav õpilane viiakse õpiabirühma ehk parandusõppele Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel õppenõukogu otsusel. I kooliastmes osutatakse õpiabi kuni 4 tundi ; II - 3 t; III- 2 t nädalas.

Õpikeskkond - reaalne või virtuaalne keskkond iseõppimiseks või õppuri ja õpetaja vaheliseks suhtluseks, mille levinuimaks vormiks on kool. Õpikeskkond võib olla institutsionaliseeritud või institutsionaliseerimata.

Õpikäsitlused - biheiviorism (põhjus- tagajärg), humanism, kognitivism (tunnetamine, maailma avastamine), konstruktivism (teadmuse loomine), pragmaatiline (õpitust peab olema kasu), süsteemne, sünergeetiline ja terviklik (holistlik).

Õpilasesindus - õpilaskonnal on õigus valida õpilasesindus, kes esindab õpilaskonda õpilasesinduse põhimääruses sätestatud pädevuse piires koolisisestes suhetes ning suhetes teiste organisatsioonide, asutuste ja isikutega. Õpilasesindus lähtub oma tegevuses õpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ja kohustustest.

Õpilaskesksus - põhimõte, mida kasutatakse erinevates paradigmades. Õpetajakeskse paradigma kohaselt eeldab see õpetuse diferentseerimist ja õpilaste erinevuste (senine tase, huvid, võimed, võimalused ja õpistiil) arvestamist. Selleks valitakse klassidesse „ühesugused" õpilased, moodustatakse tasemerühmi, koostatakse individuaalseid õppekavasid jms. Ka kõige parema tahtmise juures käib see õpetajal üle jõu ning kannatavad kas kõige andekamad, eriandega õpilased või erinevate õpiraskustega õpilased. Alternatiivina on pakutud varianti, kus õpilaskesksus tähendab seda, et õpisisu määrab õpilane ise. Siin on probleemiks asjaolu, et õpilane tegelikult ei saa teada, mida tal on vaja õppida ja mida on võimalik õppida. Lahenduseks on koos õppimine, kus õpilased ja õpetajad suhtlevad pidevalt omavahel ning õppimine toimub antud õpilase jaoks lähima arengu tsoonis. Õpetaja ei õpeta igat õpilast eraldi, vaid loob tingimused õpilastele õppimiseks arvestades nende senist taset, huvisid, võimeid ja võimalusi.

Õpilaskodu - koolil võib olla õpilaskodu, mis nähakse kooli struktuuriüksusena ette kooli põhimääruses. Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õppimis-, elamis- ja kasvatustingimused (ühe rühma täituvuse ülemine piirnorm on 24 õpilast).

Õpilaskond - kooli õpilased moodustavad õpilaskonna. Sellel on õigus otsustada ja korraldada iseseisvalt, kooskõlas seaduste ja seaduse alusel antud õigusaktidega, õpilaselu küsimusi.

Õpilasraamat - kooli õpilaste arvestuse põhidokument, mis sisaldab õpilaste üldnimekirja ja iga õpilase lehekülge. Õpilasraamatu õpilase leheküljele märgitakse andmed õpilase isiku, õppekava (põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava, põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (abiõppe õppekava) või toimetuleku riiklik õppekava), päevasest õppevormist erineva õppevormi (koduõpe, õhtune või kaugõpe; kooli lõpetamine eksternina); õpitulemuste, hoolsuse ja käitumise; individuaalse õppekava rakendamise, klassist klassi üleviimise, kooli lõpetamise või koolist lahkumise ning õpilaste tunnustamise kohta.

Õpimapp - portfoolio - terviklik ja dünaamiline kogum materjale, mis peegeldavad konkreetse õpilase õpikogemust; õpimapp illustreerib õppuri pädevusi; õpilane peaks sisu reflekteerima ja analüüsima, näitama arengut ja õpivõimet.

Õpinguraamat - on dokument, mille kaudu kool teavitab õpilast ja vanemat I-III kooliastmel veerandi- ja aastahinnetest ning gümnaasiumiastmel kursuse- ja kooliastmehinnetest. Õpinguraamatusse kantakse vähemalt järgmised andmed: kooli nimetus ja klass;õpilase ees- ja perekonnanimi;

õppeainete kokkuvõtvad hinded või sõnalised hinnangud jne.

Õpistiil - õpilase teadlik valik, kuidas õppida, sealhulgas kaasõpilaste ja õppejõudude potentsiaali kaasamisel.

Õpiviis - viis, kuidas õpilane õpib, milliseid võimalusi (konspekteerimine jms) ta kasutab. Üheks õpiviisi aspektiks on ka see, kas õpitakse üksikult kodus, raamatukogus või koos teistega arutades. Samuti kaasaõpilaste ja õppejõudude potentsiaali kasutamine. Õpiviis sõltub võimalustest, õpilase eripärast (milline õpiviis talle sobib) ja õpistiilist.

Õpiväljundid - õpitulemused - õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel.

Õpiühiskond - kõigi ühiskonnaliikmete pidevat õppimist toetav, uutele teadmistele ja arusaamadele avatud ning haritust oma arengu põhilise ressursina kasutav sidus ja uuenemisvõimeline ühiskond. Pidev tagasisidestatud uuenemisprotsess, senise kogemuse kriitiline hindamine ning sidumine uute teadmiste ja arusaamadega kõigil ühiskonna tasanditel, katsetamaks ja välja töötamaks uusi tehnoloogiaid ja sotsiaalset kapitali.

Õppeaasta - õppeaasta kestab õppe algusest ühel kalendriaastal uue õppe alguseni järgmisel kalendriaastal. Õppeaasta koosneb õppe- ja eksamiperioodist ning koolivaheaegadest (kestab 1.sept. - 31.aug.).

Õppeasutus - haridusasutus, kus toimub õpetamine ja õppimine vastavalt õppekavale.

Õppekava - õppe alusdokument, mis määrab kindlaks läbiviidava õppe eesmärgid, sealhulgas oodatavad õpitulemused, õppe nominaalkestuse ja mahu, õppe alustamise tingimused, õppeainete loetelu ja mahu, lühikirjeldused ning valikuvõimalused ja -tingimused, spetsialiseerumisvõimalused ja õppe lõpetamise tingimused.Kooli õppekava koosneb üldosast ja ainekavadest.

Õppekeskkond - kooli sisustus, ruumid, hooned, maa-ala, õppevahendid.

Õppekirjandus - kool võimaldab põhiharidust omandaval õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti ning üldkeskharidust omandaval õpilasel vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid.

Õppekoormus - põhikooli õpilase suurim lubatud nädala õppekoormus õppetundides on: 1) 1. klassis 20; 2) 2. klassis 23; 3) 3. ja 4. klassis 25; 4) 5. klassis 28; 5) 6. ja 7. klassis 30; 6) 8. ja 9. klassis 32. Õpilase väikseim lubatud õppekoormus gümnaasiumis on 96 (mittestatsionaarses õppes 72) kursust. Kõigile õpilastele ühtse kohustusliku õppe koormus gümnaasiumis on 63 (õpilasel, kes õpib eesti keelt teise keelena 67) kursust. Kursus vastab 35 ühe õppeaine raames toimuvale õppetunnile.

Õppenõukogu - kogu, mille ülesandeks on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse korraldamine, analüüsimine ja hindamine ning kooli juhtimiseks vajalike otsuste tegemine. Liikmeteks on kooli pedagoogid. Õppenõukogu tegevusse kaasatakse õpilasesinduse määratud õpilaste esindaja.

Õppenõustamisnõukogu - kogu pakub õppe-ja psühholoogilist nõustamist ning eripedagoogilist tuge nii lapsele, lapsevanemale kui ka koolis töötavale pedagoogile toetamaks õpilase edasijõudmist koolis ja toimetulekuvõimet edasises elus nt eriliselt andekas laps, õpi-või käitumisraskustega laps, terviseriketega laps jne.

Õppeperiood - õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus, õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat).

Õppepäev - kalendripäev, mil õpilane on päevakava või individuaalse õppekava alusel kohustatud õppes osalema. Ühes nädalas on kuni viis õppepäeva.

Õppes olek - teadvustatud, sihipärane tegevus koolis jm, mis lisaks õppimisele sisaldab ka loovust, jälejendamist, avastamist jm ning mille eesmärgiks on uute teadmiste, oskuste, kogemuste jms omandamine, et paremini sotsialiseeruda.

Õppesubjektid - indiviidid või nende ühendused, kes osalevad õppeprotsessis.

Õppesuund - kooli õppekavas sätestatud ühe või mitme õppeaine/ainevaldkonna põhjalikuma õppimise võimalus peamiselt gümnaasiumiastmes nt majandus.

Õppetund - õppetunni pikkus on 45 minutit. Õpilaste väikseim lubatud nädalakoormus gümnaasiumiastmes on 32 tundi. Õpilaste suurim lubatud nädalakoormus põhikooli klassides on: 1. klassis 20 tundi; 2. klassis 23 tundi;3. ja 4. klassis 25 tundi;5. klassis 28 tundi;6. ja 7. klassis 30 tundi;8. klassis 32 tundi;9. klassis 34 tundi.

Õppimine - protsess, kus kogemuse vahendusel toimuvad suhteliselt püsivad muutused käitumises ja tegevusvõimes (õppimine võib olla nii tahtlik kui tahtmatu, see ei ole väliselt vaadeldav).

Õppur e. õppija - õppiv indiviid, kelle vanusele ei esitata mingeid piiranguid.

Ühistöö - osalejatel on isiklike huvide kõrval ka ühised, jagatud eesmärgid, mille saavutamiseks vastastikku täiendades tegutsetakse.

Ühtluskool - võimaldab üleminekuid ühest kooli(astme)st teise, ei ole tupikteid. Seotud egalitaarsusega. Elitaarsusele on omane see, et haridussüsteemis on tupikud, kust ei ole võimalik kõrgemale tasemele üle minna. Valikud ühtluse puhul on järgmised: a) õppekavas on samad ained;b) ainetes õpetatakse samu fakte;c) lähtutakse samadest väärtustest;d) õpilased omandavad sarnased õpioskused; e) õpilastele kulutatakse võrdselt raha (mitte, et osa õpilasi õpib luksuslikes tingimustes, mida kadestavad isegi rikaste riikide lapsed, teised aga õpivad pimedates klassides, sööklad pannakse kinni jne); f) ametlikult on aluseks üks õppekava; g) õpikud on kinnitanud ministeerium;

h) iga õpilane võib vabalt valida, kuhu kooli ta läheb õppima; i) kõiki õpetatakse ühte moodi jne.

Üldharidus - teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ning käitumisnormide süsteem, mis võimaldab inimesel kujuneda pidevalt arenevaks isiksuseks, kes on suuteline elama väärikalt, austama iseennast, oma perekonda, kaasinimesi ja loodust, valima ning omandama talle sobivat elukutset, tegutsema loovalt ning kandma kodanikuvastutust.

Üldkeskharidus - põhikooli ja gümnaasiumi riikliku õppekavaga kehtestatud nõuete kogum. Üldkeskhariduse omandamine loob eeldused ja annab õiguse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamiseks.

Üldpädevused - õpipädevus, tegevuspädevus, väärtuspädevus, enesemääratluspädevus.

Ümberõpe - ümberõppe käigus omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase kvalifikatsiooni.