„OMA NURGAKENE, OMA LAPIKENE MAAD” NÄITUS LÄTI ILUKIRJANDUSEST EESTI KEELES KOONDNIMEKIRI 2020 „OMA NURGAKENE, OMA LAPIKENE MAAD” NÄITUS LÄTI ILUKIRJANDUSEST EESTI KEELES Käesolev kataloog on koostatud eesti keeles ilmunud läti ilukirjanduse näituse tarbeks, mis leidis aset Tartu Ülikooli raamatukogus 12. novembrist 12. detsembrini 2020. Kataloogi nimekiri on järjestatud autorite sünniaasta- te järgi. Esimesena on antud tõlgitud teose eestikeelne pealkiri ja tõlke ilmumisaasta, seejärel originaalpealkiri ja ilmumisaasta ning tõlkija(d). Eraldi nimekirjana on välja toodud muinasjutud ning valimikud. Kataloog koosneb ainult Tartu Ülikooli raamatukogus lei- duvatest tervikteostest. Lisatud ei ole teistes raamatu- kogudes leiduvaid teoseid, perioodikas ilmunud tõlkeid ega ka selliseid teoseid, mis on avaldatud kogumikes koos teiste maade kirjandusega. Seega kajastavad näi- tus ja kataloog üht osa kogu tõlgitud läti ilukirjandusest. Lisaks leiab kataloogist peamiste tõlkijate tutvustused ning nende fotod. Koostajad: Evelin Arust ja Ilze Tālberga Kujundaja: Tiit Pähnapuu Keeletoimetaja: Aive Mandel MART PUKITS (KA MÄRT PUKITS) KARL ABEN (SÜND KARP ABEN) (1874–1961) (1896–1976) Mart Pukits sai tõuke läti keelega tõsisemalt tutvuda Karl Aben sündis Alūksne lähedal ning läti keele oskus gümnaasiumiõpilasena, kui nägi Postimehe toimetuses oli tal juba lapsepõlvest. Aastatel 1914–1918 õppis ta kasutuna seisnud ajalehe Baltijas Wehstnesis (Baltijas nii eesti kui ka läti keelt Valmiera seminaris. Pärast Tartu Vēstnesis) numbreid. Kuna ta aga oskas vaid mõnd läti- rahu sõlmimist asus ta elama Eestisse. keelset sõna, otsustas Pukits sõita Valka, et soetada sealt endale läti keele grammatika ja Ullmanni sõnaraamat. Aben on koostanud läti-eesti sõnaraamatu (1959, 2. Pukits õppis läti keele selgeks iseseisvalt ning juba aasta trükk 1966) ja eesti-läti sõnaraamatu (1967). On märki- pärast ilmusid esimesed tõlked läti keelest. misväärne, et „Läti-eesti sõnaraamatus” kohtab suurel hulgal Johannes Aaviku loodud uudissõnu. Samuti võib Ta oli ka üks esimesi, kes meie lõunanaabrite kirjandust keeleuuenduslikust aspektist vaadelda Abeni koostatud ja kultuuri järjekindlalt tutvustama hakkas. Pukitsa su- „Eesti-läti sõnaraamatut”. lest on lisaks arvukatele tõlketöödele ilmunud ka „Läti kultuurilugu. Peajooni läti kirjanduse, kunsti ja muu rah- 1940. aastal sai Abenist Läti Riikliku Ülikooli eesti ja soo- vuskultuuri arengust” (1937). me kirjanduse õppejõud. Seal organiseeris ta ka eesti keele kursusi, kus üheks tema õpilaseks oli tulevane tun- Aastatel 1917–1920 oli Mart Pukits Nõukogude Vene- tud eesti kirjanduse läti keelde tõlkija Džuljeta Plakidis. maa sõjaasjanduse tsensor. Seda enam on irooniline, et Nõukogude ajal sattus ta ise tsensuuri alla. Alles 1955. Tartu Ülikoolis viis Aben läbi tõlketeooria ja -praktika aastast hakati erihoiu osakonnast taas välja tooma ko- erikursusi, mis paistsid silma oma uudsuse ning sisuti- danlikus natsionalismis süüdistatud autorite ja tõlkijate hedusega. teoseid. Esimeste väljatoodute hulgas oli ka Mart Pukits. Allikad: Keel ja Kirjandus, Vabamu, Edasi, Vikipeedia Pukits on tõlkinud eesti keelde tuntud liivi rahvalaulu Foto: EFA.180.A-62-15 „Puhu, tuul, ja tõuka paati!” sõnad. Pukits on avaldanud kokku üle 400 läti ilukirjandustõlke ja Lätit tutvustava kirjutise. Lisaks läti keelele valdas Pukits ka leedu keelt ning te- gutses aktiivselt leedu kirjanduse tutvustamisega Eestis. Allikad: Keel ja Kirjandus, Vabamu, Edasi, Vikipeedia Foto: EAA.2102.2.915.8 OSKAR KUNINGAS (1911–1997) ITA SAKS (SÜND ITTE SAKS) (1921–2003) Oskar Kuninga kokkupuude läti keelega sai alguse I maa- ilmasõja ajal. Nimelt kasvas ta Jäärja mõisas vanaisa juu- 1997. aastal pälvis Ita Saks teenete eest läti kirjanduse res, toona oli aga Jäärjale kõige lähem raudteejaam Val- vahendamisel eesti keelde Läti Vabariigi Kolme Tähe or- miera. Kui mõisasaksad tahtsid rongile, siis pidi Kuninga deni. vanaisa nad sinna sõidutama. Kuna sõite tuli ette tihti, õppis vanaisa ära läti keele. Kuningas on nentinud, et 1989. aastal ERRile antud intervjuus rääkis Ita Saks, et huvi läti keele vastu tekkis temas koolieelikuna vanaema tee tõlkijaks kulges tal üsna orgaaniliselt. Nimelt räägi- raamatukasti uurides, kust ta avastas Rūdolfs Blaumani- ti tema lapsepõlvekodus kolme keelt, millest üks oli läti se novellikogu „Õlest katuse all”. keel. Teda kasvatanud lätlanna eesti keelt ei osanud, sealt pärineski Ita Saksa läti keele oskus. Samuti ei sa- Tõlkimine moodustas Kuninga elutööst ühe peamise osa. lanud Ita Saks intervjuus, et ajakirjanikutöö kõrvale oli Just läti keelest alustas ta oma tõsisemat tõlkimistööd. tore tõlkida. Läti keelest tõlkima õhutas Kuningat aga Mart Pukits. Samas nentis Ita Saks, et Läti kohta teame siiski küllalt Aastad 1950–1955 veetis Oskar Kuningas Valga, Narva ja vähe. Siin saabki ühena paljudest appi tulla tõlkija, kes Vasalemma vangilaagrites. Kui Kuningas oli Narva koon- peab olema lisaks tõlkimisele ka vastava kultuuri tutvus- duslaagris, saatis Pukits talle materjale läti keele oman- taja. damiseks (grammatikat, sõnaraamatuid (läti-vene)), aga ka Blaumanise novelle. Novell „Raudupi perenaine”, si- Kust aga ammutas Ita Saks oma teadmisi läti kirjanduse sult väga dramaatiline, mõjus Kuningale niivõrd vapus- kohta? Üheks infoallikaks olid kindlasti arvukad kontak- tavalt, et ta hakkas Blaumanist hindama ja tõlkima. Nii tid, aga uudiseid kuulis ta ka Lätis konverentsidel ja nõu- Narvas kui ka Vasalemmas laagris olles tõlkis Kuningas pidamistel käies. Tõlgitavaid autoreid valis ta tihti oma päris palju Blaumanise novelle. Pärast vabanemist õn- maitse järgi. Harvad polnud ka juhud, kus keegi soovitas nestus need 1960. aastal raamatus „Kevadised hallad” mõnd autorit või teost. ka avaldada. Vangilaagris olid Kuninga kambrikaaslas- Ita Saks vaimustus Läti dainadest ehk rahvalauludest. teks mõned Läti õpetajad, kes aitasid teda rahvapäraste Alguses ei saanud ta dainadega hästi kontakti, sest läti väljendite tõlkimisel. rahvalaulud on eesti omadest väga erinevad, aja jooksul Kuninga tõlketööde hulka kuulub ka Läti ühe tuntuima dainadesse süvenedes aga armastus nende vastu aina luuletaja, näitekirjaniku, tõlkija ning poliitiku Rainise kasvas. elust kõnelev raamat „Rainis. Biograafiline romaan”, mil- Saks unistas omal ajal ka ühest heast tõlkekirjanduse le värsid tõlkisid Kuninga noorem tütar Astrid Kabur ning ajakirjast. Karl Aben, Ain Kaalep, August Sang ja Paul Viiding. Allikad: ERR, Postimees Allikas: ERR Foto: EFA.252.0.36708 Foto: EFA.332.0.110457 VALLI HELDE (1925–2012) KALEV KALKUN (1949–2012) Valli Helde on 1995. aastal ERRile antud intervjuus mee- Kalev Kalkun oli esimene eestlane, kes pälvis Eesti -Läti nutanud, et lapsepõlves sai sageli käidud Koiva (Gauja) keeleauhinna (2011). Auhinna tõi Nora Ikstena romaani jõe ääres suplemas ja kuna jõgi juhtus suviti ti hti madal „Neitsi õpetus” tõlkimine. olema, siis sai ikka üle jõe Läti -poolsele kaldale mindud. Ka Eesti -poolsel kaldal oli lätlaste talusid, aga nemad os- Kokku on ta läti keelest eesti keelde tõlkinud 15 raama- kasid eesti keelt ning rääkisid eesti keeles. tut, neist vast tuntuim Jānis Baltvilksi raamat „Vestlusi lindudest”. Helde õppis ülikoolis läänemersoome keeli ja seal oli ett e nähtud ka läti keele kursus, mida andis toona Karl Aben. Võrumaa Teatajale antud intervjuus on Kalkun rääkinud, Kursus andis Heldele head alusteadmised läti keelest. et huvi Läti ja läti keele vastu tekkis juba lapseeas, kui Kahel ülikoolisuvel käis ta koos Paul Ariste õppegrupiga ta elas Viiti nas Haki talus. Sinna paistsid Korneti mäed liivlaste juures keeleprakti kal. (Drusku pilskalns), mistõtt u oli Läti kogu aeg silma all. Li-saks sõnas ta naljatledes, et esimene linn, mida ta elus Helde töötas pikki aastaid Eesti Riiklikus Kirjastuses nägi, oli Riia linn. (praegu Eesti Raamat) toimetajana. Tõlketööd tegi ta ti h- ti õhtuti ja nädalavahetusel. Tõlkida jõudis ta umbes ühe Esimene kokkupuude läti keelega oli kuuendas klassis. raamatu aastas. Hea läti kirjanduse tundjana oli Helde Tihti sai käidud Alūksnes. Toona olid sildid kahes keeles alati see, kes kirjastusele tehtud tõlkeett epanekud läbi – läti ja vene. Ka nende abil sai läti keelt õppida. Ülikoolis vaatas ning oma hinnangu andis. oli õnne vestelda ja prakti seerida läti keelt Paul Aristega. Tõlkimise kohta rääkis Helde, et tõlkides ta loo tegelas- 1984. aastal ilmus Kalkunil esimene läti keelest tõlgitud tele väga kaasa elada ei saa, sest põhitähelepanu läheb raamat – Andris Puriņši noorsooromaan „Ärge küsige mi- ikka õigete sõnade otsimisele ja sisu ei saa kogu aeg nii nult midagi”. Tol ajal oli läti keelest tõlkeraamatuid raske väga silmas pidada. Lemmikautorit ta välja ei toonud, avaldada, kuna tõlkijaid oli palju. sest kõige rohkem meeldis talle tõlkimine ise kui prot- Allikas: Võrumaa Teataja sess. Foto: Erakogu Helde tõlkis koos Oskar Kuningaga Andrejs Upītsi Jānis Robežnieksi viiosalise raamatute sarja. Helde olevat too- na Kuningale öelnud, et võtku Kuningas see viimase raa- matu („Jānis Robežnieksi tagasitulek. Jānis Robežnieksi surm”) surma osa endale tõlkida, kuna seal on väga sün- ged kohad ja tema kui meesterahvas kannatab selle ehk paremini välja. Nii jäigi. Allikas: ERR Foto: 1958 Eesti Raamatu fi liaalis LIVIA VIITOL (S 1953) HANNES KORJUS (S 1965) Alates 2000. aastast on läti keelest tõlkimine lisaks va- Livia Viitol on pälvinud Eesti-Läti keeleauhinna 2017. bakutselise ajakirjanikuna tegutsemisele Hannes Korjuse aastal Astrid Ivaski luulekogu „Mere silmad” ja Valentīns põhitöö. Jakobsonsi novellikogu „Hommikueine keskööl” tõlkimi- se eest. Üks keerulisemaid tõlkeid tema jaoks on olnud Nora Ikstena romaan „Mees sinises vihmamantlis”, kuna seal Livia Viitoli huvi läti keele vastu tärkas seoses 1990. aas- leidub mitmeid tsitaate James Joyce’i „Ulyssesest”, ka tate liivi liikumisega. Luulet hakkas ta tõlkima 2000. aas- „Dublinlastest”, „Finnegani peiedest”, T. S. Eliotilt ning tal, kui oli õppinud Guntars Godiņši juhendamisel pool mujalt. Korjus sai abi Paul-Eerik Rummolt ja teisteltki. aastat läti keelt. 2001. aasta sügisel möödus 100 aastat Tõlkeraskustest üle saamise kohta ütleb Korjus, et see on läti modernistliku luuletaja Aleksandrs Čaksi sünnist. seesama tunne, kui oled kalju serval, ees mustendamas Viitol meenutab, et Riia oli täis suuri Čaksi postreid. Gun- kuristik, ja siis on olemas keegi, kes aitab, ning sa lendad tars Godiņš arvas, et Viitol võiks proovida tõlkida Čaksi kuristikust üle. luuletuse „Riiale”. See polnud sugugi lihtne: tegemist oli riimilise luuletusega, mille sisu ja rütm jäid teda kauaks Korjus tegeleb just ilukirjanduse tõlkimisega, kuna, nagu kummitama. ta ise sõnab, on ilusat kirjandust alati meeldiv tõlkida. Intervjuus Õpetajate Lehele sõnab Viitol, et jälgib läti Ühtegi lemmikautorit ta välja ei tooks, kuid nendib, et kirjanduses toimuvat Interneti vahendusel. Ta osutab, mõnikord teeb head meelt teadmine, et oled lugenud et hea lehekülg on satori.lv, kust leiab alati värskeimat midagi head mõnelt vähem tuntud autorilt. Ning selle lühiproosat ning luulet. Samuti intervjuusid ja arvustusi. hea tunde jagamine teeb samuti rõõmu. Lisaks loeb Viitol ajalehe Diena nädalalõpu kirjanduslisti Kuid milline autor on teda enim mõjutanud? Korjus üt- ning Riiga sattudes külastab Aspazija tänavas asuvat raa- leb, et vast on nii, et autor, keda parasjagu tõlkida, hak- matupoodi Valters un Rapa. kabki mõjutama iga tõlgitud leheküljega. Pärast tulevad Viitolit kütkestab läti keele merelainete moodi rütm ning uued autorid. Aga midagi ei unune, kõik jäävad kogu kõla. Samuti arhailiste tähenduste säilimine keeles. eluks saatma. Tõlkimise juures on tema jaoks kõige keerulisem argoo ja žargooni tõlkimine. Kõige meeldivam on tema sõnutsi Allikas: Hannes Korjus aga see, kui leiad eesti keeles lätikeelsele piltlikule väl- jendile võrdväärse vaste. Siis on tunne, nagu oleks rist- Foto: Erakogu sõna ära lahendanud. Miks tõlgib ta just ilukirjandust? Sest läti kirjanduses on palju monumentaalsust ja panoraamsust. Kaasaegne kirjandus pakub huvi juba võrdluse pärast eesti kirjan- dusega. Allikad: Õpetajate Leht, Livia Viitol Foto: Erakogu CONTRA (MARGUS KONNULA, ILZE TĀLBERGA (S 1985) S 1974) Contra on pälvinud Eesti -Läti ja Läti -Eesti tõlkeauhinna Ilze on pälvinud Eesti -Läti keeleauhinna (2020) ja Balti (2014) Eduards Veidenbaumsi luule tõlkimise eest ning Assamblee medali (2015). samuti Eduards Veidenbaumsi kirjanduspreemia (2017). Ilze tuli Eesti sse 2004. aastal, et õppida eesti keelt. Läti keele juures kütkestab teda see, et läti keel on nii Omandanud selle umbes kahe aastaga täiesti ladusalt, erinev eesti keelest. Järsku võid aga avastada, et mingid hakkas ta Tartu Ülikoolis õpetama läti keelt. 2020. aastal asjad langevad täpselt kokku või peaaegu täpselt. No näi- omandas Ilze doktorikraadi eesti keele alal, tema väite- teks kui lätlased võtavad jalad õlgadele ja meie selga, siis kirja teemaks oli läti verbiprefi ksite (tegusõnade eeslii- on see üsna sama asi. dete) vasted eesti keeles. Aga väga olulisel kohal on ka inimesed, kes seda räägi- Eesti -läti ja läti -eesti tõlkimisega on Ilze tegelenud aas- vad, raamatud, mis selles keeles kirjutatud. taid. 2016. aastal satt us ta kätt e läti kirjaniku Nora Iks- tena romaan „Mātes piens” (Emapiim) ning pärast teose Contra möönab, et Eduards Veidenbaumsi mõju on ikka lugemist mõisti s Ilze, et see tuleks tõlkida eesti keelde. kõige otsustavam olnud. Nii loomingus kui ka ellusuhtu- Kuna sel hetkel ei leidunud ühtegi huvilist, asus Ilze ise mises. Rääkimata sellest, et kas ilma Veidenbaumsi loo- seda eesti keelde tõlkima. Hiljem tuli tõlkimisel abiks mingut avastamata oleks ta läti keele juurde jõudnudki. Contra (Margus Konnula) ja tõlge valmis lõpuks koostöö Tõlkimisest rääkimata. tulemusena 2018. aastal. Tänu Ikstena raamatule tek- Huvitavalt mõjus ka Alvis Hermanise „Päevik”. Eriti selle kiski Ilzel huvi just läti ilukirjanduse tõlkimise vastu. See tõlkimise ajal olevat tulnud ett e olukordi, kus ükskõik mis on hea viis hoida end kursis läti kirjanike loominguga ja teemast rääkides tundus paslik Hermanist tsiteerida. Ja anda ka eestlastele võimalus läti kultuuri ja mentaliteeti kuigi Contra kõigi Hermanise mõtetega päris nõus ei ol- tundma õppida. nud, siis huvi äratasid ka vastuolulised ideed. Et läti keel on Ilze emakeel, peab ta seda just eesti keelde Võiks lisada, et tõlkides tekivad teinekord huvitavad tõlkimise puhul suureks eeliseks, sest lähtekeele mõist- mõtt ed, mis aga lähevad originaalist liiga kaugele. Siis mine ei tekita mitt e mingeid probleeme ning emakeele saab Contra neid mõtt eid oma luules kasutada, ilma süü- kõnelejana suudab ta kiiremini tajuda autori poolt ka- mepiinadeta. Ja kaudselt, usub Contra, võtab ta oma loo- sutatud kultuurispetsiifi lisi väljendeid. Samuti on läti mingusse igalt autorilt veel tunduvalt rohkem üle. Aga verbiprefi ksite tähenduste tajumine suureks abiks. Ras- see ei ole nii ainult tõlgitavate teostega, vaid ka nende keks peab Ilze tõlkimise puhul eesti ja läti keele erinevat raamatutega, mida ta lihtsalt loeb. sõnajärge. Ja mis on tõlkimise juures kõige meeldivam? Contra sõ- Ilze lemmikteoste hulka kuulub läti ilukirjandusest mõis- nab, et kõige meeldivam ongi, kui leiad sellisele asjale tagi Nora Ikstena “Emapiim”, aga samuti Imants Ziedo- lahenduse, mis esimesel pilgul on võimatu tundunud – nise “Epifaaniad”, mis ilmus eesti keeles 1979. aastal. see on suurim nauding tõlkimise juures. Mitt e see, kui Ziedonis kirjutab justkui lihtsas keeles, kuid väga süga- kõik lihtsalt sujuvalt läheb. Kui läheb liiga sujuvalt, tuleb valt ja fi losoofi liselt. kahtlustada, et ei ole hingega asja juures. Allikas: Ilze Tālberga Allikas: Contra Foto: Latvian Ministry of Foreign Aff airs Foto: Erakogu TEISI TÕLKIJAID: Mikk Grīns, Guntars Godiņš, Pētõr Damberg, Enda Kallas, Karl Kirde (Karl Bernhard Kirp), Mari ja Lembit Vaba, Agnes Kerge, Atso Kaalep, Johanna Pukits, Karin Volmer, Karl Veber, Tõnu Karma, Inge Kuutan, Laine Levald, Silvi Välja, Aimi Ojalo, Aleksander Rebane, Tiia Toomus, AIVE MANDEL (S 1985) Johannes Jaanus. Aive Mandel sõnab, et huvi Läti ja läti keele vastu sai alguse uitmõttest, aga juurdus nõnda sügavalt, et juhib praeguseks suurt osa tema elust. Tõlkimine on üks selle huvi väljendustest. Ta märgib aga ka, et pigem jõudis tõl- kimine tema juurde, kui et tema tõlkimise juurde – see on tulnud rohkem läbi ettepanekute ja juhukohtumistest sündinud ideede, vähem teadliku plaani ja sihtimise. Aive hakkas läti keelt õppima ilma mingi eelneva kokku- puuteta. Tagantjärele ei ole ta päris kindel, kas ta „sal- dejumpsigi” teadis. Keeletundi jõudnuna aga oli ta kõige esimese asjana lummatud läti keele võlukõlast. Ta ütleb, et kulutas esimeses tuhinas läti keele kaunite sõnade väl- jaütlemise harjutamise peale nii palju aega, et vahepeal tuli ta eesti keelele läti aktsent külge. Tõlkimise kohta ütleb ta, et tema jaoks on raske olla pi- kalt tõlgitava tekstiga üksi. Ja raske on võtta vastu lõp- likke otsuseid. Tõlkimine on üks suur otsustamine – kas see variant või too variant. Mõnikord ei tule ühtegi head mõtet, siis jälle on neid liiga palju, aga igal juhul on vaja lõpuks millegi juurde kindlaks jääda, midagi välja valida. Milline autor on aga teda enim mõjutanud? Aive nendib, et kõik autorid, kellesse tõlkimise võrra süveneda, mõ- jutavad eriliselt. Tõlkekogemusest on tema jaoks olnud kõige erilisem, positiivses mõttes raputav Alvis Hermani- se teatritükkide tõlkimine ja etendustele sünkroontõlke lugemine. Tõlkimine on süvenemine ja sisseelamine na- gunii, aga elada seejärel uuesti teksti sisse näitlejatega sünkroonis, olla elav vahenduskanal näitlejate ning vaa- tajate vahel – see on hoopis teistmoodi keskendumine, tõlkimine hoopis teistsuguste vahenditega ja teistsugus- tel tasanditel, kui seda on paberil kulgev tekst. Läti kirjanikest elab Aive südames Aleksandrs Čaks. Allikas: Aive Mandel Foto: Erakogu KOONDNIMEKIRI Cammerer, Adalbert Philipp, 1786–1848 • Wagga neitsit Mai Roos. Tüttarlaste eeskueo. Wägga halle luggo, mis sündind Turraides, Lättimaal, Koiwa jöe äres (1865) [Turaidas jumprava], lättikelest wälja kirjotud M. Gildemann • Mai Roos. Kõigile tütarlastele eeskujuks. Kurblik hale jutustus, mis sündinud Koiwa jõe ääres Lätimaal (1891) [Turaidas jumprava], algupäraline kirjutus Läti keele järele • Mai Roos. Jutustus noorerahwale (1891) [Turaidas jumprava], Johannes Jaanus • Mai Roos. Jutustus noorerahvale (1904) [Turaidas jumprava], Johannes Jaanus • Mai Roos (1907) [Turaidas jumprava] • Mai Roos (1910) [Turaidas jumprava] • Mai Roos (1926) [Turaidas jumprava] Andrejs Pumpurs, 1841–1902 • Lāčplēsis (1973) [Lāčplēsis, 1888, 1961], Karl Aben, Vladimir Beekman Matīss Kaudzīte, 1848–1926; Reinis Kaudzīte, 1839–1920 • Maamõõtjate ajad (1959) [Mērnieku laiki, 1879], Karl Aben Anna Brigadere, 1861–1933, ka Anna Brigader • Suur saak (1934) [Lielais loms, 1925], Mart Pukits • Pöialpoiss (1927) [Sprīdītis, 1904], Karl Aben Rudolfs Blaumanis, 1863–1908, ka Rudolf Blauman, Rudolf Blaumann • Õlest katuse all (1892) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], eesti keelde toimetanud Eduard Vilde • Paha waim (1910) [Ļaunais gars, 1892], Mart Pukits Ärakadunud poeg (1902) [Pazudušais dēls, 1893], Aleksander Rebane • Tules (1986) [Ugunī, 1905], Oskar Kuningas, värsid Astrid Kabur • Magusast pudelist (1907) [No saldenās pudeles, 1901], Mart Pukits • Surma varjus (1928), [Nāves ēnā, 1899], Karl Aben • Wargad (1906), 1. tr [Zagļi, 1891], Mart Pukits • Wargad (1915), 2. tr [Zagļi, 1891], Mart Pukits • Wargad (1924), 3. tr [Zagļi, 1891], Mart Pukits • Rätsepad Sillamatsil (1938) [Skroderdienas Silmačos, 1901], Karl Aben, oludekohastanud Arnold Tulik • Sest sulasest saab peremees (1940) [No saldenās pudeles, 1901], Mart Pukits • Kevadised hallad (1960) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Oskar Kuningas Jānis Purapuķe, 1864–1902 • Oma nurgakene, oma lapikene maad. J. Purapuke jutt kodumaa põllumehe elust (1923) [Savs kaktiņš, savs stūrītis zemes, 1898], Mart Pukits Rainis, pseud (Jānis Krišjānis Pliekšāns), 1865–1929 • Joosep ja tema vennad (1928) [Jāzeps un viņa brāļi, 1919], Karl Aben • Valitud teosed I (1965) [Kopotie raksti, 1950], Karl Aben • Valitud teosed II (1965) [Kopotie raksti I–XIV, 1947–1951], koostanud Karl Aben, tõlkinud Ain Kaalep Aspazija, pseud (Johanna Emīlija Lizete Rozenberga, hiljem Elza Pliekšāne), 1865–1943, ka Aspaisa • Kaotatud õigused (1909) [Zaudētās tiesības, 1894], Mart Pukits Jēkabs Duburs, pseud (Jēkabs Āriņš), 1866–1916 • Lepiku Linda. Wiie waatusline näidend rahwa elust (1904) [Ērglis un Šperbers, 1892], Mart Pukits Eduards Veidenbaums, 1867–1892 • Mind ärge lugege (2014) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Contra Jēkabs Zeibolts, 1867–1924, ka Seibolt • Uus kooliõpetaja (1911) [Jaunais skolotājs, 1896], Mart Pukits Augusts Saulietis, 1869–1933, ka A. Sauleet • Teelahkmel (1905) [Ceļa jūtīs, 1902], Mart Pukits Andrievs Niedra, 1871–1942, ka Andreas Needra, Andreews Needra • Mees mehe wastu ehk sõrru suitsus (1901–1902) [Līduma dūmos, 1899], wabalt eestistanud Rudolf Hansson • Jõuetu hing (1903) [Nespēcīga dvēsele, 1898], Mart Pukits • Raskel ajal (1905) [Grūtā brīdī, 1905], Mart Pukits • Nälg ja armastus (1906) [Bads un mīlestība, 1904], Mart Pukits • Nälg ja armastus (1928) [Bads un mīlestība, 1904], Mart Pukits Ernests Birznieks-Upītis, 1871–1960 • Halli kivi jutud ja teisi jutustusi (1961) [Pelēkā akmens stāsti, 1914], Pētõr Damberg, Enda Kallas, Oskar Kuningas • Pesamuna päevaraamat (1971) [Pastariņa dienasgrāmata, 1922], Valli Helde Jānis Poruks, 1871–1911, ka Jaan Poruk • Palukawartest pärg (1905) [Brūklenāju vaiņags, 1904], Mart Pukits • Palukavartest pärg (1989) [Brūklenāju vaiņags, 1904], Ita Saks • Pärlipüüdja (1929) [Pērļu zvejnieks, 1895], Karl Aben • Lahing Knipska all (1984) [Kauja pie Knipskas, 1897], Valli Helde Jānis Akuraters, 1876–1937, ka J. Akurater • Õigluse otsijad (1904) [Taisnības meklētāji, 1902], Mart Pukits • Sulaspoisi suvi. Mälestuste joonis (1929) [Kalpa zēna vasara, 1908], Karl Aben • Lõbus peremees. Komöödia 4 vaatuses (1932) [Priecīgais saimnieks, 1928], Mart Pukits Andrejs Upīts, 1877–1970, ka Andrei Upit, Andrej Upit, Andrejs Upits • Kodanlased (1911) [Pilsoņi, 1907], Johanna Pukits • Hääl ja wastukaja (1923) [Balss un atbalss, 1911], tõlkija puudub • Haljendav maa 1. raamat (1949) [Zaļā zeme, 1945], Karl Aben • Haljendav maa 2. raamat (1949) [Zaļā zeme, 1945], Karl Aben • Vilniti sõit itta (1949) [Vilnīša brauciens uz austrumiem, 1945], Mart Pukits • Valik novelle (1957) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Oskar Kuningas • Vanad varjud (1973) [Vecās ēnas, 1934], Oskar Kuningas • Uued allikad (1973) [Jaunie avoti, 1909], Oskar Kuningas • Siidvõrgus (1974) [Zīda tīklā, 1912], Valli Helde • Põhjatuul (1975) [Ziemeļa vējš, 1921], Oskar Kuningas • Jānis Robežnieksi tagasitulek; Jānis Robežnieksi surm (1975) [Jāņa Robežnieka pār- nākšana, 1932; Jāņa Robežnieka nāve, 1933], Valli Helde, Oskar Kuningas Jānis Jaunsudrabiņš, 1877–1962 • Valge raamat (1929) [Baltā grāmata, 1914], Karl Kirde • Valge raamat (1975) [Baltā grāmata, 1914], Valli Helde • Asunik ja kurat (1992) [Jaunsaimnieks un velns, 1933], Valli Helde Pilsoņu Jēkabs, pseud (Jēkabs Birgers), 1877-1966 • Praost Glücki kasutütar (2002) [Prāvesta Glika audžu meita, 1939], Karl Veber Kārlis Skalbe, 1879–1945, ka Karl Skalbe • Põhjaneitsi. Valik muinasjutte (1931) [Kā es braucu Ziemeļmeitas lūkoties, 1904], Mart Pukits • Muinasjutte (1981) [Pasakas, 1957], Valli Helde • Hea elu otsija (2001)[Labuma meklētājs], tõlkija puudub Edvarts Virza, pseud (Jēkabs Eduards Liekna), 1883–1940 • Taevaredel. Aasta vanas Semgale talus (1937) [Straumēni, 1933], Mart Pukits • Taevaredel. Aasta vanas Zemgale talus (1992) [Straumēni, 1933], Mart Pukits Elza Stērste, 1885–1976 • Armastusjutt ja teisi jutte (1993) [tõlgitud raamatust Satikšanās, 1986], Ita Saks Ādolfs Erss, pseud (Ādolfs Rūniks), 1885–1945 • Sakristaan ja kurat (1930) [Sakristjans un velns, kogumikust „Latgales stāsti”, 1926], Karl Kirde Jānis Ģirupnieks, 1887–1964, ka J. Girupniek • Reis maakera sisemusse (1939) [Ekspedīcija zemes dziļumos, 1939], Karl Aben Kārlis Zariņš, 1889–1978, ka Karl Sarin • Maa jõud (1935) [Zemes spēks, 1932], Mart Pukits Pāvils Rozītīs, 1889–1937 • Ceplis (1967) [Ceplis, 1928], Oskar Kuningas • Valmiera poisid (1984) [Valmieras puikas, 1936], Oskar Kuningas Leons Paegle, 1890–1926 • Sepikojas (1964) [Smēdē, 1961], Pētõr Damberg, Enda Kallas V. J. Gre-Gri, pseud (Valdis Grēviņš (1895–1968) ja Jānis Grīns (1890–1966)) • Latvia kuningas ehk Inimene, kellele kõik võlgu. I ja II osa (1928), [Latvijas karalis jeb cilvēks, kam visi parādā, 1928], Karl Aben Jānis Ezeriņš, 1891–1924 • Salakaubavedaja (1968) [Stāsti un noveles, 1962], Valli Helde • Hauakaevajad. Lätikeelsest novellikogust „Leierkast I” (1931) [Leijerkaste 1., 1923; Leijerkaste 2., 1925], Karl Kirde Jānis Sudrabkalns, pseud (Arvīds Peine, al 1925 Arvīds Sudrabkalns), 1894–1975 • Kas teie usute amulettidesse? (1965) [Kopotie raksti II, 1958], Oskar Kuningas Roberts Lukss, 1897–1941 • Õpetatud sulane (1933) [Studējis kalps, 1926], Karl Aben Elīna Zālīte, 1898–1955 • Armu väikesed vääratused (1932) [Maldu Mildas sapņojums, 1931], Mart Pukits • Šokolaadi-printsess (1947) [Šokolādes princese, ilmselt 1946], Mart Pukits Jānis Lejiņš, 1899–1990 • Pitser punasel vahal. Vennad 1162–1184 (2007) [Zīmogs sarkanā vaskā. Brāļi, 2001], Kalev Kalkun Aleksandrs Čaks, pseud (Aleksandrs Čadarainis), 1901–1950 • Minu armastus (1976) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Ita Saks • Vahtraleht (1978) [Kļava lapa, 1969], Ita Saks • Igavene Riia (2012) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Livia Viitol Pauls Aldre, 1901–?, ka Paul Aldre • Põld kutsub (1935) [Līdumnieki, 1931], Mart Pukits Jūlijs Vanags, 1903–1986, ka J. Vanag • Jutustusi Daugavast (1949) [Stāsti par Daugavu, 1948], Karl Aben • Väikese Miku suured tööd (1986) [Mazā Mikiņa lielie darbi, 1955], Valli Helde Indriķis Lēmanis, 1904–1960 • Ema (1941) [Māte, 1934], Mart Pukits Vilis Lācis, 1904–1966 • Kaluri poeg (1938) [Zvejnieka dēls, 1933–1934], Karl Aben • Kaluri poeg (1940) [Zvejnieka dēls, 1933–1934], Karl Aben • Kaluri poeg (1952) [Zvejnieka dēls, 1933–1934], Karl Aben • Kaluri poeg (1956) [Zvejnieka dēls, 1933–1934], Karl Aben • Kaluri poeg (1969) [Zvejnieka dēls, 1933–1934], Karl Aben • Kaluri poeg (1987) [Zvejnieka dēls, 1933–1934], Karl Aben • Torm. 1. osa 1. raamat (1948) [Vētra, 1946–1948], Mart Pukits • Torm. 1. osa. 1.-2. raamat (1951) [Vētra, 1946–1948], Mart Pukits • Torm. 2. osa. 3. raamat (1951) [Vētra, 1946–1948], Karl Aben • Torm. 3. osa. 4. raamat (1951) [Vētra, 1946–1948], Karl Aben • Torm. 4. osa. 5.-6. raamat (1951) [Vētra, 1946–1948], Karl Aben • Küla mere ääres (1956) [Ciems pie jūras, 1953], Tõnu Karma • Tiivutud linnud (1957) [Putni bez spārniem, 1931–1934], Karl Aben • Tiivutud linnud (1989) [Putni bez spārniem, 1931–1934], Karl Aben • Pärast äikest (1962) [Pēc negaisa, 1962], Karl Aben • Haukapoeg (1977) [Vanadziņš, 1936], Karl Aben • Kaotatud kodumaa (1983) [Pazudusī dzimtene, 1941], Valli Helde • Zitarite perekond 1. kd (1987) [Zītaru dzimta, 1937–1938], Valli Helde • Zitarite perekond 2. kd (1987) [Zītaru dzimta, 1937–1938], Valli Helde • Massi ebajumal. Inimesed maskides. Hiline kevad (1989) [Pūļa elks, 1972; Cilvēki maskās, 1971; Vēlais pavasaris, 1973], Valli Helde Anna Sakse, pseud (Anna Abzalone), 1905–1981 • Komandör Januki salk (1951) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Mart Pukits • Ülesmäge (1952) [Pret kalnu, 1950], Karl Aben • Sädemed öös (1960) [Dzirksteles naktī, 1957], Valli Helde • Lillemuinasjutud (1989) [Pasakas par ziediem, 1966], Valli Helde Anšlavs Eglītis, 1906–1993 • Inimene Kuult (1956) [Cilvēks no mēness, 1979], Inge Kuutan • Pansion lossis. Mälestuste romaan (2015) [Pansija pilī, 1962], Valli Helde Jānis Grants, pseud (Jānis Jēkabsons), 1909–1970 • Mühiseb sinine väli (1961) [Šalc zilais lauks, 1959], Karl Aben Marģeris Zariņš, 1910–1993 • Loojangu orel. Muusikalised lood (1973) [Saulrietu violētās ērģeles. Muzikāli stāsti, 1970], Ita Saks • Vale-Faust ehk Parandatud ja täiendatud kokaraamat (1981) [Viltotais Fausts jeb pārlabota un papildināta pavārgrāmata, 1973], Ita Saks Anna Brodele, 1910–1981 • Ägedad südamed (1954) [Dedzīgās sirdis, 1951], Laine Levald • Sinine varblane (1968) [Zilais zvirbulis, 1965], Valli Helde Mirdza Bendrupe, 1910–1995 • Piibussaare (1965) [Degošie raksti, 1963], Oskar Kuningas Žanis Grīva, pseud (Žanis Folmanis), 1910–1982 • Jutustusi Hispaaniast (1954) [Stāsti par Spāniju, 1950], Agnes Kerge • Nokturn (1962) [Noktirne, 1962], Valli Helde • Muinasjutte (1983) [Lidojums. Pasakas un stāsti, 1980], Valli Helde Alberts Jansons, 1915–1989 • Üksinduse igatsused (1970) [Vientulības ilgas, 1965], Valli Helde Gunars Janovskis, 1916–2000 • Linn jõe ääres (1995) [Pilsēta pie upes, 1989], Ita Saks • Saar. Udu Trenti jõel (1994) [Sōla. Pār Trentu kāpj migla, 1991], Valli Helde Zenta Ērgle, 1920–1998 • Meie õue lapsed (1966) [Mūsu sētas bērni, 1956], Valli Helde Miervaldis Birze, 1921–2000 • Kõigile õitsevad aedades roosid (1958) [Visiem rozes dārzā ziedi, 1958], Oskar Kuningas Valentīns Jākobsons, 1922–2005 • Hommikueine keskööl (2016) [Brokastis pusnaktī, 1995], Livia Viitol Laimonis Purs, 1922–2016 • Valguskiirte sõõris (1969) [Gaismas staru lokā, 1966], Ita Saks • Vari kogu teel. Ühe loo ümberjutustus (1969) [Ēna ceļa garumā, 1967], Atso Kaalep Jānis Kalniņš, 1922–2000 • Rainis. Biograafiline romaan (1984) [Rainis, 1977], Oskar Kuningas, värsid Astrid Kabur, Ain Kaalep, Karl Aben, August Sang, Paul Viiding Velta Spāre, 1922–1981 • Tirleani tüdrukud (1972) [Tirleānas meitenes, 1968], Valli Helde Bruno Saulītis, 1922–1970 • Saare puiestee (1973) [Ošu gatve, 1969], Ita Saks Ēvalds Vilks, 1923–1976 • Ma ei või sind üksi jätta (1962) [Piecas minūtes par vēlu; Es tevi nevaru pamest vienu, 1961], Valli Helde • Hea tuttav (1977) [Labs paziņa, 1973], Valli Helde Visvaldis Lāms, 1923–1992 • Peiar ja nukk (1976) [Jokdaris un lelle, 1972], Karl Aben • Eluvoos. Kõige kõrgem amet (1981) [Mūža guvums, 1974; Visaugstākais amats, 1968], Valli Helde Ingrīda Sokolova, 1923–2012 • Minu triloogia (1978) [Mana triloģija, 1973], Oskar Kuningas Gunārs Cīrulis (1923–2002) ja Anatols Imermanis (1914–1998), ka Gunar Cīrul ja Anatol Imerman • Kuuenda klassi aare (1957) [Sestās klases dārgums, 1955], Agnes Kerge Egons Līvs, 1924–1989 • Sõge-Kaulsi kaksikud (1972) [Velnakaula dvīņi, 1966], Ita Saks Astrīde Ivask, 1926–2015 • Mere silmad (2016) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Livia Viitol • Leiud (1996) [Vārdojums. Līču loki, 1993], Ita Saks Astrīde Ivask, 1926–2015 ja Ivar Ivask, 1927–1992 • Rändav järv. Valitud luuletused (2002) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Ivar Ivask, Marie Under, Ita Saks, Viiu Härm, Livia Viitol (koost ja toim Livia Viitol, konsultant Guntars Godiņš) Zigmunds Skujiņš, s 1926 • Kolumbuse lapselapsed (1964) [Kolumba mazdēli, 1961], Valli Helde • Mees parimais aastais (1976) [Vīrietis labākajos gados, 1975], Karl Aben • Noore inimese memuaarid (1986) [Jauna cilvēka memuāri, 1981], Kalev Kalkun • Kuldjalaga voodi (1989) [Gulta ar zelta kāju, 1984], Oskar Kuningas Harijs Gulbis, 1926–2019 • Kõrkjaorg (1987) [Doņuleja, 1983], Oskar Kuningas Viktors Lagzdiņš, 1926–2008 • Mõrv metsatalus (1985) [Nakts „Mežāžos”, 1976], Kalev Kalkun Ilze Indrāne, pseud (Undina Jātniece), s 1927 • Sarapiku purre (1965) [Lazdu laipa, 1963], Karl Aben • Veekandja (1983) [Ūdensnesējs, 1971], Aimi Ojalo • Tipsi, Topsi ja Tedi (1981) [Tipsis, Topsis un Tedis, 1960], Valli Helde Andrejs Dripe, 1929–2013 • Viimane barjäär (1977) [Pēdējā barjera, 1971], Ita Saks Laimonis Vāczemnieks, 1929–1998 • Andke ema tagasi! (1964) [Atdodiet mammu! Proza bērniem, 1962], Tiia Toomus Vladimirs Kaijaks, 1930–2013 • Ämblik (1981) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Kalev Kalkun Regīna Ezera, pseud (Regīna Kindzule), 1930–2002 • Latgale jutustusi (1962) [kogumikust „Un ceļš vēl kūp”, 1961], Pētõr Damberg, Enda Kallas • Zooloogilised novellid (1977) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Valli Helde • Rähnipalu ballaad (1970) [Dzilnas sila balāde, 1968], Pētõr Damberg, Enda Kallas • Kuupaisteta öö. Mosaiik (1975) [Nakts bez mēnesnīcas, 1971], Karl Aben • Tuli tuha all. Fantasmagooria (1984) [Zemdegas: fantasmagorija, 1977], Valli Helde • Kaev (1990) [Aka, 1972], Valli Helde Dagnija Zigmonte, 1931–1997 • Mere väravad (1966) [Jūras vārti, 1960], Ita Saks Harijs Gāliņš, 1931–1983 • Surma oksjon (1980) [Nāves ūtrupe, 1968 ja teistest väljaannetest], Valli Helde Jāzeps Osmanis, 1932–2014 • Kirju liblikas (1972) [väljaandest „Šurumburums” ja käsikirjast, 1968], Ita Saks Imants Ziedonis, 1933–2013 • Minu Kuramaa (1977) [Kurzemīte, 1970, 1974], Ita Saks • Värvilised muinasjutud (1978) [Krāsainās pasakas, 1973], Valli Helde • Epifaaniad (1979) [Epifānijas, 1971, 1974], Ita Saks • Karumõmmide muinasjutt (1985) [Lāču pasaka, 1976], Valli Helde Ojārs Vācietis, 1933–1983 • Venuse käed (1971) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Ita Saks • Sabad sõlmes (1971) [Sasiesim astes, 1967], Ita Saks Jānis Mauliņš, 1933–2009 • Jalgsikäija. Hallid joonistused (1986) [Kājāmgājējs 1982; Pelēkie zīmējumi, 1982], Valli Helde Knuts Skujenieks, s 1936 • Seeme lume all (2018) [Sēkla sniegā, 1990; teistest väljaannetest], Mats Traat, koostaja ja reaaluste tõlgete autor Guntars Godiņš, toimetaja Livia Viitol Māra Svīre, pseud (Māra Kaijaka), s 1936 • Õdus õhtu kahekesi (1984) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Kalev Kalkun Aivars Kalve, 1937–1994 • Hüvastijätt (1982) [Atvadas, 1976], Valli Helde Vitauts Ļūdēns, 1937–2010 • Uneveski (1978) [Miega dzirnas, 1971], Ita Saks Imants Lasmanis, 1937–1977 • Karutapja. Imants Lasmanise ümberjutustus lastele A. Pumpursi läti rahvaeeposest „Lāčplēsis” (1979) [Lāčplēsis. Latvju tautas varonis. Bērniem pārstāstījis Imants Lasmanis, 1975], Valli Helde Alberts Bels, pseud (Jānis Cīrulis), s 1938 • Uurija (1969) [Izmeklētājs, 1976], Ita Saks • Puur (1974) [Būris 1972, 2000], Ita Saks • Polügoon (1979) [Poligons 1977], Valli Helde • Hüüdja hääl (1981) [Saucēja balss, 1973], Mari Vaba, Lembit Vaba • Juured (1987) [Saknes, 1982], Mari Vaba, Lembit Vaba Andris Kolbergs, s 1938 • Mees, kes jooksis üle tänava (1984) [Cilvēks, kas skrēja pāri ielai, 1978], Mari Vaba, Lembit Vaba Rudīte Raudupe, s 1940 • Kiska-Miska (2017) [Mincis Brincis, 2016], Margus Konnula Andris Jakubāns, 1941–2008 • Hakkas sadama kell neli üksteist (1970) [tõlgitud teosest “Mana baltā ģitāra”, 1968], Ita Saks Edmunds Rudzītis, 1942–2010 • Möödakäijad ja läbikäijad (1987) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Ita Saks Uldis Bērziņš, s 1944 • Kahekõne ajaga (1998) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Helvi Jürisson, Mats Traat, reaalune tõlge Ita Saks Juris Kronbergs, 1946–2020 • Maa-alune luule (2007) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], Guntars Godiņš, Livia Viitol Andris Puriņš, s 1950 • Ärge küsige minult midagi (1984) [Nevaicājiet man neko, 1977], Kalev Kalkun Valdis Rūmnieks, s 1951 • Iidse tamme saladus (2004) [Ozola grāmata, 1998], Kalev Kalkun Māra Zālīte, s 1952 • Viienäpu (2015) [Pieci pirksti, 2013], Hannes Korjus Guntars Godiņš, s 1958 • Öö päike (2000) [tõlgitud erinevatest väljaannetest], tõlkinud autor, Doris Kareva, Ita Saks Inese Zandere, s 1958 • Annaliisa analüüs ja teisi värsse lohutuseks haiglas olijale (2016) [Līze Analīze un citi slimnīcas skaitāmpanti, 2012], Guntars Godiņš, Leelo Tungal • Näpsud teevad vahetust (2016) [Kā lupatiņi mainījās, 2011], Contra • Näpsude maja (2018) [Lupatiņu māja, 2018], Contra • Tuhatnelja edasi! (2019) [Zirgā, 2017], Contra • Näpsud söögilauas (2019) [Lupatiņi pie galda, 2019], Contra • Näpsude linn (2019) [Lupatiņu pilsēta, 2019], Contra • Näpsud maal (2020) [Lupatiņi laukos, 2019], Contra Alvis Hermanis, s 1965 • Päevik (2018) [Dienasgrāmata, 2016], Contra Nora Ikstena, s 1969 • Elu pühitsus (2003) [Dzīves svinēšana, 1998], Ita Saks • Neitsi õpetus (2011) [Jaunavas mācība, 2001], Kalev Kalkun • Emapiim (2018) [Mātes piens, 2015], Ilze Tālberga, Contra • Mees sinises vihmamantlis (2019) [Vīrs zilajā lietusmētelītī, 2011], Hannes Korjus Kristīne Želve, s 1970 • Juukselõikaja-tüdruk (2014) [Meitene, kas nogrieza man matus, 2011], Hannes Korjus Valt Ernštreit, s 1974 • Nagu lumehelbed talvel (2013) [kogumik „inter/rational”, 2004 jt väljaanned], Livia Viitol Inga Gaile, s 1976 • Klaas (2018) [Stikli, 2016], Aive Mandel Jānis Joņevs, s 1980 • Jelgava ‘94 (2017) [Jelgava ‘94, 2013], Mikk Grīns Zane Zusta, s 1981, Diāna Zande, s 1963 • Prussakad minu peas (2020) [Tarakāni manā galvā, 2018], Ilze Tālberga Anete Melece, s 1983 • Kiosk (2020) [Kiosks, 2019], Contra Rvīns Varde, s 1985 • Mis siin toimub (2020) [Kas te notiek, 2019], Ilze Tālberga Luīze Pastore, s 1986 • Jakobi väga hästi õnnestunud plaan (2019) [Maskačkas stāsts, 2013], Margus Konnula Mārtiņš Zutis, s 1988 • Ärajäänud avastus (2018) [Nenotikušais atklājums, 2015], Contra Agnese Rutkēviča ja Madara Rutkēviča, s 1988 Must ülikond. Luulevalik. Paus (2019) [Melnais uzvalks. Dzejas izlase. Pauze], Contra, Ilze Tālberga Mārtiņš Zuntners, ?* • Kus suitsu, seal tuld (Isetegevus-näitelava 1951, nr 8) [Nav dūmu bez uguns, 1951], tõlkija puudub Vilma Vigrante, ?*; Voldemārs Sauleskalns (Zonbergs), 1905-1973, ka Voldemar Sauleskaln • See toimus Valmieras (1956) [Tas notika Valmierā, 1955], Oskar Kuningas * Sünniaasta teadmata MUINASJUTUD • Läti muinasjutte. Valimik lastejutte (1939), Karl Aben • Kuldlaegas. Läti rahva muinasjutte (1961), Karl Aben • Sõnakuulmatu hundikutsikas (1970), Atso Kaalep • Läti muinasjutte (1975), Valli Helde • Kuidas koer hundiga sõdis (2006), Karin Volmer • Nupukas poiss, kummitav mägi ja maa-alune loss. Läti muistendeid ja teisi rahvajutte (2018), Livia Viitol, Contra, Aive Mandel, Kristi Salve, Lembit Vaba • Läti muinasjutud (2019), Contra VALIMIKUD • Söbralik küllaline ehk Eesti Jutto-mees. Wägga kennad juttud öppetusseks ja aeawiteks. Teine öhto (1867), Mats Grant • Valik uuemat läti kirjandust. I (1931), Karl Aben • Lehed lõkketules (valimik läti lühiproosat) (1974), Aimi Ojalo, Karl Aben, Valli Helde, Ita Saks • Läti uuema luule valimik (1997), Ita Saks, Oskar Kuningas jt • Läti jutud. Valik 2000. aastate läti lühiproosat (2018), Livia Viitol