Põlevkivi esimene tööstuslik suurtarbija oli 1920. aastatel Kunda tsemenditööstus, mille pöördahjud viidi 1921. aastal täielikult üle põlevkiviküttele. Põlevkivienergeetika algusajaks aga loetakse 1924. aastat, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama.

Pragusel ajal varustatakse AS Narva Elektrijaamades toimuva põlevkivi põletamisega üle 80% Eesti majapidamisi ja ettevõtteid elektrienergiaga. 2009/2010. majandusaasta lõpu seisuga oli Narva Elektrijaamades installeeritud elektriline võimsus kokku 2380 MWe, sellest Eesti Elektrijaamal 1615 MWe ja Balti Elektrijaamal 765 MWe (EE, 2007).

Elektritootmiseks (riigisiseseks tarbimiseks) põletatakse igal aastal Eestis ligikaudu 11-12 miljonit tonni taastumatut maavara põlevkivi (joonis 2). Selle tagajärjel tekib üle kuue miljoni tonni põlevkivituhka, millest ladestatakse tuhaväljadele ca 96%. Põlevkivi põletamine elektritootmiseks on kogu selle kasutusperioodi jooksul enesega kaasa toonud üle 200 miljoni tonni tuhaheitmete tekke (Keskkonnaministeerium, 2008).