Nõguslääts on servadest paksem kui keskelt. Nõgusläätsele langenud paralleelsed valguskiired pärast läätse läbimist hajuvad, seepärast nimetatakse nõgusläätse ka hajutavaks läätseks.

Läätsest läbitulnud hajuvate kiirte pikendused lõikuvad teisel pool läätse, läätse fookuses. Kuna seal lõikuvad mitte kiired ise, vaid nende pikendused, öeldakse, et nõgusläätsel on ebafookus. Kuna nõgusläätse fookus asub "valel pool läätse", siis loetakse nõgusläätse fookuskaugust f ja optilist tugevust (D=1/f) negatiivseks. Näiteks prilliklaas optilise tugevusega -4 dpt tähendab nõgusläätse, mille fookuskaugus on -1/4 m ehk -25 cm. Selline kokkulepe võimaldab kumerläätse korral käsitletud "õhukese läätse" valemit ja läätse suurenduse valemit kasutada ka nõgusläätse poolt tekitatud kujutise asukoha ja suuruse leidmiseks.

Nõgusläätse poolt tekitatud kujutise konstrueerimisel kasutatakse analoogseid põhimõtteid kui kumerläätse korral - teatavate erinevustega, mis tulenevad sellest, et nõguslääts hajutab kiiri. Siin:

1) läätse keskpunkti läbiv kiir ei muuda suunda;
2) läätsele optilise peateljega paralleelselt langev kiir väljub läätsest sellise nurga all, et tema pikendus läbib läätse eesmist fookust;
3) tagumise fookuse suunas läätsele langev kiir on pärast läätse läbimist paralleelne optilise peateljega.

Nõguslääts tekitab esemest näiva kujutise, mis on esemega samapidine ja vähendatud.

Kokkuvõttes nägime, et kumerpeegel ja nõguslääts hajutavad neile langevaid valguskiiri, tekitades esemest vähendatud, samapidise ja näiva kujutise, mida ei saa tekitada ekraanile (lõikuvad mitte kiired ise, vaid nende pikendused).

Nõguspeegel ja kumerlääts seevastu koondavad neile langevaid valguskiiri. Kui ese on lähemal kui fookus, siis tekib samapidine suurendatud näiv kujutis. Kui ese on fookusest kaugemal, siis tekib temast ümberpööratud tõeline kujutis. Kui ese asub fookuse ja kahekordse fookuskauguse vahel, siis on see kujutis esemega võrreldes suurendatud, kahekordsest fookuskaugusest kaugema eseme korral vähendatud.

Fookuskaugusest lähemal asuva eseme lähenedes kumer- või nõguspeeglile läheneb tema kujutis tasapeeglis nähtavale kujutisele. Fookuskaugusest lähemal asuva eseme lähenedes kumer- või nõgusläätsele läheneb kujutis esemele nii asukohalt kui mõõtmetelt.