Eesti keele õigehäälduses eristatakse kolme prosoodilist vahendit: rõhku, väldet ja palatalisatsiooni. Et olulist teavet suulises kõnes esile tõsta, rõhutatakse seda. Muust lausest erinev rõhk aitab koondada tähelepanu mõnele sõnale, sõna- või lauseosale ning muudab lause varjundit. Niisiis, me ei kõnele ühesuguse hääletooniga, vaid muudame rõhku, intonatsiooni ja teisi prosoodilisi nüansse. Õppematerjalis "Prosoodilised vahendid eesti keeles" keskendutakse eelkõige rõhule eesti omasõnades ning võõrsõnades ja -nimedes. Samuti pööratakse tähelepanu sagedasematele rõhuvigadele.

Omandatud teoreetilisi teadmisi saavad õppijad kinnistada erinevate ülesannete ja enesetestide abil. Õppematerjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks, aega kulub selleks umbes neli tundi.

2012