Autorid: Siiri Velling, lektor ja Taavi Vaasma, doktorant

2013

Laiemas mõistes on maagaas enamasti põlev (metaan jm), aga ka inertne (lämmastik, heelium) või radioaktiivne (radoon) gaas või gaaside segu. Käesoleva õpiobjekti puhul keskendutakse orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud ning energeetiliselt olulisele metaanipõhisele maagaasile.

Maagaas on võrreldes teiste fossiilsete kütustega keskkonnasäästlikum (ammutamisega kaasnevad väiksemad mõjud ja kasutamisega vähem heitmeid) energiaallikas, mida kasutatakse nii sooja kui ka elektrienergia tootmiseks, kütusena transpordivahendites ning toorainena naftakeemiatööstuses. Maagaas on lõhnata, värvita ja maitseta gaasiliste süsivesinike segu, mille peamine koostiskomponent on metaan (CH₄).

Õpiobjekt

• kirjeldab maagaasi tekkimist ja omadusi;
• annab ülevaate maagaasi allikatest ja kasutamisviisidest;
• selgitab maagaasi koostist ning mõju kasvuhooneefektile;
• analüüsib maagaasi kütteväärtust;
• kirjeldab maagaasi kasutamisega kaasnevaid poliitilisi mõjutegureid;
• toob välja maagaasi kasutamise eelised ja puudused;
• sisaldab küsimusi ja ülesandeid teadmiste kinnistamiseks.

Õpiobjekti maht on 0,15 EAP (4 akadeemilist tundi õppija tööd) ja sihtrühmaks eelkõige keskkonnatehnoloogia bakalaureuseõppe üliõpilased.

Märksõnad: maagaas, metaan, täielik põlemine, gaasi kütteväärtus, metaani globaalne soojenemispotentsiaal, LNG, Keri saar