Erihistoloogia ehk organite histoloogia käsitleb rakkude ja kudede organspetsiifilisi omadusi ja tunnuseid

 

Organidon iseloomuliku arenemise, ehituse, kuju, suuruse, paigutuse ja talitlusega organismi alaüksused

 

Organismi suuremateks funktsionaalseteks üksusteks on organite (nt. tsirkulatsiooniorganid, hingamisorganid jt.) kõrval ka organite kogumid- aparaadid (nt. urogenitaalaparaat jt.) ja süsteemid (nt. närvisüsteem jt.)

 

Organite klassifikatsioone

I

  1. Ajutised e. provisoorsed organid (nt. telgelundite kompleks jt.)
  2. Lõplikud e. definitiivsed organid (kõik väljakujunenud organid)

II

  1. Animaalsed organid (neuraaltoru ja somiitide derivaadid)
  2. Vegetatiivsed organid (enamik vistseraalseid organeid)

III

  1. Kompaktsed organid (parenhüüm-e. parenhümatoossed organid ja näärmelised ning näärmetaolised organid)
  2. Torujad organid (torujatel organitel on kihiline ehitus; suuremaid kihte (tavaliselt on neid kolm) nimetatakse kestadeks (tunica) ja nende väiksemaid alajaotusi kihtideks (lamina; stratum))