 |
 |
 |
Objektil käimise ja protokolli koostamise juhend Kasutatavad failid: • Video • Harjutused „Protokollimine” • Harjutused „Kus see on?” Mida teha? 1. Vaadata videot. NB!! Kui uurija kirjutab üles, milline tuba tema saabudes välja näeb, kirjeldab ta tuba ja kasutab konstruktsiooni ～に 〇〇が あります, aga kuna ta loetleb üksteise järel mitu asja, siis ütleb ～に 〇〇（が あります）、～に 〇〇（が あります）või ～に 〇〇が あって.... 2. Teha harjutused. Selles osas teeb uurija protokolli ja kirjeldab tuba. „Protokollimises” on harjutused 1—7, harjutus 1 on lünkade täitmine. Täita saab nii hiraganas kui ka ladina tähtedes, mõlemal juhul tühikut mitte kasutada. Nt. „なかに” , „nakani”, mitte „なか に”, „naka ni” . Harjutused 2--4 on õigete vastuste valimine. Õigeid vastuseid võib olla ühele küsimusele mitu, kontrollida alles siis, kui kõik õiged vastused on märgitud. Harjutused 5—7 on segi paisatud sõnade õigesse järjekorda panek. Vastavalt pildile ja antud sõnadele mõelda lause välja. Kõik sõnad ei lähe lausesse, kasutamata sõnad sättida pärast õige lause lõppu hiragana tähestikulises järjekorras ja alles siis kontrollida. Nt. つくえ の うえ に ほん が あります ← õige lause いす した は ← kasutamata sõnad 3. Videos kui uurija istub maha ja teeb paberitööd, paneb perenaine asjad tagasi. Selles osas kasutatakse konstruktsiooni NSを (koht) に ～ます Nt. しんぶんを テーブルの うえに おきます Panen ajalehe lauale. Asukohta väljendades näitab partikkel に kohta, kus asi on (...s, ...l), nüüd aga näitab sama partikkel kohta, kuhu tegevus suunatakse (...le, ...sse). 4. Kui tuba on korda tehtud, vaatab uurija uuesti toa üle, vastates endamisi küsimustele. Uurija juba teab, mis esemed toas olid, aga nüüd otsib, kus see või teine on. Harjutused „Kus see on?” on segi paisatud sõnade õigesse järjekorda panek, lause on vastuseks pealkirjas antud küsimusele. Kõik sõnad ei lähe lausesse, kasutamata sõnad sättida pärast õige lause lõppu hiragana tähestikulises järjekorras ja alles siis kontrollida. |
