Identiteet - samastamine, seostamine mingi sotsiaalse grupiga, kultuuriga, kohaga, väärtustega vm. Eristada tuleb omistatud identiteeti (teiste poolt sh ametlikult omistatud n kodakondsus), deklareeritud identiteeti (seda, mida inimene avalikult väidab omavat), teadvustatud ja teadvustamata identiteeti, tegelikku (mille alusel inimene käitub) ja taotletavat (milliseks inimene soovib saada, millisena soovib end tunda) identiteeti. Identiteet seondub enesemääramise ja kuuluvusega.

Individuaalne eripära - õpilaste omapära käitumises ja/või õppimises põhjustab olulisi raskusi töötamaks koos oma klassikaaslastega samal ajal samas ruumis ja õpetaja poolt vastavale klassile koostatud töökava alusel või samale tulemusele jõudmiseks vajavad nad täiendavat aega ja juhendamist õpetajate poolt (HEV õpilased).

Individuaalne õppekava - selle koostamisel kaasatakse õpilane või lapsevanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Võib rakendada üliandekale õpilasele, õpi-ja käitumisraskustega õpilasele, koolist pikaajaliselt puudunud ning koduõppele määratud õpilasele jne.

Individuaalõpe - me kõik oleme erilised ja unikaalsed ning igaühel meist on oma eelistused ja õpistiilid, mis sobivad parimal viisil just mulle. Mitte igaüks ei naudi õppimist grupis, vaid pigem eelistab privaatsust ja usalduslikku üks-ühele kontakti. Just selliseid vajadusi ongi individuaalõpe loodud rahuldama.

Individualiseeritud õpe - üldeesmärk on ühiskonnas tunnustatud normide võimetekohane omandamine ja eakohase kaasamise parim võimalik tagamine.

Informaalne õpe - teadvustamata õppimine; õpe, mis tuleneb igapäevasest tegevusest tööl, perekonnas või vabal ajal. See ei ole organiseeritud või struktureeritud. Õppija seisukohast enamasti ettekavatsemata. Tavaliselt ei lõpe see tunnistuse saamisega.

Infovahetus - teabe jagamine teistega.

Inimeseõpetus - sotsiaalaine 1.-9.klassides (lisaks ajalugu ja ühiskonnaõpetus).

Innovatiivne õpe - uuenduslik, novaatorlik.

Integratsioon - lõimumine; integratsioon on selline hoiak, kus väärtustatakse nii üht kui teist kultuuri, mõlemad on head ja tagavad edu ja heaolu, kuid edu ja heaolu on märksa suurem siis, kui mõlemad kultuurid on dialoogis, pakuvad omalaadseid lahendusi ja valikut tehakse nende lahenduste sünteesile toetudes. Protsess, kus mitme komponendi ühinemisel tekib uus kvaliteet. Seega ei ole integratsioon plaanipärane protsess ning selle tulemust ei saa ette ennustada. Et integreeruda, peavad ühinejad olema erinevad, et oleks võimalik täienduvus. Sotsialiseerumine on integratsioon, st muutub ka ühiskond, mitte ainult inimene, lihtsalt vaatenurk on erinev. Integratsiooni puhul on keskmes ühiskond ja selle toimetulek, sotsialiseerumisel üksikisik ja tema toimetulek. Ühiskonna integratsiooni aluseks on inimeste sotsialiseerumine.

Integratsioon õpetuses - õpetuse integratsioon toetab õpilase üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Õpetuse integratsioon saavutatakse läbivate teemade, temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ja -viiside abil.

Integreeritud nõustamissüsteem - nõustamissüsteem, mis hõlmab karjääri-, õpiraskuste ning hariduslike erivajadustega õpilaste nõustamist.

Intellekt - mõistus, tunnetusvõime, mälu, mõtlemisvõime, aru.

Intellektuaalsed omadused - väga hea arutlemisoskus, intellektuaalne uudishimu, kiire õppimisvõime, keerulised mõttekäigud, hea kujutlusvõime, kirg õppida, varajane moraalne areng.

Intelligentsus - potentsiaal, mille aktiveerimine sõltub kultuuri väärtushinnangutest, keskkonna võimalustest js individuaalsetest otsustustest.

Intensiivõpe - lühiajaline ja ajaliselt maksimaalselt mahukas õppimine.

Interaktsioon - vastastikmõju või vastasmõju.

Interetniline koolitus - etniliste gruppide vahelise koostöö arendamine.

Interkultuuriline koolitus - kultuuride vahelise koostöö arendamine

Isiksus - antud kultuuris tüüpiliste omaduste, aadete ja ideaalide, normide ja väärtuste, müütide ja tabude, õiguste, kohustuste ja vastutuse (lühemalt: dispositsioonide süsteemi) kandja.

Juhtimine - erinevate tegevuste koordineerimine eesmärgi saavutamiseks. Organisatsiooni vm inimeste koosluse üks funktsioone, mis tagab organisatsiooni eesmärkide saavutamise. Juhitakse protsesse. Iga protsess jaguneb omakorda alaprotsessideks, mida vahetult mõjutatakse. Eristada võib juhtumipõhist juhtimist (tegutsetakse vastavalt kujunenud olukorrale, reaktiivne, tagantjärele tarkus), protsesside juhtimist (planeerimine, tagasiside jms) ja organisatsiooni juhtimist (luuakse olukord organisatsioonis, kus toimub planeerimine, tagasiside jms). Eestis domineerib veel juhtumipõhine juhtimine, kuna organisatsioonikultuur on veel väga noor.

Järelevalve - nt valla poolt läbi viidav teenistuslik järelevalve kooli juhtimise üle.

Jätkusuutlik areng - niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus.

Jätkusuutlikkus - vajaduste rahuldamine ja ressursside kasutamine nii, et on võimalik elu ja tegevuse jätkumine ka tulevikus ingl sustainability , jätkusuutlik venek: бережливый, способный возобновляться, устойчивый; жизнеспособный, экологически рациональный; способный существовать, не нанося ущерба окружающей среде.