Koljuõõnest dreneerub veri sisemise kägiveeni ehk v. jugularis interna kaudu. Sisemine kägiveen kulgeb kaelal koos uitnärvi ja ühisunearteriga ühises sidekoelises tupes.

Näo pindmiste struktuuride venoosne veri kogutakse kokku näoveeni (v. facialis) poolt, mis saab alguse silma sisenurgast ja kulgeb diagonaalselt silma sisenurgast alalõua nurgani, jäädes näoarteri taha. Enamasti lõppeb veen sisemises kägiveenis (v. jugularis interna). Näoveen võib moodustada ühise tüve alalõuataguse veeniga (v. retromandibularis).

Näoveeni (v. facialis) alguseks olev silma sisenurgas paikneva nurgaveen (v. angularis) on silmakoopaveenide kaudu ühenduses ajusiinustega. Nina või ülahuule piirkonnas oleva põletiku korral on oht infektiooni levikuks läbi silmakoopaveenide kolju õõnde.

Pindmise oimuveeni (v. temporalis superficialis) ja ülalõua veenide (vv. maxillares) ühinemisel moodustub alalõuatagune veen ehk v. retromandibularis, mis kulgeb kõrvasüljenäärme sees ja moodustab kas ühise tüve või ühendusharu näo veeniga.

Kui alalõuatagune veen (v. retromandibularis) ühineb kõrvataguse veeniga (v. auricularis posterior) moodustub välimine kägiveen ehk v. jugularis externa. Välimine kägiveen ehk v. jugularis externa ületab kaelal platüsma all kulgedes diagonaalselt rinnaku-nibujätkelihase kuni lihase tagumise servani.

Kilpnääre on verega hästi varustatud nääre, mille kasutatud vere viib tagasi südamesse kolm (ülemine, alumine ja keskne) kilpnäärmearterit. Neist alumine kilpnäärmearter (v. thyroidea inferior) ühineb enamasti vastaspoose veeniga ja suubub ühise tüvena vasakusse õlavarre-peaveeni (v. brachiocephalica sinistra).

Eesmine kägiveen ehk v. jugularis anterior algab suupõhja piirkonnast ja laskub kaelal allapoole. Rinnaku lähedal eesmine kägiveen ehk v. jugularis anterior annab mõnikord ristianastomoosi vastaspoolse veeniga ning moodustub kägiveeni kaar ehk arcus venosus juguli.

Alumised kilpnäärmeveenid ehk vv. thyroideae inferiores on 2-4 veeni, mis moodustavad hingetoru eespinnal venoosse põimiku ehk pleksuse, millega on ühenduses ka keskmised ja ülemised kilpnäärmeveenid. Nende ühendused ja suubumine mõnda suuremasse tüvesse on väga varieeruvad.

Pea piirkonna veenidel puuduvad klapid, nad on varieeruvad, neil on omavahel rohkesti ühendusi. Kõik need tunnused soodustavad põletiku levikut ühest piirkonnast teise.