Tõlkelaenud moodustavad suure sõnavarakihi. Need on enamasti liitsõnad või sõnaühendid, mis on teistest keeltest sõna-sõnalt tõlgitud ning millel on päritolukeelest laenatud tähendus. Laialt levinud toortõlked, mille kasutamist eestikeelses teadustekstis tuleks tõsiselt kaaluda, on raames, ära muutma, praktiliselt, reeglina ja pilootprojekt. Olgu siinkohal esitatud mõned näited.

Näide 1. "Männama (2009) võrdles Eesti põhikooli efektiivsuse uuringu raames 3. ja 4. klassi tüdrukute ja poiste kognitiivseid võimeid." (Autor 3)

Näide 2. Praktiliselt on oletatud, et indiviidi minakontseptsiooni kujunemist mõjutab nn sooline skeem (gender schema, vt Bem, 1981) - mida võiks käsitada kui kogumit keskkonnast internaliseeritud ootustel ja normidel põhinevatest mudelitest, mis võimaldavad saadavat teavet tajuda soolises kontekstis (nt poisslaps ei huvitu „tüdrukute" mänguasjast või näitab üles vastumeelsust selle kasutamise suhtes) ning valida oma soo määratlusest lähtuvalt kohaseid käitumisviise (nt mitmesoolises rühmas veedab laps enam aega omasooliste kaaslastega)." (Autor 3)

Näide 3. "Teadusmõisted omandatakse reeglina koolis õpetaja abiga." (Autor 4)

Näpunäiteid sõnuti, mida teadustekstis vältida ning milliste sõnade ja sõnaühenditega neid asendada, leiab ka H. Mäekivi artiklist "Moesõnad" (2004), aadressil http://www.emakeeleselts.ee/omakeel/2004_2/Maekivi.pdf.