Puur võiks olla võimalikult väike, et vältida asjatut hambakoe eemaldamist. Hea on kasutada puuri, mille pea pikkus on 3 mm – see annab selge orientiiri preparatsiooni sügavusest. Esmase kaviteedi loomisel sisestatakse puur 1,5...2 mm sügavusele. Kui kasutada 3 mm pea pikkusega puuri, on kaviteedis ½ kuni ⅔ puuri peast.

Puur peab töötama täispööretel kui sellega minnakse vastu hammast ja ei tohi peatuda enne, kui puur on kaviteedist eemaldatud.

Distaalses osas tehakse laiendus ristifissuuridesse, kuid säilitatakse võimalikult palju ääreliistu. Puuri võib veidi kallutada distaalsele, et säästa ääreliistuemaili alust dentiini liigse õõnestamise eest. Premolaaridel peaks vahemaa kaviteedi serva ja proksimaalse pinna vahel olema vähemalt 1,6 mm. Molaaridel peaks sama vahemaa olema minimaalselt 2 mm.

Kaviteedi laiendamisel fatsiaalsetesse ja lingvaalsetesse fissuuridesse tuleb kasutada väiksemat puuri. Neid fissuure ei pea avama sama sügavuseni kui on esmane kaviteet, seda eriti sügava esmase kaviteedi korral. Samuti võib järskude köprude korral kaviteedi põhi järgida köprude tõusu.

Ideaalne kitsus on puuri laius. Kaviteet peaks olema minimaalse fatsiaal-lingvaalsuunalise ulatusega (mitte üle 1-1,5 mm) ning minimaalse konvergeerumisega oklusaalsele (kaviteedi servad lähenevad veidi teineteisele). Preparatsiooni sügavus võiks olla 1,5-2 mm kui kaaries ei ulatu sügavamale.

* Kui sulle on asendit ja suunda näitavad ladina keelest tulnud mõisted fatsiaalne, lingvaalne, distaalne jt võõrad, siis saad neid korrata või nendega tutvust teha õppevahendi "Meditsiiniline terminoloogia suuõõne ja hammaste asendi kirjeldamisel" abil.