Meie mõtlemise, käitumise ja reageerimise aluseks on skeemid. Skeem koosneb eeldustest, uskumustest, reeglitest iseenda, teiste inimeste ja maailma suhtes tervikuna. Nad ütlevad, kuidas asjad toimima peaksid. Skeemid on olemas igal inimesel, kuid nende komplekt võib olla erinev. Nad määravad ära selle, kuidas me olukordadele oma elus reageerime ja on üldistunud ehk nad kehtivad enamuses olukordades (näiteks: "Selleks, et olla väärtuslik inimene, peavad mul kõik asjad hästi õnnestuma"). Mõtete vool, mis konkreetses olukorras tekib, tuleneb üldistest reeglitest, mis meil elu, inimeste ja teiste kohta on ning mille me olukorrale omistame. Skeemid võivad olla nii ratsionaalsed, kasulikud kui ka kahjulikud, ebaratsionaalsed.

Skeem on aluseks sellele, kuidas selgitatakse välja, eristatakse ja tõlgendatakse stiimuleid, millega inimene igapäevaselt kokku puutub. Need on justkui prillid, läbi mille inimene elule vaatab. Vastavalt sellele, millised on ülekaalus olevad skeemid, võtame infot vastu valikuliselt, reageerime sündmustele ja jätame infot meelde.On teada, et inimestel on hõlpsam moondada infot skeemikohaseks kui muuta oma väljakujunenud skeeme.

Kognitiivsed skeemid erinevad üksteisest oma sügavuselt; üldistatuse astmelt; kooskõlalt reaalsusega; ja kasulikkuselt.

Skeemid võib jagada nelja suurde rühma: autonoomsus ehk iseseisvus; seotus ehk kuulumine teatud (lähi)suhetesse; väärtus ning piirid ja standardid (nt milleks ma võimeline olen, mida ma ootan endalt). Kõik üksikud skeemid on taandatavad neisse nelja rühma.

Nagu öeldud, on skeemid aluseks meie käitumisele. Täpsemalt rääkides, skeemid võivad ajendada meid käitumistele, mille eesmärk on kinnitada ja säilitada olemasolevat skeemi. Samas võib see viia ka vältiva käitumiseni, mille eesmärk on eirata skeemist tulenevat mõju. Võib ka öelda, et skeemides peituvate reeglite ja uskumuste mõjul võib meie käitumine olla kas eesmärgipärane, kasulik toimetuleku mõttes või vastupidiselt sihitu ja toimetulekut mitte toetav.

Kuidas aga ära tunda, millised on toimetulekut mittetoetavad ehk ebafunktsionaalsed skeemid? Sageli on need sõnastatud enesele suunatud nõudmiste vormis (nt „ma pean olema alati abivalmis teiste suhtes"). Neid tunneb ära ka selle järgi, et sisaldavad põhilisi rahulolu ja õnne tingimusi (nt „ma saan õnnelik olla ainult siis, kui olen leidnud selle „õige" inimese enda kõrvale"), väärtustingimusi (nt „kui ma ülikooli ei lõpeta, pole ma midagi väärt") ning põhihoiakuid enese ja maailma suhtes (nt „eestlase meelistoit on teine eestlane").

Ebafunktsionaalsed skeemid takistavad meil saavutamast soovitud eesmärke põhjustades tugevaid häirivaid emotsioone ning viies nii ennast kui teisi kahjustava käitumiseni (nt loobutakse ülikooli astumast, sest kardetakse, et ei suudeta seda lõpetada).