Bokaviirus
Bokaviirus
Bokaviirus
kuulub Parvoviridae sugukonda,
Bocavirus perekonda.
Inimese bokaviirus
isoleeriti esimest korda 2005.a. Rootsis Karolinska Instituudis ninaneelu
aspiraadist. Sellest ajast alates on bokaviirust leitud erinevate
uurimisgruppide poolt sagedase respiratoorsete infektsioonide tekitajana.
Viiruse nimi tuleneb sõnadest bovine ja canine, kuna esmalt leiti bokaviirusi veistelt ja koertelt.
Viiruse struktuur
- Suurus 18-26 nm
- Kapsiid kuubiline
- Välisümbriseta
- Genoom ssDNA
Allikas: http://viralzone.expasy.org/all_by_species/567.html
Patogenees ja kliiniline pilt
Kuigi loomadelt on bokaviirusi leitud juba mitmeid aastakümneid, on selle viiruse seostamine inimeste haigustega alles väga uus.
Bokaviirused põhjustavad inimesel alumiste hingamisteede infektsioone, aga neid on seostatud ka gastroenteriidiga ja ägeda lõdva halvatusega.
Viirust on leitud hingamisteedest, verest, uriinist ja roojast. Samuti on oletatud, et viirus võib minna läbi platsenta lootele ja põhjustada kongenitaalseid infektsioone.
Bronhopneumoonia ja bronhioliit on sagedasemad
hingamisteede infektsioonid. Köha, hingeldus ja palavik on tüüpilised
haigustunnused. Enamus hingamisteede haigusjuhte on kerged, kuid võib esineda
ka eluohtlikke seisundeid, eriti enneagsetel imikutel.
Epidemioloogia
Kuna tegemist on väga uue
viirusega, on tema epidemioloogiast vähe teada. Tõenäoliselt levib viirus
respiratoosel teel. Samas on teda leitud ka roojas ja veres, seega võib ta
levida ka nende kaudu.
Diagnostika
Võimalik on kasutada PCR
testi, et tuvastada viirust hingamisteede aspiraadis, veres ja roojas.
Ravi
Spetsiifiline
ravi puudub. Vajadusel toetav ravi.
Vaktsiini
arendamise vajaduse hindamiseks on vajalik selle viiruse tõvestavate omaduste
kohta rohkem infot koguda.