Ühilduva omadussõnalise täiendina esinevad (mitte) mingi, (mitte) ükski, (mitte) ainuski, (mitte) kumbki, (mitte) mingisugune (nt Ma ei ostnud endale mitte ühtegi asja). Sihitise käänetest kasutatakse ainult osastavat. Eitust väljendav mitte on enamasti valikuline, st eituse mõte ei muutu, kui mitte puudub. Mitte rõhutab eitust, nt Ma ei ostnud endale mitte midagi = Ma ei ostnud endale midagi. Mõlemad laused tähendavad sama, kuid esimeses lauses on eitus rõhutatud.

Öeldisverb on alati eitavas vormis. Pole võimalik öelda *Ma ostsin endale mitte midagi. Küll aga saab öelda Ma ostsin endale midagi mis tähendab aga millegi umbmäärase jaatust. Määruses saab eitust väljendada ka eitavate määrsõnade (mitte) kuskile, (mitte) kuskil, (mitte) kuskilt, (mitte) kunagi, (mitte) iialgi jt abil. Eitust väljendav sõna mitte on seejuures valikuline (Ma ei käinud mitte kuskil. = Ma ei käinud kuskil). Sellisteski lausetes on öeldisverb alati eitavas vormis. Lause *Ma käisin mitte kuskil pole võimalik, samas kui lause Ma käisin kuskil on jaatav, sõna kuskil märgib umbmäärast kohta.

Ühendavalt rinnastatud moodustajate eitamisel pannakse eitussõna iga rindliikme ette, kui tahetakse igaüht rõhutatult eraldi eitada. Seejuures lahtise loendi puhul korratakse iga rindliikme ees eitussõna ei, nt Ta ei söö ei liha, ei kala, ei puuvilja. Kinnise loendi puhul asendatakse viimane ei eitava sidesõnaga ega, nt Seal polnud enam ei loomi ega linde. Kui igat rindliiget eraldi esile ei tõsteta, kasutatakse kinnises loendis ainult eitussõna ega või koguni vaid eitavat verbivormi, nt Telerit ei tohi panna ei kütteseadmete juurde ega sektsioonkappi ~ Telerit ei tohi panna kütteseadmete juurde ega sektsioonkappi ~ Telerit ei tohi panna kütteseadmete juurde ja/või sektsioonkappi.

Sidesõna ega kasutatakse rindosalause ees, nt Ta ei joo ega suitseta. Kiipkaarti ei tohi kaardipesast vajaduseta eemaldada ega sinna panna.