ref_aeg: 2000-04-19T23:00 (Kolmap, W16)
 
 ARTIKKEL: Kas tasuta lõunaid on vaja ? 
 KRISTEL RÕSS 
 Eesti vanim naisselts Tartus kutsus puudust kannatavaid linlasi <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="siin vaja veidi valdkonnateadmisi, et selgitada, mis pühadega tegu" >pühade eel</TIMEX> tasuta lõunale . 
 Aktiivsed naised ootasid einestama pooltsada abivajajat , aga tulijaid oli sadakond . 
 Lõunastajate hulgas oli lapsi ja eakaid naisi , kõige rohkem aga keskeas ja vanemaid mehi . 
 Rahvast aina tuli ja tuli , vahepeal tekkis Kastani tänava puumaja taha väike järjekordki . 
 Elu tagahoovis ei passi klantspildile edukast ühiskonnast . 
 Muist lõunastajaid tunnistas , et pole ammu sooja toitu saanud , ning soostus rõõmsalt lisaportsuga . 
 Agressiivseid selles seltskonnas polnud , pigem oli seal elust räsitud ja allaandja moega tegelasi . 
 Kõhutäiest olulisem on neile tähelepanu ja meelespidamine . 
 Jumala loomaaed on kirju ning raasuke kaastunnet kulub igaühele ära . 
 Heategevus ei peaks olema ainult kirikukoguduste pärusmaa , abivajajate toetamine võiks kuuluda edukate elustiili hulka . 
 <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >Kord aastas</TIMEX> ( <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="üldine tähendus" >jõulude paiku</TIMEX> muidugi ) tabab lastekodusid kommisadu ning pühadeabi pudeneb isegi vanadekodudele ja hooldusasutustele . 
 Kellelegi ei saa panna kohustust võtta kaaskondlaste mured enda kanda . 
 Kuid pühad ja tähtpäevad on hea võimalus mõelda neile , kes iseenda ja oma eluga hätta jäänud . 
 Ei maksa arvata , et need inimesed on ilmtingimata kibestunud ja tigedad . 
 Kodutuid kirja pannud rahvaloendaja Kai Kapp kinnitas , et küsitletud olid sõbralikud ja suhtlemisaltid . 
 Veel enam - nad olid meeldivalt üllatunud , et neidki Eesti elanike hulka arvatakse . 
 Prügikastis tuhlajad on Tartu linnapilti sobitunud ega justkui riivagi enam silma . 
 Meist enamik aga annaks ülearused rõivad või tarbetu kraami meelsamini mõnele abi vahendavale ühingule kui viskaks prügi hulka . 
 Mujal Eestis tegutseb organisatsioone , kus pensionärid kohendavad annetatud rõivaid ja jagavad tasuta hädalistele . 
 Tartlasedki võiksid selle peale mõelda . 
 Sissetulekuta inimesel pole ju isegi kaltsuärisse asja . 
 Eestlased pole sugugi nii osavõtmatud , kui arvata võiks . 
 Tänavalaste projekti " Öökull " , tüdrukute klubi Pöial-Liisi ja teiste heategevate organisatsioonide üritustel on lastel ikka midagi nosida . 
 Õnneks ei püüa kõik firmad heategevust reklaamivankri ette rakendada ega iga väikseimatki annetust leheveergudele sokutada . 
 Tasuta lõunaid on põhjust korraldada seni , kuni jätkub lahkeid annetajaid . 
 Sest abivajajaid jätkub nagunii . 
 
 ARTIKKEL: Suurvangla toob Tartusse mitu ohtu 
 Kurjategijate ühiskassa meelitab vanglalinna jõhkra kuritegevuse 
 RAUL KAASIK , kriminaalse subkultuuri uurija 
 Kuigi Tartu politsei ei usu , et kuritegevus võiks uue vangla tõttu Tartus kasvada , söandan Eesti kuritegeliku subkultuuri omapära teades kindlalt väita , et vangla rajamine mõjutab mitte ainult tartlaste , vaid ka maakondades elavate inimeste turvalisust vägagi . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="199X-XX-XXTXX:XX" >Üheksakümnendatel aastatel</TIMEX> toimusid Eesti kuritegevusmaastikul suured muutused . 
 Venemaalt saabunud kuritegelike grupeeringute algatusel koondusid siinsed grupeeringud kurjategijate ühiskassa ehk ob?aki alla . 
 Ühiskassasse kogutud raha kasutatakse kuritegelikel eesmärkidel , näiteks vanglas asuvate kurjategijate abistamiseks . 
 Ühiskassa tähendab ka seda , et kurjategijad on mõjusfäärid ära jaganud ja jõudnud paljudes asjades kokkuleppele . 
 Narkootikumivool Tartusse 
 Mainitud ob?akk asub Tallinnas ja see on kurjategijatele mugav , sest Tallinna lähedal asuvad ka vanglad , kus viibivad grupeeringute liikmed ja nende sõbrad . 
 Kui pooled neist hakkavad viibima Tartu vanglas ja pooled Tallinna lähedal vanglates , siis ob?akk lõheneb . 
 Tartusse tekib teine kurjategijate ühiskassa . 
 Kuna grupeeringud koonduvad ümber ob?aki , hakkavad grupeeringud koonduma Tartusse . 
 Ühiskassast käib <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >aastas</TIMEX> läbi kümneid miljoneid kroone . 
 Selle eest saadetakse vanglas viibivatele sõpradele tasuta narkootikumi , need jagavad seda omakorda teistele vangidele . 
 Enne aga voolab narkootikum Tartusse , alles seejärel vanglasse . 
 See tähendab narkomaania ja narkokaubanduse arengut Tartus . 
 Tartu vangla vajab 349 vanglaametnikku . 
 Soome kriminaalse subkultuuri uurija Anssi Peräkülä on tõdenud vanglaametnike subkultuuri olemasolu . 
 Sama on olemas ka Eestis , sest muidu narkootikumid vanglasse ei satukski . 
 Eesti vanglates toimuvat on raske korruptsiooniks nimetada , sest sellest on saanud elustiil . 
 On loogiline järeldada , et sama hakkab toimuma Tartu vanglas . 
 Vabanenu vajab abi 
 Tartus pole vanglast vabanevate isikute rehabiliteerimise asutusi . 
 Tallinnas need on , kuid näiteks Männiku sotsiaalse rehabilitatsiooni keskus ei saa riigilt vajalikku raha . 
 Rehabilitatsioonisüsteemi loomine on kallis ja julgen väita , et Tartus ei ole selle vajalikkust veel teadvustatudki . 
 Selle puudumisel ei ole aga vabanevatel vangidel saada kusagilt abi ja nõu ning vabanenu paneb tõenäoliselt toime uue kuriteo . 
 500-kohaliseks planeeritud karistusasutuses hakkab justiitsministeeriumi andmetel viibima 1000 vangi . 
 Kui aga kambris on mitu vangi , hakkab levima subkultuur . 
 Kuna Tartu vangla on mõeldud raske kuriteo sooritanutele , siis on need enamasti kuritegelike grupeeringute liikmed ( killerid , katusepakkujad , peksjad jne ) . 
 See tähendab jõhkra kuritegevuse sissevoolu Tartusse , jõhkra kuritegeliku subkultuuri arengut Tartumaal . 
 Kõige selle juures väidavad Tartu politsei ja linnapea , et kuritegevus vangla rajamise tõttu Tartus ei kasva . 
 Näiteks tuuakse Pärnu , kus vanglas on 60 kinnipeetavat ja 30 valvurit . 
 Vangidest pooled on aga kuriteo sooritanud riigiteenistuses olles . 
 Näide on kohatu , sest Eesti kuritegelikus subkultuuris põlatakse Pärnu vanglat kui politseinike vanglat ega mindakski sinna karistust kandma . 
 Sellise vangla olemasolu Pärnus pigem suurendab kui vähendab pärnakate turvalisust . 
 Eestis kriminaalse subkultuuri uuringutega märkimisväärselt ei tegelda - järelikult ei saagi ei linn ega politsei uurida vangla mõju Tartule . 
 
 ARTIKKEL: Turvauuring vanglalinnale ! 
 REIN JÜRIADO 
 Turu tänava lõpus tühermaal valmib <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2002-XX-XXTXX:XX" MOD="START" >2002. aasta alguses</TIMEX> Eesti esimene <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifilne" >pärast taasiseseisvumist</TIMEX> ehitatud vangla . 
 Tartu võidab vanglast mitmes mõttes : mitusada inimest saab töökoha , vanglast kujuneb suur tarbija Tartu sooja- ja veetootjaile , aga ka teistele teenindusettevõtetele . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> tühjana seisvale Emajõe-äärsele soisele alale kerkib uus hoonekompleks . 
 Plusse võib leida enamgi . 
 Peamiseks miinuseks peetakse Tartu kaduvat turvalisust : <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> Tallinna keskvanglas eluaegset karistust kandvad kurikaelad kolivad tuhandekohalise vangla valmimisel unisesse Taaralinna . 
 Linnavõim ja politsei ei usu , et Tartu võiks vangla ehitamisega linlastele ohtlikumaks muutuda . 
 Väidetakse , et võimalikust ohust on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> liiga vara rääkida , sest vangla valmib alles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2002-XX-XXTXX:XX" >kahe aasta pärast</TIMEX> . 
 Riik kulutab kinnipidamiskoha rajamiseks ligi 400 miljonit krooni . 
 Justiitsministeerium kinnitab , et vangla vastab euronõuetele - seega tehakse kõik , et muuta võimatuks põgenemine . 
 Tartlasi teeb murelikuks pigem hirm , et kinnipeetavate vabaduses olevad " töökaaslased " võivad siia elama asuda ja seeläbi meie kõigi turvalisust kahandada . 
 Häirib ka see , et linn ega riik ole seni uurinud , kas vanglalinnaks saamine kahjustab Tartu turvalisust . 
 Kindlasti tasuks tellida võrdlusuuring mõne linnaga , kuhu on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >viimasel ajal</TIMEX> ehitatud niisugune vangla . 
 Ehk on hirm suurem kui oht , aga seda peab näitama usaldusväärne uuring . 
 
 ARTIKKEL: Tänavakuritegusid poole enam 
 Linn ei pea turvafirmade tänavaile appikutsumist võimalikuks 
 PRIIT RAJALO , priit.rajalo@postimees.ee 
 Kuigi <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2000-01-XXTXX:XX" VALUE2="2000-03-XXTXX:XX" >tänavu esimese kolme kuuga</TIMEX> on kuritegevus avalikes kohtades võrreldes <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="1999-01-XXTXX:XX" VALUE2="1999-03-XXTXX:XX">möödunud aasta sama ajaga</TIMEX> kasvanud ligi kaks korda , ei pea linnavalitsus võimalikuks kutsuda turvafirmasid appi tänavail korda pidama . 
 Tartu politseiprefekt Raivo Palu kinnitas , et politsei <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavune</TIMEX> prioriteet on tagada linlaste turvalisus avalikes kohtades . 
 See tähendab , et koondamisest räsitud prefektuuril tuleb olemasolevate jõududega rohkemates kohtades ja tihedamalt patrullida . 
 Vähe avastatud kuritegusid 
 " Otsest seost ma kuritegevuse kasvu ja politseinike hulga vähenemise vahele tõmmata ei julge , " tõdes Palu . 
 " Kuritegude hulk poleks koondamise tõttu nii kiiresti , vaid <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PXM" >mõne kuuga</TIMEX> , nii palju kasvanud . " 
 Palu väitel on kasvu põhjus pigem selles , et kriminaalpolitseinike koondamise järel on vähenenud kuritegude avastamine . 
 Mida vähem kuritegusid avastatakse , seda julgemaks kurjategijad muutuvad , märkis prefekt . 
 " Midagi katastroofilist siiski veel pole , sest <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" MOD="APPROX" >viimastel aastatel</TIMEX> on kuritegevus pidevalt kasvanud , " leidis prefekt . 
 " Pealegi ei saa <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2000-01-XXTXX:XX" VALUE2="2000-03-XXTXX:XX" >esimese kolme kuu</TIMEX> põhjal teha lõplikke järeldusi . " 
 Linnapea Andrus Ansipi hinnangul võib siiski olla seos kuritegude sagenemise ja politseinike hulga vähenemise vahel , sest igal pool , kus mundrimehi koondati , on kuritegevus kasvanud , kuid näiteks Tallinnas , kus politseinikke lisandus , hoopis vähenenud . 
 " Tänavakuritegevuse kasv on küll otseselt politseinike arvuga seotud , " väitis Ansip . 
 " See statistika peab olema ohu märk ja põhjus lõpetada uue koondamislaine üle arutlemine . " 
 Turvafirmad nõus aitama 
 Küsimusele , kas tänavakuritegevuse ohjeldamisele saaks kaasata turvafirmad , vastas Raivo Palu , et teoreetiliselt on see võimalik , kuid tegelikkuses raske , sest politseil ja turvafirmadel on erinevad prioriteedid . 
 Turvafirma Skorpion direktori Gunnar Ööbiku hinnangul oleks võimalus kaasata turvafirmasid tänavakuritegevuse ohjeldamiseks , kuid selleks peaks linn hakkama neilt teenust tellima . 
 " Meie autod on nagunii <TIMEX TYPE="RECURRENCE">ööpäev läbi</TIMEX> väljas , kuid eks me taha linna peal patrullimise eest raha teenida , kasvõi sümboolset , " sõnas ta . 
 " Vaevalt et turvafirmad selle eest raha küsiksid , sest tegelikult patrullime ju tänavatel niikuinii , " sõnas ASi ESS Lõuna direktor Andres Tootsman . 
 " Näiteks <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" >märtsis</TIMEX> andis ESS ainuüksi Tartus politseile üle 57 kurikaela , kellest osa oli kinni võetud ka väljastpoolt meie valvatavaid objekte . " 
 Tootsman nentis , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> politsei ja turvafirmad oma tegevust ei kooskõlasta : nad ei teavita üksteist patrullimiskohtadest . 
 " Meie oleme teinud politseile koostööettepanekuid , kuid politsei on olnud natuke passiivne , " märkis ta . 
 Ansipi arvates ei patrulliks turvafirmad tänavail siiski puhtalt entusiasmist . 
 Linnaeelarvest ei näe ta aga võimalust firmadele selle eest maksta . 
 " Nii kesk- kui ka omavalitsusel on oma kohustused ja neid tuleb täita , " oli Ansip resoluutne . 
 " Kodanike kaitsmine on ikkagi riigi ülesanne , näiteks omavalitsused ei hakka ju piiri valvama . " 
 
 ARTIKKEL: Kuritegevus maakonnas on plahvatuslikult kasvanud 
 PRIIT RAJALO , priit.rajalo@postimees.ee 
 Tartu maakonnas on kuritegevus <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2000-01-XXTXX:XX" VALUE2="2000-03-XXTXX:XX" >tänavu kolme kuuga</TIMEX> <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >mullusega</TIMEX> võrreldes kasvanud 73,2 protsenti . 
 Enim on hoogustunud salajased vargused . 
 Kuigi kuritegude hulgalt jääb maakond linnale tunduvalt alla , on kuritegevuse kasvuprotsent seal suurem . 
 Sagenenud on vargused autodest ja kuriteod avalikes kohtades . 
 Tartu politseiprefekt Raivo Palu märkis , et kuritegevuse kasv maakonnas on siiski rohkem statistiline , sest kuritegude hulk on kokkuvõttes väike . 
 " Raske on küll öelda , miks on kuritegevus maakonnas kasvanud , kuid eks üks põhjus ole ka see , et vahelejäämise võimalus on suhteliselt väike , " nentis prefekt . 
 " Kindlasti on põhjuseks seegi , et maal on inimesed vaesemad . " 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >Eile</TIMEX> maakonnas ringsõidul viibinud Palu sõnas , et kuritegevus kasvab valdades , kus on väga raske tööd leida ja mis asuvad linnast kaugel . 
 " Samuti on maapiirkondades palju suvekodusid , mis seisavad <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-FA-XXTXX:XX" >sügiseti</TIMEX> ja <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-WI-XXTXX:XX" >talviti</TIMEX> tühjana , ja sinna on lihtne sisse murda , " lisas Palu . 
 Maakonna suurimaks probleemiks on roolijoodikud : umbes iga kolmanda inimkannatanuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustab roolijoodik . 
 Ka siin on Palu hinnangul põhjus selles , et maakonnas on alkoholijoobes autojuhi politseile vahelejäämise risk suhteliselt minimaalne . 
 Seetõttu tuleb Palu väitel üha rohkem patrullida maakonna teedel , mistõttu aga nõrgeneb liiklusjärelevalve linnas . 
 
 ARTIKKEL: Rüütli tänavas on asunud ka raekoda 
 ENE PUUSEMP , ene.puusemp@postimees.ee 
 Tartu vanalinna juba <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline?">keskajal</TIMEX> välja kujunenud tänavad on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praeguses</TIMEX> linnapildis peaaegu endisel kohal ja kannavad taas ka oma ajaloolisi nimesid . 
 <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P700Y" >700 aasta</TIMEX> vanuse Rüütli tänava Emajõe-poolse küljega aitab lähemat tutvust teha kunstiajaloolane Maret Eimre . 
 Põhjalikult Tartu tänavate ajalugu uurinud Niina Raidi andmeil ulatus Rüütli tänav algselt Küütri tänavast Jaani kirikuni ja oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegusest</TIMEX> hoopis kitsam ning käänulisem . 
 " <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1775-XX-XXTXX:XX" >Pärast 1775. aasta</TIMEX> suurt tulekahju andis tsaarivalitsus välja uue ehitusmääruse ja kinnitati uus linnaplaan , mis nägi ette tänavate õgvendamist , laiendamist ja nende äärde uute kivimajade ehitamist , " selgitab Maret Eimre . 
 <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline?">Keskajal</TIMEX> kandis tänavalõik Suurturust ( Raekoja plats ) Küütri tänavani hoopis Suur-Vaekoja ( Kaalukoja ) nime . 
 Vaekoda ise seisis turuplatsi põhjapoolsel küljel , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praeguse</TIMEX> juveelipoe ( Raekoja plats 6 ) ees . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="18XX-XX-XXTXX:XX" >19. sajandil</TIMEX> nimetati kolm tänavat , Suur-Vaekoja , Rüütli ja Õuekohtu ( tänavalõik Jaani kirikust Laia tänavani ) , Rüütli tänavaks , mis hakkas ühendama turuplatsi põhjakülge Laia tänavaga . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praeguse</TIMEX> Obu galerii ( Raekoja plats 8 ) kohal asus <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline?">keskajal</TIMEX> linna mündikoda , <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline?">rootsi ajal</TIMEX> uhke kivihoone , räägib Eimre . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1775-XX-XXTXX:XX" >Pärast 1775. aasta</TIMEX> suurt tulekahju ehitati siia Johann Waltheri ( ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praeguse</TIMEX> raekojahoone autor ) projekti järgi baroksete kaunistustega varaklassitsistlik hoone . 
 Selles on asunud Fritze ja Majori kaubamaja , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1912-XX-XXTXX:XX" >1912. aastal</TIMEX> ehitati hoone ümber . 
 Möödunud kunagi kõrvalhoonetest ümber ehitatud elamust ning omaaegsest parfümeeria- ja seebipoest ( Rüütli 5 ) , juhib Eimre tähelepanu Ole Ehelaidi karufiguuri järgi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> Karu platsina tuntud kohale , kus kunagi asus üle linna kuulus restoran Kuld Lõvi . 
 See meelelahutuspaik põles maha <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline">viimase sõja ajal.</TIMEX> 
 Rüütli tänava raekoda 
 <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline?">Rootsi ajal</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="16XX-XX-XXTXX:XX" MOD="START">17. sajandi algul</TIMEX> võeti raekojana kasutusele kivimaja Rüütli 9 krundil , kus <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> kõrguvad Humala varemed . 
 Siin hakkas istungeid pidama ka Tartu õuekohus . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="16XX-XX-XXTXX:XX" MOD="END">17. sajandi lõpul</TIMEX> kolis kohus Rüütli ja Laia tänava nurgamajja , oma uude hoonesse . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> on sellel kohal Eesti Telefoni maja . 
 Rüütli tänava raekojahoone hävis Põhjasõjas . 
 Eimre ütleb , et Rüütli 9 krunt , mida <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> noolib vaid tuul ja vihm , on <TIMEX TYPE="RECURRENCE" COMMENT="on see ikka korduvus?!" >läbi aegade</TIMEX> pidevalt millegagi tähelepanu köitnud . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1755-XX-XXTXX:XX" >1755. aastal</TIMEX> ehitati siia puumaja , kuhu asus Jaani koguduse ülalpidamisel tegutsenud tütarlastekool . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1775-XX-XXTXX:XX" >1775. aasta</TIMEX> tulekahjus põles see maha . 
 Tragi kooliõpetaja Thiel , kes on suurt õnnetust üksikasjalikult kirjeldanud , tellis Venemaalt uue , kokkupandava koolimaja . 
 See toodudki piki Emajõge kohale ja pandud <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1775-FA-XXTXX:XX" COMMENT="ei ole täpselt siiski teada, mis aasta sügiseks">sügiseks</TIMEX> püsti . 
 Paraku ei vastanud puitehitis vahepeal välja antud määrusele , mis lubas ehitada linna vaid kivihooneid , ja koolimaja kästi kohe maha lammutada . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1780-XX-XXTXX:XX" >1780. aastal</TIMEX> sai Johann Waltheri projekti järgi valmis kooli uus kivihoone . 
 Munga-Rüütli nurgale ( Rüütli 13 ) ehitas pagar Schönrock <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1890-XX-XXTXX:XX" >1890. aastail</TIMEX> elumaja ja pagaritööstuse . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> on siin pesu- ja spordikaupade poed . 
 Vana postimaja 
 Rüütlit lõikava Munga tänava teisel nurgal on maja täis ehitussaginat : vanast postkontorist peab saama spordimuuseum . 
 Ka see suur kivimaja ( Rüütli 15 ) kerkis tänava äärde pärast suurt tulekahju . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1786-XX-XXTXX:XX" >1786. aastal</TIMEX> ostis kroonuvõim selle kohtule , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1797-XX-XXTXX:XX" >1797. aastast</TIMEX> pärinevate andmete kohaselt oli siis majas vananevate aadlidaamide pansionaat . 
 Postkontor hakkas selles hoones tööle <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="18XX-XX-XXTXX:XX" >kaks sajandit tagasi</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1800-XX-XXTXX:XX" >aastal 1800.</TIMEX> 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1898-XX-XXTXX:XX" >Kuni 1898. aastani</TIMEX> pääses majja Munga tänavalt , siis tehti peauks maja Rüütli tänava poolsesse seina . 
 Sünge lõpuga õlletegu 
 Rüütli 17 maja ees on Maret Eimrel põhjust pikemalt seisatada , et jutustada lugu traagiliselt lõppenud õlleteost . 
 Just sellelt krundilt , kunagise koolimaja kõrvalhoonest , pääses <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1775-SU-XXTXX:XX" >1775. aasta suvel</TIMEX> valla põleng , mis kandus tuulega kiiresti kesklinna suunas ja üle puusildade ka Emajõe teisele kaldale . 
 Rehkendusmeistri <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1775-06-XXTXX:XX" >juunikuine</TIMEX> õlletegu oma hoovil lõppes suure katastroofiga , maha põles peaaegu kogu pärast Põhjasõda vaevaga üles ehitatud südalinn . 
 Arhitektuuriloolased oskavad aga tagantjärele näha <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >toonast</TIMEX> tragöödiat ka teise nurga alt : hiidtulekahju andis põhjuse ja võimaluse hakata Tartu kesklinna üles ehitama uuel , klassitsistlikul moel . 
 Kivimaja ehitas Rüütli 17 krundile <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1786-XX-XXTXX:XX" >1786. aastal</TIMEX> klaasimeister Schaaf . 
 Iga järgmine omanik kasvatas peale uue korruse . 
 Rüütli 19 krundile rajati kolmekorruseline kaupmehemaja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1855-XX-XXTXX:XX" >1855. aastal</TIMEX> . 
 Naabermaja Rüütli 21 , mille kohal <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline?">keskajal</TIMEX> asus vene kaupmehi teeninud Nikolai kirik , ehitas kolmekorruseliseks <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1878-XX-XXTXX:XX" >1878. aastal</TIMEX> Peterburist Tartusse tulnud klaverimeister Robert Rathke , hiljem tehti muudatusi ka fassaadis . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1885-XX-XXTXX:XX" >1885. aastal</TIMEX> leidsid kaevuehitajad hoovil kaevates puusärke , nahkkingi , pandla ja hoonejäänuseid . 
 Uurijad seovad neid leide <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline?">keskaegse</TIMEX> Nikolai kiriku ja selle surnuaiaga . 
 
 ARTIKKEL: Kaagid lammutavad laululava 
 JÜRI SAAR , jyri.saar@postimees.ee 
 Noored aktivistid lammutavad ja sodivad järjekindlalt Tartu esindusehitist laululava , mida pole rahapuuduse tõttu võimalik remontida ega videovalve alla panna . 
 " Paik hakkab üha enam getot meenutama , " nentis Tartu Laululava juhataja Ando Kiviberg laulukaare all , kus noored on pihustivärvide , markerite ja muu käepärasega kõikvõimalikud kohad täis sodinud . 
 Eriti määritud on laulukaare tagumine osa , kus plätserdajad üsna segamatult tegutseda saavad , sest nägijaid seal pole . 
 Kurikaelad on ammu puruks tagunud kõik lae- ja seinavalgustid , hävitanud elektrikappe ning asunud laulukaare ripplae kallale . 
 Seintest on lahti kangutatud torust käsipuud , üks neist oli veel <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >üleeile</TIMEX> painutatud kaldteele rulluisutajaid püüdma . 
 Laululava insener Alari Piispea ütles , et teda hämmastab lammutajate agarus : kus paljaste kätega lõhkuda ei saa , on kasutatud rauasaagi ja mutrivõtmeid . 
 Varaste saagiks on langenud isegi kettidega laulukaare alla riputatud kõlar . 
 Piispea lisas , et teravaid elamusi otsivad noored käivad laulukaarel liugu laskmas . 
 Ilmse vihaga on puruks kangutatud kümneid meetreid publiku istepinke , mille remontimiseks kulus <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-SP-XXTXX:XX" >mullu kevadel</TIMEX> umbes 50 000 krooni . 
 Politsei algatas kriminaalasja kriminaalkoodeksi huligaansuse paragrahvi alusel , kui laululava teatas sissemurdmisest ja laastamistööst pealtvaatajate tribüüni alustes kioskites , kus purustatud olid nii aknad ja uksed kui ka sisustus . 
 Laululava töötajate hinnangul kuluks purustuste ja laga likvideerimiseks sadu tuhandeid kroone , mida pole kusagilt võtta . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >Tänavu</TIMEX> remondiks mõeldud 264 000 krooni kulub põhiliselt lavaaluse elektrisüsteemi ja torustiku lappimiseks . 
 <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >Aeg-ajalt</TIMEX> laululavale sattuvad politseipatrullid ei suuda kurikaelu kuigivõrd takistada , ühtki neist pole tabatud . 
 Laululava all resideeruvad valvurid ei julge huligaane korrale kutsuda , sest kardavad oma tervise pärast . 
 Üks laululaval töötanud vapram valvur sai karistuse , kui kaagid lajatasid mitme meetri kõrguselt tema autole kotitäie tühja taarat . 
 
 ARTIKKEL: <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline">Heakorrakuu</TIMEX>  hoogsam kui <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >mullu</TIMEX> 
 MARTIN PAU , martin.pau@postimees.ee 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-SP-XXTXX:XX" >Läinud kevadel</TIMEX> tõi heakorrakampaania avalikke haljasalasid rehitsema vaid õmblusfirma Sangar ja Toomemäe Noorte Kommertskoja , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> on end üles andnud juba üle tosina kollektiivi . 
 Talgulisi vorsti ja õllega varustava Tartu Raadio turundusjuht Veiko Sepp ütles , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eilseks</TIMEX> olid muruplatse rehitsenud Sangar , supilinlane Hannes Jäär naabritega , korteriühistu Aardla 146 , rühm tudengeid Tartu Ülikoolist ja põllumajandusülikoolist ning notar Kaja Lillo naabritega . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >Eile</TIMEX> puhastasid Oa tänava ja Emajõe vahelist ala Tartu Raadio töötajad , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >täna</TIMEX> haaravad rehad laste turvakodu ja ülikooli looduskaitsering , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-20TXX:XX" >homme</TIMEX> linnavalitsuse ametnikud . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-25TXX:XX" >25. aprilliks</TIMEX> on end üles andnud tudengite valimisnimekiri Force Majeure , plaani peavad Kaitseliidu Tartu malev , MTÜ Antoniuse Gild ning Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskoor . 
 Keskkonnateenistuse jäätmespetsialist Ülle Mauer kinnitas , et ohtlike jäätmete ning suurte majapidamisesemete kogumine läks edukalt . 
 Ragn-Sells vedas kokku ligi 1000 kuupmeetrit vanu telereid ja külmikuid . 
 Ohtlikke jäätmeid koguva Epler & Lorenzi pearaamatupidaja Jana Raua sõnul kogunes akusid üle nelja tonni , värvijääke ja kemikaalidest saastunud taarat 3,4 tonni , vanu ravimeid üle 200 kilo ning elavhõbedat üle üheksa kilo . 
 
 ARTIKKEL: <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline">Tervisepäev</TIMEX> trallib <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23TXX:XX" >jüripäeval</TIMEX> lauluväljakul 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23TXX:XX" >Pühapäeval</TIMEX> saab kogu perega tervist testida 
 ANNIKA ALASOO , annika.alasoo@postimees.ee 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23TXX:XX" >Jüripäeval</TIMEX> saavad tartlased testida oma tervist iga kandi pealt , alates aidsianalüüsist ja lõpetades lihasjõudluse määramisega . 
 <TIMEX TYPE="RECURRENCE">Viiendat aastat järjest</TIMEX> on lauluväljakul perede tervisepäev . 
 Tervisepäeva eestvedaja , Eesti tervisekasvatuse ühingu esinaine Sirje Voronina loodab , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23TXX:XX" >pühapäeval</TIMEX> särab päike vähemalt <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2000-04-23T11:XX" VALUE2="2000-04-23T16:XX" >hommikul kella üheteistkümnest neljani pärastlõunal</TIMEX> . 
 Varasemal neljal korral on tervisetundideks ilusat ilma igatahes jagunud . 
 " See võiks olla samamoodi traditsioon nagu <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-SP-XXTXX:XX" >igakevadised tervisepäevadki</TIMEX> , " leiab Voronina . 
 Pulsist aidsitestini 
 Ka vihmaga ei jää tervisepäev ära , lihtsalt kõike plaanitut pole siis nii mõnus ette võtta - Tartu Noorte Loodusemaja looduserada oleks siis märg ja Tartu Liikumissõprade Seltsi tervisekäijate taldade alt pritsiks pori . 
 Tartu üksiku jalaväepataljoni nekrutid näitaksid huvilistele elustamist ka siis , kui vinguks vinge tuul : raami ja mannekeeniga tuleks lihtsalt telki kolida . 
 Seevastu kiirabiautosse saab iga ilmaga - Tartu kiirabi näitab keerulisemaid elustamisvõtteid ja -vahendeid . 
 Kes varem tervisepäeval käinud , võtku kaasa tervisekaart , sest ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="FUTURE_REF" COMMENT="mõeldakse tervisepäeva tulevikus">nüüd</TIMEX> mõõdavad arstid-õed koolilaste pikkust , kaalu , pulssi , vererõhku ning lihasejõudu , samuti tasakaalu ja koordinatsiooni . 
 " Igaüks saab arstilt soovituse , kas oleks vaja rohkem treenida , " lisab Voronina . 
 Tuberkuloosiohu tõttu ei mõõdeta kopsumahtu . 
 Lastel pole mõtet uurida kolesteroolitaset ega südameinfarkti riskitegurit , need probleemid tekivad alles täiskasvanuil - nemad võivad seda tasuta mõõta lasta , kuni mudilased jalgrattaga vigursõitu teevad või päästeameti tuletõrjevoolikust täpsust sihivad . 
 Iga osaline võiks kaasa võtta kas ratta , rula või rulluisud - saab teistega osavust ja kiirust võrrelda . 
 Võitjad saavad auhindu nagu päris võistlustel . 
 <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >Igal aastal</TIMEX> on huvi tekitanud aidsi teabelaud ja alati on ka aidsitesti nõutud . 
 Voronina ei osanud öelda , kas keegi sealt ka kurvastavalt positiivse tulemusega on lahkunud . 
 Tervisepäevast ei puudu õpetus , kuidas tervislikku toitu valida , ning muidugi näitavad hambaarstid , kuidas hambaid pesta . 
 Tuhanded oodatud 
 Tervisekasvatuse õpetaja Sirje Voronina on rahul , et tal on läinud korda <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-SP-XXTXX:XX" >kevadeks</TIMEX> kurnatud õpilased enne eksameid värskesse õhku meelitada : terviseloengud on ju palju tüütumad . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1996-XX-XXTXX:XX" >1996. aasta</TIMEX> esimese tervisepäeva 260 osalise asemel ootavad korraldajad sel korral lauluväljakule kümme korda rohkem rahvast , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >mullu</TIMEX> oli päevalisi üle kahe tuhande . 
 Sotsiaalministeerium toetab tervisepäeva 20 000 krooniga , lisaks aitavad Tartu linnavalitsus , haridusosakond , linnaarstiteenistus , AS Kaupmees , Aardla Hulgikaup , AS Pere Leib , Terviseleht , OÜ Büroodisain , AS Rain , Tartu naisselts ja Kaitseliidu Tartu malev . 
 
 ARTIKKEL: Suveteater ootab Tome ja Hucke kirjutama 
 TPM 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >Tänasest</TIMEX> algab Emajõe Suveteatri kirjandivõistlus , mis kestab <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-19TXX:XX" >19. maini</TIMEX> . 
 Kirjandivõistlus on mõeldud 1. 
 -12. klassi õpilastele . 
 " Eelkõige ootame kirjutama kõiki Tom Sawyereid ja Huckleberry Finne , " sõnas suveteatri turundusjuht Randel Länts . 
 " Juhul kui tudeng tahab kirjutada , las kirjutab , aga tema on võistlusväline kirjutaja . " 
 Kirjandi teemad on valitud seoses etendusega " Huck " , sest need leiavad seal kajastamist : must ja valge - Hucki ja Jimi sõprus ; heidiklus - Hucki päritolu ; vabadus - Jimi orjastaatus . 
 Suveteater ootab 3-4-leheküljelisi kirjandeid . 
 Teemad ei pea olema seotud Mark Twaini " Tom Sawyeri seikluste " ega " Huckleberry Finni seiklustega " . 
 Uudsed mõttearendused on teretulnud . 
 Võitjad kuulutab suveteater välja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-06-01TXX:XX" >1. juunil</TIMEX> , neid ootavad etendusega seotud auhinnad . 
 
 ARTIKKEL: Tartus lüüakse jalgpall veerema 
 Merkuur näitab end Tammel <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-22TXX:XX" >laupäeval</TIMEX> esimest korda kodupublikule 
 TOIVO KIVIMETS , toivo.kivimets@postimees.ee 
 Eesti jalgpallimeistrivõistluste esiliigas mängiv Tartu Merkuur peab <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-22T14:XX" >laupäeval kell 14</TIMEX> Tamme staadionil oma esimese kodumängu , vastaseks liiga liider FC Maardu . 
 Tartlased alustasid kaheksa meeskonna neljaringilist turniiri hästi , võites <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-02TXX:XX" >2. aprillil</TIMEX> Keava staadionil FC Lelle 3 : 1. Teises voorus jäädi sama tulemusega alla FC Viljandile , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-15TXX:XX" >läinud laupäeval</TIMEX> kaotati aga ootamatult suurelt 1 : 8 MC Tallinnale . 
 " Esimestes voorudes pole me põhikoosseisu veel välja saanudki . 
 Mitmetel poistel on tegu , et oma töökohast <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-WXX-WETXX:XX" COMMENT="üldises tähenduses" >nädalavahetuseks</TIMEX> vabaks pääseda , " teavitas meeskonna peatreener Boriss Hrabrov . 
 Treeninguid alustati <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-02-XXTXX:XX" >veebruaris</TIMEX> , harjutati <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >kuus korda nädalas</TIMEX> . 
 Enamik on tartlased 
 Merkuur on puhtalt amatööride meeskond ning koosneb valdavalt Tartus oma jalgpalluriteed alustanud mängijaist . 
 Meeskond on noor , <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P30Y" >kolmekümne eluaasta</TIMEX> piiri on ületanud vaid Juri Malõshev , Vitali Pantshenko ja Eesti hokikoondise mängija Oleg Puzanov . 
 Tema ja teine Eesti hokimeister Oleg Trubatshov peaksid meeskonnaga liituma <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-XXTXX:XX" >mais</TIMEX> . 
 " Tööka ja jõulise Puzanovi tulek aitab kindlasti kaitset tugevdada , just see on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> meeskonna nõrgim külg . 
 Loodetavasti hakkab peatselt mängima ka mõnda aega FC Floras pallinud kaitsja Janek Kiisman . 
 Trubatshov lisab ründeteravust , " loodab Hrabrov . 
 " Eks raske saab olema , aga püsima tahaks ikka jääda , " seab Hrabrov hooajaks reaalse eesmärgi . 
 Kõik oma kodumängud peab Merkuur Tamme staadionil , sest klubi senise kodustaadioni Sepa tänava väljaku juures ei meeldinud jalgpalliliidule rõivistu puudumine . 
 Toetajaid pole Tartu-suuruses linnas meeskonnale kerge leida , samas on ainuüksi esiliiga osalusmaks kümme miinimumpalka . 
 Merkuuri on jõudumööda abistanud AS Pere Leib , kes oli ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1990-XX-XXTXX:XX" >1990. aastal</TIMEX> loodud klubi esimene peasponsor . 
 " Oleks Neeme Raigi sarnaseid mehi vaid rohkem , " kiidab Hrabrov Pere Leiva spordilembest juhti . 
 Meeskonnale on õla alla pannud ka Tarkon , kõrvale pole jäänud linngi , väiksemaid abilisi on leitud veel . 
 Igas liigas meeskond 
 Pärast Tartu jalgpallikooli likvideerimist on mitmed klubid liitunud . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >Mullu</TIMEX> kolmandas liigas mänginud Tartu Jalgpallikooli asemel mängib <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> JK Tammeka , kes pani leivad ühte kappi Merkuur-Juunioriga . 
 Neljandas liigas osalevad tudengitest koostatud FC Fauna ja kooliaegse sõpruskonna baasil moodustatud Viikingid . 
 Tartu Jalgpalliklubi , kelle mängijad moodustasid jalgpallikooli meeskonna põhituumiku , liitus esiliigas mängiva Tartu Merkuuriga ning selle dublantmeeskonnaks on viiendas liigas alustav Tartu JK . 
 " Poistele on see liiga alustamiseks paras . 
 Loodetavasti saavad kolm-neli paremat end juba <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >sel hooajal</TIMEX> ka Merkuuris proovile panna , " arvab jalgpalliklubi esimees Vladimir Karev . 
 Jalgpalliklubis on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> kuus treeningurühma 120 noorega , keda õpetavad lisaks Karevile veel Vjatsheslav Daniljuk , Taivo Unt ja Ove Alliksaar . 
 Merkuuris harjutavad poolsada esimese ja teise klassi poissi Veiko Haani , Erkki Eggerti ja Andrus Meinarti juhendamisel . 
 Tartu Jalgpalliklubi pole unustanud ka naiste jalgpalli . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-06TXX:XX" >Laupäeva</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-06T12:00" >6. mai keskpäeval</TIMEX> ootab treener Andres Valdna Tamme staadionile teise ja kolmanda klassi jalgpallihuvilisi tüdrukuid . 
 
 ARTIKKEL: <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1W" >Ühe nädalaga</TIMEX> kolm esikohta 
 JOHANNES MILLER , sport@postimees.ee 
 Tartu korvpallikooli tegutsemise <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" MOD="APPROX" >viimased kuud</TIMEX> on olnud võidurohked . 
 C-vanuseklassi tüdrukud ja B-klassi poisid olid parimad Eesti karikavõistlustel , A- ja B-klassi neiud jõudsid finaali . 
 Eesti meistriks tuli kõigepealt C-vanuseklassi naiskond , nende järel said samaga hakkama ka B-klassi neiud ja noormehed ning C-klassi poisid . 
 B-klassi finaalturniir peeti Tartus Turu tänava võimlas . 
 Neidude turniiril võitis Tartu naiskond avavoorus Kristiine SK teise naiskonna 80 : 67 , <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="raske määratleda" >järgmisel päeval</TIMEX> sama spordikooli esindusnaiskonna 70 : 56 ja <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="raske määratleda" >viimasel päeval</TIMEX> Pärnu SK 82 : 66. Treener Kaire Asi juhendamisel mängisid Pille Park , Reti Väärt , Doris Reva , Reni Aunison , Mary-Anu Talvistu , Taisi Luha , Aljona Iljina , Helen Verev , Birgit Pärsim , Katri Pesur ja Annika Rüütli . 
 <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P15Y" >15</TIMEX>-<TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P16Y" >16-aastaste</TIMEX> poiste turniiril olid tartlased esimeses mängus üle Kristiine spordikoolist 80 : 64 ja teises Kopli spordikoolist 72 : 44. Viimases kohtumises Lasnamäe sportmängude kooli vastu võideti <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >esimene poolaeg</TIMEX> küll vaid 39 : 36 , kuid <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >teisel mängupoolel</TIMEX> ei suutnud tallinlased võõrustajate kiirrünnakutele enam vastata ning kohtumise võitis Tartu 96 : 56. 
 Meistriks krooniti Kristo Aab , Margo Tani , Vahur Pormeister , Janek Saluse , Ken Piir , Asko Paade , Heigo Prüüs , Siim Haljaste , Ardi Niinepuu , Rain Peerandi , Edvin Parisalu ja Keijo Laanesaar . 
 Meeskonda treenib Tõnu Lust . 
 C-vanuseklassi noorema aastakäigu ( <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1987-XX-XXTXX:XX" >1987. aastal</TIMEX> sündinud ) korvpallurid selgitasid endi seast parimad Tallinnas . 
 Poiste finaalturniiril võitsid tartlased Torma ja SK Lurichi ühisvõistkonna 40 : 31 ja Kristiine SK 41 : 34 ning ehkki Kalevi korvpallikoolile kaotati 37 : 66 , ei vääranud see Tartu meeskonna esikohta . 
 Oma esimese meistrimedali teenisid treener Urmas Teppo hoolealustest Sven Kukemelk , Marko Vilumaa , Hannes Hansalu , Allar Velleramm , Marko Sirel , Mihkel Kurg , Andres MAser , Hanno Püttsepp , Timo Oja , Henri Parisalu , Vjatsheslav Shenin ja Kaarel Hermlin . 
 
 ARTIKKEL: <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-WXX-4TXX:XX">Neljapäevakutel</TIMEX> algas Ihastes juubelihooaeg 
 MADIS ORAS , sport@postimees.ee 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W15-XXTXX:XX" >Läinud nädalal</TIMEX> Ihastes alanud Tartu <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-WXX-4TXX:XX">orienteerumisneljapäevakute</TIMEX> <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >kolmekümnes hooaeg</TIMEX> jätkub <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-20TXX:XX" >homme</TIMEX> Tuigol . 
 <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-WXX-4TXX:XX">Neljapäevakule</TIMEX> võib tulla igaüks sõltumata east , soost ja orienteerumisoskusest , sest valida saab kuue individuaalraja ja valikuklassi vahel . 
 Viimasele võib rajale minna rühmiti , sest aega ei arvestata ja kogenum saab algajat õpetada . 
 Tulemuse saab juba ühe kontrollpunkti läbimisel , liikuda võib nii joostes kui ka kõndides . 
 Kahel esimesel rajal on tulemuse kirjasaamine piiratud vanusega . 
 Esimesel rajal saavad tulemuse <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P10Y" >kümneaastased</TIMEX> ja nooremad , kui suudavad stardist finishini nööriga tähistatud raja läbida iseseisvalt . 
 Teisel rajal saavad tulemuse <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P11Y" >11</TIMEX>-<TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P14Y" >14-aastased</TIMEX> lapsed , kolmandast kuuenda rajani vastavalt soole ja vanusele määrustepäraselt võistlusmaa läbinud osavõtjad oma võistlusklassis . 
 Kahel esimesel rajal võivad osaleda ka ülejäänud , kuid nende tulemust arvestatakse sel juhul valikuklassis . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >Tänavugi</TIMEX> peetakse <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-WXX-4TXX:XX">neljapäevakutel</TIMEX> kompleksarvestust , arvesse läheb üheksa paremat tulemust , välja arvatud mõlemad Ihaste päevakud . 
 <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-WXX-4TXX:XX">Kõigil neljapäevakuil</TIMEX> osalenuid peetakse meeles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-FA-XXTXX:XX" >sügisel</TIMEX> hooaja lõpetamisel . 
 Start on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-SP-XXTXX:XX"> kevadhooajal</TIMEX> avatud <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2000-SP-XXT17:XX" VALUE2="2000-SP-XXT19:XX" >kell 17-19</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-08-17TXX:XX" >alates 17. augustist</TIMEX> <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="XXXX-XX-XXT16:30" VALUE2="XXXX-XX-XXT18:XX" >kell 16.30-18.</TIMEX> 
 Finish suletakse <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-XXT20:XX" >aprillis kell 20</TIMEX> , <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2000-05-05TXX:XX" VALUE2="2000-08-10TXX:XX" >5. maist 10. augustini</TIMEX> <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXT20:30" >kell 20.30</TIMEX> ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-08-17TXX:XX" >alates 17. augustist</TIMEX> <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXT19:XX" >kell 19.</TIMEX>
 Osalusmaks on <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P10Y" >kuni 10-aastastel</TIMEX> 5 , õpilastel , tudengitel ja pensionäridel 10 ning ülejäänutel 15 krooni . 
 
 ARTIKKEL: Meistrivõistlused jätkuvad 
 JOHANNES MILLER , sport@postimees.ee 
 Tartu meistrivõistlustel korvpallis võitis ülikooli esindusmeeskond esiliigas AS Gefi 7961 ja EPMÜ 71 : 61 , teises liigas oli Elva üle korvpallikooli ( KK ) teisest meeskonnast 64 : 51. 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >Täna</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19T18:30" >19. aprillil kell 18.30</TIMEX> kohtuvad ülikooli spordihoones TÜ I - EPMÜ . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-20TXX:XX" >Neljapäeval</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-20T18:30" >20. aprillil kell 18.30</TIMEX> on Turu tänava võimlas vastamisi Elva ja KK II . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23TXX:XX" >Pühapäeval</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23TXX:XX" >23. aprillil</TIMEX> kohtuvad Kõrveküla spordihoones <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23T10:30" >kell 10.30</TIMEX> Elva ja KK II mängu võitja - Kroonpress ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23T11:30" >kell 11.30</TIMEX> TÜ I ja EPMÜ mängu võitja - Sumros Grupp . 
 
 ARTIKKEL: Juhtus 
 Lähtel kadus uus BMW 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TNI" >Ööl vastu eilset</TIMEX> läks Tartu vallas Lähtel kaotsi tumeroheline <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1997-XX-XXTXX:XX" >1997. aasta</TIMEX> BMW 525 TDS . 
 Uue liisinguauto number on 592 TDB . 
 Politsei hinnangul sooritavad selle klassi autode vargusi professionaalsete kurjategijate grupid . 
 Politsei palub helistada telefonil 308 848 kõigil , kes märkasid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TMO" >eile hommikul</TIMEX> või <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TNI" COMMENT="pole päris kindel" >üleeile öösel</TIMEX> sõitmas tumerohelist BMWd . 
 Tegutsesid autokratid 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TNI" COMMENT="pole päris kindel" >Üleeile öösel</TIMEX> lõhkusid pahategijad Kaunase puiesteel seisnud Mazda küljeakna ja varastasid maki . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TNI" >Eile öösel</TIMEX> läksid Tähe tänavas seisnud Opelist kaduma CD-plaadid ja Eha tänavas seisnud VW Golfist makk-raadio . 
 Teler kanti välja 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TDT" >Üleeile päeval</TIMEX> teatati politseisse , et kaks meest tassivad Kalmistu tänava maja aknast välja telerit . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >Paari minuti pärast</TIMEX> saabus politseipatrull , kuid varastel oli õnnestunud plehku pista . 
 Varastatud telerit ja telefoniaparaati otsib taga kriminaalpolitsei korterivarguste rühm . 
 Õhtused korterivargused 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17T15:15" >Üleeile pärastlõunal kell veerand neli</TIMEX> sai politsei teate , et Uue tänava suurmaja korterist on kadunud teler ja muusikakeskus . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17T17:XX" >Enne kella kuut</TIMEX> teatati , et Puiestee tänava eramust on varastatud ehted ja olmeelektroonika . 
 Kannatanu hindab oma kahju enam kui neljale tuhandele kroonile . 
 Politsei paneb tartlastele südamele , et nad helistaksid igasuguste kahtluste puhul häirenumbril 110. 
 Näpatud kohviaparaat kotis 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TEV" >Üleeile õhtul</TIMEX> tuigerdas bussijaamas purjus noormees , näpus kilekott uhiuue kohviautomaadiga . 
 Selgus , et ligi kolm tuhat krooni maksev aparaat on varastatud kaubamajast . 
 <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P19Y" >19-aastast</TIMEX> noormeest ootab kriminaalasi . 
 Varastati rahakott ja telefon 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TEV" >Üleeile õhtul</TIMEX> avastas raamatukogus õppinud tudengineiu , et tema käekotist on kadunud rahakott koos dokumentidega . 
 Tarmeko meister avastas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18T07:XX" >eile hommikul kell seitse</TIMEX> , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TNI" >öövahetuse ajal</TIMEX> on varastatud tema mobiiltelefon . 
 Jalgrattavargused sagenevad 
 Kevadilmad on sisse juhatanud jalgrattavarguste hooaja . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >Üleeile</TIMEX> varastati Rahu tänava ühiselamu koridorist lillakassinine sõiduriist Giant 500. 
 Politsei teatel läks <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-SU-XXTXX:XX" >mullu suvel</TIMEX> Tartus kaotsi sadu kaherattalisi sõidukeid . 
 Vargad muugivad trosslukud lahti ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTDT" >päise päeva ajal</TIMEX> , näppajate saagiks langevad isegi parklasse viidud rattad . 
 Varastele pakuvad vähem huvi kallid rattad , mis on käidavas kohas kinnitatud U-kujulise lukuga . 
 Kulupõletajad teevad pahandust 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >Eile</TIMEX> sai häirekeskus kümmekond teadet kulupõletamise kohta . 
 Viiel korral tegid pahandust poisikesed . 
 Mõnel juhul kutsuti päästjad kohale asjata , mõnel juhul ei suutnud tulele piiri panna täiskasvanud kulupõletaja . 
 
 ARTIKKEL: Vabandamisest 
 ALGE SIMA , Tallinn 
 Kass Leopoldi taktika ( Tatjana Pissareva lugejakiri <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >17. aprilli</TIMEX> Postimehes ) ei aita karvavõrdki kaasa eestlaste ja meile kaela peale jäetud sadade tuhandete eksnõukogulaste ( nn venekeelsete ) suhete normaliseerimisele . 
 Miks peavad ikka ja jälle vaid eestlased olema mõistvad , unustavad , andestavad ning harutama Moskva poolt Eesti suhtes poole sajandi jooksul aetud arutu poliitika umbsõlmi . 
 Ehk lasuvad mingid kohustused siiski ka Venemaal ? 
 Seni näeme/kuuleme sealtpoolt aga jätkuvalt nii halvustamist , rusikaviibutamist kui sageli lausähvardusigi . 
 Mida külvad , seda lõikad - ehk tunneb seda kõnekäändu pr. Pissarevagi ( teisisõnu : siia elama jäänud venelaste probleemide eest vastutab eelkõige Moskva - temal lasub ka kõigepealt olukorra normaliseerimise kohustus ) ? 
 Aga ilmselt ei tea ta seda , et demokraatliku Saksamaa nimel ei palunud vabandust sugugi mitte hitlerlikud kurjategijad ( ega ka kommunistid endisest Saksa DVst ) . 
 Kui Putin tahab olla demokraatliku ja oma <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1000Y" >tuhandeaastast</TIMEX> järjepidevust rõhutava Venemaa demokraatlik juht , lasub just nimelt temal kohustus paluda vabandust kõige selle kurja eest , mis venelased on teistele rahvastele teinud , et normaliseerida venelaste suhteid oma naabritega . 
 Sakslased suutsid seda teha , venelased on aga sellisest iseenesestmõistetavast käitumisest veel oi kui kaugel . 
 Ei tohi segamini ajada üksikisiku ning rahva ja tema juhtide kohustusi . 
 Seda saavad Moskvale pidevalt meelde tuletada ka siinsed venelased . 
 Esialgu nad kahjuks siiski ei rutta seda tegema , pigem vastupidi . 
 Ja tulemus on sellele vastav . 
 " Paljud Eesti iseseisvuse poolt hääletanud nn venekeelsed " ( pr. Pissareva väljendus ) olid aga tegelikult vaevalt viiendik Eestisse elama asunud nõukogude inimestest ja nende järeltulijaist - seegi on kurb fakt , mis eestlaste suhteid muulastega eriti soojendada ei suuda . 
 
 ARTIKKEL: Karismaatilisest lobast 
 KRISTI SALVE , Tartu 
 Ammu pole mind miski nii kurvaks teinud kui <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-15TXX:XX" >laupäevases</TIMEX> Arteris ilmunud artikkel " Millest mõtlevad noored intellektuaalid " . 
 Ma ei loe Postimeest algusest lõpuni ja piltide tõttu ( suurelt poptäht ja all nurgas minu silmamulje järgi lapsajakirjanik ) oleksin selle lehekülje vahele jätnud , kui mind poleks rabanud jõhker alapealkiri " Pumbake karismat juurde , inimesed " . 
 Selgus , et oletatav , igati pilkupüüdev lapsajakirjanik osutus hoopis selleks , kes end ise " nooreks intellektuaaliks " peab . 
 Kui ma ei usuks , et meil on olemas tõelised noored intellektuaalid , ei kirjutaks ma <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> oma kirjagi . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Nüüd</TIMEX> teen seda kahe palvega kaunile filosoofiaüliõpilasele : esiteks ärgu ta ( vähemalt läbi käimata pikemat õppimis- , lugemis- ja peamiselt järelemõtlemisperioodi - aega selleks peaks <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P20Y" MOD="APPROX">umbes 20-aastasel</TIMEX> loodetavasti jätkuma ) pidagu ja nimetagu ennast intellektuaaliks . 
 Artiklis avaneb masendavalt moegurude soovitustest sõltuv , manipuleeritud mõttemaailm , mida ennastimetlevalt peetakse avaraks silmaringiks ( see omakorda samastatakse süüdimatult kosmopoliitsusega ) , maitsekuseks jne. 
 Jah , ja veel leiavad reklaamipinda tolerantsus ( sooviksin selle asemel pigem sooja kaastunnet , kas või vaese Push Up'i vastu ) , originaalne mõtlemine ja " suhtumine " . 
 Milline ? 
 Kellesse või millesse ? 
 Selle maailma keskpunktis seisab teadagi ilmalik Uus Jeruusalemm - New York , kus kirjutaja teades on " Vaba Suhtumisega inimesi hulgem " . 
 Teine palve on mitte kuritarvitada sõna karisma ( seda teevad ajakirjanikud küll sageli , aga tavalisele ajakirjanikule tohiks eksimuse kergemini andestada ) . 
 Vaba Suhtumisega Noor intellektuaal võiks siiski teada , mida see sõna tähendab . 
 Kui jah , siis peaks ta ka teadma - kuid ei tea ilmselt - , et inimesed ei saa karismat " juurde pumbata " . 
 
 ARTIKKEL: Kogan ei saa keelata 
 HELDUR KARMITS , <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P82Y" >82-aastane</TIMEX> tallinlane 
 Enne valimisi ütles Mart Laar , et pronkssõdur peab Tallinnast Tõnismäelt kaduma . 
 Miks siis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> pole Laar ja teised Isamaa poisid , kes mulle kui endisele metsavennale on sümpaatsed , seda lubadust täitnud ? 
 Miks ilutseb võõrvõimu ja Stalini vägivallatsemise sümbol ikka veel meie pealinna südames ? 
 Laar , Kelam ja noor reformipoliitik Rein Voog ei tohi anda põhjust juttudeks , nagu ei lubaks Jevgeni Kogan neil sõdurit minema toimetada . 
 Olen veendunud , et nii eestimeelsed mehed ei lase ennast internatsidel nöörist tõmmata ja öelda , mida tohib , mida mitte . 
 Vana mehena on minu suurim lootus näha päeva , kui vene sõdur enam ei risusta minu kodulinna üht kaunimat soppi . 
 Alles siis saab Eesti minu jaoks vabaks . 
 
 ARTIKKEL: Koll number 2007 
 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatus annab suuna tegutsemiseks 
 KATRIN SAKS , rahvastikuminister ( Mõõdukad ) 
 Riigikogus venekeelse hariduse tuleviku üle debatte tekitanud ning <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> seaduseks vormitud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ümber on opositsioon kõvasti lokku löönud ning protsessimine on viinud nimetatud seaduse ka õiguskantsleri lauale . 
 Opositsioon serveerib seadust Eestis elavatele muulastele kui eestlaste katset neid assimileerida , eestlaste jaoks aga kui ohtu eesti keele ja kultuuri säilimisele . 
 Kui kujutlust <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-XX-XXTXX:XX" >aastast 2007</TIMEX> on võrreldud koleda kolliga , siis opositsiooni tegevust selle seaduse ümber võiks aga nimetada kollitamiseks . 
 Milles siis asi on ? 
 Muudetud seadus defineerib selgelt ja rahvusvahelisest praktikast lähtuvalt ära selle , mida tuleb eesti õppekeele all mõista , ja nimelt : eesti õppekeelega kool või klass on see , kus eestikeelne õpe moodustab vähemalt 60% õppekava ulatusest . 
 Just sellisteks tulebki <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegused</TIMEX> venekeelsed gümnaasiumid kujundada . 
 Arvud veenavad 
 <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >Nõukogude ajal</TIMEX> eksisteeris Eestis paralleelselt kaks koolisüsteemi : vene kool ja eesti kool . 
 Venekeelsetes koolides õppinud lapsed ei hoomanud sageli , et kool , kus nad õpivad , asub Eestis , sest kooliprogrammid ja õpetus olid eesti kooli omadest nii erinevad , erinev oli koguni õppeaastate arv . 
 Haridussüsteem on aga teadagi üsna inertne ja tuleb tunnistada , et nõukogudeaegne kahe kooli süsteem on lubamatult kaua eksisteerinud ka iseseisvas Eesti Vabariigis . 
 Seetõttu võiksime status quo säilitamisel peagi silmitsi seista olukorraga , kus senine ühepoolne kakskeelsus asendub kahepoolse ükskeelsusega : olukorraga , kus nooremad eestlased ja muulased ei leia sõna tõsises mõttes ühist keelt . 
 Sellise olukorra vältimiseks võetigi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1998-XX-XXTXX:XX" MOD="APPROX" >mõned aastad tagasi</TIMEX> vastu seadus , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-XX-XXTXX:XX" >aastal 2007</TIMEX> alustatakse üleminekut eestikeelsele õppele . 
 Teatud osa muulasi vastas sellele ebamäärasele seadusandja juhtnöörile julge otsusega panna oma lapsed eesti kooli . 
 Toon siin näitena mõned arvud . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="199X-XX-XXTXX:XX" MOD="START" >Üheksakümnendate alguses</TIMEX> moodustasid venekeelsete koolide õpilased kõigist Eesti koolilastest 37% , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >1999. aastal</TIMEX> 28% ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegustest</TIMEX> esimese klassi lastest vaid 20% . 
 Seejuures moodustavad mitte-eestlased Eesti elanikkonnast kolmandiku . 
 Ainult sündimuse langusega seda seletada ei saa , tegu on selge eelistusega , sooviga kindlustada oma lastele paremad võimalused . 
 Kui segaperekondades , kus üks vanematest on eestlane , selline käitumine lapse hakkamasaamisele koolis negatiivset mõju ei avalda , siis peredes , kus mõlemad vanemad on teisest rahvusest , on lugu teine . 
 Ühelt poolt avaldab võõras keelekeskkonnas õppimine negatiivset mõju lapsele , tema õppetulemustele ja kultuurilise identiteedi arenemisele . 
 Teiselt poolt seab see küsimärgi alla ka eesti laste võimaluse saada tasemel eestikeelset haridust . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >Sel aastal</TIMEX> läbi viidud küsitluse käigus paluti vastata küsimusele " Kuidas suhtute sellesse , et üha enam mitte-eesti lapsi pannakse eesti lasteaedadesse , algkoolidesse õppima ? " 
 Vaid 20% mitte-eestlastest ei pooldanud seda , samal ajal kui 59% ütles , et pooldab igal juhul , sest see aitab lastel eesti keelt õppida . 
 Anname siis nendele lastele riigikeeleoskuse , mida absoluutne enamus muulastest peab väga tähtsaks , aga viisil , mis säilitaks heal tasemel ka nende emakeele . 
 Eestlasi hirmutavad opositsioonisaadikud väitega , justkui lörtsiks see , et gümnaasiumides õpitakse 60% ainetest riigikeeles , eesti keele ära . 
 Pea kõik maailma riigid toetavad oma keele õpetamist välismaalastele , ja seda nii riigisiseselt kui ka väljaspool . 
 Pole veel kuulnud , et Soome või Rootsi valitsus , kes toetab keeleõpet välismaalastele ja propageerib sel viisil ka oma kultuuri , kardaks , et keelt õppivad välismaalased võivad keele ära rikkuda . 
 Ning kolmandaks ei tohi me unustada ka seda , et korraliku eesti keele omandamine on mitte-eesti laste <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="FUTURE_REF" >tuleviku</TIMEX> huvides . 
 Või loodetakse , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="FUTURE_REF" >tulevikuski</TIMEX> on ühise kommunikatsiooni keel Eestis vene keel , nii nagu see paraku mitmel pool <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >täna</TIMEX> veel on ? 
 Mitte-eestlastele on opositsioonisaadikud esitanud hoopis teistsuguseid argumente kui eestlastele . 
 Mitte-eestlastele kinnitatakse , et seadusemuudatuse abil püüavad eestlased neid assimileerida . 
 Tegelikkuses on aga olukord täiesti vastupidine . 
 Kuigi seni kehtivat seadust tõlgendati erinevalt , oli selle vastuvõtmise ideoloogiaks siiski olukord , kus riigikeeles toimuks 60% asemel üle 90% õppetööst . 
 Ehk erinevalt sellest , kuidas opositsioon asja näidata püüab , näeb käesolev eelnõu kehtivast seadusest ette hoopis paindlikuma ülemineku . 
 Õpetajatest ja õpilastest 
 Lisaks rahvuslikul identiteedil põhinevatele hirmudele on vastuargumentidena välja toodud ka praktilisemaid küsimusi , mis seonduvad nii õpetajate kui õpilastega . 
 Nii on märgitud , et kui kuuendik õppetööst toimub eesti ja neljandik muus keeles , siis muutub mitte-eesti lastel kooli vahetamine keerukaks , kuna igas koolis õpetatakse eri keeltes ise aineid . 
 Päris nii see siiski ei ole . 
 Kuigi koolidele jääb siin kahtlemata teatud mängumaa , on selge , et vene keeles on mõttekas õpetada eelkõige vene kirjandust , kultuurilugu ja teisi keelekesksemaid aineid . 
 Eesti keeles aga aineid , mis omavad suurt tähtsust praktilises elus orienteerumisel nagu näiteks matemaatika , Eesti ajalugu ja geograafia . 
 Tärmin <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-XX-XXTXX:XX" >2007</TIMEX> ja selle <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> juba konkretiseerunud sisu annavad ka tegutsemise suuna . 
 Aga tegutsedes tuleb lähtuda eelkõige tulevase põlvkonna huvidest , mitte hirmust , mis saab õpetajatest , kes ise ei suuda õppida . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Täna</TIMEX> on põhjust tõsiselt järele mõelda sellel Lasnamäe koolidirektoril , kes loobus võimalusest õpetada eesti ajalugu 10. klassis eesti keeles ja seda põhjusel , et siis oleksid vähenenud ainult vene keelt valdava õpetaja tunnid ja tasu . 
 Muuseas , juba <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >täna</TIMEX> õpetatakse 104st vene üldhariduskoolist 49s erinevaid aineid eesti keeles , nendest 11s alates esimesest klassist . 
 
 ARTIKKEL: Katuse remont haridust ei päästa 
 Hariduse kvaliteet hakkab peale õpetajast 
 ENN VESKIMÄGI , Standardi juhatuse esimees 
 Oleme jõudnud oma hariduselus ajajärku , kus vanad mudelid enam ei tööta ja uusi ei ole veel jõutud välja töötada . 
 Ainult nn katuseremondiga olukorda enam ei paranda , vaja on põhjalikku remonti kogu süsteemis . 
 Kõige suuremaks probleemiks on see , et ettevõtted , mis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="FUTURE_REF" >tulevikus</TIMEX> peaksid koolitatavaid hakkama tööle võtma , pole saanud selles " riigi tellimisprotsessis " oma sõna kaasa öelda . 
 Riiklikku tellimust ülikoolidele ja ametikoolidele panevad <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> kokku ametnikud , kuid tegelikkuses ei saa seda pelgalt kabinetivaikuses teha . 
 Selle protsessi eel peab käima põhjalik analüüs , mida peaks riik ja tööandjad koos tegema . 
 Analüüsi tulemusena tuleb prognoosida vajadusi <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3Y" >kolmeks</TIMEX> kuni <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P10Y" >kümneks aastaks</TIMEX> . 
 Vesteldes ühe Eesti kõrgkooli juhiga , tuli jutuks , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >eelmisel aastal</TIMEX> registreeris ennast pärast kooli lõpetamist töötuks kokku ligi 180 ülikoolilõpetajat kõikidest Eesti kõrgkoolidest . 
 Siia on lisamata veel need , kes end töötuna üles ei andnud ja iseseisvalt tööd üritasid leida . 
 See on ohtlik tendents ja näitab selgelt riikliku tellimuse tähtsust ja olukorra täpsema planeerimise vajalikkust , sest pea igasse tudengisse on riik investeerinud ja kui nende inimeste tööpanus jääb olematuks , on ka investeering olnud pigem raiskamine . 
 Üks endine Tallinna Tehnikaülikooli ( TTÜ ) rektor on propageerinud , et seal koolitatakse euroinsenere ja kui toimub ühinemine Euroopa Liiduga ( EL ) , siis on spetsialistid seal konkurentsivõimelised . 
 Tegelik elu Eestis näitab , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >tänased</TIMEX> lõpetanud - tehnilise hariduse insenerid - ei ole Eestiski konkurentsivõimelised , rääkimata Euroopast . 
 Ja miks ? 
 Sellepärast , et neil puudub praktiline kokkupuude tulevase tööga . 
 Ja ka õppimis-aeg ülikoolis on vähenenud viielt aastalt neljale . 
 Seega ei saa tööandja endale " valmis spetsialisti " , kel oleks lisaks ülikoolitarkusele ka reaalse töö kogemus ja teadmised sellest . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> tuleb ülikoolist tulnud noori alles hakata välja õpetama ja see on ettevõttele lisakulu - esimesed <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2Y" >kaks aastat</TIMEX> ta reaalset panust ettevõttesse ei anna . 
 Tööandja näeb hädavajadust korraliku praktikasüsteemi loomiseks ja koolis ettevalmistatavate tulevaste spetsialistide planeerimist , seda ikka reaalsetest vajadustest lähtuvalt . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> seda ei tehta . 
 Tahan siinkohal meie kõrgestiharitud noortele ja nende õpetajatele meelde tuletada , et tööjõuturul nõutakse tegelikult kogemust ja haridust koos , mitte haridust üksi . 
 Väljapakutud kõrgkoolide ühendamise ideed ei peaks asjaosalised nii valuliselt võtma . 
 Selle protsessiga me ju ei kaota noorte võimalusi , vaid kasutame lihtsalt võimalusi ratsionaalsemalt . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> killustame neid üsna tugevasti - pole harvad juhud , kus üks õppejõud õpetab kolmes ülikoolis ühte ja sama asja . 
 Miks mitte osa aineid ühendada . 
 Ja kas põllumajandusülikool ikka tõesti peab raamatupidajaid koolitama . 
 Samal ajal aga pööratakse häbematult vähe tähelepanu hariduse kvaliteedile . 
 Hariduse kvaliteediga on tihedalt seotud õppejõudude probleem - enamik vanemaid õppejõude loeb ikka <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P20Y" >20 aasta</TIMEX> vanustest konspektidest . 
 Samas on õppejõudude enesetäiendamise ja õppimise võimalused üsna kasinad . 
 Tean mitut nooremat õppejõudu , kes oma raha eest rahvusvahelistel seminaridel ja sümpoosionidel käivad ja raha selleks ei teeni nad mitte ülikoolis õpetamisega , vaid ettevõttes töötades . 
 Miks puudub Eesti riigis riiklik noorte õppejõudude toetamise poliitika ? 
 Miks laseme oma parematel peadel , kes saaksid kaasa aidata elu edenemisele Eestis , ära minna sinna , kus rohkem makstakse ? 
 Selge on see , et hariduse kvaliteet algab õpetajast . 
 Head tulemust ei saa , kui õpetaja on nigel . 
 Kusagilt tuleb vabastada vahendeid ja need ümber planeerida . 
 Kas peab ülal pidama hulka , ehk võiks ülal hoida hoopis kvaliteeti ? 
 On viimane aeg Eesti haridussüsteem konkurentsivõimest lähtuvalt ümber vaadata . 
 Seejuures on hädavajalik hakata arendama ka riiklikku poliitikat insenerihariduse andmisel , sest nii saame luua riigile lisaväärtust ja tõsta konkurentsivõimet . 
 
 ARTIKKEL: Heategevuse kuu Tallinnas 
 LIIS KLAAR , Riigikogu liige ( Mõõdukad ) 
 Tallinna linnavalitsus on kuulutanud <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-XXTXX:XX" >aprillikuu</TIMEX> heategevuse kuuks . 
 Peamine tegevus on suunatud sellele , et linnakodanikud , kellel seisab kapis riideid või esemeid , mida ta enam ei tarvita , kuid mis on tarvitamiskõlblikud , annetavad need mittetulundusühingule , mis siis omakorda jagab need abivajajatele . 
 Küsimisest ei piisa 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Tänapäeva</TIMEX> kiiret elutempot arvestades peavad aga heategevusorganisatsioonid endale aru andma , et pelgalt küsimisest ei piisa . 
 Andjaid oleks palju rohkem , kui andmine oleks lihtne . 
 Kui saaks esemeid nii ära anda , et keegi viiks need ukse tagant minema . 
 Kui aga loodetakse , et see , kes annetab , peab palju vaeva nägema , siis võib annetaja tahe olla ükskõik kui hea , kuid aja , transpordi puudumisel või mõnel muul põhjusel võib heategu tegemata jääda . 
 Heategevuseks vahendite korjamine on võrdne müügitegevusega . 
 Väga tähtis on tutvustada oma eesmärki ( pro-dukti ) , kuid sama tähtis on teavitada , kust seda saab , st kuidas saab annetada . 
 Eespool öeldu kehtib kõikide heategevusorganisatsioonide kohta . 
 Tahaks siinjuures reklaami teha fondile , mille õilis eesmärk on laste sündimuse hõlbustamine , selle naise ürgse tegevuse mugavamaks ja turvalisemaks tegemine . 
 Nimelt sai <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >hiljuti</TIMEX> asutatud sihtasutus Pelgulinna Sünnitusmaja Toetusfond . 
 Toetusfondi esmane ülesanne on muretseda vahendeid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >tänapäeva</TIMEX> nõuetele vastavate sünnitusvoodite ostmiseks - iga voodi maksab umbes 100 000 krooni . 
 Aidakem nõrgemaid 
 Kuna äsjaasutatud fondil puudub veel nii tegevdirektor kui ka pangaarve , siis vaevalt et eeltoodud põhjustel suuri annetusi oodata on . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> saab raha annetada Pelgulinna sünnitusmaja peaarsti või allakirjutanu kaudu . 
 Kuulen tihti , et heategevus pole Eesti ühiskonnas veel omane . 
 See ei saagi omaseks , kui ei saada aru , et alati leidub neid , kes on elu hammasrataste vahele jäänud , on vajadusi , mida linna- või riigieelarve ei kata . 
 Kui tahame olla peremehed omal maal , võtame endale ka kohustuse ja vastutuse aidata ühiskonna kõige nõrgemaid . 
 
 ARTIKKEL: Küsitlus 
 Mihhail Stalnuhhin 
 Riigikogu liige , Keskerakond 
 Keegi pole selgitanud , kes hakkab reformi ellu viima . 
 Haridusministeerium on selleks valmis alles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2002-XX-XXTXX:XX" >kahe aasta pärast</TIMEX> . 
 Lähtudes sellest , kuidas meil on arendatud riigikeele õpetamist vene koolides , võib ka öelda , et haridusministeerium ei ole reformiks kunagi valmis . 
 Koolidesse pole kuskilt võtta ka tegijaid . 
 Kust võtta füüsika- , keemia- , matemaatika- ja muid õpetajaid , kes hakkavad töötama eesti keeles ? 
 Teatavasti pole keegi sellele küsimusele kordagi usutavalt vastanud . 
 Andres Taimla 
 Riigikogu liige , Reformierakond 
 Mis on kõige suuremaks probleemiks , kas halb riigikeele õpetamine või soov riigikeelt õppida ? 
 Arvan , et just viimasest jääb vajaka . 
 Küsitakse : kui palju läheb see maksma ? 
 Küsiksin vastu : kui palju läheb Eesti riigile edaspidi maksma see , kui me säilitaksime vana süsteemi ? 
 Mõlemakeelsed koolid vajavad kvalifitseeritud õpetajaid , kelle käsutuses on kvaliteetsed õpikud . 
 See maksab hoopis rohkem kui õppe üleminek riigikeelele . 
 ( Riigikogu stenogrammist , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-04TXX:XX" >04.04.</TIMEX> ) 
 
 ARTIKKEL: Postimees kutsub : kingi sõdurile raamat 
 Eesti kaitseväelaste <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >igapäevane</TIMEX> lugemisvara pärineb justkui pioneeritoa raamaturiiulilt 
 KAAREL KAAS , TOOMAS SILDAM , uudised@postimees.ee 
 NATOsse pürgiva Eesti <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavusest</TIMEX> 1,16 miljardi kroonisest kaitse-eelarvest saab vaid 700 000 krooni kulutada väeosade lugemistubade täiendamiseks ning sõdurite teatri- ja kinokülastusteks . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >Sel aastal</TIMEX> sundaega teenima minevast 3230 ajateenijast igaühe kultuurihuvi peale kulutab kaitseministeerium keskmiselt 216 krooni ja 70 senti . 
 Samas suurusjärgus summa eest saaksid pataljonide ja üksikkompaniide raamatukoguhoidjad interneti raamatupoest osta kaks eksemplari Jerome D. Salingeri " Kuristik rukkis " juhul , kui nad jätavad tellimata ajalehed-ajakirjad ning keeravad selja ühistele teatri- ja kinokülastustele . 
 Kaitsejõudude peastaabi pressiesindaja Georgi Kokoshinski andmetel saab iga pataljon <TIMEX TYPE="RECURRENCE">aastas</TIMEX> nn kultuurikuludeks ( raamatukogu täiendamine , ajakirjade-ajalehtede tellimine , teater ja kino ) 35 000-40 000 krooni . 
 Keskmisest veidi vähem saavad <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> Tallinnas asuvad vahipataljon ja sidepataljon ( mõlemad 30 000 krooni ) , teistest väeosadest enam aga Võru Kuperjanovi jalaväepataljon ( 60 000 krooni ) . 
 " Raamatute ja ajakirjanduse tarbeks kuluvad summad on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" MOD="APPROX" >viimastel aastatel</TIMEX> püsinud enam-vähem stabiilselt samal tasemel . 
 <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P5Y" >Viie aasta</TIMEX> lõikes võib öelda , et kulutused on suurenenud 1-2% võrra , " märkis Kokoshinski . 
 Nii seisabki Tallinnast 40 kilomeetrit Tartu pool asuva päästekompanii kapral Märt Põlluveer oma kasarmu puhketoas kahe kõhna raamaturiiuli ees ja ei suuda otsustada , kas valida õhtuseks lugemiseks F. R. Kreutzwaldi " Kalevipoeg " või J. Parre " Veterinaarpara-sitoloogia " . 
 Kompanii ülem leitnant Kaido Kaurit laiutab kunagise pioneeritoa lugemisriiulit meenutava raamatukogu ees käsi : " Ma pean mehed riidesse panema , neid toitma , kasarmu kütma , remondi tegema , autod tankima ja ongi raha otsas , raamatutele pigistab vaid mõned kroonid . " 
 Postimees kutsub kõiki oma lugejaid osalema kuni <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-XXTXX:XX" MOD="END" >maikuu lõpuni</TIMEX> ülemaalises aktsioonis " Kingi sõdurile raamat ! " . 
 Annetusraamatuid saab viia riigikaitseosakondadesse ja -büroodesse , kust need lõpuks väeosade lugemistubadesse jõuavad . 
 Selle üleskutse toetuseks on oma jah-sõna öelnud kaitseministeerium ning abi lubas ka Rootsi eestlaste kogukond . 
 Kaitseliidu pressiohvitseri Tanel Rütmani kinnitusel on vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon valmis kahel käel kaasa aitama , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-FA-XXTXX:XX" >sügisel</TIMEX> ajateenistusse saabuvaid noortudengeid ootaks kasarmutes lugemisväärne kirjavara . 
 " Igasugune ajateenijate vaimutreeningu soodustamine on ka meie parimates huvides , " märkis Rütman . 
 Ta lisas , et Kaitseliidu ülema ringkiri palvega aidata sõduritele raamatuid koguda peaks veel <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >täna</TIMEX> kõigi malevate staapidesse jõudma . 
 Aktsioonist loe päevateemast ja juhtkirjast 
 
 ARTIKKEL: Vaimumoona pataljonidele 
 Postimees kutsub üles kaitseväele raamatuid kinkima 
 Oleme vahel tundnud tuska selle üle , et Eesti kaitseväe suurelt osalt lääneriikidelt kingituseks saadud varustus - alates laevadest ja tankitõrjekahuritest ning lõpetades sõdurisaabaste ja katelokkidega - pole alati kõige moodsam ja kvaliteetsem . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Nüüd</TIMEX> on meil kõigil võimalus kaasa aidata , et mingiski valdkonnas oleks Eesti väeosade varustus parimal tasemel . 
 Postimees kutsub kõiki inimesi , kes peavad oluliseks Eesti kaitseväe ja seal teenivate meeste elukvaliteeti , vaatama üle oma kodused raamaturiiulid ning leidma sealt köiteid , mida annetada üksuste raamatukogudele . 
 Olgu see igaühe isiklik panus Eesti kaitsevõime tugevdamisse . 
 Tõsi , raamatud ei aita tõsta väeosade tulejõudu , kuid mitte ainult see ei määra armee võitlusvõimet . 
 " Torude " arvust ja kvaliteedist olulisemgi on sõdurite kvaliteet . 
 Postimees on alati pidanud tähtsaks sõdurite keskmise haridustaseme tõusu ning toetanud üliõpilaste ja kõrgharidusega noormeeste armeeteenistuse läbimist . 
 Vastavalt uuele kaitseväeteenistuse seadusele tulebki kõigil üliõpilastel <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3Y" >kolme aasta jooksul pärast kõrgkooli sissesaamist</TIMEX> munder selga tõmmata ja väljaõpe läbi teha . 
 See ei ole karistus , vaid iga kodaniku enesestmõistetav kohustus oma riigi ees . 
 Küll tuleb ühiskonnal mõelda selle peale , et noor inimene ei tajuks <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P8M" >8</TIMEX>-<TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P12M" >12 kuu</TIMEX> pikkust teenistust karistusena , vaid lihtsalt ühe normaalse , kuigi tavapärasest pisut erineva eluperioodina . 
 Seepärast tuleb hoolitseda ka selle eest , et keskmisest haritumat ja intelligentsemat noormeest ei tabaks väeossa saabudes kultuurishokk , kui ta leiab raamaturiiulilt eest vaid paar köidet Sholohhovi " Ülesküntud uudismaad " . 
 Sooviksime , et lahked annetajad mõtleks sellelegi , et kogu ürituse eesmärk ei ole lihtsalt kodustele riiulitele vedelema ja tolmu koguma jäänud vanakraamist lahti saada , vaid ikkagi ajateenijatele väärt ja vajalikku lugemisvara pakkuda . 
 Me ei hakka ometi omaenda sõduritele mingit kehva ja aegunud varustust sokutama . 
 Loodetavasti koguneb annetatud kirjandust riigikaitseosakondadesse jõudsalt . 
 Vaimumoona vastuvõtmine , sorteerimine ja väeosadesse toimetamine võiks kujuneda kaitseministeeriumile ja kaitseväe ametnikele ühtlasi korralikuks logistiliseks õppuseks . 
 
 ARTIKKEL: Kooselu 39 paragrahvi 
 TEET KALLAS 
 Lõpuks ometi ! 
 Kauaoodatud uue korteriomandiseaduse eelnõu on lõpuks ometi lükatud parlamendiarutluste sumisevasse triivivette . 
 Ja kui midagi viltu ei lähe , on korteriühistute liikmetel juba <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-SU-XXTXX:XX" COMMENT="pole päris kindel, mida mõeldakse">enne suurt suve</TIMEX> selge , kuidas edasi elada . 
 Kes aga sinna astuda ei soovi , saab oma olmeelu juhised samas seaduse toetusel tekkivate korteriomanike ühisuste liikmetena . 
 Inimeste kooseksisteerimine on kui looduse ime , mille tasakaalus hoidmiseks on vaja tuhandeid paragrahve . 
 Ühise katuse all elamine , ühise katuse hooldamine on aga probleem kindlasti . 
 Selleks pakub valitsus välja 39 paragrahvi . 
 Põgusal sirvimisel paistab mõndagi sümpaatset - või vähemalt mõistusepärast . 
 Mitmes mõttes on seda kirikut püütud ehitada üsna keset küla . 
 Vähemus ei saa enamusele oma tahet dikteerida , rikas naaber vaesemat väljapääsmatusse olukorda seada . 
 Kui näiteks mõnel jõukal mehel tekib tahtmine ühisele katusele bassein ehitada , pole vaesemal sundi teda selles rahaliselt toetada . 
 ( Ju siis oli elulisi probleeme selle elutahu paragrahvikeelde tõlkimiseks ! ? ) 
 Tundub , et head tahet ja tervet mõistust on seaduse kirjapanijatel sedapuhku jätkunud . 
 Paragrahvide töökindlust kontrollib aga elu ise . 
 
 ARTIKKEL: Veresidemega laulud selges eesti keeles 
 Johansonid otsivad lauludest lumma ja jagavad seda kuulajaga 
 IMMO MIHKELSON , immo.mihkelson@postimees.ee 
 On ikka veel kaks jalga ja kätt ja pea ja süda . 
 Ning vaim on ka sama , rääkis Jaak Johanson <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >mõni aeg tagasi</TIMEX> raadioeetris laulmisest . 
 Tema ideaal on rahvalaulu traditsioon , mis kiirete kommunikatsioonide ja võimsate masinate ajajärgul on katkemise ohus . 
 Jaak rääkis sealsamas veel , et need laulud olid kord inimeste jaoks sama loomulikud kui õhk , mida hingata . 
 " Ma tõesti usun inimese õigusesse ise laulda oma armastuslaul , laul oma loojale ja oma surmalaul , " ütles vendadest Johansonidest vanim peaaegu kreedona kõlava lause . 
 " Sellesse võib kokku võtta kõik muu . " 
 Ilmselt ka need laulud , mida Johansonid ise laulavad kontserdilaval ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> siis ka plaatidel . 
 Muinasjutud eatutele 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >Täna</TIMEX> esitlevad nad Vanemuise kontserdimajas oma uut plaati . 
 Sellal kui kõik teised tegid ummisjalu plaate ja neid müüma tõttasid , olid nemad vait . 
 Isegi kontserte ei andnud . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Nüüd</TIMEX> on aga Johansonid <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1M" MOD="APPROX">umbes kuuajase</TIMEX> vahega pakkunud kaks plaaditäit laule , helisid ja tundmusi , mida nende kunagised - ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegusedki</TIMEX> - poolehoidjad on vististi pikisilmi oodanud . 
 Need , kes on Johansone kontsertidel kuulanud , teavad , et kõige oma mänglevuse juures on nad hirmtõsised ütlejad . 
 Laul ei ole niisama , see on elu , surma ja olemise küsimus . 
 Laul väljendab , laul edastab , laul on elus . 
 Ja nende oma eriti , kui võrrelda ükskõik millise siinse raadiohitiga . 
 Jaak ja Mart Johanson laulsid koos juba jõnglastena , pereringis , kust on säilinud ka esimesed salvestused , mille tegi hea tuttav Veljo Tormis , kellel oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="196X-XX-XXTXX:XX" >60ndate</TIMEX> kohta haruldane riistapuu - kassettmagnetofon . 
 Tormis logistas <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-SU-XXTXX:XX" >suviti</TIMEX> villisega mööda külasid ja lindistas rahvalaule . 
 Vendade lood sel kahiseval kassetil on <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PTXS">mõnesekundilised</TIMEX> , väljamõeldud keeles ja oma muinasjutumaailmast pärit . 
 Kuulates järjestikku Johansonide kaht värsket plaati - " Põhja vahemäng " ja " Päeva-kera " - , kohtate sealgi fantaasiamaailmu , kuid need on küpsenult kunstilised . 
 Inimlikult valusad ja ilusad küsimused kerkivad sealt õhuvõngeteks ja seejärel tekitavad need kuulaja vaimuilmas äratundmise värinaid . 
 Muidugi eeldusel , et käed , pea ja süda on veel alles - et inimlik tundmise võime pole kalgistunud . 
 Vendade esimene kontsert kahekesi oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="198X-XX-XXTXX:XX" >paarkümmend aastat tagasi</TIMEX> kunstiinstituudis . 
 Kulus <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PXY">aastaid</TIMEX> , enne kui nad hakkasid peaasjalikult oma laule esitama . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="198X-XX-XXTXX:XX" >Kaheksakümnendate lõpul</TIMEX> , laulva revolutsiooni ajal laulsid Jaak ja Mart nagu oravad rattas . 
 Neil oli vähemalt kolm esinemist <TIMEX TYPE="POINT" >nädalas</TIMEX> , vahel rohkemgi . 
 Kaks järjestikust kontserti Estonia kontserdisaalis müüdi kärmelt välja . 
 Jaak Johanson peab oma laule imelikeks , sisepiltlikeks ja isiklikeks . 
 Tema arvates Eestis sellist väljendamise traditsiooni pole . 
 " Iga kord tuleb kontserdil kehtestada situatsioone , et kuulamine oleks üldse reaalne . " 
 Ta möönab teadlikku " igat-sust teistsuguse olukorra võimalikkuse järele " . 
 Kõhklused ? 
 Jah , tunnistavad nad . 
 Mitte alati pole nad oma piltides kindlad . 
 Kuid laulmine on ülisuur nauding . 
 Eriti kui tekib lumm . 
 Neil endal ja siis ka kuulajal . 
 " Sa näitad inimestele seda , mida sulle endale on näidatud , " lausub Jaak Johanson , millele Mart lisab : " Mulle on väga oluline , et inimesed ei tarduks pärast kontserti lummusesse , vaid tekiks hea seltskondliku koosviibimise rõõmsameelne elav tunne . " 
 Ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >tänasel</TIMEX> kontserdil tahavad vennad olla samasuguses seisundis nagu publik . 
 Nende roll olevat vahendaja oma . 
 Nende iidol on siirus ja loomulik olemine , või vähemalt selle poole püüdlemine . 
 Tulla , et jälle minna 
 Uus plaat " Päevakera " , millelt samuti laule Vanemuise saalis kõlab , on tervikkompositsioon , ütleb Mart . 
 Pigem kuuldemäng kui laulukogumik . 
 Laulud kõigest ilustavat seda . 
 Jaak on varem tundnud lindistamise ees teatavat hirmu - et talletamine kivistab laulu ja laulja satub seeläbi publikusse fikseeritud kujutise vangiks . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> ütleb ta rahulikult , et see oli tegelikult seesmise tugevuse ja küpsemise probleem . 
 Nii nad siis annavadki endast kontsertide ja plaatidega veidi märku , et siis jälle rahulikult oma tegemiste juurde tagasi tõmbuda . 
 räägib aga veresidemega lugu vendade-õdede elust selles maailmas . 
 Tegevustik toimuvat mingist sünnist mingi surmani ja <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="XXXX-XX-XXTDT" VALUE2="XXXX-XX-XXTNI" >mingist päevast mingi ööni</TIMEX> . 
 Kes soovib , võib näha ka laiemalt . 
 Johansonid laulavad-mängivad Vanemuise kontserdimajas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19T19:XX" >täna kell 19</TIMEX> ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-23T18:XX" >23. aprillil kell 18</TIMEX> Pärnus Endla teatri saalis 
 
 ARTIKKEL: Niisiis ... mõtestagem Mikumärdit 
 Lavakunstikooli lõpetajad mängivad Vanemuise teatris " Mikumärdit " 
 MADIS KOLK , teatrikriitik 
 Selles , et Ingo Normet on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >viimasel ajal</TIMEX> teadvustanud eneses komöödialavastaja ambitsiooni , polegi ju iseenesest midagi taunimisväärset . 
 Miks ei võiks lavastaja , kes näidanud end väga mitmekülgselt harituna , ka kergemas zhanris mitu korda järjest kätt proovida ? 
 Ometi on siiski erinev , kelle peal neid huvisid realiseerida . 
 See , mis Vanalinnastuudios näib orgaanilise ja ootuspärasena ning Rakveres n-ö kohustusliku ja mitte ilmtingimata kroonikat vääriva repertuaari osana , mõjub näiteks lavaka lõpetajate puhul paratamatult ühe lennu imidzhi kujundamisena ja selles mõttes pani " Ihnuri " otsa " Mikumärdi " nägemine teistkordselt õlgu kehitama . 
 See ei tähenda Raudsepa näidendi alahindamist ega eelarvamust , nagu zhanrimääratlus ise lavastuse väärtust determineeriks . 
 Püüan olla objektiivne ja lähtuda üksnes sellest , kuidas ühel või teisel juhul noori üldrahvalikult esitletakse ning millisena nende potentsiaali välja tuua soovitakse , olgu siis tööturu või kunstiilma aadete seisukohast . 
 Karakteriloome proov 
 Polegi ju ainuvõimalik variant see , et noored gurulikku või prohvetlikku koolitust saaksid . 
 Võibolla on teatrisisene või vormikeskne õpetus mitmeski mõttes kasulikum ja paindlikum , jättes uued lavajõud edasistele võimalikele suundumustele vastuvõtlikumaks . 
 Jumal tänatud , et nähtud lavastuses polnud näkkuhüppavaid ajastusildu näiteks popsiseaduse ja haldusreformi vms vahel . 
 Tõsiasi , et iga klassika tiitlit vääriv näidend mingil viisil eri aegadega suhestub , on ju elementaarne ning selliste haakumistega on üsna raske tehtud valikut õigustada . 
 Siiski on kahju , kui vastsed lõpetajad ei saa olulisel määral kokku puutuda n-ö kontseptsioonikogemusega . 
 Ilmselt on mõttetu järjekordselt norida selle kallal , miks noortega midagi põnevat ja manifesteerivat ette ei võeta . 
 Kui aga eesmärk ongi värskete lõpetajate karakteriloome võimeid eksponeerida ( " Ihnuris " panime situatsioonipöördeid , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> elulähedasi tegelasi ! ) , tekib küsimus , miks neid komplekse tuleb ühe vanima Eesti teatri statsionaaris läbi põdeda . 
 Kas lõpetajate laboratoorne faas oli midagi eriti salastatut , millest väljast vaatleja niikuinii aru ei saa , või ei olegi meil midagi muud omaenda rahvale välja pakkuda . 
 polegi ju väga halb valik . 
 Oma sünnihetkel mõjus see esiteks skandaalsena ( Vanemuine pidas näidenditegelaste neljanda vaatuse indlemisi liigagi pornograafilisteks ) , teisalt leidis just Draamastuudio Teatri poolt tänuväärset vastukaja ning lavastamissoovi . 
 Kuldse keskteena on vist kehtestunud mingi ürgalgse algupärandi staatus ning tõeliselt hästipakutud tegelaskond , ideestik ning suhted . 
 Olgugi et Raudsepale tema mõttekandvust teatava valupunktina alati ette heideti , on just karakterikujutus see , millega <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >igal ajastul</TIMEX> näib tasuvat oma interpretatsioonivõimet proovida . 
 Kahjuks ei lisanud Normet siin mingeid oluliselt uudseid varjundeid . 
 Kui tragöödia surma üle on juba liigagi palju teoretiseeritud , siis tundub , et ega komöödiagi puhul palju zhanri-puhtaid võimalusi säilinud ole . 
 Siiski võiks bakalaureusetööl ka mingi üldisem lavalepääsemise õigustus olla . 
 Mingeid tõlgenduslikke momente ju ikka esines . 
 Kas või selles , et kogu Raudsepa eetikaküsimuste ja klassivastuolude pinnalt tõusis esile vähemasti kaks " head " inimest : Jaak Jooram ( Margus Prangel ) ja Silvia ( Katrin Pärn ) , keda tahaks ka näitlejatööde suhtes esile tõsta . 
 Samuti venitati kõrvaltegelaste rolliperspektiivi pisut rohkem lahti kui kogu näidendi algsed võimalused seda paratamatult tingiksid . 
 Nii näiteks mõjus üllatavalt sulasepaar ( Ranet Rees ja Piret Simson ) , kuna originaaltekstis üsna tavapärase talurahva vahel eksisteeriva inimsuhte asemel pakuti pisut " nõrka " sulast , kes oma debiilsuse tasandilt mingid teatavad käitumisnormid omandanud ( peaasi , et mitte poisike olla ) , ning partneri , kelle sektantlikule kogemusele ka väliselt veetlevad vasted leiti . 
 Samuti võis täheldada mõningaid tekstimuudatusi , mis Jaak Jooramile kohati isegi teatava lastearmastaja varjundi andsid . 
 Samuti ühekäeline perepoeg Enn ( Tambet Tuisk ) , kellega lavastaja idee kohast lürismi veelgi suurendati . 
 Vaatamisväärselt mõjus ka folkloorne Elts ( Kersti Heinloo ) ning Aadam Seeliohw ( Janek Joost ) , kelle abil tekstist tulenevat pisut nihestada püüti . 
 Komöödia väljavenitus 
 Nõnda jäigi kogutulemus ennemini komöödiasituatsiooni psühhologistlikuks väljavenituseks , mis ei pea olema niivõrd naljakas , kui just väljapeetud ja professionaalne . 
 Sellisena andis ka tagalaval ilutsev postkaardi väljalõige oma ajastumaigulise ja kitshiliku elamuse , kuid kujundina jäi sama vähekandvaks nagu näiteks Mimm Soekaraski kaalumisprotseduur ( millega iseenesest saaks ju terve lavastuse sisustada ) . 
 Pigem jäigi mulje , et lavastaja on kolmes teatris komöödiaid lavastades üht asja ajanud ning mis ühest välja jäi , sai realiseeritud teises . 
 Tulemus on ju tugev , kuid tahaks siiralt loota , et lõpetajad ka oma elukutsega kaasnevat missiooni selle abil õigustada suudavad . 
 
 ARTIKKEL: Sankt-Peterburg võiks veel mõnikord hiilata 
 ERKKI LUUK 
 kriitik 
 Galakontsert , galakontsert . 
 Et peaks nagu etendus olema ? 
 Alguses arvasin minagi nii , aga ei . 
 Sankt-Peterburgi Riiklik Akadeemiline Balletiteater tõi Tartus toimunud Peterburi kultuurinädala raames lavale nii palju väikesi tükke , et kokku moodustasid need tõesti kontserdi , kus iga etendus oli nagu pill , mis sobival hetkel vahele hõikas . 
 Eelinformatsiooni tõttu ootasin pigem klassikalist balletti , algus aga oli hoopis modernses võtmes . 
 Esimese tüki idee oli tõepoolest iidne : teha etendus balletiproovist . 
 Koreograafia oli ammendav - selles mõttes , et kõik klassika olulisemad sammud , hüpped ja liikumiselemendid läbi võeti . 
 Selliselt fookusse tõusnuna , süzheedest lahtiriietatuna näisid paljud neist tõesti olevat hämmastavalt keerulised . 
 Mõned hüpped olid ikka päris pöörased . 
 Nii mõnigi eugen lendas veel hulk aega mööda lava ringi , ehkki oleks füüsikaseaduste kohaselt juba ammugi maanduma pidanud . 
 Samas toimus ka mõni crash landing. 
 Jaa-jah . 
 Raske õppusel , kerge lahingus . 
 Seda saatis modernism ka kõlapildis , kui dzhässtrumm Bachi pehmet muusikat äärtest käristas . 
 Kokkuvõttes sulas muusikaline taust <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="197X-XX-XXTXX:XX" >70ndate</TIMEX> easy listening'iks , sidudes etendust moderntantsu arhetüübiga veelgi tugevamini . 
 Seda vaadates näis peaaegu võimatu olevat kujutleda , et moderntants oleks võinud tekkida kuidagi teisiti , kui kellegi ideest tantsutund või proov etenduse pähe välja käia . 
 Igatahes - kui seda oleks omal ( klassikalise balleti ) ajal tehtud , oleks tulemus võinud olla midagi just sellist . 
 Mootoriga luud 
 Järgmisena üllatas Nõukogude Liidu teeneline kunstnik professor Askold Makarov ( teat-ri juht ) publikut suure hulga lühiballettidega , mille hulgast endale meelepärase leidmine ei nõudnud tõenäoliselt kelleltki suuremat vaeva ega jätnud kedagi ka päris tühjade kätega . 
 Kõigepealt " Baba-Jagaa " Mussorgski muusikale . 
 See oli väga lühike ja futuristlik ballett . 
 Pimedusse uppuval , täiesti tühjal laval eksles roheline prozhektorivihk , mis muutis lava kohe metsaks . 
 Valgusvihus saalib B-J , toimetades ilmselt oma <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-XX-XXTNI">igaöiseid</TIMEX> täiesti hoomamatuid toimetusi . 
 Kordub efektne stseen , kus ta ühe koha peal " põr-guleekide poole kihutab " ( liikumist väljendas punane strobo ja muusika ) . 
 Vaatamata Mussorgski iseenesest ju mitte eriti masinlikule muusikale , tundus , nagu oleks B-J luud olnud mootoriga . 
 Seega võis see punane stroboskoop tähistada peale suure kiiruse ka lihtsalt seda , kuidas tuli luua düüsidest välja purskas , või isegi lihtsalt riket mootoris . 
 Kummalisel kombel vastab see imepisike ballett üsna täpselt minu ettekujutusele Artaud' julmuse teatrist . 
 Järgmine etendus oli hoopis erinev , Rodini skulptuuri " Igavene iidol " ainetel . 
 Skulptuuri ennast ma ei tea , nii et selle seose kohta ei oska midagi öelda , aga ballett pakub skulptuuri kujutamiseks küllaltki tänuväärseid võimalusi . 
 Inimene on juba iseenesest skulptuur , made by Issand Jumal , ja kui selle skulptuuri veel kuidagi käima saab panna , siis pole tantsul enam otsa ega äärt . 
 Tants , mis ei eksponeeri end 
 Oli vist veel terve hulk modernsemat sorti etendusi , millest ma enam õieti midagi ei mäleta , aga kogu kontserdi teine pool oli pühendatud klassikalisele balletile . 
 Ka neid oli üsna mitu , kusjuures nende koreograafia oli veel sageli iidne , st autentne . 
 Korra , vaadates lõiku Tshaikovski " Pähklipurejast " , tabasin end sedavõrd muusikasse süvenenult , et tantsu enam üldsegi ei näinud . 
 Tegelikult ma ei arva , et koreograafia peaks üldse tähelepandav olema . 
 Võibolla on see <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >kaasaegse</TIMEX> tantsu suurim viga , kui selle fookusse tõstab - võrreldav umbes sellega , kui maalikunstnik eksponeeriks pintslit ja poeet avaldaks sulepea . 
 Sankt-Peterburgi Riikliku Akadeemilise Balletiteatri galakontsert leidis aset <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-13TXX:XX" >13. aprillil</TIMEX> Vanemuise Kontserdimajas Peterburi kultuurinädala " Hiilgav Sankt-Peterburg " raames . 
 
 ARTIKKEL: Garbo jättis saladuse enda teada 
 TAMBET KAUGEMA , tambet.kaugema@postimees.ee 
 Tüse pakk omaaegse Hollywoodi filmitähe Greta Garbo kirju , mille sisu sai teatavaks <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >sel esmaspäeval</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT">kümme aastat pärast Garbo surma</TIMEX> , ei anna selget kinnitust kuulujuttudele , nagu oleks tal olnud aastaid kestnud lesbiline armusuhe stsenarist Mercedes de Acostaga . 
 Samas ei lükka avatud kirjad neid kuulujutte ka ümber . 
 " Asjaolu , et neis kirjades pole kordagi öeldud , et Garbo igatseb Mercedes de Acosta järgele või armastab teda , tähendab palju , " ütles uudisteagentuurile AP Garbo biograaf Karen Swenson , " kuid küsimärke ripub õhus endiselt palju . 
 Inimesed tõlgendavad asju niikuinii nõnda , nagu nad parajasti just ise tahavad . " 
 55 kirja , 17 postkaarti , 15 telegrammi , fotod ja luuletused ( kõik <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="1931-XX-XXTXX:XX" VALUE2="1959-XX-XXTXX:XX" >aastaist 1931-1959</TIMEX> ) kinkis de Acosta <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1960-XX-XXTXX:XX" >aastal 1960</TIMEX> Philadelphias asuvale Rosenbachi muuseumile , seades tingimuseks , et need avatakse alles <TIMEX TYPE="POINT" >kümme aastat pärast tema või Garbo surma</TIMEX> - sõltuvalt sellest , kumb sureb viimasena . 
 De Acosta väitis veidi pärast kirjade loovutamist ilmunud autobiograafias , et nad olid armukesed . 
 Garbo reageeris sellele igasuguste kontaktide katkestamisega . 
 De Acosta suri <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1968-XX-XXTXX:XX" >1968. aastal</TIMEX> , Garbo elupäevad kestsid märksa kauem , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1990-04-15TXX:XX" >1990. aasta 15. aprillini</TIMEX> . 
 Lisaks Garbo sugulastele , kes olid huvitatud kuulujuttude lõppemisest , ootasid pikisilmi kirjade avamist ka filmiajaloolased , et leida sealt võimalikku vastust küsimusele , miks otsustas Garbo <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1941-XX-XXTXX:XX" >1941. aastal</TIMEX> teha Hollywoodiga lõpparve , olles tookord kõigest <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P36Y" >36-aastane</TIMEX> ja oma kuulsuse tipul . 
 
 ARTIKKEL: Baltimaade automüük kasvas viiendiku võrra 
 HARLI ULJAS , harli.uljas@postimees.ee 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >Tänavu esimeses kvartalis</TIMEX> läks Baltimaades kaubaks üle kuue tuhande sõidu- ja veoauto , mis on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >eelmisest aastast</TIMEX> pea tuhande auto võrra rohkem . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >Eelmise aastaga</TIMEX> võrreldes on müük kõige enam suurenenud Eestis , ka Leedus näitab suurenemist , Lätis aga langust . 
 Erinevate riikide numbrid ei ole omavahel aga kõige paremini võrreldavad . 
 Nii võib Eesti puhul näha küll pea 50-protsendilist kasvu , tegelikult on aga väga suur osa kasvust pärit Kommest Auto eksporditehingutest , sest Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu müügiaruande järgi on Eestist välja liikunud üle 300 Peugeot' auto . 
 Kokku moodustavad eksporditud sõidukid 3126 autost 567. 
 Läti autoregister võib arvestada uute autode hulka ka varasema aastanumbriga riiki toodud sõidukid . 
 Nii näiteks müüdi Mercedeseid Lätis <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2000-01-XXTXX:XX" VALUE2="2000-03-XXTXX:XX" >esimesel kolmel kuul</TIMEX> kokku 62 autot , Eesti Mercedese esindaja AS Silberauto andmetel aga 27. 
 Vaatamata erisustele arvestamise aluses annavad tulemused ülevaate muutustest , mis on toimunud <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >eelmise aastaga</TIMEX> võrreldes . 
 Nii on Eesti endiselt Baltimaade suurim autoturg , kus ostetakse pooled piirkonna müüdud autodest , ehkki veel <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-SU-XXTXX:XX" >eelmise aasta suvel</TIMEX> ähvardas Läti tõusta suurimaks . 
 Eesti eksport on aidanud Peugeot'l tõusta Baltimaade kõige suuremaks automüüjaks , tõrjudes tahapoole senised liidrid Volkswageni , Toyota ja Honda . 
 Suuremate tootjate puhul on nende müügimahud Baltikumis suurenenud , 12-kordne kasv müügimahtudes on Suurbritannia Roveril , suurem osa kasvust tuleb Leedust . 
 
 