 ref_aeg: 2000-04-19T23:00 (Kolmap, W16)
 
 ARTIKKEL: Millal saab Eesti oma rahvusliku börsikriisi ? 
 TAIVO PAJU 
 Mitu aastat on vaja selleks , et eestlased unustaksid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1997-XX-XXTXX:XX" >1997. aastal</TIMEX> Tallinna börsil saadud haavad ning satuksid taas eufooriasse ? 
 Ameerika tehnoloogiabörsi Nasdaq'i <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W15-XTXX:XX" >läinudnädalane</TIMEX> vabalangus tõestab säravalt , et soov ilma tööta üleöö rikkaks saada on peidus meis kõigis , sõltumata maailmajaost ja rahvusest . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-14TXX:XX" >Läinud reedel</TIMEX> kukkus Nasdaq'i koondindeks 9,7 protsenti , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W15-XTXX:XX" COMMENT="alternatiiviks on intervall">terve nädala jooksul</TIMEX> kaotas Nasdaq aga oma väärtusest veerandi . 
 Ennast peaaegu Rockefellerina tundnud investorid olid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-14TEV" >läinud reede õhtuks</TIMEX> umbes kahe triljoni dollari võrra vaesemad . 
 Ühelt poolt oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-14TXX:XX" >reedese</TIMEX> paanilise aktsiamüügi põhjuseks teade , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" >märtsikuine</TIMEX> tarbijahindade inflatsioon oli tervelt 0,4 protsenti , mis on USA <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="1995-XX-XXTXX:XX" VALUE2="2000-XX-XXTXX:XX" >viimase viie aasta</TIMEX> kõrgeim näitaja . 
 Ent ameeriklaste hirmust märksa tähtsamat rolli mängis seekordses börsikrahhis väikeinvestorite ja fondihaldurite ahnus , mis hirmu kõrval on teatavasti teine iga rahaliigutajat kannustav jõud . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" MOD="END" >Läinud aasta lõpus</TIMEX> ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" MOD="START" >selle aasta alguses</TIMEX> minetasid ameeriklased igasuguse ettevaatlikkuse ja hakkasid üksteise võidu aktsiate tagatisel laenu võtma ning tehnoloogiasektori aktsiaid ostma . 
 Üks ja sama maakler müüs aktsiaid ning andis kohe aktsiate ostmiseks ka laenu . 
 Aktsiahinnad üha kerkisid ning inimesed said võtta üha suuremaid repolaene ( laene aktsiate tagatisel ) . 
 New Yorgi börsil tegutsevate maaklerite antud laenud , mille tagatiseks olid aktsiad , kasvasid ainuüksi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" >märtsis</TIMEX> 5 protsendi võrra . 
 Kui aga aktsiahinnad <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" MOD="END" >märtsi lõpus</TIMEX> kõikuma lõid , käitusid laenuandjad oma klientidega jõhkralt , nõudes repolaenudele lisatagatisi . 
 Kel lisatagatist polnud , selle aktsiad pani pank laenu tagatisena müüki . 
 See langetas aktsiahindu veelgi . 
 Kas pole põrgulikult tuttav , kui mõelda tagasi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1997-FA-XXTXX:XX" >1997. aasta sügisele</TIMEX> Eestis ? 
 Toona paiskas Hansapank repolaenude tagatiseks võetud aktsiad müüki ja börsilanguse lumepall muudkui kogus hoogu . 
 Ent erinevalt eestlastest , kel puudus <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1997-XX-XXTXX:XX" >1997. aastal</TIMEX> igasugune börsil mängimise kogemus , on ameeriklastel seda ju enam kui küllalt . 
 Kui Wall Street ei mäleta enam <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1929-XX-XXTXX:XX" >1929. aastat</TIMEX> , mil aktsiahinnad kukkusid 89 protsenti , peaksid nad mäletama ju ometi börsikrahhe <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1987-XX-XXTXX:XX" >1987.</TIMEX> ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1998-XX-XXTXX:XX" >1998. aastast</TIMEX> . 
 Aga ei . 
 Selgub , et <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2Y" >kahe aastaga</TIMEX> on kadunud kogu ettevaatlikkus . 
 Võttes Ameerikas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegused</TIMEX> börsisündmused aluseks , on paslik küsida , kui mitme aasta pärast satuvad eestlased taas börsi-eufooriasse ning <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1997-XX-XXTXX:XX" >1997. aasta</TIMEX> uhke tõus ja valus kukkumine kordub taas ? 
 Analüütikud usuvad , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> sellist eufooriat Eestis ei tule , ehkki <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" MOD="START" >aasta alguses</TIMEX> oli nii ostjate kui müüjate tuju vägagi optimistlik ja mõned pankurid arvasid juba , et läheb taas leiliviskamiseks . 
 Konservatiivsemad pankurid usuvad kindlalt , et eufooriat ei tule , sest näpud on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1997-XX-XXTXX:XX" >1997. aastast</TIMEX> veel liiga valusad . 
 Aga kui maailma majanduskasv taastub ning Eestisse imporditakse tubli annus ülevat meeleolu ? 
 Kui kindlameelseks suudavad meie väikeinvestorid , fondihaldurid ja pankurid jääda ? 
 
 ARTIKKEL: Hansapank sai <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >kvartaliga</TIMEX> 326 miljonit krooni tulu 
 Hansagrupi aastakasumiks ennustatakse 1,2 miljardit 
 ERKKI ERILAID , erkki.erilaid@postimees.ee 
 Hansapanga grupp teenis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >esimeses kvartalis</TIMEX> 326 miljonit krooni kasumit , mis ületas kolmandiku võrra analüütikute ootusi . 
 Ühispank teenis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >samal ajavahemikul</TIMEX> vaid keskpärase , 37 miljoni kroonise kasumi . 
 Hansapanga finantsdirektor Erkki Raasuke hoiatas analüütikuid pärast kasuminumbri avalikustamist , et tegu on siiski vaid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >esimese kvartali</TIMEX> tulemustega ning <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="keeruline edasi anda" >järgmistes kvartalites</TIMEX> ei pruugi pank enam nii suuri numbreid näidata . 
 " Suurenev laenuportfell nõuab ka suuremaid provisjone ning need vähendavad kasumit , " märkis Raasuke . 
 Hansabanka Lätis edukas 
 Hansapanga <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2000-01-XXTXX:XX" VALUE2="2000-03-XXTXX:XX" >kolme esimese kuu</TIMEX> kasum on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >möödunud aasta</TIMEX> <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="1999-01-XXTXX:XX" VALUE2="1999-03-XXTXX:XX" >sama ajavahemiku</TIMEX> näitajast 71 protsenti enam . 
 Raasukese hinnangul vähendab aastakasumit eeldatavasti IT-kulutuste suurenemine . 
 Tema arvates on analüütikute prognoositav kasumivahemik 900 miljonit kuni 1,2 miljardit krooni küllalt reaalne . 
 Hansapanga juhatuse esimehe Indrek Neivelti hinnangul oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >esimese kvartali</TIMEX> tähtsamaks sündmuseks Ventspils UBB panga ostmine , millega saavutati Lätis hoiuste mahu poolest teine positsioon ja mööduti Unibankast . 
 Lisaks sai pank <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >esimeses kvartalis</TIMEX> reitinguagentuurilt Moody's Ida-Euroopa pankadele omistatud parima reitingu . 
 " <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >Esimese kvartali</TIMEX> tulemusi mõjutasid ennekõike paranenud laenukvaliteet ja alanenud provisjonide määr , " ütles Neivelt . 
 " Oluliselt kasvasid ärimahud tänu Hansabankale Lätis ja Hansa Capitalile . " 
 Grupi bilansimaht oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" MOD="END" >märtsi lõpu</TIMEX> seisuga 34,65 miljardit krooni , kasvades <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3M" >kolme kuuga</TIMEX> 1,2 protsenti . 
 Pangandus Eestis andis Hansapangale kvartalis kasumit 197,7 miljonit , liising ja faktooring 90,1 miljonit , pangandus Lätis 32,6 miljonit , varahaldus viis miljonit ja elukindlustus 2,9 miljonit . 
 Pangandustegevus Leedus andis 6,5 miljonit krooni kahjumit . 
 Ühispanga kasum 37 miljonit 
 Ühispanga grupi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >esimese kvartali</TIMEX> puhaskasum oli 36,9 miljonit krooni , võrrelduna 14,7 miljoniga <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-Q1-XXTXX:XX" >eelmise aasta samal ajal.</TIMEX> 
 Grupi bilansimaht oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-31TXX:XX" >31. märtsi</TIMEX> seisuga 15,236 miljardit krooni , kasvades <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3M" >kolme kuuga</TIMEX> 1,78 protsenti ehk 266 miljonit krooni . 
 Ühispanga kapitaliturgude strateegi Aivo Kanguse sõnul oli Ühispanga tulemus ootuspärane , kui välja arvata ootamatult suured provisjonid - 10 miljonit krooni . 
 " See aga näitab endiselt panga konservatiivset joont , " märkis Kangus . 
 Hansapanga tugeva küljena tuleb tema sõnul nimetada grupi ettevõtete osatähtsuse kasvu üldtuludest , eriti komisjoni- ja teenustasude osas . 
 " Samas aitab elektrooniliste teenuste osakaalu jätkuv kasv koos nende tasuliseks muutumisega pangal <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="FUTURE_REF" >tulevikus</TIMEX> teenustasudelt hästi teenida , " lisas Kangus . 
 Ka tegevuskulude kasv on püsinud äärmiselt mõõdukas , mis näitab suunda efektiivsuse paranemise suunas . 
 " Oluliselt on vähenenud Hansapanga laenu- ja garantiikahjumid ning samuti on suurenenud mahakantud laenude tagasisaamine , " rääkis Kangus . 
 Lisaks on vähenenud laenuprovisjonide määr , umbes 10 protsenti , mis kokkuvõttes näitab laenuportfelli kvaliteedi kasvu . 
 Kanguse hinnangul suudab Hansapanga juhtkond suure tõenäosusega täita <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" MOD="START" >aasta alguses</TIMEX> välja käidud 25-protsendilise omakapitali tootlikkuse , mis küündis juba <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-Q1-XXTXX:XX" >esimeses kvartalis</TIMEX> 25,5 protsendini . 
 
 ARTIKKEL: Kuidas emotsionaalset intelligentsust arendada 
 Edu tagab käitumise ja mõtlemise muutmine 
 MAARIKA LEMBER , maarika@fontes.ee 
 Emotsionaalne intelligentsus on arendatav , kuid tegemist ei ole lihtsa äraõppimisega , vaid sihipärase ja järjekindla tegevusega . 
 Emotsionaalset intelligentsust kooli tunniplaanis ei ole . 
 Nii mõnedki väga nutikad ja eeskujulike tulemustega ülikoolilõpetajad leiavad end <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="üldises tähenduses" >aastate pärast</TIMEX> töötamas kunagiste keskpäraste tudengite alluvuses . 
 Mis on siis viimastele suurema edu taganud ? 
 Selleks on tasakaal tavapärase IQ ja emotsionaalse intelligentsuse vahel . 
 Emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda , mõista ja efektiivselt rakendada nii enda kui teiste emotsioone . 
 Emotsioonid on oluliseks inimliku energia- ja informatsiooniallikaks , nende oskuslik kasutamine aitab oluliselt kaasa suhete loomisele ja mõjukuse suurenemisele . 
 Kursusi ei korraldata 
 Kas emotsionaalne intelligentsus on arendatav ? 
 Loomulikult , kuid tegemist ei ole lihtsa äraõppimisega , vaid sihipärase ja järjekindla tegevusega . 
 Emotsionaalset intelligentsust kursustel õppida ei saa . 
 Kursustel saame teadmisi sellest , kuidas käituda , kuid edu tagab <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >igapäevase</TIMEX> käitumise ja mõtlemise muutumine . 
 Nii mõnigi kord on muutumisprotsessi kõige raskem osa probleemi nägemine iseendas ja selle tunnistamine . 
 Eriti juhtidel , kes on harjunud , et neil on reeglina õigus . 
 Emotsionaalse intelligentsuse arendamine on pikaajaline protsess ( <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P6M" >vähemalt pool aastat</TIMEX> ) , seetõttu peab inimene olema tõeliselt motiveeritud sellega tegelemiseks . 
 Tihti esineb kahetisi tundeid - muutuda nagu tahaks , aga pole piisavalt põhjust . 
 Sellisel juhul esineb õpilase tuntud sündroom " <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="üldises tähenduses" >homme</TIMEX> hakkan õppima " . 
 Ja kui ka protsessiga selles staadiumis algust tehakse , siis enamasti see ebaõnnestub , kuna inimene pole ennast tulemuste saavutamisele täielikult pühendanud . 
 Oluline on , et inimene mõistaks oma käitumise ja töötulemuste vahelist seost - see annab muutumisele väärtuse . 
 Tulemuste saavutamiseks vajab inimene enda kõrvale tugiisikut , kellega koos tuleb määratleda eesmärgid , kes annab regulaarset tagasisidet , kes toetab ja innustab . 
 Reeglina alustatakse 360&deg; hindamisest , mis seisneb selles , et inimese emotsionaalset intelligentsust puudutavatele küsimustele vastavad nii tema kolleegid , alluvad kui ülemus . 
 Võrreldes neid andmeid inimese enesehinnanguga , selguvad olulised puudujäägid inimese käitumises . 
 Vajalik on see eelkõige seepärast , et reeglina ei suuda inimesed , kes kõige enam abi vajavad , oma vigu ise näha . 
 Uurimustest on selgunud , et edukad juhid ülehindavad ennast vaid ühes emotsionaalse intelligentsuse aspektis , keskpärased juhid aga neljas või enamas . 
 Erinevate inimeste hinnangute kasutamine vähendab ühtlasi hindamistulemuste sõltuvust hindajast ja suurendab nende usaldusväärsust . 
 Tugiisik aitab 
 Järgmine oluline samm on eesmärkide määratlemine ja konkreetse tegevusplaani koostamine . 
 Käitumise aluseks on suures osas inimese harjumused - kalduvus mõelda ja tunda teatud viisil . 
 Et saavutada muutust käitumises , on vaja muuta selle aluseks olevaid harjumusi . 
 Neuroloogiliselt tähendab see teatud " närviringide " ümberkujundamist . 
 Esialgu on selleks vaja suurt teadlikkust ja jõupingutusi , kuid mida enam praktiseeritakse uut käitumist , seda tugevamaks muutub ajus uus " närviring " ning ajapikku kustub vana . 
 Inimene peab väga täpselt aru saama , mida tal tuleb muuta ja selleks vajaminevad sammud ei tohi olla üle jõu käivad . 
 Harjutamise juurde kuulub pidev tagasiside ja toetus tugiisikult , kuna muutuste juurdumine võtab palju aega ning tagasilöögid on tavapärased . 
 Jõudu ja julgust saab ammutada eeskujudest ja muutumise väärtusest inimese jaoks . 
 Parimaid tulemusi saavutatakse juhul , kui ka organisatsioon väärtustab muutumist ning pakub tunnustust ja tuge . 
 
 ARTIKKEL: Nybiti alistanud Delta möödus A. Le Coqist 
 Ehitustööriista korvpallurid teenisid esimese võidu 
 ANDRUS NILK , andrus.nilk@postimees.ee 
 Eesti meeste korvpalliliiga põhiturniiri eelviimases voorus toimusid kaalukad sündmused : Tartu Delta alistas kodus Nybiti 95 : 78 ja tõusis kolmandaks , Keila Puuviljaparadiisile 71 : 81 alla jäänud Tallinna Ülikoolide/A. Le Coqi meeskond langes neljandaks . 
 Delta ja A. Le Coq on kogunud üks voor enne lõppu 19 võitu , paremus 3 : 2 omavahelistes kohtumistes tagab tartlastele kolmanda koha . 
 Kui Delta alistab <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >täna</TIMEX> ka Basketi , saab Emajõelinna meeskond Jüri esinduse vastaseks kohamängude esimeses ringiski . 
 Delta edu nullib ühtlasi A. Le Coqi ja Kalevi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >tänase</TIMEX> kohtumise tähenduse . 
 Sel juhul tuleb A. Le Coqil play-off-turniiri avaringis duelleerida <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eilse</TIMEX> nahutaja Puuviljaparadiisiga , paari võitja läheb poolfinaalis vastamisi põhihooaja parima , Kaleviga . 
 Nii Kalev kui põhihooajal teiseks tulnud Nybit sekkuvad kohamängude teises ringis . 
 A. Le Coqi kahvatu mäng 
 Puuviljaparadiisi meeskond nõelas treener Andres Sõbra juhendamisel 12 kohtumisest 11 võitu kogunud A. Le Coqi nõrkushetke kasutades ja venitas poolajaedu 37 : 33 <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PT2M" MOD="APPROX">paari minutiga</TIMEX> 42 : 33-le . 
 Sõber tõi Rauno Pehka , Margus Metstaki ja Indrek Rumma asemel platsile kaitset kohendama vähekogenumad pallurid , kuid Keila meeskonna hoog jätkus . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W15-XXTXX:XX" COMMENT="raske määratleda, aga võib eeldada, et eelmine nädal" >Nädal varem</TIMEX> loovutasid treener Kalle Klandorfi hoolealused võitu tõotava 10-punktise edu heitluses Kaleviga , seekord viga ei kordunud . 
 " Tahtsime enne play-off'i esitada korraliku partii , A. Le Coq tegutses aga lahjalt , " ütles Keilale 23 punkti toonud Priit Pihela . 
 Klandorfi rõõmustas teade , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> tuleb neil kohamängudel tõenäoliselt kohtuda A. Le Coqiga . 
 " See meeskond sobib meile , " sõnas ta . 
 Põhiturniiril jäi A. Le Coq peale 3 : 2. 
 Van Gent lubas preemiat 
 Seni võiduta Ehitustööriist alistas teise autsaideri Jüri Basketi 79 : 57. " Viimaks suutsime murdumist vältida , " sõnas Ehitustööriista treener Allan Dorbek . 
 Ivo Uibokant viskas võitjatele 17 , Priit Silland 16 , Kristo Reinumäe 15 ja Jesper Parve 13 punkti . 
 <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="umbmäärane ajaviide" >Vahepeal</TIMEX> noormängijaid juhendanud , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> Belgias treenerina töötav Maarten van Gent lubas Dorbekile , et loovutab hoolealuste võidu korral osa palgast neile . 
 " Ma ei kahetse , et poisid kogesid tema käe all teistsugust lähenemist , " hindas Dorbek van Genti tööd . 
 " Kõik treenisid himuga , paljusid innustamas võimalus minna Ameerikasse õppima . " 
 Ehitustööriista omanikud soovivad meeskonda <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2001-XX-XXTXX:XX" >järgmiselgi aastal</TIMEX> koos hoida . 
 " Aga siis ei tahaks enam peksupoiss olla , " ütles Ehitustööriista juht Ivar Valdmaa . 
 " Plaan on tugevdusi värvata . " 
  
 ARTIKKEL: Finaali said Maccabi ja Panathinaikos 
 PM 
 Korvpalli Euroliiga finaali jõudsid Ateena Panathinaikos ja Tel Avivi Maccabi , esikohamängus Salonikis on tänu fännidele eelis Kreeka klubil . 
 <TIMEX TYPE="POINT" >Esimestest minutitest</TIMEX> ohjad haaranud Panathinaikos juhtis Istanbuli Efes Pilseni vastu poolajaks 41 : 33 , teises vaatuses 18 punktiga ja võitis 81 : 71. Efes püüdis maa-alakaitsega Kreeka esinduse söödurohket koostööd lõhkuda , kaotusseis vähenes 69 : 76-le . 
 Dejan Bodiroga tõi Panathinaikosele 22 punkti . 
 Ka Maccabi kontrollis mängus Barcelonaga sündmuste käiku ja võitis 65 : 51. Iisraeli meistri liidriks tõusnud 212 cm pikkune ameeriklane Nathaniel Huffman viskas 24 punkti . 
 " Surusime vastased ebamugavatele viskekohtadele . 
 <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline">Teisel poolajal</TIMEX> kasvas agressiivsus veelgi , " ütles Maccabis esinev Huffman . 
 " Maccabi tegutses kaitses jõulisemalt ja leidis ladusama rünnakurütmi , " ütles Barcelona peatreener Alejandro Garcia Reneses . 
 
 ARTIKKEL: Valencia ja Barcelona jõudsid poolfinaali 
 TOIVO KIVIMETS , toivo.kivimets@postimees.ee 
 Euroopa jalgpalli Meistrite liiga esimesed kaks poolfinalisti on Hispaania klubid Valencia ja Barcelona . 
 Valencia kaotas Roomas Laziole 0 : 1 , kuid neil oli varuks avamängu 5 : 2 võit . 
 Sebastian Veroni värav tõi Laziole lohutust . 
 Barcelona mängis Nou Campil <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline">normaalajal</TIMEX> Chelsea üle 3 : 1 , viigistades üldseisu 4 : 4. <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >Lisaajal</TIMEX> kindlustasid Rivaldo penalt ja Patrik Kluiverti tabamus Barcelonale edasipääsu . 
 Rivaldo , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >mullune</TIMEX> maailma parim jalgpallur , ohustas Chelsea väravat <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >avaminutitest peale</TIMEX> ning <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >24. minutil</TIMEX> jõudis sihile . 
 <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >Poolaja viimasel minutil</TIMEX> tabas Kluiverti pommlöök posti , pallini rutanud Luis Figo lõi 2 : 0. <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline">Teise poolaja 61. minutil</TIMEX> eksis Barca väravavaht Ruud Hesp , tõrjudes palli norralase Flo ette - 2 : 1. 
 Boudewijn Zendenit asendanud Dani lõi <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline">kuus minutit enne normaalaja lõppu</TIMEX> 3 : 1. <TIMEX TYPE="POINT">Kaks minutit hiljem</TIMEX> oli Rivaldol võimalus Barca vaevad lõpetada , kuid brasiillane eksis penaltilöögil . 
 
 ARTIKKEL: Kuulujutud viivad Poomi Manchester Unitedisse 
 VEIKO VISNAPUU , veiko.visnapuu@postimees.ee 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >Eile</TIMEX> Inglise jalgpalli internetilehekülgedel avaldatud kirjutised superklubi Manchester Unitedi huvist Mart Poomi ostmise vastu osutusid Derby County väravavahi hinnangul pelgalt kuulujuttude võimendamiseks . 
 Internetilehekülje Teamtalk andmeil jälgis Poomi etteastet <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-15TXX:XX" >laupäeval</TIMEX> 1 : 2 kaotatud liigamängus West Ham Unitediga ManU vaatleja . 
 " Ma ei tea võimalikust klubivahetusest midagi , " lausus Poom . 
 " See on vaid kuulujuttude põhjal tehtud oletus , midagi konkreetset pole kuulda olnud . " 
 Valitseva Inglismaa meistri , Euroopa Meistrite liigas tiitlit kaitsva ManU ning veel mitme meeskonna huvi eestlase värbamise vastu suureneb , kui Derbyl ei õnnestu kõrgliigasse püsima jääda , kirjutatakse internetileheküljel . 
 " Olen Derbys rahul ja pole võimalikust klubivahetusest mõelnudki , " märkis Poom . 
 Saladuseloor laiub ka ManU võimaliku vaatleja isiku ümber - igatahes Unitedi väravavahte juhendav Steve McLaren viibis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-15TXX:XX" >laupäeval</TIMEX> oma meeskonna liigamängul . 
 " Derby väravavahtide treener Eric Steele on McLareniga hea semu - temagi pole midagi kuulnud sellest , et ManU mind ostma hakkaks , " ütles Poom . 
 Poom seob leping Derby Countyga <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2002-SU-XXTXX:XX" >2002. aasta suveni</TIMEX> , 75 protsenti tema mängijaõigustest kuulub Derbyle , ülejäänud 25 protsenti FC Florale . 
 
 ARTIKKEL: Olümpiavõitja Aavo Pikkuus asub treeneritööle 
 Endine tippmees asetas <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3M" >kolme kuuga</TIMEX> toeka nurgakivi tulevasele maanteejalgratturite profitiimile 
 TÕNU KEES , tonu.kees@postimees.ee 
 Olümpiavõitja Aavo Pikkuus on otsustanud asuda treeneri rolli ja luua jalgrattaklubi , millest <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="FUTURE_REF" >tulevikus</TIMEX> peaks kasvama Eesti esimene profimeeskond . 
 Avastardi teeb Pikkuus Racing Team <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-24TXX:XX" >24. aprillil</TIMEX> Soomes , Turu tänavasõidul . 
 " Klubi loomise mõte tekkis <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >paar hooaega tagasi</TIMEX> , " väitis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1970-XX-XXTXX:XX" >1970. aastatel</TIMEX> maailma tippu kuulunud jalgrattaäss . 
 " Aga kuna pidevalt käis jutt , et kohe-kohe moodustatakse Eesti esindustiim , ei võtnud ma asja väga tõsiselt . 
 Maarjamaal pole kahele suurele meeskonnale kohta , meil ei jätku tugevaid rattureid . 
 Kui profiklubi idee <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" MOD="END" >eelmise aasta lõpus</TIMEX> taas kõrbes , otsustasin härjal sarvist haarata . " 
 Panus noortele ratturitele 
 Pikkuusi väitel oli olukord kodusel jalgrattamaastikul kriitiline . 
 " Kõige täbaramasse seisu sattusid kuni <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P23Y" >23-aastased</TIMEX> sportlased , kel võistlemisvõimalused puudusid , " tõdes ta . 
 " Otsisin üles võimalikud toetajad ja alustasin läbirääkimisi . 
 <TIMEX TYPE="INTERVAL" >Lühikese ajaga</TIMEX> õnnestus üht-teist ära teha - <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> võistleme niipalju , kui rahakott lubab . " 
 Montreali olümpiavõitja ja maailmameister Aavo Pikkuus lõpetas atleedikarjääri <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1981-XX-XXTXX:XX" >1981. aastal</TIMEX> . 
 Pärast sõnasõda Barcelona olümpiakoondise moodustamise ümber tõmbus ta jalgrattaspordist <TIMEX TYPE="INTERVAL" >pikaks ajaks</TIMEX> eemale , <TIMEX TYPE="INTERVAL" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline">viimastel hooaegadel</TIMEX> on aga taas agaralt tegutsenud . 
 Uues tiimis näeb Pikkuus end treeneri rollis . 
 " Nii-öelda ühiskondlikel alustel , palga maksmiseks vahendeid pole , " täpsustas autoosade müügiga tegelev kolme tütre ja ühe poja isa . 
 " Perekonnaga rääkisime jutud juba selgeks , lapsed pole enam nii väikesed , et ma kodunt ära käia ei võiks . " 
 Peapanuse teeb Pikkuus kuni <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P23Y" >23-aastastele</TIMEX> ratturitele . 
 " Kuid meeskonna koosseis ei sõltu üksnes minust , " toonitas ta . 
 " Sportlased tulevad meile teistest klubidest , seepärast peame treeneritega kokkuleppele jõudma . 
 Enamik juhendajaid suhtub mõistvalt : peaasi , et poisid võistlema pääseksid ! " 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> on Pikkuus kokkuleppele jõudnud kolme-nelja ratturi osas , kokku peaks klubis sõitma kuus meest . 
 " Rahakott seab piirid , " tunnistas olümpiavõitja . 
 " Tähtsamatele võistlustele tahame kaasata teiste tiimide sportlasi . 
 Peame hoidma Eesti mainet , täitma ka riigi esindusklubi rolli . " 
 Pikkuus on sihiku seadnud Euroopa kalendrile , kuid möönab , et <TIMEX TYPE="POINT" >viimasel hetkel</TIMEX> käivitatud klubil võib tekkida raskusi võistluskutsete hankimisega . 
 Olümpiavõitja nimi on siiski juba mõned tõkked murdnud . 
 " Palju mitmepäevasõite toimub Poolas , " teadis jalgrattaäss . 
 " Esialgu me väga tugevatel tuuridel osaleda ei tohigi - tapaksime poisid ära ! " 
 Nõuab karmi korda 
 Edasi liikuda plaanib endine tippmees sammhaaval . 
 " Amatöörklubi peab profitiimiks kasvama järk-järgult , " ütles ta . 
 " Hädist elukutseliste meeskonda pole mõtet luua . 
 Kõigepealt tuleb tulemusteni jõuda , siis leiame ka raha juurde . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >Tänavu</TIMEX> peame jala jalgrattamaailma ukse vahele suruma , <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="valdkonnaspetsiifiline" >järgmisel hooajal</TIMEX> tahame selle avada . " 
 Ratturina oli Pikkuus karm iseenda ja teiste vastu , sama tõsist suhtumist ootab ta hoolealustelt . 
 " Kord peab valitsema , vaid nii saab tulemusteni jõuda , " raius ta . 
 " Olen huvilisena käinud paaril MMil ja tõdenud : Eesti koondise seis on masendav . 
 Igaüks võib treeneri pikalt saata , teha , mis pähe tuleb . 
 Kui noor rattur tahab kõike ise otsustada , harjutagu kodus ! 
 Meie klubis niisugustel meestel kohta pole . "
 
 ARTIKKEL: Proffide vabrik kärpis võimsust 
 TÕNU KEES , tonu.kees@postimees.ee 
 <TIMEX TYPE="POINT">Samal ajal kui Aavo Pikkuus käivitab uut klubi</TIMEX> , ootavad Eesti <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF">viimaste aegade</TIMEX> võimsaima jalgrattakantsi Jõgeva Centrumi eestvedajad <TIMEX TYPE="POINT">paremaid aegu</TIMEX> : töö jätkamiseks tippudega puudub raha . 
 Jõgeva Centrumist on tuule tiibadesse saanud kolm meie proffi - Lauri Aus , Janek Tombak ja Innar Mändoja - , Ag2r'i farmklubist üritab elukutseliste leeri pääseda Erki Pütsep . 
 " Kah-ju , et klubi on sattunud raskesse seisu , " ütles Aus . 
 " Sain siit sportlasteeks kõva põhja , <TIMEX TYPE="INTERVAL">hiilgeaastatel</TIMEX> töötasid Jõgeva Centrumis Kalev Raudsepp , Allar Tõnissar , Ardi Väljaru ja Mallor Türna . 
 Noored treenerid oskasid korraldada huvitavaid laagreid , nende juures käisid harjutamas kogu ümbruskonna noored . " 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF">Vanade aegade</TIMEX> mälestuseks ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="FUTURE_REF">uute</TIMEX> ootuses avas Ausi esimene juhendaja Kalev Raudsepp <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >esmaspäeval</TIMEX> Äksi motellis Lauri Ausi sviidi . 
 Kahe magamistoa ja saunaga hoonet saab Aus <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >igal aastal</TIMEX> <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1W" >ühe nädala</TIMEX> tasuta kasutada . 
 Juhul kui ta peaks jõudma MMil või OMil pjedestaalile , on elamine koos söögi ja joogiga <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1M" >kuuks ajaks</TIMEX> prii . 
 " Meie kandis on Lauri legend . 
 <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >Alati</TIMEX> , kui ta kodumaile tuleb , algab väikestel rattapoistel pidu , " ütles Raudsepp . 
 
 ARTIKKEL: Sõduritel napib teatmikke ja memuaare 
 Postimees kutsub rahvast ülemaalisele aktsioonile , et Eesti sõdurid ei unustaks lugemist 
 KAAREL KAAS , TOOMAS SILDAM , uudised@postimees.ee 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >18. aprill 2000</TIMEX> , Eesti kaitseväe vahipataljon : Stalini " Kogutud teosed " ning sõdurid Spig Välbe ( vasakul ) ja Allan Leetmaa . 
 Toomas Huik 
 Kapral Märt Põlluveer , kellest jäid koju riiulitesse lükitud seinatäied väärtkirjandust , vaatab <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> kaitseväes kompanii puhketoas tõtt mõnekümne raamatuga ja mõtleb , kas võtta lugemiseks " Kalevipoeg " või " Veterinaarparasitoloogia " . 
 <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P19Y" >19-aastane</TIMEX> Põlluveer on üks ligi kolmest tuhandest ajateenijast , kelle lugemisharjumus ähvardab kaitseväes känguda .
 " Kuigi ma pole mingi raamatukoi , tuleb <TIMEX TYPE="RECURRENCE" >aeg-ajalt</TIMEX> impulss , et võtaks ja loeks midagi head , " ütleb <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-07-XXTXX:XX" >mullu juulis</TIMEX> <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1Y" >aastaks</TIMEX> püssi alla läinud Põlluveer <TIMEX TYPE="POINT" >nädal enne eesti raamatu aasta algust</TIMEX> . 
 Kui ta Kalju Saaberi " Härgamisi " on <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-XX-XXTEV">õhtupoolikute</TIMEX> vabadust kasutades lõpuni lugenud , seisab noormees Tallinna päästekompanii kasarmu kolmanda korruse puhketoas vastamisi kahe raamaturiiuliga . 
 Need meenutavad stalkerlikku pilti mahajäetud külaraamatukogust : kolm " Kalevipoja " ühesugust mustaseljalist köidet , viis Rudolf Tobiase " Oma aja peeglis " , Sholohhovi " Ülesküntud uudismaa " esimene köide kõrvuti Kafkaga . 
 Siis Rudolf Sirge kogutud teosed , edasi kui eksinu - Arthur Hailey " Strong medicine " . 
 Siis Friedebert Tuglase teoste esimene köide ja lõpuks üllatus - punasekaaneline " Veterinaarparasitoloogia " . 
 Need raamatud tervitavad ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-FA-XXTXX:XX" >sügisel</TIMEX> kõrgkoolidest kaitseväkke nopitud noortudengeid . 
 " Populaarteaduslikke raamatuid võiks olla ja memuaare , " unistab kapral Põlluveer , kes jagab end <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> kaitseväeteenistuse ning bioloogia ja keemia riigieksamiks valmistumise vahel . 
 Raha ainult kriminullideks 
 Päästesõdur Põlluveere igatsust jagab ka Elvi Reinu , kes <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-XX-XXT14:XX" >iga päev kell 14</TIMEX> keerab lukust lahti sidepataljoni raamatukogutoa ukse , et sõdurid saaksid neljalt Gutenbergi universumit täistuubitud riiulilt endale meelepärast valida . 
 " Tahaks siia ikkagi rohkem tõsist ja süvakirjandust osta , " ütleb ta . 
 Eelarvekroonid seavad aga soovidele piirid , kuigi Reinu sõnul sai ta <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> oma käsutusse päris palju raha . 
 " 40 000 krooni on meie jaoks ikka väga suur raha , " nendib ta . 
 Sellest summast tuleb tegelikkuses tasuda ka näiteks ajateenijate teatrikülastuste eest ning nii tellibki Reinu raamatupoodidest peamiselt pehmekaanelisi kriminulle ja ajaviitejutte . 
 Väärtkirjandust on Reinu kahte ja poolt tuhandet köidet sisaldavates valdustes siiski <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegugi</TIMEX> . 
 Näiteks seesama Sholohhovi " Ülesküntud uudismaa " . 
 " Iseenesest suurepärane teos , " leiab Reinu . 
 Sholohhovi kõrval lebavad rahulikult kaks köidet Nikolai Ostrovski nime kunagiste kooliõpilaste mällu söövitanud teosest " Kuidas karastus teras " . 
 Seda , kas need pärinevad <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1994-XX-XXTXX:XX" >1994. aastal</TIMEX> toona Erika tänaval asunud sidepataljoni hoovile vuranud veoautos rappunud kastidest ( nende sisust sidepataljoni raamatukogu <TIMEX TYPE="POINT">omal ajal</TIMEX> alguse saigi ) , inimeste kodudest või likvideeritud haruraamatukogude hoidlatest , ei oska Reinu <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" COMMENT="yldises tähenduses" >täna</TIMEX> enam päris täpselt öelda . 
 " Vähemalt mingi valikuvõimalus on olemas , " ei ole ta raatsinud punakirjanduse kultusraamatuid välja praakida . 
 Kivikas Ostrovski vastas 
 Vastasriiulilt põrnitseb Nõukogudemaa kirjamehe Ostrovski köiteid Vabadussõja õppursõdureist jutustav " Nimed marmortahvlil " Albert Kivikase sulest , veidi edasi võib hõbedaselt raamatuseljalt lugeda : Jüri Ehlvest " Krutsiaana " . 
 Riiulite alumisel korrusel puhkavad prantsuse suurvaimu Honor&eacute; de Balzaci " Kogutud teosed " . 
 Kõige värskemaks on sidepataljoni valgete seintega raamatukogutoas Andrus Kivirähki ja Mart Juure ühisautorluse tulemusena valminud " Rahva oma kaitse " . 
 " Sõdurid loevad ja itsitavad , " on Reinu humoristide kingitusega rahul . 
 Vahipataljoni raamatukoguhoidjal Sirje Kidronil pole seevastu erilist põhjust viimase annetuse üle rõõmustada , sest selleks on Jossif Stalini punakaanelises köites venekeelne . 
 " Oleks hoopiski teabekirjandust ja sõnaraamatuid vaja , " nendib ta . 
 Näiteks " Eesti entsüklopeedia " viimaseid köiteid kahest kitsukesest toast <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> ei leia , sest 30 000 krooni tuleb jagada raamatute , ajakirjanduse tellimise ja teatripiletite vahel . 
 Üht-teist on Kidronil ajateenijatele siiski ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> pakkuda - näiteks riiulivahetäis Anton Hansen Tammsaare " Tõde ja õigust " või kaks korda samapalju hiirekõrvulisi " Mirabilia " sarja raamatuid . 
 Rahvas raamatuid tooma 
 Nii nagu inimesed aitasid taastada <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-FA-XXTXX:XX" >mullu sügisel</TIMEX> mahapõlenud Kihnu raamatukogu , saab rahvas talgulistena kanda kokku raamatud ka kaitsejõudude pataljonide ja kompaniide lugemistubadesse . 
 Nimetagem seda annetusaktsiooni lihtsalt : " Kingi sõdurile raamat ! " 
 Kaitseministeerium andis nõusoleku , et igaüks saab raamatud viia oma kodukoha riigikaitseosakonda või -büroosse , tallinlased peaksid minema kaitseministeeriumi valvelauda . 
 Vajalikud aadressid ja telefonid avaldab <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >tänane</TIMEX> Postimees siinsamas kõrval . 
 Riigikaitseosakonnad , kus annetajate nimed kirja pannakse , saadavad raamatud edasi pataljonide ja üksikute kompaniide lugemistubadesse . 
 Aktsiooniga " Kingi sõdurile raamat ! " lubas liituda ka Rootsi eestlaste kogukond . 
 Eesti Rahvusfondi esimees Ülo Ignats arvas , et väliseestlastel on huvitavat memuaar- ja militaarkirjandust , mille üle ehk sõdurid kodumaal erilist heameelt võiksid tunda . 
 Annetatud raamatute Rootsist ära toomise mure võtab enda kanda Eesti välisministeerium . 
 Postimees loosib kõigi annetajate vahel välja 20 Postimehe <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3M" >kolme kuu</TIMEX> tasuta tellimust . 
 Ent kõigist auhindadest olulisem on teadmine , et sõdurid ei pea väeosade lugemistubades enam tõtt vaatama vaid Sholohhovi või Ostrovski raamatutega . 
 Millise raamatu kingite sõdurile ? 
 Merle Sikka 
 Naiskodukaitse aseesinaine 
 Kahtlemata peaksid kaitsejõud pataljonide raamatukogude täiendamisele senisest rohkem tähelepanu pöörama . 
 Vähemasti Tallinnas asuvate pataljonide raamatukogud on viletsas seisukorras , nii et kindlasti võiks kaitsejõudude eelarves selleks suurem summa olla . 
 Meie naiskodukaitses parasjagu kogumegi kõikvõimalike annetuste abil sõdurikodudele raamatuid . 
 Aktsiooni endaga tegelikult alles alustasime ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> on raamatuid ikka üksjagu kogunenud . 
 Inimesed annavad igasuguseid raamatuid - nii kriminulle kui ka klassikalist kirjandust , tõlkekirjandust , aga ka neid raamatuid , mis on juba <TIMEX TYPE="POINT">nõukogude ajal</TIMEX> välja antud . 
 Mart Laar 
 peaminister 
 Esimesena kingiksin Ilmar Talve " Johansoni reisid " . 
 Usun , et rahva kaitsetahtele mõjub kosutavalt - nagu paljude rahvaste kogemusest teame - kui sõdade kogu traagika kunstilise käsitluse kõrval on kirjanduses oma tasakaalustav koht ka humoorikatel sõjalugudel . 
 Aga loomulikult tahan ma Eesti kaitseväelastele kinkida rohkem kui ühe raamatu , sest sõduril peab olema hea lugemisvara ja rikkalik lugemislaud . 
 Ülo Ignats 
 Eesti Rahvusfondi esimees ( Stockholm ) 
 Võibolla kingiksin mõne suurema teatmeteose , näiteks " Eesti riik ja rahvas Teises maailmasõjas " , mis koosneb kümmekonnast köitest . 
 Oleks tore , kui leiaks ka mõned lauluraamatud , kus nii isamaalised kui ka seltskondlikud laulud sees . 
 Raamatute annetamine sõduritele on oluline , sest nagu öeldakse - sõjaväes treenib kõige rohkem ootamist ja vaba aega on kõikide riikide armeedes . 
 Kindlasti on väga tähtis , et noored ei kaotaks sõjaväes oma lugemisharjumust . 
 Rootsist oleme juba <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P10Y" >10</TIMEX>-<TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P12Y" >12 aastat</TIMEX> Eestisse raamatuid saatnud . 
 Inimesed lähevad hauda , nende lapsed ei valda enam eesti keelt ja paluvad pärandustompu sattunud raamatud vanemate sünnimaale saata . 
 Kindlasti on väliseestlastel huvi annetada raamatuid Eesti sõduritele . 
 Seda on lubanud toetada ka kaitseväe juhataja esindaja Rootsis . 
 Kuhu raamatud viia 
 TALLINN : Sakala 1 , kaitseministeerium 
 PÄRNU : Aia 28 , tel 30 764 
 KÄRDLA : Leigri väljak 5 , tel 32 038 
 HAAPSALU : Lahe 17 , tel 37 008 
 KURESSAARE : Väljaku 5 , tel 33 888 
 RAPLA : Vahe 3 , tel 94 450 
 TARTU : Puiestee 114 , tel 407 132 
 PÕLVA : Võru 3 , tel 95 383 
 VALGA : Lai 19 , tel 40 230 
 VÕRU : Kreutzwaldi 1 , tel 28 172 
 RAKVERE : Pikk 46 , tel 23 820 
 KOHTLA-JÄRVE : Lai 4 , tel 73 646 
 PAIDE : Tallinna 16 , tel 50 638 
 JÕGEVA : Aia 4 , tel 23 598 
 VILJANDI : Saarepeedi vald , Peetrimõisa küla , tel 55 384 
 
 ARTIKKEL: Raamat - seos maailmaga 
 SIRJE ENDRE 
 Riigikogu liige ja kirjastaja 
 Raamat peab aitama inimesel hoida iseendaga tasakaalu . 
 Ning aitama orienteeruda ja mõtelda vaimselt vabalt selles maailmas , kus meedia töötab põhimõttel : kui sind pole meedias , siis pole sind olemaski . 
 Raamatu peamine ülesanne ongi tasakaalu leidmine ja targemaks saamine . 
 Kriminullidki on väga head raamatud , kui need on hea ja vaimuka süzheega , kus lugeja saab ise kaasa mõelda . 
 Kui sõdur teeb päevast päeva oma sõdurielulisi harjutusi ja puutub kokku ühtede ja samade inimestega , siis see maailmapilt jääb tal kindlasti kitsamaks , kui ta ei ole näiteks raamatu kaudu selle maailmaga seotud . 
 Raamat loob ka eriliselt intiimse olukorra , kus inimene ühtaegu vaatab raamatu kaudu endasse ja samas maailma , sest raamatud räägivad ju kõigepealt lugusid maailmast . 
 Millise raamatu mina sõdurile kingiksin ? 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-01-XXTXX:XX" >Tänavu jaanuaris</TIMEX> trükikojast tulnud ja peaaegu läbi müüdud huvitava raamatu , dr Erik Linnolti " Linnutiivul " . 
 Autor kirjeldab , kuidas ta Tondi sõjakoolis sõduriks õppis , sattus kursandipraktikale Oru lossi president Pätsi neljamehelisse kaitsesalka teenima ja lõpuks räägib sellest , kuidas ta töötas psühhiaatrina maailmakuulsas instituudis Ameerikas . 
 Kui ma juba räägin , et kingiksin , siis peangi sõduritele kinkima . 
 Ja lisaks veel üht-teist , meie kirjastus on kindlasti sellega nõus . 
 
 ARTIKKEL: Majaelanike vähemuse ainuvoli ootab kärpimine 
 Uus korteriomandiseadus täpsustab omavahelisi suhteid 
 ARGO IDEON , argo.ideon@postimees.ee 
 Valitsuses arutatav uus korteriomandiga seotud õiguspakett jätab poolele teele olukordade lahendamise , kus üksainuski protestiv omanik saab suures kortermajas veto kaudu nullida kümnete või sadade positiivse algatuse . 
 Uus korteriomandiseadus annab korterite omanikele suuremad volitused igapäevaasju häälteenamusega otsustada . 
 Hoogsamad plaanid - näiteks pisimadki juurdeehitused - vajavad aga eelnõu kohaselt edaspidigi suurtes majades ebareaalset sajaprotsendilist elanike nõusolekut , mida tuleb allkirjadega notariaalselt kinnitada . 
 Vaenlased arvustasid 
 Tallinnas Mustamäel , Tammsaare teel elavad Rain ja Triin Rang tunnevad heameelt , et nende 96-korterilises majas tegutsev ühistu rajas majaukseni tõusval trepil <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >hiljuti</TIMEX> kaldtee . 
 Pisitütar Mariia sõidab <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> kärus mugavalt otse üles ning last ja tema käru pole vaja süles ukseni tassida . 
 " Pärast kaldtee valmimist sai aga korteriühistu selle vastu anonüümkirju , " lausus pereema Triin . 
 " Üllatav , miks mõned inimesed selle vastu on , et puudega inimesed , lastega emad ja vanad inimesed paremini liikuda saavad . " 
 Majaelanike enamusel peaksid tema sõnul olema piisavalt mõjusad vahendid selleks , et head ettevõtmised üksikute vastaste pärast korraldamata ei jääks ning saaks vajadusel talitseda rahurikkujaid . 
 " Kui kõrvalkorteris käib mürarikas remont , siis tuleks see ikka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTEV" >õhtul</TIMEX> normaalsel ajal ära lõpetada , " ütles Triin Rang . 
 " Päris väljatõstmist ma ka karistusena ei poolda - eks igaüks tahab ju elada . " 
 Majandusminister Mihkel Pärnoja sõnul annavad uuenevas seadusandluses väljapakutud lahendused piisava võimaluse ühistute ja nende üksikute liikmete vastasseise lahendada . 
 " Siis sõltub edasine juba omavalitsuste ja elanike heast tahtest , " sõnas minister . 
 Pärnoja lubas lahendusi 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >Eile</TIMEX> valitsuses esimesel lugemisel vaadeldud uus korteriomandiseaduse eelnõu ja mitme muu elamu- ning elamureformiga seotud seaduse muudatused on uuesti arutusel <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W18-XXTXX:XX" >kahe nädala pärast</TIMEX> . 
 Korteriomandiseaduse uus variant annab muu hulgas majaelanike enamusele õiguse otsustada häälteenamusega , et oma kohustusi teiste elanike suhtes oluliselt rikkunud korteriomanikult tuleb nõuda kohtu kaudu eluaseme võõrandamist . 
 Samas kaitseb seadus rahaliselt inimest , kes pole näiteks nõus tsinkplekist katuse vahetamisega vaskpleki vastu , sellega , et vahetus küll toimub , ent vastuolijalt ei tohi nõuda osalemist selle kulutuste katmises . 
 Muutmisele läheb ka üks valitsuse määrus , mille uuel kujul kinnitamine nullib kas või üheainsa korteriomaniku poolt terves majas ühiselt kasutatava osa suuruse muutmisel uute omandiosaluste seadusjärgse registreerimise . 
 
 ARTIKKEL: Riik soovib illegaale päevavalgele 
 ARGO IDEON , argo.ideon@postimees.ee 
 Peaminister Mart Laar kinnitas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> , et valitsus otsib lahendust olukorrale , kus tuhanded Eesti riigilt pensione ja sotsiaalabi saavad inimesed pole seadustanud oma siinviibimist ega tohiks seetõttu riigilt seda raha saada . 
 " Me oleme väga delikaatses olukorras , " ütles Laar Postimehele . 
 Ta märkis , et mitte keegi ei saa peatada seaduse toimet , ning tema sõnul ei ole keegi ka soovinud seda teha . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >Esmaspäevane</TIMEX> ajaleht Molodjozh Estonii osundab siseminister Tarmo Looduse ekslikke sõnu , et pensionide väljamaksmist seiskav seadus on peatatud . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-01TXX:XX" >1. aprillist</TIMEX> kehtiv riikliku pensionikindlustuse seadus määratleb pensionisaajatena selgelt üksnes alalised elanikud - see on Eesti kodanikud ja alalise elamisloa omanikud - ning ka tähtajalise elamisloa omanikud . 
 Tegelikkuses saavad aga pensioni ja toetusi veel umbkaudu 23 000 inimest , kes figureerivad üksnes pensionisaajate ja lastetoetuse saajate nimekirjades . 
 Nende võrdlemisel kodakondsus- ja migratsiooniameti dokumentidega selgub , et tegu on inimestega , kel siinviibimist seadustavat paberit ette näidata ei ole . 
 Peaminister Laar paiskas õhku võimaluse , et tegelikkuses illegaale nii palju siiski pole . 
 " Meie <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >äsja</TIMEX> lõppenud rahvaloenduse väga esialgsetel andmetel tundub , et Eestis on inimesi vähem , kui me seda eeldasime , " sõnas peaminister , " mille põhjal võib ka tunduda , et neid illegaale ei ole nii palju . " 
 Laar märkis , et tegu on inimestega , kes reaalselt Eestis elavad ning kes on ka Eesti sotsiaalabisüsteemi osaks . 
 " Lahendusi otsitakse koostöös kodakondsus- ja migratsiooniametiga . 
 Kas või nii , et neid mitte kodakondsus- ja migratsiooniameti , vaid sotsiaalametkondade abil taga otsida ja päevavalgele tuua ning registreerimine siiski ära teha . " 
 
 ARTIKKEL: Inglismaale pagemise eest makstud raha läheb vett vedama 
 VILLU PÄäRT , villu.päärt@postimees.ee 
 Suurbritanniasse immigreerumist vahendavad firmad kasseerivad kergeusklikelt tuhandeid kroone , kuigi Eesti elanikel pole mingit lootust Inglismaalt varjupaika saada . 
 Kuulutuselehtedes Inglismaale immigreerumist pakkuvad firmad võtavad lepingu sõlmimise ja juriidilise konsultatsiooni eest 4000 krooni , lisaks peab väljarändaja ostma lennukipiletid ja maksma kohapeal asüülitaotlust vormistavale agendile . 
 Pärast asüülitaotluse tagasilükkamist saadab Suurbritannia Eesti elaniku tagasi kodumaale . 
 Kokku tuleb immigreerumist kavatsejal välja panna 13 000 krooni , et veeta <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PXM" >mõni kuu</TIMEX> Briti riigi leival . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-13TXX:XX" >Möödunud neljapäeval</TIMEX> teatas Suurbritannia suursaadik Eestis Timothy Craddock , et Eestist pärit inimese asüülitaotlusele on raske näha muid põhjendusi peale majanduslike . 
 Suurbritannia ei rahuldanud <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >mullu</TIMEX> ühegi Eesti elaniku asüülitaotlust , ühtekokku oli Eestist pärit inimesi Inglismaal pagulasestaatust ihkamas 455. 
 Kuulutused ilmuvad edasi 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W16-XXTXX:XX" >Sel nädalal</TIMEX> ilmusid kuulutuselehtedes Kuldne Börs ja Soov endiselt Inglismaale immigreerumist vahendavad kuulutused , kuigi suursaadiku sõnul on Eestist pärit inimestel mõttetu Briti võimudelt asüüli taotleda . 
 Vahendust pakkuva OÜ Roverom Grupp telefonil vastanud tugeva vene aktsendiga naine ütles , et immigreerumine läheb kokku maksma 13 000 krooni . 
 Esmalt tuleb maksta 4000 krooni lepingu eest , 5200 krooni maksab lennukipilet . 
 Inglismaale sisenedes tuleb piirivalvurile ette näidata 200 naela ( umbes 5160 krooni ) , 100 naela ( umbes 2580 krooni ) peab maksma agendile , kes aitab asüülitaotlust vormistada . 
 End raamatupidajaks nimetava naise väitel on Inglismaale immigreerumine suhteliselt riskivaba . 
 " Meil on omad liinid . 
 Keegi minejatest pole tagasi tulnud , " kinnitas ta . 
 Abi immigreerumiseks pakub ka OÜ Antex Pluss , kelle telefonil vastanu palus end nimetada Larissaks . 
 " Londonis on lennuväljal vastas meie agent . 
 Tema tõlgib , koos lähete advokaadi juurde dokumente vormistama , " rääkis Larissa vene keeles . 
 Pärast taotluse sisseandmist ootavat põgenikku taas riigiöömaja ja -toit ning keelekursused . 
 " Kui teil on asüülitaotlus läbivaatamisel , siis sel ajal pole teil õigust töötada , aga kõik töötavad illegaalselt , " mainis Larissa . 
 Politsei hoiab silma peal 
 OÜ A. T. Links telefonil vastanud naine ütles , et immigreerumisseadused on muutunud ning <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >viimasel ajal</TIMEX> on raske varjupaika saada . 
 " Kuulutuse panime vana harjumuse järgi , " ütles ta , kuid nõustus siiski infot andma . 
 Selle firma ümberasumisskeem on eelnevatega viimse detailini sarnane . 
 Erinevalt teistest hoiatas aga A.T. Linksi sekretär , et Inglismaale põgenedes peab olema valmis raskusteks . 
 Politseiameti pressiesindaja Aet Truu sõnul pole politseil <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> menetluses ühtki põgenemist vahendava firmaga seotud kriminaalasja . 
 " Politsei hoiab kuulutustel silma peal , kuid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> pole asju algatatud , " sõnas Truu . 
 Suurbritannia saatkonna pressinõuniku Neve Hõbemägi sõnul ei saa Eestist pärit inimene Inglismaalt asüüli , sest siin pole sellist olukorda , et maailmas mingi riik peaks Eestist pärit inimesele asüüli andma . 
 " See on sügavalt Eesti probleem , need on Eesti firmad , kes neid kuulutusi panevad , " ütles ta . 
 
 ARTIKKEL: Ülikoolid said tellimuse tudengikohtadele 
 Riik maksab <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> kinni 5636 õppekohta kümnes ülikoolis , sealhulgas neljas erakõrgkoolis 
 MARKO PÜÜA , marko.pyya@postimees.ee 
 Ülikoolide esindajad ja haridusminister kirjutasid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> alla riikliku koolitustellimuse lepingule , mis suurendab õpilaste konkurentsi tasuta kõrghariduse pärast , andes samal ajal erakõrgkoolidele esimest korda võimaluse riigi raha kasutada . 
 Riik maksab uuel õppeaastal kinni 5636 õppekohta kümnes ülikoolis , millest neli on esimest korda erakõrgkoolid . 
 Sellega kindlustab ministeerium oma eelarveraha eest kokku 55 kohta kõrgemas kommertskoolis , humanitaarinstituudis , Õigusinstituudis ning Concordia ülikoolis , vähendades samas paljudel erialadel kohtade arvu avalik-õiguslikes ülikoolides . 
 Vähem majandusõpet 
 Tartu Ülikool saab bakalaureuseõppeks <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> 127 kohta vähem kui <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >eelmisel aastal</TIMEX> . 
 Tartusse <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-FA-XXTXX:XX" >sügisel</TIMEX> eesti või inglise keelt studeerima pürgiva Vinni-Pajusti gümnaasiumi abituriendi Riinu Palli ( <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P18Y" >18</TIMEX> ) hinnangul on riikliku tellimuse vähenemine halb , sest see suurendab konkurentsi tasuta haridusele . 
 " Kuid teisest küljest pole riigil mõtet töötuid juurde toota , " sõnas ta . 
 " Mina olen rohkem humanitaarinimene , kuid näiteks majanduse õppijaid on tõesti palju . 
 Selline mulje , et majandusele pannakse suurt rõhku , jäi ka messil " Teeviit " . 
 Kuid minu arust peaks erialad tasakaalu viima ning kas või humanitaariat suurendama . " 
 Kõige suurem muudatus riiklikus koolitustellimuses ongi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> see , et bakalaureuseõppes väheneb enim tellimus majandusõppes : Tallinna Tehnikaülikoolis väheneb kohtade arv 170-lt 70-le , Tartu Ülikoolis 115-lt 90-le ning põllumajandusülikoolis 40-lt 15-le . 
 Tehnikaülikooli rektor Andres Keevallik on Postimehele öelnud , et midagi meeldivat selles pole , kuid lisanud samas : " . aga küllap see on siis riigi tahe ning eks majandusspetsialistide osas ole saabunud teatav küllastumine . " 
 Haridusministeeriumi kõrgkoolide talituse juhataja Maiki Udam ütles , et majandust on üle tellitud , samas kui teistes valdkondades kohtade vajadus pidevalt suureneb . 
 " Kuid riik suurendas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> just töötavate õpetajate koolituse tellimist ja kraadiõpet , sest ülikool on ikkagi ka teadusasutus , " sõnas ta . 
 Esmakordselt esitab haridusministeerium ka kolmele ülikoolile tellimuse kokku 90 kohale kutseõppeasutuste õpetajate <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1Y" >üheaastaseks</TIMEX> pedagoogiliseks koolituseks . 
 Kokku kulutab riik <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavu</TIMEX> kõrgharidusele 700 miljonit krooni . 
 Baasmaks luubi alla 
 Haridusminister Tõnis Lukas ütles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> enne koolituslepingu allkirjastamist , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2001-XX-XXTXX:XX" >järgmise aasta</TIMEX> märksõna on juba õpilaskoha baasmaksumuse luubi alla võtmine . 
 See toob päevakorrale arutelu selle üle , kas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegune</TIMEX> ühe õpilaskoha 12 600 krooni suurune ülalpidamiskulu on piisav või tuleks seda mitu korda tõsta , et kõrgharidus oleks veel kvaliteetsem . 
 " Baasmaks on muidugi väike , " teatas minister Lukas ülikoolide esindajaile . 
 " Seda tuleks tõsta , kuid selle arvelt kahaneksid riigi arvelt maksustatud kohad veelgi . " 
 
 ARTIKKEL: Eesti tahab Norra tanke 
 PM 
 Eesti tahab Norra tanke 
 Kaitseministeerium ja kaitsejõudude peastaap , kes lükkasid tagasi Poola pakutud kümme kingitustanki T-55 AM , loodavad Eesti kaitseväele saada Norrast Saksa päritolu tanke Leopard-1 . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >Eile</TIMEX> kinnitasid parlamendi riigikaitsekomisjoni ette kutsutud kaitseministeeriumi kantsler Tarmo Mänd ning kaitsejõudude peastaabi ülem Aare Ermus ja eksülem Ants Laaneots , et tankid peavad Eesti kaitseväel olema . 
 Postimehe andmeil on ka Saksamaa pakkunud Eestile tasuta Leopard-tanke , kuid tingimuseks on , et eestlased maksaksid kinni sõjamasinate remondikulud . 
 " Ühe tanki kinkimiseelne remont maksab miljon krooni , " kinnitas militaarallikas . 
 Ekspertide hinnangul peaks Eesti võtma vastu vähemalt 30 tanki , et üksus sõjaliselt mingit jõudu kujutaks . 
 Väidetavalt on Norra nõus eeltingimusteta kinkima tanke Leopard-1 ja just Osloga ongi Tallinn niinimetatud soomuskonsultatsioone alustanud . 
 
 ARTIKKEL: Iraaklaste smugeldajad pääsevad vabadusse 
 TIIU PÕLD , tiiu.pold@postimees.ee 
 Kuigi Tallinna linnakohus mõistis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> kolm Rootsis elanud araabia päritolu inimsmugeldajat <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1Y6M" >poolteiseks</TIMEX> kuni <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2Y" >paariks aastaks</TIMEX> vangi , pääsevad kaks neist vabadusse <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-XXTXX:XX" >mais</TIMEX> ja kolmas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-07-XXTXX:XX" MOD="MID" >juuli keskel</TIMEX> . 
 Kaheksateist Iraagi kodanikku 6000-10 000 USA dollari eest läbi Venemaa ja Eesti Inglismaale või Rootsi smugeldanud Ali Kadhum , Ali Al-Shammari ja Abdelaziz Ben Ajmi Glaied vabanevad varsti , sest on pikaksveninud kohtuprotsessi ajal neile <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> mõistetud karistused peaaegu ära kandnud . 
 Paadiga üle Narva jõe 
 Kohtuotsuse kohaselt tõmbasid Kadhum , Al-Shammar ja Glaied raha eest <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="1997-09-XXTXX:XX" VALUE2="1998-03-XXTXX:XX" >1997. aasta septembrist 1998. märtsini</TIMEX> oma musta ärisse ka kaheksa eestimaalast , kes korraldasid iraaklaste paadisõidu üle Narva jõe ja toimetasid nad Tallinna . 
 Kohtualuste seas olid kinnisvaramaakler Jaanus Rannu , narvakad Vladimir Markov , Sergei Shtsherbakov ja Vassili Tsherenkov , Tallinna lennujaama viisapunkti nooreminspektorid Aune Rink ja Heli Mägi , piiripunkti ohvitser Igor Kisseljov ja politseiameti julgestusteenistuse VIP-toa vaneminspektor Rene Raudik . 
 Tingimisi vanglasse 
 Neid kaheksat karistas kohus vastavalt kuriteo raskusele <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1Y6M" >poolteise</TIMEX> kuni <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2Y" >kahe aasta</TIMEX> <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3M" >kolme kuu</TIMEX> pikkuse vabadusekaotusega tingimisi <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1Y" >1</TIMEX>-<TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3Y" >3-aastase</TIMEX> katseajaga . 
 Rinkilt võttis kohus kolmeks , Mägilt <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2Y" >kaheks aastaks</TIMEX> õiguse töötada ametikohal , mis on seotud viisade väljastamisega , Kisseljovilt aga õiguse töötada <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P3Y" >kolm aastat</TIMEX> piirivalves . 
 
 ARTIKKEL: Elamisloa taotlejad ummistavad ikka kodakondsusameti bürood 
 Sajad inimesed veedavad öid tänaval majaseina ääres kössitades 
 KÜLLIKE ROOVÄLI , kyllike.roovali@postimees.ee 
 Kodakondsus- ja migratsiooniameti ( KMA ) bürood Tallinnas ja Ida-Virumaal on endiselt ummistunud passi või elamisloa pikendamise taotlejatest , kelle väitel pole järjekorrad vähenenud ega teenindamine paranenud . 
 Tallinnas KMA Sõle tänava büroo trepil lootusetult käega rehmava Vladimir Kuzmini sõnul ei usu ta enam , et tema jalutu abikaasa saaks oma välismaalase passi elamisluba pikendava kleebise . 
 " Mu naine on esimese grupi invaliid , ei saa käia ja lamab Mustamäe haiglas , " kurtis mees . 
 " <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" MOD="MID" >Märtsi keskel</TIMEX> aegus eelmine luba , nii et vaja on uut kleebist . 
 Arstid kinnitaksid volituse , et mina saaksin kleebise kätte , aga siin öeldi , et nii ei tohi , et nad tulevad ise mu naise juurde . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Nüüd</TIMEX> viidi naine Järve haiglast Mustamäele , mul tuleb uuesti registreeruda , et ametnik kohale sõidaks . 
 Muidu ei saa naine enam pensioni ja oleme rahata . " 
 Riigi maine langeb 
 Ajalehe Põhjarannik ajakirjaniku Erik Kalda andmetel on rahata ka paljud Ida-Virumaa vanurid . 
 " Paljud ei saa end pensionile vormistadagi , sest pole kehtivat elamisluba , " rääkis Kalda . 
 Tema sõnul pole olukord vastupidiselt siseministeeriumi poolt väidetule leevenenud . 
 Põhjarannik nendib <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-01TXX:XX" >1. aprilli</TIMEX> juhtkirjas , et suutmatusega korraldada KMA tööd kasvatab riigivõim inimeste hulka , kellel on põhjust Eesti riigi peale pahane olla . 
 " Kuna inimestel pole passi , siis on nad muutunud sunnismaisteks . 
 Väitega , et pass on kuskil KMA büroos ja selle ametnikud ei ole suutelised seda väljastama , üle piiri ei pääse , " kirjutas Põhjarannik . 
 Et KMAs pole midagi paremaks läinud , kinnitasid ka kümned inimesed Tallinnas Sõle tänava maja juures looklevas sabas . 
 Ivan , kes end tütre poolt poest toodud kokakoolaga turgutas , seisis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTNI" >öö läbi</TIMEX> tuhandeid jälgi täis tallutud liivakünkal büroo seina ääres , et <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2Y6M" >kahe ja poole aastasele</TIMEX> tütretütrele Valeriale elamisloa kleebist saada . 
 " Kogu pere elab siin lubadega , aga tema , pisike , tuleb välja , on illegaal , " oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXT19:XX" >eelmisel õhtul kell seitse</TIMEX> sappa tulnud Ivan nõutu . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXT15:XX" >Järgmisel päeval kella 15ks</TIMEX> oli ta jõudnud järjekorraga juba majja sisse ja lootis enne sulgemist ka ametniku palge ette saada . 
 Ivani sõnul on tõeline vaatamisväärsus <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTNI" >öine</TIMEX> kolmesajapealine järjekord maja seina ääres , kuhu tullakse teisest linna otsast , taburetid kaenlas . 
 " Inimesed riidlevad , koostavad kirjalikke järjekordi . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTMO" >Hommikul</TIMEX> tulevad aga teised lapsevankritega ja trügivad vahele , " kirjeldas mees . 
 Fuajees piletimasina taga tunglevate inimeste vahelt kostis rahulolematuid ütlemisi . 
 "Sdesj durdom( hullumaja - toim ) , " teatas üks juhtivtöötaja välimusega mees mobiiltelefoni . 
 Järjekorda saab osta 
 Pensionil Tamara , kes taotleb <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P81Y" >81-aastasele</TIMEX> emale uut välismaalase passi , ütles Postimehele , et tegu pole hullumajaga . 
 " See on midagi enamat . 
 Hullumajas on vaikus ja kord , " sõnas kõrge vererõhuga võitlev vanaproua . 
 Ta ütles , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTMO" >hommikul</TIMEX> saab 20 krooni eest järjekorrakohta osta asotsiaalidelt , kes sabasseismisega raha teenivad . 
 Inimesi täis fuajees hoidis ainsana korda rohelises vestis Marju Toom , keda sabasseisjad nimetasid piletitädiks . 
 Toome sõnul on ta büroosse appi tulnud peamajast ning vastab <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PT9H" COMMENT="problemaatiline, peaks olema link järgnevale">üheksatunnise</TIMEX> <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-WXX-WDTXX:XX">tööpäeva jooksul</TIMEX> kahe tuhande inimese küsimustele . 
 " Just teabepuudus teeb töö raskeks , " nentis ta . 
 Büroo asejuhataja Tiiu Rajur ei olnud nõus Postimehele selgitama , mis põhimõttel inimesi vastu võetakse või ukse taha jäetakse . 
 " Pöörduge KMA pressitalitusse , meil on selline kord , " sõnas ta , ulatades paberi telefoninumbritega . 
 Ülemuse jutule ei pääse ka muretsejad . 
 " Kui keegi nõuab juhatajat , lubab numbritädi politsei kutsuda , " lausus Ivan . 
 KMA pressiesindaja Urmas Krull ütles Postimehele , et ameti enda hinnangul on olukord siiski paranenud . 
 Sõle ja Mäekalda bürood teostavad päevas kokku umbes tuhat toimingut , Ida-Viru bürood 1200. 
 Sabas seismise põhjusena nimetas ka Krull teabe vähesust . 
 " Inimesed kuulavad kuulujutte ega loe lehti , nad seisavad <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTNI" >öösel</TIMEX> sabas , et saada järjekorranumbrit . 
 Neile on seletatud , et nii pole vaja teha , aga nemad tulevad ikka , " avas Krull Sõle tänaval majaseina ääres seismise tagamaid . 
 " <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTEV" >Õhtupoolikul</TIMEX> seda saba ju enam pole , on kolm-neli inimest . " 
 Krulli sõnul peaks inimene tulema KMA büroosse vaid ühe korra - siis , kui ta dokumendi kätte saab . 
 
 ARTIKKEL: Ivi Eenmaa süüdistab Tallinna võime ebaseaduslikus tehingus 
 Korteriühistut juhtiv ekslinnapea nõuab majas tegutseva firma lahkumist 
 URMAS SEAVER , urmas.seaver@postimees.ee 
 Tallinnas Kaarli pst 11 korteriühistut juhtiv endine linnapea Ivi Eenmaa võitleb ühistukaaslaste toel linna ja erafirmaga , kes majaelanike hinnangul tegutseb hoones Kesklinna valitsuse loal ebaseaduslikult . 
 " Mäletan , et kui olin linnapea , käisin ühel korteriühistu kokkusaamisel ja rääkisin kõva häälega , kuidas linn toetab korteriühistuid , " ütles Eenmaa , kes juhtis Tallinna <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="1997-XX-XXTXX:XX" VALUE2="1999-XX-XXTXX:XX" >aastatel 1997-1999.</TIMEX> " <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Nüüd</TIMEX> olen ise ühistu esindajana olukorras , kus linn käitub vastupidi . " 
 58 korterit hõlmava korteriühistu juhi Eenmaa väitel sõlmis linn <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-SU-XXTXX:XX" >mullu suvel</TIMEX> ebaseaduslikult rendilepingu Kaarli pst 11 majas linnale kuuluvatele pindadele OÜga Apeki Investeeringud , kuid Kesklinna valitsus ei teatanud sellest majast 88% omavale ühistule . 
 Varem rentis hoones linnale kuuluvaid pindasid <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PXY">mitmeid aastaid</TIMEX> Eesti Spordimeditsiinikeskus ( ESK ) . 
 Ühistul polnud seejärel võimalik kellelegi kommunaalteenuste arveid esitada ning <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-01TXX:XX" >1. aprilliks</TIMEX> võlgnes Apeki Investeeringud Eenmaa sõnul ühistule üle 35 000 krooni . 
 Eenmaa ütles , et ühistu ei soovigi enam erafirmaga kommunaalmaksete lepingut sõlmida , sest ei taha ennast majas ebaseaduslikult tegutseva firmaga siduda . 
 Rendib pindu edasi 
 Ühistu hinnangul , mida toetab ka neile saadetud vastus õiguskantslerilt , polnud Kesklinna valitsusel õigus ESKga sõlmitud rendilepingus vastaspoolt uut lepingut sõlmimata ja tingimusi muutmata lihtsalt teise asutusega asendada . 
 Nii maksab ka allrentnikke võttev Apek sarnaselt ESKga linnale pinna eest 20 krooni ruutmeetrilt , mis on linnale kuuluvate mitteeluruumide üüri alghind . 
 Kuigi linnaosa otsustas ühistu pealekäimisel <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-11-XXTXX:XX" MOD="END" >mullu novembri lõpus</TIMEX> Apekiga koostöö lõpetada , rendib viimane majas endiselt linnale kuuluvaid pindasid eri firmadele . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> asuvad kunagise ESK ruumes kinnisvarafirma Kuldne Katus , psühholoogi kabinet , raamatuid levitav AS Gertis Gewey ja Model Management Mark Si , lisaks on Apekiga rendilepingut sõlmimas turismifirma Valensatur . 
 Kesklinna vanema asetäitja Jüri Lump ütles Postimehele , et linnaosa pole seadust rikkunud , kui vormistas ESK asemele rentnikuks erafirma . 
 Lumbi hinnangul on tekkinud olukorras eelkõige süüdi erafirma , kes ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi . 
 Erafirma tõrjub süüdistusi 
 Lump ütles , et Kesklinn tühistas lepingu Apekiga , sest too ei täitnud nõuet kasutada ruume konsultatsiooni- ja meditsiinilise nõustamise keskusena . 
 Samuti pole Apek Lumbi väitel esitanud linnaosavalitsusele kooskõlastamiseks ühtegi allrendilepingut . 
 Erafirma saab majas edasi tegutseda vaid seetõttu , et on Kesklinna vanema tühistava korralduse kohtus vaidlustanud , mainis Lump . 
 Apeki projektijuht Rain Kalda ütles , et kuna nii Tallinna halduskohus kui ka ringkonnakohus on nende kaebuse tagasi lükanud , kavatseb firma <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="FUTURE_REF" >lähiajal</TIMEX> Kesklinna vanema otsuse vaidlustada Tallinna linnakohtus . 
 Kalda väitis Postimehele , et kõik ruumides asuvad firmad on seotud konsultatsiooniga , nii näiteks annab Kuldne Katus kinnisvara-alast nõu , Model Managemendi nime all tegutseb esteetikakool ja fotoateljee , uus firma Valensatur hakkab aga andma reisikonsultatsioone . 
 Kalda ütles , et kuna ühistu keeldub nendega suhtlemast , on see takistanud firmal leida meditsiinikeskuse jaoks sobivaid allrentnikke . 
 Ta lisas , et firma on kõik allrendilepingud linnaosavalitsusele kooskõlastamiseks saatnud . 
 
 ARTIKKEL: Aasta ema selgub <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-14TXX:XX" >emadepäeval</TIMEX>
 ETA/PM 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-01TXX:XX" >1. maini</TIMEX> saab esitada kandidaate <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >tänavuse</TIMEX> aasta ema tiitlile , mille saaja tehakse teatavaks <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-14TXX:XX" >maikuu teisel pühapäeval</TIMEX> tähistataval emadepäeval . 
 Aasta ema kandidaat peab olema Eesti Vabariigi kodanik , kelle perekonnas kasvab või on üles kasvatatud vähemalt kaks last ning kes on pädev ja tunnustatud kutsealases töös , teatas valimist korraldava Naisliidu esinaine Siiri Oviir . 
 Ettepanekuid kandidaadi tutvustuse ja valiku põhjendusega ootab Naisliit aadressil Gonsiori 29 , tuba 122 , 10147 Tallinn . 
 Aasta ema valitakse <TIMEX TYPE="RECURRENCE">kolmandat aastat</TIMEX> , varem on sellele tiitlile esitatud <TIMEX TYPE="RECURRENCE">iga kord</TIMEX> 30-40 kandidaati . 
 Aasta ema tehakse teatavaks <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-14TXX:XX" >emadepäeva</TIMEX> kontsertaktusel Estonia kontserdisaalis , kus <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" >varasematel aastatel</TIMEX> on osalenud ka president Lennart Meri . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-14TXX:XX" >Emadepäeva</TIMEX> tähistamise traditsioon <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="pigem üldises tähenduses" >maikuu teisel pühapäeval</TIMEX> sai alguse Ameerikast ja levis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="192X-XX-XXTXX:XX" >1920. aastatel</TIMEX> üle kogu Euroopa . 
 " Eestisse jõudis emadepäeva tähistamine samal ajal teiste Euroopa riikidega ning <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praeguseks</TIMEX> on naiste algatusel loodud üritusest saanud riiklik tähtpäev , " on öelnud Kirjandusmuuseumi teadur Mall Hiiemäe . 
 " Emadepäeva näol on tegemist ilusa aatelise pühaga , mille märksõnadeks on kodu , pere , isamaa . 
 
 ARTIKKEL: Kaabliliit ootab ministeeriumilt tegusid 
 Kaabellevi Liit : Tallinna linnavõimud toetavad algatust kaabellevi seaduse muutmiseks 
 JAANUS PUTTING , jaanus.putting@postimees.ee 
 Eesti Kaabellevi Liidu Tallinnas tegutsevad liikmesoperaatorid ootavad teede- ja sideministeeriumilt algatust kaabellevi seaduse muutmiseks , sest kehtiv seadus ei suuda liidu hinnangul Tallinnas käimasolevat kaabeltelekonflikti lahendada . 
 Eesti Kaabellevi Liidu ( EKLL ) juhatuse esimehe Peeter Kerni väitel on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> kõik kaardid teede- ja sideministeeriumi käes , et kehtiva kaabellevi seaduse muutmise algatamisega lahendada keeruline olukord , mis sisuliselt tähendab paljude kaabellevioperaatorite tegevuse lõpetamist . 
 " <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> tundub , et ka linn ( Tallinna linnavõimud - toim ) on selle küsimuse enesele teadvustanud ning lubanud toetada kaabelfirmade initsiatiivi kaabellevi seaduse muutmiseks , " ütles Kern Postimehele . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praegu</TIMEX> kehtiv kaabellevi seadus , mis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" >eelmisel kuul</TIMEX> sundis EKLLi kuuluvaid kaabelteleoperaatoreid mõttele tuhanded teleriomanikud üle Eesti <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P1D" >üheks päevaks</TIMEX> pildita jätta , pärsib liidu liikmete hinnangul kaabelleviturul konkurentsi ning soodustab vaid monopoli teket . 
 Kerni hinnangul tulekski seadust muuta selles osas , mis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegu</TIMEX> annab mõnele operaatorile mingis konkreetses piirkonnas sisuliselt monopoolse õiguse tegutsemiseks . 
 Lõhkusid kaableid 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" >Eelmisel kuul</TIMEX> otsustas kaabel-TV operaatorite vahel kaabellevi seaduse pinnal tekkinud konflikti , mille käigus lõhuti vähemalt kahe operaatori kaablid , sekkuda ka Tallinna linnavalitsus , kes moodustas linna kaabelleviturul toimivate operaatorite õiguslikkuse väljaselgitamiseks asjakohase töökomisjoni . 
 Ehkki töökomisjon pole seni veel lõplike järeldusteni jõudnud , on linnavõimud eri hinnangutel kaalunud kaabellevikonflikti lahendamiseks ühe võimalusena Tallinna jaotamist piirkondadeks erinevate kaabellevioperaatorite vahel . 
 EKLLi juhatuse esimees Kern nentis , et linna nn tsoneerimine konfliktile küll mingit lahendust ei tooks . 
 " See on pigem selline ummiktee , kuhu küsimus üritati justkui suunata ehk kus linn oleks saanud midagi ette võtta , " lausus Kern . 
 Kaabelevi Liidu juhatuse esimees lisas , et kehtiva kaabellevi seaduse kohaselt peaksid kohalikud omavalitsused tõesti need piirkonnad määrama . 
 Üks piirkond , üks operaator 
 " Me oleme aga <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> linnale soovitanud , et mingil juhul ei tohiks minna seda piirkondade määramise teed , sest see tähendab jälle konkursse ning konfiskeerimisi - pigem peaks linn toetama initsiatiivi selle seaduse muutmiseks , " ütles Kern . 
 " Kõik operaatorid on linnale <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> selgitanud , et selline tee ei vii kuhugi ja me jõuame tagasi täpselt samasse seisu nagu <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >täna</TIMEX> , kus ühes piirkonnas on üks operaator . 
 Sealt ei kasva mingit konkurentsi Eesti Telefonile ning probleemid ainult süvenevad , " märkis ta . 
 
 ARTIKKEL: Kristiine Keskus nõuab pommiähvardajalt 74 000 krooni kahjutasu 
 HINDREK RIIKOJA , hindrek.riikoja@postimees.ee 
 Tallinna Kristiine Keskuse omanik OÜ Hermelin nõuab <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-11-XXTXX:XX" >mullu novembris</TIMEX> keskusele pommiähvarduse teinud <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P12Y" >12-aastase</TIMEX> poisi vanemate käest kohtu kaudu ligi 74 000 krooni ähvardusega tekitatud kahju hüvitamiseks . 
 Keskust esindav advokaat Aivar Pihlak ütles , et hagi Tallinna linnakohtusse anti sisse <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-XXTXX:XX" MOD="END" >märtsi lõpus</TIMEX> ja esimene kohtuistung toimub <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-10-21TXX:XX" >21. oktoobril</TIMEX> . 
 " <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praeguseks</TIMEX> on meieni jõudnud ka poisi vanemate vastulause , kus nad kinnitavad , et pole süüdi , " lisas Pihlak . 
 Kaubanduskeskuse direktori Allan Remmelkoore väitel pole hagi eesmärk raha saamine , vaid teiste võimalike pommiähvardajate hoiatamine . 
 " Tegelikku kahjusummat polegi võimalik kindlaks teha , sest ei saa mõõta kahju , mida kannatasid ähvarduse tõttu majast lahkuma pidanud ostjad , " lisas ta . 
 Tallinna noorsoopolitseiniku Erika Kaskla sõnul oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-11-XXTXX:XX" >novembris</TIMEX> kahtlus , et tabatud poisi hingel võib olla veel mõni keskusele tehtud pommiähvardus , kuid seda ei suudetud tõestada . 
 Georgi vanematele määras politsei toona haldusõiguserikkumiste seadustiku järgi 4100 krooni trahvi lapse kasvatamise ja õpetamise kohustuste täitmatajätmise pärast , ka tuli vanematel tasuda päästeameti põhjendamatu väljakutsega kaasnenud kulud . 
 
 ARTIKKEL: Eesti kodanikuks saamine sõltub ametnike suvast 
 <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P66Y" >66-aastane</TIMEX> Ellen Rand kohtas kodakondsus- ja migratsiooniametis ainult ükskõiksust ja hoolimatust 
 VILJA KOHLER , vilja.kohler@postimees.ee 
 Leningradis sündinud Ellen Rand on pidanud kodakondsuse saamiseks palju kordi ajalooarhiivi uksi kulutama . 
 Kui tal õnnestub riigiarhiivist saada tõend , et tema vanemad ei loobunud Eestist ära sõites kodakondsusest , saab Ellen sünnijärgseks kodanikuks ja uue passi omanikuks . 
 Ain Protsin 
 Naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud tartlane Ellen Rand oli oma staatusega rahul <TIMEX TYPE="POINT">päevani</TIMEX> , mil ametnikud ütlesid Eesti Vabariigi passi pikendama läinud pojale , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1995-XX-XXTXX:XX" >viie aasta eest</TIMEX> anti talle Eesti pass ekslikult ja sellepärast peab ta <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> võtma välismaalase passi . 
 Kuulnud poega tabanud ebaõnnest , tõttas Ellen Rand kodakondsus- ja migratsiooniameti ametnike jutule . 
 " Ma soovisin muuta oma kodakondsuse alust , tahtsin kodakondsust kui sünnijärgne kodanik , " selgitas ta . 
 Kui vanaproua saaks sünnijärgseks kodanikuks , saaksid sünnijärgseteks Eesti kodanikeks ka tema lapsed ning poeg Oleg Oja ei peaks vastu võtma välismaalase passi . 
 Paraku luhtusid Ellen Ranna katsed oma kodakondsuse saamise alust muuta nii kodakondsus- ja migratsiooniameti Tartumaa osakonnas kui ka riigi kodakondsus- ja migratsiooniametis . 
 Viimasest ametkonnast sai ta <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-28TXX:XX" >28. märtsi</TIMEX> dateeringuga napisõnalise peadirektori asetäitja Kädi Riismaa allkirjaga kirja , kus kirja koostaja Epp Hannus nendib , et Ellen Ranna kodakondsuse saamise alust ei ole võimalik muuta . 
 " Kuidas nii , et ei ole võimalik muuta - ma olen ju eestlaste laps , " küsis nutu äärel vana naine . 
 Ellenil oli küll õnnestunud hankida oma isapoolsete vanemate Tartu lähedal Lemmatsis sündimist ja elamist tõendavad dokumendid , kuid need ei lähe sünnijärgse kodakondsuse tõendamisel arvesse . 
 Mitme koduga naine 
 Missuguseid dokumente on tarvis sünnijärgse kodakondsuse saamiseks ja mida edasi teha , Rand ei teadnud , sest riigi kodakondsus- ja migratsiooniameti napisõnaline kiri teatas vaid äraütlemisest . 
 " Võibolla polnud ametnikel tõesti aega minu konarlikus eesti keeles esitatud juttu kuulata , võibolla polnud tahtmist , " oli ta nõutu . 
 Eestlastest vanemate noorim laps Ellen Rand sündis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1934-XX-XXTXX:XX" >1934. aastal</TIMEX> Leningradis . 
 Elleni isa ja tema vanemad elasid Tartu külje all Lemmatsis , ema on pärit Rakvere lähedalt . 
 Maailmavaate tõttu asusid Elleni vanemad elama Leningradi . 
 " Ma ei tea , mis aastal nad sinna läksid , " ütles Ellen . 
 Tal on riigiarhiivist pärit tõend , et ta isa töötas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="192X-XX-XXTXX:XX" >1920. aastatel</TIMEX> Tartu linnavalitsuses kirjutajana . 
 Et perekonnanimi Nui oli Elleni isa arvates vene keeles sarnane tuntud roppusega , võttis isa uueks perekonnanimeks Rand . 
 Vahepeal koju tagasi 
 Elleni ema arreteeriti <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1938-XX-XXTXX:XX" >1938. aastal</TIMEX> , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1942-XX-XXTXX:XX" >neli aastat hiljem</TIMEX> suri ta Karlaga vangilaagris . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1942-XX-XXTXX:XX" >1942. aastal</TIMEX> suri blokaadirõngas olevas Leningradis nälga Elleni isa . 
 Vanemal õel õnnestus dokumentideta <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P8Y" >8-aastane</TIMEX> Ellen salaja lastekodusse viivasse bussi sokutada . 
 Dokumentideta tüdrukuke sattus Maikopi ( <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> Adõgee , Krasnodari krai ) lastekodusse , sealt võttis ta oma peresse venelanna . 
 Ellenist sai Jelena Semjonova Shestakova . 
 " Oma nime võtsin tagasi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1951-XX-XXTXX:XX" >1951. aastal</TIMEX> , kui läksin õppima Maikopi pedagoogikakooli , " ütles Ellen . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1958-XX-XXTXX:XX" >1958. aastal</TIMEX> tuli Ellen Eestisse , Tartusse . 
 Siin abiellus ta samuti Venemaal sündinud eestlase Robert Zimmermanniga . 
 Tartus elas perekond <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1968-XX-XXTXX:XX" >1968. aastani</TIMEX> , siis avastasid arstid tütar Inol tuberkuloosi ja soovitasid kliimat vahetada . 
 Pere kolis Krimmi , Musta mere ääres asuvasse Gertshi . 
 Seal sündis poeg Oleg . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1970-XX-XXTXX:XX" MOD="APPROX" COMMENT="ligikaugne oletus">Mõne aasta pärast</TIMEX> kolis Elleni pere Moldaaviasse , Kishinjovi . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1975-XX-XXTXX:XX" >1975. aastal</TIMEX> , kui Oleg läks esimesse klassi , võttis pere endale nimeks Rand . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1990-XX-XXTXX:XX" >1990. aastatel</TIMEX> ei muutunud ajad mitte ainult Eestis , suhtumine võõrastesse muutus ka Moldaavias . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1992-XX-XXTXX:XX" >1992. aastal</TIMEX> vahetas pere oma Kishinjovi korteri elamise vastu Tartusse . 
 " Olin väga õnnelik : sain kodakondsuse ja Eesti passi , " rääkis Ellen . 
 " Tahtsin küll kodakondsust saada kui sünnijärgne eestlane , aga mul ei õnnestunud saada andmeid ema kohta . 
 Nii saingi kodakondsuse naturalisatsiooni korras , nagu ka minu tütar . " 
 Ellen ütles , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF">toona</TIMEX> ei olnud kodakondsuse saamise viis talle oluline . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1995-XX-XXTXX:XX" >1995. aastal</TIMEX> tuli Moldaaviast Eestisse Elleni poeg Oleg oma perega . 
 Oleg võttis siin endale emapoolse vanaema järgi perekonnanimeks Oja . 
 " Poeg sai passi kui sünnijärgne eestlane , tõestuseks oli see , et isapoolne vanaisa oli eestlane . " 
 Oleg sai <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1995-04-07TXX:XX" >1995. aasta 7. aprillil</TIMEX> <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2Y" >kaheaastase</TIMEX> kehtivusega passi , järgmise , samuti <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2Y" >kaheaastase</TIMEX> passi , sai ta <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1997-11-19TXX:XX" >19. novembril 1997.</TIMEX> 
 Kui ametnikud <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" MOD="END" >läinud aasta lõpus</TIMEX> Olegi passi enam ei pikendanud , tegi see kogu pere nõutuks . 
 " Võõrsil elades olin ma fashist , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >nüüd</TIMEX> selgub , et <TIMEX TYPE="POINT" COMMENT="keerukas" >pärast viit siin elatud aastat</TIMEX> olen samuti võõras , " oli Oleg nördinud . 
 Siiski võimalik 
 Kui Postimees asus riigi kodakondsus- ja migratsiooni-ametist uurima , kas kodakondsuse saamise alust pole tõesti võimalik muuta , selgus , et Ellen Ranna probleemil võib siiski olla lahendus . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-06TXX:XX" >6. aprillil</TIMEX> vastas riigi kodakondsus- ja migratsiooniameti töötaja Epp Hannus Postimehele saadetud kirjas : " Ellen Ranna sünnijärgseks Eesti kodakondsusesse kuulumise tõendamiseks peab olema dokumentaalselt tõendatud , et vähemalt üks tema vanematest kuulus <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1934-XX-XXTXX:XX" >1934. aastal</TIMEX> Eesti kodakondsusesse . 
 Eesti kodakondsusesse kuulumise alust oleks seega võimalik muuta , kui Ellen Rand esitab kodakondsus- ja migratsiooniametile dokumendid , millest nähtub , et tema ema või isa oli tema sündimise ajal <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1934-XX-XXTXX:XX" >1934. aastal</TIMEX> Eesti kodanik . " 
 Kord juba riigiarhiivist oma vanavanemate kohta dokumente nõutamas käinud Oleg Oja ütles , et esimesel korral ei osanud ta vanavanemate Eesti kodakondsusesse jäämise või sellest loobumise tõendit nõutada . 
 " Kuid tookord ütles arhiivi töötaja mulle , et ta ei leidnud mu vanaema-vanaisa Eesti kodakondsusest loobujate nimekirjast , " lisas Oleg . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W14-XXTXX:XX" MOD="APPROX" >Ligi kaks nädalat tagasi</TIMEX> esitas Oleg Oja Eesti Riigiarhiivile avalduse , et teada saada , kas tema vanavanemad olid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1934-XX-XXTXX:XX" >1934. aastal</TIMEX> Eesti Vabariigi kodanikud . 
 Viimati lubasid riigiarhiivi töötajad tõendi välja kirjutada <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W16-XXTXX:XX" MOD="END" >selle nädala lõpuks</TIMEX> . 
 
 ARTIKKEL: Armumängule tõttavad konnad hukkuvad teedel 
 LIISI SEIL , MARTIN PAU , uudised@postimees.ee 
 Keskkonnaministeerium manitseb autojuhte ettevaatusele ja võimaluse korral aeglaselt sõitma , et mitte lömastada kümneid tuhandeid kudemispaikadesse kiirustavaid konni . 
 Ministeeriumi looduskaitse osakonna spetsialist Riinu Rannap nentis , et ilma ohvriteta armumängule ruttavad kärnkonnad , rohukonnad ja rabakonnad nagunii ei pääse , kuid kiirust vähendades ning manööverdades võivad autojuhid paljusid neist päästa . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W15-XXTXX:XX" >Möödunud nädalal</TIMEX> nägi Viljandi maavanema abi kohusetäitja Tõnis Korts Viljandi-Pärnu maanteel kurba vaatepilti : enne Kõput lebas teel sadu konnalaipu . 
 Korts ütles , et näiteks Saksamaal tõmmatakse konnade jooksuajal maanteede äärde must kilebarjäär ning iga kümne meetri tagant kaevatakse kile äärde maasse ämber . 
 " Kui konn teed ületada soovib , põrkab ta vastu takistust ning hakkab piki seda hüpates väljapääsu otsima , " selgitas Korts . 
 " Lõpuks kukub ta pange , mis pärast konnadega täitumist viiakse üle maantee ja kallatakse seal tühjaks . " 
 Rannapi sõnul ehitatakse Lääne-Euroopas üha haruldasemaks jäävate konnade kaitsmiseks suuremate teede alla tunnelid või juhitakse liiklus konnade rände ajal osalt teedelt <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PXD" >mõneks päevaks</TIMEX> kõrvale . 
 Ta lisas , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-SP-XXTXX:XX" >mullu kevadel</TIMEX> kasutati Virumaa teede ääres hüppava konna pildiga hoiatusmärki , Pärnumaal aga kutsus maavalitsuse ametnik välja politseipatrulli , kes piiras sõidukite kiirust . 
 " See on hea märk inimeste teadlikkuse tõusust , " lausus Rannap . 
 " Konnad hävitavad kahjureid ja on ise oluline osa valge-toonekure , saarma ja naaritsa toidulauast . " 
 
 ARTIKKEL: Itaalia võimuparteid otsivad uut peaministrit 
 Opositsioon soovib ennetähtaegseid parlamendivalimisi 
 REIN KÄRNER , rein.karner@postimees.ee 
 Vastupidiselt varem teatatule ei võtnud Itaalia president <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >üleeile</TIMEX> peaministri lahkumispalvet vastu ning <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >täna</TIMEX> peaks peaminister D'Alema esinema parlamendis avaldusega . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >Eile</TIMEX> oli enamik vaatlejaid arvamusel , et pärast kõnet parlamendis esitab peaminister Massimo D'Alema presidendile uuesti lahkumisavalduse ja loobub pärast sisulist valimiskaotust enamikus riigi maakondadest oma <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegusest</TIMEX> ametist . 
 Vastupidi varem kavandatule ei korraldata aga <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >täna</TIMEX> parlamendis arvatavasti usaldushääletust , vaid peaminister piirdub lühiavaldusega . 
 Tema võimalike järeltulijate hulgas nimetatakse <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegust</TIMEX> rahandusministrit Giuliano Amatot , välisminister Lamberto Dinit ja senati presidenti Nicola Mancinit . 
 Ülesanne täidetud 
 Kohalikud valimised võitnud paremtsentristlikud erakonnad ei soovi aga uue valitsuse moodustamist , vaid viivitamatuid parlamendivalimisi . 
 Meediamagnaadist opositsiooniliider Silvio Berlusconi ütles , et pärast vasakparteide läbikukkumist valimistel pole <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praegusel</TIMEX> valitsusel enam mingit seaduslikku alust võimule jääda . 
 " Rahvas peab tagasi saama oma suveräänsuse , ta ei tunne end <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praeguses</TIMEX> valitsuses esindatuna , " lisas ta . 
 D'Alema tegi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> üheselt selgeks , et ta soovib enda kiiret vabastamist peaministri ametist . 
 " Minu ülesanne on täidetud , " oli ta pärast parteide poliitilisi konsultatsioone veendunud . 
 Ekskommunist Massimo D'Alema oli <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1998-FA-XXTXX:XX" >1998. aasta sügisest</TIMEX> juhtinud Itaalia sõjajärgset 57. valitsust . 
 Pärast <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-16TXX:XX" >pühapäevast</TIMEX> valimiskaotust oli D'Alema pakkunud president Carlo Azeglio Ciampile oma tagasiastumist , ent viimane nõudis temalt enne lõpliku otsuse langetamist parlamendi ette astumist . 
 Referendum tulekul 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >Eile</TIMEX> sai selgeks , et ka valitsuskoalitsioon soovib peaministri vahetumist . 
 Vasaktsentristlikule valitsuskoalitsioonile , kuhu kuuluvad erakonnad alates vanameelsetest kommunistidest kuni kristlike demokraatideni , on oluline , et valitsust juhiks valimiskaotusest puutumata liider . 
 Samas puhkes <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> äge vaidlus <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praeguse</TIMEX> valitsuse ja opositsiooni vahel valimisseaduse kavandatava muutmise ümber . 
 D'Alema ja valitsusparteid soovivad , et <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-21TXX:XX" >21. maile</TIMEX> plaanitud referendum valimisseaduse muutmise kohta tõepoolest aset leiaks . 
 See tähendaks , et ennetähtaegseid parlamendivalimisi ei saa korraldada enne <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-FA-XXTXX:XX" >sügist</TIMEX> . 
 Seevastu nõuavad Berlusconi ja opositsiooniparteid , et parlamendivalimised peetaks enne referendumit . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Praeguse</TIMEX> parlamendi volitused lõpevad <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2001-SP-XXTXX:XX" >järgmise aasta kevadel</TIMEX> ning vaatlejad on arvamusel , et valitsuskoalitsioon ei soovi ennetähtaegseid valimisi . 
 Itaalias kavandatav uus valimisseadus peab riigis kehtestama majoritaarse valimissüsteemi ja võimaldama seega stabiilseid valitsusi , mis poleks senisel määral sõltuvad väikeparteide toetusest . 
 
 ARTIKKEL: USA ei müü Taiwanile soovitud sõjalaevu 
 INDREK KANNIK , indrek.kannik@postimees.ee 
 Ühendriigid otsustasid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >esmaspäeval</TIMEX> mitte müüa ülimodernseid Aegi-klassi hävitaja laevu Taiwanile . 
 Valge Maja ametliku teate kohaselt otsustati aga Aegide müük edasi lükata . 
 Valge Maja teatas ka , et Ühendriikide kaitseministeerium viib läbi põhjaliku uurimuse , selgitamaks välja Taiwani mereväe vajadused . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-XX-XXTXX:XX" MOD="APPROX" >Viimaste aastate</TIMEX> jooksul on Ühendriigid müünud Taiwanile relvastust kokku 18 miljardi dollari eest ( üle 293 miljardi krooni ) . 
 Taiwan palus USA-lt telekanali CNN teatel nelja Aegi-tüüpi hävitajat , millest igaüks omab võimet samaaegselt fikseerida ja tõrjuda kuni sada vaenlase objekti , näiteks lennukeid või ründerakette . 
 Pentagon arvas aga omakorda , et Ühendriigid ei pea müüma nii modernset sõjatehnikat Taiwanile , kuna sellist sammu võiks Hiina RV tõlgendada provokatiivsena . 
 Taiwani küsitud relvastusest keeldusid Ühendriigid müümast lisaks Aegi-tüüpi hävitajatele ka allveelaevu ja allveelaevade vastu suunatuid rakette , samas nõustusid aga suure tegevusraadiusega radari ja rakettide müümisega ning koolituspaketiga Taiwani sõjaväelastele . 
 Senati välisasjade komitee esimees vabariiklane Jesse Helms kahetses Pentagoni otsust , öeldes , et Pentagon andis Riigidepartemangu ja Valge Maja survele järele . 
 Helms lisas , et otsus " ohverdab Pekingi diktaatoritele meeldimise nimel Taiwani julgeoleku vajadused " . 
 Hiina RV võimud aga tervitasid Ühendriikide otsust ettevaatlikult . 
 Välisministeeriumi pressiesindaja Sun Yuxi ütles , et Hiina valitsus märkas nimetatud otsust , lisades aga , et tema valitsus nõuab endiselt igasuguste relvade müügi lõpetamist Taiwanile . 
 Teatavasti loeb Hiina RV Taiwani üheks emamaast ajutiselt eraldunud provintsiks . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >Hiljutiste</TIMEX> Taiwani presidendivalimiste eel ähvardas Mandri-Hiina saart sõjalise agressiooniga , kui too peaks välja kuulutama täieliku iseseisvuse . 
 
 ARTIKKEL: Juudid ei pääse Iisraeli 
 HEIKI SUURKASK , heiki.suurkask@postimees.ee 
 Näljahätta sattunud Etioopias ootab 26 000 mustanahalist juuti võimalust kolida Iisraeli , kuid Iisrael neid vastu võtta ei soovi . 
 Ligi 26 000 Etioopia juuti , keda tuntakse falashshide nime all , ootavad juba <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PXY">aastaid</TIMEX> pääsu juutide kodumaale Iisraeli , kuid erinevalt ligi 70 000 rahvarühma liikmest neil sinna pääs ei ole õnnestunud . 
 Falashid ise , täpsemini need , kes tagakiusamise eest pääsemiseks hakkasid kristlasteks , kinnitavad : " Me oleme liiga juudid jäämaks Etioopiasse , kuid liiga vähe juudid selleks , et pääseda Iisraeli . " 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1991-XX-XXTXX:XX" >1991. aastal</TIMEX> vedas Iisrael ebatavalise õhusilla käigus Etioopiast ära 14 000 falashshi , operatsioon kestis seejuures <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="PT36H" >36 tundi</TIMEX> . 
 4000 siis Addis Abebasse koondunud falashshi jäi aga maha , sest kohalik juudivaimulik kessoch keeldus neid juutidena registreerimast . 
 Iisraelis on sinna pääsenud falashid paistnud silma näiteks rassismivastaste meeleavaldustega , kuid nende Etioopiasse jäänud sugulased ja kaaslased ootavad endiselt pääsu Iisraeli . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1997-XX-XXTXX:XX" >1997. aastal</TIMEX> lubas Iisraeli siseminister Natan Sharansky osadel Etioopia kristlikest juutidest riiki pääseda , lootes , et tegemist on ühekordse sammuga . 
 Järjekord Iisraeli pääsemiseks aga hoopis pikenes . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W15-XXTXX:XX" >Eelmisel nädalal</TIMEX> käis Sharansky isiklikult Etioopias , oli liigutatud falashshide kehvadest elamistingimustest , kuid Iisraeli poliitika ei muutunud - majanduspõgenikeks peetavaid inimesi riik vastu ei võta . 

 ARTIKKEL: Kreml ootab Mashadovi tegusid 
 Venemaa Tshetsheenia komisjon on valmis rahukõnelusi alustama 
 MAREK LAANE , marek.laane@postimees.ee 
 Venemaa presidendi abi Sergei Jastr?embski tunnistas küll <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> teatud edusamme Tshetsheenia võimalike rahukõneluste arengus , kuid märkis , et Mashadovi retoorikale peavad järgnema ka teod . 
 " Mashadovi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF" >viimase aja</TIMEX> arvukad esinemised näitavad , et tema vaadetes on võibolla toimunud nihked õiges suunas , " ütles Kremli poolt Tshetsheenia sündmusi selgitama määratud Jastrzhembski . 
 Mashadov on <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P2W" MOD="APPROX" COMMENT="siin on alternatiiviks ka ajapunkt">paari nädala</TIMEX> kestel mitmel korral teatanud , et on valmis alustama Venemaaga rahuläbirääkimisi ilma igasuguste eeltingimusteta ning vahetama välja sõjavangid . 
 Vene Riigiduuma liige Pavel Krasheninnikov , kes juhib sõltumatut Tshetsheenia komisjoni , ütles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> , et on valmis Mashadoviga läbi rääkima nii otse kui vahendajate kaudu . 
 Mashadov teatas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> , et on nõus komisjoni liikmetega kohtuma Tshetsheenia pinnal , garanteerides neile turvalisuse . 
 Kreml on ometi jäänud endise arvamuse juurde , et kõneluste eeltingimuseks on vastupanu lõpetamine föderaalvägedele , relvade täielik mahapanemine ja " bandiitide " juhtide väljaandmine . 
 " Igatahes on vaja tegusid ja konkreetseid samme , " kinnitas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eile</TIMEX> Jastrzhembski , " need on Mashadovil aga tõeline defitsiit . 
 Positiivseid samme on märgata vaid verbaalsel tasandil . " 
 Sama hingetõmbega teatas Jastrzhembski , et seni kuni retoorika kestab , jätkub ka Moskva poolt terrorivastaseks operatsiooniks nimetatav sõda . 
 Juba ligemale <TIMEX TYPE="DURATION" VALUE="P10D" MOD="APPROX">kümmekond päeva</TIMEX> on see siiski piirdunud kohatise tulistamisega , suuremaid lahinguid pole algatanud kumbki pool . 
 Juba <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-17TXX:XX" >üleeile</TIMEX> ütles Vene välisminister Igor Ivanov , et Tshetsheenia operatsiooni sõjaline osa on üldse lõppenud . 
 Sellele vaidlesid ometi vastu <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eilsed</TIMEX> teated , mille kohaselt armee on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W16-XXTXX:XX" >sel nädalal</TIMEX> korraldanud peamiselt mägedes 28 õhurünnakut . 
 Moskva plaanidele osaliselt ka Lääne survel tshetsheenide <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >praeguste</TIMEX> juhtidega kõnelusi alustada viitab ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-18TXX:XX" >eilne</TIMEX> teade , mille kohaselt Moskva-meelsete tshetsheenide rahvaväe juht Beslan Gantamirov võib peatselt oma ametist tagasi astuda . 
 Läänelt sai Moskva <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W16-XXTXX:XX" >sel nädalal</TIMEX> veidi hingetõmbeaega , kui Genfis koos istuv ÜRO inimõiguste komisjon otsustas lükata <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-W17-XXTXX:XX" >järgmisele nädalale</TIMEX> hääletuse Euroopa Liidu esitatud resolutsiooni üle , mis mõistab hukka inimõiguste rikkumise Tshetsheenias . 
 Edasilükkamise põhjuseks oli Venemaa nõusolek arutada konsensusavaldust . 
 Kui see saavutatakse , ei tule hääletust üldse ning avalduse sisu jääb nähtavasti märksa leebemaks , kui see oleks resolutsiooni puhul . 
 
 ARTIKKEL: Kired Tshetsheenia ja inimõiguste ümber 
 IMRAN AHHAJEV 
 Itshkeeria Vabariigi esindaja Eestis 
 Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee otsustas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-06TXX:XX" >6. aprillil</TIMEX> alustada Venemaa osaluse peatamise protsessi nõukogus . 
 ENPA resolutsiooni kohaselt peab Venemaa kohe peatama sõjategevuse Tshetsheenias , järgima vabariigis inimõigusi ning alustama kõnelusi tshetsheenide juhtidega . 
 See resolutsioon saadeti Euroopa Nõukogu liikmesmaadele lõpliku otsuse langetamiseks . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-07TXX:XX" >Päev pärast ENPA otsust</TIMEX> saatis Tshetsheenia Itshkeeria Vabariigi välisminister Iljas Ahmadov ENPA-le avalduse , milles ütles , et Tshetsheenia pool on valmis täitma ENPA resolutsiooni nõudmisi , kuulutama välja vaherahu ning istuma läbirääkimistelaua taha , kuid seda tingimusel , kui samad sammud astub ka Vene pool . 
 Kuid Kreml on <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >seniajani</TIMEX> vaikinud . 
 Kuulda on olnud vaid Kremli esindaja Sergei Jastrzhembski ütlusi , et tshetsheeni terroristid Bassajev , Hattab , Gelajev ja teised tuleb hävitada või türmi pista . 
 Süüdlased on süüdlased 
 Tshetsheenia on kindlal seisukohal : tshetsheenidest süüdlased annavad aru Tshetsheenia seaduste ees , nii nagu kurikuulus polkovnik Budanov vastutab oma tegude eest Vene seaduste järgi . 
 President Mashadov on korduvalt öelnud , et ka tema on valmis andma aru sõltumatu kohtu ees , kuid tema kõrval peavad seal seisma ka Jeltsin , Gratshov , Kulikov , shamanov , Putin ja veel paljud teised , kelle Tshetsheenia võimud on tunnistanud tshetsheeni rahva vaenlasteks ja kelle vastu on algatatud kriminaalasi . 
 Tshetsheenia võttis ENPA otsuse vastu lootusrikkalt , mitte niivõrd kui sanktsiooni , vaid kui märgi , et " loid ja täissöönud Euroopa " ( tuntud Vene inimõiguslase Sergei Kovaljovi väljend ) oli oma ühiskondliku arvamuse ning paljude inimõiguslaste survel sunnitud pöörama kõrvad Tshetsheenia probleemide poole ning kuulutama , et inimõiguste rikkumine pole Venemaa siseasi . 
 Kuid Venemaa suhtumine ja reaktsioon on teada : hüsteerika , prõmmimine ustega , solvumine , ähvardused . 
 Eestis väljendas seda positsiooni Venemaa saadik Aleksei Gluhhov . 
 Oma <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-03-30TXX:XX" >eelviimase märtsikuu päeva</TIMEX> avalduses kutsus ta Eesti võime " viivitamatult astuma samme , mis välistaksid võimaluse kahtlustada rahvusvahelise terrorismi toetamist ning sekkumist naaberriigi siseasjadesse " . 
 See aga , mis peab saama " kohtuliku arutelu aineks " - " võitlejate metsikused " või hoopis föderaalvägede metsikused Tshetsheenias - , on sootuks vaieldav . 
 Härra Gluhhov unustas oma avalduses mainida kohanimesid Groznõi ( Dzhohhar ) , Samashki , Argun , Bamut , Alhan-jurt , Katõr-jurt , Gehhi-Tshu , Alda jne. 
 Afganistaniga sarnaselt 
 Küllap tahtis ta eestlaste psüühikat säästa , kui unustas kõnelda , kuidas <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-02-XXTXX:XX" MOD="START" >veebruari algul</TIMEX> Vene sõdurid Gehhi-Tshu külas peksid ja haarasid täägi otsa lapsi ja naisi , kes aga ellu jäid ja keda aeti miiniväljale . 
 Tuletage meelde Afganistani : ka seal surusid Vene sõdurid täägid rasedate naiste kõhtu , pressides sealjuures suust : " Teil pole tulevikku ! " 
 Samasuguseid metsikusi pannakse toime Tshetsheenias . 
 Ja veel tasub meenutada <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="199X-XX-XXTXX:XX" MOD="START">1990. aastate alguse</TIMEX> Tbilisit , kus nõukogude sõdurid tapsid sapöörilabidatega muu hulgas ka rasedaid naisi . 
 Nimekiri pole mõistagi täielik : Bakuu , Fergana , Riia , Vilnius ... 
 Uudisteagentuurile BNS tehtud <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-XXTXX:XX" MOD="START">aprillikuu alguse</TIMEX> avalduses osutas Gluhhov sellele , et Eesti on kuulutanud Nõukogude kindrali Dzhohhar Dudajevi oma parimaks sõbraks . 
 Härra saadik oleks võinud mainida ka seda , mille eest on Eesti tänulik Nõukogude kindralile Dzhohhar Dudajevile - nimelt selle eest , et just tänu Dudajevi pingutustele ei tabanud Eestit ülalmainitud linnade verine saatus . 
 Kuriteod inimsuse vastu peavad tõepoolest jõudma kohtu ette , jõudma Euroopa Inimõiguste Kohtu ette . 
 Loodan väga , et minu kui Tshetsheenia Itshkeeria Vabariigi esindaja pöördumine Eesti presidendi Lennart Meri ja Riigikogu esimehe Toomas Savi poole palvega algatada Euroopa Inimõiguste Kohtus kohtuasi Venemaa vastu Tshetsheenias toime pandud inimõigusi rikkuvate kuritegude pärast ei jää vastuseta . 
 Mis siis ikkagi peale jääb : moraal või Venemaa tuumarusikas , sealne perspektiivne turg ja ÜRO Julgeolekunõukogu alalise liikme koht ? 
 
 ARTIKKEL: Ingushshia seisab Tshetsheenia kõrval 
 DMITRI LANKO , Peterburi , valis@postimees.ee 
 Kuigi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >tänapäevaks</TIMEX> eraldi riikides , on kaks rahvast - tshetsheenid ja ingushid - omavahel ometi tihedamalt seotud , kui seda inimesed väljastpoolt arvatagi oskavad . 
 Etniliselt kuuluvad tshetsheenid ja ingushid ühte vainahhi rahvusse . 
 Jagunemine tshetsheenideks ja ingushshideks toimus alles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="18XX-XX-XXTXX:XX" MOD="START">19. sajandi alguses</TIMEX> , mil Venemaa oli vallutamas Põhja-Kaukaasiat . 
 Umbes neljandikku vainahhi rahvast esindavad vanemad kohtusid Ingushi mäe juures ja otsustasid vabatahtlikult astuda Vene impeeriumi , nii <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1810-XX-XXTXX:XX" >1810. aastal</TIMEX> toimuski . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1810-XX-XXTXX:XX" >Sellest ajast</TIMEX> kannab too vainahhi rahva osa nimetust ingushid . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="XXXX-XX-XXTXX:XX" COMMENT="ebatäpne, linkide eelmisega">Samal ajal</TIMEX> kohtus enamik vainahhi vanemaid Tshetsheeni külas ja otsustas tõsta relvad Venemaa vastu . 
 See teine vainahhi rahva osa sai nimeks tshetsheenid . 
 Maa , kus tshetsheenid elasid , liitus Vene impeeriumiga alles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1859-XX-XXTXX:XX" >1859. aastal</TIMEX> pärast veriseid lahinguid ja pikaajalisi läbirääkimisi . 
 Samuti tõid venelased tarvitusele nimetused tshetsheenid ja ingushid . 
 Vainahhid ise nimetavad neid oma rahva osi nohtshho ja galgai , aga need nimetused pole tuntud ei Venemaal ega Läänes . 
 Tshetsheeni ja ingushi keel ei erine teineteisest rohkem kui eesti keele põhja- ja lõunamurded . 
 Vaatamata sellel , et Vene väed eraldasid Tshetsheenia ülejäänud Venemaast sanitaarkordoniga , on kontaktid isiklikul tasandil tshetsheenide ja ingushshide vahel jätkunud . 
 Olukorras , kus peaaegu neljandik Tshetsheenia elanikkonnast põgenes Vene pommide alt Ingushshiasse , need kontaktid isegi süvenesid . 
 Traditsioonide mõju 
 Traditsiooniliste kultuuride mõju poliitilistele institutsioonidele ja protsessidele iseloomustab kogu Põhja-Kaukaasiat . 
 Nõukogude ajal istusid kohalikes võimuorganites ainult teatud taipide ( tshetsheeni rahva kogukonnad ) esindajad . 
 Traditsiooniliste vainahhi seaduste - adaadi - roll nii tshetsheenide kui ingushshide ühiskondlikus elus on süvenemas . 
 Rahvaste ajaloolisel mälul on tähtis osa Põhja-Kaukaasia poliitilises kultuuris . 
 Nii tshetsheeni kui ingushi rahva ajaloolises mälus on tähtis osa nende küüditamisel Kesk-Aasiasse <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1944-03-XXTXX:XX" >1944. aasta märtsis</TIMEX> . 
 Tshetsheeni ja ingushi rahvas said oma üksused pärast Nõukogude Liidu lagunemist : Tshetsheeni Vabariik ja Ingushi Vabariik . 
 Nende vahel ei teki konflikte staatuse erinevuse tõttu , vastupidi , nende vabariikide poliitiline eliit püüab mõningaid probleeme üheskoos arutada . 
 Neist probleemidest on nii Tshetsheenia presidendile Aslan Mashadovile kui ka Ingushshia presidendile Ruslan Aushevile kõige tähtsamad välissuhted . 
 Siinkohal teevad Mashadov ja Aushev , kes on ühtlasi ka sõbrad , suuresti koostööd . 
 Kahe rahva konflikt 
 Muude Põhja-Kaukaasia etnopoliitiliste faktorite hulgas võib nimetada rasket majanduslikku olukorda kogu regioonis , eriti Tshetsheenias ( sõjatege-vuse tõttu ) ja Ingushshias ( põgenike arvu tõttu ) . 
 Tshetsheenia majanduse baasiks on <TIMEX TYPE="DURATION">kaua aega</TIMEX> olnud nafta-transiit . 
 Ingushshia põllumajandus , millele Moskva <TIMEX TYPE="RECURRENCE">aastast aastasse</TIMEX> unustas anda raha bensiini ostmiseks enne külvi ja saagikorjamist , pidi ümber orienteeruma odavamale Tshetsheenia bensiinile . 
 Ingushshial oli ka tähtis osa Tshetsheenia bensiini transiidis ülejäänud Põhja-Kaukaasia vabariikidesse , sest piirivalve Tshetsheenia ja Ingushshia vahel on alati olnud kehvem kui näiteks Tshetsheenia ja Dagestani vahel . 
 Ainuüksi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1999-10-XXTXX:XX" >1999. aasta oktoobrikuus</TIMEX> , seega juba pärast Vene sõjaväe operatsiooni algust , läbis Ingushshiat üle kahesaja tonni Tshetsheenia bensiini . 
 Sidemed tshetsheenide ja ingushshide vahel eksisteerivad ka Venemaa tasandil . 
 Näiteks Peterburis käivitub koostöö tshetsheeni ja ingushi diasporaa vahel juhul , kui ükspuha kumma uuel liikmel on vaja sissekirjutust . 
 Lisaks sellele asutati <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1995-XX-XXTXX:XX" >1995. aastal</TIMEX> Peterburis Vainahhi Diasporaa Kongress , mis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >tänapäevalgi</TIMEX> töötab . 
 Kongress toetab iseseisva Vainahhi riigi ideed ja tunnustab Aslan Mashadovi vabalt valitud Tshetsheenia presidendiks . 
 Kongress hindab Vene vägede operatsiooni Tshetsheenias agressioonina iseseisva tshetsheeni riigi vastu . 
 Samal ajal kongress ei toeta islamiriigi ideed ja nõuab , et Tshetsheenia areneks demokraatlikul teel . 
 Lõpuks , globaalse tasandi faktorite hulka kuuluvad sugulasrahvaste püüdlus ühendamisele , mis iseloomustab sugulasrahvaste käitumist kaugel väljaspool Põhja-Kaukaasiat , ja islami rolli kasv . 
 Dmitri Lanko on Peterburi ülikooli aspirant ja töötab Akadeemilises Balti ja Vene Uuringute Keskuses 
 
 ETV , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19T21:40" >kell 21.40</TIMEX> , " Eurolaul <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-XX-XXTXX:XX" >2000</TIMEX> " . 
 Eurolaulude videod . 
 ETV pressiesindaja Annaliisa Sisaski teatel on alates <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >tänasest</TIMEX> televaatajail <TIMEX TYPE="RECURRENCE" VALUE="XXXX-WXX-3TXX:XX" >kolmapäevaõhtuti</TIMEX> võimalus näha Eurovisiooni lauluvõistlusel Stockholmis Globeni hallis ( fotol ) <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-05-13TXX:XX" >13. mail</TIMEX> võistlevate laulude videoid . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2000-04-19TXX:XX" >Tänases</TIMEX> saates tutvustatakse lisaks Eesti laulule ka Iisraeli , Hollandi , Suurbritannia , Prantsusmaa , Rumeenia , Malta ja Norra laulu . 
 Saadet juhib Kirke Ert . 
 Eesti laulu on videosse võtnud Highstar Productions eesotsas rezhissöör Rando Pettaiga . 
 ( PM ) 
 
 ARTIKKEL: Optiva panga kodulehekülg internetis www.optiva.ee 
 MARTIN SÕMER , meediainimene 
 Kuidagi mõttetuks muutub rippmenüü tabamine Optiva internetipangas . 
 Menüü rullib end ülalt lahti ja kaob jälle ära , ilma et võimaldaks endasse sisenemist . 
 Menüü ilmub ja kaob . 
 Stoilise rahuga . 
 Nagu skriinseiver . 
 Aga skriinseiveriga ju pangaülekandeid ei tee . 
 Ometi küsib reklaam vastutulelikult : " Raha armastad liigutada ? 
 Optivas liigutad teenustasuta . " 
 Tahaks liigutada küll , aga ei liigu , raip . 
 Mitte kummaski suunas kusjuures . 
 Seisab paigal . 
 Samuti tasuta , aga seda reklaamis kirjas ei ole . 
 Saanud lõpuks menüüsse sisse , on võimalik teha näiteks maksekorraldust . 
 Kusagilt kosmosest võtab server mulle maksekorralduse numbri . 
 No ei ole õige number , aga kuni ma seda parandan , kaotab server saaja nime . 
 Kirjutan nime uuesti ja saan teada , et " summa formaat ei ole õige " . 
 Ega ole küll . 
 Ei saagi olla , kui server ise seda salakesi muudab , sokutades tuhande järele koma . 
 Veel kuvab Optiva internetipank ekraani paremasse serva iseenesest viis viimast pangatehingu kirjeldust . 
 Alla ilmub selle täienduseks tekst , mille peale ka Optiva panga kogenud surfajal kaitsmed sinise leegiga läbi põlevad - " soovitud ajavahemikul kirjeid ei leitud " . 
 Kirjed on olemas , aga neid ei leitud . 
 Nujahh , mis ma oskan öelda . 
 OK , hüperteksti märgendamiskeel muutub kiiresti . 
 Ilmselt märgatavalt kiiremini kui liigub raha Optiva pangas . 
 Küsimuse peale , kas nad ise on oma imesüsteemiga töötada püüdnud , vastatakse Optivast selle väljapeetult idiootliku lehekülje kaitseks , et nende " põhimõte on tööks mõeldud süsteemi liigsete selgituste ja kiirelt ebavajalikuks muutuva informatsiooniga mitte koormata " . 
 Heakene küll , aga informaatikas traditsioon ju ei ruuli . 
 Ja pole mõtet säilitada lehekülje neid osi , mille kirjutamisega on joonelt puusse pandud . 
 Võibolla on Optivas mõeldud klientide ajaveetmise peale . 
 Et miks nad küll mängivad Minesweeperit või laovad pasjanssi , kui saab ka Optiva pangas ülekannet üritades <TIMEX TYPE="DURATION" MOD="PTXM">minuteid</TIMEX> korstnasse kirjutada . 
 Aga aeg on raha ja raha on vähe ja aeg on kallis . 
 Ja aeg muudkui läheb . 
 Ja palderjanipudel tühjeneb üha . 
 
 PM 
 Peeter Mudist on väheseid eesti maalijaid , kelle puhul ei teki põlvkonna probleemi , on kirjutanud kunstiteadlane Eha Komissarov Arteris . 
 Mudistit peavad omaks vanad , keskealised ja nooredki . 
 Sellist omaksvõttu võivad oma eluajal kogeda ja nautida vaid vähesed kunstnikud . 
 Peeter Mudist on sündinud <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1942-04-19TXX:XX" >19. aprillil 1942</TIMEX> Tallinnas , lõpetanud Tallinna 1. keskkooli , õppinud Tallinna Polütehnilises Instituudis energeetikat ja lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1967-XX-XXTXX:XX" >aastal 1967.</TIMEX> 
 Enne vabakunstniku ja -skulptorina tegutsema asumist <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="1981-XX-XXTXX:XX" >1981</TIMEX> töötas ta mitmel ametikohal , sealhulgas kunstnikuna Arsis ja õppejõuna Tallinna Pedagoogilises Instituudis . 
 Ta on tuntud ka graafikuna . 
 Mudist on <TIMEX TYPE="DURATION" MOD="PXY">aastaid</TIMEX> põdenud rasket haigust , kuid sellest hoolimata suutnud näha maailma ilusa ja värvilisena . 
 " Kunst on oma olemuselt natuke paksem kui puhas mõte . 
 Kunst tegeleb sellega , kuidas kesta , " selgitab ta . 
 Mudist on muu hulgas pälvinud Kristjan Raua nimelise aastapreemia , Konrad Mäe nimelise medali ja Balti Assamblee kunstiauhinna . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="198X-XX-XXTXX:XX" MOD="END">Eesti NSV lõpuaastail</TIMEX> nimetati ta teeneliseks kunstnikuks . 
 Lõõgastumist ja ideid otsib Mudist loodusest . 
 " Pole paremat , kui uidata mere ääres , " ütleb ta . 
 
 ARTIKKEL: ANEKDOODID 
 Mees tuleb komandeeringust . 
 Uks ei avane , sest võti on seespool ees . 
 Pärast korduvat kellaandmist tuleb naine avama - sassis peaga , hommikumantel lohakalt õlgadel : 
 " Ah sina oled ! 
 Oh kui hea ! 
 Mine kutsu arst , mul on 40 kraadi palavikku ! " 
 Väike poeg hüüab toast : 
 " Isa , isa , ära mine ! 
 Mul on koll kapis ! " 
 " Ära kuula lapse juttu ! " palub naine . 
 " Mul on niigi halb olla ! 
 Mine kutsu arst ! " 
 Poeg hüüab uuesti : 
 " Issi , ära mine ! 
 Mul on koll kapis ! " 
 " Ma vaatan , mis koll see on , " teatab mees . 
 Kapis istub alasti naaber . 
 Mees kurjustab : 
 " Noh , sul , Jaan , pole ka aru peas ! 
 Mu naisel on 40 kraadi palavikku ja sina tuled siia lapsele kolli tegema ! " 
 
 Mees kihutab mööda kitsast ja kurviderohket mägiteed . 
 Ühel pikal langusel peatab auto politseinik . 
 Mees tuleb masinast välja ja hakkab närviliselt ümber oma auto käima . 
 " Ah , mis te sellest puuduvast peeglist nii südamesse võtate ! " püüab politseinik teda lohutada . 
 " Mis puuduvast peeglist ! " ahastab mees . 
 " Mul oli ju auto taga järelkäru , kus istusid naine ja neli last ! " 
 
 Politsei peab tee peal auto kinni ja nõuab , et juht avaks pakiruumi . 
 " Ma pakun teile 10 000 krooni , aga pakiruumi ei ava , " teeb juht ettepaneku . 
 " Ei , avage pakiruum . " 
 " Pakun 100 000. " 
 " Ei , parem avage . " 
 " Ma pakun miljon krooni . " 
 " Ei , ma tahan , et te pakiruumi avate.Noh , olgu , ise valisite , " ohkab mees ja avab tühja pakiruumi . 
 
 Miks variseb müür , kui blondiin vastu seda jookseb ? 
 Targem annab järele . 
 
 Vanaproua pahandab puupüsti täis bussis : 
 " <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" >Tänapäeval</TIMEX> pole enam dzhentelmene ! 
 Vaat minu ajal. " 
 Tema lähedal istuv noormees segab vahele : 
 " Dzhentelmene on küllalt , vanaema , vabu kohti ei ole ! " 
 
