﻿ref_aeg: 2007-01-07T23:00 (pühapäev)

Toimetaja : Tuuli Aug 
 Foto : EKD 
 Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid ( EKD ) kulutavad valimiskampaaniaks kuni viis miljonit krooni ning loodavad märtsivalimistel saada riigikogus 5-7 kohta . 
 " Meie eesmärk on saada viis kohta . 
 Me ei tee endale suuri unistusi , et 50 saada , " lausus kristlike demokraatide erakonna aseesimees Peeter Võsu Aktuaalsele kaamerale , vahendab ETV24. 
 Seni ei ole kristlikud demokraadid riigikogu valimistel valimiskünnist ületanud . 
 Võsu hinnangul võiks kristlikke demokraate valida need , kes on pettunud teistes , sarnaste vaadetega erakondades nagu Isamaaliit või Res Publica . 
 Umbes sarnast valimistulemust kristlike demokraatidega on endale prognoosinud ka seekordsetel valimistel esimest korda osalevad rohelised . 
 Toimetaja : Tuuli Aug 
 Foto : Priit Simson 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2006-XX-XXTXX:XX">Mullu</TIMEX> kaeti 335 kilomeetrit Eesti kruusateid tolmuvaba mustkattega , kuid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-XX-XXTXX:XX">alanud aasta</TIMEX> sama edukaks ei jää , sest riigieelarvest teedeehituseks antavad summad on ligikaudu samad ent ehitushinnad on kerkinud , kokku aga on Eestis 7000 kilomeetrit kruusateid . 
 Maanteeameti eelistus on olemasolevate mustkatete remontimine ja hooldamine , mitte aga kruusateede tolmu- ja porivabaks muutmine , kirjutab ETV 24. 
 Just asfaltkatete remondiks kulub ka suur osa <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-XX-XXTXX:XX">tänavusest</TIMEX> 2,5 miljardist teedehooldusrahast . 
 Maanteeameti peadirektori Riho Sõrmus sõnul lõhub ja purustab asfaldi auk autot , kruusatee auk enamasti mitte : " Ehk asfaltkate , mis on ehitatud- see on meie jaoks väärtus ja ei ole mõtet hakata tegelema sellise teedeparandusega , kus ühes kohas ehitame kruusateedele katteid ehk tõstame nende teede väärtust ja samas ei jätku raha , et amortiseerunud ja vanu asfaltkatteid remontida , " ütles Sõrmus . 
 Toimetaja : Tuuli Aug 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-W2-XXTXX:XX" MOD="START">Järgmise nädala esimestel päevadel</TIMEX> on väljas valdavalt plusskraadid , taevas on pilvine ja sageli sajab vihma . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-08TNI">Ööl vastu esmaspäeva</TIMEX> pilvisus tiheneb ning <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-08TNI" MOD="END">hommikupoole ööd</TIMEX> hakkab alates saartest vihma sadama ja kohati on udu , kirjutab EMHI . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-08TDT">Päeval</TIMEX> on pilves ilm , sajab vihma ning sekka võib tulla ka lörtsi . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-08TNI">Öösel</TIMEX> on temperatuur kohati nullis , kuid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-08TDT">päeval</TIMEX> on üle Eesti sooja üks kuni kuus kraadi . 
 Ka <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-09TXX:XX">teisipäev</TIMEX> on pilvine , õhusooja on sarnaselt <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-08TXX:XX">esmaspäevaga</TIMEX> 1-6 kraadi . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-09TNI">Öösel</TIMEX> sajab paljudes kohtades vihma ja lörtsi , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-09TDT">päeval</TIMEX> kohati vihma . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-10TXX:XX">Kolmapäev</TIMEX> on samuti pilvine ja paljudes kohtades sajab vihma , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-10TDT">päeval</TIMEX> saju võimalus väheneb . 
 Sooja on veidi rohkem kui <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2007-01-08TXX:XX" VALUE2="2007-01-09TXX:XX" MOD="APPROX" COMMENT="VIIDE_L2HIAJALE">paaril eelmisel päeval</TIMEX> - temperatuurid jäävad 2-7 kraadi vahemikku . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-11TNI">Neljapäeva öösel</TIMEX> on taevas pilvine ja mitmel pool sajab enamasti lörtsi ning lund , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-11TDT">päeval</TIMEX> on pilvi vähem ning saju võimalus väike . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-11TNI">Öösel</TIMEX> võib temperatuur langeda kolme miinuskraadini , kuid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-11TDT">päeval</TIMEX> läheb jälle soojemaks ja kraadiklaas näitab 0-4 soojakraadi . 
 Toimetaja : Tuuli Aug 
 Foto : Aldo Luud 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-W4-WETXX:XX">Jaanuari viimasel nädalavahetusel</TIMEX> Otepääl aset leidva MK-etapi toimumine kinnitatakse lõplikult <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-19TXX:XX">19. jaanuaril</TIMEX> , sest siis tuleb korraldajatel rahvusvahelisele suusaliidule teatada , kas etapp toimub või mitte . 
 Korralduskomitee esimehe Alar Arukuuse sõnul <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" COMMENT="VIIDE_PRAEGU">praeguse seisuga</TIMEX> võistlus toimub ja ettevalmistused käivad , kuigi Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituudi ennustuste järgi <TIMEX TYPE="INTERVAL" VALUE="2007-W2-XTXX:XX" VALUE2="2007-W3-XTXX:XX" MOD="APPROX" COMMENT="VIIDE_L2HIAJALE">lähema kahe nädala jooksul</TIMEX> õiget talve oodata ei ole ning prognooside kohaselt peaks õhutemperatuur alles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-20TXX:XX" COMMENT="AFTER">pärast 20. jaanuari</TIMEX> muutuma selliseks , et saab ka kunstlume tootmist jätkata , kirjutab Valgamaalane . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" COMMENT="VIIDE_PRAEGU">Praegu</TIMEX> on viiekilomeetrisest võistlusrajast olemas 1,3 km pikkune lõik . 
 Jätkuvalt vihmased ilmad võivad aga selle kvaliteeti muuta , nentis Arukuusk . 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-W1-XXTXX:XX">Sel nädalal</TIMEX> arutas võistluse korralduskomitee koosolek võistluse läbiviimise üksikasju : Alar Arukuuse sõnul on väga suur tõenäosus , et viiekilomeetrist ringi kasutada ei saa , sest kuna ilmaennustused lubavad külmemaid ilmu alles <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-XTXX:XX" MOD="END">kuu lõpus</TIMEX>, ei jõuta nende kättejõudmisel enam nii kiiresti 5 km ringi , staadioni ja sprindirada lumega katta . 
 Toimetaja : Tuuli Aug 
 Foto : Priit Simson 
 Jaak Aaviksoo sõnul võiks mõelda ka rektori leidmisele väljastpoolt ülikooli või isegi Eestit , ent selleks puudub Tartu ülikoolil veel valmisolek ja ilmselgelt ka rahalised vahendid . 
 Ametist lahkuva Tartu ülikooli rektori Jaak Aaviksoo hinnangul peab tema järglasel olema visiooni ning analüüsi- ja sünteesivõimet , samuti suutlikkust otsustada ja oma otsuste eest vastutada , kirjutab ETV24. 
 " Ja loomulikult peab edukas rektor teadlasena mõistma teaduse sisemist loogikat ning inimesena oskama heal ja kurjal vahet teha , " ütles Aaviksoo ETV24-le . 
 Ene Ergma kandideerimisele viidates kordas Aaviksoo varemöeldut , et ülikooli rahvusvahelist mainet silmas pidades on ülikooli politiseerimine väga ohtlik . 
 Uus rektor valitakse Tartu ülikoolile <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-18TXX:XX">18. jaanuaril</TIMEX>, kandidaatidena on esitatud riigikogu aseesimees , astrofüüsika professor Ene Ergma , rakendusgeoloogia professor Volli Kalm ja Tartu ülikooli õppeprorektor , eesti keele ( võõrkeelena ) professor Birute Klaas 
 Toimetaja : Tuuli Aug 
 Foto : www.redfish.net 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-06TNI">Eile öösel</TIMEX> mõrvati Venemaal õigeusupreester , tema kirikust rööviti ikoone ja lõpuks süüdati pühakoda ka põlema . 
 Uuralite Sverdlovski regiooni kohalike võimude teatel pandi mõrv toime <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-06TNI">6. jaanuari ööl</TIMEX> ehk siis <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-06TEV">Venemaa jõuluõhtul,</TIMEX> vahendab Ria Novosti . 
 Kohaliku Peeter-Pauli kiriku õpetaja laip leiti põlenud kiriku varemetest . 
 Uurijate arvates panid kurjategijad kiriku põlema selleks , et oma tapa-ja röövlitöö jälgi varjata . 
 Preestri mõrvanud kurjategijad viisid kirikust kaasa üle kahekümne ikooni . 
 Miilits tabas kriminaalid kiiresti : vahi alla võeti kaks kohalikku töötut meest , kellel on juba varem kuriteoregister . 
 Osa ikoone saadi tabatute käest kohe kätte , osa leiti hiljem kohalikule surnuaiale peidetult . 
 Moskva patriarhaat on preestri mõrvast šokeeritud . 
 Patriarhaadi pressiesindaja Vladimir Vigilanski sõnul on preestrite ründmisest <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF">viimasel ajal</TIMEX> sagedamini kuulda kui varem ja preestriamet hakkab muutuma ohtlikuks elukutseks . 
 Vigilanski lisas : " Iga inimese mõrv on alati tragöödia , kuid preestri mõrv <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-06TEV" COMMENT="võib aga olla, et siin jõuluõhtu üldisemas tähenduses...">jõuluõhtul</TIMEX> on šokeeriv " 
 Toimetaja : Tuuli Aug 
 Foto : www.elsevier.nl 
 <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PAST_REF">Äsja</TIMEX> ametisse määratud Varssavi peapiiskop astus <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-07TXX:XX">täna</TIMEX> tagasi pärast seda , kui oli tunnistanud , et spioneeris nõukogude ajal kommunistliku valitsuse heaks . 
 Paavst Benedictus XVI määras Stanislaw Wielguse <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2006-12-06TXX:XX">möödunud aasta 6. detsembril</TIMEX> Varssavi peapiiskopiks ja <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-07T11:00">täna hommikul kell 11</TIMEX> pidi toimuma tema ametisseõnnistamine , vahendab Reuters . 
 Varem <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-W1-XXTXX:XX" COMMENT="'varem' arvestamata">sel nädalal</TIMEX> lahvatas skandaal , et peapiiskop oli nõukogude luure kollaborant . 
 Algul Wielgus eitas kindlalt luures osalemist , kuid <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="2007-01-05TXX:XX">reedel</TIMEX> möönis , et tal oli sidemeid nõukogude luurega . 
 Peapiiskop jäi siiski endale kindlaks väites , et ta pole kunagi preestrite peale " koputanud " . 
 Skandaal peapiiskop Wielguse ümber on häbistanud katoliikliku Poola kirikut ja toonud kaasa vihased üleskutsed , et Wielgus ametist loobuks . 
 Paavsti nuntsius Poolas teatas , et paavst aktsepteerib Wielguse tagasiastumispalvet . 
 Toimetaja : Tuuli Aug 
 Foto : CNN 
 USA-s Colorado osariigis vajus kiirteele 62 meetrit lai ja ligi 5 meetrit paks lumelaviin , mis mattis kaks autot enda alla . 
 Lumemass mattis enda alla vähemalt kaks autot , <TIMEX TYPE="POINT" VALUE="PRESENT_REF" COMMENT="VIIDE_PRAEGU">praeguseks</TIMEX> on kahes autos viibinud kaheksa inimest päästetud ja toimetatud haiglaravile , vahendab BBC . 
 Mäeküljelt läbi metsa teele vajunud laviin tõukas kaks autot sadakond meetrit teest eemale . 
 Laviini alla sattunud autodele tõttasid appi teel eespool ja tagapool sõitnud autode juhid , kes kõigi kättesaadavate vahenditega alustasid laviini mattunud autode otsimist ja välja kaevamist . 
 Laviin oli 62 meetrit lai ja 4,7 meetrit sügav . 
 Toimetaja : Tuuli Aug 