TARTU RI IKLIKU OLIKOOL1 T O IM E T ISE D УЧЕНЫЕ ЗАПИСКИ ТАРТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА A LU STA TU D 1893. а. _________ V I H I K 1 9 6 В Ы П У С К ОСНОВАНЫ В 1893 г. MAJANDUSTEADUSLIKKE TÖID X ТРУДЫ ПО ЭКОНОМИЧЕСКИМ НАУКАМ Г f f » I I I Г Г f Г f Г f 1111111 ш и п gUcfrf . и TA RT U 1967 T A R T U R I I K L I K U Ü L I K O O L I T O I M E T I S E D У ЧЕНЫ Е ЗА ПИСКИ ТА РТУСКОГО ГОСУДАРСТВЕННОГО УНИВЕРСИТЕТА ALUSTATUD 1893. a. V IH IK 196 ВЫ ПУСК ОСНОВАНЫ в 1893 г. MAJANDUSTEADUSLIKKE TÖID X ТРУДЫ ПО ЭКОНОМИЧЕСКИМ НАУКАМ T A R T U 1967 R edaktsioonikolleegium : R. H agelberg , V. K rinal (v as tu tav to im e ta ja ), H. M etsa , H. M üür, E. R annak, F. Sauks, Ü. V anaasem e. Редакционная коллегия: P Хагелберг, В. Кринал (ответственный редактор), X. М етса, X. Мююр, Э. Ран- нак, Ф. Саукс, Ю. Ванаасеме. МЕЖРЕСПУБЛИКАНСКАЯ СПЕЦИАЛИЗАЦИЯ ШВЕЙНОЙ ПРОМЫШЛЕННОСТИ ПРИБАЛТИЙСКОГО ЭКОНОМИЧЕСКОГО РАЙОНА И ВОПРОСЫ КАЧЕСТВА ИЗДЕЛИЙ Л. Куум Московский институт народного хозяйства им. П леханова Швейная промышленность занимает в Прибалтийских рес­ публиках важное место среди других отраслей легкой промыш­ ленности (по объему продукции почти 25% ). Производство швейных изделий значительно превышает местное потребле­ ние: более 30% швейных изделий вывозится за пределы эко­ номического района. Характерной чертой развития швейной промышленности в Литовской, Латвийской и Эстонской ССР в послевоенные годы (до 1963 г.) было стремление к максимальному удовлетворению спроса населения по всем видам швейных товаров продукцией промышленности своей республики. В результате универсаль­ ного развития промышленности, из других союзных республик швейных изделий практически не завозили. Правда, импортиро­ вали одежду из стран социализма, но цель этого заключалась не в восполнении недостатка данных видов товаров в республике, а, главным образом, в расширении ассортимента. На определенном этапе универсальное развитие швейной промышленности имело ряд положительных сторон. Оно обеспе­ чивало снабжение населения швейными изделиями независимо от завоза их из других союзных республик, давало возможность максимально учитывать вкусы местных потребителей при моде­ лировании одежды и выборе тканей, упрощало экономические связи между промышленностью и торговлей. Однако нельзя не отметить, что универсальное развитие швейной промышленности тормозило технический прогресс, з а ­ трудняло рациональную организацию производства, не давало возможности специализировать производство и т. д. По мере повышения потребностей, предъявляемых к производителям (расширение ассортимента, улучшение качества изделий), отри- 3 дательные стороны универсального развития швейной промыш­ ленности становились все более очевидными. Возникла объективная необходимость в проведении межрес­ публиканской предметной специализации швейной промышлен­ ности в рамках Прибалтийского экономического района. Проект специализации швейных предприятий в рамках П ри­ балтийского экономического района (Литовская, Латвийская и Эстонская ССР) был разработан по поручению Госплана СССР Латвийским комплексным научно-исследовательским институтом легкой промышленности в 1961 году. Цель работы заключалась в определении ассортимента швейных товаров, по- шиваемых каждой швейной фабрикой, в определении экономи­ ческой целесообразности межреспубликанской специализации и установлении кооперации между тремя прибалтийскими респуб­ ликами по производству и потреблению швейных товаров. Разработанный Н И И Л ЕГП РО М -ом проект, который был в основном одобрен при проведении специализации, исходил из общепринятой точки зрения, что экономически обоснованная специализация относится к числу важнейших факторов ускоре­ ния технического прогресса, рациональной организации общест­ венного труда и снижения себестоимости продукции. Поскольку в каждой республике пошивался весь ассорти­ мент швейных товаров, то пошив одного и того же изделия пов­ торялся на нескольких фабриках Прибалтики. Так, например, мужские костюмы шили на четырех фабриках, мужские шерстя­ ные пальто — на трех фабриках, мужские сорочки — на 6 ф аб­ риках и т. д. При этом, в связи с разной мощностью пошивочных потоков, разной степенью механизации производственных про­ цессов и квалификации рабочих, затраты времени на одно и то же изделие были на разных фабриках разные. Только при помо­ щи республиканской специализации можно было организовать потоки так, чтобы они обладали оптимальными показателями этих факторов. Таким образом, при разработке проекта специализации были поставлены задачи: 1) ликвидировать неспециализированные, нерациональные пошивочные потоки, 2) максимально сократить число случаев повторяемости пошива, одинаковых изделий на фабриках одной республики, не исключая пока полностью повто­ рения пошива одного и того же вида изделий в разных республи­ ках, 3) максимально увеличить число специализированных це­ хов, а зачтем и фабрик, в первую очередь по наиболее массовым видам изделий. При этом, надо было сохранить в целом по Прибалтийскому экономическому району объем производства и номенклатуру по- шиваемых изделий, учесть сложившиеся профили отдельных фабрик и, естественно, принять во внимание качество отдельных видов изделий на различных фабриках. С другой стороны, для 4 получения максимальной экономической эффективности, надо было распределить пошив швейных изделий по тем фабрикам, которые достигли наиболее высокого уровня производительно­ сти труда. Из вышеуказанного следует, что перед соответствующими органами стоял целый комплекс проблем. Результат специали­ зации зависел от того, в какой мере какую из них учитывать. Если разместить продукцию по фабрикам, исходя из наиболее высокого качества, то получится общее повышение качества швейных товаров. Но при этом не исключается возможность снижения среднего показателя производительности труда. С дру­ гой стороны, при размещении изделий по фабрикам, достигшим наиболее высокого уровня производительности труда, получится большое снижение уровня себестоимости, но не будет гаранти­ ровано улучшение качества выпускаемой продукции. На основе изучения разработанного НИИЛЕГПРО М -ом про­ жекта, нам представляется, что на первом плане (если не на единственном) стояли проблемы повышения производительно- ности труда и снижения уровня себестоимости. Правда, в про­ екте пишется, что при разработке плана специализации макси­ мально было учтено «качество отдельных видов изделий на раз­ личных фабриках и по республикам», но на самом деле не при­ ложено ни одного расчета, который свидетельствовал бы об этом. Расчет экономической эффективности предметной специали­ зации решался в двух направлениях: а) за счет рационального размещения производства продук­ ции по отдельным фабрикам, достигшим наименьших затрат труда на данное изделие; б) за счет снижения трудоемкости, вследствие увеличения массовости выпускаемых изделий. Проиллюстрируем примененный институтом метод расчета экономической эффективности от размещения швейных изделий по фабрикам некоторыми примерами. П р и м е р 1. На пошив женского зимнего пальто на предприятиях Л атвий­ ской ССР затрачивается 6,0 чел/часов, Литовской ССР — 6,13 чел/часа и Эстонской ССР — 6,77 чел/часа. Проектом спе­ циализации предусмотрено 80% всего выпуска женских пальто производить в Латвии и 20% в Литве. Такое размещение соз­ дает экономию в затратах труда в расчете на годовую про­ грамму 40,1 тыс. чел/часов или 19,2 тыс. рублей основной за р ­ платы. о П р и м е р 2. На пошив женского демисезонного пальто на предприятиях Латвийской ССР затрачивается 4,83 чел/часа, Литовской ССР — 5,88 чел/часа и Эстонской ССР — 8,09 чел/часа. Предусмотрен­ ная специализацией максимальная передача пошива женского демисезонного пальто предприятиям Латвийской ССР, дает годовую экономию на затратах труда 32,2 Tbic. чел/часов или 15,5 тыс. рублей основной зарплаты. Аналогичные расчеты проведены по всем видам швейных товаров. В результате получена расчетная экономия от рацио­ нального размещения изделий по затратам труда 1029,4 тыс. чел/часов или 494,1 тыс. руб. основной зарплаты. При этом учтено, что по некоторым товарам (27%) из-за отсутствия достаточной мощности швейных предприятий, подготовленных кадров и ряда других причин предусматривался пошив на предприятиях с более высокими затратами труда на данное изделие. В результате размещения продукции по фабрикам, достиг­ шим наименьших затрат труда по данным видам продукции, уровень производительности труда (по проекту) в целом значи­ тельно повышается. Из 21 предприятия только на четырех уро­ вень производительности труда снижается. По республикам на основе проведенных расчетов уровень производительности труда повышается следующим образом: по Литовской ССР на 9,1 %* по Латвийской ССР на 4,5%, по Эстонской ССР на 4,5%. В среднем по Прибалтике на 4,9%. Вторым источником экономической эффективности является, как уже отмечено выше, увеличение массовости одного вида продукции, вследствие специализации. Уже на первом этапе 12 швейных фабрик должны были специализироваться на пошив одного вида изделий и процент специализированных потоков — увеличится с 65% до 100%. До специализации количество изде­ лий, пошиваемых на одном потоке, составляло в Литовской ССР — 1,39, в Латвийской ССР — 1,49 и в Эстонской ССР — 1,61. После специализации, предлагаемой НИИЛЕГПРОМ-ом,, на каждый поток приходится в среднем: в Литовской ССР — 0,65, в Латвийской ССР — 0,70 и в Эстонской ССР — 0,77 изде­ лий. Уровень специализации в целом по Прибалтике повысится в 2,1 раза. Специализация фабрик на выпуск меньшего количества видов изделий без изменения общего объема продукции и номенкла­ туры изделий увеличивает массовость выпуска. Увеличение массовости выпуска создает в свою очередь предпосылки для уменьшения трудовых затрат на выработку единицы изделий. Институтом экономики Академии наук Латвийской ССР р азра­ ботана методика, согласно которой при увеличении массовости 6 от 20 до 40% трудовые затраты уменьшатся на 2%, от 40 до 80% — на 4%, от 80 до 100% — на 6% и свыше 100% — н^ 10%. Исходя из вышеуказанного, НИИЛЕГПРОМ -ом определена экономическая эффективность от увеличения массовости выпус­ каемых изделий на швейных предприятиях Прибалтики. Резуль­ таты расчетов следующие: трудовые затраты уменьшатся на 1664,3 тыс./часов, а экономия основной зарплаты и начисления к зарплате — на 811,5 тыс. руб. Таким образом, общая сумма экономии от двух факторов составляет 1339,2 тыс. руб. (494,1 тыс. руб. 33,6 тыс. руб. и начисления к зарплате 811,5 тыс. руб.) Названную экономию можно рассматривать также как источ­ ник дополнительного выпуска швейных изделий без ввода новых производственных мощностей. Учитывая, что на каждое 1000 чел/часов приходится продукции по нормативной стоимо­ сти обработки на 823 руб., то за счет экономии трудовых затрат. (2693,7 тыс. чел/часов) швейная промышленность Прибалтики сможет дополнительно выпускать продукции на 2225 тыс. руб., что составляет 9,3% от общего выпуска. Но нельзя не учитывать, что распределение ассортимента швейных изделий по республикам вызывает необходимость в транспортировке выпущенных в одной республике и назначен­ ных к потреблению в другой республике товаров. Перевоз их связан с дополнительными затратами. До специализации торговые связи между Прибалтийскими республиками по швейным товарам практически не существо­ вали. После специализации (по проекту НИ ИЛ ЕГПРО М -а) получилась следующая картина: по Литовской ССР из всей суммы потребления швейных изделий (без импорта) 74,8% обеспечивается собственным производством, 16,3% ввозится из Латвии и 9% из Эстонии. Латвийская ССР обеспечивает потреб­ ность населения в швейных изделиях за счет собственного про­ изводства в размере 55,4%, из Литвы ввозится 27,4%, из Эсто­ нии — 17,2%. Эстонская ССР обеспечивает за счет собственного производства 66,4% общей потребности, 27,6% ввозится из Л а т ­ вии и 6,0% из Литвы. По расчетам Н И И Л ЕГ П РО М -а торговые связи между При­ балтийскими республиками вызывают дополнительные расходы на перевозку (около 70 тыс. руб.) Таким образом, экономически эффективность специализации составляет 1269 тыс. руб. (1339 тыс. руб. — 70 тыс. руб.) Следует отметить, что определением фактической экономии, полученной от межреспубликанской специализации, соответст­ венные органы еще не занимались. С другой стороны, определе­ ние экономической эффективности сталкивается и с некоторыми трудностями. Прежде всего, в Эстонской и Латвийской ССР спе­ 7 циализацию провели одновременно с передачей швейных пред­ приятий местных советов бывшему Совету народного хозяйства. Нам представляется, что фактическая экономия от меж рес­ публиканской специализации швейной промышленности меньше предусмотренной проектом Н И И Л ЕГП РО М -а. Исследование показало, что специализация проведена в меньшей мере, чем было предусмотрено при расчете экономической эффектив­ ности. Например, в 1964 году, в связи с тем, что про­ мышленность Латвии и Литвы не смогла удовлетворить потреб­ ности трех республик, в Эстонской ССР восстановили произ­ водство следующих швейных товаров: костюмы дошкольные шерстяные, брюки шерстяные для мальчиков школьного­ дошкольного возраста, платья женские хлопчатобумажные (частично), брюки для мальчиков хлопчатобумажные, платья для девочек-дошкольниц хлопчатобумажные, плащи импрегни- рованные детские, куртки импрегнированные для взрослых. Ана­ логичное расширение ассортимента нашло место и в других рес­ публиках. Результат вполне правомерный: уменьшается экономическая эффективность от размещения продукции и увеличения массо­ вости. В то же время кажется, что фактическое увеличение рас­ ходов за счет роста объема перевозок выше указанного в про­ екте. Например, только по республиканской базе «Эстторг- одежда» (наименьшая по обороту из трех прибалтийских баз по одежде) расходы на транспортировку увеличились в 1963 году по сравнению с 1962 годом на 35 тыс. руб. Кроме того на 20 тыс. руб. увеличились расходы по статье «Проценты за кре­ дит» (в проекте увеличения расходов совсем не предусмотрено). Увеличились такж е командировочные и канцелярские расходы 1 Межреспубликанская специализация швейной промышлен­ ности Прибалтики подняла перед швейными предприятиями ряд новых проблем, объективной основой возникновения которых явилось удаление производства от потребителей и расширение контингента покупателей. В новых условиях почти каж дая швей­ ная фабрика должна была выпускать продукцию кроме своей республики и для остальных Прибалтийских республик. Коли­ чество покупателей, ограничивающееся до сих пор населением своей республики, значительно увеличилось. Вместе с тем воз­ росли требования к выпускаемым изделиям. Одной из самых трудных проблем явился учет различий во вкусах и телосложении покупателей разных республик. Получи­ лось так, что швейные изделия, которые были в одной респуб­ лике ходовыми, не имели спроса в другой. Возникла необходи­ мость выпускать продукцию по моделям, разработанным в рес­ публиках, где данный товар подлежал реализации. Но работа 1 Данны е республиканской базы «Эстторгодежда». Домов моделей не была своевременно координирована. В ре­ зультате каждый Дом моделей подготовил модели, в основном, только на изделия, пошиваемые в своей республике, а особен­ ности других республик не учитывались. Большой беспорядок внесен описанием расцветок и рисун­ ков тканей. Положение ухудшилось еще тем, что текстильная промышленность и оптовые базы часто не могли обеспечить швейные предприятия тканями соответствующего ассортимента. Оформление замены требовало много времени 'и часто тормо­ зило работу швейных предприятий. Ныне при описании моделей определяются одновременно основные и заменяемые рисунки и цвета тканей. В 1963 году Союзглавторг при распределении тка­ ней не учел республиканской специализации швейной промыш­ ленности, что привело к нецелесообразному использованию тка­ ней (например ткань, предназначенная для изготовления муж­ ского пальто, была использована на пошив женского или дет­ ского пальто и т. д.). Работу швейных предприятий затрудняло отсутствие единой, унифицированной шкалы размеров и ростов. До межреспубли­ канской специализации фабрики выпускали, как правило, гото­ вую одежду без типовой шкалы на основе заявок торговых организаций своей республики. Вопрос решался установлением для вывоза унифицированной шкалы путем определения про­ центного соотношения отдельных ростов и размеров. В отноше­ нии многих изделий унифицированная шкала не соответствовала спросу населения, что приводило к росту товарных запасов в магазинах. В результате республиканской специализации осложнилась и организация производства товаров, носящих сезонный харак­ тер. До межреспубликанской специализации швейные фабрики выполняли в течение сезона заказы торгующих организаций своей республики и остальное время выпускали продукцию для вывоза. В Прибалтике повышенный спрос возникает одновре­ менно во всех республиках и для обеспечения спроса населения товары следует накапливать до сезона, что в свою очередь слу­ жит причиной увеличения товарных запасов. С другой стороны, в первое время после специализации^ часто наблюдались случаи несвоевременной поставки товаров торговым организациям (особенно торговым организациям вне своей республики) Мероприятия, проведенные в 1963— 1964 гг. представляют собой только первый этап создания единого рынка швейных то­ варов Прибалтики. На базе и опыте их разрабатываются планы по дальнейшему улучшению производства, в том числе планы стадийной и подетальной специализации. Первые опыты свидетельствуют о том, что одновременно со специализацией фабрик, требуется изменение порядка проведе­ ния расписания моделей с торгующими организациями. Фабрики 9 должны обязательно шить для каждой республики те модели, из тех материалов и по тем ростам, размерам и полнотам, кото­ рые будут заказаны торгующими организациями соответствую­ щей республики. Многие трудности, возникшие в первый год специализации, имели временный характер. Многие из них ныне уже ликвидированы и существуют также реальные возможности для устранения остальных. Самой существенной проблемой, которая стоит и будет стоять перед швейной промышленностью Прибалтики, является качество продукции, обновление и расширение ассортимента швейных товаров. Выпуск высококачественных швейных товаров является не­ пременным условием наиболее полного удовлетворения расту­ щего спроса населения. М ежреспубликанская специализация швейной промышленности Прибалтики создала благоприятные условия для улучшения качества выпускаемых товаров. Понятие «качество изделия» стало в современных условиях гораздо более широким, чем раньше. Еще сравнительно недавно при оценке качества в расчет принимались, главным образом, соответствия установленным техническим условиям (стандар­ там). В этом смысле основным признаком благополучной работы предприятия считалось отсутствие рекламаций. Теперь учиты­ вается и многое другое: надежность, долговечность, эстетиче­ ские и конструктивно-художественные свойства изделий. При изучении экономической эффективности стали уделять внимание не только экономичности производства, но и потребления. Однако, под понятием «качество изделия» имеется в виду не только улучшение качества уже освоенных видов изделий, но и систематическое обновление продукции с учетом возрастающих- потребностей общества. А работу промышленных предприятий оценивают в зависимости от того, в какой мере реализуется их продукция, насколько она отвечает тр?Ьованиям потребителей. Швейные товары являются товарами, эстетические и кон­ структивно-художественные потребности которых постоянно меняются. Чтобы не оказаться «за бортом» спроса, швейные предприятия должны регулярно обновлять продукцию и расши­ рять ассортимент. Борьба за повышение качества начинается уже на стадии моделирования и конструирования нового изделия и продол^ жается в течение всего времени его производства. Постановление Совета Министров СССР от 12 июля 1962 г № 714 «О мероприятиях по улучшению качества и расширению ассортимента швейных изделий» определило основные задачи швейных предприятий в данной области. На основе названного постановления во всех Прибалтийских республиках было принято постановление по улучшению каче­ ства и расширению ассортимента швейных изделий. 10 К вопросу о максимальном обеспечении потребительских свойств одежды и о наблюдении за экономическими факторами нельзя подходить как к неизменному. Неуклонное повышение культурного уровня и материального благосостояния населения сопровождается ростом его требований, предъявляемых к одеж ­ де. При этом особенно подвижными являются требования к художественному оформлению одежды (модель) и материала (структура, рисунки, цвет). С этой точки зрения систематическое обновление ассорти­ мента швейных изделий является весьма важным качественным показателем работы швейных предприятий. По швейным предприятиям Управления легкой промышлен­ ности Эстонской ССР за последние годы внедрено в производ­ ство новых моделей швейных изделий в следующем количестве: в 1959 г. — 364 модели, в 1960 г. — 467 моделей, в 1961 г — 498 моделей, в 1962 г. — 684 модели, в 1963 г. — 844 модели и за 1 полугодие 1964 года — 548 моделей 2. Если в 1959 году каждый день в производство внедряли в среднем 1 модель, то в 1964 году эта цифра равнялась уже 3. Увеличение количества внедренных новых моделей швейных из­ делий является характерным также для швейной промышлен­ ности Литвы и Латвии. В 1963 году швейные предприятия управления легкой про­ мышленности этих республик внедряли в производство соответ­ ственно 1100 и 935 моделей. Одновременно с производства сни­ мались устарелые модели, не соответствующие спросу населе­ ния. Однако, количество снятых с производства моделей значи­ тельно меньше внедренных, что является показателем расшире­ ния ассортимента выпускаемых швейных товаров. Так в Литве в 1963 г при внедрении 1100 моделей с производства сняли 500 моделей. Не все швейные товары одинаково «эластичные» к изменению моды и прочим факторам. Это доказывают и данные о коли­ честве внедренных в производство новых моделей по видам изде­ лий 3-х швейных фабрик УЛП СНХ Литовской ССР и 6-ти швей-- ных фабрик У Л П СНХ Эстонской ССР Из таблицы. 1 видно, что больше всего (59%) в производство внедряли новых моделей платьев. Это вполне естественно, так как здесь проявляется не только «чувствительность» к моде, но и общее количество моделей (разновидностей), по которым выпускаются платья. Анализ соответствующих данных показывает, что мужская одежда гораздо менее изменчива, чем женская или детская. Так на этих же швейных фабриках в 1963 г в производство внедряли 2 Д анны е бывшего Совета народного хозяйства Эстонской ССР 11 Т а б л и ц а 1 Количество новых моделей по видам изделий, внедренных в производство за 1963 г. Л итовская ССР Эстонская ССР Всего Коли­ Коли­ Коли­ чество, в %% к итогу чество, в %% к итогу чество, в %%* штук к итогуштук штук П альто (без пла­ щей) 260 33,4 56 9,1 316 22,7 Плащ и — — 98 16,0 98 7,0 Костюмы 85 10,9 34 5,6 119 8 , 6 П латья 423 54,4 3% 64,7 819 59,0 Сорочки 1 0 1,3 28 4,6 38 2,7 Всего по данным видам 778 1 0 0 , 0 612 1 0 0 , 0 1390 1 0 0 , 0 для мужчин — 120 (8,9%), для женщин — 619 (45,7%) и для детей — 613 (45,4%) новых моделей. Приведенные цифры показывают, что Дома моделей и швей­ ные фабрики Прибалтийского экономического района обращают достаточное внимание на обновление продукции и выпускают ныне около 3000 новых моделей в год. Однако, следует отме­ тить, что в конечном счете не количество новых моделей, а доля выпущенной по новым моделям продукции в общем производ­ стве данных видов изделий определяет степень обновления про­ дукции. По данным бывшего Совета народного хозяйства Эстонской ССР доля шбейных изделий, .выпущенных по новым моделям, составляла в 1961 г. — 45,8%, в 1962 г. — 55,2%, в 1963 г. — 60,0% от общего производства швейных товаров. На основе выборочного исследования, проведенного Цент­ ральными статистическими управлениями Эстонской ССР и Л и­ товской ССР, удельный вес новой продукции по основным видам швейных товаров определяется цифрами, приведенными в таб­ лице 2. Таблица составлена на базе данных 8 швейных фабрик (6 фабрик Эстонской ССР и 2 фабрик Литовской С С Р), про­ дукция которых составляет по этим группам швейных товаров в Эстонии около — 3/4 и в Литве около — 2/з от общего выпуска данных изделий. Приведенные данные показывают, что средний «возраст» каждой модели составляет в Эстонской ССР почти 2 г., а в Литовской ССР — 1,25 г. В том числе, модели мужских костюмов обновляются в среднем через каждые 5—6 лет, м уж ­ ских пальто — через 3 г., женских платьев и пальто — через 1—2 г и т. д. 12 Т а б л и ц а 2 Удельный вес швейных изделий, выпущенных по новым моделям, в общем выпуске данных видов изделий Удельный вес вы­ пуска изделий по Выпуск всего, В том числе по новым моделям в тыс. штук новым моделям, общем выпуске Н азвание тыс. штук изделий данных видов изделий Лит. Эст. Лит. Эст. Лит. Эст. С СР ССР ССР ССР ССР ССР П альто м уж ­ ские 104,0 143,3 53,3 51,3 51,3 35,8 П альто ж ен­ ские 125,0 74,9 108,6 57,0 86,9 76,1 П альто дет­ ские 269,2 — 2 0 0 , 0 _ 74,7 — П лащ и м уж ­ ские _ 85,9 — 33,5 - 39,0 П лащ и ж ен­ ские - 208,5 — 164,4 _ 80,8 П лащ и дет­ ские _ 35,2 — 30,1 _ 77,4 Костюмы м уж ­ ские 310,0 172,8 142,7 30,2 46,0 17,5 Костюмы ж ен­ ские _ 2,5 - 2,5 _ 1 0 0 , 0 Костюмы дет­ ские 117,0 88,5 109,1 23,4 93,3 26.5 П латья ж ен­ ские 227,5 264,5 225,7 162,3 99,2 61.4 П латья дет­ ские 596,1 343,2 565,4 174,3 94,9 50,8 Всего 1748,8 1419,2 1404,8 733,0 80,3 51,7 В 1963 г. на одну новую модель выпускали в среднем сле­ дующее количество швейных изделий: мужские паль'го — в Эс­ тонской ССР 3,0 тыс. штук, в Литовской ССР 1,2 тыс. штук; женские пальто — соответственно 1,5 тыс. штук и 0,9 тыс. штук; мужские костюмы — 3,4 тыс. штук и 4,6 тыс. штук; детские костюмы — 1,1 тыс. штук и 2,0 тыс. штук; женские платья 0,7 тыс. штук и 1,5 тыс. штук. Учитывая, что, например, мужские 13 пальто выпускаются (в Эстонской ССР) по одной модели в сред­ нем в течение 3-х лет, то общий выпуск по одной модели соста­ вит 9 тыс. штук; мужских костюмов соответственно — 19,4 тыс. штук, женских платьев — 1,1 тыс. штук и т. д. В результате межреспубликанской предметной специализа­ ции швейной промышленности и в соответствии с планом произ­ водства и потребления, выпущенные швейные изделия реали­ зуются в трех республиках, и, следовательно, количество одина­ ковых изделий, реализуемых в каждой республике, умень­ шается. С 1963 года швейные фабрики Прибалтийского экономиче­ ского района начали внедрять в производство новую методику конструирования одежды по типам (полнотам), размерам и ростам. Новая шкала тйпоразмерных ростов, по которой к к а ж ­ дому размеру предусмотрено 2—3 полноты, увеличивает сте­ пень удовлетворения населения примерно в два раза. Швейные фабрики СНХ Литовской ССР и фирма «Латвия» (Латвийская ССР) полностью перешли на новую шкалу типоразмерных рос­ тов с начала 19бЗ года. Швейная фабрика «Балтика» (Эстония) перешла на новую шкалу типоразмерных ростов со второго квартала 1963 года. Частично, по некоторым изделиям, в про­ изводство внедрен новый метод конструирования эстонскими швейными фабриками им. В. Клементи, «Сангар», фирмой «Ригас ангербс» (Латвия) и некоторыми другими. Таким образом, большинство швейных фабрик Прибалтийского экономического района перешло от продукции для «идеальной фигуры» к более полному удовлетворению потребностей населения уже в 1963 году. Более узкое и одностороннее представление о качестве швей­ ных товаров дает сортность, которая вы ражает соответствие швейных изделий установленным техническим условиям (стан­ дартам). Мы уже отмечали, что еще сравнительно недавно этот метод определения качества был основным. Ныне при опреде­ лении качества показатели сортности изделий служат вспомо­ гательным материалом, характеризующим, в основном, соблюде­ ние технологического процесса. Несмотря на известную односто­ ронность, план сортности имеет и в современных условиях свое значение. Он обязывает предприятия усовершенствовать техно­ логический процесс, соблюдать установленные требования и т. п. Большинство продукции швейные предприятия экономиче­ ского района выпускают первым сортом и планы сортности, как правило, выполняются. В зависимости от многих факторов, в том числе и от ассортимента выпускаемой продукции, удельный вес 1 сорта по фабрикам различный. Так по фабрике «Балтика» (пальто, костюмы) в 1963 году продукция 1 сорта составляла 89,5%, по швейной фабрике им. В. Клементи (платья) — 92,8%, 14 по Силламяэской фабрике (ватные одеяла) — 99,3%.3 Выпуск продукции 1 сорта по фирме «Латвия» (верхняя одежда) состав­ лял 90,8%- Швейные предприятия СНХ Литовской ССР выпус­ кали в 1963 г. продукцию 1 сортом следующим образом: паль­ то — 96,2%, костюмы — 98,5%, платья — 98,1%, сорочки 93,2%- В то же время по Латвийской швейной фирме «Ригас ангербс» продукция 1 сорта составляла: костюмы — 96,6%, платья — 97,1%, сорочки — 95,7%, юбки — 98,4% .4 Почти по всем швейным фабрикам планы сортности продук­ ции выполняются и наблюдается некоторое увеличение доли продукции 1 сорта (например, по фирме «Ригас ангербс» выпуск продукции 1 сорта вырос в 1963 году по сравнению с 1962 годом на 1,8%) Однако данные проверок качества со стороны торговых организаций и работников Госинспекции показывают, что сорт­ ность выпускаемых изделий завышена. Во II полугодии 1963 г базой «Литторгодежда» проверено 12% швейных изделий, по­ ступивших от фабрик СНХ Литовской ССР. 1,1% этих изделий было переведено во второй сорт. В 1963 году республиканской базой «Эстторгодежда» было проверено 122,9 тыс. швейных изделий, из них возвращены на исправление и понижены в сорт­ ности 37,5 тыс. изделий, или 30,5%- В 1963 году швейными пред­ приятиями СНХ Литовской ССР получено 280 рекламаций на 61,3 тыс. изделий, в том числе пальто — 137 рекламаций на 5,4 тыс. штук, костюмы — 95 рекламаций на 44,1 тыс. штук, платья — 20 рекламаций на 1,2 тыс. штук и сорочки — 28 рек­ ламаций на 10,6 тыс. штук. Постоянно высоким остается про­ цент браковки изделий Вильнюсского объединения «Лелия», на продукцию которого в 1963 году предъявили 136 рекламаций и фабрика уплатила штрафов в размере 68,1 тыс. руб. (в 1962 г .— 22,2 тыс. руб.) Фабрика «Балтия» приняла в это время 22 рек­ ламации на 6566 сорочек, фабрика «Невежис» — 31 рекламацию на 41 тыс. шерстяных костюмов. Латвийской швейной фирме «Латвия» было предъявлено в 1963 г. 83 претензии на 9,6 тыс. изделий, что составляет 0,24% от всех выпущенных изделий. По рекламациям фирмой уплачено штрафов в размере 43,3 тыс. руб. В 1963 -году по швейным предприятиям Главного управле­ ния бытового обслуживания населения Литовской ССР было проверено 3198 изделий и все они были забракованы. Основными дефектами швейных товаров являются: несоот­ ветствие эталону, разная ширина шва, небрежная запошивка низа изделий с наличием складок и перекосов, открытые нитки, далекие от края петли и т. п. 3 Д анны е бывшего СНХ Эстонской ССР. 1 Данны е бывшего СИХ Латвийской ССР 15 Напрашивается вывод, что работники технического контроля швейных фабрик относятся к своим обязанностям либерально. Являясь работниками данного предприятия, они защищают в первую очередь интересы фабрики и только затем — покупа­ телей. Представляется, что выполнение и перевыполнение пла­ нов сортности по многим швейным предприятиям является ре­ зультатом завышения фактической сортности. Расширение и обновление ассортимента швейных изделий, повышение сортности, улучшение моделирования и конструиро­ вания зависят, прежде всего, от работы швейных фабрик и отра­ жают уровень организации труда, механизации производствен­ ных процессов и, естественно, уровень специализации производ­ ства. Однако качество швейных изделий, в широком смысле этого слова, теснейшим образом связано также с качеством тканей. Обновление продукции на предприятиях текстильной промыш­ ленности отстает от потребностей швейной промышленности. Большинство тканей, получаемых швейными фабриками, с не­ модными расцветками, неустойчивы к свету, дают большую усадку. Ограничен ассортимент тканей для детей, мужских сорочек, прогулочных костюмов и т. д. Правда, не все зависит от текстильщиков. Большую тревогу вызывает отставание про­ изводства красителей, в результате чего окраска тканей имеет бедную цветовую гамму. Борьба за высокое качество одежды является общим делом швейников, текстильщиков и химиков. Несмотря на то, что все Прибалтийские республики вывозят ткани, швейная промышленность Прибалтийского экономического района находится в большой зависимости от завозимых тканей. Так, в 1963 г .Доля тканей, выпускаемых текстильной промыш­ ленностью Эстонской ССР, составляла в фонде промпереработки тканей 36,4%, в том числе по хлопчатобумажным тканям — 20,5%, по шерстяным тканям — 37,2%, по шелковым тканям — 47,8% и по льняным тканям — 65,5%.5 При этом вывоз тканей из республики составлял около 4/б от общего производства тка­ ней. Такое положение является результатом узкого ассорти­ мента выпускаемых тканей. Примерно аналогичное положение существует в Литовской и Латвийской ССР где доля вывоза составляет соответственно 66% и 60% от производства тканей. К сожалению, планы завоза из других республик для снаб­ жения швейных фабрик тканями часто не выполняются, осо­ бенно по ассортименту. Например, швейное объединение «Ле- лия» (Литовская ССР) заказало через базу «Литтекстильторг», 5 В 1963 году текстильная промышленность СНХ Эстонской ССР выпус­ кала тканей по 83 артикулам, в том числе хлопчатобумажные ткани — 22 арт., шелоквые ткани — 14 арт., шерстяные ткани — 36 арт., льняные тк а ­ ни — 1 1 арт. Средний выпуск на один артикул — 1,67 млн. метров. 16 от предприятий других республик на I квартал 1964 года шер­ стяных тканей 90,5 тыс. метров 43 артикулов, всего 148 расцве­ ток. В течение января месяца получено 10,4 тыс. метров тканей 7 артикулов, всего 16 расцветок. Бывает, что качество тканей не соответствует требованиям ГОСТ-a. За 10 месяцев 1963 г Вильнюсским швейным объединением «Лелия» было возвра­ щено поставщикам 127 тыс. метров тканей на сумму 1,8 млн. руб. Швейная фабрика «Сангар» (Эстонская ССР) предъявила в 1963 год^ 9 претензий и вернула поставщикам 13,5 тыс. мет­ ров тканей. Из 281 тыс. метров прорезиненного черного мате­ риала фабрика «Валга» забраковала 18,3 тыс. метров или 6,5%, из 29,2 тыс. метров цветного материала — 4,7 тыс. мет­ ров или 16,1%. Швейная фирма «Латвия» предъявила постав­ щикам 265 претензий на качество тканей. Взыскано 65,9 тыс. рублей. Перечень таких примеров можно бы продолжить, но суть их одинакова — текстильная прмышленность не способна еще пол­ ностью удовлетворить потребности швейников. В конечном счете это проявляется в качестве и ассортименте швейных това­ ров, часто хорошие по конструкции изделия не находят себя покупателей. Опросы покупателей, проведенные торговыми предприятиями Москвы, Горького, Свердловска, Челябинска и Казани, выяс­ нили следующие причины отказа от покупок мужских костюмов: не удовлетворял фасон — 10%, цвет — 25%, материал — 23%, качество пошива — 16%, высокая цена — 8%. 18% покупате­ лей не сделали покупок из-за отсутствия костюмов соответствую­ щего размера, роста, полноты. Таким образом, больше половины (25% -J- 23% + 8% ) покупателей отказались от покупки муж­ ского костюма из-за неподходящего материала. Отставание текстильной промышленности препятствовало также выпуску швейных изделий лучшего качества (модных фасонов, оригинальных по оформлению), на которые разре­ шено устанавливать временные розничные цены. Так, например, в 1963 г. художественные советы Латвийской ССР оценили на «отлично» 183 модели одежды, однако, из-за отсутствия подхо- дящей ткани, в производство было внедрено лишь 14 моделей.6 В результате отставания качества швейных товаров от пот­ ребностей покупателей наблюдаются определенные трудности в увязке спроса и предложения, замедляется оборачиваемость товаров и затрудняется их реализация. Исходя из этого, нам представляется, что проблема качества является ныне и в буду­ щем центральным вопросом в работе швейной промышленности. Поступила в редакцию ________________ в июне 1965 г. 6 Д анны е бывшего СНХ Л атвийской ССР. 2 Majandusteaduslikke töid X 17 BALTI MAJANDUSPIIRKONNA ÕMBLUSTÖÖSTUSE VABARIIKI DE VAHELINE SPETSIALISEERIMINE JA TOODETE KVALITEET L. Kuum Re s ü me e Õmblustööstus on Balti liiduvabariikides üks täh tsam aid kerge­ tööstuse harusid, andes ligikaudu veerand kogu kergetööstuse too-к dangust. Sõjajärgsetel aasta te l (kuni 1962. a.) oli Eesti, Läti ja Leedu NSV-s õmblustööstuse arendamise põhisuunaks valm istada võim a­ likult kõiki tooteliike, mida va jas vabariigi elanikkond. Sellise suuna parem us seisnes selles, et elanikkonna varustam ine ei sõltu­ nud õmblustoodete sisseveost teistest liiduvabariikidest, toodete modelleerimisel oli võimalik arvestada vabariigi elanikkonna m ait­ set jne. Õmblustööstuse universaalne arendamine oli aga takistuseks tehnilisele progressile, raskendas tootmise rats ionaalset o rganisee­ rimist jne. Katsed läbi viia vooluliinide, rääkim ata tsehhidest või vabrikutest, spetsialiseerimist vabariigi piires, ei andnud vajalikke tulemusi. Mida enam elanikkonna nõudmised õmblustoodete sorti­ mendi laiendamise ja kvaliteedi parandam ise osas kasvasid, seda ilmsemaks said õmblustööstuse universaalse arendamise puudused. Tekkis objektiivne vajadus õmblustööstuse vabariikidevaheliseks spetsialiseerimiseks Balti m ajanduspiirkonna ulatuses. Õmblustoodete kogu nomenklatuuri jaotamine Leedu, Läti ja Eesti NSV õmblusvabrikute vahel võimaldas läbi viia kõigi voolu­ liinide n ing osaliselt tsehhide ja vabrikute spetsialiseerimise. Ü ht­ lasi võimaldas õmblustööstuse vabariikidevaheline esemeline spet­ sialiseerimine tooteliikide valm istamise rats ionaalse paigutam ise ja m assilisuse suurendam ise arvel saavu tada töötootlikkuse üldist suurenemist ja om ahinna alanemist. Õmblustööstuse vabariikidevahelisel spetsialiseerimisel ilmne­ sid mitmed uued raskused. Nende tekkimise objektiivseks põhjuseks oli tootjate kaugenemine tarb ija tes t ja ostjate kontingendi laiene­ mine. See püstitas uusi nõudeid õmblustoodete konstruktsiooni ja tegumoe osas. Teravalt on päevakorrale kerkinud õmblustoodete kvaliteedi küsimus. Andmed näitavad, et Balti m ajanduspiirkonna õmblus­ vabrikud on saavu tanud tea tud edu toodangu konstruktsiooni ja tegumoe parandam isel. Laienenud on toodete sortiment ja tõusnud toodangu uuendamise protsent. Paranenud on sordilisuse näita jad . Samal ajal nä itavad kaubandusorganisatsioonide ja hulgibaasi poolt läbiviidud kontrollimised, et õmblustoodete kvaliteet veel mitte alati ei vasta kehtestatud nõuetele. 18 Õmblustoodete kvaliteet sõltub suurel m ääral nende va lm is ta ­ misel kasu ta tud kangaste kvaliteedist. Kangad, nende struktuur, värvitoon ja muster ei vasta paljudel juhtudel elanikkonna nõud­ mistele. Tekstiilitööstus ei suuda vajalikul m ääral rahuldada õmb­ lustööstuse kasvavaid vajadusi. Õmblustoodete kvaliteedi m ahajääm us elanikkonna nõudmistest on põhjustanud teatuid kõrvalekaldumise pakkumise ja nõudmise norm aalsest vahekorrast. SPECIALIZATION OF THE SEWING INDUSTRY IN THE REPUBLICS OF THE BALTIC ECONOMIC REGION AND THE QUALITY OF PRODUCTS L. Kuum S u m m a r y The sewing industry is one of the most important branches of light industry in the Baltic republics, accounting for about one fourth of total production. D uring the post-war period (till 1962)' the sewing industry of the Estonian, Latvian and Lithuanian republics laid the main stress on the production of all possible kinds of clothing articles in order to meet the requirements of the population. This tendency proved to be advantageous inasmuch as the supply of the population did not depend upon the import of goods from other republics, ant it was possible to consider the tas te of the population of each republic in designing the garments. Such a manysided development of the sewing industry hindered technical progress in the particular field and hampered rational organization of production. Attempts made at specialization of production lines, let alone shops or factories, did not yield fruitful results in the Estonian republic. The more the demands of the population grew for the broaden­ ing of the range and the improvement in the quality of clothing articles, the more obvious became the drawbacks of the manysided development of the sewing industry. This led to the objective neces­ sity of introducing interrepublican specialization of the sewing industry in the Baltic economic region. The division of the whole nomenclature of clothes factories between the Estonian, Latvian and Lithuanian republics made the specialization of all the production lines and partly of shops and factories possible. The interrepublican specialization of the sewing industry in its turn helped to achieve higher productivity and 19 reduction of the cost price by m eans of a more rational location of the production of certain clothing articles. In connection with the interrepublican specialization of the sewing industry clothing factories became confronted with various difficult problems. The objective reasons for these difficulties were brought about by the es trangem ent of the producers from the con­ sum ers and an increase in the number of customers. New demands were put as regards the cut and design of clothes produced by the factories. The problem of the quality of clothing articles has become very urgent. Some investigation in the particular field have shown that the clothes factories of the Baltic economic region have achieved some success in the improvement of the cut and fashion of their production. The assortment of clothing articles has become wider and the percentage of new articles has risen too. Some progress has been made in the improvement of the quality of garm ents but at the same time several checkings by some trade organizations and wholesale warehouses have revealed the still existing shortcomings in the quality of garm ents. The quality of clothing articles depends a great deal upon the quality of fabric used. Very often the structure, colour, pattern, etc. of the fabric do not suit the tas te and demands of the customers. The textile industry is not able yet to meet the growing require­ ments of the sewing industry. Shortcomings in the quality of garm ents have brought about a deviation from the normal relation between demand and supply. 20 JUURDELÕIGATUD KROOMNAHA ANALÜÜSI METOODIKAST (Tartu Naha- ja Jala tsikom binaadi andmetel) A. Ruuvet R aam atupidam ise kateeder Eesti NSV jala ts itööstuse seitseaastaku ülesanne suurendada nahkja la tsite tootmist 2,8 miljonilt paarilt 5,0 miljonile paarile aas ­ tas täideti juba 6. aasta lõpuks 5,3 miljoni paariga (ehk 1 0 6 % ).1 Tartu Naha- ja Jala tsikom binaadi nahkjalatsite välja laset vii­ masel kolmel aastal iseloomustavad alljärgnevad andmed. Ta be l Y Ja la ts ite vä lja lase (m ilj. paari) 1962. aas ta l 2 1963. aasta l 1964. aasta l p laan i jä rg i tegelikult p laani järg i tegelikult p laani jä rg i tegelikult A 1 2 3 4 5 6 N ahkja la tsid , 1,64 1,64 1,72 1,73 1,78 1,80 sellest kroom n. ja la tse id 1,04 1,14 1,23 1,24 1,28 1,28 Üldiselt ka jas tab tabel nahkjalatsite , samuti kroomnahast ja la t ­ site välja laskeplaani täitmist ja selle tagasihoidlikku ületamist. Üle­ plaaniline toodang oleks võinud olla hoopis suurem, kui kroomna­ hast ja la tse id oleks toodetud p laanipäraselt mitte ainult üldkogu- ses, vaid ka kõigi erinevate jalatsiliikide lõikes. Nii näiteks jäi 1 E esti NSV M in istrite N õukogu juu res asuva S ta tis tika K eskvalitsuse te ad a ­ anne E esti N SV rahvam ajanduse arendam ise 1964. aasta riikliku p laan i tä itm ise tu lem ustest. «R ahva H ääl» nr. 27, 3. II 1965. 2 Seoses sellega, et 1963. a. ühendati T artu N aha- ja Ja la tsikom binaad iga Võru N aha- ja Ja la ts itö ö s tu s , on ka 1962. a. andm ed esita tud koos. 21 1964. a. tä i tm ata naistekingade ja -saabaste välja lase 8,5 tuh. paari ehk 5,3% võrra. Juba aasta id takistavad kroomnahast ja la ts i te toot­ mist põhilise m aterja liga , kroom nahaga varustam ise häired: ala- hanked, hangete graafikust ja sordilisusest mittekinnipidamine. Naha sordilisuse halvenemine ei mõjuta ainult vä lja las tava too­ dangu kogust, vaid ka kvaliteeti. Ja la ts i toodangu sordilisuse plaani 1964. a. ei täidetud (sordilisuse p laan 83,2%, täitmine 81,4%), kus­ juures eriti m adala kvaliteediga olid naiste m udelkingad (sordili­ suse plaan 61%, täitmine 25,4%). Alljärgnevas vaadeldakse kroomnaha juurdelõikuse tulemusi m õjutavate tegurite, eriti aga naha sordilisuse m uutuse analüüsiga seotud probleeme. 1. Kroomnaha kulu iseloomustavad näitajad Enne kroomnaha kulu analüüsi metoodika käsitlemist tu tvus ta ­ takse lühidalt naha juurdelõikusel kasu ta tavaid tehnilis-majandus- likke näitajaid , s. o. detailide komplekti puhaspinda, brutopinda ja naha kasu tam ism äära n ing naha kulu planeerimist. D e t a i l i d e k o m p l e k t i p u h a s p i n d , mida nimetatakse ka jalatsimudeli puhaspinnaks (ehk lühidalt netopinnaks), tehakse kindlaks detailide mõõtmisel planimeetriga. Ja latsimudeli puhas­ pind (nn. optimaalne puhaspind) peab olema küllaldane jala ts i õigeks kokkumonteerimiseks ja tagam a jala ts ite suurusnum brite vastavuse GOST-is ettenähtule. Ja la tsim udeli puhaspinda m õju ta­ vad mitmed tegurid: a) jala ts ili ik (näiteks meeste poolsaabastele kulutatakse nahka rohkem kui sandalettidele), b) ja la ts i suurusnumber. Teatavasti jaotatakSe ja la ts id suurus­ numbrite jä rg i rühmadeks alates väikelaste jala ts ite suurusnumb- r ist (nr. 17) kuni m eestejalatsite suurima numbrini (nr. 47) c) jala ts i täidlus, d) jala ts i konstruktsiooniga seotud iseärasused (näiteks põle­ ta tud servadega detailide asemel lõigatud või pukitud servade kasu­ tam ine suurendab naha kulu), e) venitusserva laius. Ja la tsipealse liistule tõmbamiseks v a ja ­ lik venitusserv sõltub talla kinnitusviisist (näiteks õmmeldud t a l ­ laga jala ts ite l on see suurem kui liimitud ta l laga ja la ts ite l) . B r u t o p i n n a k s n im etatakse naha pinda, millest on välja lõigatud detailide komplekti netopind. Juurdelõikuse tulemusel sa a ­ dakse nahast brutopinnas pealsekomplekt netopinnas ja jäätmed. N a h a k a s u t a m i s m ä ä r a abil iseloomustatakse detailide komplekti netopinna suhet kasu ta tud naha brutopinnasse. Naha kasu tam ism äära m õjutavad mitmesugused tegurid: a) jalatsimudeli kuju ja detailide vastastikune kattumine, b) naha kuju, c) jalatsimudeli netopinna ja naha brutopinna suurus, 22 d) naha topograafiliste osade omaduste ebaühtlus ja erineva­ tele jala tsidetailidele ettenähtud nõuded, e) juurdelõikaja kvalifikatsioon, g) naha sordilisus. Loomulik, et naha kasu tam ism äärad peavad olema ühtlased kõi­ gis meie m aa jalatsivabrikutes. Sel otstarbel on NSV Liidu Riiklik Plaanikomitee kehtestanud kindlad üldkohustuslikud norm id .3 Nen­ des näidatakse kõigepealt jala ts ite liigid (näiteks meeste poolsaa- pad), nende valmistamiseks kasu ta tavate nahkade liigid (veise- kroom, seakroom jne.) ja lõpuks kasu tam ism äärad sortide lõikes. Sellest loetelust kasutab vabrik vastavale jalatsiliigile ettenähtud nahaliiki, täiendab seda juurdelõigatavate nahaartik lite numbritega ja selgitab välja kasutam ism äära. N a h a k u l u p l a n e e r i m i s e l tuleb aga lähtuda brutopin- nast. Kui on teada jalatsimudeli netopind ja vastav kasutamis- määr, siis: Bd r = \ 100 eh, k, Bn — kulunorm brutopinnas dm2-tes, N — detailide netopind dm2-tes, Bn = NJ С — kasutam ism äär, J — normeerimiskoefitsient Järelikult, korrutades detailide puhaspinna (N) normeerimis- koefitsiendiga, saadakse kulunorm (Bn) ehk vajalik brutopind. Naha kulu planeerimist hõlbustavad mõnevõrra NSV Liidu Riik­ liku Plaanikomitee poolt kinnitatud netopindade, kasutamismää- rade ja brutopindade n o rm id 4, mis on välja töötatud jalatsite lii­ kide, nende konstruktiivsete iseärasuste ja nahaliikide järgi. Sõltuvalt ettevõtte tootmistingimustest (näiteks suurt kokku­ hoidu andvate jalatsimudelite väljalase, suurepinnalise naha kasu­ tamine jne.) kohustatakse kehtivaid kulunorme vähendam a ja töö­ tam a välja uued, täpsus ta tud kulunormid. K õ i g e p e a l t t u l e k s arvutada jalatsimudelite kaalutud keskmised suurusnum brid m ja neile vastavad puhaspinnad p, mis avalduvad valemitega: П m— = i= 1 2 ai П iž— 1 _P_l _’ _a i 2 al 3 Госплан СССР Нормы использования кожматериалов, искусственной кожи и текстиля на детали верха и подкладки обуби, М осква 1959 г. 4 Госплан СССР, Нормы расхода кож материалов, искусственной кожи и текстиля на детали верха, низа и подкладки обуви, утвержденно 13 июня 1962 г. 23 kus m, — suurusnumbrid, aj — suurusnum brile vastav paaride arv, pi — puhaspinnad. Toodud valemite rakendam ist näeme tabelite 2 ja 3 andmetel a lljärgnevas. Ta b e l 2 Eelkooliealiste laste sandaalid art. 6184 mudel 1518a 5 Ja la ts i te suurusnum brid N äita jad Kokku 2 2 23 24 25 26 А 1 2 3 4 5 6 ü h e paari puhas­ pind (dm 2) 3,292 3,512 3,684 3,924 4,150 X P aarid e arv suurusnum brite skaala jä rg i 34- 38 36 27 33 168 S uurusnum brite ja paaride arvu korru tised 748 874 864 675 858 4019 P uhasp indade ja paaride arvu korru tised 111,928 133,456 132,624 105,948 136,950 620,906 m = Ж = 23'92 - 620,906 P = 168 = 3,696 dm2 Ülalesita tud keskmiste arvutusi jala ts ikom binaadis ei tehta, vaid lähtudes aastap laan is e ttenähtud keskmisest suurusnum brist, võetakse jalatsimudeli puhaspinna tabelist vastav puhaspind kui keskmine. Keskmise puhaspinna väljaarvutam ise lihtsustamiseks (juhul, kui suurusnum briks on segaarv — näiteks jalatsimudeli 1518 а puhul 23,92) soovitatakse NSV Liidu Riikliku Plaanikomitee eespool nim etatud naha jt. m aterjalide kulunormides kasu tada J. P Zõbina valemit: Fn = F0( l + n y) ( 1 + n ß), kus F n jalatsimudeli keskmise suurusnum bri puhaspind, F0 keskmisest suurusnum brist esimesele (eelmisele) vähemale suurusnum brile vastav puhaspind; 5 Tabeli läh teandm etena on k asu ta tud T artu N aha- ja Ja la tsikom binaad i 1964. a. puhasp inna tabeleid ja sam a aas ta I kv. e ttenäh tud suurusnum brite skaala t. 24 / T a b e l 3 M eestesandaletid artikkel 7900/7907 mudel 517 Ja la ts ite suurusnum brid N äita jad Kokku 38 39 40 41 42 43 44 45 46 A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 Ü he paari puhaspind (dm 2) 10,484 10,834 11,192 11,758 12,158 12,588 13,064 13,544 14,004 X P aarid e arv su u ru s­ num brite skaa la jä rg i 1 2 2 0 31 36 32 2 1 1 2 3 1 168 Suurusnum brite ja paaride arvu k o rru ti­ sed 456 780 1240 1476 1344 903 528 135 46 6908 P uhasp indade ja p a a ­ ride arvu korru tised 125,808 216,680 . 346,952 423,288 389,056 264,348 156,768 40,632 Г4.004 1977,536 - 1977,536 , , . 7 7 1 P ---------168— = I 1 >7 7 1 - СЮЛ n — syurusnum bri murdosa, V ja ß — koefitsiendid eraldi meeste-, naiste ja la ts itele jt. (mis on antud ülaln im etatud instruktsioonis). Eelnevates näidetes toodud jala ts iartik lite puhaspinnad olek­ sid selle valemi alusel tehtud arvutuste tulemusel järgmised: a) eelkooliealiste laste sandaalid (art. nr. 6184, mudel — 1518a) Fn = 3,512 (1+0,92X0,0353) (1+0,92X 0,238) =3,706 (dm2), kus F0 =3,512 (puhasp inna tabe lis t) n = 0 ,9 2 = (23,92-23,0) у =0,0353 ß =0,0238 b) meestesandalettide art. nr 7907 mudeli 517 korral F n= 11,758(1 +0,11 X 0,0217) (1 +0,11 X0.0170) = 11,808 (dm2), kus F0 =11,758 n = 0 ,11 (41 ,11 -41 ,0 ) у =0,0217 ß =0,0170 Sam as instruktsioonis lubatakse puhaspinna keskmise arvutusi teha veelgi lihtsamalt: Fn = Fo+ (Fi — Fo)n, küs F! — keskmisest suurusnum brist järgm isele suuremale suurusnumbrile vastav puhaspind. Ka nende valemite rakendamist demonstreerime tabelite 2 ja 3 andmetel: a) jalatsiartikli nr. 6184 mudel 1518a F n = 3,512 + (3 ,6 8 4 -3 ,5 1 2 ) 0,92 = 3,670 (dm2) ja b) jala ts iartik li nr. 7907 mudel 517 Fn= 11,758+ (12,158—11,758) 0,11 = 11,802 (dm2) Mõlemaid arvutusviise lubatakse instruktsiooni järg i kasu tada sam aväärselt . Esita tud arvutusviisidest kasu tatakse praktikas viimati kirjel­ datut kui kõige lih tsam at ja käsitsi arvutamisel jõukohasemat. Töömahu vähendam ise huvides piirdutakse harilikult aastap laan is •ettenähtud keskmiste suurusnum britega ja nendele vas tava te neto- :26 pindadega puhaspinna tabelitest. Näiteks eelkooliealiste laste sandaalide (art. 6184) keskmiseks suurusnumbriks planeeriti aasta algul nr. 24, seega puhaspind tabeli järg i 3,684 dm2 Ees­ pool tehtud arvutuste järgi, mis sooritati kvartaliplaani (vt. tabel 2) andmetel, oli aga kaalutud keskmiseks suurusnumbriks 23,92 ja puhaspinnaks 3,696 dm2 seega planeeriti suurusnumber 0,08 võrra suuremana, puhaspind aga vastupidiselt 0,012 dm2 võrra vähemana. Keskmiste suurusnum brite ja puhaspindade väljaarvutam ise praktika puudustest järeldub, et nende näita ja te täpsuse tagam i­ seks ja reaalsete aasta- n ing kvarta lip laanide koostamiseks tuleb eelistada töömahukamaid kaalutud keskmiste arvutusi, mida on kerge sooritada elektronarvutiga järgm iste valemite kohaselt: 2 J i • alk Mk= ------- iga k = 1,2, K, 3ik ie I k/i> kus к — ja la ts k = l , 2 , , К m — jalatsimudel m = l , 2 , , M i — jalatsimudeli suurusnumbrid, i — 1Д ,1, {k/i} - ja la ts i к suurusnumbrite skaala, iG {k/i} — kõik need suurusnum brid i, mis on ette nähtud antud jalatsimudeli juurdelõikamiseks, _£ik — jalatsimudeli к suurusnumbrile i vastav paaride arv, Mk - jalatsimudeli к kaalutud keskmine suurusnumber, 3 jk P i к p ^ = H M L --------- iga k = 1,2, , K, 3 ik ie{k/i> kus pik — jala tsi к suurusnumbrile i vastav puhaspind, Pk — jala tsi к kaalutud keskmine puhaspind. Järgm isena väärivad tähelepanu jalatsiliikide, -artiklite ja -mudelite valmistamiseks kulutatava naha keskmise sordilisuse, sellest sõltuva kasutam ism äära ja kulutatava naha üldkoguse (brutopinna) planeerimise ja tegelike näita ja te väljaselgitamise probleemid. Kaalutud keskmine sordilisus saadakse, kui summeerida naha- sortide ja neile vastavate koguste korrutised ning jagada see kõi­ 27 kide sortide üldkogusega. Järelikult tuleb reaalsete plaanide koos­ tamiseks teada kulu ta tava naha koguseid sortide lõikes. Kahjuks segavad hankijate ebakorrapärased saadetised, samuti saadud naha hankelepinguis e ttenähtust m adalam sordilisus juurdelõi*ga- tava naha sordilisuse plaani välja töötam ist ja kontrolli o rgan isee­ rim ist selle täitm ise üle. See on ka peamine põhjus, miks naha keskmise sordilisuse ja kasu tam ism äärade planeerimine toimub lihtsustatult, a inult üldiste nä ita ja te alusel (näiteks kõigile jalatsi- artiklitele ja -mudelitele planeeriti a inult 5. sordi nahka; meeste- sandaalidele, naistekingadele, lastesandaalidele jne. oli ette näh ­ tud ühesugune kasu tam ism äär (65,5% )). Naha kasu tam ism äärades t sõltuvad otseselt p laneeritavate nahaliikide kogused brutopindades: T a b e l 4 Kroomnaha keskmine sordilisus, kasutamismäärad ja brutopinnad 1964. a. andmetel B rutopind Ja la ts ite liigid P uhasp ind K asu ta ­ ja n ä ita jad (dm 2) Sordilisus m ism äär (veerg (%) 1:3X100)(dm 2) A E elkooliealiste laste san d aa lid art. 6184- 1518a; a) aas tap laan 3,860 5.0 65.5 5,893 b) täp su sta tu d plaan: a a ) , e ttevõ tte keskm i­ se puhasp inna jä r ­ gi 3,684 5.0 65.5 5,624 bb) k aa lu tu d keskm i­ se puhasp inna jä rg i 3,696 5.0 65.5 5,643 M eestesandaletid art. 7900/7907-517: a) aas tap laan 12,580 5.0 69.5 18,101 b) täp su sta tu d p laan: aa) e ttevõ tte keskm i­ se puhaspinna jä r ­ gi 12,362 5.0 69.5 17,787 bb) kaalu tud keskm i­ se puhasp inna jä r ­ gi 11,771 5.0 69.5 16,937 Tabelis ka jas tuvad jala ts iartik li aastap laan i ja täpsus ta tud plaani kulunormid. 28 A astaplaani kulunormid on võrdlemisi ligikaudsed suurused, mille väljatöötamisel toetutakse peamiselt eelmisest aastas t antud aastasse üleminevate jalatsimudelite näita ja tele (kasutamismäa- radele ja ne topindadele) . Uute tootmisse juuru ta tavate ja la ts i­ mudelite puhaspindade tabelid koostatakse hiljem, kvartalite a lgu ­ seks. T äpsusta tud ehk kvarta lip laani kulunormid baseeruvad juba eranditu lt puhaspinna tabelite andmetele. Eespool kirjeldati e tte­ võtte praktika puudusi keskmiste puhaspindade leidmisel. Kui see­ juures võtta arvesse veel ebatäpsusi kasu tam ism äärade planeeri­ misel, võib tekkida põhjendatud kahtlusi mitte ainult aastaplaani, vaid ka täpsus ta tud plaani brutopindade reaalsuses. Näiteks 1964. a. planeeriti jalats iartik li 7900/7907 mudeli 517 täpsus ta tud kulunorm brutopinnas 0,850 dm2 (17,787-16,937) ja naha üldine kulu 28112 paari juures 23895 dm2 võrra suuremana. A astap laan oli suurem koguni 37 722 dm2 2. Juurdelõikuse arvestusest ja tulemuste analüüsist Juurdelõikuse arvestuse, esmasdokumendiks on tööliste kaupa peetav «Juurdelõikuse kaart», mis sisaldab töölise ja tööülesande üldisi (töölise nimi, tabelinumber, tööülesande kuupäev jne.), samuti juurdelõikuse tulemuste väljaarvutam iseks vajalikke lähte- andmeid: a) juurdelõigatud jalats iartik lite ja -mudelite suurusnum brid ja kogused paarides; b) vä ljaan tud nahaartik lite numbrid, sordid ja brutopinnad; c) jalatsimudeli juurdelõikamiseks vä ljaan tud nahasortide kasu tam ism äärad . Juurdelõikuse tulemused arvutatakse algul neto- ja hiljem ka brutopinnas. J u u r d e l õ i k u s e t u l e m u s e d n e t o p i n n a s. Sel ots­ tarbel võrreldakse tööülesandes tegelikult juurdelõigatud pealse- komplektide netopinda norm ijärgsega. Juurdelõigatud pealsete netopind tehakse kindlaks suurusnum britele ettenähtud netopin- dade ja vastava te koguste korrutiste summeerimisel. Normijärgset netopinda näitab vä ljaan tud nahakoguste ja nende kasu tusm ää­ rade korrutiste kokkuvõte. Kui tegelikult juurdelõigatud pealsete netopind on suurem normijärgsest, siis iseloomustab see naha säästlikku kasutam ist, vastupidisel juhul on aga tegemist üle­ kuluga. Pealsekomplektide tegelikest ja norm ijärgsetest netopinda- dest, samuti tu lemustest tehakse kokkuvõtted tööliste kaupa ja hiljem nahaliikide (silekroom, seakroom) ning jala ts ite liikide (sandaalid , sandaletid jne.) lõikes. Viimati nimetatud kokkuvõte­ tesse pa iguta takse veel kulutatud naha kogused brutopindades sor- 29 tide viisi, mis võim aldavad välja arvutada keskmisi sordilisusi ja norm ijärgseid n ing tegelikke kasutam ism ääri. Kõiki netopindade ja kasu tam ism äärade kindlakstegemise arvutusi tehakse käsitsi, mistõttu ka juurdelõikuse tulemusi ja neid m õjutanud tegureid (näiteks naha sordilisuse ja suu rus­ numbrite m uutuse mõju) nä idatakse võrdlemisi üldiselt, a inult ja la ts i te liikide, mitte artiklite ja mudelite lõikes. Seejuures on lähteandm eteks harilikult netopinnad, mis arvutatakse brutopin- dadesse lihtsalt keskmiste kasu tusm äärade abil. J u u r d e l õ i k u s e t u l e m u s e d b r u t o p i n n a s . Kroom­ naha kulu brutopinnas ja seda m õjutavaid tegureid on ku ju ta tud graafiliselt järgm isena: 4______A — Kroomnaha kulu plaani j ä r g i _____________________> <----- В — Kroomnaha kulu tegelikult juurdelõigatud pealsete ja plaaniliste kulunormide järgi.,___ > B = s B - B „ = q B n - D = j D + D — Kroomnaha tegelik kulu _ Kroomnaha norm ijärgne k u l u ___ A arvutamisel on aluseks plaaniline sortiment ja plaanilised kulunormid, mille väljatöötamisel on võetud arvesse naha keskmist sordilisust ja ja la ts ite keskmisi suurusnumbreid. Tegelikult vä lja las tud toodangu sortimendi muutuste tõttu eri­ neb В (tegelikult juurdelõigatud pealsete plaaniline naha kulu) p laanist. Kui seda, s. o. toodangu sortimendinihete mõju, täh is ­ tada s-ga, siis: A —B = s. D (kroomnaha tegelik kulu) tehakse kindlaks juurdelõikuskaar- tide andmetel. Bn (kroomnaha norm ijärgne kulu) arvutatakse samuti juurde- lõikuskaartide andmetel: Bn = NJ. Kroomnaha tegeliku kulu võrdlemine norm ijä rgsega iseloomus­ tab juurdelõikuse tulemusi brutopinnas, mis antud näites on täh is ­ ta tud j-ga. Seega: Bn- D = j . 30 В (tegelikult juurdelõigatud pealsete plaaniline naha kulu) ei ühti norm ijärgse kuluga Bn, ehk: B —Bn = q. Vaadeldavat hälvet mõjutavad omakorda järgm ised tegurid: a) juurdelõigatud naha keskmise sordilisuse muutus p laaniga võrreldes. Naha keskmise sordilisuse muutus, paranemine või ha l­ venemine, mõjutab naha kulu brutopinnas ja järelikult ka kasu ta ­ m ism äära, mille abil saab kindlaks teha sordilisuse muutuse mõju brutopinnas; b) juurdelõigatud pealsekomplektide keskmiste suurusnumbrite muutused plaanist. Eespool kirjeldatud jalatsimudelite puhaspin­ dade tabelite andmetel saab välja a rvutada keskmisest suurus- numbri muutusest tulenevat naha kulu suurenemist või vähene­ mist netopinnas ja vastava kasu tam ism ääraga jagades ka bruto­ pinnas: c) praak. Juurdelõikuse praak tekib harilikult naha ebaõigest kasutamisest. Juurdelõikuse tsehhides on kujunenud tavaks, et juur- delõikajate praaki ei fikseerita ja praakdetailide asemel va lm ista­ takse uued kokkuhoitud nahast. M ontaažitsehhide praak aga vor­ m istatakse e ttenähtud korras ja seetõttu, et täiendavalt juurdelõi­ gatud detailid ka jastatakse juurdelõikuskaartidel, on võimalik p raaktoodangule kulunud naha koguste kohta teha kokkuvõtteid; d) m itmesugused muud põhjused. Nendena võiks nimetada naha kulu muutusi seoses konstruktiivsete iseärasustega (näiteks detailide servade töötlemisviis, kinnitusviis jne.), naha asendamine sünteetiliste m aterja lidega jt. Tartu Naha- ja Jala tsikom binaadis analüüsitakse naha kulu iga kvartali lõpul Eesti NSV Kergetööstuse V a l i tsu se 6 poolt soovitatud metoodika järgi. Üldiselt koostatakse tabelid toodangu sortimendi- nihete, ja la ts ite suurusnum brite ja naha sordilisuse muutuse mõju, samuti juurdelõikajate tööst sõltuva kokkuhoiu või ülekulu vä lja ­ arvutamiseks. Püüam e tabeli 5 andmete abil iseloomustada 1964. a. kroompealsenaha kulu ja seda m õjutanud tegurite arvutluste metoodikat. Naha nõudeavaldused koostab kombinaat, vastava limiidi e ra l­ dab rahvam ajandusnõukogu. Nagu näeme, oli eraldatud limiit suu­ rem nõudeavaldustest jä ka tegelikult kulutatud nahakogusest. Tabeli veergude 3 ja 4 võrdlemine kajastab toodangu sortimendinihete mõju, mis moodustab sel aastal 125,5 tuh. dm2 (17048,0— 16922,5) kokkuhoidu. Naha kulu väljaarvutam iseks nime­ ta tud veergudes korrutatakse esmalt konveierilt lattu antud jalatsi- 'm udelite plaanilised ja tegelikud kogused keskmisele suurusnumb- 6 EN SV RMN K ergetööstuse V alitsuse K onstrueerim isbüroo, Ü htsete m ater- ja liku lu analüüsi vorm ide juu ru tam ine ja la ts itööstu ses, m asinak irja paljundus, T allinn 1964. 31 T a-b e 1 5- Kroompealsenaha kulu brutopinnas 1964. a. (tuh. dm2) T äpsusta tud p laan iliste kulunorm ide jä rg i N õude­ E ra ld a ­ K vartalid avalduste tud lim ii­ Tegelikult jä rg i di jä rg i p laan ilisele tegeliku lt toodangule v ä lja la s tu dtoodangule А 1 2 3 4 5 I kvarta l 4300,6 4385 4180,1 4165,8 4185,3 II kvarta l 4236,9 4320 4228,2 4219,4 4052,7 III kv arta l 3858,5 3950 3945,4 3901,8 3723,1 IV kv arta l 4667,0 4745 4694,3 4635,5 4557,8 Ü ldse aasta s 17063,0 17400 17048,0 16922,5 16518,9 riie ettenähtud netopinnaga, mis summeeritakse ja brutopinna sa a ­ miseks jaga takse saadud kokkuvõte kroomnaha üldise kasutamis- m ääraga . Seega saam e küll kätte lattu antud valm istoodangu sor- timendinihete üldmõju naha kulule, kuid antud ajaperioodil juurde­ lõigatud pealsekomplektide muutuse mõju see ei ka jas ta (jalatseid võidi kokku monteerida juba eelmisel perioodil va lm ista tud pealse­ tes t). Samuti ei nähtu nendeks arvutusteks koostatud tabelitest sortimendim uutustest sõltuvalt naha enam- või vähemkulu jalatsi- artiklite — mudelite viisi. Sortim endimuutuste arvutustes tuleks kasu tada täpsus ta tud plaanilis i kulunorme, mis saadakse puhas­ pinna jagam isel plaanilise kasu tam ism ääraga (näiteks jala tsiartik- lil 7900/7907 on see 17,787 dm2 (12,362 : 69,5X 100). Ametlikus v metoodikas soovitatakse aga p laanilis te asemel kasu tada tinglikult tegelikke brutopindasid (s. t. kogused netopindades jaga takse naha tegeliku kasu tam ism ääraga , mis näiteks I kvarta lis oli 69,7%, II kvarta lis 66,7% jne.) Ülaltoodut arvesse võttes oleme sortimendinihete mõju a rvu­ tuste tegemiseks elektronarvutil läh tunud vas tavas ajaperioodis (kuus, kvarta lis jm.) juurdelõ igatavate mudelite pealsekomplektide (mitte ja la ts itoodangu) p laanilis test ja tegelikest kogustest ning nende plaanilis test brutopindadest. V astav mõju tehakse kindlaks mitte ainult ü ldnäita jana , vaid kõigepealt eraldi igale jalatsimude- lile ja hiljem kokkuvõtetena jala ts iartik lite , -liikide n ing kogu vä l­ ja laske ulatuses. Jä rgneva lt vaatlem e keskmise suurusnum bri m uutuse mõju. Arvutluste käigus tehakse kõigepealt kindlaks keskmise tegeliku suurusnum bri hälbed plaanilisest ja seejärel naha kulu m uutus 32 ühele ja la ts ipaarile netopinnas, korrutades hälvet vastava jalatsi- liigi suurusnum bri muutuse paranduskoefitsiendiga. Näiteks meeste- sandalettide jala ts iartik li 7900 keskmine suurusnumber vähenes I kvarta lis 1,31; paranduskoefitsiendiks on ette nähtud 0,512 dm2, seega vähenes materjalide kulu ühele paarile 0,671 dm2(1,31 X 0,512) ja kogu kvartali vältel toodetud 39 339 paari kohta 22 370 dm2. Kõigi ja la ts iartik lite analoogiliselt arvuta tud netopinnad summeeritakse, mis suurusnum brite m uutuse mõju kajastam iseks brutopinnas ja g a ­ takse naha tegeliku kasutam ism ääraga . Näeme, et ka suurusnum brite m uutuse mõju arvutatakse välja mitte juurdelõigatud pealsete, vaid välja las tud ja la ts ipaaride a lu­ sel, kusjuures kokkuvõtted nä itavad üldtulemust, s. t. kokkuhoid ja ülekulu on saldeeritud. Näiteks 1964. a. kulutati selle teguri mõjul nahka 363,6 tuh. dm2 võrra vähem. Suurusnum brite m uutuse mõju on meie arvates analüüsiva ise­ loomuga ainult siis, kui arvutuste aluseks võetakse tegelikult juu r­ delõigatud jalatsimudelid. See võimaldab saada eraldi kokkuvõtteid nii vähem- kui ka enamkulutatud naha kohtä. Kui arvutusteks rakendada elektronarvutit, tuleks ka siin analoogiliselt sortimendi- nihetele lähtuda plaanilisest kulunormist. P laanilise kulunormi ja stmrusnumbri m uutuse mõju arvutusi näeme a lljärgnevast ja la ts i­ artikli 7900 mudeli 517 näitest: Kaalutud keskmine plaaniline suurusnumber 41,11 dm2 „ „ „ puhaspind 11,771 dm2 Plaaniline kasutamismäär. 69,5% Plaaniline brutopind 16,937 dm2 Kui oletada, et tegelik keskmine suurusnumber oli 42,0, siis oleks 12g 158 * ( .. 100) \ ja enamkuluks 0,557 dm2(17,494—16,937). Suurusnum brite muutuse mõju arvutusteks e ttenähtud p a ran ­ duskoefitsiendi rakendamisel oleks enamkulu aga 0,656 dm2 I/ -(-4-2--,0-- —-- 4-1-,-1-1-)- -x--0-.-5--1-2-1\ » seeg a 0л,0л 9л9л d, m 29 suurem (/0п,с6с56а — 0n, 5с5с '7тч). Kui eespool kirjeldatud tegurite mõju m ääram ise arvutustes läh­ tuti vä lja las tud toodangust (s. t. lattu antud ja la ts i tes t) , siis juur- delõikajate töötulemuste väljaselgitam ise lähteandmeteks on aga tegelikult juurdelõigatud pealsekomplektid ja nende valmistamiseks kulutatud nahk. Juurdelõikuskaartidele m ärgitud andmete alusel tehakse kvarta lite kaupa kindlaks kõigepealt juurdelõigatud pealse­ komplektide netopind, norm ijärgne netopind ja naha üldine kulu brutopinnas, seejärel aga arvutatakse kokkuhoid või ülekulu. * P uhasp ind 12,158 dm 2 saad i tabelis t 3. 3 M ajandusteaduslikke töid X 33 Naha kasutam ist ja juurdeloikajate töö tulemusi I kvarta lis näeme järgmisest: a) pealsekomplektide netopind 2749,9 tuh. dm2 b) norm ijärgne netopind 2649,8 „ c) naha kulu brutopinnas 3945,4 „ d) kokkuhoid netopinnas (a —b) 100,1 „ e) tegelik kasu tam ism äär (a : c) 69,7%” f) kokkuhoid brutopinnas 143,6 tuh. dm2 Kui summeerida 1964. a. koigi kvartalite analoogilised kokku­ võtted, saame üldiseks tulemuseks 682,7 tuh. dm2 kokkuhoidu. Juurdeloikajate töötulemused ja nende lähteandm ed rühm ita ­ takse ja summeeritakse veel nahaliikide (silekroom, seakroom jt.) n ing juurdelõigatud ja la ts ite liikide (sandaletid, sandaalid jne.) järgi. Kokkuvõtteid ja la ts iartik lite ja -mudelite lõikes ei koostata. Viimaseks teguriks, millele jala ts ivabrikus pööratakse suhteli­ selt suurem at tähelepanu, on naha sordilisus. Üldiselt naha sordi­ lisus 1964. a. halvenes ja põhjustas enamkulu 17,7 tuh. dm2 (sal- deeritult) A lljärgnevas vaadeldakse sordilisuse probleeme detail-, semalt. 3. Kroomnaha sordilisuse näitajad Hankija telt jalats ivabrikutele saadetud nahk peab vastam a GOST-is ettenähtud keemilistele n ing füüsikalis-mehhaanilistele nõuetele ja olema jao ta tud sortidesse. Keemilised näita jad , sõltudes toorainest ja selle töötlemisviisidest, iseloomustavad naha koos­ tist. Seetõttu on igale erinevale naha liigile ette nähtud ainult sel­ lele iseloomulikud keemilised nä ita jad (näiteks niiskuse-, mälv- ainete-, rasva-, kroomoksiidisisaldavus ja naha läbiparkivuse aste). Naha füüsikalis-mehhaanilisteks nä ita ja teks on tugevus, venivus, elastsus-plastilisus, pealispinna tugevus, poorsus, erikaal jt- Nahkade liigitamisel sortidesse võetakse arvesse peamiselt selle pinnal esinevaid vigastusi (naha vigu). Naha vigadeks n im eta­ takse vigastusi ja defekte, mis vähendavad kasu ta tava t naha pinda ehk, teiste sõnadega, vähendavad juurdelõ igatavate pealse- detailide arvu. Tekkimise järgi jao ta takse naha vead kolme rühma: 1. Loomade elupuhused naha vead (näiteks kaelavoldid, soo- nelisus, pusklemise jäljed, tõuguaugud jne.) 2. Naha nülgimisest, konserveerimisest ja säilitamisest t ing i­ tud vead (noaga tekitatud augud ja lõiked, naha mädanemisest põhjusta tud lagunenud kohad, murdekohad, koisööbed jne.) 3. Toornaha töötlemisel, s. o. parkimisel tekkinud vead (läbi- parkimatus, pinna mõranemine, ebapüsiv värvus jt.). 34 Nagu eespool öeldud, võetakse naha sordilisuse k ind laksm äära­ misel arvesse ainult naha vigu, nende iseloomu, arvu ja paikne­ mist nahal. Kuigi naha keemiline koostis ja füüsikalis-mehhaani- lised omadused m ääratakse kindlaks juba hankija juures ja kont­ rollitakse jala ts ivabriku laboratooriumis, siis sordilisuse hindam i­ sel neid näita ja id arvesse ei võeta. Juhul, kui nahapartii keemi­ line koostis ja füüsikalis-mehhaanilised nä ita jad pole GOST-i nor­ midega kooskõlas, loetakse terve partii mittekvaliteetseks ja eemaldatakse vabriku laost. Riiklike s tandardite kohaselt liigitatakse kroomnahk seits­ messe sorti, mille kindlaksm ääram ist hõlbustab naha vigade jao­ tamine nelja klassi. I, II ja III klassi vead hinnatakse ballides, võttes seejuures arvesse vea iseloomu, suurust ja paiknemise kohta (näiteks vea esinemine naha väärtuslikum as osas suurendab ballide arvu). IV klassi vigadega nahk on tervikuna ebakvaliteetne ja jalatsi- tootmises m ittekasutatav (näiteks kroomnaha selle klassi veaks loetakse pinna üldist m õranemist). Naha hindamisel saadud ballide kogusumma diferentseeritult nahaliikide (kroomnahk, juhtnahk, alusnahk) järg i m äärab ära naha sordi. Kroomnaha sordilisuse kindlakstegemisel on kõigi eri­ nevate nahaliikide (seakroom, hobusekroom, vasikakroom jne.) ballide arv ühesugune (näiteks I sort kuni 7 balli, II sort 8—23 balli jne.). Ja la tsivabrikutes peetakse naha sordilisuse arvestust mitte ballide, vaid sordinumbrite järgi. Nahasortide arvukuse tõttu kasutatakse naha kulu planeerimi­ sel, samuti tegeliku kulu kindlaksmääram isel sordilisuse nä ita jana kaalutud aritmeetilist keskmist sordilisust, mis arvutatakse vale­ miga: __JSxifi Xj — variandid (sordinumbrid) x = * f fj — variantide kaalud (kulutatud naha i 1 kogused dm2-tes) Naha keskmise sordilisuse väljaarvutam iseks soovitavad mõned a u to r id 7 kasutada variantidena nahasortide kasutam isprotsente ja variantide kaaludeks juurdelõigatud naha koguseid ehk nende koguste osatähtsusi. P ä ra s t kaalutud keskmise kasu tam is­ m äära vä ljaärvu tam ist sel viisil oleks kerge välja selgitada ka keskmist sordilisust, sest antud nahaliigile, näiteks vasikakroomi igale sordile kehtib kindel kasutam ism äär. Kirjeldatud arvu tus­ viisi saaks kasu tada naha kulu normeerimisel, samuti tulemuste kindlakstegemiseks siis, kui oleks tegemist ainult ühe jala ts iartik li ja ühe nahaliig iga. Ü ldistavate keskmiste, näiteks sandaalide kesk­ 7 M. Jl. Ш у с т о р о в и ч , П. С. З а й ц е в а , Нормирование расхода основных обувных материалов, Гозлегпищепром, 1953, 1к. 159. 3' 35 mise sordilisuse arvutamiseks see ei sobi, sest sandaalide rühm a kuuluvate erinevate ja la ts iar tik lite juurdelõikuseks e ttenähtud nahkade kasu tam ism äärad pole ühesugused. Näiteks eelkooliealiste laste sandaalidele IV sordi naha kasutam isel on ette näh tud kasutam ism äärad: hobusekroomil . 69,5%, seakroomil nahap innaga kuni 120 dm2 68,5%. Tartu Naha- ja Ja la tsikom binaadi ja la ts ivabrikus tehakse kulu­ ta tud kroomnaha kokkuvõtteid ja keskmise sordilisuse arvutusi järgm ises liigituses: silekroom, seakroom, ja ševroo n ing kitse- kroom. Iga nahaliigi kokkuvõte om akorda rühm ita takse ja la ts ite liikide lõikes (sandaalid , sandaletid, na is tek ingad jt.) Kroomnaha kulu kokkuvõtteid nahaliikide jä rg i ja vas tava t sordilisust iseloomustab tabel 6. Sellest nähtub, et üldine keskmine sordilisus oli halvem plaanilisest, eriti aga silekroomi osas. Kuigi juurdelõigatud naha kokkuvõtteid tehakse üldiselt nahaliikide lõi­ kes kombinaadi Tartu jala ts ivabrikus, siis sellest korrast ei peeta kinni Võru filiaali jalatsitsehhis. Olgugi, et Võru tsehhis kulutatud naha osa täh tsus on väike (ainult 6,48%), tuleks rühmituse täpsuse huvides ka seda kogust ka jas tada nahaliikide lõikes. Sam uti peaks era ldam a ševroo kitsekroomist. Naha kasutam isest ja selle sordilisusest jalatsiliikide lõikes annab ülevaate tabel 7 Nii selle kui ka eelmise tabeli andmed kajastavad silekroomi m adala t ja seakroomi suhteliselt kõrget sor­ dilisust. Juhul, kui ja la tse id (näiteks sandaa lid ja sandaletid) võib valm istada mõlemast nahaliigist, pole tegeliku sordilisuse hälbed plaanilisest eriti suured. Kui aga ja la ts i te tootmisel tohib kasu tada ainult silekroomi (näiteks naiste ta lvesaapad) või siis koos silekroomiga samuti m adala sordilisusega ševrood ja kitse* kroomi (näiteks nais tek ingad), ei pea ja la ts ivabrik kinni ette­ nähtud sordilisuse plaanist. Naha sordilisusest sõltub aga too­ dangu kvaliteet — jala tsite sordilisus (peamiselt m adalasordilise naha tõttu jäi tä i tm ata naistekingade M-84415 ja B-185 n ing naiste talvesaabaste sordilisuse p laan) . Analoogiliselt eelmisele ilmneb vaadeldavas t tabelist ka naha rühmitamise ebajärjekindlus. Mõne ja la ts ili ig i tootmiseks kulu ta­ tud nahaliike ei saa andmete puudumisel eraldada, vaid tuleb esi­ tada koondnäita jana (näiteks toatuhvlid, m itmesugused ja la ts id ). Kui aga süveneda sandaalidele kulutatud silekroomi kokkuvõtte esmasdokumentide (milleks antud juhul on juurdelõikuskaardid) lähteandmetesse, siis näeme enamikel neist kombineeritud juurde­ lõikust, kus koos põhilise jala ts ili ig iga, näiteks sandaalidega , lõi­ gatakse veel taotuhvleid ja juh tnahas t saabaste kapitaskuid. J ä re ­ likult tuleks sandaalidele kulutatud silekroomist e ra ldada kombi­ natsioonis juurdelõigatud jalatsiliikide nahk. Peab aga rõhutam a 36 \ T a b e l 6 Juurdelõigatud kroomnaha liigid ja sordilisus 1964. aastal (tuh. dm2) O)' N aha kulu (fi) sortide viisi (xi) со Keskmine Ы3 N aha Keskminekulu (fi) sortide lõikes (xi) tuh. dm 2 U3I sordilisushr "О Ja la ts ite Kokku liigid naha (SU) tegelikult I s. plaaniII s. III s. IV s. V s. V I s. V II s. servad - JS xA jä rg i (V III s.) Sh A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2 S a n d . a a - 1 i d Silekroom 0 , 2 1 1 , 6 96,5 290,7 679,4 41,1 1119,5 7358,3 5,58 5,0 Seakroom — 58,7 369,1 1151,4 753,9 180,3 18,5 8 , 1 2540,0 10875,9 4,28 5,0 Kokku — 58,7 369,3 1163,0 850,4 471,0 697,9 49,2 3659,5 18234,2 4,98 5,0 S a n d a l e - t i d Silekroom 29,0 300,2 1103,0 1757,1 1519,3 16,3 4724,9 28110,9 5,95 5,0 Seakroom — 161,9 1328,9 1324,4 164,0 24,1 1,5 0,5 3005,3 10587,2 3,52 5,0 Kokku — 161,9 1357,9 1624,6 1267,0 1781,2 1520,8 16,8 7730,2 38698,1 5,01 5,0 N a i s t e ­ k i n g a d Silekroom 0,7 76,6 442,1 1135,0 920,1 351,2 2 , 2 2927,9 15671,2 5,35 5,0 Ševroo ja kitsekroom — — 1 0 , 0 29,5 79,9 51,5 24,4 0,4 195,7 1030,1 6,65 5,0 Kokku — 0,7 8 6 , 6 471,6 1214,9 971,6 375,6 2 , 6 3123,6 16701,3 5,35 5,0 Naha koj ja sortid korru tise Ö jX ifi) А 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2 Т о а t u h v- 1 id Silekroom 9,0 24,4 6 8 , 1 157,6 218,9 281,6 27,9 787,5 4659,4 5,91 5,0 T a l v e ­ s a a p a d • Silekroom , seakroom , ševre tt 4,1 35,4 126,3 134,4 38,8 0,9 339,9 1870,6 5,50 5,0 M i t m e ­ t s u g u s e d j a l a t s i d Silekroom , seakroom, ševrett 3,7 a1. 49\, 0- ■ 229,6 242,4 181,0 242,3 17,1 1065,1 5504,1 5,17 5,0 — 234,0 1991,3 3592,3 3858,6 3758,1 3157,0 114,5 16705,8 85667,7 5,13 5,0 \ ссоо m ainitud kokkuvõtete täpsustam ise ja diferentseerimise eesm ärgil tehtavate tööde suurt töömahukust, mis arvutustööde käsitsi- tehnika tõttu on üle jõu käiv arvealatöötajatele . Ainuõigeks lahen­ duseks oleks nende tööde mehhaniseerimine. Oleme vä lja töötanud vastava lähteaлdm ete töötlemise ja kokkuvõtete tegem ise metoo­ dika, mis võimaldab jao tada juurdelõigatud nahka liikide n ing so r­ tide järg i jala ts iartik lite le ja -mudelitele. 4. Kroomnaha sordilisuse analüüs Tegelikult tehakse juurdelõigatud kroomnaha sordilisuse ja selle m uutuse mõju arvutusi ja la ts ikom binaadis Eesti NSV Kerge­ tööstuse Valitsuse poolt soovitatud metoodika jä rg i võrdlemisi ligikaudselt ja sedagi ainult kvartalite lõpul. Seetõttu, et kroom­ naha sordilisuse kokkuvõtteid on võimalik saada nahaliikide lõi­ kes (silekroom, seakroom, ševroo ja kitsekroom), millest oli juttu eespool 6. tabeli kirjeldamisel, on ka sordilisuse m uutuse mõju arvutlused vas tava lt diferentseeritud (vt. tabel 8). Ehkki ja la ts i­ vabrikus tehakse veel jalatsiliikidele kulu ta tud kroomnaha kokku­ võtteid, ei saa ometi neid andmeid kasutada, sest kombineeritud juurdelõikuse tõttu on jäänud põhilisest jala ts i l i ig is t (näiteks sandaalidest) e ra ldam ata kom binatsioonjalatsile (näiteks toatuhv- litele) juurdelõ igatud nahk. Sordilisuse muutuse mõju kajastam isel võrreldakse tegelikult kulutatud nahka brutopinnas (tegeliku sordilisuse juures) naha plaanilise kuluga plaanilise sordilisuse järgi, mis nähtub ka tabe­ list 8. Selle tabeli andmeid tegelikult juurdelõ igatud naha nii neto- kui ka brutopinna kohta (veergudes 5—8) saadakse juurdelõikuse esmasdokumentide põhjal tehtud kokkuvõtetest (vt. tabelit 6). P laan ilis tes t nä ita ja tes t on teada ainult sordilisuse number (vee­ rus 1) ja naha kogus netopinnas (veerus 2), sest see on identne tegelikult juurdelõ igatud nahaga netopinnas (kajastab plaanis e ttenähtud jala ts im udelite koguste ja nendele vas tava te netopin- dade korrutiste summ at) P laanilise brutopinna väljaarvutam iseks (veerus 3) tuleb naha netopind jag a d a plaanilise kasu tam ism ää­ rag a (veerus 4). Viimati nim etatud suurus ise leitakse aga jä rg ­ miselt: a) a rvuta takse tegeliku sordilisuse hälve plaanilisest. Näiteks silekroomil oli see +0,87(5,87 — 5,0), s. t. sordilisuse halvenemine; b) spetsiaalsest kasu tam ism äärade tabelist, mis sisaldab naha- ja jalatsiliikide kasu tam ism ääras id nahasortide viisi, võetakse plaanilise (5.) ja sellele jä rgneva (6.) sordi kasu tam ism äära in ter­ vall (silekroomi puhul 3,0%) ja korrutatakse sordilisuse hälbega: 3,0X ( + 0,87) = + 2 ,61% ; 40 T a b e l 8 Kroomnaha sordilisuse muutuse mõju 1964. a. I kvartali andmetel (tuh. dm2) P laan i jä rg i Tegelikult juurdelõ igatud naha Sordilisuse m uu­ naha kogus tuse m õju (veerg N ahaliig id kasu ta- kogus kasu ta- 3—7) kokku­ sordilisus neto ­ b ru to ­ m ism äär sordilisus n e to ­ b ru to ­ m ism äär hoid ( + ) p innas p innas (% ) pinnas p innas (% ) ülekulu ( —) A 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Silekroom 5,0 1655,8 2292,7 72,22 5,87 1655,8 2378,7 69,61 - 8 6 , 0 Seakroom 5,0 1045,7 1591,2 65,72 3,58 1045,7 1494,3 69,98 + 96,9 Ševroo ja kitse* kroom 5,0 48,4 72,6 66,67 4,85 48,4 72,3 •66,93 + 0,3 K room nahk Võru tsehh is 5,0 172,9 237,7 72,73 4,5 I72',9 234,5 73,73 + 3,2 Kokku 5,0 2922,8 4194,2 69,69 4,96 2922,8 4179,8 69,92 + 14,4 4̂ T a b e l 9 Juurdelõigatud kroomnaha sordilisuse muutuse mõju jalatsiliikide lõikes Juu rde lõ iga­ Juurdelõ igatud naha norm i­ Ju u rd e lõ ig a ­ tud pealse- jä rg n e ja tegelik brutopind tud naha kom plektid sordilisus norm ijärgne tegelik b ru to ­ Ja la ts ite brutopind pind liigid t/5.—. Oы "EО А В 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 M eeste- 7907 sandale tid 517 144 1762 2504,1 70,36 2231,2 78,96 5,0 3,77 66,785 2638,3 + 134,2 P o istesanda- 7927 letid 639 96 918 1304,6 70,37 1162,4 78,97 5,0 3,77 66,795 1374,4 + 69,8 M eeste töö- saabas te 3001 kapitaskud 104 144 397 573,0 69,28 430,4 92,24 5,0 4,20 66,880 593,6 + 2 0 , 6 Kokku X 384 3077 4381,7 70,22 3824,0 80,47 5,0 3,82 66,77 4606,3 + 224,6 Ja la ts ia rtik - lite m udelite num brid kogus (paarides) puhaspind (dm 2) kasu ta- m ism äär (% ) kogus (dm 2) k asu ta- m ism äär (% ) k v a rta li­ p laan i jä rg i J tegeliku lt Tegelikult ju u rd e ­ lõigatud naha kasu- tam ism äär p laan ilise sordilisuse juu res Brutopind p iaan ilise sordilisuse juu res (veerg 2 : 9) (dm 2) Sordilisuse m uutuse mõju (veerg 1 0 —3) ülekulu (— ) kokku­ hoid ( + ) (dm 2) с) tehakse kindlaks plaaniline kasu tusm äär (veerus 4). Näiteks silekroomi sordilisuse halvenemisel liidetakse tegelikule kasutus- m äära le (veerus 8) ü la larvuta tud korrektiiv, seega kujuneb v a s ­ tavaks näita jaks 72,22% (69,61+2,61) Vastupidisel juhul, s. o. sordilisuse paranemisel, saadakse kasutam ism äärade intervall plaanilise (5.) ja järgm ise või ülejärgm ise parem a (näiteks sea- kroomi juures 3.) sordi vahel. Seejärel arvuta takse vastav korrek­ tiiv protsentides ja lahutatakse tegelikust keskmisest kasutamis- m äärast. P ä ra s t plaanilise kasu tusm äära leidmist saab kindlaks teha juurdelõigatud detailide plaanilise brutopinna veerus 3 ja sordili­ suse muutuse mõju. Silekroomil on need andmed 2292,7 tuh. dm2 (1655,8 72,22X100) ja — 86,0 tuh. dm2 (2292,7-2378,7), s. t. ülekulu. Kirjeldatud metoodikaga saab ka jas tada ainult peamiste n ah a ­ liikide (silekroom, seakroom, ševroo ja kitsekroom) sordilisuse muutuse mõju. Nagu öeldud, tehakse seda ainult kvartali lõpul, m istõttu ka vas tavad tulemused — naha enam- või vähemkulu — on ainult konstateeriva iseloomuga ega lülitu juurdelõikamiseks suunatava naha komplekteerimise praktikasse. Seetõttu, et sordili­ suse m uutuse mõju arvutlusi ei tehta jalatsiliikide, -artiklite ja -mudelite lõikes, jäävad m ärkam ata mõnede jalatsimudelite liiga lahedad kasutamiskoefitsiendid ja sellest tulenev naha enamkulu. Arvutluste diferentseerimine ja la ts iartik liteni — mudeliteni ja kokkuvõtete-tulemuste koostamine kümnepäevakute järg i muudaks senise tagan tjä re le kindlaks tehtud faktide loetelu operatiivseks analüüsiks. Naha kuluga seotud arvutlusi neto- ja brutopinnas koos sordi­ lisuse muutuse mõju eraldam isega ja kõigi vajalike andmete trük­ kimisega vastavasse tabelisse on võimalik sooritada elektronarvu­ tiga «Ural 4». A lljärgnevas esitatakse sordilisuse muutuse mõju arvutluste metoodika ja elektronarvutis koostatava tabeli mõne­ võrra lih tsusta tud vorm (vt. tabel 9) Arvuliste näidetena kasu­ ta takse aga lähteandmeid kahest tööülesandest (juurdelõikus- kaardist) tabelis 10, milles ülevaatlikkuse huvides on näita ja te arvu vähendatud (näiteks pealsekomplektide kogust puudutavad andmed veergudes 1—3 m ärgitakse tööülesandesse suurusnum b­ rite kaupa) Tööülesannetest saadud jooksva informatsiooni ja püsivand- mete abil kantakse tabelisse 9 (veergudesse А, B, 1—2) jalatsi- artiklite ja -mudelite numbrid, juurdelõigatud jalatsimudelite pealsekomplektide kogused paarides ja nende üldised netopinnad, kusjuures viimati nimetatu juures sooritatud arvutusi iseloomus­ tab valem: P k= j s P k a , ü = l 43 kus: Pk — jala ts i ü üldine netopind, Pkü — ja la ts i к puhaspind tööülesandes ü, ü — tööülesande number ü = l , 2, U Pkü = Jülj Pjk - a ik le { k /i} aji — jala tsi к suurusnum brile i v as tav paaride arv tööülesan­ des ü; Edasistes arvutustes tuleb m itm esuguste nä ita ja te saam iseks kasu tada tööülesannete, samuti jala ts im udelite norm ijärgseid bruto- pindu. See ülesanne lahendatakse arvutis järgm iselt: a) tehakse eraldi kindlaks tööülesannete norm ijärgsed netopin- nad Nü ja keskmised kasu tusm äärad Cü: N ü = T õ õ - j § Bjü CjÖ1 kus: j — nahaartikkel; Bjü — nahaartik li j brutopind tööülesandes ü Cjü — nahaartik li j kasu tusm äär tööülesandes ü _ Nü »100 Nü-100 v>ü — j — в j;2=si --bjü ü kus: Bü — tööülesandes vä ljaan tud naha kogu brutopind esimese tööülesande järgi N0 = .('067 X 72,5) + (874X 70) ^ üa= = j38^0_l00 =71 3 5 „/o teise tööülesande andmetel N o = (1498 X 7 0 ,0 )+ (385X 67,0) = ^ 100 130)7Cü — 1 co1o0 0 —м69л,4*1*, . 1883 /о; 44 T a b e l 10 Andmed tööülesannetest Pealsekom plektid Pealsekom plektide V älja an tud nahka 1. V älja antud nahka 2 . (paarides) netopind (dm 2) tööülesande jä rg i tööülesande jä rg Ja la ts ia rtik lid ja -m udelid СЛ *—- Сn W'—«. tОuo В 2 J* TwD hО£ ТВЗ А 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 1 1 2 13 14 M eestesandaletid art. 7907-517 72 72 144 881 881 1762 14463 III 72,5 1067 1 14882 IV 70,0 1498 P ais te san d a le tid art. 7927-639 48 48 96 459 459 918 > M eeste töösaabaste art. 3001-104 kapi- taskud 144 144 397 397 14463 IV 70,0 874 ) 14482 V 67,0 385 Kokku 1 2 0 268 384 1340 1737 3077 X X X 1941 X X X 1883 44 СП 1 . tö ö ­ ülesanne 2 . töö ­ ü lesanne kokku 1 . töö ­ ülesanne 2 . töö­ ü lesanne kokku naha- artikkel so rt kasu tam is- määr (% ) 1 naha- artikkel sort kasutam is- määr (% ) b) kasutades tööülesannete keskmisi kasu tam ism ääri a rv u ta ­ takse jala tsim udelite norm ijärgsed brutopinnad Dkü eraldi tööüles­ annete järg i ja lõpuks kõigi tööülesannete kokkuvõttena Dk= i ; D k0.= iga k = l ,2 , K. U=1 Ü=1 V astavad arvutused on esita tud tabelis 11, mille üldkokkuvõte (vee­ rus 7) kantakse tabelisse 9 veergu 3. T a b e l 11 1 . tööü lesanne 2 . tööü lesanne T3 T3 •а Я Я О) "О С с {?- я :3 С с Сио с■•я .S lo 'Q_ 'S . ’S. :zr а . . . Я ” ^ 3 -с Е 3 д Е / Е - 2 ^ сS 3O --wо л 3 -а Du о 3 --— О,'—' ' —' А 1 2 3 4 5 6 7 7907—517 881 71.35 1234,8 881 69.41 1269,3 2504,1 7927—639 459 71.35 643,3 459 69.41 661,3 1304,6 3001— 104 397 69.41 573,0 573,0 Kokku 1340 71,35 1878,1 1737 69,41 25’03,6 4381,7 Järgneb jalatsimudeli к kõigi tööülesannete keskmise normi- järgse kasu tusm äära Ck arvutam ine tabeli 9 veerus 4: ~r Pk 100 Ск“ “ 0 Г “ - Näites esinevate jala ts im udelite keskmised norm ijärgsed kasu­ tusm äärad kujunesid järgm isteks: Art. 7907-517= '-Щ — =70,36% Art. 7927-639= =70,37% Art. 3001-104= 3^ 3 0l00 =69 ,28% . 46 Ja la ts i- artiklid ja -m udelid keskm ine kasu tus- määr (% ) (C0) norm ijärgsed brutop innad (v. 1 : 2 ) (%) (D kü) keskm ine kasu tus- määr (% ) (Cfl) Kokku n o r­ m ijärgsed b ru top innad (dm 2) (D k) Arvuti järgm iseks ülesandeks on välja selgitada jalatsimudeli- tele kulutatud nahk brutopinnas iga tööülesande erineva nahasordi järg i ja lõpuks kokkuvõttena Bk. Arvame, et seda tuleb teha pro­ portsionaalselt pealsekomplektide netopindadele: о p , .. В - ü ü = l ü ü = l kus BJü — jala ts i к brutopind (kus nahk j on sordiga s) töö­ ülesande ü järgi, Bü — tööülesandes vä ljaan tud naha kogu brutopind. Jaotam ise tulemused vaadeldavas näites kujunesid järgmisteks: T a b e l 12 1 . tööülesandes juurdelõiga- 2 . tööülesandes juurdelõiga- tud nahk jao ta tu lt ja la ts i- tud nahk jao ta tu lt ja la ts i- m udelitele (dm 2) m udelitele (dm2) Ja la ts i artik lid ja U ldse -mudelid kokku kokku А 1 2 3 4 5 6 7 7907—517 701.5 574,6 1276,1 759.8 195,3 955,1 2231,2 7927—639 365.5 299,4 664,9 395.8 101,7 497,5 1162.4 3001— 104 342,4 8 8 , 0 430,4 430.4 Ü ldse 1067,0 874,0 1941,0 1498,0 385,0 1883,0 3824,0 Viimase veeru kokkuvõtted tegelikes brutopindades trükib arvuti tabelisse (vt. tabel 9, veerg 5). P ä ras t seda arvutatakse jalat- simudelite tegelikud kasu tam ism äärad Ck sama tabeli veerus 6: r Pk 100 ^ k — —5----- t>k art. 7907-517 — 78,96% (1762:2231,2), „ 7927-639 — 78,97% ( 918:1162,4), 3001 104 — 92,24% ( 397: 430,4) Edasi kantakse tabeli veergudesse 7 ja 8 jalatsimudelite p laa ­ nilised ja tegelikud sordilisused, millest esimesed on püsivad, 47 nahaartik - kel 14663 III sort nahaartik - kel 14663 IV sort nahaartik - kel 14882 IV sort nahaartik - kel 14882 V sort m ää ra tu d suurused ja viimased tehakse kindlaks kaalutud kesk- m istena Sk (arvutusteks kasutatakse eelmise 12. tabeli koguseid ja sorte): о J 8 •̂ r U=1 J-—S 1 S-=S1 ßjü.s Ь к _ B k Järgneb naha plaanilisele sordilisusele vastava kasutamis- m äära arvutamine, mille juures tehakse kindlaks: a) juurdelõigatud naha tegeliku sordilisuse hälbed plaanili­ sest. Näiteks art. 7907-517 puhul on tegemist sordilisuse parane­ misega — 1,23(3,77 — 5,0); b) plaanilise ja tegelikust sordilisusest eelmise parem a või järgm ise halvema nahasordi kasu tam ism äära intervall. Sel o ts ta r ­ bel kasutab arvuti antud andmetena ja la ts i te liikide (meeste- ja poistesandaletid jne.) kasu tam ism äärade intervallide tabelit. Näi­ teks ja la ts iartik li 7907 mudeli 517 juurdelõikamisel on nahasortide kasu tam ism äärade intervallid järgm ised: 4. sordil —2,5%, 5. „ - 3 ,0 % , 6. „ - 3 ,0 % , 7 „ - 4 ,0 % , c) sordilisuse muutuse mõju. See leitakse sordilisuse ehk sordi- numbri muutuse (antud näites paranem ine 1,23) ja vastavate kasu tusm äärade intervallide abil: ( - 0 ,2 3 ) X ( - 2,5) + ( - 1,0) X ( - 3,0) = + 3,575%. Seega on tegelikult juurdelõigatud naha kasu tam ism äär plaanili­ sega võrreldes 3,575% suurem; d) plaaniline kasutam ism äär. Eelmine arvutus näitas , et tegeli­ kult juurdelõigatud naha kasutam ism äär suurenes sordilisuse p a ra ­ nemise taga jär je l 3,575%, kuid m issuguse kasu tam ism äära, kas norm ijärgse (70,36%) või tegeliku (78,96%) suhtes? Eesti NSV RMN Kergetööstuse Valitsuse Konstrueerimisbüroo jala ts itööstuse materjalikulu analüüsi metoodikas korrigeeritakse sordilisuse muutuse mõjuga tegelikku kasutam ism äära. Arvame, et seda võib teha ainult norm ijärgse suhtes, sest võrreldakse tegelikku sordi­ lisust plaanilisega, järelikult tsehhi töötlemiseks an tud naha sor­ dilisuse keskmist normatiivset kasu tam ism äära plaanilisega. Tege­ lik, st. kasu tam ism äär päras t juurdelõikust läheb aga lahku nor­ matiivides ettenähtust ühe pöamise teguri, juurdelõikaja töötule­ muse — kokkuhoiu või ülekulu tõttu. Lõpuks arvutatakse ja trükitakse 9. tabelisse jalatsimudelite viisi plaanilised brutopinnad ja sordilisuse m uutuse mõju samuti 48 brutopindades, mis näiteks art. 7907-517 puhul on vastavalt 2638,3 dm2 (1762:66,785X100) ja +134,2 dm2 (2638,3-2504,1) kui kokkuhoid. Sordilisuse mõju arvutuste programmi koostamise elektron­ arvutile teeb mõnevõrra keeruliseks kasutam ism äärade intervalli rakendamine. Intervalle oleks mõeldav kasutada siis, kui ühe jala ts iartik li erinevatele mudelitele kehtiksid ühesugused kasuta- mism äärad. Sageli on aga jala tsim udelite kasu tam ism äärade inter­ vallid, samuti kasu tam ism äärad , diferentseeritud. Sel põhjusel on o tstarbekam sisestada arvutisse püsivandm etena (nimetatakse ka etteantud andmeteks) kõikide jala tsim udelite kasutam ism äärad nahasortide viisi. Püüam e sel puhul sooritatavaid sordilisuse arvu­ tusi iseloomustada meile tu ttava jalats iartik li 7907-517 tööüles­ annete andmetel: T a b e l 13 T egelikult ju u rd e ­ lõ igatud naha N orm ijärgne P laan iline S ord ilisu ­ se m uu tu ­ P ea lse ­ se mõju kom plek­ ( 9 - 7 ) tide neto­ ■o с kokku­pind (dm 2) ’S. _ hoid ( + ) О ы ülekulu xt-i, -■—о ( - ) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 1 , tööü lesan­ ne X 14463 III 72,5 701,5 X X X X X X 14463 IV 70,0 574,6 X X X X X 881 X X X 1276,1 71,35 1234,4 67,0 1314,9 2 . tööü lesan ­ ne X 14482 IV 70,0 759,8 X X X X X 14482 V 67,0 195,3 X X X X X 881 X X X 955,1 69,41 1270.G 67,0 1314,9 + 4 4 ,9 Ü ldse 1762 X X 78,97 2231,2 70,36 2504,1 67,0 2629,8 + 125,4 Tabeli 13 andmete arvutused toimuvad järgmiselt: a) veerus 1 — pealsekomplektide netopind — analoogiliselt tabelis 9 kirjeldatule; 4 M ajandusteaduslikke töid X 49 artik li num ber sort k asu tam is­ määr (% ) keskm ine kasu tam is­ määr (% ) brutopind ( 1 :6 X 1 0 0 ) (dm 2) k asu tam is­ määr 5. sordi puhul (% ) brutopind (1:8X100) J1 оOO СЛ b) veergudes 4 ja 5 — tegelikult juurdelõigatud naha kasuta- m ism äär ja brutopind: iga tööülesande puhül eraldi kooskolas tabeli 12 arvutustele. Ja latsimudeli üldise kasu tam ism äära leidmi­ sel summeeritakse enne tööülesannete brutopinnad ja seejärel arvutatakse keskmine kasutam ism äär (78 ,97=1762:2231,2X 100). c) veergudes 6 ja 7 — norm ijärgne (keskmine) kasu tam is­ m äär ja brutopind: analoogiliselt tabelis 11 näidatule; d) veergudes 8 ja 9 — plaaniline kasu tam ism äär ja brutopind: tööülesannete osas saadakse kasu tam ism äärad püsivandmetest, brutopind arvutatakse. Jala tsim udeli üldise keskmise saamiseks jaga takse netopind bru topinnaga veerus 9 (67 ,0= 1762:2629,8X X100), sest olenevalt naha liigist võivad tööülesannete plaanili­ sed kasu tam ism äärad erineda; e) veerus 10 — sordilisuse muutuse mõju: plaanilisest bruto- p innast lahutatakse normijärgne. Ühtlasi ilmneb, et selle tabeli tulemus ( + 125,4 dm2) läheb lahku kasu tam ism äärade intervallide abil a rvuta tust ( + 134,2 dm2 — vt. tabel 9 veerg 11). Tingitud on see keskmise plaanilise kasu tam ism äära arvutamise ebatäpsusest tabelis 9. Kõigest eespool k irjeldatust järeldub, et kroomnaha sordili­ suse analüüsi organiseeritakse: a) naha- ja b) jalatsiliikide lõikes. Nahaliikide sordilisuse keskmisi nä ita ja id ja nende väljaarvu- tam ist vaadeldi eespool tabelite 6 ja 7 kirjeldamisel. Nende tööde mehhaniseerimisel elektronarvutiga koostatakse tabel, mis ka jas­ tab kroomnaha sordilisust kõigepealt üldiste nahaliikide (sile­ kroom, seakroom, ševroo, ševret ja kitsekroom) lõikes, kusjuures silekroom jaotatakse veel veise-, mullika-, vasika- ja hobusekroo- miks. Iga kitsamat nahaliiki (näiteks veise- või mullikakroom) võib vajaduse korral jao tada veel nahaartikliteks. Neid kokkuvõt­ teid tehakse eraldi jala ts ivabrikute (filiaalide) jä rg i ja lõpuks üldise kokkuvõttena kombinaadi ulatuses. Ja la ts i te pealsekomplektide juurdelõikamiseks kulutatud kroom­ naha sordilisuse muutuse mõju vä ljaarvu tam ist tu tvustab tabel 9. Nägime, et kokkuvõtted tehakse ja la ts i te liikide (sandaalid , sanda­ letid, naistekingad, meeste suvekingad, toatuhvlid, väikelaste saa ­ pad jne.), need omakorda alaliikide (sandaletid meeste-, poiste-, väikelastesandaletid jne.), seejärel ja la ts iar tik lite ja lõpuks ja la ts i­ mudelite lõikes. Nimetatud tabeleid koostatakse samuti eraldi ja la t ­ sivabrikute ja kogu kombinaadi kohta. Juurdelõigatud naha sordilisuse üldisel analüüsimisel tabeli 6 andmetel ilmnes silekroomi võrdlemisi m adal (5,78) ja seakroomi kõrge (3,83) sordilisus. Sordilisuse m uutuse arvutused näitavad, et 1964. a. kulutati silekroomi rohkem 302,4 tuh. dm2 seakroomi aga hoiti kokku 286,8 tuh. dm2, Naha juurdelõikuse analüüs peaks kajastam a sile- ja seakroomi sordilisuse m uutuse mõju eraldi, mitte ainult ü ldnäita jana, vaid ka jala ts im udelite viisi, eriti aga nende jalatsimudelite juures, kus üheaegselt kasutatakse mõle- 50 maid nahaliike. Vaatleme sel otstarbel eelkooliealiste laste s a n d aa ­ lide artikli 6184, mudeli 1518a järgm isi väljavõttelisi andmeid 1964. a. aprillikuust: T a b e ! 14 Juurdelõi- N orm i jä rg n e N aha P laan iline Sordilisuseg a tu d peal- sekom plektid naha kulu sordilisus naha kulu m uutuse mõju N aha- liigid arv ne to ­ b ru to ­ kasu-tam is- plaani teg e li­ b ru to ­ kasu- üle­ kokku­ p a a ri­ pind hoid pind m äär jä rg i kult pind tam is- kulu des (dm 2) (dm 2) (dm 2) m äär ( - ) ( + ) (% ) (% ) (dm 2) (dm 2) А 1 2 3 4 5 6 7 8 9 1 0 Silekroom 336 1332 2423,6 55,04 5,0 7,0 2050,3 65,0 373,3 _ Seakroom 940 3330 5322,1 62,53 5,0 4,16 5550,2 60,01 — 223,1 Kokku 1276 4662 7750,7 60,17 5,0 5,05 7600,5 60,32 373,2 223,1 Ehkki selle jalatsimudeli tootmiseks kasu ta tud naha üldine keskmine sordilisus kujunes peaaegu plaanile vastavaks (5,05). siis silekroomi osas oli see aga äärm iselt madal (7,0)ja põhjustas võrdlemisi suure ülekulu (373,3 dm2) Ja la tsi te pealsenaha sordilisust, eriti aga madalam asordilise naha kasutam ist ja sellest sõltuvat toodangu kvaliteedi langust on korduvalt taunitud ajakirjade, ajalehtede ja teaduslike väljaannete veergudel. Näiteks kirju ta takse «E das is» :8 «Kombinaadi va lu lap­ seks on kvaliteet. Võrreldes 1963. aastaga paranes jala ts ite kvali­ teet mullu (s. t. 1964. a.) m ärga tava lt . Siiski rikkus seda töötajate hooletusest t ing itud defektide kõrval ka halb pealisnahk, mis tingis sordilisuse plaani mittetäitmise.» V A. B unim ovitž i9 väitega, et kehtivad hinnad ei stimuleeri kõrgemasordilise naha kasutamist, tuleb nõustuda pä ras t naha erinevate kasu tam ism äärade ja nende hindade skaalaga tu tvum ist Tartu Naha- ja Jalatsikombinaadi andmetel (vt. tabel 15) Üldiselt kehtivad eelkooliealiste laste sandaalidele esimesena näidatud kasutam ism äärad , kuid mõnikord, kui mudeli detailide vastastikune kattuvus jä tab soovida (näiteks mudel 1518a), on lisaks üldisele töötatud välja veel eraldi m adalam ate kasutamis- koefitsientidega normatiivid. 8 V. T e n n o , A nalüüs ja ren taab lus, «Edasi» nr. 25, 6 . II 65. 9 В. А. Б у н и м о в и ч , М етодологические вопросы исчисления себе­ стоимости в связи с планированием оптовых цен в легкой промышленности, Ц енообразование на предметы потребления, под редакцией проф. Ш. Я. Ту­ рецкого, М осква 1964, lk. 105. 4' 51 T a b e l 15 Naha kasutamismäärad ja hinnad N aha sordid N äita jad III IV V VI V II A 1 2 3 4 5 1) E elkooliealiste laste sandaa lide juu rdelõ ika­ m isel m ullikakroom ist (art. 14166) K asu tam ism äär 72,5 69,5 66,5 63,5 56,5 P ro tsen tides II I-s t so r­ dist 1 0 0 , 0 95,9 91,7 87,6 77,9 1 dm 2 hind (kop.) 09,45 09,05 08,54 08,04 07,04 P ro tsen tides III sordi h innas t 1 0 0 , 0 95,8 90,4 85,1 74,5 2 ) E elkooliealiste laste sandaa lide art. 6148 m u­ del 1518a juurdelõ ikam i­ sel m ullikakroom ist (a r ­ tikkel 14166) K asu tam ism äär (% ) 69,5 66,5 63,5 60,5 53,5 P ro tsen tides II I-s t so r­ d ist 1 0 0 , 0 95,7 91,4 87,1 76,9 1 dm 2 h ind (kopikates) 09,45 09,05 08,54 08,04 07,04 P ro tsen tides III sordi h innast 1 0 0 , 0 95,8 90,4 85,1 74,5 Et ja la ts ite tootmisel esimese ja teise sordi nahka üldse ei kasutata, pole ka vas tavad andmed tabelisse paigutatud . Võrrel­ des naha kasutam ism äärade alanemist hindade analoogilise nä ita ­ jag a ilmneb hindade alanemise mõnevõrra kiirem tempo. Järe li­ kult osutub kasulikumaks näiteks eelkooliealiste laste sandaalide tootmisel kasutada kolmanda sordi naha asemel seitsmendat, mille juurdelõikamisel saadakse detaile küll 22,1 % (100—77,9) vähem, kuid hinna 25,5%-line (100—74,5) vähenemine katab selle ja annab lisaks isegi «ökonoomiat». Kuid mõnikord võib esineda ka vastupidist (vt. tabel 16). Esita tud andmed kajastavad ja la ts iartik li nr. 6184 üldisi kvar­ talip laani ja veel eraldi sama jala ts iartik li mudeli nr. 1518a norm a­ tiive, s. o. naha kasutam ism ääri, pealsekomplektide puhaspindu ja nende kaudu vä ljaarvu ta tud brutopindu. Ühtlasi on tabelisse paigu­ tatud naha 1 dm2 hind (brutopinnas) ja pealsekomplektide m aksu­ mused. 52 T a b e l 16 Jalatsiartikli nr. 6184 mudeli 1518« normatiivid ja ühe tööülesande täitmine T ööülesanne nr. 249 28. IV 64. a. ja la ts i­ P laan ilised norm atiiv id m udeli nr. 1518a N aha juurdelõikuse juurdelõikam iseks n ä ita jad ja la ts i- k v a rta li­ ja la ts i- artik lile plaani m udelile norm i- üldiselt nr. 1518a jä rg n e tegelik jä rg i A 1 2 3 4 5 Sordilisus 5,0 5,0 5,0 7,0 7,0 K asu tam ism äär (% ) 66,5 65,5 63,5 53,5 55,8 D etailide kom plekti puhas- p ind (dm 2) 3,684 3,684 3,684 3,964 3,964 D etailide kom plekti b ru to ­ pind (dm 2) 5,54 5,624 5,80 7,41 7,1.1 N aha (art. 14166) 1 dm 2 hind (kopikates) 8,54 8,54 8,54 7,04 7,04 D etailide kom plekti m aksu ­ m us (kopikates) 47,31 48,03 49,53 52,17 50,04 Kui võrrelda jala ts iartik li üldist kvarta lip laani ja mudeli 1518a normatiive, näeme, et konkreetsete jalatsiartiklite-mudelite kasu­ tam ism äärade väljatöötamisel pole peetud kinni üldkehtivast nor­ mist — nii on sellest m adalam ad kvarta lip laani m äärad 1,0% ja jalatsimudeli 1518a puhul koguni 3,0%. Selle taga jär je l planeeriti pealsekomplekti m aksumus 2,22 kopikat (49,53 — 47,31) suuremana üldisest tasemest. Tegelikult kasutati mudeli 1518a juurdelõikamisel plaanilise 5. asemel 7. sordi nahka, m istõttu kulutatud naha kogus suurenes veelgi ja hoolimata naha 1 dm2 mõnevõrra m adalam ast hinnast kujunes pealsekomplekti m aksum us kallimaks plaanilisest. Töö­ ülesande tegeliku ja norm ijärgse kasu tam ism äära võrdlemine nä i­ tab juurdelõikaja «ökonoomset» tegevust, sest naha tegelik kasu­ tam ism äär oli plaanilisest suurem 2,3% (55,8 — 53,8), mis annab töölisele õiguse saada preemiat 2 kopikat igalt kokkuhoitud ruu t­ detsimeetrilt. Seega on pealsekomplektile kulutatud kroomnaha maksumuseks 57,968 kop. (50 ,04+(3 ,964X 2). Ilmselt pole selle jalatsimudeli kroomnaha kulunormi väljatöötamisel silmas peetud maksimaalse kokkuhoiu printsiibist. Viimati k irjeldatud näitest selgus veel kroomnaha kulu kaks olulist probleemi: a) jalatsimudelitele juurdelõigatava naha kasu­ tam ism äärade optim aalsus ja b) naha hulgihinnad. 53 Jalatsivabrikute praktikas ei ole organiseeritud jala ts im udelite kasu tam ism äärade optim aalsuse süstem aatilis t analüüsi. H aril i ­ kult pööratakse sellele tähelepanu alles siis, kui vä lja töö ta tud nor­ matiivid osutuvad liiga kõrgeteks ja põhjustavad juurdelõikajate töös negatiivseid tulemusi. Kuid võib esineda ka vastupid is t lahedaid normatiive (jalatsimudel 1518a). Meie poolt soovitatud keskmiste norm ijargsete ja tegelike kasu tam ism äärade arvutused ja sellekohase tabeli koostamine jalats im udelite viisi võimaldab teha vajalikke korrektiive õigeaegselt. Naha kulu kajastam ine rahalises hindes ja sellega seotud hulgi- hindade mõju analüüsi metoodika vajab veel läbitöötamist. Kokkuvõttes näeme, et m aterjalide kulu arvestuse mehhanisee­ rimisega naha- ja jala ts ikom binaadis on asutud rakendam a NSV Liidu M inistrite Nõukogu m äärus t arvestuse puuduste kõrvalda­ miseks, milles muuseas öeldakse: 10 «Tänapäeva arvutustehnika võimaldab põhjalikult pa randada raam atup idam isarves tus t arves­ tuse mehhaniseerimise ja progressiivsete arvestusvorm ide ja mee- .todite laialdase kasutam ise teel.» A ntud to im etusse septem bris 1965. a. МЕТОДИКА АНАЛИЗА РАСКРОЯ ХРОМОВЫХ КОЖ А. Руувет Р е з юм е Анализ расхода кожматериалов производится на Тартуском кожевенно-обувном комбинате в конце каждого квартала по методике, рекомендованной Управлением легкой промышленно­ сти ЭССР. Д ля этого составляются таблицы, которые содержат данные о структурных сдвигах в выпуске продукции, об измене­ ниях в размерах обуви и в сортности кожевенных материалов, а такж е об экономии или перерасходе материалов, зависящих от работы закройщиков. В таблицах эти данные представлены толь­ ко в виде общих цифровых показателей, не дифференцирован­ ных по отдельным артикулам и моделям обуви. Однако, следует подчеркнуть значительную трудоемкость работ, связанных с уточнением и дифференциацией указанных сводок, в силу чего при ручном способе вычислений все это является непосильным для счетных работников. Единственно правильным решением явилось бы применение для этих работ электронно-вычислитель­ ной машины. Нами разработана соответствующая методика обработки исходных данных и составления сводок, позволяющая 10 Совет Министров СССР, Постановление от 6 ноября 1964 г. № 923, О мерах по устранению серьезных недостатков в организации бухгалтер­ ского учета и усилению его роли в осуществлении контроля в народном хо­ зяйстве, М осква, Кремль. 54 распределять раскрой кожматериалов по видам и сортам в раз­ резе артикулов и моделей обуви. Например, вычисления, свя­ занные с определением расхода кожматериалов по площади нетто и брутто при одновременном выявлении зависимости рас­ хода от изменения сортности, можно производить с помощью электронно-вычислительной машины «Урал-4»: 1. Общая неттоплощадь определяется по формуле: p k= j ; p k ü Ü= 1 P k — общая неттоплощадь обуви к Pkü — чистая площадь к в задании ü ü — номер задания ü = 1, 2, Ü 2. Для получения различных показателей в дальнейших вы­ числениях, предусмотренных в заданиях, а такж е в нормах по моделям обуви, следует обращаться к показателям бруттопло- щади. Эта задача решается следующим образом: а) устанавливаются неттоплощади Nü, предусмотренные нор­ мой в заданиях: ^ ü = TÕÕ Bjiil ^ ü ’ j — артикул кожматериала, Bjü — бруттоплощадь артикула кожматериала j в задании Ü, Cju — процент использования артикула кожматериала j в з а ­ дании Ü; — N.. 100 б) по формуле С й= — б— вычисляются средние проценты “ ü использования C ü; Bü — общая бруттоплощадь кожматериалов, выданных для вычисления задания. 3. Исходя из среднего процента использования, определяют­ ся соответствующие нормам бруттоплощади обувных моделей Dkü сначала для каждого задания в отдельности, а затем в виде сводки Dk для всех заданий: Р ил 100 ü 0 „й = - * = - ; D k = 2 D k0. Cfl ü = i 4. Следует вычисление среднего, соответствующего норме про­ цента Ск для всех заданий по модели: р Рк ю о Dk 55 5. Вычисляется бруттоплощадь обувных моделей для каждого задания по всем сортам кожматериалов в отдельности и, нако­ нец, в виде сводки Вк: О р п г» лг1 kü й Вй — общая бруттоплощадь кожматериалов, В к = 2 j -----р------ й = 1 н й выданных для выполнения задания. 6. Затем определяется фактический процент использования кожматериалов Ск и фактическая сортность sk при раскрое мо­ делей: о J 8 . 2 2 2 ^ Р к 1 0 0 . - j = i , = i jüs V> 1̂ — * Sl( n к В к в к Таким образом, на основании цифровых данных, получен­ ных благодаря применению вышеуказанных формул, и опреде­ ляется зависимость расхода кожматериалов от изменения их сортности. Ü B E R DIE A N A L Y S E M E T H O D I K D E S V E R B R A U C H S D E S Z U G E S C H N I T T E N E N C H R O M L E D E R S (Nach den Angaben des Leder- und Schuhkombinats zu Tartu) A. Ruuvet Z u s a m m e n f a s s u n g Im Leder- und Schuhkombinat zu Tartu wird der Verbrauch des Chromleders quartalweise, gemäß der von der Verwaltung der Leichtindustrie der Estnischen SSR empfohlenen Methode, analysiert. Dabei werden entsprechende Rechentabellen zur Auf­ k lärung der S trukturw andlungen der Produktion, des Einflusses der Größenummern der Schuhe und der Q ualitä tsveränderung des Leders, ebenso zur Aufklärung der von der Arbeit der Zuschneider abhängenden Ökonomie oder des M ehrverbrauchs, zusam m enge­ stellt. Damit die entsprechenden Rechenarbeiten den Kräften des Rechenpersonals angemessen w ären und der H andtechnik der Rechenarbeiten entsprächen, werden die diese Faktoren charakteri­ sierenden Angabentabellen für die gesam te Schuhproduktion zusammengestellt. Wir sind jedoch der Meinung, .daß man dies auf Grund der zugeschnittenen Oberlederpaare nicht in der Gesamtmenge, sondern entsprechend verschiedenen Schuhmodel­ len, tun müßte, vorausgesetzt, daß m an bei diesen Arbeiten Elektronrechenmaschinen benutzt. Anschließend werden die von 56 der Q ualitä tsveränderung des Chromleders bedingten Rechenarbei­ ten auf der Elektronrechenmaschine «Ural 4» ausgeführt. Auf Grund der Information der primären Dokumente rechnet die Elektronrechenmaschine: 1. Die Gesamtnettofläche des Schuhmodells P k: P k =ÜJ =; 1p kü ü — die Nummer der Arbeitsaufgabe ü = 1,2, , ü Pkü — die Reinfläche des Schuhes к in der Arbeitsaufgabe ü 2. Die für die weiteren Berechnungen nötigen normgerechten Nettoflächen der Arbeitsaufgaben und die durchschnittlichen Verbrauchsprozente: a) die normgerechten Nettoflächen Nü: b*ü= j — der Lederartikel Bjü — die Bruttofläche des Lederartikels j in der Arbeitsauf­ gabe ü Cjü — die Verbrauchsprozente des Lederartikels j in der Arbeitsaufgabe ü b) die durchschnittlichen Verbrauchsprozente — Cü: _ _ N ü 100 ü Bü BQ — die Gesamtbruttofläche des in der Arbeitsaufgabe ausgegebenen Leders 3. Die normgerechten Bruttoflächen der einzelnen Schuh­ modelle Dkü und die Zusam m enfassung aller Arbeitsaufgaben Dk: nL> kü _— P" ,k„ü, 100 Cü 0 D k= 2]D kü Ü =1 4. Die durchschnittlichen normgerechten Verbrauchsprozente aller Arbeitsaufgaben des Schuhmodells k, Ck: 5. Die Bruttofläche des auf das Schuhmodell verbrauchten Leders nach der verschiedenen Ledersorte in jeder Arbeitsaufgabe, und schließlich als Zusam m enfassung Bk: R = 2f ^—Pk5üBü ü= l ü Bü — die Gesamtbruttofläche des in der Arbeitsaufgabe aus­ gegebenen Leders. 6. Die wirklichen Verbrauchsprozente des Schuhmodells, Ck: ^r k— -PkD -1-00 D k 7 Die durchschnittliche Güteklasse des für die Verfertigung vdes Schuhmodells zugeschnittenen Leders Sk: Ü J 8 i S j § s ü Bi“s 5 k= — ^ -------- Die durch die angestellten Berechnungen erhaltenen Angaben zur Aufklärung der V eränderung der Güteklasse werden in der .folgenden Tabelle dargelegt: 4 58 Der Einfluß der Veränderung der Güteklasse des beim Zuschneiden des Schuhartikels 7907, Modell 517 benutzten Leders Das wirklich zugeschnittene Leder Normgerecht Planm äßig Der Einfluß Durch­ Die N etto­ der Verände­schnitt­ Brutto- Verbrauchs­ Brutto­ fläche der Ver­ prozent bei rung der Oberlederpaare Artikel­ brauchs­ Brutto- liche fläche der fläche Güteklasse nummer Sorte prozente fläche Ver­ (1:6 X Benutzung (1 :8 X (dm2) Ökonomie ( + ) (dm2) brauchs­ X 100) X 100) (%) Mehrverbrauch . prozente (dm2) der 5. Sorte (dm2)(%) ( - ) (dm2)(%) 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 1. Arbeitsauf­ gabe X 14463 III 72,5 701.5 X X X X X X 14463 IV 70,0 574.6 X X X X X 881 X X X 1276,1 71,35 1234,4 67,0 1314,9 ' + 80,5 2. Arbeitsauf­ gabe X 14482 IV 70.0 759,8 X X X X X X 14482 V 67.0 195,3 X X X X X 881 X X X 955,1 69,41 1270,0 67,0 1314,9 + 44,9 Im sgesam t 1762 X X 78,97 2231,2 70,36 2504,1 67,0 2629,8 + 125,4 сл P I K A A J A L I S E KR ED IID I O S A EESTI N S V K O L H O O S I D E T O O T M I S B A A S I K U J U N D A M I S E L J. Pikk Raamatupidamise kateeder Kõrvuti võimsa tööstusega on õitsva, igakülgselt arenenud ja kõrge produktiivsusega põllum ajanduse loomine kommunismi üles­ ehitamise kohustuslik t in g im u s .1 Kõrge produktiivsusega põllum ajanduse üheks täh tsam aks tin­ gimuseks on vastava m ateriaalse tootmisbaasi rajamine, mis nõuab kolhoosidelt suuri kapitaalm ahutusi. Ka Eesti NSV kolhoosides on kapitaalm ahutused täh tsal kohal ja suurenevad aasta-aasta lt. Kui kolhooside kapitaalm ahutused 1949. aasta l moodustasid ainult 0,7 miljonit rubla, siis 1964. aasta l ulatusid need ilma kapitaal­ remondi kuludeta 37,6 miljoni rublani, ü letades 1949. aasta l teh­ tud kapitaalm ahutused 53,7-kordselt. K apitaa lm ahutuste vahendite kasv ja põhifondide kontsentreerimise suurenemine on sotsialist­ liku laiendatud taastootmise aluseks kolhoosides, arenedes põllu­ majandusliku tootmise intensiivistamise huvides. Kuna kapitaalm ahutused on pidevalt suurenenud, siis on kas­ vanud ka kolhooside põhifondid. Tootmise arendam ine sõltub aga peamiselt põhifondidega varusta tuse ja kasutam ise efektiivsuse tasemest. Olenevalt tootmise spetsialiseerimisest kujuneb põhifon­ dide struktuur. 1964. aasta l oli kolhooside põllumajanduslike toot- mispõhivahendite s truktuur järgmine: T a b e l 1 Põllumajanduslike tootmispõhivahendite struktuur Eesti NSV kolhoosides 1964. aastal (% -des) 1. Hooned, ehitised ja ülekandeseadeldised 67,8 2. Jõumasinad ja seadmed 4,2 3. Töömasinad ja seadmed 7,8 4. Mõõteriistad, instrumendid ja laboratooriumi seadmed 0,06 5. Transpordivahendid 3,2 6 . Tootmis- ja majandusinventar 1,2 1 NLKP programm, ERK, Tallinn 1962, lk. 70. 60 7. Tööloomad ‘>5 8. Prodüktiivkarja muud loomad, linnud, mesilaspered 13,1 9. M itm eaastased istandused 0,04 10. Muud põhivahendid Eesti NSV kolhoosides m oodustavad tootmispõhivahenditest peamise osa just hooned ja ehitised, mis on seletatav meie vaba­ riigi spetsialiseerim isega loomakasvatusele. Põhifondidega va rus ta tus sõltub omakorda kolhooside võima­ lustest, s. t. rahalisest olukorrast kapitaalm ahutuste tegemisel. Juba kolhooside loomisest alates on riik kaasa aidanud nende tootmistegevuse organiseerimisel. Eriti tähtsaks abinõuks on kuju­ nenud kolhooside pikaajaline krediteerimine, mis aitab kolhoosidel üle saada ulatuslikemaist kapitaalm ahutusist, kui seda antud momendil võim aldavad kolhooside endi akumulatsiooniallikad. Riikliku pikaajalise krediidi abil ehitavad kolhoosid loomakasva­ tus- ja teisi tootmishooneid, soetavad põllumajandusmasinaid, os tavad tõuloomi, teostavad elektrifitseerimistöid ja teisi vajalikke üritusi. Parem a ülevaate saamiseks loetleme üritused, milleks NSV Liidu Riigipank annab kolhoosidele pikaajalist krediiti. Antud loetelu on kinnitatud NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu 12. märtsi 1964. a. m äärusega nr. 221. Ta b e l 2 Üritused, milleks NSV Liidu Riigipank annab kolhoosidele pikaajalist krediiti Laenu Laenu tasumise algus (m it­ Ürituse nimetus tasumisepiirtäht­ mendast aas­ ajad tast pärast laenu väl­ jaandmist) 1 2 3 1. Loomakasvatushoonete ja ehitiste, linnuvabri­ kute, ehitusmaterjale tootvate ettevõtete, trak­ torite, laevastiku, põllumajandusmasinate ja transpordivahendite remonditöökodade, lavade ja kasvuhoonete, teravilja ja tehniliste kultuu­ ride hoidlate ning kuivatite ehitus, seadm esta­ mine ja mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, radiofitseerimine, telefoniseerim ine ja gasifit- seerimine, irrigatsioonilis-m elioratiivsed ehiti­ sed, tiikide, veehoidlate, kaevude, veejuhtmete ehitus kuni 20 a. . 6 2. Kartulite, juurvilja, puuvilja, viinamarja, m etsi­ kult kasvavate puuviljade, marjade ja seente töötlemispunktide ehitus, tsehhide ^hitus koha­ likust toorainest toodete valm istamiseks, viina­ marja-, puuvilja- ja juurviljahoidlate, naftahoid­ late, m ineraalväetiste ja taimekaitsevahendite hoidm iseks vajalike ladude ehitus kuni 6 a. 3 61 1 2 3 3. Traktorite ja kombainide ostmine kuni 8 a. 4. Põllumajandusmasinate, haake- ja tõstesead­ mete, veoautode ja teiste transpordivahendite ostmine kuni 5 a. 5. Uute laevade ja kalapüügimehhanismide, puk­ siiride, pargaste ja mootorpaatide ehitamine ja ostmine kuni 7 a. 6. Kalapüügiks vajalike püügivahendite ostmine (kulumisega üle 1 aasta) kuni 3 a. 7. M itmeaastaste istandike rajamine: a) aiad, viinamarjaistandused, subtroopilised kultuuriti, metsaribad kuni 12 a. b) marjaaiad, humal, mooruspuud ja eeter- ölikultuurid kuni 6 a. c) köömned ja salvei kuni 3 a. 8. Puukoolide rajamine kuni 5 a. 9. Uute maade kasutuselevõtmine, niitude ja kar­ jamaade parandamine, turba- ja lubjaleiukoh- tade ettevalm istam ine turba ja lubja tootmiseks kuni 6 a. 3 10. a) tõuliste suurkariloomade ostmine (nii tä is­ kasvanud kui ka noorkariloomad) kuni 6 a. 3 b) kaamelite, eeslite, täiskasvanud tõuhobuste ostmine kuni 6 a. 3 c) tõulammaste ja sigade, karusloomade, m esi­ lasperede ja tarude ostmine kuni 3 a. 2 1-1. Kulutused pinnase lupjamiseks ja kipsimiseks, kaasa arvatud kulutused lubja ja kipsi soeta­ miseks ning tootmiseks kuni 10 a. 4 12. Kultuur-elukondliku otstarbega ehitiste, teede ja sildade, ülekäigukohtade ehitamine kuni 15 a. 5 13. Üldhariduslike koolide, internaatide, õppetöö- kodade ja internaatkoolide ehitamine kolhoosi­ des (krediiti antakse 50% ulatuses ehituse eel­ arvelisest maksumusest) kuni 5 a. 3 14. Korterite ehitamine spetsialistidele kuni 15 a. 5 15. Elumajade ehitamine kolhoosi m ehhanisaatori­ tele (krediiti antakse mehhanisaatoritele kuni 2000 rbl.) kuni Ю a. 16. Elumajade ehitamine kolhoosikeskustesse üksik­ taludest ümberasunud kolhoosnikele, 60% maja eelarvelisest maksumusest 10 igal aastal kuni 15 a. võrdsetes osades 17. Merekalapüügilaevade ostmine võim susega 150—300 H-J kuni 10 a. 300 ja rohkem H-J kuni 12 a. 62 Toodud loetelust näeme, kuivõrd laiaulatuslik on pikaajalise krediidi kasutam ise sfäär. Samuti on võrdlemisi pikad krediidi tasum ise p iir tähtajad. Need võimaldavad kolhoosidel küllaltki soodsatel tingimustel saadud krediitide tasumist, kui kap itaa lm a­ hutused rakendatakse õigeaegselt ja küllaldase efektiivsusega. Krediidi tasum ise p iir täh tajad olid enne 1964. aasta t lühemad. Nii näiteks anti kolhoosidele loomakasvatushoonete ehitamiseks ja mehhaniseerimiseks krediiti tasum is täh ta jaga kuni 15 aastat, kus­ juures tasum ist alustati ne ljandast aasta t pärast laenu saamist. Seega on valitsuse otsusega pikaajalise krediidi kasutam ist igati soodustatud. Krediitide kasutam ise täh taegade pikendamine on eriti tähtis m ajanduslikult m ahajäänud kolhooside finantsilise olukorra tugev­ damisel. Riigipanga uus instruktsioon nr. 15 2 võimaldab ka lühi­ ajalise krediidi suuremat m anööverdamist kapitaalmahutusteks. Paljude soodustuste kõrval, mis on viimasel ajal tehtud kolhoo­ sidele, väärivad eriti toonitamist NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu M inistrite Nõukogu 1965. aasta märtsipleenumil vastuvõetud otsu­ sed: «Kolhoosimaade põhilise parandam ise kulutuste katmine riigieelarve summadest» ja «Kolhooside rahanduslik abistamine». Esimesena nimetatud otsuste põhjal võtab riik enda kanda kol­ hoosimaade põhilised parandam istööd (drenaaž ja lahtise m ajan­ disisese kuivendamisvõrgu rajam ine ja ümberehitus, metsa ja võsa juurimine ning muud kultuurtehnilised tööd, turba lõikamise, transportim ise ja kasutam isega seotud tööd, happeliste muldade lupjamine, kaasa arvatud lubiväetisega põlevkivituha maksumus n ing nende transportimise ja muldaviimise kulud) ja sooldunud muldade kipsimise kolhoosides, kaasa arvatud kipsi maksumus n ing tema transportimise ja muldamise kulud, samuti mainitud tööde projekteerimis-eelarvelise dokumentatsiooni koostamise kulu4j ßesti NSV Ministrite Nõukogu 28. juuni 1965. a. m äärusega nr. 300 «M aaparandam ise, muldade lupjamise tööde, turba toot­ mise ja veo riigieelarvest finantseerimise korra kohta», on meie vabariig is a lusta tud nende otsuste elluviimist. Vabariigi kolhoosi­ des tehtavad kulutused m aaparanduseks, happeliste muldade lup­ jamisel, turba tootmisel ja veol kaetakse riigieelarve vahenditest ala tes 1. aprillist 1965. a. Eesti NSV rahvam ajanduse arendamise plaanis ettenähtud mahtude ulatuses. Seega avaneb kolhoosidel võimalus senini igal aastal m aaparanduseks planeeritud oma­ vahendite arvel veelgi suurendada ja tugevdada tootmisbaasi. Otsuse «Kolhooside rahanduslik abistamine» põhjal kohusta­ takse NSV Liidu Riigipanka erandi korras kustutam a kolhooside võlgnevus Riig ipanga laenude osas kuni 2010 miljoni rubla suuru­ 2 Инструкция по кредитованию колхозов на производственные затраты и капитальные вложения, Москва 1964. $ 63 ses summas, sealhulgas pikaajalistel laenudel kuni 1450 miljoni rubla suuruses su m m a s .3 Kolhoosidele antakse samuti võlapikendust varum isorgan isa t- sioonidelt kontraheerimislepingute alusel saadud rahalis te avans­ side osas kuni 120 miljoni rubla suuruses summas. Selle võ lgne­ vuse peavad kolhoosid kustutam a viie aasta jooksul a la tes 1970. a a s t a s t .4 O tsustati kustutada ka kolhooside kogu ü le jäänud võlgnevus (120 miljonit rub la), mis tekkis seoses m asinate, hoonete ja sead­ mete ostmisega masina-traktori- ja rem ondi-tehnikajaamadelt. 5 Eesti NSV kolhoosidele eraldati p ikaajalise laenu kustu tam i­ seks 15 miljonit rubla. V astavalt Eestim aa Kommunistliku Partei Keskkomitee ja Eesti NSV M inistrite Nõukogu 5. juuni 1965. a. m äärusega nr. 266 «Rahandusliku abi osutam isest Eesti NSV kol­ hoosidele», on kustutamisele kuuluv summa jao ta tud 364-le kolhoo­ sile. P ikaaja lis te laenude kustutamisel lähtuti eeskätt kolhooside m ajanduslikust olukorrast. Esmajoones kuulusid kustutamisele kuni 1963. aastan i vä ljaan tud pikaajalised ja pikendatud tasumis- täh taegadega laenusummad. Samuti lähtuti sellest, et esm ajärje­ korras kustutataks just väheefektiivseteks osutunud laenud. Lae­ nud kustutati ligikaudu 70% ulatuses Eesti NSV kolhooside üld­ arvust. Seega vabaneb valdavam osa kolhoose paari lähema aasta jooksul laenude tagasimaksmisest, mis annab meile omakorda suuri võimalusi vahendite paigutamiseks kõige otstarbekamalt. Eesti NSV põllum ajanduses on peamine täh tsus just looma­ kasvatusel, spetsialiseerumisega veise- ja seakasvatusele. Arenda­ takse ka lamba- ja linnukasvatust. Kuna meie kliima on küllaltki karm, tuleb loomadele ehitada võrdlemisi kapitaalsed hooned. Sellepärast m oodustavad kapitaalm ahutused loomakasvatushoo- nete ehitamiseks tähelepanuväärse osa üldistest kapitaalehituse summadest. 1964. aasta l moodustas loomakasvatushoonete ja söödahoidlate ehituseks kulutatud summ ade osa täh tsus ülcustest kapitaalehituse summadest 37,7%. Tabelis 1 toodud andmete põh­ jal m oodustavad hooned ja ehitised põllum ajanduslikest tootmis- põhivahenditest 67,8%, kusjuures valdavam osa langeb just loo­ m akasvatuse ja seda tootmisharu teenindavatele abihoonetele n ing ehitistele. Et Eesti NSV kolhoosides on pearõhk pandud just loomakasvatushoonete ehitamisele ja mehhaniseerimisele, siis kajastub see ka pikaajalise krediidi kasutamisel. Tabelis nr. 3 toodud andmed nä itavad ilmekalt, kuivõrd suur osatäh tsus on loomakasvatushoonete ehitamiseks antud krediidil, mis moodustab 51,5% kõigist kapitaalm ahutusteks väljaan tud pikaajalistest krediitidest ajavahemikul 1947.— 1964. a. Kui siia 3 NLKP Keskkomitees ja NSV Liidu M inistrite Nõukogus, «Rahva Hääl» nr. 93, 21. IV 65. 4 Sealsam as. 5 Sealsamas. T a b e l 3 Pikaajaliste krediitide väljaandmine Eesti NSV kolhoosides 1947— 1964. a. 6 (tuh. rbl.) Loomakasvatus­ sellest hoonete ehitamiseks Pikaajalise sh. kapitaal­ loom a­ A^sta krediidi kasvatus­ antud krediidi osa­mahutus­ summa teks hoonete tähtsus kapitaal­ ehitamiseks mahutusteks antud krediidist (%) 1 2 3 4 5 1947 14,2* *948 304,8 * 1949 1606,2 752,9 25,2 3,3 1950 1522,7 871,3 366,4 42,0 1951 2583,7 2040,9 1269,9 62,2 1952 2692,6 2232,0 1565,7 70,1 1953 2813,9 2343,8 1690,3 72,1 1954 3450,6 2859,5 2177,4 76,1 1955 3953,8 3171,9 2488,6 78,5 1956 5151,9 4120,5 2879,9*** 69,9 1957 4955,7 4254,5** 2519,1 59,2 1947— 1957 29050, Y 22647,3 14982,5 66,1 1958 3641,0 3253,8** 1611,9 49,5 1959 4661,4 4337,8** 1556,1 35,9 1960 5261,9 4975,0** 2119,2 42,6 1961 5995,0 5995,0 2739,0 45,7 1962 6875,0 6875,0 3166,0 46,0 1963 8034,0 8034,0 3592,0 44,6 1964 10644,0 10254,0 4452,0 43,4 1958— 1964 45112,3 43724,8 19236,2 44,0 1947— 1964 74162,4 66371,9 34218,7 51,5 lisada veel muude tootmishoonete ehituseks antud krediidi summad, siis tõuseb ehituskrediidi osatäh tsus veelgi. Samuti on kasvanud iga-aastase lt vä ljaan tavad krediidisummad. Võrreldes 1954. aa s ­ taga kasutati 1964. a. loomakasvatushoonete ehituseks pikaajalist krediiti 2 korda rohkem. Kapitaalm ahutusteks väljaantud p ikaaja­ liste krediitide üldsum m as on ehituskrediidi osatähtsus mõne­ võrra alanenud ja ju s t m aaparanduseks, elektrifitseerimiseks n ing põllum ajandusm asinate ostmiseks antud krediidisummade arve]. Seda iseloomustavad ka tabelis 4 toodud andmed. 6 Tabel on koostatud statistilise aruandluse vormi nr. 741 põhjal. * Andmed krediitide jaotamise kohta kapitaalmahutusteks ja tootmisvaja- dusteks. ** Andmed koos m itm eaastaste heintaimeseemnete ostuks antud krediiti­ dega. *** Andmed koos teraviljaladude ehituskrediidiga. 5 M ajandusteaduslikke töid X 65 сотт> T a b e l 4 Eesti NSV kolhooside poolt kasutatud pikaajalise krediidi struktuur aastatel 1954. ja 1961. — 1965. (tuh. rbl-des ja %-des kasutatud krediidi üldsum mast) 1954. a. 1961. a. 1962. a. 1963. a. 1964. a. 1965. a. Krediteeritav üritus summa _ % summa % summa % summa % summa % . summa % 1. Loom akasvatus­ hoonete ehitus 2177,4 63,1 2739,0 45,6 3166,0 46,1 3592,0 44,7 4452,0 43,4 5408,0 38,7 2. Muude tootm is­ hoonete ehitus 116,2 3,4 236,0 3,9 334,0 4,9 502,0 6,2 1222,0 11,9 1536,0 11,0 3. Elektrifitseeri­ mine 216,0 6,3 721,0 12,0 928,0 13,5 709,0 8,8 467,0 4,6 416,0 3,0 4. Maaparandus 199,8 5,8 1233,0 20,5 1248,0 18,2 1631,0 20,3 1677,0 16,4 87,0 0,7 5. Põllum ajandus­ masinate ostmine 45,7 1,3 860,0 14,3 . 1048,0 15,2 1388,0 17,2 1566,0 15,3 1403,0 10,0 6 . Tõuloomade ostmine 52,5 1,5 65,0 1,1 65,0 0,9 51,0 0,8 156,0 1,4 278,0 2,0 7. Muud üritused 643,0 18,6 141,0 2,6 86,0 1,2 161,0 2,0 714,0 7,0 4830,0 34,6 3450,6 100,0 5995,0 100,0 6875,0 100,0 8034,0 100,0 10254,0 100,0 13958,0 100,0 V aatam ata aasta te jooksul toimunud pikaajalise krediidi s truk­ tuuri muutustele, haarab valdavam a osa vä ljaan tava tes t krediidi absoluutsum m adest siiski krediit loomakasvatushoonete ehituseks. 1954. aasta l moodustas loomakasvatushoonete ehituseks v ä l ja ­ antud krediit pikaajalise krediidi summ ast 2177,4 tuh. rbl. ehk 63,4%. 1964. a. olid aga vastavad arvud 4452 tuh. rbl. ja 43,4%. Summa on kasvanud rohkem kui kahekordseks, kuigi osatähtsus 19,7% võrra alanes. Suurenemistendentsi näitab muude tootmishoonete (kuivatid, aidad, hoidlad, kasvuhoone jne.) ehituseks antud krediit. Kui 1954. a. moodustas nim etatud ürituseks vä ljaan tav summa ainult 116,2 tuh. rbl. ehk 3,4% pikaajalise krediidi üldsummast, siis 1964. a. oli vas tav summa juba 1222 tuh. rbl. ja moodustas pika­ ajalise krediidi üldsum m ast 11,9%. Muude tootmishoonete krediiti kasutati vähe selletõttu, et praktiseeriti väikeste hoonete ehitamist, mis ei olnud oma maksumuselt eriti kallid ja kulud püüti katta omavahenditega. Seda krediiti kasu tatakse veel vähe ka sel põh­ jusel, et ehitatakse väga palju individuaalprojektide järg i ja kre- diteerimiseeskirjade kohaselt võib individuaalprojektide järg i ehi­ tam ist krediteerida ainult erandjuhtudel. See, et ehitamisel kasu­ tatakse individuaalprojekti, näitab a.ga ajakohaste tüüpprojektide puudumist. E lektrienergiat kasutatakse praegu laialdaselt kolhoosides mitmesugusteks tootmisvajadusteks. Paljud töömahukad tootmis­ protsessid, esmajoones loomakasvatuses, on elektrifitseeritud. Põllum ajanduse järjekindla elektrifitseerimise tulemusena kasu ta ­ sid 1964. a. elektrienergiat kõik vabariigi kolhoosid. P ikaaja lis t krediiti elektrifitseerimiseks kasutati kõige rohkem 1961. ja 1962. aastal, vas tava lt 721 tuh. ja 928 tuh. rbl. Kuna põhilised elektrifitseerimistööd on vabariig is kolhooside osas teh­ tud, siis vähenevad selleks vastavad kapitaalm ahutused. 1965. aas ­ tal moodustas elektrifitseerimiseks vä ljaan tav krediit ainult 3,0% üldisest krediidisummast. Võrdlemisi intensiivselt tehakse meie vabariigis m aaparandus­ töid, mis väljendub ka pikaajalise krediidi kasutamises selleks otstarbeks. Alates 1965. aastas t võtab riik m aaparandustööd enda kanda, seega kaovad need edaspidi krediteeritavate ürituste loe­ telust. 1954. aasta l moodustas põllum ajandusm asinate ostmiseks vä ljaan tud krediidisumma üldsum m ast ainult 45,7 tuh. rbl. ehk 1,3%. Seda põhjustas asjaolu, et kolhoosid ei soetanud suuremaid põllum ajandusm asinaid (traktorid, kombainid, veoautod jne.), sest neid kasutati lepingu alusel m asina-traktorijaam adest. Kolhooside vajadus traktorite, kombainide ja veoautode pargi moodustami­ seks oma m ajandis tõi kaasa MTJ-de reorganiseerimise. Põllu­ m ajanduslike m asinate ostmiseks antavad krediidisummad on pärast seda pidevalt suurenenud, samuti nende osatähtsus üldisest 5* 67 mahust. Nõuab ju igal aasta l täiendam ist ja uuendam ist va jav tehnika kolhoosidelt suuri kapitaalm ahutusi. Nii kasu tati 1964. a. vabariigi kolhoosides põllumajanduslike m asinate ostmiseks p ika­ aja lis t krediiti 1566 >tuh. rbl., see on 34,2 korda rohkem kui 1954. aastal. Enam asti ostetakse krediidi abil just suurem aid m asinaid, nagu traktoreid, kombaine ja veoautosid. Käesoleval a jal on kol­ hoosid juba küllaltki rahuldavalt va rus ta tud kaasaegsete põllu­ m ajandusm asina tega ja selletõttu võib arvata, et kap itaa lm ahu­ tuste osatäh tsus selles osas mõnevõrra väheneb. Teatud rahulole­ m atust tekitab aga see, et m asinaid ei saa vas tava te komplekti­ dena ja unifitseeritult. Samuti on puudus paljudest tagavaraosa- dest. See nõuab tööstuse ja varustusorganisa ts ioonide töö parem at korraldamist. Suhteliselt vähe kasuta takse meie vabariig is pikaajalist kre­ diiti tõuloomade ostmiseks, kuna enamikes kolhoosides on tõukari olemas ja seda püütakse täiendada oma karja baasil. Kõne alla võiks -tulla põhikarja taastam iskulude katmine krediidiga, kuivõrd see aga on põhjendatud, vajaks lähem at käsitlemist. Kuna 1954. aasta l loeti p ikaajaliste kap itaalm ahutuste laenude hulka m ineraalväetis te ostmiseks vajalikke summasid, siis sellest t ing itu lt oli suur ka muude ürituste osa täh tsus laenude üldsummast. Alates 1961. aas tas t ei a rvesta ta m ineraalväetis te ja mitme­ aas tas te heintaimeseemnete soetamiskulusid pikaajalise krediidi objektideks ja neid soetatakse lühiajalise tootmiskrediidi arvel. 1965. aasta krediidiplaanis m oodustavad muud üritused jälle võrdlemisi suure summa. Nüüd kuuluvad muude ü rituste hulka lae­ nud spetsialistide ja m ehhanisaatorite elamuehituseks. Selline on pikaajalise krediidi s truktuur vabariig i kolhooside kohta tervikuna. Tingituna looduslikest ja tootmislikest tingimu- sist, m ajanduslikust tasem est ja teistest iseärasustes t ei ole pika­ ajalise krediidi struktuur rajoonide lõikes kaugeltki ühesugune. Toome näitena pikaajalise krediidi struktuuri 1963. aasta kohta P ärnu ja Tartu rajooni kolhoosides. T a b e l 5 Pikaajalise krediidi struktuur Pärnu ja Tartu rajooni kolhoosides 1963. aastal Osatähtsus krediidi üldsummas % Krediteeritav üritus Pärnu Tartu 1. Loomakasvatushoonete ehitus 36.1 43,8 2. Elektrifitseerimine 20,7 6.9 3. Maaparandus' 23.2 16,2 4. Muude tootmishoonete ehitus 8,1 3.9 5. Põllumajanduslike m asinate ostmine 11,9 28,2 6. Tõuloomade ostmine 1,0 Kokku: 100,0 100,0 6 8 Toodud andmetest näeme, et Pärnu rajooni kolhoosidele v ä l ja ­ an tud pikaajalistest laenudest m oodustavad valdavam a osa elektri­ fitseerimiseks ja m aaparanduseks an tavad laenud, Tartu rajoonis aga loomakasvatushoonete ehituseks ja põllumajanduslike m asi­ nate ostmiseks an tavad laenud. Kuna Pärnu rajooni m aad v a ja ­ vad võrreldes teiste rajoonidega ulatuslikumaid m aaparandustöid , siis on see päris loogiline, et kasutatakse ka rohkem summasid selleks otstarbeks. Põllum aa massiivide suurema eraldatuse tõttu tuleb ra jada suuremal hulgal elektriliine, mis suurendab kulutusi elektrifitseerimisel. Parem a ülevaate saamiseks toome pikaajalise krediidi kasu ta ­ mise rajoonide lõikes, kusjuures eraldi näitam e loomakasvatuse ja teiste tootmishoonete ehituseks kasu tatud krediidisummad ja o sa ­ tähtsuse. T a b e l 6 Pikaajalise krediidi kasutamine Eesti NSV kolhoosides rajooniti 1961— 1964. a. (incl.) (tuh. rbl. ja %>-des) Rajoon 1. Valga 1758 5,7 932 53,0 4 0,2 2. Viljandi 2588 8,4 1123 43,3 138 5,3 3. Võru 1696 5,5 699 41,2 218 12,8 4. Jõgeva 3144 10,2 1489 40,7 211 6,7 5. Kohtla- 43,2 Järve 513 1,6 209 17 3,3 6 . Kingissepa 1963 6,3 916 46,6 156 7,9 7. Paide 1974 6,4 997 50,5 179 9,1 8. Põlva 1881 6,1 989 52,5 220 11,6 9. Pärnu 3232 10,4 1112 34,4 279 8,6 10. Rakvere 1910 6,2 1171 61,3 ____ ___ , 11. Rapla 1784 5,8 642 35,9 211 11,8 12. Tartu 2812 9,1 1318 46,8 72 2,6 13. Haapsalu 3578 11,6 1553 43,4 349 9,7 14. Harju 2075 6,7 799 38,5 247 1 lr9 Kokku 1 30908 100,0 j 13949 45,1 2301 7,4 Toodud andmetest näeme, et vabariigis nelja aasta jooksul kasutatud pikaajalisest krediidist on suunatud H aapsalu, Pärnu, Jõgeva ja Tartu rajooni kolhoosidele teiste rajoonidega võrreldes suuremad krediidisummad. Eelkõige on see tingitud muidugi rajoonide suurusest, kuid arvesse on võetud ka majanduslikke ja 69 Kasutatud kre­ diidi üldsumma Protsent vaba­ riigi üldisest krediidisum- mast Krediit loom a­ kasvatushoo­ nete ehitamiseks ja m ehhanisee­ rimiseks Osatähtsus ka­ sutatud krediidi üldsummast Krediit teiste tootmishoonete ehitamiseks Osatähtsus ka­ sutatud krediidi üldsummast looduslikke tingimusi n ing kolhooside ebarahuldavat va ru s ta tu s t põhivahenditega. Vaadeldes pikaajalise krediidi kasutam ist vabariig i rajoonide lõikes jõuame järeldusele, et kõige rohkem on kasu ta tud krediiti loomakasvatushoonete ehitamiseks. Rakvere, Valga, Põlva ja Paide rajoonis ületab see poole kasu ta tud krediidisumm ast. Eriti intensiivselt on kasutatud pikaajalist krediiti loomakasvatushoo­ nete ehitamiseks Rakvere rajooni kolhoosides, kus n im eta tud kre­ diit moodustab pikaajalise krediidi ü ldsum m ast 61,3%. 1964. a. m oodustas see isegi 64,5%. Mõnevõrra väiksema osatäh tsusega (34,4%) on antud krediidiliik P ärnu rajooni kolhoosides, kus suh­ teliselt rohkem kui teistes rajoonides kaeti krediidiga kulutusi m aaparanduseks ja elektrifitseerimiseks. Kuna ajakohaste looma­ kasvatushoonete ehitamine ja nende mehhaniseerimine jääb päeva­ korda kolhoosides ka edaspidi, siis avaneb pikaajalisel krediidil selles osas võrdlemisi lai tegevussfäär. Kuigi teiste tootmishoonete ehitamiseks antud pikaajalise kre­ diidi osa täh tsus aasta te jooksul on kasvanud, moodustab ta siiski väikese osa üldisest krediidisummast. 1961. aasta l kasu ta ti vas ta ­ vat krediiti 3,9%, 1962. aasta l 4,9%, 1963. a. 6,2% ja 1964. aastal 11,9% üldisest krediidisummast. M uudest tootmishoonetest on kol­ hoosides aga suur puudus. Enamikes kolhoosides puuduvad laod n ing kuurid väetiste ja a lusturba hoidmiseks, mille tulemusena kannavad kolhoosid igal aasta l suuri kahjusid seoses halbade hoiu- t ingimustega. Vähe on veel nõuetekohaseid teraviljakuivateid, hoid­ laid, garaaže, töökodasid, kasvuhooneid ja teisi sam alaadseid toot­ mishooneid. Osaliselt on olnud takistuseks tingim ustele vastavate tüüpprojektide puudumine, kuid mõnevõrra on t inginud seda ka kolhooside ebam ajanduslik suhtumine muude tootmishoonete ehi­ tusse. Seega on ka siin pikaajalise krediidi kasutam isel avarad arenguperspektiivid. Iga aastaga on suurenenud kolhooside kapitaalm ahutused, nii oma kui ka laenatud vahendite arvel. Kasvanud on ka pikaaja­ liste krediitide osatäh tsus kolhooside kapitaalm ahutustes , millest saame ülevaate tabelis 7 toodud andmete põhjal. Jä rsu l t on suurenenud pikaajalise krediidi osa täh tsus 1964, aastal. Krediidi osatähtsuse tõus kap itaalm ahutuste kulutustes 1964. a. (samuti 1965. a.) on tingitud partei ja valitsuse abinõu­ dest kolhoositootmise tõstmisel, kusjuures suurendati ka rahaliste vahendite allikaid kolhooside krediteerimiseks. Sellele a itas kahtle­ m atult kaasa mitmete tak istavate sätete kõrvaldamine krediteeri­ mise eeskirjades n ing soodustatud krediteerimise tingim uste loo­ mine m ajanduslikult nõrkadele kolhoosidele. M ajanduslikult nõr­ gemates rajoonides, kus tootm istingimused on liigniiskuse, kuplili- suse, põldude tükeldatuse ja teiste põhjuste tõ ttu halvemad, ava­ nevad nüüd parem ad võimalused pikaajalise krediidi kasutamisel. Nii oli 1964. aastal pikaajalise krediidi osa täh tsus kapitaalm ahu- 70 Ta b e l 7 Pikaajaliste krediitide osatähtsus kapitaalm ahutustes vabariigi kolhoosides rajooniti 1960, 1961, 1963 ja 1964 (% -des) A a s t a d Rajoonid 1960 1961 1963 1964 1. Valga 17,7 21,6 31,8 34,3 2. Viljandi 16,5 16,4 12,4 23,3 3. Võru 17,4 19,8 19,9 35,2 4. Jõgeva 13,9 17,6 22,6 30,0 5. Kohtla-Järve 13,7 12,4 6,6 18,4 6. Kingissepa 14,3 14,5 18,6 21,3 7. Paide 9,8 10,1 10,8 16,8 8. Põlva 15,8 15,9 20,6 32,3 9. Pärnu 26,0 23,0 26,0 34,7 10. Rakvere 11,1 14,7 14,7 16,8 11. Rapla 9,8 11,0 12,4 25,9 12. Tartu 14,2 17,5 25,5 34,5 13. Haapsalu 22,2 24,6 28,9 43,5 14. Harju 12,6 13,9 14,1 19,2 Kokku 1 14,6 16,3 18,6 26,5 tustes H aapsalu rajooni kolhoosides 43,5%, Pärnu rajoonis 34,7%, Võru rajoonis 35,2%. M ajanduslikult raskem ates tingimustes olevaks tuleb lugeda ka Kingissepa rajoon ja pikaajalise krediidi osa täh tsust peaks seal veelgi suurendama. P ikaajalis t krediiti tuleb planeerida mitte rajoonide suuruse ja kolhooside arvu järgi, vaid silmas pidades kolhooside majandusliku arengu taset, s. t. rahaliste sissetulekute, jagam atusse fondi e ra ldatavate vahendite ja töötasu taset. Samuti tuleb lähtuda konkreetsetest tootmistingimustest. Võttes need alu­ seks riiklike krediitide andmisel kiirendame 'tootlike jõudude aren­ gut ja aitame tõsta kolhoosnike töötasu ka majanduslikult nõrge­ m ates kolhoosides, mis aitab ellu viia printsiipi — võrdne tasu võrdse töö eest. Seega kujuneb kolhooside krediteerimine riigi poolt üheks põhiliseks abinõuks kolhooside m ajandusliku taseme võrdsustamise^ n ing tootmispõhifondide suurendamisel m ajandus­ likult nõrgem ates kolhoosides. Selline peab olema krediteerimise eesmärk põllumajandusliku tootmise intensiivistamise perioodil. Kuid krediidisummade suurendatud andmisest kolhoosidele ainuüksi ei piisa, et luua kolhoosides tugev m ateriaalne ja tehn i­ line baas. See sõltub väga palju krediitide õigest planeerimisest ja efektiivsest kasutamisest. K apitaalm ahutuste praktikas kolhoosides esineb veel mitmeid tõsiseid puudusi, nagu kapitaalm ahutuste ja m ateriaalsete ressurs­ side killustamine paljude objektide vahel: üheaegselt ehitatakse kaugelt rohkem objekte, kui on võimalik neid kindlustada ehitus- 71 m aterjalidega ja seadmetega. Sellest tulenevalt venib ehitus ja tootmisvõimsuste käikurakendamine, mis a landab kap itaa lm ahu­ tuste efektiivsust. Lahendam ist va javad kolhoositootmise spetsialiseerimise küsi­ mused. Tuleb kindlaks m ää ra ta iga üksiku kolhoosi arenguperspek­ tiivid, lähtudes looduslikest ja teistest t ingim ustest. On h äd av a ja ­ lik m äära ta m ajandi teaduslikult põhjendatud optim aalne suurus. Samuti peavad olema välja töötatud kolhoosiasulate projektid nende spetsialiseerumise- ja arenguvõimalusi arvestades. Nende põhiprobleemide kompleksne lahendamine aitab kõige efektiivsemalt kaasa põllum ajanduse intensiivistamise, kapitaal­ m ahutuste planeerimise ja suunamise, sealhulgas ka kolhoosidele p ikaajalise krediidi andmise ülesande lahendamisele. K apitaalm ahutuste pikaajalise krediteerimise eelis seisneb sel­ les, et kolhoosidel on võimalusi teha üheaegselt suuri kapitaal­ m ahutusi ilma oma f inantsressursse s idumata. Krediidi tagas i­ maksed õigesti kehtestatud tasum istäh taegadel kaetakse selleks momendiks saadud majafidusliku efekti arvel, mis tekkis pikaaja­ lise krediidi abil tehtud tä iendavatest kapitaalm ahutustes t. Seejuu­ res suunatakse täiendavatest kap itaalm ahutustes t saadud m ajan­ duslik efekt vas tavas proportsioonis nii laenu tasumiseks, kol­ hoosnike heaolu tõstmiseks kui ka ühism ajandi arendamiseks. Krediit on mõeldud kolhooside abistamiseks, et kiirendada kol- hoositootmise tempot ja saavu tada lühema a jaga nõuetekohase m ateriaal-tehnilise baasi väljaarendam ine. Mida kiiremini raken­ datakse tegevusse kapitaalm ahutused, seda suurem at efekti nad annavad. P ikaajalise krediidi efektiivsus sõltubki kõigepealt sel­ lest, kuivõrd oskuslikult seda suunatakse kolhooside ja vastavate ürituste lõikes. Kõige eeltoodu põhjal võime öelda, et pikaajaline krediit on etendanud m äära tu täh tsa t osa kolhooside moodustamisel ja nende m ajandusliku baasi järk järgulise l tugevdamisel. P ikaaja line kre­ diit on andnud kolhoosidele võimaluse teha tä iendavaid kapitaal­ mahutusi, mida nende omavahendid kaugeltki poleks olnud suu­ telised tegema. K apitaalm ahutuste ellurakendam ist aga on kol­ hooside krediteerimine tunduvalt k iirendanud ja käesolevaks ajaks saavu ta tud tootm istase kolhoosides on m ärkim isväärses ulatuses p ikaajalise krediidi abistava toime resultaat. Antud toim etusse septembris 1965. a. 72 Р О Л Ь Д О Л ГО С РО Ч Н О Г О КРЕДИТА В ОБРАЗО ВАН ИИ П Р О И ЗВО ДСТ ВЕН Н О Й БАЗЫ КОЛХОЗОВ ЭСТОНСКОЙ ССР Я. Пикк Р е з юм е При помощи долгосрочного кредита колхозы строят живот­ новодческие и другие производственные здания, приобретают сельхозмашины, породистый скот, осуществляют электрифика- ционные работы и прочие нужные мероприятия. За период с 1947 по 1964 гг. колхозы использовали долгосрочный кредит на капитоловложения в размере 66371,9 тыс. руб., причем кредит на постройку животноводческих зданий составляет 51,5%. Хотя на постройку других производственных зданий использованные кредиты возросли, все же нужно увеличить роль этого важного кредита, так-как сушилок, гаражей и других зданий в колхозах республики еще мало. Долгосрочный кредит дал возможность колхозам произвести дополнительные капитальные вложения и ускорил их примене­ ние. Без помощи долгосрочного кредита производственный уро­ вень колхозов отстал бы на несколько лет по сравнению с уров­ нем, достигнутым к настоящему времени. Но для того, чтобы создать колхозам прочную материальную и техническую базу, предоставление только увеличенного кре­ дита недостаточно. Это связано, прежде всего, с правильным планированием и эффективным применением кредитов. Преимущество капитальных вложений долгосрочного креди­ тования состоит в том, что колхозы имеют возможность, не свя­ зывая свои финансовые ресурсы, производить одновременно большие вложения. При возврате кредит погашается за счет полученного к этому моменту хозяйственного эффекта, который получился в результате дополнительных капитальных вложений при помощи долгосрочного кредита. При этом, хозяйственный эффект от дополнительных капитальных вложений направляется в соответствующих пропорциях на погашение ссуды, увеличение благосостояния колхозников и развитие общего хозяйства. Смысл кредита состоит в помощи колхозам, в быстром раз­ витии плана колхозного производства и в развитии за короткий срок материально-технической базы. 73 D E R A N T E IL D E S L A N G F R I S T I G E N K R E D IT S AN DER G E S T A L T U N G D ER P R O D U K T I O N S B A S I S D ER K O L C H O S E J. Pikk Z u s a m m e n f a s s u n g Durch die U nters tü tzung der vom S taa t gewährten langfris ti­ gen Kredite errichten die Kolchose Gebäude für Viehzucht und für andere Arten der Produktion, verschaffen sich landwirtschaftliche Machinen und Zuchttiere, führen Elektrifizierungsarbeiten und andere wirtschaftliche Unternehm ungen durch. W ährend der Jahre 1947— 1964 haben die Kolchose der ESSR als kapitale Investierun­ gen für 66371,9 tausend Rubel langfris tigen Kredit verbraucht, wobei der Kredit für die Viehzuchtsgebäude 51,5% der Total­ summe beträgt. Es wäre jedoch notwendig den Anteil des Kredits für die E rrich tung anderer Produktionsgebäude zu erhöhen, da es in der Republik noch zu wenig zeitgemäße Getreidedarren, Speicher, Garagen, Treibhäuser und andere solche Produktionsge­ bäude gibt. Der Vorzug der langfris tigen kapitalen Investierungen besteht darin, daß die Kolchose dadurch die Möglichkeit erhalten, zu gleicher Zeit große Investierungen durchzuführen, ohne dabei ihre eigenen finanziellen Ressourcen anzutasten . Der durch den langfristigen Kredit aus den zusätzlichen Investierungen erhaltene wirtschaftliche Effekt wird in einer entsprechenden Proportion benutzt, um die Schuld abzutragen, den W ohlstand des Kolchos zu heben und die Kollektivwirtschaft weiter zu entwickeln. Dieser Kredit ist für die Kolchose als U n te rs tü tzung gedacht, um das Temp'b der kollektivwirtschaftlichen Produktion zu beschleunigen und eine den heutigen Forderungen entsprechende materiell-technische Basis zu schaffen. 74 R I I G I P A N G A TÖÖST K O L H O O S I D E T E G E V U S E K O N T R O L L IM IS E L JA A N A L Ü Ü S I M I S E L J. Pikk R a a m a t u p i d a m i s e k a t e e d e r Riigipanga töö kontrollfunktsiooni täitmisel on võrdlemisi la ia ­ ulatuslik ja suure täh tsusega. Riig ipanga asutused peavad põhja­ likult tundma kolhooside finantsm ajanduslikku tegevust, süste­ maatiliselt kontrollima toodangu ja ehituse omahinna alandamist, kolhoosi omavahendite ja krediitide s ih ipärast kasutamist, kapi­ taa lm ahutuste plaanide täitmist, projekt-eelarvelisest dokumen­ tatsioonist kinnipidamist, plaani- ja finantsdistsipliini, laenude tagasim aksm ist, m ajandusliku arvestuse olukorda ning paljusid teisi kolhooside majanduselu puudutavaid suurema või väiksema täh tsusega küsimusi. Kõigis seni avaldatud juhendites kolhooside krediteerimise kohta on rõhutatud krediidi efektiivset kasutamist. Nõutakse, et kolhooside krediteerimisega tegelev Riigipanga töötaja õpiks tundm a ja kontrolliks kolhoosidele antud krediitide efektiivsust. Mida mõeldakse krediitide efektiivse kasutamise all ja kuidas kont­ rollida seda, selle kohta kahjuks konkreetsed juhendid puuduvad. Krediitide efektiivsuse kontrollimine on selle tõttu pinnapealne või puudub üldse. Lähtutakse ikka veel põhimõttest, et anda krediiti sellele, kellel om avahenditest ei jätku. Riigi poolt m ahutatud vahendite efektiivsuse kontroll on seni jäänud tagaplaanile . Läh­ tuda tuleb aga sellest, et krediit saaks m ahutatud kolhoositoot- misse kõige m aksimaalsem ate tulemustega. Riigipanga poolt kre­ diitide andmisel ei ole see kaugeltki veel nii. NLKP Keskkomitee ja NSV Liidu Ministrite Nõukogu ühise 12. m ärtsi 1964. a. m äärusega nr. 221 «M ahajäänud kolhooside m ajanduse tõstmise abinõudest» on tehtud krediteerimise korras palju soodustavaid muudatusi. Kuid kapitaalm ahutuste vähe läbi­ mõeldud planeerimine ja organiseerimine, vahendite otstarbetu kulutamine ei loo eeldusi m äärusega taotletud sihtide saavu tam i­ sele. Krediitide paigutam ine nõuab kolhoosidelt mitte ainult m ate­ r iaalsete ressursside ja põllumajanduslike kõlvikute intensiivse- 75 mat kasutam ist viljakuse suurendamiseks ja loom akasvatuse pro­ duktiivsuse tõstmiseks, vaid ka rahalis te vahendite parem at kasu ­ tamist. Paljudes vabariigi kolhoosides rikutakse finan tsm ajanduse nõrga juhtimise tõttu kehtestatud arvelduste korda, immobiliseeri- takse suuri summ asid debitoorsesse võlgnevusse, kolhoosile m itte­ vajalikesse ja liigsetesse kaubalis-m ateriaalsetesse väärtustesse, tarbetutesse põhivahenditesse, pooleli olevatesse ehitustesse ja mitmetesse teistesse o tstarbetutesse üritustesse. Nii moodustas lõpetamata ehituste seis Eesti NSV kolhoosides 1. I 1963. a. — 13,2 miljonit, 1. I 1964. a. — 12,6 miljonit ja 1. I 1965. a. — 11,7 miljonit rbl. Kolhoosidele pikaajalise krediidi andmisel lähtutakse kõige­ pealt kolhooside eneste poolt koostatud p laanidest ja andmetest. Sellepärast on kap itaalm ahutuste plaani koostamisel kolhoosides suur 'tähtsus. P laan ide koostamine aga oleneb omakorda sellest, kuivõrd hästi on põllum ajandusvalitsused ja pangaasu tused välja töötanud kolhooside juhendam ise ja kontrollimise meetodid, kui­ võrd elulised on kolhoosidele esita tud nõudmised. Praegu jä lg ivad R iig ipanga osakonnad ja põllum ajandusvalit­ sused vähe kolhoosides riigi raha kasutam ise otstarbekust. Riigi­ panga osakonnad on huvitatud kõigepealt kolhoosidele väljaantud summade täh ta ja l ises t tagastam isest. Kohapeal kontrollib pank peamiselt antud krediitide sih ipärast kasutam ist. Praegune krediteerimise süsteem on veel nõrgalt seotud põllu­ m ajanduse intensiivistamise ülesannetega. Krediteerimine ei toimu kogu põllum ajandustoodangu suurendam ise arvestusega, vaid ainult tootmisprotsessi üksikute elementide järgi. Tarvis oleks aga anda p ikaajalist krediiti komplekssetele üritustele, mis on suuna­ tud piima, liha, teravilja tootmise suurendamisele, tööviljakuse tõstmisele ja toodangu om ahinna alandamisele. Kui ehitatakse hoonet loomadele, siis tuleb mõelda ka selle mehhaniseerimisele n ing samuti sinna pa igu ta tava karja produktiivsusele. Kui ehita­ takse hoone, kuid sinna paigu ta tud loomad on väheproduktiivsed, siis on m ajanduslik efektiivsus väike. Seega tuleks krediidi andmi­ sel lähtuda ka sellest, et üksteisest sõltuvad üritused mõjuksid tootmisele lõppkokkuvõttes positiivselt. P raegu püütakse anda pikaajalist krediiti igaühele natuke, kuid see « . . printsiip «kõi­ gile natuke» takistab meie põllum ajanduse edasil i ikum ist» .1 Riigipankade kaudu teostatav riigi krediidipoliitika peab olema tihedamalt seotud põllum ajandusliku tootmise ü lesannete lahen­ damisega. M ahajäänud kolhoosid, kes saavad riigi abi eelisjärje­ korras, peavad kasutam a seda nii, et see m õjutaks kogu kolhoosi- tootmise rentaabluse tõusu. Tihti toimub kap itaalm ahutuste pla­ neerimine ilma põhifondidega varusta tuse , nende kasutam ise ja 1 Г Лисичкин, Кредит на веру или рост в кредит. «Известия» № 21 v 26 Янв. 1964. 76 Riigipanga pikaajalise krediidi arvel toimuva (objekti nimetus) ehituse efektiivsuse arvestus. Kolhoosi nimetus Asukoht ________ Objekti projekt-eelarveline m aksum us. tuh. rbl. Lõplik laenu tasumise tähtaeg _____ Tasuvuse periood __________________ (aastad, kuud) Täielik pl. Riiklik kokku­ Täiendava toodan­ omahind ostuhind (rbl.) Kasum gu kogus objekti 3 ekspluatatsiooni bf 3bo CL) eq c со Väljalastava too­ andmisest kuni kre­ CсC of oo *-33 СC ~и-* 3I о dangu nimetus diidi tasumiseks (X) * M оa J<Üu яT̂ cX (D (Л 2-* ̂ :ra ■—o (O I х ' (viimse) tähtpäe­ 3 ^ P и 3 "5 ° -3 « vani 0X5 o'— X о x: о <Л .яc 2с га 5 О H о E— =з СО Hо xi3: OJ t Tallinn 1956, lk. 70. 96 Nagu näeme, oli vabariikliku alluvusega asutuste ja ettevõtete väikeautom ajanditesse (vähem kui 10 autoga) koondunud rohkem kui 7з nendele kuulunud autode koguarvust. Kui siia lisada veel kolhoosid, kelle autom ajandite suurus oli samuti vähem kui 10 autot, selgub, et umbes pool vabariigi autodest asus väike- majandites. Ü ldreeglina oli väikemajanditel autode hooldamise- ja remondi- baas nõrk. Tehnilist hooldamist ja ekspluatatsioonilist remonti tegid autojuhid ise ilma mehhaniseerimisvahenditeta. Seetõttu oli remondi kvaliteet madal. Agregaatidele kehtestatud läbisõidunor- midest ei peetud kinni ja pahatihti vahetati vä lja juba väikeste defektidega autoosad, mis, selle asemel, et minna taastamisele, läksid utiili. Väikeste ametkondlike autom ajandite vedude maht oli väike ja ebastabiilne ning ei stimuleerinud majandi juhtkonda veoprotsessi rats ionaalselt organiseerima. Kõige selle taga jär je l oli väikestes autom ajandites autode toot­ likkus madal, autode kasutamise nä ita jad halvad, ekspluatatsioo­ nikulud ja vedude omahind kõrge. T a b e l 7 Autode tootlikkus ja vedude omahind Eesti NSV mitmesuguse suurusega autom ajandites 1957. a. Tootlikkus kandejõu Autode arv Autode kesk­ 1 tonni kohta 1 tonnkilo- majandis mine kande­ meetri oma­jõud (tonni) tonni tonn-kilo- hind (kop.)meetrit 3— 4 2,86 811,8 15014 5,7 5— 9 2,87 987,2 16 894 5,5 10—24 2,90 1425,0 17 365 5,7 25—49 3,16 1312,7 18 266 6,3 50—99 3,17 1522,7 25 762 4,9 100 ja enam 3,33 1706,9 27 258 4,6 Eesti NSV keskmine 3,03 1354,3 20 492 5,3 Ü ldkasuta tava autotranspordi ja ENSV Rahvam ajanduse Nõu­ kogu mõnede valitsuste süsteemis olnud väikeste autom ajandite 1957. a. kvalitatiivsete nä ita ja te võrdlus on toodud tabelis 8. Tuleb pidada tõenäoliseks, et tabelites esitatud aruandluse and­ med kuni 25 autoga väikemajandite autode tootlikkuse kohta on tegelikust suuremad. Selleks, et vedude väikese mahu juures auto­ juhile, kes sam aaegselt täitis ka remonditöölise ülesandeid, või- 7 M ajandusteaduslikke töid X 97 T a b e l 8 Autode nimestikulise kandejõu 1 tonni 1 tonnkilo- tootlikkus (%) meetri omahind (kop.) tonnides 1 tonnkilo­meetrites 1. ENSV Autotranspordi ja M aantee­ de Ministeeriumi üldkasutatav au­ totransport 100 100 100 2. ENSV Rahvamajanduse Nõukogu ettevõtete autotranspordi keskmine 94 58 150 3, ENSV RMN Energeetika Valitsuse ettevõtete autotransport 58 51 187 4. ENSV RMN M asinaehituse V alit­ suse ettevõtete autotransport 91 47 199 5. ENSV RMN Liha- ja Piim atööstu­ se V alitsuse ettevõtete autotrans­ port 36 46 172 m aldada norm aalset kuupalka, esines just nendes m ajandites kõige sagedam ini juurdekirjutusi. Sam al ajal aga kanti mitmesugused rem ondim aterjalid ja tihti ka autode remondikulud põhitootmis- tegevuse arvele ja aruandluses esita tud autotranspordi ekspluatat­ sioonikulud olid vähem ad tegelikust. Kunstlikult suurendatud vedude mahu ja Vähendatud kulutuste tõ ttu võib andmeid väike- m ajand ite , l tonn-kilomeetri om ahinna kohta lugeda vähendatuiks. Arvestused näitavad, et keskmiselt on üle 100 autoga majandis autode tootlikkus 1,5—2 korda suurem, omahind aga 2—4 korda m adalam kui 3—9 autoga väikemajandis. Tööstuse ja ehitustegevuse juhtimise reorganiseerimine 1957 a. kõrvaldas ametkondlikud tõkked ettevõtete ja asutuste vahel. See lõi ka eeldused väikeste ametkondlike autom ajandite likvideerimi­ seks, uute suurte ü ldkasu ta tava te autom ajandite loomiseks ja nende baasil vedude ulatuslikuks tsentraliseerimiseks. Vabariigi kogu autotranspordi organisatsiooniline ümberkujun­ damine algas 1958. a. augusti kuul. O tsusta ti likvideerida kõik veo­ autosid omavad väikesed au tom ajandid ja anda liikuvkoosseis ning garaažiseadm ed üle Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi n ing R ahvam ajanduse Nõukogu Autotranspordi Trusti territoriaalsete le autobaasidele. E ttevõtete-ašutuste valdu­ sesse jäeti ainult eriotstarbelised autod (autokraanad, tuletõrje-, san itaarau tod ja tehnilise abi autod). Väiksemates rajoonikeskustes ja muudes punktides, kus polnud otstarbekohane isemajandavaid autobaase moodustada, loodi autobaaside filiaalid ja autokolonnid. 98 Radikaalsed olid muutused ENSV R ahvam ajanduse Nõukogule alluva autotranspordi süsteemis. 1958. a. novembris moodustati R ahvam ajanduse Nõukogu Autotranspordi Trust. Selle ülesandeks oli: territoriaalsete autobaaside moodustamine ja nende normaalse töö kindlustamine; Eesti NSV RMN-i ettevõtete ja organisatsioo­ nide, mida ei teenindata ü ldkasuta tava autotranspordiga, samuti Kiviõli l innas ja selle piirkonnas asuvate kõigi ettevõtete hä ire­ teta teenindamine au to transpord iga vas tava lt kinnitatud veoplaa- nile ja majanduslepingutele; ametkondlike veotaksokolonnide moo­ dustamine RMN-i ettevõtete ja organisatsioonide teenindamiseks tehasesisestel ja väikesekoguseliste kaupade vedudel; ehitus- ja tööstuslike veoste tsentraliseeritud vedude organiseerimine ja laiendamine neis RMN-i ettevõtteis, rajoonides ja linnades, mida ei teenindata ü ldkasuta tava autotranspordiga. Kuni reorganiseerimiseni oli ENSV RMN-i ettevõtete ja o rga ­ nisatsioonide autom ajandite struktuur alljärgnev: T a b e l 9 8 % autode Majandite arvMajandi suurus üldarvust linnades rajoonides kokku Kuni 3 autoga 9 63 104 167 3— 14 autoga 34 128 87 215 15 ja rohkem autoga, 57' 28 8 36 sellest isemajandavad au­ tobaasid 28 8 8 Reorganiseerimine viidi põhiliselt läbi ajavahemikul 1958. a. detsembrist kuni 1959. a. märtsini. Likvideeriti 146 väikest auto- m ajandit. RMN võeti üle Autotranspordi Trusti alluvusse ja reorganiseeriti 9 territoriaalset autobaasi. Likvideeritud väike- m ajandite autopargi ja tehnika baasil loodi 4 autobaasi. 1. april­ liks 1959. a., mil reorganiseerimine oli põhiliselt lõpetatud, oli RMN Autotranspordi Trusti alluvuses 13 üldkasuta tavat autobaasi kokku 2233 autoga. Seega oli keskmiseks autobaasi suuruseks 170 autot. Iga autobaas teenindas põhiliselt tea tava t temale k innis ta­ tud ettevõtete gruppi ja üldreeglina just neid ettevõtteid, kellelt saadud autode ja muu tehnika baasil ta loodi. Rajoonis asuvate ettevõtete autotransport anti põhiliselt üle Eesti NSV Autotranspordi ja M aanteede Ministeeriumi autobaasi- 8 V. I s s а к о, Autotranspordi töö ümberkorraldamisest Eesti NSV Rahva­ majanduse Nõukogu süsteemis. Teaduslik-tehnilise informatsiooni bülletään «Autotransport ja maanteed» 1959, nr. 2, lk. 3. dele, välja arvatud suurem ad tööstusettevõtted: Tam salu ja Rakke lubjatehased, ka rjäär «Padise Paemurrud», Tootsi turbabriketi- tööstus, Loksa ja Aseri tellisetehased n ing kombinaat «Järvakandi Tehased», mille teenindamiseks moodustati RMN-i autobaaside kolonnid. Reorganiseerimise tulemusena tõusis ü ldkasu ta tava veoauto- pargi osa täh tsus ENSV RMN-i süsteemis 75%-le. Veoautopargi jagunem ist enne ja päras t reorganiseerimist iseloomustab tabel 10. Klientuuri parem aks teenindamiseks toimus Tallinnas asuvate viie autobaasi spetsialiseerumine vas tava lt vedude iseloomule. Uks autobaas teostas põhiliselt toiduainete (leib, piim jne.) tsent­ raliseeritud vedu ja teenindas toiduainete- ja liha-piimatööstuse ettevõtteid. Uhe autobaasi põhiliseks ülesandeks oli kala tsen tra ­ liseeritud veo korraldam ine ning kala- ja kergetööstusettevõtete teenindamine. Kaks autobaasi spetsialiseerusid peaasjafikult ehi- Ta b e l 10J Veoautopargi jagune­ mine (% RMN-i veo­ autode üldarvust) Veoautopargi valdaja enne pärast reorgani­ reorgani­ seerimist seerimist RMN Autotranspordi Trust (üldkasutatav autotransport) 75,0 Metsa-, Puidu- ja Paberitööstu­ se Valitsus 12,3 11,0 Liha- ja Piim atööstuse Valitsus 14,2 8,6 Energeetika Valitsus «Eesti Energia» 2,5 —3,4Ehitusvalitsus 27,8 Toiduainetetööstuse V alitsus 9,2 _ Põlevkivi- ja Keemiatööstuse Valitsus 8,2 Ehitusmaterjalide Tööstuse V a­ litsus 6,3 Kalatööstuse Valitsus 6,1 _ M asinaehituse Valitsus 5,4 _ Kergetööstuse Valitsus 5,2 - Materiaal-Tehnilise Varustuse ja Turustuse Valitsus 2,8 Ajutiselt säilitatud ettevõtetele 2,0 100,0 100,0 9 Tabel on koostatud V Issako artikli «Autotranspordi töö ümberkorralda­ m isest Eesti NSV Rahvamajanduse Nõukogu süsteem is» materjalide põhjal. Tea- duslik-tehnilise informatsiooni bülletään «Autotransport ja maanteed» 1959, nr. 2, lk. 3—8. 100 tusm aterja lide vedudeks n ing ehitusorganisatsioonide ja ehitus- materjalidetööstuse ettevõtete teenindamiseks. Üks autobaas teos­ tas m ate riaa l tehn ilise varustuse tsentraliseeritud vedusid ja tee­ nindas m asinaehitustehaseid. Eriiseloomuga objektidele kinnistati spetsiaalne liikuvkoosseis ja teadlikud, neil objektidel juba varem töötanud autojuhid. Väikesekoguseliste ja ühekordsete vedude teostamiseks organ i­ seeriti iga autobaasi koosseisu teenistuslike veotaksoautode kolonn. Nagu iga uus ning uudne üritus, nii leidis ka autotranspordi reorganiseerimine algul mõnede m ajandusjuhtide vastuseisu. Arvati, et ü ldkasu ta tav au to transport ei suuda ettevõtete veovaja- dusi küllalt operatiivselt rahuldada. Tegelikkus kummutas need eelarvamused. Ettevõtete ü ldkasuta tava au to transpord iga teenin­ damise esimeste kuude töötulemused juba näitasid , et teeninda­ mine mitte ei halvenenud, vaid paranes. Autode vajaduse plaani­ pärane rahuldamine sundis ettevõtete transpordijuhte autode tööd paremini organiseerima, mistõttu autode kasutam ise nä ita jad tõu­ sid ning transpordikulud vähenesid. Nii näiteks vabasta ti auto­ pargi parema kasutam ise arvel territoriaalsetes autobaasides a inu­ üksi 1959. a. veebruaris üle saja veoauto muudeks vedudeks. Töö uue organiseerimise kahe esimese kuu jooksul (1959. a. jaanuar ja veebruar) säästeti vedude omahinna alandamise arvel kogu RMN Autotranspordi Trusti töömahu kohta umbes 200 000 rubla. Seejuures vähenesid vahetult ka ettevõtete-klientide transpord i­ kulud, kuna väi^em ajandis 1 tonn-kilomeetri omahind tavaliselt tunduvalt ületas veotariifi, mille alusel uue süsteemi juures klient vedude eest automajandile tasus. M õningad näited selle kohta on toodud järgnevas tabelis (1958. a. augusti-, septembri-, oktoobri­ kuu andmetel) T a b e l И Transpordikulu Väike- Transpor­V eose­ (1000 rbl.)Ettevõtte- käive majandi 1 tkm dikulude -kliendi 1 tkm veotariif vähene­ nimetus (1000 enne pärast minetkm) omahind (kop.)(kop.) reorgani­ reorgani­ (1000seerimist seerimist rbl.) 1. Tallinna Li­ ha- ja Kon- servikombi- naat 122,5 12,9 ■9,0 158,0 110,0 47,0 2. Vabrik «Keila» 94,0 12,6 9,1 118,4 85,5 32,9 3. Vabrik «Marat» 101,1 15,2 8,7 153,5 87,9 65,6 101 Tabelis on esitatud otsene transpordikulude kokkuhoid ettevot- tele-kliendile. Sellele aga lisandub veel rahvam ajanduslik kokku­ hoid autode parema kasutam ise ja hooldamise arvel. Eesti NSV autotranspordis 1959. a. I poolel lõpulejõudnud reorganiseerimine likvideeris küll struktuurilise killustatuse, kuid kahe iseseisva süsteemi — ENSV A utotranspordi ja M aanteede Ministeeriumi Autotranspordi Peavalitsuse ja ENSV R ahvam ajan ­ duse Nõukogu Autotranspordi Trusti olemasolu põhjustas üld­ kasu ta tava autotranspordi juhtimises parallelismi. Tekkis olukord, kus ühes linnas kõrvuti asuvaid, kuid erineva alluvusega ettevõt­ teid ja asutusi teenindasid eri süsteemide autobaasid, kelle mitte­ täielikult koormatud autod teostasid paralleelvedusid. Raskenda­ tud oli autode koormamine mõlemas suunas. Paralle lism auto trans­ pordi töö juhtimises m uutus takistuseks tsentraliseeritud vedude edukale organiseerimisele. Selline ebanorm aalne olukord ei saanud püsida kaua. 1. juulist 1960. a. likvideeriti mõlemad paralleelsed süsteemid ja kogu vaba­ riigi ü ldkasu ta tav auto transport allutati ühele organile — Auto­ transpordi ja M aanteede Ministeeriumi Vabariiklikule Autotrans­ pordi Trustile. Trusti funktsionaalsete osakondade juhtimisele allu­ tati vahetult kõik kogu vabariig is asuvad ü ldkasu ta tavad kauba­ veo-, reisijateveo- ja segaautom ajandid . Vabariiklikul Autotranspordi Trustil oli 1964. a. lõpul kokku 37 autom ajandit, nendest 19 veoautom ajandit, 1 autobussipark, 1 taiksoautopatfk, 1 sõiduautopark, 4 autobussi- ja taksoauto- parki ja 11 segam ajand it (veoautod, sõiduautod, autobussid). Trusti koosseisu kuulus ka transpordi-ekspeditsioonikontor «Ekspediitor», kelle ülesandeks on organiseerida vedusid regulaar­ setel linnadevahelistel autokaubaveo liinidel ja teostada kaupade tsentraliseeritud sisse- ja väljavedu raud teejaam adest ja sadama- punktidest. Tallinnas asuvate veoautom ajandite töö parem aks juhtimiseks n ing koordineerimiseks loodi 1961. a. lõpul Vabariikliku Autotrans­ pordi Trusti koosseisus Tallinna Autokaubaveo Valitsus, kelle allu­ vusse anti kõik Tallinnas asuvad veoautom ajandid. Tallinna Auto­ kaubaveo Valitsuse tsen traa lne dispetšeriteenistus suunab veo­ autod tööle Tallinnas asuvatele objektidele, teostab tsentraliseeri­ tult arveldusi klientidega, organiseerib n ing juhib Tallinnast välju­ vate regulaarse te autokaubaveoliinide tööd ja tsentraliseeritud vedusid linna piires. 1964. a. m oodustas Tallinna Autokaubaveo Valitsuse 8 veoautomajandi töömaht 30% kogu Vabariikliku Auto­ transpordi Trusti vedude mahusj. Kolhooside ja sovhooside m ajandivälis te vedude tsentraliseeri­ miseks loodi 1963. a. lõpul Trusti koosseisus tootm isvalitsus «Põl- lum ajandustransport» , kelle haldusesse anti 8 üldkasutatavat autobaasi asukohtadega Keilas, Tapal, Raplas, Põltsam aal, Elvas,. Kiviõlis, Kingissepas ja Kärdlas. Töö parem aks organiseerimiseks 102 on vahetult suuremate tööobjektide juurde loodud nende au tobaa­ side spetsialiseeritud autokolonnid. Tootmisvalitsuse «Põllumajan- dustransport» ülesandeks on: 1) tsentraliseerida kõik põllum ajan­ dusettevõtete m ajandivälised veod, jättes kolhooside ja sovhooside oma autotranspordi teostada vaid otseselt põllumajandusliku teh­ noloogiaga seoses olevad m ajandisisesed veod; 2) organiseerida n ing ratsionaliseerida' põllumajanduslikke autovedusid kogu vaba­ riigis, ka seal, kus läheduses ei ole «Põllum ajandustranspordile» alluvat autobaasi. Selleks on igas rajooni tootmisvalitsuses «Põl- lum ajandustranspordi» dispetšer, kes plaanib ja organiseerib kogu rajooni ulatuses põllumajanduslikke vedusid, kasutades selleks kõikide ü ldkasuta tavate autom ajandite liikuvkoosseise. Dispetšerid Tamsalu, Valga ja Viljandi kombineeritud jõusööda tehastes ning M aardu Keemiakombinaadis organiseerivad nimetatud tehaste toodangu 100%-liselt tsentraliseeritud väljavedu. Kuna põllumajanduslikud veod on sesoonse iseloomuga ja toi­ muvad põhiliselt I ja III kvartalis, siis m oodustavad nad «Põllu- m ajandustranspord i» autobaaside vedude üldmahust praegu vaid umbes veerandi. 1964. a. oli nende baaside põllumajanduslike vedude maht 2,8 milj. tonni ja veosekäive 35 milj. tkm. Lepingute alusel teenindati 200 kolhoosi-sovhoosi. 1965. aasta l suureneb tee­ n indatavate ettevõtete arv 300-le. H akatakse tegema ka majandi- siseseid vedusid. Aastail 1958— 1960 toimunud radikaalsete muudatuste t a g a jä r ­ jel kujunes Eesti NSV autotransport organisatsiooniliselt üldjoon­ tes vastavaks sotsialistliku rahvam ajanduse struktuurile ning nõuetele. Juhtiv positsioon on ü ldkasutataval autotranspordil, mille vedude maht ja veosekäive moodustasid 1964. a. umbes 60% vabariigi autovedude kogumahust (vt. tabel 12). Tabelis loetletud teiste suuremate autotransporti valdavate süs­ teemide — Rahvam ajanduse Nõukogu, põllumajandusettevõtted ja ETKVL — oma autom ajandite säilitamine oli vajalik nende ettevõtete territoriaalse hajutatuse tõttu. Ka tabelis m ärgitud muude väikeautom ajandite säilitamine oli põhjendatud. Nendeks olid m itmesugused üldhariduslikud ja kutsekoolid, kelle valduses olevaid autosid kasutati õppeotstarbeks, sanatooriumid ning inva­ liidide kodud ja m itmesugused liidulise alluvusega ettevõtted. ETKVL-i süsteemis on oma autom ajand vabariigi 31-st ta rb i­ ja te kooperatiivist 26-1. Viit tarbija te kooperatiivi teenindab ETKVL Tallinna Autobaas oma Tallinnas, Tartus, Pärnus, Rak­ veres ja Kingissepas asuvate autokolonnide kaudu. Autokolonnid vastavad oma suuruselt (keskmine autode arv kolonnis on 115) ja tehniliselt varusta tuse lt enam-vähem kaasaegse üldkasutatava automajandi tasemele. Tarbijate kooperatiividele alluvad auto­ m ajandid aga on tüüpilised ametkondlikud 10—25 autoga väike- majandid. Iseärasuseks ETKVL-i süsteemi autotranspordis on suur eri- 103 Tabel 12 Eesti NSV autotranspordi kaubavedude m aht ja veosekäive 1963. a. Vedude maht Veosekäive Keskmine Süsteem veokau- 1000 t % 1000 tkm % gus km 1. Ü ldkasutatav autotrans­ port, 40499 59,0 628859 60,1 15,5 sellest tunnitasu alusel 3219 36263 2. Rahvamajanduse Nõukogu 5335 7,8 46469 4,4 8,7 3. Põllumajanduse M inistee­ riumi ettevõtted ja sovhoo­ sid 5262 7,7 63901 6,1 12,1 4. «Põllumajandustehnika» 3384 4,9 63333 6,0 18,9 5. Kolhoosid 6215 9,1 100511 9,6 16,2 6. ETKVL 1593 2,3 49869 4,8 31,3 7. M etsamajanduse- ja Loo­ duskaitse Peavalitsus 382 0,6 7148 0,7 18,7 8. Tervishoiuministeerium 81 0,1 2927 0,3 36,1 9. Muud suuremad autom ajan­ did 4081 6,0 53996 5,1 13,2 10. Muud 1—9 autoga automa­ jandid 1725 2,5 29964 2,9 17,4 Kokku Eesti N SV-s 68557 100,0 1046977 100,0 15,3 otstarbeliste autode osatähtsus. Leivaveo, kauplusautod ja mitme­ sugused muud spetsiaal- n ing furgoonkeredega autod moodustavad rohkem kui 7з autode üldarvust. Autode ülesandeks on maal asuva jaekaubandusvõrgu varustam ine kaupadega, leivavedu ja leiva­ tööstuste varustam ine toorainega, veod seoses varum ise ja põllu­ m ajandussaaduste kokkuostuga jne. Ü ldkasuta tava autotranspordi osa täh tsus vabariig is kasvab aas ta -aas ta lt väikeste ametkondlike au tom ajandite arvu sama­ aegse vähenemisega. Suureks reserviks on siin «Põllumajandus- transpordi» töösfääri laiendamise võimalused sovhooside ja kol­ hooside m ajandisisestele vedudele. See loob eeldused neis põllu- m ajandusettevõtetes, mis asuvad ü ldkasu ta tava te automajandite läheduses, täielikult ü ldkasu ta tava autotranspordi teenindamisele üleminekuks. Positiivset eeskuju on siin andnud Hiiumaal asuv Putkaste sovhoos, kes 1964. a. põhiliselt likvideeris oma auto- m ajandi ja andis autod üle «Põllum ajandustranspordile» . Kuna vedude senine omahind sovhoosil oli kõrgem kui tariifne tasu, mida m ajand nüüd autobaasile tasub, siis sai sovhoos 1964. a. 9 kuu jooksul 15 300 rubla kokkuhoidu. 104 Tsentraliseeritud veod Ü ldkasuta tava autotranspordi osatähtsuse järsk kasv ja suurte ü ldkasu ta tavate autom ajandite rajam ine kogu vabariigis lõi eel­ dused kõige progressiivsema massiliste autovedude vormi — tsen t­ raliseeritud vedude rakendamiseks. Tsentraliseeritud vedude puhul rahuldatakse teenindatava objekti vedudevajadus, näiteks toodangu väljavedu tehasest või kaubabaasist, mitte enam kaubasaaja te oma transpordiga, vaid seda teeb tervikuna üks ettevõte — üldkasuta tav automajand. See väldib paljude kaubasaa ja te veoautode ajaliselt kooskõlastama­ tuid saabumisi, pikki seisakuid kauba saamise ootel ja loob v a ja ­ likud tingimused autode graafikukohaseks liikumiseks. Graafiku- kohane töö, mittetootlike seisakute ä ra jääm ine ja võimalus spet­ sialiseeritud liikuvkoosseisu ja autorongide laialdaseks kasutam i­ seks k indlustavad autopargi parema kasutamise ja kvalitatiivsete nä ita ja te tõusu ning võimaldavad sama töömahu teostada väik­ sema arvu veovahenditega. Tsentraliseeritud vedude juures toimub kaupade pealelaadimine kaubasaatja , m ahalaadim ine aga kauba­ saaja laadijate ja vahenditega. Kaob vajadus laadijate edasi- tagasi vedamiseks, laadimispaikades on aga võimalik organisee­ rida alalisi brigaade kvalifitseeritud laadijatest, kes kasutavad mitmesuguseid mehhaniseerimisvahendeid. Töö sellise organisee­ rimise tulemuseks on laadijate tööviljakuse tõus n ing tööjõuvaja- duse mitmekordne vähenemine. Langeb ära ka vajadus kaasasõit- vate ekspediitorite ja agentide järele, kelle ülesandeid täidavad autojuhid. Tunduvalt lihtsustuvad arveldusvahekorrad. Auto­ m ajand teostab arveldusi vaid vähese arvu kaubasaatja tega, kel­ lele kaubasaajad tasuvad veokulud juba koos arveldustega kau­ pade eest. Eesti NSV-s tehti autovedude tsentraliseerimisega algust 1955. a. m ärtsis Tallinnas. Ts.entraliseeriti silikaattelliste vä lja ­ vedu tehastest «Kvarts» ja «Silikaat». See esimene katse õigustas end igati. Seni oli tavaliseks nähtuseks, et tehaste väravate taga ootas kuni 50 autoni ulatuv järjekord, kusjuures autodega olid kaasas laadijad-ekspediitorid. Ei olnud harvad juhud, kus autodel pärast pikka ooteaega tuli tehasega kooskõlastamata vedude tõttu tüh ja lt tagasi pöörduda. Selline olukord mitte ainult ei põhjusta­ nud tellise saajatele laadija te tuhandete töötundide ja autode sadade tööpäevade kaotsiminekut, vaid põhjustas ka töödistsipliini langust autojuhtide hulgas. Klient telliste saaja, selleks et varja ta ülenormatiivseid seisuaegu ja hoiduda nende eest automajandile trahvi maksmisest, oli sunnitud kokkuleppel autojuhiga tegema ebaseaduslikke juurdekirjutusi veodokumentidele. Autojuhile tööta oldud aja eest tasu kombineerimiseks aga anti viimasele vabad käed auto kasutamiseks. Telliste veo tsentraliseerimisel kadusid järjekorrad tehase 105 värava te tagan t. Kolmes vahetuses töötavad 18 veoautot suutsid uue korra kohaselt ära teha sama töö, millega varem oli seotud 94 autot. Kulud telliste veol vähenesid 48% võrra. 1955. a. tsentraliseeriti veel hapniku väljavedu Tallinna Hapnikutehasest, konteinerite väljavedu Tallinna K aubajaam ast jm., kokku 11 objekti. Kui varem hapniku veol seisid 30—40 tarbija autot tehase juures järjekorras, et ära vedada 100 hapnikuballoonid siis päras t tsentraliseerim ist teenindab tehast 1—2 autorongi, kus­ juures veomaht on suurenenud kuni kolmekordseks. Konteinerite veo tsentraliseerimisel vähenes autode päevane vajadus 50-lt 22-le, sam aaegselt vedude maht suurenes 30% võrra. Kokku oli tsentraliseeritud vedude maht vabariig is 1955. a. 934 000 tonni ja veosekäive 7,34 miljonit tonnkilomeetrit, mis moodustas ü ldkasu ta tava autotranspordi tolleaegsest vedude mahust 15,2% ja veosekäibest 5,8%. Järgnevate l aastatel suurenesid tsentraliseeritud objektide arv ja vedude m aht pidevalt. Ü ldkasu ta tava au totranspordi tsentrali­ seeritud vedude mahu dünaam ikat iseloomustab tabel 13. Tsentraliseeritu lt veeti 1963. a. kogu Eesti NSV autovedude m ahust 45,7% ja veosekäibest 46%, T a b e l 13 Tsentraliseeritud vedude osatähtsus Eesti NSV üldkasutatava autotranspordi töös Tsentraliseeritud vedude osa­ Tsentralisee­ Tsentralisee­ tähtsus üldkasutatava auto­ ritud vedude Aasta ritud objektide transpordi mahu kasv võr­ arv reldes 1955. vedude mahus veosekäibes aastaga (%) ■(%) (korda) 1955 11 15,2 5,8 1956 29 44,8 21,2 3,6 1957 60 54,8 28,2 5,1 1958 60 49,2 31,2 6,4 1959 88 51,4 39,4 9,9 1960 253 59,7 53,2 20,2 1961 288 75,5 70,4 29,3 1962 321 79,6 77,3 33,5 1963 336 80,4 78,7 34,9 1964 350 80,9 82,4 37,2 Käesoleval ajal teostavad tsen traliseeritud vedusid kõik Vaba­ riiklikule Autotranspordi Trustile alluvad autom ajandid. Allsüs­ teemide osa täh tsus autovedude tsentraliseerimisel on toodud tabe­ lis 14. Tsentraliseeritult vedasid kaupu kõige enam Tallinna Auto- 106 kaubaveo Valitsuse autobaasid, kelle tsentraliseeritud vedude maht ja veosekäive moodustas üle !/з vabariigi tsentraliseeritud vedu­ dest. Hea tulemuse saavutasid baasid tänu töö heale organiseeri­ misele ja ka hulgalisele tsentraliseerimiseks sobivatele objektidele m ajandite tööpiirkonnas. Viimane asjaolu on üheks täh tsam aks eelduseks tsentraliseeritud vedude edukaks organiseerimiseks ja selle eelduse puudumine on ka üheks peapõhjuseks, miks mõnedes autom ajandites tsentraliseeritud vedude osatäh tsus vedude ü ld­ mahus on väike. T a b e l 14 Vabariikliku Autotranspordi Trusti tsentraliseeritud vedude maht ja veosekäive 1964. a. Vedude maht Veosekäive sellest sellest tsent­ tsent­ tsent­Allsüsteem Kokku tsent­ ralisee­ Kokku raliseeri­ ralisee­ (10001) raliseeri­ ritud (1000 ritud tult vedude tkm) tult (10001) osatäht­ (1000 vedude tkm) osatäht­sus (%) sus (%) Tallinna Auto­ kaubaveo V alit­ sus (8 automa- jandit) 13793,1 13014,5 94,4 226444,8 214645,0 94,8 Tootmisvalitsus «Põllumajan- dustransport» (8 automajan- dit) 9199,6 6828,0 74,2 135584,3 97515,0 71,9 Trustile otseselt alluvad auto­ baasid (13 auto- majandit) 19958,8 14901,3 74,8 358805,4 281694,0 78,4 Vabariiklik Autotranspordi Trust 42951,5 34743,8 80,9 720834,5 593854,0 82,4 Valdava osa tsentraliseeritud veostest — 70% vedude mahust ja 47% veosekäibest — moodustasid 1964. aastal mitmesugused ehitusmaterjalid . Tsentraliseeritult veetud kaupade nomenklatuur ja hulk on toodud tabelis 15. Tsentraliseeritult veetud kaupade suhteliselt lühikesed keskmi­ sed veokaugused näitavad, et tegemist oli peamiselt veoste l inna­ sisese või linnalähedase tsentraliseeritud väljaveoga. Erandi moo- 107 T a b e l 15 Eesti NSV üldkasutatava autotranspordi poolt 1964. a. tsentraliseeritult veetud kaubad ja nende keskmised veokaugused Vedude Keskmine Veosegrupi nimetus maht Veosekäive "(1000 tkm) veokaugus(1000 t) (km) 1. Kivisüsi 202 2981 14,8 2. Naftaveosed 444 12179 27,4 3. Metall ja metallitooted 329 15869 48,3 4. Konteinerid ja veosed sadama- punktidest ning raudteejaamadest 1239 36735 29,7 5. Teravili 53 553 10,4 6. Jahu 143 2250 15,7 7. Piim ja piimasaadused 486 15249 31,3 8. Põlevkiviõli 161 7937 49,2 9. Ehitustellised 1496 29471 19,7 10. Ehituskivid ja killustik 20390 202102 8,5 11. Mört ja segubetoon 1009 11579 11,5 12. Raudbetoondetailid 1324 33660 25,4 13. Muud veosed 7468- 223289 29,9 Kokku 34744 593854 17,1 dustavad piim ja piimasaadused, mis veetakse linnades asuvatesse piimakombinaatidesse m aal asuvatest koorejaamadest; muud veo­ sed, mille moodustavad põhiliselt tsen tra liseeritu lt linnadevahe- listel m arsruutidel laialiveetavad mitmesugused tööstuskaubad; metall ja põlevkiviõli, mis kogu vabariig i u latuses veetakse väike­ tarbijatele laiali peamiselt Tallinna baasidest. Tsentraliseeritud vedude üheks vormiks on autoveod regulaar­ setel linnadevahelistel marsruutidel. Nendega alusta ti vabariigis 1959. aastal. Kuigi tsentraliseeritu lt linnadevahelistel liinidel vee­ tava kauba kogus on praegu veel suhteliselt väike ja moodustas 1964. a. 661 800 tonniga vaid 1,5% üldkasu ta tava autotranspordi veoste kogumahust, on 136,8 miljoni tonnkilomeetriline veosekäive 207 km-lise keskmise veokauguse tõttu 19% vabariig i ü ldkasuta­ tava autotranspordi veosekäibest. Regulaarseid linnadevahelisi autoliine on käesoleval ajal 42 ühesuunalise üldpikkusega 8836 km, neist 7 on vabariikidevaheli- sed, üldpikkusega 3293 km. Vedusid korraldab ja nende dispetšerijuhtim ist teostab vaba­ riiklik transpordi-ekspeditsiooni kontor «Ekspediitor», kellele allub 11 auto-kaubajaam a Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Rak­ veres, Kohtla-Järvel, Narvas, Valgas, Võrus, H aapsa lus ja Paides. Kõik au to-kaubajaam ad võtavad elanikelt vastu väikesaadetisi* kusjuures nende juurde-äravedu toimub kaubajaam a autoga. 108 Regulaarseid linnadevahelisi auto-kaubaveoliine teenindavad suurekandejõulised autod. 1961. a. oli nende keskmine kandejõud 5,5 tonni, läbisõidu kasutam ise koefitsient 0,78 ja kandejõu kasu ta ­ mise koefitsient lähedane ühele. Auto tootlikkus kandejõu 1 tonni kohta oli 257 tonni ja 62670 tkm. Kaheksal vabariigisisesel auto-kaubaveo liinil kasutatakse laadimistööde hõlbustamiseks käibekaste, kahel vabariikidevaheli- sel liinil (Tallinn—Leningrad, Tallinn—Riia) toimub kaubavedu vahetatavate järelhaagetega. Alates 1962. aastas t kasutatakse linnadevahelistel liinidel ka 0,5-tonnise kandejõuga autokonteinereid. Tsentraliseeritud vedude efektiivsus avaldub eriti selliste kau­ pade puhul, mille veoks on vaja spetsiaalset liikuvkoosseisu ning mille tarbimine sihtkohas on enam-vähem püsiv, kuid mitte suur. Üheks selliseks veoseks on põlevkiviõli. Selle veoks on vaja spet- siaaltsisterne, peale- ja mahalaadimisel ning veol tuleb täita eri­ lisi ohutustehnika nõudeid. Põlevkiviõli tsentraliseeritud kohalevedu Tallinnast kogu vaba­ riigis asuvatele väike- ja keskmistele tarbijatele (v. a. Kirde-Ees- tis asuvad tarbijad, keda varusta takse vahetult põlevkivibassei­ nist) alustati 1959. a. II kvartalis. Põlevkiviõli veeti vabariigis tsentraliseeritult 1959.a . 69360 t, 1960. a. 113 100 t, 1961. a. 127 600 t, 1964. a. 161 200 t. Tootjatelt tehastelt Kiviõlist ja Kohtla-Järvelt saabub põlev­ kiviõli raudteel ENSV Vabariikliku Kontori «Estneftesnabsbõt» Tallinna Põlevkiviõli Baasi. Tarbijad esitavad sellele igakuise põlevkiviõli kohaletoimetamise nõudmise päevade ja vahetuste lõi­ kes ja on kohustatud vastavalt õigeaegselt ette valm istam a m ahu­ tid õli vastuvõtuks. Põlevkiviõli tsentraliseeritult vedava auto­ baasi dispetšer asub alalfselt Tallinna Põlevkiviõli Baasis ning reguleerib autode liikumist. Automajandi pitsatiga kinnitatud tee- konnaleht on sissepääsuloaks autole õlibaasi ja sam aaegselt doku­ mendiks põlevkiviõli kättesaamisel. Dokumendiks õli ekspedeerimisel on õlibaasist autojuhile 3 eksemplaris vä ljaan tud saateleht. Jä ttes ühe neist endale, annab tarbija teistele eksemplaridele allkirja õli kättesaam ise kohta, m är­ gib auto saabumise ja lahkumise aja, kinnitab pitsatiga ja annab autojuhile. Üks saatelehtedest jääb Tallinna Põlevkiviõli Baasile, teine automajandile. Veo, laadimise ja ekspedeerimise eest tasub tarbija kehtivate tariifide alusel koos põlevkiviõli m aksumusega õlibaasile, kes om a­ korda tasub automajandile. Arveldused tarbija ja õlibaasi vahel 109 toimuvad lepingulise ettemaksuna. Selle tingimuse m ittetäitmisel tarbija le õli ei vä ljas ta ta . 1959. a. I kvartalis said detsentraliseeritud korras Tallinna Põlevkiviõli Baasilt õli 134 klienti, kellest 80% omasid autosid. 1960. a. lõpuks tõusis klientide arv 164-le n ing neid varusta ti e randitu lt tsentraliseeritult. Vedu teostasid keskmiselt 20 autot (autorongi) , neist 8 Tallinnas. Põlevkiviõli veo tsentraliseerimise taga jä r je l mitmekordistus kasu ta tava te autode tootlikkus: 1959. a. I kvarta lis oli see 319 tonni, 1960. a. I kvartalis vedude tsentraliseerimisel aga 1204 tonni, s. o. 3,8 korda suurem (autorongidel 1643 tonni, s. o. 5,2 korda suurem) Autode suurenenud tootlikkuse arvel vabanes iga päev muudeks ülesanneteks 14 veoautot, mis, võttes aluseks auto- m ajandi 1961. a. I kvartali ekspluatatsioonitöö tulemusi (1 masin- tööpäeva tootlikkus 21,3 tonni ja 201,8 tkm; autopargi kasutamise koef. = 0,713) võimaldasid tä iendavalt vedada päevas 212 tonni veoseid n ing teha 2010 tkm. Täiendav veosekäive võimaldas auto­ baasile, kelle puhastulu 1 tonnkilomeetrilt oli 0,017 kop. täienda­ vat kasumit päevas 0,34 rbl. Sellele lisandub suurenevast veose- käibest t ing itud kokkuhoid üldkulude arvel 19,46 rbl. päevas. Kokku suurenes m ajandi puhastulu vedude tsentraliseerimisel 19,80 rbl. võrra päevas. Kuni vedude tsentraliseerimiseni toimus põlevkiviõli pealelaa- dimine tarbija-kliendi jõududega, milleks Tallinnas, kuhu veetakse 75% kogu põlevkiviõli kogusest, sõitis iga autoga kaasa üks laa­ dija. Tallinnas asuvate klientide andmetel oli 1 tonni põlevkivi­ õli pealelaadimise keskmine hinne 17,3 kop. V äljaveetava õli maht päevas 1960. a. I kvarta lis oli keskmiselt 317 tonni, seega laadimis­ kulud 55 rbl. Laadijale tasuti iga kaasasõidetud kilomeetri eest 0,9 kop. Tallinnas oli 1 reisi keskmiseks edasi-tagasi pikkuseks 14 km, päevas tegid autod keskmiselt 95 reisi. Seega oleks tulnud m aksta laadijatele vaid kaasasõidu eest 12 rbl. ja laadija te tasud kokku oleksid olnud 67 rbl. päevas. Tsentraliseeritud vedude juu­ res teevad laadimistöö Põlevkiviõli Baasi 3 koosseisulist laadijat, kelle päevane töötasu kokku on 7,80 rbl. Kokkuhoid laadimis­ kulude arvel on seega 59,20 rbl. päevas. 1959. a. I kvartalis oli Tallinnas asuvatel tarbija te l põlevkivi­ õli 1 tonni veo omahind oma au to transpord iga keskmiselt 1,61 rbl.; 1960. a. I kvartalis oli see ü ldkasuta taval autom ajandil 0,87 rbl. Seega oleks põlevkiviõli vedu 1960. a. I kvarta lis eelmise aasta sama perioodi tingim ustes läinud m aksm a 510 rbl., läks aga tege­ likult 275 rbl. päevas. Kokkuhoid seega 235 rbl. päevas. Liites kõik ülaltoodud kokkuhoiusummad, näeme, et üldine öko­ noomia põlevkiviõli veo tsentraliseerim isest on 314 rbl. päevas. Kuna ülaltoodud arvestused on tehtud valdavas osas Tallinnas toimuvate vedude kohta, on saadav kokkuhoid rahvam ajandusele kogu vabariigi u latuses veelgi suurem. 110 Tsentraliseerimine tagab vedude omahinna tunduva languse. Tabelis 16 on toodud 1 tonnkilomeetri omahind 1960. a. põlevkivi­ õli ja vedelbituumeni tsentraliseeritud veol ja ü lejäänud veoste detsentraliseeritud veol. Välja arvatud autokütus, on tsentraliseeritud vedudel omahind :kõikide elementide osas m adalam kui detsentraliseeritud vedudel. .Kulud autokütusele on suuremad seetõttu, et valdav osa autosid vedelkütuse veol 1960. a. töötasid pealetõstetavate tsisternidega, mistõttu masin oli osaliselt koormatud ka tagasisõidul. Kui aga võrrelda põlevkiviõli ja vedelbituumeni 1960. a. tsen t­ raliseeritud veo omahinda tarbijatele kuulunud autodega teostatud detsentraliseeritud vedude om ahinnaga 1959. a., mis oli 24,09 kop./l tkm., siis näeme, et tsentraliseerimise tulemusena on omahind alanenud 18,54 kop. võrra ehk 77%. Ta b e l 16 Kaubavedude omahind 1960. a. Põlevkiviõli Tsentrali­ Autobaasi ja vedel­ Ülejäänud seeritud ja bituumeni veoste de­ detsentrali­ Omahinna elemendid keskmine tsentrali­ tsentrali­ seeritud seeritud veol seeritud veol vedude oma­ hinna suhe kop./l tkm (%) 1. Autojuhtide töötasu koos juurdearvestus­ tega 1,90 1,86 1,91 97,4 2. Autokütus 1,31 1,32 1,31 100,5 3. Määrdematerjalid ja muud ekspluatatsioo­ nilised materjalid 0,05 0,04 0,05 83,7 4. Kummid 0,76 0,65 0,79 82,9 5. Autode tehniline tee­ nindamine ja ekspl. remont 0,81 0,78 0,82 94,5 6. Amortisatsioon 0,52 0,44 0,54 80,8 7. Üldkulud 0,83 0,46 0,91 50,7 Kokku 6,18 5,55 6,33 87,6 Reisijatevedu Kõige enam levinud liiklusvahend Eesti NSV vabariigisiseses linnadevahelises reisijateliikluses on autobuss. 1. jaanuaril 1965. a. oli vabariig is linnadevahelisi autobussiliine 422 kogupikkusega 43 282 km. Kõigil külanõukogudel on autobussiühendus rajooni- 111 ££STI NSY LINNADEVAHELIST^ AUTOBUSSILIINIDE SKEEM TALLINN, •JAHVA keskustega, rajoonikeskused on otseühendusliinidega ühendatud vabariigi pealinna Tallinnaga. 736 sovhoosi- või kolhoosikeskusest ei ole käesoleval ajal autobussiühendust vaid 5-1. Autobussi m aa ­ liinide tihedus — 1 km 1 km2 kohta — on suurim NSV Liidus ja Euroopas. Linnadevaheliste autobussiliinidega hõlmatud teed on toodud skeemil. Vabariigi linnade ja linnatüüpi asulate koguarvust poole — 17 linna — elanikke teenindab 123 linnasisest autobussiliini kogu­ pikkusega 1023 km. Linnalähedasi autobussiliine on vabariigis 170 kogupikkusega 4308 km. Kokku kasutas 1964. aasta l Eesti NSV 1,27 miljoniline elanik­ kond autobusse 171,5 miljonil korral, sõites 1421,7 miljonit reisija- kilomeetrit. Iga meie vabariigi elanik kasu tas aastas seega auto­ bussi keskmiselt 135 korda, sõites läbi iga kord keskmiselt 8,3 km ning aasta jooksul kokku 1120 km. Seejuures oli ühe reisi kesk­ miseks pikkuseks linna- ja linnalähedastel liinidel 5,2 km ja lin­ nadevahelistel liinidel 30,3 km. Lisaks autobussiliinidele liiguvad täh tsam ate l linnadevahelis­ tel liinidel — Tallinn—Tartu, Tallinn~Rakvere, Tallinn—Kohtla- Järve, Tallinn—P ärnu ka veel m arsruutsõidutaksod ja mikroauto- bussid 2—4 korda ööpäevas. Suvekuudel suurendatakse marsruut- taksoliinide arvu vastavalt vajadusele. Sõidutaksiautosid kasutavad Eesti NSV-s 36 linna ja linna­ tüüpi asula elanikud. 1964. a. oli 875 sõidutaksiauto tasuline läbi­ sõit 45,95 miljonit km, s. o. keskmiselt 36,3 km 1 elaniku kohta. Antud toimetusse septembris 1965. a. РАЗВИТИЕ АВТОМ ОБИЛЬНОГО ТРАНСПОРТА ОБЩ ЕГО ПОЛЬЗОВАНИЯ В ЭСТОНСКОЙ ССР А. Валма Р е з ю м е Эстонская ССР унаследовала от буржуазной Эстонии срав­ нительно хороший, но распыленный по многим мелким хозяйст­ вам и очень пестрый с точки зрения происхождения и моделей автопарк. В годы оккупации последний был почти полностью разрушен, вследствие чего можно считать, что современный со­ циалистический автотранспорт общего пользования был факти­ чески создан лишь в послевоенный период. Уже к концу 1945 г. парк грузовых автомобилей не только достиг, но и превысил довоенный уровень. В настоящее время свыше 75% грузового автопарка общего пользования состоит из автомобилей грузо­ подъемностью 2—5 тонн (табл. 3) Бортовых машин в автопарке насчитывается 45% и самосвалов 35% (табл. 4). 8 M a j a n d u s t e a d u s l ik k e töid X 113 В период с 1958 по 1960 г в республике были ликвидированы мелкие ведомственные автохозяйства, а их автопарк сосредото­ чен в крупных автохозяйствах общего пользования. В настоя­ щее время весь автомобильный транспорт общего пользования республики подчинен одному органу — Республиканскому тресту автомобильного транспорта Министерства автомобиль­ ного транспорта и шоссейных дорог, объединняющему 37 раз­ личных автохозяйств (грузовых, автобусных, таксомоторных, легковых и смешанных) В состав Треста входит транспортно­ экспедиционная контора «Экспедитор», которая организовывает грузовые автомобильные перевозки на регулярных междуго­ родных линиях, а такж е централизованный подвоз грузов к ж е­ лезнодорожным станциям и портопунктам и развоз их; Тал­ линское управление грузовых автоперевозок, которому подчи­ нены все находящиеся в Таллине грузовые автохозяйства; про­ изводственное управление «Сельхозтранспорт», задачей кото­ рого является централизация и осуществление межколхозных и межсовхозных перевозок. В настоящее время автотранспорт общего пользования осуществляет примерно 60% грузооборота и объема автомобильных перевозок республики. Централизация автомобильных перевозок началась в Эстон­ ской ССР в 1955 году, когда в Таллине был централизован вы­ воз из соответствующих заводов силикатного кирпича и кисло­ рода, вывоз с Таллинской грузовой станции контейнеров и т. д., всего подлежало централизации 11 объектов. В 1964 г. удельный вес централизованных перевозок в объеме перевозок автотранс­ порта общего пользования составил 80,9% и в грузообороте 82,4% (таблицы 13 и 14). Из объема централизованных перево­ зок на долю различных минеральных строительных материалов приходится 70% (таблица 15). 19% грузооборота автомобиль­ ного транспорта общего пользования составляли перевозки гру­ зов на регулярных междугородних автомобильных линиях, чис­ ло которых в настоящее время достигает 42 (в том числе 7 меж­ республиканских линий) с общей протяженностью в одном на­ правлении 8836 км. На двух межреспубликанских линиях (Тал­ лин—Ленинград и Таллин—Рига) перевозки осуществляются по системе тяговых плеч. Эффективность централизованного транспорта проявляется особенно ярко при перевозке грузов, требующих специального подвижного состава и потребление которых в пункте назначения более или менее стабильно. К таким грузам относится и сланце­ вое масло, доставка которого из Таллина и сланцевого бассейна осуществляется по всей республике в централизованном поряд­ ке. Общая экономия от этих перевозок составляет по сравнению с прежними децентрализованными перевозками 314 рублей в сутки, причем себестоимость 1 тоннокилометра снизилась на 71%. 114 Наиболее распространенным средством перевозки пассажи­ ров внутри одной республики является автобус. В начале 1965 г. в республике насчитывалось 422 междугородние авто­ бусные линии общей протяженностью 43 282 км. По плотности междугородних автобусных линий (1 км на 1 км2) Эстонская ССР находится на первом месте в Советском Союзе и в Европе. Каждый гражданин нашей республики пользовался автобусом в среднем 135 раз в году со средней протяженностью каждой по­ ездки 8,3 км. ON THE D E V E L O P M E N T OF T H E C O M M U N A L L Y U S E D A U T O T R A N S P O R T IN T H E E S T O N I A N S.S.R. A. Valma S u m m a r y Soviet Estonia inherited from the bourgeois republic a rela ti­ vely considerable pool of motor-cars which, however, was distribu­ ted among a great number of small households and consisted of cars of very different makes. During the years of fascist occupa­ tion the automobile reserves were almost entirely devastated and therefore it may be asserted that the entire present motor t ra n s ­ port in communal use was actually accumulated in the post-war period. Already by 1945 the pool of motor lorries had attained and even exceeded the pre-war figure. At the present time, over 75% of the lorries in communal use have a capacity of 2—5 tons (Table 3) 45% being with panel bodies and 35% — with dump bodies (Table 4) In the years 1958—60 the smaller truck pools belonging to different organizations were liquidated and their ass’ets were transferred into larger pools of communal use. At the present time, the entire auto transport in communal use is subordinated to one organ only — to the Republican Trust of Auto Transport attached to the M inistry of Auto T ransport and Highways. The trust controls a total of 37 different (lorry, bus, taxi motor cars and mixed motor car) motor transport organizations. The trust is composed of the following organizations: the transport and expedi­ tion office «Expeditor» organizing the motor transport of goods by regular inter-urban lines as well as the centralized motor t ra n s ­ port of goods to and from railway stations and harbours; the Tal­ linn Board of Motor Transport controlling all the lorry pools of Tallinn the Productional Board «Pöllum ajandustransport» («Agri­ cultural Transport») whose task it is to centralize and effect all the outgoing and in-coming transport of collective and state farms. 8 f 115 At the present time tihe circulation and share of the communal auto transport makes up about 60% of the total motor transport of the Republic (Table 12). In Soviet Estonia the centralization of motor transport was started in Tallinn in 1955, when the transport of silicate bricks and oxygen from corresponding p lants and the t ransport of containers from the Tallinn Goods Railway Station, altogether on 11 objects, w as centralized. In 1964 the share of centralized motor transport in the general volume of transport by communally used lorries was 80.9%, and in the general turnover of transport — 82.4% (Tables 13 and 14). 70% of centralized transport falls to the share of different m ineral building m ateria ls (Table 15). 19% of the gene­ ral communally used motor transport of goods are effected by regular in ter-urban lorry transport lines, the total number of which is 42 at the time being, with a total length (in one direction) of 8,836 km. 7 of these are inter-republican lines. On two of the la tte r (Tallinn—Leningrad, Tallinn—Riga) the motor transport is being effected by exchangeable trailers. The efficiency of the centralized tran spo rt of goods becomes particularly apparent in the case of such articles as require special m eans of transport and whose consumption at the place of desti­ nation is more or less stable, but not very considerable. One such commodity is shale oil whose transport from Tallinn and from the oil-shale basin has been centralized throughout the Republic. The total economy resu lting from this in comparison with the earlier decentralized transport makes 314 roubles per day with the cost price of the transport of 1 t/km being reduced by 77%. The most widely used m eans of passenger transport between the towns of the Republic is the motor coach. At the beginning of 1965, the number of inter-urban lines in the Republic was 422, with a total length of 43,282 km. The density of country bus lines — I km per 1 sq. km. — is the highest in the Soviet Union and Europe as well. Every inhabitant of our Republic uses bus trans­ port 135 times a year on the average, travelling 8.3 km each time, the yearly total of bus rides per inhabitant being 1120 km. 116 E L A M U E H I T U S E O R G A N I S E E R I M I S E S T Ü. Kauer TRÜ rahanduse ja krediidi kateeder Organiseerimisküsimustel on m äärav koht ka elamuehituses. Ehitamise organiseerim isest oleneb väga suurel m ääral elamu­ ehituseks assigneeritud summade kasutamine. Meie eesmärgiks on kasutada elamuehituseks m äära tud summasid nii, et see oleks rahvam ajanduslikult põhjendatud ja vastaks püstitatud eesmärki­ dele. Rahaliste ressursside kasutam ine väljendub elava ja asjas- tatud töö kulutamises. Organiseerimisküsimuste lahendamisega tuleb m äära ta m ateriaalsete ja tööjõuressursside kasutamise kõige efektiivsem vorm, arvestades seejuures iseärasusi igal antud konk­ reetsel juhul. Ehitamine tuleb organiseerida nii, et võetud kohus­ tused oleksid täidetud selleks ettenähtud aja jooksul. Rahvam ajanduse arendamise perspektiivplaani kohaselt on Eesti NSV-s planeeritud kapitaalm ahutusi elamuehitusse sellises ulatuses, et tagada elamispinda meie vabariig is igale elanikule 1970. aastaks 10 ruutmeetrit, 1975. aastaiks 13 ruutmeetrit ja 1980. aastaks 16 ruutmeetrit. Kuigi elamispinna ekspluatatsiooni andmise plaani vabariigi ulatuses täidetakse, on siiski põhjust otsida seesmisi reserve ja mitte piirduda vastavate keskmiste nä ita ja tega . Samal ajal, kui vabariigi peamise ehitaja — Eesti NSV Ehitusministeeriumi töö- võtuorganisatsioonid keskmiselt täitsid 1964. aastal elamispinna ekspluatatsiooni andmise pjaani 100,4-protsendiliselt, kõikus sama ministeeriumi töövõtuorganisatsioonides elamispinna ekspluatat­ siooni andmise plaani täitmine 45,2 ja 145,1 protsendi vahel. M är­ kimisväärne on veel asjaolu, et 22-st elamuehitusega tegelevast töövõtuorganisatsioõnist oli 11.-1 elamispinna ekspluatatsiooni andmise plaani täitmise tase m adalam üldisest ehitus-montaaži- tööde plaani täitmise tasemest (vt. tabel 1). Enamus neist töövõtuorganisatsioonidest tegeleb kõrvuti elamuehitusega ka muu tsiviilehitusega, aga ka tööstuslike ja põllumajanduslike objektide ehitamisega n ing rekonstrueerimise ja remonttöödega. Ehitusministeeriumi süsteemis olevad põhiliselt 117 T a b e l 1 Ehitus-montaažitööde plaani ja elamispinna ekspluatatsiooni andmise plaani täitmine Eesti NSV Ehitusministeeriumi elam uehitusele mittespetsialiseerunud ehitusorganisatsioonides 1964. aastal (% ) Ehitus-m ontaaži­ Elamispinna eks­ Ehitusorganisatsiooni nijnetus tööde plaani täit­ pluatatsiooni and­ mine üldse mise plaani täitmine Tallinna Ehitusvalitsus nr. 2 95,8 45,2 Tallinna Ehitusvalitsus nr. 4 95,8 81,1 Elva Mehhaniseeritud Ehituskolonn 104,6 67,0 V alga Mehhaniseeritud Ehituskolonn 106,8 91,3 Paide Mehhaniseeritud Ehituskolonn 100,3 93,7 Kohtla-Järve Ehitusvalitsus nr. 1 100,9 90,8 Kohtla-Järve Ehitusvalitsus nr. 2 98,2 71,9 Kohtla-Järve Ehitusvalitsus nr. 3 92,6 51,4 Tartu Ehitusvalitsus 106,4 100,4 Kingissepa Ehitusvalitsus 105,0 101,9 Haapsalu Ehitusvalitsus 102,9 85,6 Kokku 100,8 80,0 või ainult elamuehitusega tegelevad organisatsioonid aga täitsid edukalt elamispinna ekspluatatsiooni andmise plaani ja neil ei esine üldse või ei esine kuigi suurt vahet ehitus-montaažitööde üldise plaani täitmise ja elam ispinna ekspluatatsiooni andmise plaani täitmise taseme vahel. Nii näiteks täitis Tallinna M aja­ ehituse Kombinaat 1964. aasta l ehitus-montaažitööde üldise plaani 99,6%, elamispinna ekspluatatsiooni andmise plaani 106%; Tallinna Ehitustrusti Ehitusvalitsus nr. 6 kui põhiliselt ainult elamuehitusega tegelev töövõtja täitis ehitus-montaaži- tööde üldise plaani 101,6% ja elamispinna ekspluatatsiooni and­ mise plaani 100,5%. Lähtudes eespool toodust selgub, et elamuehitusele spetsiali­ seerunud töövõtuorganisatsioonid, võrreldes elamuehitusele mitte- spetsialiseerunutega, tulevad edukamalt toime elamispinna eks­ pluatatsiooni andmise plaani täitm isega. See on ka loomulik ja peabki olema iseloomulik spetsialiseerunud elamuehitajatele. Meie oludes aga ei ole võimalik ja ka mitte otstarbekas, vaa ta ­ m ata territooriumi väiksusele, kogu vabariigi elamuehitust koon­ dada spetsialiseerunud kombinaatide või töövõtuorganisatsioo- nide kätte. Elamuid ehitatakse ju kõikjal, mitte üksnes suurte massiividena, vaid ka väiksem as ulatuses, üksikobjektidena ja sageli koos tööstuslike ja põllumajanduslike objektidega. Selle­ pärast oleks vajalik arvestada elamuehituse iseärasusi ka neil juhtudel, kui elamuehitus ei ole töövõtuorganisatsiooni peami­ seks tegevuseks. 118 Enne elamuehituse ulatusliku programmi elluviimise algust käsitleti e lamuehitust koos ehitusega üldse ning seetõttu ei leid­ nud elamuehituse iseärasused eraldi käsitlust, rääkim ata põhja­ likumast elamuehituse organiseerimise analüüsist, mis oleks või­ m aldanud selgitada vastavad iseärasused ja neid arvestada. Isegi kogenud projekteerijad ja ehitajad tunnetavad alles nüüd' tehtud vigu ja õpivad neist. Elamuehituses küllaltki selgelt aval­ duvate iseärasuste arvestam ine võimaldab aga mõningaidki vigu vältida. Kõige suurem aid kogemusi on ehitajatel tööstuslikus ehituses, sest tööstuslik ehitus on oma mahult sotsialistlikus laiendatud’ taastootmise protsessis alati olnud suurim. Neil põhjustel on elamuehituse iseärasusi kõige otstarbekam välja tuua võrdluses tööstusliku ehitusega. Elamuehitus, võrreldes tööstusliku ehitusega, on töömahu­ kam, viimistlustööd on suure osatähtsusega, elamuehituse platsid asuvad sageli eraldi, materjalide tarvidus ühikule (ruutmeetrile) on suhteliselt suurem, kasu ta tavate materjalide nomenklatuur on väga mitmekesine, transpordi kasutam ine on ebaühtlasem, töö- rinne on kokku, surutud väikestele pindaladele või ruumidesse ning ehitus- ja montaažitööd kestavad suhteliselt kaua, kuid eri tööd vahelduvad kiiresti. T ingituna toodud iseärasustest ja jättes kõrvale tööstuslikus ehituses erakordsetel juhtudel esineva seadmete montaaži kee­ rukuse, võib öelda, et tööde organiseerimine elamuehituses on küllaltki komplitseeritud. Teiselt poolt aga massiline tüüpprojektide kasutamine ja e la­ muehituse industrialiseerimine unifitseeritud konstruktsioonide ja detailide kasutam ise näol on positiivseteks teguriteks elamu­ ehituse organiseerimisel ja leevendavad võrreldes tööstusliku ehi­ tusega mõningaidki organiseerimisraskusi. Tüüpprojektide massiline kasutam ine on loonud eelduse elamuehituse tüüptehnoloogia ja organiseerimise tüüpprojektide väljatöötamiseks. Seni aga nende küsimustega tegeldud ei ole. Suur töömahukus ja eriti viimistlustööde suur osatähtsus on olulisemaid põhjusi, miks ehitus-montaažiorganisatsioonid ei tule alati toime elamute täh ta ja lise ekspluatatsiooni andmisega, r ä ä ­ kimata rütmilisest ekspluatatsiooni andmise plaani täitmisest. 1964. aastal ehitatud elamutest anti Eesti NSV-s 40% eksplua­ tatsiooni ne ljandas kvarta lis^ Rütmiline ehitamine pole eesmärk omaette, vaid ta on ehitustegevuse organiseerimise kvaliteedi näi­ taja, millega taga takse töövõtuorganisatsiooni tootmisvõimsuste kõige otstarbekam kasutam ine ja elamute p laanipärane eksplua­ tatsiooni andmine. Elamuehituse suur töömahukus ilmneb selles, et praegusel ajal kulutatakse ühe ruutmeetri elamispinna andmiseks tööde 1 1 9 keskmise mehhaniseerituse juures umbes seitse inimpäeva. Töös­ tuslikus ehituses kulutatakse aga ühe ruutmeetri tootm ispinna andmiseks umbes kaks inimpäeva, seega mitu korda vähem. Viimistlustööde suure ostähtsuse tingib ühelt poolt elamuehi­ tuse eesmärk — anda elanikele kaasaegsetele elamistingimustele vastavaid kortereid, jä r jes t kasvavad nõuded kvaliteedile ja m ugavustele, areneb ilumeel; teiselt poolt aga nende tööde suhte­ liselt madal mehhaniseerimise tase. Viimistlustööd moodustavad elamu eelarvelisest maksum usest ainult 10— 12%, kuid viimist­ lustööde töömahukus ulatub näiteks suurplokkidest majadel 40—50%-ni kogu elamu tööm ahukusest .1 Viimistlustööde osatäht­ sus on m ärkim isväärselt suur juba plaanilistel andmetel ja plaa­ nide elluviimisel suureneb veelgi (vt. tabel 2). Ta b e l 2 Suurpaneelidest elamu töömahukuse struktuur (seeria 1—464) (% ) Tööde nimetused Töö osatähtsus Töö osatähtsus projekti andmetel tegeliku lt2 1. Tööd kuni maapealse osa mon- taažini 13 9 2. M aapealse osa montaaž 14 18 3. Muud üldehituslikud tööd 21 19 4. Viim istlustööd 33 43 5. San.-tehnilised ja elektri installat- sioonitööd 19 11 Töömahukus kokku ICO 10Q Praegusel ajal, mil monteeritava raudbetooni kasutamine on jä rsu lt suurendanud tööviljakust, on viimistlustööd jäänud kõige töömahukamaks tööks elamuehituses. Nende osa täh tsust tuleks üksikasjalikult uurida ka meie vabariig i elamuehituse objektidel. Arvestades viimistlustööde suurt osa töömahukuses, oleks võib­ olla otstarbekas era ldada nendeks pikem aeg. Viimistlustöödega ei tulda praeguse mehhaniseerim isastm e juures toime normatiiv­ se a jaga ja on üldiselt teada, et nad kuuluvad nn. kahjumit and­ vate tööde hulka. Tartu Territoriaalse Ehitusvalitsuse elamuehituse om ahinna analüüs näitas, et viimistlustööd m oodustasid 28% ela­ 1 3. Г. С у п о н и ц к и й , Поточный-цикличный метод организации отде­ лочных работ, Госстройиздат, Л .—М., 1962. 2 Л. А. К а с п и н, Об экономике строительства крупнопанельных домов. (Материалы междувузовской конференции Днепропетровского инженерно­ строительного института, 1963, lk. 4. 120 muehituse mahust rahalises väljenduses, andsid aga 70% kahju­ mist. 3 Toorehitused selle vastu annavad kasumit. Nn. kasulike ja kahjulike tööde faktiline olemasolu loob olu­ korra, et töövõtuorganisatsiooni juhtkond eelistab üldise ehitus- montaažitööde plaani täitmise huvides kasulikke töid ja, kuigi ka kahjulikud tööd tuleb teha ja tehaksegi, kannatab ekspluatatsiooni andmise plaanide täitmise kõrval ka riiklike normide ja ehitustööde organiseerimise eeskirjade järg i välja töötatud ehitustööde graafi­ kust kinnipidamine. Tundub, et ehitustööde graafikust kinnipida­ mine on juba nagu ette m äära tud nurjumisele, eriti neis töövõtu- organisatsioonides, kus on manööverdamise võimalus teha suvali­ selt nn. kasulikke töid ja kui enam viivitada ei saa, siis tehakse ära ka nn. kahjulikud. Kalendergraafikute ignoreerimisega käivad kaa­ sas tormamine, ehitustööde tehnoloogia rikkumine ja korratus ehi­ tusplatsil. Kalendergraafikutest kinnipidamine aitaks ka tööjõudu paremini kasutada, sest siis jääks ära tööliste sagedane vedamine mööda pooleliolevaid objekte. Erinevate tööliikide rentaabluse üh t­ lustamine oleks eelduseks ehitustööde paremale organiseerimisele. Viimistlustööde eelarvelist m aksumust elamuehituses tuleks tõsta. See oleks kasuks nii esinevate tööliikide rentaabluse ühtlustamise kui ka tööde parem a organiseerimise ja kvaliteedi tõstmise seisu­ kohalt. Ligikaudsed kalkulatsioonid näitavad, et viimistlustööde eelarvelist m aksum ust tuleks tõsta 10— 15%. Varsti hakatakse juuru tam a Eesti NSV töövõtuorganisatsiooni- des uut tööde organiseerimise dokumenti, s. o. ehitus-montaažitööde võrkgraafikut. Eelduste kohaselt aitab selle graafiku kasutusele­ võtmine kindlaks m äära ta töid, millest oleneb objekti lõpetamine m ääratud tähtajaks. Võrkgraafiku abil on võimalik välja arvutada tavalisel viisil või suurem ate objektide puhul elektronarvutil parim variant tööjõu ja mehhanismide, samuti ka m aterjalide vajaduse ja tähtaegade kohta. Võrkgraafikuga arvatavasti õnnestub tööde organiseerimist parandada, kuid on põhjust siiski arvata, et hindade mehhanismi rakendamine nn. kahjulike tööde likvideerimiseks on üheks eeltin­ gimuseks, mis tõstab töövõtuorganisatsioonide huvi tööde o rgan i­ seerimiseks võrkgraafiku abil. Teiseks eeltingimuseks, et võrkgraa- fikud annaksid soovitud efekti, on tööjõu küsimus. Kuigi võrkgraa- fikutest loodetakse palju ja nad on ehituse organiseerimise kõige kaasaegsem ning progressiivsem abinõu, ei paranda need graafi­ kud olukorda iseendast. Ka neid peab täitm a inimene — ehitaja. Praegu on tööjõuprobleem kujunenud Eesti rahvam ajanduse üheks põhiprobleemiks.4 Kuigi kaasaegse tehnika baasile ra ja tud 3 A. S u s i, Elamuehituse omahind ja teid selle alandamiseks Tartu Terri­ toriaalses Ehitusvalitsuses (diplom itöö), Tartu 1963 (käsikiri). 4 A. V e i m e r , NSV Liidu Ülemnõukogus peetud kõne, «Rahva Hääl» 13. XII 1964. 121 ehitus-montaažitööde üha ulatuslikum industrialiseerimine ja m eh­ haniseerimine võimaldavad elava töö osa täh tsust vähendada asjas- ta tud töö arvel, jäävad tööjõuga varusta tuse ja tööjõu kasutam ise küsimused päevakorda ka ehituse organiseerimise uusim ate abi­ nõude rakendamisel, olgugi mitte endise teravusega tööjõu kvanti­ tatiivsete nä ita ja te osas. P raegu aga annab end meie töövotuorga- nisatsioonides veel küllaltki teravalt tunda tööjõu vähesus. Ehitus­ tegevuse kiire a reng on nõudnud väga palju erineva kutsealaga oskustöölisi. Tööjõuplaaniga võrreldes oli Eesti NSV Ehitusminis­ teeriumil 1964. aasta l 9,5 protsenti töölisi vähem, kui plaan ette nägi. Tabelis 1 toodud töövõtuorganisatsioonidest olid tööjõuga täielikult va rus ta tud ainult kolm organisatsiooni. Tartu Ehitus­ valitsus vajas 1965. aasta suvel tööjõuplaani kohaselt täiendavalt juurde 200 töölist; Meie oludes on peamiseks tööjõu bilansi pinge leevendamise teeks tööjõuressursside efektiivsem kasu ta m in e .5 See kehtib ka töö- võtuorganisatsioonide kohta. Tööjõu efektiivsem kasutam ine on seo­ tud ehituse organiseerimise küsimustega. Lubam atu lt suured on tööaja kaod. Tööpäeva pildistamise andmete analüüs Tartu ja Pä rnu Ehitus­ valitsuste vastavate l andmetel lubab väita, et tööaja kaod olid vii­ m astel aasta te l vähemalt 10 protsenti tööajast, kusjuures neid põh­ justanud tegurid etendasid järgm is t osa: mördi ja betoonisegu mit­ tesaamine või hilinemine 35%, ehitusdetailide m äära tud ajaks mit- tesaabumine 10%, ehitusmehhanismide avariid või mittesaabumine või hilinemine 10%, allettevõtjate töö halb koordineerimine 10%, autode m ittesaabum ine või hilinemine 10%, halb tööde järjekord või ehitusplatsi korrashoiust ja laom ajandusest t ingitud kaod 10%, ehitusmaterjalide kohaletoimetamise hilinemine 5%, töödistsipliini rikkumine või tööaja ebaratsionaalne kasutam ine 5%, praagi ümbertegemine 5%, vead projekteerimisdoku'mentatsioonis 5%. Toodust võib järeldada, et kui tööde halvast organiseerimisest ja koordineerimisest otseselt tingitud kaod m oodustasid 20% kogu tööajakadudest, siis umbes 60% tööajakadudest olid kaudselt tin­ gitud organiseerimistöö nõrkusest ja tööde koordineerimatusest. Tööde organiseerimine oleneb töövõtuorganisatsiooni juhtkon­ nast, töödejuhatajatest, brigadiridest ja meistritest, aga ka töölis­ test. Meil on häid organisaatore id ja suurepäraseid töömehi, kuid oma ehituskaadriga tervikuna me kiidelda ei saa. Kõrvuti püsiva ja hea kaadriga on meil palju juhuslikku, mis viib alla ka vastavad keskmised nä ita jad ja mõjutab negatiivselt tööde organiseerimist. Tööjõu voolavus ulatub mõnedes töövõtuorganisatsioonides 40%-ni, umbes veerandil ehita ja test on tööstaaž alla kahe aasta. Soovida jä tab ehitajate hariduslik tase. Umbes 90%-i brigadiridest ja 5 E. K a u f m a n n , Eesti NSV tööjõuressursid, «Eesti Kommunist» 1965., nr. 8, lk. 43. 122 30%-l meistritest ei ole keskharidust .6 Tallinna Ehitustrusti 122 brigadiris t on keskharidus vaid 27 inimesel ja tehniline keskharidus 3 inimesel. Ehitus-montaažitööde organiseerimisega tegelejaid' tuleks hakata järk -järgu lt ja süstemaatiliselt õppeasutustes ette valmistama. Kuigi ehitus-montaažitööde organiseerimisel töövõtuorganisat- sioonides on palju ühiseid jooni, millest ei saa mööda minna ela­ muehituse organiseerimisküsimuste käsitlemisel, on elamuehituse organiseerimisel omad iseärasused ja sisemised reservid. Kokku­ võttes võib öelda, et elamuehitusele mittespetsialiseerunud töövõiu- organisatsioonid, mitte tundes neid iseärasusi või minnes kergemat teed, täidavad ehitus-montaažitööds üldist plaani paremini kui e la­ mispinna ekspluatatsiooni andmise plaani. Spetsiaalsetes elamu­ ehituse organisatsioonides niisugust erinevust plaani täitmises pea­ aegu ei esine. Ekspluatatsiooni andmise plaanide täitm ist pidurdab elamute suhteliselt suur töömahukus ja viimistlustööde suur osa­ tähtsus ei vasta nende osatähtsusele projekti andmetel. Mainitud asjaolu tingib nendest töödest kahjumi. Nõndanimetatud kasulike ja kahjulike tööde olemasolu põhjustab ehitustööde organiseerimise graafikust mittekinnipidamise. Erinevate tööliikide rentaabluse üh t­ lustamine viimistlustööde eelarvelise maksumuse tõstmise näol tuleks kasuks elamuehituse organiseerimisele. Elamuehituse o rga­ niseerimist positiivselt mõjutavaid tegureid, nagu tüüpprojektide massiline kasutam ine ja industrialiseerimine, ei ole kasutatud tööde paremaks organiseerimiseks vastava tüüptehnoloogia ja elamuehi­ tuse organiseerimise tüüpprojektide väljatöötamise näol. Võrkgraa- fiku rakendamine oleks sammuks edasi, kuid maksimaalse m ajan ­ dusliku efekti saavutamiseks on tarvis: 1) — ühtlustada erinevate tööliikide ren taablus hindade mehhanismi abil ja 2) — tõsta o rga ­ niseeritavate töötajate erialast haridust ja õppeasutustes ette va l­ mistada spetsiaalselt ehitus-montaažitööde organiseerimise spetsia­ liste. Saabus toimetusse septembris 1965. a. ОБ ОРГА Н И ЗА Ц И И Ж И Л И Щ Н О Г О СТРОИТЕЛЬСТВА Ю. Кауэр Р е з юм е Кроме специальных организаций строительством жилищ в: нашей республике занимаются также другие строительные орга­ низации, не специализированные по жилищному строительству. Они успешно выполняют о б щ и й план строительно-монтажных работ, но имеют трудности с выполнением плана сдачи жилпло­ 6 К. Е h а 1 а, Kvaliteet oleneb inimestest, «Rahva Hääl» 30. IV 1965. 12a щ ади в эксплуатацию. Исходя из особенностей жилищного строи­ тельства, можно отметить, что своевременной сдаче жилищ в эксплуатацию препятствуют относительно большой объем работ жилищного строительства и большой удельный вес отделочных работ. Недозволительно большими являются потери рабочего времени. Отделочные работы относятся к работам, являющимся убы­ точными для строительной организации. Фактическое существо­ вание так называемых прибыльных и убыточных работ дезор­ ганизовывает выполнение календарного графика строительных работ. Уравнение рентабельности различных видов работ яви­ лось бы предпосылкой лучшей организации строительных работ. Сметную стоимость отделочных работ следовало бы повысить на 10— 15 процентов. Массовое использование типовых проектов и индустриализа­ ция создали предпосылку для выработки типовой технологии и типовых проектов организации жилищного строительства. Однако, пока еще этого не сделано. На повестке дня сейчас ■стоит улучшение организации строительных работ сетевыми графиками. Уравнение рентабельности различных видов работ является первой предпосылкой, а решение вопросов, связанных -с рабочей силой, — второй предпосылкой к тому, чтобы приме­ нение сетевых графиков дало возможно большой экономический эффект. O B E R DIE O R G A N I S A T I O N D E S W O H N U N G S B A U E S U. Kauer Z u s a m m e n f a s s u n g Außer speziellen E inrichtungen für den W ohnungsbau befassen sich damit in unserer Republik auch die übrigen Bauorganisationen. Diese erfüllen den allgemeinen Bau- und M ontageplan mit gutem Erfolg, indessen bereitet ihnen die schlüsselfertige Übergabe eines Wohnhauses zum festgesetzten Termin meist erhebliche Schwierig­ keiten. Die besonderen U m stände beim W ohnungsbau berücksichti­ gend, wäre zu bemerken, daß es vor allem der relativ große Arbeits­ um fang mit seinem hohen Anteil an Verputzarbeiten ist, der die Erfüllung des P lanes verzögert. Unerlaubt hoch sind die Zeitver­ luste. Die Verputzarbeiten gehören zu den unrentablen Arbeiten. Schon das bloße Vorhandensein von rentablen und unrentablen Arbeiten macht die E inhaltung des Kalenderplanes unmöglich. Eine Verein­ heitlichung der Rentabilitä tsraten der verschiedenen Arbeitsgattun­ gen schüfe die Voraussetzungen für eine bessere Organisation der 124 Bauarbeiten. Der Kostenanschlag für die Verputzarbeiten wäre um 10— 15% zu erhöhen. Die m assenweise Anwendung von typisierten Bauplänen und die Industr ia lis ierung des Bauprozesses haben die Vorbedingungen geschaffen, auf deren G rundlage die Ausarbeitung einer s tandard i­ sierten Technologie und typisierter Projekte für die O rganisation des W ohnungsbaues möglich wären. So weit sind wir indessen noch nicht. Auf der T agesordnung steht z.Z. die V erbesserung der O rgan i­ sation von Bauarbeiten mit Hilfe von Netztabellen. Die Vereinheit­ lichung der Rentabilitä tsraten für die verschiedenen Arbeiten, sowie die Lösung einiger F ragen zum Arbeitskräfteproblem sind die beiden Voraussetzungen dafür, daß die Anwendung von Netztabel­ len einen möglichst großen wirtschaftlichen Effekt versprechen müßte. 125 U U T E S T K A U B A N D U S V O R M I D E S T JA Ü H I S K O N D L I K U TÖÖ K O K K U H O I U S T H. Metsa ja F Sauks P oliitilise ökonoomia kateeder, kaubandusökonoomika kateeder 20 aasta jooksul (1960— 1980) peab jaekäibe maht (võrrelda­ vates hindades) NSV Liidus suurenema umbes viis korda. On selge, et sellise käibe realiseerimine pole võimalik kaubanduse olemas* oleva m ateriaalse baasi juures. Samal ajal on jaevõrgu laiendamine kommunistliku ühiskonna m ateriaalse baasi lahutam atuks koostis­ osaks. Selleks et jao tada tööprodukte kommunistliku ühiskonna liik­ mete vahel va jaduste järgi, on tarvis neid eelkõige külluses toota. Lisaks sellele on vaja hästi korraldada ka nende hoid ja tarbijatele väljaandm ine. Viimane pole võimalik ilma vastava te hoiu- ja lao­ ruumideta. Need ei kerki aga tühjal kohal, vaid on praeguste baas- ladude, hoidlate, kaupluste, paviljonide jm. arengu tulemuseks. Kommunistlikus ühiskonnas peab jaotamise m ateriaalne baas vastam a järgm iste le põhinõuetele: 1) Tarbeesemed peavad jõudma tootmisest tarbijani võimalikult m inimaalse aja- ja töökuluga. Just sellele eesmärgile ongi suunatud otsingud elanikkonna kau­ bandusliku teenindamise progressiivsete vormide alal. Mõned uuri­ mused näitavad, et ostuaeg väheneb näiteks iseteenindamisega kaupluses 1,5—2 korda, autom aatide kasutam isel veelgi rohkem. Seejuures väärivad siin tähelepanu ka m üüjata müügipunktid. Vii­ m aste avamise tõttu jääb paljudel tarbijatel, eriti maal, niidi ja nõela, tikutoosi ja suitsukarbi kättesaam iseks käim ata kilomeetrite- pikkune tee. Seega peitub uute kauplemisvormide rakendamise taga tarbija­ tele suur ostuaja kokkuhoiu reserv. 2) Tuleb saavu tada ühiskondliku töö mõistlik kasutamine ja kokkuhoid. Käibesfäärjs on kulutatud ühiskondliku töö m ajandus­ liku efektiivsuse näita jaks käibekulude tase ja kaubanduslik kasum. Seetõttu tuleb h innata uute kaubandusvorm ide juurutam iseks teh­ tud m ajanduslike kulutuste ra ts ionaa lsust ja efektiivsust nende näi­ ta ja te võrdlemise teel vanade kaubandusvorm ide vastava te n ä ita ja ­ 126 tega. Ühtlasi tuleb aga arvestada tarbijate ostuaja lühendamisest saadava t ühiskondliku töö kokkuhoidu. Lähtudes nendest põhimõtetest maalise kaubandusvõrgu aren­ damisel püüame se lg itada mõnede uute kaubandusvormide, eriti m üüja ta m üügipunktide rajam ise otstarbekust tänapäeva ting im us­ tes. See on otseses seoses kaubandusettevõtete tegevuspiirkonna, tema klientuuri m ääram isega. Kaubandusettevõttele tegevuspiirkonna m ääramisel tuleb arves­ tada asustust, liiklusolusid ja suurimat kaugust kohalikust tarbijast, mida ostja kaasa ja tingimustes on nõus nurinata läbima kauban­ dusettevõtte külastamiseks. Eesti NSV oludes tuleb selliseks kaugu­ seks m aarajoonides pidada 3—3,5 km. Suurema kauguse korral tun­ nevad elanikud vajadust lähemal asuva kaubandusettevõtte järele, sest kaugemal paikneva kaupluse külastamine on seotud suure a ja ­ kuluga. Tarbijad hakkavad nõudma uue kaubandusettevõtte r a ja ­ mist ja kui kohalikud organid nende nõuet toetavad, tuleb see kau­ bandusorganisatsioonil ra jada isegi siis, kui see oh vastuolus ise­ m ajandamise põhimõttega. See probleem on küllaltki aktuaalne, sest Eesti NSV-s elab üle 60% maaelanikest väikestes, alla 200 elanikuga asulates. Kohati on see % veelgi kõrgem, näiteks Tartu rajoonis 68,5. Pealegi näitavad uurimuste andmed, et enamikus asustatud kohtades ilmneb elanike arvu vähenemise tendents. 1 See on seoses suuremate maaliste keskuste moodustamise protsessiga, nagu näiteks Lenini-nimelise sovhoosi keskuse kujundam ine Kurekülas (Rannu külanõukogus Tartu rajoonis) Kuid see protsess on suhteliselt pikaajaline, sest enamiku maaelanike üm berpaigutam ine suurematesse asulatesse nõuab tohutuid kapitaalm ahutusi ja pole seetõttu teostatav mõne aasta jooksul. Järelikult jääb enamik väikeasulaid alles pikemaks ajaks. V astavad uurimused Ukraina NSV maalise kaubandusvõrgu arendamisest näitavad, et asulates alla kahesaja elanikuga pole kaubandusorganisatsioonile m ajanduslikult otstarbekas ra jada harilikku tüüpi kaubandusettevõtet (poodi, kauplust m üüjaga) 2 Lahendus peitub kas rahvakaupluse, m üüja ta müügipunkti või liikuva kaubanduse (autopoe) organiseerimises vastava piirkonna teenindamiseks. Nendest parim aks vormiks peetakse r a h v a - k a u p l u s t . Esimene rahvakauplus ra ja ti NSV Liidus 1961. a. Leningradi oblastis. See on väike kaubandusettevõte, mille hoolda­ jateks on kohalikud pensionärid, kes ei kanna m ateriaalset vas tu ­ tust ega saa palka. Ettevõtte tööd korraldab kohalike, tootmisega mitteseotud tarbija te hu lgast valitud 3-liikmeline komisjon. Kauba 1 K. L a a s , Rahvastiku paiknemisest Nõukogude Eestis, art. koguteoses «Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1963», Tallinn 1964, lk. 176. 2 H. А. К у д р я в ц е в , Некоторые вопросы организации розничной тор­ говой сети в мелких сельских населенных пунктах, статья в сборн. «Органи­ зация розничной торговой сети», Киев 1964, lk. 182. 127 valik on küllaltki rikkalik, rahuldades suure osa kohalike tarbija te nõudeid. Rahvakaupluse peamiseks sihiks on tarb ija te aja ja ja la ­ vaeva säästmine, mis on eriti tähtis põllutööde kõrghooaegadel. Leningradi oblastis ra ja tud rahvakaupluse töö õigustas end täieli­ kult ja sellepärast soovitati NSV Liidu Tarbijate Kooperatsiooni VI kongressil 1962. a. kõigil tarb ija te kooperatiividel eeskuju võtta Leningradi oblasti kooperaatoritelt selletaoliste kaupluste avami­ sel. 3 Eesti NSV-s avas 1962. a. lõpul esimese rahvakaupluse Põlva RTK Mooste näidiskatsesovhoosi Laane osakond .4 1963. a. lõpul ulatus rahvakaupluste arv Eesti NSV-s 15-ni ja 1. jaan. 1965. a. oli neid juba 37. Endiselt on esikohal Põlva rajoon, kus töötas seisuga 1. jaan. 1965 13 rahvakauplust, s. t. rohkem kui kolmandik meie vabariigi rahvakauplustest. Eesti NSV oludes tuleb pidada rahva- kauplusi norm aalselt töötavateks, kui nad saavu tavad aastakäibe 6— 12 tuhat rubla (kuukäive 0,5— 1,0 tuhat rubla). Sellistel rahva- kauplustel on üldreeglina võrdlemisi väike tegevuspiirkond (mine- m iraadius 1— 1,5 km) ja seetõttu piirdub nende kaubavalik iga päev nõutavate kaupadega, peamiselt toidukaupadega. Suurim aks hüveks on tihe side kohaliku tarbijaskonnaga. Töötavatest rahvakauplustest on Eesti NSV-s nii suurema kui ka väiksema käibega kauplusi. Esimestel juhtudel, nagu tegeliku elu kogemused on näidanud, hakkavad asjatundliku juhtimise ja kontrolli puudumisel tekkima rahvakauplustes puudujäägid. Puu­ dujääkide ilmumisel kaob aga töö eest vastu tavate (ehkki ainult m oraalselt vas tu tavate ) aktivistide huvi rahvakaupluse edasise töö vastu ja tulemuseks on käibe järsk langus n ing mõnikord ka kaup­ luste sulgemine. Sellel põhjusel lõpetasid näiteks üksi Räpina TK-s 1965. a. kevadel töö 3 rahvakauplust (vt. lisa 1). Liiga väikese käibega (kuukäive 100—200 rubla) rahvakauplu- sed on sisuliselt müügipunktid ja nende organiseerimine rahva- kaupluseks ei õigusta end tarb ija te kooperatiivi seisukohalt m ajan­ duslikult. Nii näiteks u latus Jan tre rahvakaupluses Põlva rajoonis 1965. a. juunikuuks käibekulude tase tunduvalt üle 10%. Pealegi ei erguta väike käive rahvakaupluse töö eest vas tu ta ja id suuremale initsiatiivile: ostjaid on vähe ja töö hakkab seetõttu minema ise­ voolu teed. Ilmselt on o tstarbekam väikese käibega rahvakaupluste asemel organiseerida m üüja ta müügipunktid. Mis puutub rahvakaupluste töö m ajanduslikesse näitajatesse, siis neid pole veel selgitatud Eesti NSV-s. Räpina TK kui suurim rahvakaupluste organiseerija (1965. a. juulis töötas 8 rahvakaup­ lust, millede erikaal jaekäibes oli väike (vt. lisa 2). 1965. a. juuni­ kuu andmed võimaldasid teha m õnesuguseid üldistusi nende töö majandusliku külje kohta. Rahvakaupluste töö organiseeri- 3 Советская потребительская кооперация, 1962, nr. 10, lk. 14. 4 M. V a a s a , Põlva rajooni kooperaatorite uus initsiatiiv. «Nõukogude Eesti Kooperaator» XVIII, 1963, lk. 1. 128 Juunikuu 1965. a. käive ja kulud (rbl.) T a b e l 1 K u l u t u s e d väheväär- Käive trans- tusliku kulude Märknsi pordikulu inventari üürikulu amorti­ pree­ puudu­ kulud maha­ satsioon miad 2 jäägid 3 kokku tase käibest kandmine 1. Veriora rahva- kauplus 1080 1..C6 1,68 7,80 1,26 5,0 17,40 1,62 2. Jantre rahva- kauplus 4 2,00 7,20 1,65 1,70 12,55 kulud ilmselt 3. Laane rahva- liiga suured kauplus 260 1,30 2,85 4,65 1,26 1,70 3,50 11,76 4,52 4. «Arengu» õmb- lustsehhi rahva- kauplus 170 0,27 3,90 1,70 4,50 5,87 3,45 5. Veriora m etsa­ majandi rahva- kauplus 380 1,70 1,70 0,45 6. Toomasmäe rahvakauplus — 1,49 1,87 3,36 kauplus ei 7. Kahkva rahva­ tööta kauplus 581 2,43 1,50 1,63 9,32 5,56 0,96 8. Süvahavva rah­ vakauplus 4 0,24 2,89 3,13 9. Liiva rahva- . kauplus 380 8,13 0,03 5,20 1,33 1,70 1,17 16,39 4,32 Kokku 2851 15,44 > 9,55 24,85 15,79 13,50 18,49 77,72 2,72 1) Transpordikuludeks on võetud kaupade vedu maanteelt vastava rahvakaupluse juurde, sest autol on enamik kaupu harilikele kauplustele ja veokulu on seega ainult ringisõitude (kõrvalesõitude) korral. Saadud t/km on korrutatud veo omahinnaga: 8. kg. t/km kohta. 2) Preemiaid on V2 ' aasta eest makstud vastavatele töötajatel ä 10 rbl. See on jagatud 6-le. 3) Puudujäägid on senini kinni maksnud moraalselt vastutav isik ja seepärast pole neid arvatud kulude üldsum ­ m asse. 4) Jantre ja Süvahavva rahvakauplused polnud teatanud ega sisse maksnud oma juunikuu käivet. Arvatakse, et see on mõlemal juhul alla saja rubla. 9 Majandusteaduslikke tõid X mine on seotud m ateriaalse baasi kulutustega (am ortisa t­ sioon 13,5%, väheväärtusliku inventari m ahakandm ine 18% aas­ tas algmaksumusest, ruumide üüri- ja remondikulud), kaupade kohaleveo kulude ja aktivistide premeerimisega. Siia võivad kuu­ luda ka puudujäägid , kui aktivistid ei tasu neid kooperatiiv ile .5 Ligikaudse arvestuse alusel ulatus kõigi kulude tase juunikuus Räpina TK rahvakauplustes m aksimaalselt 5%-ni. Seda tuleb lugeda heaks näita jaks, sest käibekulude tase Räpina TK-s ulatub 6,5%-ni (ETKVL-i süsteemis tervikuna oli see 1964. a. 6,7%). Järelikult õ igustab rahvakaupluste m ajanduslik nä ita ja nende organiseerim ist Eesti NSV oludes. Rahvakaupluste asutamisel ei tohi aga unustada täh tsa eeldusena kohalike elanike valmisolekut aktiivseks kaasatöötamiseks. Rahvakaupluste ra jam ine on seotud suure organisatsioonilise tööga. Tuleb moodustada kaupluse aktiiv kohalike elanike hulgast ja kindlaks m ää ra ta kaupadega varustam ise kord. Niivõrd kui kol­ hoosid ja sovhoosid on huvitatud oma töötaja te olustikulistest küsi­ mustest, eriti sellest, et elanikud kulutaksid võimalikult vähem aega kaupade ostuks, peavad nad era ldam a vas tavad ruumid rah- vakauplusele ja andma kaubandusorganisatsioonile vajaliku trans­ pordi kaupade kohaleveoks ja rahvakaupluse korrapäraseks varus­ tamiseks kõige vajalikuga. Sellega avaneb kooperatiivil võimalus sääs ta rida kulutusi, nagu ruumide üür (mida tasub eramajavalda- jate le) , transpordikulud jne. Ühtlasi ei tohi unustada, et rahvakaup­ luse eduka tegevuse eelduseks on alatise ühenduse pidamise võima­ lus oma v a ru s ta jag a — kooperatiivi kaubalaoga või mõne suurema kauplusega, miile filiaaliks ta tarbija te teenindamise seisukohalt on. Viimasel juhul ei tohi aga rahvakauplused paikneda kuigi kaugel oma varu s ta jas t (arvatavasti on optim aalne kaugus maal 4—5 km). Töötades kaubandusettevõtete filiaalidena võimaldavad rahva­ kauplused tunduvalt laiendada vastava kaubandusettevõtte tege­ vuspiirkonda ja sam aaegselt pa randada elanike kaubanduslikku teenindamist. A rusaadava lt eeldab see rahvakaupluse korrapärast varustam ist kaubandusettevõtete poolt kõigi vajalike kaupadega. Ühtlasi peab kaupluse juha ta ja pidevalt kontrollima ja suunama rahvakaupluse tegevust. 5 Tegelikult pole neid Räpina kooperatiivil olnud, sest rahvakaupluste akti­ vistid on senini ilmsiks tulnud puudujäägid kõik kooperatiivile ära maksnud, sest nad tunnevad end selleks moraalselt kohustatud olevat. See moraalne kohustus aga sageli halvab aktivistide initsiatiivi (enam alt jaolt tekivad puudujäägid rah­ vakauplustes aktivistide kog_enematusest) ning tingib nähte, et algul edukalt töö- tav rahvakauplus ei müü mõne aja möödumisel peaaegu üldse enam kaupu, sest aktivistid ei hoolitse enam uute kaupade tellim ise eest. Sellepärast tuleks kaaluda m ingisuguse väikese «puudujääkide või eksimuste fondi» moodustamist rahva- kajiplustele, mis võimaldaks katta kooperatiivil ilm setest eksim ustest tekkinud mõnerublaliseid puudujääke. See mõjuks kindlasti positiivselt aktivistide initsia­ tiivile. Sellise fondi moodustamine on seda põhjendatum, et kulutused rahvakaup­ lustes on esialgsete andmete järgi väga väikesed, järelikult rentaablus on kõrge. 130 M õnevõrra vähem probleeme on m ü ü j a t a m ü ü g i p u n k ­ t i d e rajamisel. Need on harilikult kääbusettevõtted keskmise kuu- käibega umbes 100 rbl. (aastakäive 1,0— 1,5 tuhat rub la), paikne­ vad mõne asutuse juures ja nende kaubavalik koosneb reast iga päev nõutavatest pisikaupadest. Tarbijaskonnaks on tavaliselt ainult vastava asutuse, sovhoosi, brigaadi või kooli töötajad ja külastajad. Seetõttu ongi m üügipunktide käive üsna väike. Aga nende eeliseks on ligiolek tarbijale, mis võimaldab viimastel m ini­ maalse ajakuluga rahuldada mitmesuguseid igapäevaseid pisivaja- dusi. Seepärast on täiesti mõistetav, et NSV Liidus asuti nende organiseerimisele rida aasta id tagasi. Esimesed m üüja ta m üügipunktid ra ja ti 1955. a. Moldaavia NSV-s tarbija te kooperatsioonis. Nende kogemuste alusel soovitas Tsentrosojuz ra jada neid ka teistes liiduvabariikides. Eesti NSV-s ra ja ti esimene m üüjata müügipunkt Rapla RTKL-i initsiatiivil 1956. a. jaanuaris «Tee Kommunismile» kolhoosis.6 Sel­ lele eeskujule järgneb juba veebruaris 1956. a. Sindi TK, avades müüjata müügipunkti P ärnu rajoonis «Ukraina» kolhoosis. 7 1956. a. lõpul ulatus m üüja ta müügipunktide arv Eesti NSV-s juba 20-ni ja suurenes järgm iste l aastatel pidevalt, saavutades 1. jaan. 1962 oma kõrgpunkti — 250 ettevõtet. Edasi aga hakkas m üüjata m üügipunk­ tide arv Eesti NSV-s kahanem a ja 1. jaan. 1965 oli neid 131. Millest on tingitud selline m üüjata müügipunktide võrgu arengu vähikäik? Praktikute poolt põhjendatakse seda nende ebamajandus- likkusega, nende väikese käibega, mis ei õigusta sellega seoses ole­ vaid kulutusi. Tegelikult pole aga tehtud siin m ajanduslikku a n a ­ lüüsi. Veelgi rohkem: nagu juba märkisime rahvakaupluste juures, nii ka siin ei peeta üldse kulude arvestust müügipunkti liinis, vaid fikseeritakse ainult käibe suurus ja inventeerimisel ilmsikstulnud puudujäägid. A rusaadavalt pole see küllaldane lõplikult eitavale seisukohale asumiseks. Küsimusele objektiivsema hinnangu andmiseks vaatleme lähe­ malt m üüjata m üügipunktide majanduslikku tulemust Tartu koope­ ratiivis. 8 Ajavahemikus 1961 — 1965 on kooperatiivis töötanud m üüjata müügipunktide arv kõikunud 5—7 piires. M üügipunktide keskmi­ seks käibeks kujunes 1961/62. a. 1,5 tuhat rubla, 1963. a. 0,7 tuh. rubla ja 1964. a. 2,1 tuh. rbl. Suurematel m üüjata müügipunktidel (Kaarli, Rahinge) on aastakäive 3—4 tuh. rbl. piires, väiksematel 6 R. A u g , Müüjata müügipunkt Rapla rajoonis «Tee Kommunismile» kol­ hoosis. «Kultuurse kaubanduse teel» I, Tallinn 1957, lk. 17. 7 Ed. Ot s , Müüjata kiosk Pärnu rajoonis. «Kultuurse kaubanduse teel» I, Tallinn 1957, lk. 16. 8 Andmed on saadud Tartu TK raamatupidamisosakonna vastavate aastate toimikutest. Siinjuures tuleb märkida, et 1961/62. aasta andmed on 15 kuu kokku­ võte: 1961. a. tervikuna + 1962. a. I kvartal. 1962. a. järgm iste kvartalite andmed polnud artikli koostajatele kättesaadavad. 9* 131 (Nõgiaru, Rannu) aga on see üksnes mõnesaja rubla piires (vt. tabel 2). Ta b e l 2 Tartu Tarbijate Kooperatiivi müüjata müügipunktide käive (tuh. rbl.) Müügipunkti aastakäive Müüjata müügipunkti nimi 1961 + 1962 I kvartal 1963 1964 1. Pala 1,0 0,1 2. Kaarli 2,3 1,9 3,5 3. Sanatoorne Lasteaed * 3,2 — — 4. Võnnu 0,7 — — 5. Lähte 1,0 1.3 0,9 6. Rannu 1,3 0,1 — 7. Rahinge — — 3,4 8. Nõgiaru — 0,1 0,5 Kokku 9,5 3,5 8,3 * Tartu sanatoorse lasteaia müügipunkt reorganiseeriti hiljem koolikoopera- tiiviks. Sellest ajast me tema käivet müüjata müügipunkti käibena ei arvesta. Tartü Kooperatiivil on üks müüjata müügipunkt ETKVL Tartu Rajoonidevaheli- ses Kaubabaasis. Käive oli seal 1963. a. 43,5 tuhat rubla, 1964. a. 28,0 tuhat rubla. Selline käibe suurus on kujunenud kaupade arvel, mis oma olemuselt ei kuulu müüjata müügipunkti käibesse, mistõttu ka selle müügipunkti käive on jäetud meie analüüsist välja. Tartu TK m üüjata müügipunkte varustab kaupadega ETKVL Tartu Rajoonidevahelise Kaubabaasi auto-ladu. Selle kaupadelt an tav realiseeritud hinnatäiend oli kuni 1964. aastani 7,9%, alates 1964. aastas t aga 7,7%. Keskmine realiseeritud hinnatäiendi suurus ühe m üüjata müügi­ punkti kohta Tartu TK-s oli seega 1961/62. a. 125,06 rubla, 1963. a. 55,30 rubla ja 1964. a. 159,70 rubla. M ajandusliku tulemuse (kasum, kahjum) selgitamiseks tuleb realiseeritud hinnatäiendi sum m ast lahutada kulud, mis on seoses m üüjata müügipunktide töö organiseerim isega vaadeldaval perioo­ dil. Need on oma iseloomult analoogilised rahvakaupluste kuludele, st. 1) materiaalse baasi kulud, 2) transpordikulud, 3) aktivistide preemiad ja inventarikulud, 4) puudujäägid. Erinevalt rahvakauplustest on m üüja ta müügipunktide kuludes olulisemaks «puudujäägid», sest müügipunkti hooldav aktivist ei ole moraalselt ega ka m ateriaalselt vas tu tav tekkida võivate puu­ dujääkide eest. Tema avab üksnes müügikapi ukse, tellib vajaduse korral uut kaupa ja päeva lõpul võtab realiseerunud kaupade lae- kumi oma kätte. Muul ajal on ta seotud oma tööülesannetega ega 132 saa jä lg ida ostjate tegevust müügipunktis. O stutehingu sooritamise õigus on jäänud täiesti ostja enda südam etunnistuse asjaks. Tee­ nindades ainult suhteliselt väikesearvulist kollektiivi, on m üügi­ punkt kinnist tüüpi ettevõte, kuhu juurdepääs kõrvalistele isikutele harilikult puudub. Kuid ka väikestes kollektiivides leidub üksikuid ebaausaid töötajaid, mis ongi peamiseks puudujääkide tekkimise põhjuseks. Seepärast alustame kulutuste analüüsi m üügipunktis puudujää­ kidest. 1961/62. aasta l oli puudujääk ühe m üügipunkti kohta 41,55 rubla (sellest on juba ü lejäägid maha arvesta tud). 1963. aasta l oli keskmine puudujääk 12,83 rubla ja 1964. aasta l 24,54 rubla. M ateriaalse baasiga seoses olevad kulud piirduvad amortisat- siooniliste m ahaarvestustega müügiks kasu ta tava te lt seadmetelt, sest harilikult on m üüjata müügipunkti m ateriaalseks baasiks mõni kapp. Puudub üür ja muud m ateriaalse baasiga seoses olevad kulud (valgustus, küte), mis esinevad paljudes rahvakauplustes. Müüjata müügipunkti kapid on praegu Tartu Tarbijate Koope­ ratiivis arvel h innaga 202 rubla. Nendelt arvestatakse am ortisa ts i­ ooni 13,5% aastas. Seega on ühe aasta amortisatsioon ühelt kapilt 27,27 rubla. Transpordikulud ei ole suured, sest m üüjata m üügi­ punktide varustam ine kaupadega toimub sam aaegselt sta ts ionaarse kaubandusvõrgu varustam isega ringsõitude korras. Järelikult või­ vad kõne alla tulla siin kulud, mis ori seoses kõrvalesõitudega üldi­ sest marsruudist. Ligikaudse arvestuse alusel võib see u latuda m ak­ simaalselt aastas 35 rublani müügipunkti kohta. Mis puutub aktivistide premeerimisse, siis tuleb kooperatiivi liik- , mete m ateriaalset stimuleerimist töö organiseerimise (avamine, lukustamine, kaupade paigaldamine, raha äraandm ine jms.) eest pidada vajalikuks. Raam atupidam ise andmetel kulus müügipunkte hooldavate kooperatiivi liikmete premeerimiseks 1961/62. a. kesk­ miselt 5 rubla müügipunkti kohta, 1963. a. 2 rubla ja 1964. a. 6,25 rubla. Siia tuleb aga arvestada^ka kulud, mis on seoses m üügipunk­ tide töö kontrollimise ja inventeerimisega, sest seda tööd teevad kooperatiivi koosseisulised töötajad-spetsialistid oma tööajast. Nende kulude suurust aastas võib arvestada ühe müügipunkti kohta 15 rubla. Järelikult on tegelikud kulud ja majanduslikud tulemused Tartu TK-s ühe m üüja ta müügipunkti kohta järgmised: T a b e l 3 Näitaja 1961/62(I5kuud) 1963 1964 1 2 3 4 I. R e a l i s e e r i t u d h i n n a t ä i e n d summas 125,06 55,30 159,70 % -des 7,9 7,9 7,7 133 1 2 3 4 II. K u l u d 1. puudujäägid 41,55 12,83 24,54 2. amortisatsioon 34,08 27,27 27,27 3. transpordikulud 43,73 35,— 35,— 4. preemiad ja kontroll 20,— 17,— 21,25 Kulud kokku 139,36 92,10 108,06 % käibest 9,3, 13,2 5,2 III. M a j a n d u s l i k t u l e m u s kasum — _ 51,64 kahjum 14,30 36,80 — Ehkki tabelis toodud arvutused on osalt l igilähedased ega pre­ tendeeri rublalisele täpsusele, nähtub siiski, et esimestel aastatel on m üüja ta m üügipunktid Tartu TK-s töötanud kahjudega. Alles 1964. a. tulid nähtavale nende m ajanduslikud eelised, eriti kulude m adalam tase võrreldes käibekuludega Tartu TK-s (1964. a. oli see 6,23% käibest) ja ETKV Liidu süsteemis tervikuna (1964. a. — 6,7% käibest) M üüjata m üügipunktide kulude tase on enam-vähem kõrvutatav rahvakaupluste omaga. Seal on kulude suurem osa ühenduses m ateriaalse baasiga (üürid, küte jne.), m üüja ta müügi­ punktides aga puudujääkidega. Üldiselt on aga mõlemal juhul vaiel­ dam atu nii ühiskondliku töö kokkuhoid kaubanduses kui ka tarbi­ jatele m ugavuste loomine käupade kättesaamiseks. Miks siis sellele v aa tam ata m üüja ta m üügipunktide arv meil väheneb ega leia paljude praktikute heakskiitu? V astust tuleb otsida kulude struktuuri erinevuses m üüja ta müügipunktides ja rahva- kauplustes. Üheks olulisemaks kulukirjeks m üüja ta müügipunktides on praegu puudujäägid . See aga tähendab, et mõned ühiskonnaliikmed on võtnud ühiskonnalt tarbeesemeid ilma ühiskonnale midagi vastu andmata. Neid on selles abistanud ühiskonna usaldus müüjata kioski kujul. On selge, et selletaoliste nähtuste soodustamiseks m üüjata müügipunkte organiseerida ei tohiks. M üüja ta kioskid või­ vad töötade ainult nendes kollektiivides, kes suudavad garantee­ rida kaupade ja raha allesoleku. Kui kollektiiv ei suuda seda teatud perioodi jooksul tagada ega ebaausate töötaja te tegevust paljas­ tada, siis tuleb tõsiselt, kaaluda müügipunkti likvideerimist selles kollektiivis. Teist teed pole, sest keegi pole andnud ega saagi anda õigust selliselt ra isa ta ühiskonna (kaubandusorganisa t­ siooni) vara. Samal põhjusel tuleb kooperatiivi raam atupidam ise aruandluses kõik puudujäägid eraldi vä lja tuua. Nende esinemine jä tab aga halva värv ingu kogu kooperatiivi juhtkonna tööle. See­ pärast on psühholoogiliselt täiesti mõistetav, et TK juhtkond parema meelega organiseerib m üüjata m üügipunkti asemel rahvakaupluse, 134 m uutes isegi juba töötavaid m üüjata müügipunkte rahvakauplus- teks. Viimaste käive ei suurene küll sellega, kuid puudujäägid vähe­ nevad, sest aktivisti m oraalne vastutus on ühtlasi ka harilikult materiaalseks vastutuseks. Selline nähe esines näiteks Räpina TK-s, kus kuuest töötavast m üüjata müügipunktist kolm muudeti rahva- kaupluseks ja likvideeriti puudujääkide esinemise tõttu (vt. tabel 4) T a b e l 4 Müüjata müügipunktid ja nende käive (1000 rbl.) 1963 1964 1965 I p. 1. TK kontori müügipunkt 2,9 0,1 likvideeriti 2. Toolamaa müügipunkt 1,0 muudeti rahvakaupl. 3. «Arengu» kudumistsehhi müügipunkt 2,3 1,5 0,4 4. «Arengu» õmblustsehhi müü­ muudeti gipunkt 5,7 rahvakaupl. 5. Veriora metsamajandi müü­ muudeti gipunkt 4,7 rahvakaupl. 6. Kaubalao müügipunkt 5,0 likvideeriti puudujääkide tõttu Kokku 19,6 1,6 0,4 Arvatavasti esineb sam asugune nähe ka teistes kooperatiivides. Seda tuleb lugeda peamiseks põhjuseks m üüjata müügipunktide vähenemises. Teine vähenemise põhjus oli koolikooperatiivide o rg a ­ niseerimine, millega koos suur osa koolides organiseeritud m üüjata müügipunkte läks TK-delt üle koolikooperatiividele, näiteks Tartu TK müüjata müügipunkt Tartu sanatoorses lasteaias. Kolmandaks põhjuseks tuleb lugeda m üügipunktide ebaõiget organiseerimist, ilma eelneva kalkulatsioonita ja kohaliku nõudmise arvestamiseta. Loetletud põhjustest tuleb põhjendatuks lugeda teist: m üüjata müügipunktide likvideerimist seoses koolikooperatiivide organisee­ rimisega. Täiesti vääraks tuleb lugeda aga puudujäägiga töötanud müügipunkti muutmine rahvakaupluseks, sest sellega harilikult käive ei suurene ja sisuliselt jääb reorganiseeritud ettevõte ikkagi m üügipunktiks.9 Kulud aga võivad suureneda, sest aktivistide ergutamiseks m akstav preemia peab rahvakauplustes harilikult olema tunduvalt suurem kui m üüjata müügipunktis. Preemiat tuleb aga anda. See summa võiks olla ühele aktivistile, olenevalt konk­ reetsetest asjaoludest, m üüja ta müügipunktides kuni 10 rubla aa s ­ tas, rahvakauplustes aga kuni 25 rubla. Puudujääkide korral 9 Meie arvates peaks rahvakaupluse keskmine kuukäive minimaalselt ula­ tuma 500 rublani, müügipunkti oma aga võib olla 100 rbl. piires. 135 tuleks premeerimist m üüjata müügipunktides väga hoolikalt kaa­ luda. See kergendab tunduvalt võitlust puudujääkide vastu , e rgu­ tades aktivisti ostja te tegevuse jälgimisele. Sellega on võimalik puudujäägid m üügipunktides miinimumini viia. M üüjata m üügipunkti efektiivsuse edasiseks suurendamiseks tuleb selgitada, kas kõik senised kulud nende töö organiseerimisel on vajalikud ja ratsionaalsed. Suuremaks kulukirjeks on praegu kapi amortisatsioon. Kapp on liiga kallis. M üüja ta müügipunkti kapile es ita tavate nõuetega on kooperatiivide liikmeskond tuttav. Näib otstarbekas kuulutada välja konkurss uute ökonoomsete ja seejuures erinevate (olenevalt käibe suurusest ja s truktuurist) kap­ pide tüübi (projektide) ehitamiseks. Peitub ju siin oluline reserv käibekulude tasem e alandamiseks ja ühiskondliku töö kokkuhoiuks. Käesolevates arvestustes tuleb lähtuda kapi praegusest maksumu­ sest — 202 rubla, sellest amortisatsioon 27,27 rubla. Arvestustest ei saa välja jä t ta ka kaupade kohaleveo ja inventeerimisega seoses olevaid kulutusi. Nende suurus ligikaudse arvestuse järg i ulatub 50 rublani aastas. Seega m oodustavad objektiivselt vajalikud ja põhjendatud kulutused m üüjata kioski töö organiseerimiseks antud juhul (10 + 27 27 + 50) 87,27 rbl. aastas. Nende kulutuste alusel on võimalik m äära ta m üüjata kioski m inimaalse käibe suurus, mis on vajalik selleks, et tagada tema organiseerimiseks kulutatud töö keskmine m ajanduslik efektiivsus. Mõned m ajandusteadlased soovitavad küll võtta keskmisest kõrgem efektiivsus. Seda ei saa aga pidada küllalt põhjendatuks, sest juba keskmise m ajandusliku efektiivsuse korral saavu ta takse müüjata m üügipunktides täiendav ühiskondliku ajakulu kokkuhoid ostjatele kaupade kä ttesaadavam aks tegemise näol. On ju kaubandusorgani­ satsiooni esm ajärguliseks ülesandeks viia k a u b a d v õ i m a l i k u l t l i g e m a l e t a r b i j a t e l e . Kulutatud töö keskmise m ajandusliku efektiivsuse näitajaks võtame käibekulude keskmise taseme kogu süsteemi (ETKVL-i) jaekaubanduses. See oli 1964. a. 6,7%. Lähtudes sellest ja käibe­ kulude vajalikust suurusest (87,27 rbl. aastas) peab müüjata müügipunkti keskmiseks aastakäibeks olema vähem alt 1300 rbl. ehk 108 rbl. kuus. Väiksema käibe korral, samuti puudujääkide esinemisel halveneb m ajanduslik efektiivsus. Seejuures tuleb pidada silm as veel üht asjaolu: üsna oluline osa käibekuludest (amortisatsioon, inventeerimiskulud, preemiad), on püsiva iseloomuga, s. t. nad ei kasva vas tava lt käibe kasvule. See­ tõttu osutub m üügipunktist saadud m ajanduslik efekt seda suu­ remaks, mida suurem on käive. On selge, et igal konkreetsel juhul on m üüja ta kioski käibe­ kulud erineva suurusega. Ka käive on erinev. Seetõttu on tarvis m üüjata kioski avamise eel alati arvesse võtta konkreetseid asja­ olusid ning nendest lähtudes kalkulatsioon koostada. M ääravaks ei tohi olla ka müügipunkti tegelik käive esimeste kuude jooksul, 136 kuna siis pole veel välja kujunenud püsiv ostjaskond. Olemasole­ vate m üüja ta m üügipunktide majanduslikku tasuvust tuleb hin­ nata pikemaajalise töötamisperioodi alusel. Esm ajärjekorras tuleb aga alustada võitlust ebaratsionaalsete kulude — ennekõike puudu­ jääkide vastu. Teisele kohale tuleb asetada kioski käibe suuren­ damine. Selleks kõigeks ongi vaja osata kalkuleerida. Eesmärgiks ei tohi olla m üüja ta kioskite sulgemine. Vastupidi. Arvestades müüjata m üügipunktide kääbuslikku iseloomu, võib neid ra jada tarbijatele tunduvalt ligemale kui rahvakauplusi. Seepärast tuleb lugeda igati otstarbekaks m üüjata m üügipunktide võrgu laienda­ mist ja tihendamist. Neid võiks hea tahtmise korral organiseerida igas asutuses ja ettevõttes, kuhu kogunevad tarb ijad (rahvam ajad, koolid, kolhoosi- ja sovhoosikeskused jm t.). Niisuguste asutuste ja majandite arv ulatub vabariig is tuhandeteni. M ajandusteadlane N. A. Kudrjavtsev peab otstarbekaks neid ra jada koguni igas asus­ tatud punktis, kus puudub m üüja tega kaubandusvõ rk .10 Põhimõtteliselt tuleb Kudrjavtsevi soovitust õigeks pidada, kuid selle tegelik rakendamine eeldab senisest tunduvalt suurem at eeltööd. Ilmselt tuleks see siis ra jada mõne kolhoosi- või sovhoosi- pere juurde müügikioski kujul, kust tarb ijad võivad kaupu osta päeva jooksul kindlatel kellaaegadel. Sellisena kujutaks ta väik­ semat tüüpi rahvakauplust, mis peab teenindama kogu asusta tud punkti elanikkonda. A rusaadava lt peab tema kaubavalik olema ka rikkalikum praegu Tartu rajoonis töötavate m üüja ta m üügi­ punktide omast. Seoses sellega kerkivad kaupade säilitamise, materiaalse vastutuse, müügipunkti korrapärase varustam ise jt. taolised küsimused, mis teevadki senini keerukaks rahvakaüpluste rajamise. Samuti tuleks siis korraldada ka selliste müügipunktide- kioskite tsentraliseeritud korras valmistamine. Vastasel korral r a ja ­ takse müügikiosk igas kohas isemoodi. Neid võib tekkida halva kujundusega, maitsetuid ja mõnel juhul isegi ebapraktilisi. Järelikult tuleb esmajärguliseks ülesandeks seada uute m üü­ jata m üügipunktide avamine piirkondades, mis on kaugel kauplus­ test. Sellele peab lisandum a ülesanne: vä lis tada objektiivselt m itte­ vajalikud kulutused m üügipunktide töös ja m uuta iga m üügipunkt majanduslikult efektiivseks. Alles siis tuleb kaaluda N. Kudravt- sevi ettepaneku elluviimise võimalusi. L i i k u v a k a u b a n d u s e organiseerimine tänapäeval pole midagi uudset. Autopoed on leidnud üleliiduliselt tunnustuse kui m ajanduslikult o tstarbekas elanikkonna kaubandusliku teeninda­ mise vorm. Eesti NSV-s on nende arv samuti pidevalt kasvanud. Nii tegutses ETKVL-i süsteemis 1. j a a n . 1962. a. 33 autopoodi, aga 1. jaan. 1965. a. u latus nende arv juba 102. Oma käibe suuruselt vastavad nad harilikult normaalse töökohaga kauplusele, kusjuu­ res käibekulude tase on isegi mõnevõrra madalam. Seda saaks 10 H. А. К у д р я в ц е в , op. eit., lk. 182. 137 veelgi vähendada, kui autopoe senist koosseisu (autojuht ja m üüja) muuta nõnda, et autojuht hakkaks tä itm a ka müüja funktsioone. Tema palk tõuseks, kuid kaubandusorganisa tsioon saaks kokku­ hoidu ühe töötaja vabastam ise näol. (M üüja-autojuhi palk oleks väiksem kui m üüja ja autojuhi palk eri isikutele.) Autopoodide rakendam ist väiksemate asulate elanike kaubanduslikuks teenin­ damiseks tuleb seetõttu üldiselt soovitavaks pidada. Siin tuleb aga lahendada oluline probleem. Nimelt on praktilised kogemused näi­ danud, et enamik aastas t (kevad-, eriti sügis-talve^erioodil) pole võimalik autopoodide liiklusgraafikust kinni pidada (halvad tee­ olud, umbe tu isanud teed, mootoririke jne.). Sellega aga halveneb tunduvalt tarb ija te teenindamine. On esinenud juhtumeid, kus tar- ANDMED RÄPINA TK I. Üldandmed Rahvakaupluse nimi Asutamise Materiaalne ja asukoht aeg baas Keda teenindab 1. Ilometsa rahvakauplus VII 1963 metskonna metskonna ja sae­ Ilometsa metskond ruum 1,2 m2 veski töötajad u. 70 in. 2. Veriora rahvakauplus IV 1963 eramaja 16 m2 sovhoosi töötajad Veriora asundus u. 200 in. 3. Jantre rahvakauplus IV 1963 eramaja 30 m2 sovhoosi töötajad Orava sovhoosi osak. 50—60 in. 4. Laane rahvakauplus XII 1963 eramaja sovhoösi ja turba- Alaküla k/n; Lenaku 15 m2 — 10 töölisi u. lOO in. ümbruskond. 5. Toolamaa rahvakaupl. VII 1963 . kolhoosi ait kolhoosnikke Lintsi k/n; Lembitu u. 200 in. kolhoos 6. «Arengu» õmblustsehh V 1964 tsehhi ruumid töölisi Räpina alev 7. Veriora metsamajandi I 1964 metsamajandi töölisi u. 100 in. rahvakauplus ruum Alaküla k/n. 8. Toomasmäe rahva­ V 1964 sovhoosi ruum töötajaid u. 70 in. kaupl. Mikimäe k/n. 40 m2 9. Kahkva rahvakauplus VI 1964 sovhoosi ruum töölisi u. 100 in. Mikimäe k/n. 40 m2 ^10. Süvahavva rahva- IX 1964 algkoolis õpilasi 1 kaupl. koolimajas 11. Liiva rahvakauplus II 1965 eramaja 30 m2 u. 70 in. ümbrus­ Värska k/n. konnast Kokku Keskmine kuukäive rahvakaupl. (tuh. rbl.) bijad vihma, tuisu ja külma tuule käes peavad pikemat aega ootama autopoe saabum ist. Mõnikord asjata. A rusaadavalt tingib see nurinat ja kaebusi. Selliste ebameeldivuste vältimiseks polegi kooperatiivid huvita tud liikuva kaubanduse ulatuslikumast a ren ­ damisest. Autopoode tuleb kasutada ja neid kasutataksegi. Aga kas piisavalt, see on teine küsimus. Pikemalt selle probleemi juures peatum ata märgime, et see küsimus on olulise tähendusega nii kaubandusorganisatsiooni kui ka tarb ija te seisukohalt. Seetõttu tuleb leida siin o tstarbekas lahendus kiiremas korras. Kuna see sõl­ tub oluliselt konkreetsetest tingimustest, siis tuleb lahendus leida kohapeal iga kooperatiivi tegevuspiirkonnas. Antud toim etusse augustis 1965. a. RAHVAKAUPLUSTEST L i s a 1 ja käibed Kaugus Kaupluse Kuu lähimast töötajad Käibestruk- 1963 1964 1965 kesk­kauplu­ ühiskond. tuur mine MärkusiI p. sest km alustel. käive 9 metskonna toidukaup 6,7 1,0 — 0,43 muudeti raamatu­ 1965. a. pidaja harilikuks kaupluseks 7 kolm eliik­ 6,7 9,4 5,6 0,81 meline 5 1 inimene 3,2 3,7 1,0 0,37 3,7 2 inimest — ,,— 0,2 7,1 1,5 0,46 3 oli brigadir —,,— 3,6 0,5 — 0,24 suleti praegu ei ole 1965 meister — 3,4 0,8 0,30 4 kolm e­ —.1— 5,0 2,1 0,40 liikmeline raamatu­ .8,4 0,1 0,61 suletakse pidaja kolm e­ — — 4,1 3,9 0,62 liikmeline — 0,2 0,4 0,06 4 majavaldaja — — 2,3 0,46 20,4 42,8 17,7 0,43 0,68 0,42 0,37 L i s a 2 Rahvakaupluste ja müüjata müügipunktide osatähtsus Räpina TK-s 1963 1964 Summa Summa (tuh. rbl.) % (tuh. rbl.) % 1. TK jaekäive kokku, 5507 100,0 5792 100,0 sellest a) rahvakauplused 20,4 0,37 42,8 0,74 b) müüjata m üügi­ 19,6 0,36 1,6 0,03 punktid c) ülejäänud jaevõrk 5467 99,27 5747,6 99,23 О НОВЫХ ФОРМАХ ТОРГОВЛИ И ОБ э к о н о м и и ОБЩЕСТВЕННОГО ТРУДА X. Метса и Ф. Саукс Р е з ю м е Развитие новых форм торговли должно сэкономить труд по­ купателей и сферы обращения. В статье подвергается анализу работа ларьков без продавца и народных магазинов в системе ЭРСПО. Исходя из указанных принципов, анализ издержек и рентабельности проводится на основе данных Тартуского и Ря- пинского потребительских обществ. Расчеты показывают, что уровень издержек обращения в народных магазинах составляет примерно 5 процентов, в сис­ теме ЭРСПО в целом — 6—7 процентов. Если к этому приба­ вить экономию времени покупателей, то вьЛсодит, что народные магазины полностью оправдали себя с экономической точки зре­ ния. Нормальным оборотом магазина следует считать 6— 12 ты­ сяч рублей в год. В последние годы динамика количества ларьков без про­ давца в системе ЭРСПО проявляет тенденцию к снижению. Тор­ говые работники обосновывают это убыточностью таких ларь­ ков. Анализ данных последних трех лет показывает, что если исключить нерациональные издержки, то при определенном обороте ларьки без продавцов могут работать эффективно и эко­ номически оправдать себя. Авторы приходят к выводу, что минимальным годовым оборотом ларька без продавца при эко­ номически обоснованных издержках является 1300 рублей. Сле­ довательно, нужно идти не по пути сплошного закрытия этих ларьков, а сделать все для ликвидации нерациональных издер­ жек и при открытии новых ларьков иметь в виду минимально необходимый оборот. 140 DIE NEUEN FORMEN DES HANDELS UND DAS SPAREN DER GESELLSCHAFTLICH- NÜTZLICHEN ARBEIT H. Metsa, F Sauks Z u s a m m e n f a s s u n g Um die Zeit der Käufer zu sparen und die Zirkulation zu beschleunigen, werden neue Formen des Handels entwickelt. Im vorliegenden Beitrag wird die Arbeit der Verkaufsstände ohne Verkäufer und der Volksverkaufsstellen, die zu der O rganisation ETKWL gehören, einer Analyse unterworfen. Die Kalkulation zeigt, daß die Zirkulationskosten in den Volksverkaufsstellen sich ungefähr auf 5 Prozent, in der O rg a ­ nisation ETKWL in ganzen aber auf 6—7 Prozent belaufen. Wenn man dazu noch den Zeitgewinn der Käufer hinzufügt, erweist es sich, daß die Volksverkaufsstellen sich wirtschaftlich vollkommen gerechtfertigt haben. Der jährliche U m schlag von Geldmitteln in einer Volksverkaufsstelle beläuft sich auf 6 000— 12 000 Rubel. In der O rganisa tion ETKWL ist in den letzten Jahren eine Tendenz zur Verm inderung der Anzahl der Verkaufsstände ohne Verkäufer bemerkbar geworden. Die Handelsw erktätigen begrün­ den solche Tendenz mit Hinweisen auf Nachteiligkeit dieser Ver­ kaufsstände. Die Untersuchung der Angaben, die die letzten drei Jahre betreffen, zeigt uns, daß unter der Bedingung eines gewissen Umsatzes von W aren ziemlich erfolgreich Handel führen und sich wirtschaftlich rechtfertigen können die Verkaufsstände ohne Ver­ käufer, falls die unrationellen Kosten ausgeschlossen werden. Die Verfasser sind zur Schlußfolgerung gekommen, daß unter der V oraussetzung wirtschaftlich begründeter Kosten der jährliche Um schlag von W aren eines Verkaufsstandes ohne Verkäufer sich m indestens auf 1 300 Rubel belaufen muß. Folglich braucht man den Handel in den Verkaufsständen nicht einzustel­ len, sondern nur Schritte zu unternehmen, um die unrationellen Kosten zu beseitigen und bei der Eröffnung neuer Verkaufsstände ihnen den nötigen M indestumsatz zu gewährleisten. 141 ISETEENINDUSLIKE TOI DU AIN ETE KAUP LUSTE TÖÖ ORGANISEERIM ISE PROBLEEME EESTI NSV KAUBANDUSMINISTEERIUMI SÜSTEEMIS JA NENDE LAHENDAMISE TEID H. Pauts Kaubandusökonoomika kateeder S i s s e j u h a t u s Nõukogude kaubanduse praktika on viimastel aasta te l kasu­ tusele võtnud terve rea uudseid tarb ija te teenindamise vorme, mis endist, juba ammugi ühekülgseks halliks ja rutiinseks kujunenud letimüüki täiendades, muutes või koguni kõrvale heites on aida­ nud o tsustavalt kaasa kaubanduse üldisele arengule, kaubandus- kultuuri pidevale ja kiirele tõusule. Nendest nn. tarb ija te kaubandusliku teenindam ise progressiiv­ setest vormidest on võitnud suurim a populaarsuse nii kaubandus­ töötajate kui ka viimaste poolt teen indatavate rahvam asside kes­ kel iseteeninduslikud kauplused, eriti to idukaupade jaekaubandu­ ses. Ja seda suhteliselt kiiresti, sest esimese iseteenindusliku kaup­ luse sünniajaks nõukogude kaubanduses võime lugeda 1954. aas­ tat. Kuid sam as peab lisama, et v aa tam a ta iseteenindamise popu­ laarsuse kiirele levikule ei ole see kaubakäibes ja kaupluste üldises arvus suutnud siiani võita seda kohta, seda osatähtsust, mida nimetatu tegelikult vääriks. Nii oli seisuga 1. I 1965 Eesti NSV Kaubandusministeeriumi süsteemis iseteeninduslikke toiduainete kauplusi 41, töökohtade arvuga 173 (1963. a. olid vas tavad näita­ jad 36 ja 114); toiduainete kauplusi iseteenindusliku osakonnaga loetleti 32 (1963. a. — 11), kusjuures töökohti sellistes kauplustes oli üldse 221 (1963. a. — 74) Seega hõlmas iseteenindamine 1965. a. algul kokku 73 kauplust töökohtade arvuga 394, mis moo­ dustas n imetatud süsteemi to iduainetekaupluste n ing nendele lan­ gevate töökohtade üldarvust (527 ja 1819) vas tava lt ainult 13,8 ja 21,6% (1963. a. nä ita jad — 10,7 ja 13,0). Seega, vaa ta m a ta mõnin­ gale edule viimase paari aasta jooksul, pole saavu ta tud näita jad ikka veel kuigi rõõmustavad. 142 Veelgi halvem oleks pilt meie vabariigi riikliku kaubanduse teisles süsteemides. 1 M ärkimisväärset parem ust ei paku ka ta rb i­ jate kooperatsiooni jaekaubandus. Ei tarvitse lohutuda sellegagi, et teistes liiduvabariikides pole olukord kaugeltki parem, vaid kohati isegi halvem. Iseteenindamise eelised on vaieldamatud. Seda tõendavad meie paremate, eesrindlikumate iseteeninduslike kaupluste nä ita jad ja kogemused nii Eestis kui ka NSV Liidu teistes vabariikides. Sel­ lest kõneleb kirjandus rahvadem okraatiam aade, eriti Saksa Demo­ kraatliku Vabariigi, samuti Tšehhoslovakkia jaekaubanduse prak­ tikast. Isegi mitmete kapitalistlike maade sisekaubanduses on see teenindamisvorm ulatuslikult levinud. Näiteks Ameerika Ühendrii­ kide jaekaubanduses, mis on väga tugevasti monopoliseeritud, moodustab iseteenindamine tänapäeval juba 90% kogu to idukau­ pade jaekäibest. Tähendab, kapital on leidnud, et iseteeninduslike kaupluste organiseerimine suurendab kasumeid, on m ajandusli­ kult otstarbekas. Lähtudes eeltoodust kerkib küsimus: millega on seletatav ise­ teenindamise võrdlemisi visa juurdum ine Eesti NSV Kaubandus­ ministeeriumi süsteemi toiduainetekaupluste praktikas ja pealegi olukorras, kus meil pole õigust teha erilisi etteheiteid keskuse nõudlikkusele n ing juhtimisele? Põhjusi on mitu. Nendest puudutam e antud lõigus k irjandust ja paljude juhtivate kauplusetöötajate suhtumist sellesse. Nõukogude kaubandust käsitlevat k irjandust ilmub igal aasta l rohkesti. Selle üheks tähelepanuobjektiks on üsna tihti ka ise­ teenindamine. Ent antud lõigus peab trükisõnale ette heitma pea­ liskaudsust, lünklikkust ja isegi ekslikkust. Domineerib koge­ muste vahetamine, kusjuures pahatihti puudub asjalik m ajandus­ lik analüüs; viimast tavaliselt asendab üldsõnaline iseteeninda­ mise ülistamine, selle teenindamisvormi eeliste — isegi tinglike — loetlemine. Praktika kogemuste u latuslikum at üldistamist, isetee­ nindamise am m endavat teoreetilist käsitlust tuleb lugeda puudu­ vaks. Väga vähe ütlevad õpikud. Siit tuleneb nähe, et praktika peab- arenema kogemuslikult, katseliselt, kusjuures iseteeninda­ mise organiseerimise varian te on peaaegu sama palju kui v a s ta ­ vaid kauplusigi. Loomulikult toob see kaasa eksimusi ja isegi pet­ tumusi. Teisest küljest ei saa kõike seletada ainult lünkadega k irjan­ duses, sest osadest saaks ikkagi tea tava rahuldava terviku. Tihti on oluliseks puuduseks piiratud tiraaž, mis ei võimalda parem ate venekeelsete materjalide küllaldast levikut. Etteheidet tuleb teha ka meie kaubandustöötaja te kohati puudulikule vene keele osku­ sele, mis teeb vastava kirjanduse kasutam ise vaevaliseks ja t a g a ­ sihoidlikuks. Ainult eestikeelsele kirjandusele toetuda pole aga või­ 1 Erandiks on vabariiklik raamatukaubastu. 143 malik seni, kuni see pole vajalikul m äära l täienenud. Peale kir­ janduse lünklikkuse ja puuduliku keeleoskuse peab v ihjam a — mis kaugeltki pole kõigi suhtes ülekohtune — vähesele huvile kirjan­ duse vastu, selle täh tsuse alahindamisele. Siit tu lenevad ka esi­ mesed järeldused: tä iendada eria last kirjandust, seda rohkem populariseerida, süvendada keelteoskust. I. Iseteenindamise eelised ja nende majanduslik analüüs Iseteenindamise eelistena loetletakse erialases kirjanduses ja kaubanduse praktikas tavaliselt järgm isi tegureid: 1) kaupluse läbilaskevõime suureneb, 2) suureneb käive müügisaali põrandapinna ühe m2 kohta, 3) kauplusetöötaja tööviljakus tõuseb, 4) käibekulude tase langeb, 5) ren taablus suureneb, 6) m üüjate töö lihtsustub ja koormus väheneb, mistõttu kaup­ luse personali on võimalik koondada, 7) sisustus m uutub odavamaks, 8) ostjate teenindamise kultuur paraneb, 9) tarbija saab paremini kaupadega tutvuda, 10) ostjate teenindamine kiireneb, 11) iseteenindamine annab ostjatele suurt aja kokkuhoidu jne. Nende ja teiste taoliste omavahel tihedalt seotud ja sisult kohati ühtivate, kuid sõnastuses erinevate tegurite olemasolu ja toimet muidugi eitada ei saa. Need on iseteenindamise puhul ole­ mas, kuid ainult teatavatel tingimustel. V iim astest ühe või teise puudumine kustutab vas tava lt eeliseid. Seda on iseteeninduslike kaupluste ja nende töö organiseerimisel va ja teravalt silmas pidada. Vastasel juhul võib mõnigi iseteenindamise eelistest muu­ tuda puhtteoreetiliseks, praktikale eluvõõraks, mille kohta kahjuks näiteid jätkuks. Iseteenindamise vormile au tom aatne positiivsete joonte omis­ tamine ilma reservatsioonideta, s .o . vajalikke tingimusi nä ita ­ mata, esineb kohati nii praktikas kui ka küllaltki autoriteetsetes trükistes. Viimastes tuuakse koguni iseteenindamise eeliste uni­ fitseeritud arvulisi iseloomustajaid. Näiteks väidetakse, et ise­ teenindamine, võrreldes teiste vormidega, vähendab kulutusi per­ sonalile 15—20% ja seda töö parem a organiseerim ise n ing tööta­ jate koosseisu koondamise a rv e l .2 Tegelikult võib sääs t töötasu­ des olla väiksem või suurem või võrduda näidatuga, võib aga koguni puududa ja asenduda ülekuluga. 2 ГИПРОТОРГ, Предприятия розничной торговли. Пособие по проекти­ рованию. Москва 1962, lk. 40. 144 Teine näide. Sageli väidetakse kirjanduses (incl. õpikud), et iseteenindamise rakendamisel läheb kaupluse m üügisaali sead­ mestik odavamaks. Muidugi on endine lett kahtlemata kallim kui sama pindala kasutav universaalne standard iseeritud ja a ja ­ kohane kaubaalus (olgu saareline või seinaäärne) näiteks bakaalkaupadele. Kuid peame meeles pidama, et endiste lettide ja nende tag a asunud riiulite asemele astub m ärksa pikema r in­ dega seadmestik, kus tihti peab esinema ka külmutusvitriine. Korralikult s isustatud iseteeninduslik kauplus, kus varem oli ratsionaalseid ja standard iseeritud lette n ing riiuleid, võib väite seadmestiku üldisest odavnemisest muuta kaheldavaks. Kolmas näide. Iseteenindamise lahutam atuks eeliseks loe­ takse ostjate a jasäästu . Üldreeglina on see loomulikult õige. Kuid väljendades a jasääs tu kümnetes m inutites või kordades võib juba tekitada lahk- ja eksiarvamusi. Ei saa ju lähtuda seisukohast, et igas m üüjaga kaupluses ja alati oleksid ostjate järjekorrad. Sam uti ei likvideeri iseteenindamise vorm veel auto­ maatselt järjekordi kontrolöri-kassapidaja juures. Pealegi võime praktikast tuua väga palju näiteid, kus tarb ija eelistab iseteenin­ damise puhul endisega võrreldes suurem at ajakulu ostude soori­ tamiseks: ta uurib ja vaatab, mõtleb ja võtab, tutvub üksikute kaupadega ja ja lu tab aeglaselt piki seadmete rindeid. Aktiivses ja teda huvitavas tegevuses kaob aeg m ärkam atult . Ostude läbi­ mõtlemine ei ole häiritud; ostud sooritatakse paremini kaalutult ja teiste ostjate poolt dikteeritud ru ttam iseta . Küsimuse täp su s ta ­ miseks saaksime tuua teiselaadilisegi vastuväite ja ütelda, et ise­ teenindamisel võib ostja teatud juhtudel kulutada teenindam isega müügist rohkem aega isegi kodus kindlaks kujunenud nõudmise puhul ja olukorras, kus ta ruttab: letimüügil ta küsib järjekor­ rata paki teatud kohvi ja kogu ostuoperatsioon on sooritatud murdosaga minutist; iseteenindamise korras ta aga annab ära kandekoti, võtab kaupluse korvi või võrgu, otsib, kus teda huvi­ tav kaup asub (see võtab võõral ostjal tihti vägag i palju aega) , maksab kassas raha, annab korvi ja saab tagasi oma kandekoti; kokku ulatub ajakulu koos pika ringikujulise liikumise teega müügisaalis vähemalt 1 — IV2 minutini. Iseteenindamise eeliste kohta veel üks täpsustav märge. Väi­ detakse, ja teatud tingimustel õigesti, et iseteenindamisel käive müügisaali põrandapinna ühe m2 kohta suureneb. Kuid kui nä i­ teks Viljandi Kaubastu mõni töötaja rõhutab, et iseteenindami­ sele üleviimise üheks rõõmustavaks tulemuseks oli leivakaupluse käibe pidev suurenemine, siis see tekitab kahtlust. Vaevalt hak­ kasid tarb ijad leiba selle tõttu rohkem sööma, et seda realiseeri takse nüüd iseteeninduslikust kauplusest. Peamist mõju avaldas ikkagi ülesannete ja sortimendi üm berjaotam ine kaupluste vahel. Seoses müügisaali koormuse, s. 0 . käibe suurendam isega 10 M a j a n d u s t e a d u s l ik k e tõ id X 145 põrandapinna ühiku kohta, peab rõhutama, et see ei tohi ega' saa olla iseteenindamise juurutam ise üheks eesm ärgiks omaette. Meie kaupluste, eriti toiduainete kaupluste tänapäeva koormus: on niigi väga suur See ei ole normaalne. M üügisaalide pindala peab edaspidi iga linna (Tallinna, Tartu jt.) osas suurenema kiiremini kui kaubakäive. Järelikult ei tohi iseteeninduslike toidu- ainetekaupluste suhtes areneda vastupidiseid tendentse ega kut­ suda esile uusi vastuolusid tarb ija te kaubandusliku teenindamise kultuuri üldise parandam ise printsiibiga. Rõhutame: iseteenindamisel on rida olulisi ja tähtsaid eeli­ seid, kuid nende kõigi või enamiku ja kaalukam ate mõjule pääse­ miseks on vaja luua vastavad tingimused. Nendest on peamisteks küllaldase suurusega m üügisaali olemasolu, töö õige organisee­ rimine, võimalikult täielik sortiment, ren taablust tagav nõud­ mise maht n ing käive, tööjõu ra ts ionaalne kasutamine, kaadri ausus ja hea väljaõpe. Eeliste u latused ei ole s tandardsed. Nen­ des üldsõnaliste loosungite kasutamine, ilma et oleks loodud või­ malusi nende tekkimiseks ja arendamiseks — see desorienteerib, kutsub esile arusaam atusi ja koguni põhjendam atuid kahtlusi iseteenindusliku müügivormi otstarbekuse suhtes. Ja selliseid kahtlusi on siginenud nii kaubandustöötaja te kui ka tarbijate r ingkondades. Neid ha ju tavad ainult uued ja parem ad kogemu­ sed, mis toetuvad eeskätt ruumide planeerimise ja töö organisee­ rimise edasisele parandamisele. Iseteenindamise eelistega seoses kerkib loogiliselt teine küsi- mus — kas ja millises ulatuse neid ühes või teises iseteenindus* likus kaupluses esineb? Ja edasi — kas ja kuidas neid üldse ana- lüüsitakse? Küsimuse teisest osast lähtudes tuleb siin märkida tõsiseid’ puudusi. Kauplused ei näi pahatihti selle vastu üldse huvi tundvat. Sageli, eriti kauplustes, kus iseteenindamine on osakonnana, pole kaupluse juhtkonnal esitada peaaegu mingisuguseid and­ meid või märkmeid, mis kõneleksid püüdest analüüsida isetee­ nindamise m ajanduslikke näita ja id . Tuleb öelda veelgi terava­ m alt — enamik iseteeninduslike kaupluste juha ta ja tes t ja ase­ tä i tja tes t (osakonnajuhata ja test ja brigadiridest) avaldavad oma teadmiste täiendam ises isegi elem entaarsem ate küsimuste osas otse häm m astavat ükskõiksust. Näiteks tervest reast 1963. ja 1965. a. suvel ja sügisel Tallinnas, Tartus ja mujal küsitletuist ei osanud ükski ligikaudugi vasta ta , kui suur on iseteenindusliku müügisaali põrandapind. Samuti jäeti harilikult vastus võlgu küsimusele — mitu nimetust (umbes) kaupu on iseteeninduslikul pinnal välja pandud. Viimase osas oli ainult üksikuid meeldivaid erandeid Pärnus, Tallinnas, Kohtla-Järvel ja Tartus. Kauplustes, mis on täies u latuses iseteeninduslikud, teatakse 146 tihti küll kõrgemalt poolt antud plaaninäitaja id , kuid ei teata nä i­ teks eelmise kuu või aasta tegelikku käivet, sest kaupluse r a a ­ matupidaja on ju keskuse juures. Leidub ainult üksikuid juhata ja id või osakonnajuhatajaid , kellel on märkmikus ülevaade eelmiste perioodide tegevusest. Analoogiline puudus esineb jaekaubandusorganisatsioonide, nende plaaniosakondade, samuti ka kaubandusosakondade töö­ stiilis: spetsiaalseid vaatlusi ja analüüse iseteeninduslike kaup­ luste töö kohta reeglina ei teostata. Üksikutest eranditest tuleb vihjata Tallinna Toidukaubastule, kus näiteks iseteenindusliku osakonnaga kauplustele antakse jaekäibe plaan kahes lõikes — kauplusele tervikuna ja eraldi p laaniülesanne iseteeninduslikule osale (vastavalt sellele laekuvad kauplustelt ka aruandelised andmed) Kuid sellestki on vähe, sest käibekulud anti kuni 1965. a. suveni kauplusele koondina; viimane neid osakondade vahel ise ei jaota ega tee vastavat katsetki. Iseteeninduslike kaupluste (samuti mõnede teiste progressiiv­ sete teenindamisvormide) suhtes on analüüse teostatud kõrgema keskuse — kaubandusministeeriumi — poolt ja organiseerimisel, kuid need said ja saavad olla ainult episoodilised, väljavõttelised. Selliste analüüside tulemused ei suuda pealegi kuigi täpsed olla, sest all-lülides puuduvad vastavad vajalikud eeltingimused rahu l­ dava arvestuse ja aruandluse näol. Tuleb rõhutada, et kaubandusorganisatsioonide ja kaupluste kogu planeerimise, arvestuse-aruandluse n ing raam atupidam ise süsteem on iseteeninduslike kaupluste töö m ajandusliku efektiiv­ suse analüüsimiseks (nii operatiivseks kui ka episoodiliseks) ä ä r ­ miselt ebasoodsa ülesehitusega. Selles saab välja tuua järgm ised neli põhiraskust: 1) kaupluste raam atupidam ine on koondatud kauplusegruppi- desse (nn. puhmastesse) Kauplusegrupi igale lülile (kauplusele) antakse harilikult kaubastust või kaubandusvalitsusest küll jae ­ käibe plaan, kuid käibekulude -plaan (1965. a. suvest alates aga kasumiplaan) antakse puhmale tervikuna. Seda puhmasse kuulu­ vad kauplused omavahel ära ei jaota. Tegelikud kulud rühm ita ­ takse ja liidetakse puhmas kulukirjete, mitte aga kaupluste lõi­ kes; 2) kauplustel on eraldi asuvaid osakondi ehk filiaale, nendele lisaks kioskeid. Käivete ja käibekulude diferentseerimist põhi- kaupluse ja filiaalide vahel aga tavaliselt ei teostata; 3) puudub vastav ametlik ja m itteametlik arvestus ja a ruand ­ lus, nii kauplusesisene kui ka jaekaubandusorganisatsiooni lõikes, samuti kõrgemale poole; 4) kontrolör-kassapidaja täidab sageli müüja funktsioone. Vastavat käivet ei tohiks üldse arvestada iseteeninduslikuna. Seda aga tehakse, mis kohati vägag i oluliselt (näit. v iinasaaduste puhul) moonutab pilti tegelikust iseteenindamise käibest. Siit 10* 147 tulenevad ka täiendavad vead nendeski analüüsides, mida kohati ja aegaja lt mõnes kaupluses tehakse. Teostatavate analüüside metoodikas esineb mitmesuguseid puudusi. Nendest vihjame järgmistele: 1) nä ita ja te ilustamine. See seisneb iseteeninduslike kaup­ luste töö m ajanduslike nä ita ja te esitamises tendeeritult positiiv­ ses valguses, sealjuures neid küllaldaselt ja veenvalt põhjenda­ m ata; sam as jäetakse va lgus tam ata nõrgad kohad. Lähtudes par­ tei ja valitsuse poolt kaubandusele antud ühest ülesandest — arendada tarb ija te kaubandusliku teenindam ise progressiivseid vorme, sealhulgas eriti iseteeninduslikku müüki — on selline analüüsimise kallak propaganda ja agitatsiooni eesmärgil teata­ val m äära l mõistetav ja isegi soovitatav. Teisest küljest soodus­ tab see vigade ja puuduste esinemist, nende varjam ist alglülides — kauplustes. Kokkuvõttes võib selline ühekülgne tendentslik analüüs m uutuda omaette süsteemiks, mis desinformeerib kõrge­ maid juhtivaid organeid ja kahjustab tõsiselt iseteenindamise väljaarendam ist; 2) vaadeldakse ainult üksikut või üksikuid näitajaid , neid omavahel ja teistega kõrvutam ata. Näiteks võrreldes kaupluse käivet enne ja pä ras t iseteenindamisele üleminekut, leitakse tava­ liselt, et see on suurenenud või peaks n a g u ting im ata suurenema. Kuid kas ja millises u latuses on toim unud m uutusi käibe (sorti­ mendi) struktuuris, kaupluse tegevusraadiuses, kaupluse poolt teen indatava elanikkonna arvus ja koostises jt. — selletaolised küsimused jäävad pahatihti vastam ata . M itmesuguseid loogika- ja analüüsilünki esineb ka käivete võrdlemisel m üügisaali põran­ dapinna m2 alusel, kahe kaupluse (iseteenindusliku ja müüjatega) nä ita ja te kõrvutamisel n ing hindamisel jne.; 3) üks olulisemaid vigu analüüsim ises n ing iseteenindusliku kaupluse töö hindamises on vähese tähelepanu pööramine kaup­ luse varustam isele kaupadega. Ometi teame, et sellel on vahetu ja — kui tahetakse — väga suur mõju kogu m ajanduslike näita­ jate kompleksile. Samuti teame, et praktikas kasutatakse seda hooba tendentslikult, iseteenindamise lakeerimiseks vägagi laialt, milleks moodustab soodsa pinna veel kohatine defitsiitsus mõnede toidukaupade osas. Iseteenindamine oma olemuselt ei vaja min­ git kunstlikku ilustamist. Kui aga selle järele on mingil põhjusel vajadust, siis see tähendab, et kuskil on viga või vigu, mida ravi­ takse ebaõigel meetodil; 4) analüüsimisel pööratakse tihti tähelepanu ainult majan­ duslikele näitajatele, unustades tarb ijad ja kaubandustöötajad. Ometi on näiteks tarb ija te teenindamise kultuuri tõstmise vaja­ duse ja võimalikkuse seisukohalt lähtudes veel vägag i palju teha. Eeltoodust järeldub, et iseteenindamise arendamise üks tingi­ musi meie vabariigi toidukaupade jaekaubanduses on vastavate 148 kaupluste töö õige ja küllaldase põhjalikkusega analüüsimine. Selleks on va ja täiendada planeerimis-, arvestus- ja aruandlus- süsteemi vähem alt kaupluse ja jaekaubandusorganisatsiooni u la ­ tuses, kuid tingimusel, et vastav töö ei muutuks mahult olemas­ olevale tööjõule liiga koormavaks ega põhjustaks koosseisude suurendamist. Kauplusejuhatajate lt tuleb nõuda senisest suurema huvi osutam ist iseteenindamise efektiivsuse vastu. See väljen­ duks eelkõige operatiivsete vaatluste ja märkuste tegemises (mis võivad olla kas süstem aatilised või episoodilised), nende põhjal küllaldase sügavusega analüüside sooritamises ning tulemuste baasil vastavate organisatsioonilis-tehniliste abinõude otsimises ja rakendamises avasta tud puuduste kõrvaldamiseks. Nõuete tugevdamine kauplusesisese analüüsimis- ja planeerimistöö parandamiseks on seda vajalikum ning olulisem, et alates 1965. a. juulist antakse kauplustele plaanilised ülesanded ainult käibe ja kasumi lõikes. Sisuliselt see tähendab suuremat vabadust, ent ka parema juhtimise eeldamist kaupluste tegevuses. Juhul, kui ise­ teeninduslike kaupluste juhtiva personali kohusetunne, teadmised ja võimed ei vasta sellistele nõuetele, tuleb tõsiselt mõelda kaadri tugevdamisele. M itmesugused tundem ärgid näitavad, et selle järele on ilmselt vajadust. L ihtsamaks ja operatiivseimaks abi­ nõuks tuleks vast eelkõige lugeda kvalifikatsiooni tõstmist semi­ naride vormis (näiteks kaubastu või. kaubandusvalitsuse plaani- osakonna juha ta ja mõnetunniline seminar kauplusetöötajatele). Eesti NSV Kaubandusministeeriumi süsteemi jaekaubandus- organisatsioonide iseteeninduslike toiduainetekaupluste praktikas on kaubandustöötaja te keskel kohati võrdlemisi laialt levinud vaade, isegi veendumus, et iseteeninduslikud kauplused ei ta su ­ vat end ära, polevat rentaablid, töötavat kahjumiga. Enamiku kaupluste suhtes on see siiani kahjuks tõepoolest nii. Kuid rõõ­ mustavalt võiksime tuua ka vastupidiseid näiteid. Seetõttu on nagu põhimõtteliste ü ldistuste tegemine käsitletava teenindamisvormi kahjuks ebaõige ja lubamatu. Nõukogude Liidu ja rahvadem okraatiam aade, samuti arenenu­ mate kapitalistlike maade rikkalikud kogemused kinnitavad, et iseteenindamise m ajanduslik efektiivsus on reeglina vaieldam atu ega ole õige organiseerimise puhul üldse diskussiooniobjektiks. Tegureid, tingimusi, mis peavad kindlustam a iseteeninduslikule kauplusele rentaabluse, on teoreetiliselt läbi töötatud ja prak ti­ kas kontrollitud, praktika kogemuste baasil aga täiendatud ja täpsustatud. Sellest järeldub, et kui mingi iseteeninduslik kaup­ lus töötab süstem aatiliselt kahjumiga, siis peab kuskil olema otsustav viga või vigade kompleks, mis seda põhjustab. Lasku­ mata praegu kahjumite põhjuste ligemasse käsitlusse, vihjame ainult ühele vägag i hästi tun tud tegurile, s. o. suurtele tööjõu­ kuludele, õigemini — liiga suurtele käibekuludele töötasude näol (sest tööjõukuludest rääkides peaksime sisuliselt kõnelema kohati 149 esinevast tööjõu ebara tsionaalsest kasutam isest, tööjõu raiskami- sest) . Tõepoolest! Kui võtame mõne väiksema iseteenindusliku leiva- kaupluse, mis sageli on toiduainete kaupluse eraldi asuv leiva- osakond, siis võib tihti tähele panna järgm ist: enne iseteenindami­ sele üleviimist töötas kaupluses vahetuses üks või kaks müüjat, uue teenindamisvormi puhul on aga vahetuse personali 3—4 töö­ ta ja t; igal juhul t ing im ata nii, et endise ühe m üüja tööd teeb nüüd vähem alt kaks inimest — kontrolör-kassapidaja ja laotöö­ line. Analoogilist pilti võib täheldada väiksemates juurviljakaup- lustes ja teisteski kauplustes. Meie iseteenindamise arendamise praktikas on esinenud isegi juhtumeid, kus endine väike, ühe m üüjaga toiduainete segakauplus muudeti iseteeninduslikuks kaupluseks, kusjuures töötajate arv selles tõusis ühelt töötajalt neljale (kontrolör-kassapidaja, kontrolör, pakkija ja juhataja) . Loomulikult neelavad töötasude arvel suurenenud käibekulud sam aks jäänud või ka m õningal m äära l suurenenud käibelt lae­ kuva hinnatäiendi ja põhjustavad kahjumi. Järelikult on kaupluse m üügisaali suurus iseteenindamise organiseerimisel üks põhilisi küsimusi. II. Iseteeninduslike kaupluste ruumid ja nende planeerimine 1. K a u p l u s e j a s e l l e m ü ü g i s a a l i m i n i m a a l n e s u u r u s . Iseteenindusliku kaupluse, eriti aga selle müügisaali norm aalne ehk optimaalne, veel rohkem aga minimaalne, s. o. lubatud väikseim suurus on meie nõukogude kaubanduse teoorias ja praktikas olnud pikemat aega ja siiski veel lõplikult lahenda­ m ata vaidlusobjektiks. Kapitalistlikes maades, kus on iseteenindamise organiseeri­ mise alal meist kohati m ärksa p ikem aajalisemad kogemused, on üldiselt levinud seisukoht, et iseteenindusliku kaupluse müügisaal peab olema suur. Sealjuures lähtutakse muidugi kasumikaalut- lustest, kusjuures üks a lusnäita ja id on m üüjate arv letivormi puhul ja samas m üügisaalis vajalike töötaja te arv iseteeninda­ mise korral. Viimane peab olema esimesest väiksem, sest sellega kindlustab uus vorm kasumeid kui mitte käibe suurenemisest (see voib halvemal juhul samaks jää d a ) , siis vähem alt kokkuhoiuna palkades. Nii on rohkem levinud seisukohtadeks arvamused, mis m ääravad müügisaali põrandapinna minimaalseks suuruseks 80— 100 m2 ja isegi üle selle. M iinimumist suurem ate kohta kehtib seisukoht, et mida suurem, seda m ajandusliku lt kasulikum — saab suhteliselt rohkem vabastada tööjõudu. Muidugi kaasneb sellega eeldus, et on võimalus kindlustada küllaldane käive (näit. sortimendi laienemisega, konkurentide vä lja tõrjum isega ning 150 kaupluse tegevusraadiuse suurendamisega jne.) Sellest tulene­ valt on suurem ates linnades rohkesti müügisaale, mille põranda­ pinnad ulatuvad mitmesaja ruutmeetrini. Eri koht on nn. super- market’idel (ü liturgudel) , kus müügisaali pinda saab moõta tuhandete ruutm eetritega. R ahvadem okraatiam aadest Bulgaarias on jõutud veendumu­ sele, et iseteeninduslikud toiduainete kauplused müügisaali pin­ naga alla 60—80 m2 (ja laoruumide pinnaga alla 70—80% m üü­ gisaali p innast) ei tööta rentaablilt. Tšehhoslovakkias suhtutakse samuti väikestesse m üügisaalidesse eitavalt; suurematesse l inna­ desse ehitatakse iseteeninduslikke toiduainete kauplusi müügisaali pinnaga 200—300 m2, kusjuures iseteenindamise arvele langeva käibe osatähtsus jaekäibes üldiselt kiiresti suureneb. Poolas on iseteeninduslikke toiduainete kauplusi mitmeti uuritud ja jõutud muuseas järeldusele, et üleminekul iseteenindamisele suurenes käive m üügisaalis järgm iselt: a) saal põrandap innaga 50—80 m2 andis käibe kasvij 20— 50%; b) saal põ randap innaga 80— 100 m2 andis kasvu 50— 100%; c) suurim efekt saavuta ti p indalalt üle 100 m2 müügisaali puhul. Jättes kõrvale käibe kasvu iseloomustavad nä ita jad kui vaiel­ davad (sest võime küsida — kelle või mille arvel see kasv toi­ mus), võime ka siit välja lugeda teatud miinimumi vahemikus 50—80 m2, kusjuures optimaalseks võib arvata pindala suurusega vähemalt 100 m2. Meil, Nõukogude Liidus, on töö iseteeninduslike toiduainete- kaupluste tüüpprojektide koostamisel praegu veel lõpetamata, kuid teatud kindlaid lähtealuseid vajalike pindalade arvutamiseks ning ruumide planeerimiseks on juba olemas. Nii on välja töö­ tatud iseteeninduslike toiduainetekaupluste tüüpsuurused tabe­ lis 1 (lk. 153) nä idatud andmetega. Nendest väiksemad, nn. kesk­ mise suurusega tüübid, mis on kohandatavad Eesti NSV linna­ dele, on ette nähtud kasutada järgm iselt: a) keskmise suurusega tüübid T-7 (segakauplus juurv ilja ta) ja T-12 (universaalse sortimendiga toiduainetekauplus) on ette nähtud tarbija te komplektse nõudmise rahuldamiseks. Need paik­ nevad linnarajoonides, kus toiduainete kaupluste spetsialiseeritud võrk on nõrgalt arenenud. Sobivad linnade äärerajoonidele ja töölisasulatele; b) tüübid T-7 ja T-12 ehitatakse kas elumajade esimestele korrustele või m adala hoonestusega linnaosades iseseisvate kaup­ lusehoonetena; c) tüüp T-7 teenindab rajooni elanike arvuga 4—5 tuhat, tüüp T-12 rajooni suurusega 6—7 tuhat ja T-18 — piirkonda elanike arvuga 8— 10 tuhat; d) tüübid B-6 ja B-8 (bakaal-gastronoomia) on oma iseloo- 151 T a b e Iseteeninduslike toiduainetekaupluste tiiüpsuurusi3 Töökohtade arv Pindala m2 Jrk. Tüübi märk kontrolör- müüjate kaupade admi- пг. kassa- letimüüja tinglik müügisaal hoiu- ja nistratiiv- Kokku pidaja arv töötlemis- ruumid jm. ruumid 1 Toiduainete segakaup­ lus (juurviljata) T-7 2 2 7 120 100 20 2 240Universaalne toiduai­ nete kpl. T-12 4 2 12 210 185 35 430 3 Universaalne toiduai­ nete kpl. T-18 6 3 18 320 280 50 650 4 Universaalne toiduai­ nete kpl. T-24 8 3 24 400 350 70 820 5 Universaalne toiduai­ nete kpl. T-32 12 '2 32 540 400 90 1030 6 Bakaal-gastronoomia kpl. B-6 2 1 6 100 90 20 210 7 Bakaal-gastronoomia kpl. B-8 3 1 8 150 135 25 ЗЮ 8 Bakaal-gastronoomia kpl. B-14 5 2 14 210 185 35 430 9 Bakaal-gastronoomia kpl. B-18 7 2 18 320 280 50 650 10 Gastronoomia kpl. G-24 5 12 24 380 345 75 800 11 Gastronoomia kpl. G-32 7 16 32 500 400 100 1000 12 Gastronoomia kpl. G-48 10 24 48 750 700 150 1600 13 Gastronoomia kpl. G-64 14 32 64 1000 800 200 2000 3 И. А. И в а н о в , Продовольственные магазины самообслуживания. Москва 1961, И. Н. Б е р г е р , В. И. И в а н и ц к и й, Организация торговой сети в городах. Москва 1963. mult kombineeritud kauplused, millesse täiendava sortimendina kuuluvad leib-sai, kondiitrisaadused, piim ja piimasaadused, vii- nad-veinid ja puuvili. Need kauplused ehitatakse kõrgema hoo­ nestusega linnarajoonidesse ja suurtesse töölisasulatesse (elu­ majade esimestele korrustele), kus toidukaupade alal on spetsia­ liseeritud võrk välja arendatud või kuulub väljaarendamisele. Teenindatavate elanike arv mõlematel kauplusetiiüpidel on 5— 6 tuhat. Suuremad kauplusetüübid meid otseselt ei huvita, sest Eesti NSV tingimustes peaksid nendel olema liiga suured tegevus- raadiused. Ühtlasi tuleb avaldada kahtlust mõne tüübi o ts ta r ­ bekuses üldse. Näiteks tüüp G-64 on ette näh tud 80— 100-tuhan- delise elanikkonnaga piirkonna teenindamiseks. Ka NSV Liidu suurlinnade tingim ustes tähendaks see vägag i suurt tegevus­ raadiust, teiste sõnadega — tarb ijaskonnast eemaldumist, g igan- tomaaniat. Selline järe ldus tuleneb meie suurlinnade praegusest ja tulevikukski planeeritud hoonestusest. Toiduainete spetsialiseeritud ja segakaupluste väiksemad tüü­ bid iseteenindamise vormiga on praegu veel lõplikult otsustam ata . Need aga Eesti NSV Kaubandusministeeriumi süsteemi eriti huvi­ taksid. Siin ju selguks piir, mis ligikaudu m ääraks iseteenindus­ liku vormi rakendamise otstarbekuse alguse ja ühtlasi ka isetee­ nindusliku m üügisaali m inim aalse suuruse. Küsimuse lahendamiseks meenutame kõigepealt endise NSV Liidu Kaubandusministeeriumi 16. VII 1957. a. käskkirja nr. 0247. Selles öeldakse muu hulgas, et iseteeninduslike kaupluste planee­ rimisel tuleb kontrolör-kassapidajate ja m üüja tega kaupluste töökohtade vahekord arvestada järgm iselt: a) leiva-kondiitritoodete kaupluses, kus m üüakse tükileiba, v as ­ tab ühele kontrolör-kassapidaja töökohale 1,5 müüja töökohta; kaaluleiva müümisel on aga vahekord 1:2,5 (mis meid praktiliselt enam ei h u v i ta ) ; b) muudes toiduainete kauplustes vastab iseteenindusliku kaupluse ühele kontrolör-kassapidaja töökohale tavalist tüüpi kaup­ luse 2,5 m üüja töökohta. Sellest järeldub, et kõikide toidukaupade osas peale leiva-saia vastab ühe kontrolör-kassapidaja töökoht arvestuslikult 2,5 töö­ kohale letimüügil. Seega tuleks väiksema kaupluse puhul, kus oleks ainult üks kontrolör-kassapidaja töökoht, viimane vas tandada kolmele müüjakohale. Edasi peame arvestam a seda, et praegusel ajal me ei saa veel täielikult vä lis tada letimüüki, sest kaalukau- pade realiseerimine endises korras on kohati para tam atu . 'Niisiis peaks ühele kontrolör-kassapidaja töökohale lisandum a — olene­ valt vajadusest — kas üks või kaks m üüja töökohta, mis kokku annaks arvestuslikult 4 või 5 m üüja töökohta. Järelikult võiks toi­ duainete segakaupluse muuta iseteeninduslikuks juhul, kui selles töötas või töötaks vahetuses vähemalt 4 müüjat. Võib aga öelda 153. isegi nii: iseteenindamist saab organiseerida ka sellises toiduainete segakaupluses, kus on ainult üks töö ta ja — müüja. Seda tõestavad ETKV Liidu kogemused (näit. Kilingi-Nõmme TK-s jt.) On ainult va ja head pealehakkamist, tahet, küllaldase suurusega müügisaali väljapanekuteks ja korralikku ostjaskonda. Veidi erinevalt tuleb kaalutleda spetsialiseeritud kaupluste puhul. Siin on lähtekohaks kõigepealt põhimõte, et spetsialiseeri­ mine toidukaupade jaekaubanduses pole nõudmise komplektse ise­ loomu tõttu üldse otstarbekas. Meil on spetsialiseerimist küll omal ajal arendatud, kuid ebaõigesti, ja praegu sügavam at spetsiali­ seerimist, mis kohati veel esineb, saab õ igustada ainult materiaalse baasiga — väikeste ja k illustatud m üügisaalide n ing laoruumi­ dega. Olemasolev spetsialiseeritud jaevõrk on üldiselt väike, töö­ kohtade arvuga ä 1—2, mis ei küüni kontrolör-kassapidaja töö­ kohaks vajaliku normini. Järelikult pole neid o tstarbekas iseteenin­ damisele üle viia. Kõne alla tuleb ainult selline variant, et kont­ rolör-kassapidaja teostab ise letimüüki, mistõttu poleks vaja eraldi m üüjat. Kuid ka siin peab m ajanduslikest kaalu tlustest lähtudes asum a seisukohale, et kontrolör-kassapidaja asendaks vähemalt kolme, mitte aga 1—2 müüjat. Peame ju arvestam a kontrolöri ole­ masolu m üügisaalis (kelleta praegu veel üldiselt — üksikute eran­ ditega — läbi ei saa) ja pakkijat, s. o. kokku kolm töötajat. Nii tuleb asuda seisukohale, et 1) toiduainete kaupluste spet­ sialiseerimist meie põhimõtteliselt edasi ei arenda (erandiks on juurv ili) , vaid vastupidi — uute segatüüpi kaupluste avamisega koondame; 2) olemasolevaid spetsialiseeritud kauplusi viime üle iseteenindamisele ainult juhul, kui vahetuses töötab vähemalt kolm müüjat; 3) võib avada ka ühe kontrofbr-kassapidajaga ja müü­ jata, piiratud sortimendiga toiduainete segakauplusi ehk nn. kombi­ neeritud kauplusi, kusjuures kontrolör-kassapidaja teostaks ka letimüüki ja asendaks kokku vähem alt kolme m üüjat. Seega oleme väiksemate segakaupluste ja spetsialiseeritud kaupluste üleviimisega iseteenindamisele teinud vigu, mis tuleb parandada. Eriti kehtib öeldu mõnede iseteeninduslike. piima- ja juurviljakaupluste suhtes. Tõsi küll, meil on iseteeninduslikke juur- viljakauplusi, kus kontrolöri töökohast on osatud loobuda. Selli­ seks näiteks tooksime Tallinna Puu- ja Köögivilja Kaubastu ise- teenindusliku kaupluse Narva maanteel, kus kaalukaupu müüakse iseteeninduslikult, purgikaupu aga letimüügiga. Kuid võime kohe küsida — kas selline iseteenindamine on õige? Kõigepealt on see ju pea peale pööratud iseteenindamine. Teiseks on «kontrolör-kas- sapida'ja» õieti müüja, kelle töökoht on lahtine (tarbija saab ise minna kauba juurde) ja sealjuures väga halvasti organiseeritud töökoht, m üügiprotsess aga on müüjale tehtud vägag i mugavaks. Iseteenindusliku kaupluse nime ei vääri ka sellised piimakaup- lused, kus letimüügi korras realiseeritakse 80—95%, iseteeninda­ mise korras ainult 5—20% kaubast, eeskätt pudelipiima (selle eest 154 tasutakse leti taga asuvale müüjale) Öeldu ei tähenda muidugi niisuguse väga piiratud iseteenindamise hukkamõistu — on hea, kui iseteenindamise arendamiseks ja rakendamiseks kasutatakse ka väiksemaid võimalusi ja reserve. See ju ikkagi kergendab müüja tööd ja kiirendab müügiprotsessi, säästab vahest ostjagi aega ning parandab teenindamist, ent statistilises arvestuses oleks ülespuhutus. On ju olemas kaupluse või osakonna käibes teatud orienteeruv alam määr, millest alates võime rääkida isetee­ nindamisest. Seda asjaolu peaksid kaubandusorganisatsioonid ise­ teenindamise juurutam ise aruandeid koostades silmas pidama. Erilises seisukorras iseteenindamise organiseerimise osas on leivakauplused. Kahe töökohaga leivakauplusi võiks üle viia ise­ teenindamisele, sest iseteenindamise puhul jätkuks ka kahest töö­ tajast vahetuses — kontrolör-kassapidajast ja laotöölisest — juhul, kui kaupluse sortimendis on ainult leib-sai. Tööjõus ei oleks küll säästu, kuid ka mitte suurenemist. Siin aga peame meenutama, et leiva realiseerimises töötame plaanilise kahjumiga. Järelikult, kui tahame leivakauplusele iseteenindamise puhul garanteerida ren­ taabluse, peame laiendama selle sortimenti vähemalt kondiitritoo- detega, isegi mõne muu kaubarühm aga, mis kindlustaks kauplusele küllaldase käibe ja kulusid katva realiseeritud hinnalisandi. Sel juhul peab iseteeninduslikus leivakaupluses olema vähemalt neli töötajat: üks kontrolör-kassapidaja, üks kontrolör ja üks laotöö­ line või (mis otstarbekam) kaks kontrolöri-kassapidajat ja üks lao­ tööline; neljas oleks sektsiooni (osakonna) juhata ja ehk brigadir (kõik arvestatud ühes vahetuses), Nii jõuame järeldusele, et ta v a ­ list tüüpi leivakauplust on praktiline iseteenindamisele üle viia ainult siis, kui selles on vahetuses tööl vähemalt kolm müüjat. Lähtudes leiva hinnaelementidest, samuti nõudmise iseloomust, tuleb see kaubarühm võimalikult lülitada iseteeninduslike toidu- ainete-segakaupluste ja kombineeritud kaupluste sortimenti. Kohati veel vajalikes väikestes m üügipunktides tuleb säilitada ühe töö­ kohaga letimüüki. Jõudnud selgusele väiksemate iseteeninduslike kaupluste t ing li­ kes müüjate töökohtades (arvestusühikuis vä ljendatuna), saab hakata otsima vastust küsimusele, kui suur vähemalt peaks olema müügisaal. Ühe kontrolör-kassapidaja töökoha kohta arvestatakse 40— 45 m2 müügisaali (leivakaupluses 25—30 m2) 4, mis ligikaudu v a s ­ tab 2,5 müüja töökoha kohta kehtestatud normatiivile tavalist tüüpi kaupluses. Juhul, kui kaupluses on ainult üks kontrolör-kassa­ pidaja töökoht, suurendatakse normatiivi (40—45 m2) 25—30% selleks, et k indlustada kaupade väljapanekule küllaldast pinda. See annab ühe kontrolör-kassapidaja töökoha kohta kokku 55— 4 ГИПРОТОРГ, Предприятия розничной торговли. Пособие по проекти­ рованию, Москва 1962. 155 60 m2. 5 Iseteeninduslikus kaupluses arvestatakse ühele leti-töö- kohale 10— 15 m2 m üügisaali pinda. Kui aga tavalises korras müük toimub m üügisaali iseteenindamisest kunstlikult e ra ldatud pinnal (mida meil kahjuks tihti organiseeritakse), tuleb seda_normatiivi suurendada vähemalt 20 m2-le. Abiruumidele (vastuvõtu-, hoiu-; pakkimisruumid ja pindalad) arvestame vähemalt 80—90% müügi­ saali pinnast, kontoriruumidele ja muudele ruumidele — 20 m2 Toodud arvudest lähtudes saame koostada väiksemate isetee- ninduskaupluste pindalade tabeli (tabel 2). ' Tabelis 2 toodud nä ita jad m üügisaali suuruse kohta on võetud arvestusega, et meil tuleb iseteenindamise organiseerimiseks kasu­ tada olemasolevat puudulikku m üügisaalide pinda. Uue iseteenin­ dusliku kaupluse ehitamisel on m üügisaal va ja projekteerida 10— 20 m2 suurema‘na (sortiment ju laieneb, käive suureneb). Vastavalt suureneks ka abiruumide pindala. Meie väiksemate iseteeninduslikkude kaupluste lao- ja kontori­ ruumid ei vasta tavaliselt kaugeltki tabelis nä idatud arvudele, mis muidugi kahjustab töötingimusi ja -tulemusi. Kui laomajan­ duse ja kontoriruumide osas võiksime endile veel kuidagi lubada silma kinnipigistam ist ja leppida olude sunnil halvemaga, siis m üügisaalide osas seda teha ei tohiks. Arvestatakse ju ühe kont- rolör-kassapidaja töökoha kohta kaupade väljapanekute seadmete rinnet vähemalt 14— 16 m, lisaks norm aal-la iustega vahekäigud jne. Kitsaks jääb! Seetõttu kannatab kaupade väljapanek ja sor­ timent, kannatab käive ja tarb ija te teenindamise kultuur, kanna­ tab iseteenindusliku kaupluse rentaablus. Tõsi, iseteenindamist on arendatud lähtudes halbadest võima­ lustest. Meie esimesed iseteeninduslikud kauplused olid kohati ebaõnnestunud. Nüüd on olukorra parandam ise ja nimetatud progressiivse teenindamisvormi intensiivse arendamise aastad. Töötagem vastavalt , kuid suhtugem arusaam isega ka ebaõnnestu- mistesse: esimesed selletaolised kauplused organiseeriti vajalike kogemusteta, kuid vigadele v aa tam ata populariseerisid nad ise­ teenindam ist tarb ija te hulgas. Eesti NSV Kaubandusministeerium on väga õigesti võtnud põhimõtteks, et iga uus ja iga rekonstrueeritud kauplus peab ava­ tam a ja töötama mingil progressiivsel meetodil. Toiduainete kaup­ luste suhtes peaks see eelkõige tähendam a nende projekteerimist 5 Berger ja Ivan itsk i. . loevad toiduainete segakauplustes ja spetsialisee­ ritud kauplustes müügisaali väiksemaks pindalaks 48 m2 ühe kontrolör-kassa- pidaja töökoha kohta, leivakauplustes — 35 m2. (И. H. Бергер Организа­ ция торговой сети в городах. Госторгиздат 1963, 35). Samu norme pooldavad Bogom olova ja Ivanova. (Т. А. Богомолова . . , Организация и техника тор­ говли продовольственными товарами, Госторгиздат 1963, 27). Serebrjakov fikseerib normatiivina 48—55 m2. (П од ред. С. В. Серебрякова, Организация и техника торговли, Москва 1962, 81). 156 Tabel 2 Väiksemate iseteeninduslikkude toiduainetekaupluste orienteeruvad minimaalsuurused Töökohtade arv Pindala (m2) Kaupluse spetsialisee­ kontrolör- müüja kaupade rimise aste kassa­ müüja (tinglik m üügi­ hoiu- jt. adm.-maj.saal kokkupidaja arv) ruumid ruumid 1. Toiduainete segakauplus T-4 1 1 4 70 60 20 150 2. Toiduainete segakauplus T-5 1 2 5 80 70 20 150 3. Toiduainete segakauplus pakendkaupadega T-3 1 — 3 60 50 20 130 4. Leivakauplus (täiendava sortimendiga) J.-3 1 — 3 50 30 20 100 (30 + 20) 5. Juurviljakauplus J-3 1 — 3 60 50 20 130 6. Juurviljakauplus J-4 1 1 4 70 60 20 150 \ сл vastava lt iseteenindamisele. Ja tegelikult on seda tehtudki. Kuid ruumide, eeskätt m üügisaalide planeerimises on lünki mitte ainult vanadel, vaid ka uutel iseteeninduslikel kauplustel. 2) m ü ü g i s a a l i d e p l a n e e r i m i n e . Peale suuruse on m üügisaali suhtes täh tsad veel mitmed muud tegurid. Kõigepealt saali pikkuse ja laiuse vahekord. Varem ehitati mitmekorruseliste elum ajade esimesele korru­ sele m üügisaale nii, et saali p indala vajalik suurus manööverdati vä lja pikkuse abil; sügavus oli p iiratud 6—7 meetriga. Sellised pikad ja kitsad m üügisaalid , mis olid pealegi «sisustatud» võimsa sam m aste kolonniga, olid ja on iseteenindamise organisee­ rimiseks ebasobivad: ülevaadet segaksid sambad, saarelisi sead­ meid on peaaegu võimatu kasutada, seadmete rinne jääb lühike-* seks jne. Sellest tulenevalt ei saa nii mõndagi küllaltki suurt ja uut m üügisaali kasu tada edukamalt muuks kui müügiks tavali­ ses korras (kauplus «Tartu» Tallinnas, kauplus «Tartu» Tartus jt-)- Selletaolistest m üügisaalidest on siiski õnnestunumaiks kaupluse «Tallinn» omad, ühes neist on organiseeritud iseteenin­ damine. See iseteenindamise arendamise tõke on nüüd enam-vähem kõrvaldatud, sest uued projektid näevad ette müügisaalide ehita­ mist kommunaalhoonete esimestele korrustele läbimise printsiibil ( tänavase inast hooviseinani) Näiteiks tooksime uued isetee- n induslikud kauplused «Paide» ja «Hiiu» Tallinnas ja Kohtla- Järve iseteenindusliku kaupluse sotsialistlikus linnaosas. Nii on uutele m üügisaalidele antud seadmete ratsionaalseks pai­ gutamiseks vajalik sügavus, kindlustatud (kuid mitte alati) nor­ m aalne loomulik valgustus, võim aldatud õigesti lahendada ost­ jate liikumise organiseerimise, kontrolör-kassapidajate töökoh­ tade paigutam ise jt. küsimusi. M üügisaalide planeerimise uue võtte juures on aga kommunaalhoonetes uus häda: varem sai osa laoruume paigu tada m üügisaali siseseina taha, mis võimaldas mõni-ngal m ääral rahu ldavalt lahendada kaupade töötlemise ja liikumise keerdküsimusi; nüüd peavad lao- ja muud abiruumid orienteeruma eeskätt keldrikorrusele. V aa tam ata nimetatud puu­ dusele tuleb prioriteet igal juhul anda m üügisaalile ja seetõttu uut planeerimise võtet lugeda oluliseks iseteeninduslike kaupluste võrgu laiendamist soodustavaks teguriks. Kõige paremini saab m üügisaalidega seotud küsimusi lahen­ dada iseseisvate kauplusehoonete projekteerimise ja ehitamisega.. Kõik olulisemad ruumid on võimalik pa igu tada ühele tasapinnale n ing seega luua soodsad lähtealused ruumide omavaheliste seoste kujundamiseks. Kasutada tuleb muidugi mõlemaid kaupluseruumide soetamise allikaid, kuid valikuvõimalusel on va ja eelistada iseseisvate kaup­ lusehoonete ehitamist. Ja seda üldiselt tehaksegi. Oluline on aga: kas oleks võimalik (otstarbekas see on) era ldada kaubandus- 158 •ministeeriumile ja linnade täitevkomiteedele iseseisvate kaupluse­ hoonete ehitamiseks senisest suuremaid summasid? Uute iseteeninduslikkude kaupluste ruumide analüüsimisse sügavam alt laskum ata peab siiski tegema paar märget. Esiteks — tendents isoleerida iseteeninduslikku m üügisaali letisaalidest ehk teiste sõnadega tendents kõrvaldada vajalikku letirinnet iseteeninduslikust saalist eraldi saalidesse. Teame küll, miks seda tavaliselt tehakse (sotsialistliku omandi kaitset puudu­ tame ligemalt hiljem), kuid kas see on õige lahendus? Tarbijate liigne umbusaldamine pidurdab ju siin nende teenindamise kul­ tuuri a ren d am is t Tõepoolest! Meist vist igaüks eelistaks näiteks Tallinna kauplustes «Tallinn» ja «K alev»6 letimüüki kõigis müügisaalides, kui ainult ei oleks vaja m anööverduda ühest müügisaalist teise tänava kaudu (sortimendist ja muudest teguri­ test esialgu rääk im ata) . Jääb mulje sellisest planeerimise stiilist: iseteenindamine peab olema, planeerime siis saalikese kuskile isoleeritult, õige kauplemise aga organiseerime sinna. Meie nõukogude kaubanduse uuemad ja parem ad projektid, mis näevad ette iseteenindamist ühises m üügisaalis koos letimüügiga, ei leia järelikult külla ldast tähelepanu; vas tav nõukogude ja vä lis­ maine kirjandus osutub ignoreerituks. Mõnes jaekaubandusorganisatsioonis esinev tendents isolee­ rida on omane mitte ainult uutele kauplustele kommunaalhooneis, vaid ka iseseisvais kauplusehooneis. Ja seda ajal, mil me kauban­ duses rajame m ateriaalse t baasi kommunismile üleminekuks. Lisame: n im etatud suund on ohtlik veel seetõttu, et selle järgi on toimunud, toimub ja planeeritakse koguni iseteeninduslike kaupluste ümberehitamisi, s. o. kulutatakse raha iseteenindamise kahjustamiseks. Samuti vähendab see tugevasti tarbija te lugupida­ mist iseteenindamise vormi vastu. Peab arvama, et meie kaubandusministeeriumil tuleks selles suhtes tõsiselt jä lg ida ehitustegevust. Teine m ärge seoses kaupluseprojektidega puudutaks otseselt linnade täitevkomiteesid või nende kaubandusvalitsusi uute kaup- luseprojektide läbivaatam ise ja kinnitamise osas. Nimeltjtundub, et siin jääb kohati puudu vastu tustundest ja valvsusest. On las ­ tud mööda võimalusi vajalike kaupluseruumide projekteerimise nõudmiseks, on aga lastud ka ehitada kaupluseruume, millest ei taha õieti rääk idagi (näit. iseteeninduslik leiva- ja kondiitritoo- dete kauplus nr 35 Tartus Vanemuise tänava keldrikorrusel) Iseteeninduslikkude toiduainetekaupluste m üügisaalide kujun­ dus on uute kaupluste juures harilikult juba laitmatu. Kaubandus­ likele ettevõtetele spetsialiseerunud arhitektid ja. kunstnikud on selles suhtes teinud kvalitatiivse nihke paremusele. 6 «Kalevis» on nüüd iseteeninduslik osakond, mis alustas tegevust uue kaup­ luse avamisel 1963. a., likvideeritud. 159 Seadmete paigutuses m üügisaalides võib üldiselt täheldada läbimõeldust. Kohati võib siiski m ärga ta kitsaid seadmetevahe- lisi kaugusi, mis tak is tavad ostjate norm aalse t liikumist. See on aga vabandatav saalip inna piiratusega. P iirdeaiad, mis omal ajal kippusid reguleerima ostja te liikumist iseteeninduslikul pinnal, on ebaotstarbekatena kadunud või kadumas. Kahjuks on neid sigi­ nenud teises variand is — iseteenindusliku pinna eraldamiseks tee­ ninduslikust pinnast. Ostja te liikumise reguleerimiseks kassade juures, samuti siir­ dumisel ühest saalist või saali osast teise kasu ta takse edukalt ka turnikeesid. Iseküsimus on muidugi see, kuivõrd õigustatuks saab mõnel juhul sellist liikumist lugeda. Kassakabiinide asukohad iseteeninduslikes kauplustes On teh­ tud tähelepanekute põhjal valitud harilikult õigesti. Kontrolör- kassap ida jad saavad nendes töötada näoga m üügisaali poole. Kabiinide kõrgused põrandast vas tavad tavaliselt nõuetele. Kohati kiusab ruumipuudus. Mõnes kohas võib näha, et spetsiaalne kassa- kabiin on kas kauplusest eemaldatud või seisab koguni kasutult keset saali (nagu neid omal ajal järelem õtlem atult asetati) ja asemele on võetud letti meenutav töölaud. Selline spetsiaalseid kassakabiine hülgav tendents tuleneb otseselt kontrolör-kassa- pidajale antud müüjafunktsioonidest, mis ting ivad nimetatud töö­ ta ja töökoha organiseerim ise letimüügi põhimõttel. Sellega seoses esineb m üügisaali planeerimises kaks olulisemat puudust: a) kont- rolör-kassapidaja töökoht ei vasta lõpuks ei ühele ega teisele nõue- tegrupile; b) kassaoperatsioone eelistatakse sooritada kassaapa- raa tide ta («raiskavad letil ruumi») Kandekottide hoiulevõtmise ja kaupluse korvide või võrkude väljaandm ise töökohti on olemas, kuid õnneks mitte igas isetee- ninduslikus kaupluses. III. Kaupade sort iment 1. S o r t i m e n d i l a i u s . Kaupade realiseerimine isetee- ninduslikult eeldab tüki- ja pakendkaupade olemasolu. Müügi­ protsessi käigus töödeldavad kaalukaubad lähevad realiseeri­ misele teenindüsleti kaudu ega kuulu iseteeninduslikku käibesse. On pikematagi selge, et iseteenindusliku kaupluse tegevuse aluseks ja selle edukuse täh tsa im aks tingimuseks tuleb lugeda pakendkaupu, nende laia ldast sortimenti. Seetõttu peab iseteenin­ damise arendamisel pakendkaupade (ja nendega identsete tüki­ kaupade) sortiment ja selle laiendamine n ing täiustam ine kaup­ luse spetsialiseerimise astme raam es olema pidevalt kaubandus­ töötajate tähelepanu keskpunktis. Pakendkaupu saab iseteenindusliku kaupluse m üügisaal teata­ vasti kolmest allikast: a) tööstuselt tööstuslikus pakendis; b) paki­ 160 tult kaubandussfääri hulgi- või jaeorganisatsioonides tsen tralisee­ ritud korras; c) pakkimisega kohapeal kaupluse abiruumides. Juba üksnes tööviljakuse ja kulude seisukohast lähtudes on eelis­ tatavaim aks vormiks kaupade pakkimine jaemüügiks tootmissfää- ris. Kuigi selles osas võib märkida rõõm ustavat progressi, jääb tööstus ikkagi veel iseteenindamise (ja mitte ainult selle) ees suu­ reks võlglaseks. Peab lootma, et kesksed organid edaspidi veelgi energilisemalt võitlevad kaubanduse pretensioonide rahuldamise eest pakendkaupade tootmise laiendamise alal. Kuid ainult tööstuse abile kaubandus siin oma plaane ei raja. Tuleb kasutada ja kasutataksegi teisi — kuigi märksa vähem öko­ noomseid — pakendkaupade hankimise allikaid. Häda sunnib, ehkki need pole rahvam ajandusliku lt kõige parem ad abinõud ning lahendused. Kaalukaupade eelnevat valm iskaalum ist ja -pakkimist on Eesti NSV Kaubandusministeeriumi süsteemi jaekaubandusorganisat- sioonid kohati püüdnud arendada endi raam es tsentraliseeritu lt — organisatsiooni kauba- (väikehulgi-) baasi juures. Selles suhtes on juba pikemat aega eesrindlaseks Tallinna Toidukaubastu. Kuid see abinõu iseteeninduslike kaupluste vastavaid probleeme veel ei lahenda, sest esiteks on kaubandusorganisatsiooni piires tsen tra ­ liseeritud pakkimisest hõlmatud suhteliselt väike kaupade ring (mõningad puistekaubad, kartu l) , teiseks ei jõuta alati nimetatu- tegi osas küllaldaselt varus tada iseteenindamist, rääk im ata kogu jaevõrgust. Edaspidi asi mõningal m ääral loodetavasti paraneb, vähemalt sunnib olukord selles suunas töötama. Üks on aga pike­ mata selge: tööstuse seni tä i tm ata funktsioone jaekaubandusorga- nisatsioonid kaupade fassimise osas sajaprotsendiliselt oma ladu­ dele tulevikuski planeerida ei saa — see oleks rahvam ajandusli­ kult ebapraktiline (madal tööviljakus, m ateriaalsete vahendite killustatus jne.) ja seoks jaekaubandusorganisatsioonide keskusi liigselt tootmis- kui kõrvalfunktsioonidega. Käesoleval ajal kasutavad iseteeninduslikud kauplused võrdle­ misi laialt ja suurenevas ulatuses fassimist kohapeal. Sellele v aa ­ tamata jä tab asi siingi soovida. Peamised puudused oleksid üldis­ tatult järgmised: a) tihti puuduvad kauplustele selleks tööks küllaldased ning sobivad pindalad ja ruumid, mis kahjustab töötingimusi, halven­ dab tulemusi; b) kohati jääb puudu kauplusetöötajate initsiatiivist, e ttevõt­ likkusest ja organiseerimisoskusest; c) fassimisele era ldatud tööjõudu ei kasu ta ta alati kõige r a t ­ sionaalsemalt; esineb palju loidu ja juhuslikku nokitsemist; d) valm iskaalutud ja -pakitud kaubakogustes ei ole kaalus kül­ laldast varieerumist; eriti kondiitri,toodetes oleks aga vägagi v a ja ­ lik suhtuda tõsisemalt väiksem akaaluliste pakendite va lm is ta ­ misesse; 11 M a j a n d u s t e a d u s l ik k e töid X 161 e) mõnede kaalukaupade (vorstid, suitsukalad, pestud ja pesemata juurvili, puuviljad, m arjad, heeringas^ kerajuust jt.) fas- simisele pööratakse veel vähe tähelepanu või ei tehta seda üklse; f) kohati on takistuseks pakkematerjalide vähesus, eriti plast- masskottide osas; ei toodeta ega kasu ta ta korvikesi; g) ei pöörata tähelepanu kaupade pakkimisele koguses, mis k indlustaks arvlemist lihtsustava «ümmarguse» hinna. Puudused iseteeninduslike kaupluste sortimendis tulenevad kahjuks mitte ainult pakkimisest, vaid tihti ka ükskõiksest suhtu­ misest sortimendi kujundamisesse, kaupade hankimisesse üldse. Nii on tavaliseks nähteks, et sama spetsialiseerimise astmega ise­ teeninduslike kaupluste või kaupluseosakondade tegelikus sorti­ mendis on suuri omavahelisi erinevusi (näiteks ühel on 2—3 nime­ tust õlut, teisel ainult üks jne.) Tõsi küll, kehtestatud sortimendi- miinimumi nõudeid üldiselt küll täidetakse (ja tuntakse sellest rahuldust, isegi uhkust), kuid miinimum on ju teiste sõnadega kaubagruppide ja -nimetuste nõutav m adalaim määr, millest või-' malikult rohkema pakkumine tarbijatele peab olema iga kaupluse- töötaja esmaseks püüdeks. Kalkulatsioonid kõnelevad, et näiteks keskmise suurusega toiduainete-segakauplustel (tüübid T-7 ja T-12) peaks kauba- gruppides olema nimetusi minimaalselt järgmiselt:^bakaalkaupu 60—80; leiba-saia 30—40; kondiitritooteid 80— 100; llhagastronoo- miast 25—30; kalagastronoom iast 25—35; piima- ja piimasaaduste rühm ast 40—55; liha 5— 10; kala ja heeringat 10— 15; juur- ja puuvilja 15—40; alkohoolseid ja karastusjooke 40—80. Nendele lisaks võib sortimendis olla m itmesuguseid majapidam istarbeid — seepe ja muid puhastusvahendeid, isegi selliseid kaupu nagu purg iava jad ja teisi väiksemaid tööstuskaupade hulka kuuluvaid köögitarbeid. Näiteks rahvadem okraatiam aade iseteeninduslikku- des toiduainetekauplustes on taolistele kaasuva, isegi komplektse nõudmisega tööstuskaupadele pööratud vägagi suurt tähelepanu. Meilgi oleks aeg sellele mõelda. Samuti pole meie iseteenindusli kes kauplustes siiani jälgegi nurgakestes t kohvi ja teega ning sinna juure kuuluvate kaupadega. Iseteeninduslikul toiduainete-segakauplusel peaks olema kerge m oodustada iseteenindamisega ja teenindam isega leti osas kokku sortimendi, mis ulatuks umbes 350—500 nimetuseni. Nendest vähe­ m alt pooled kuuluksid iseteeninduslikku ossa. Meil on viimase nom enklatuuris aga tavaliselt 100— 150, harva paarsada nimetust. Veelgi teravam alt puutuvad lüngad sortimendis silma isetee- ninduslikes spetsialiseeritud kauplustes. Nii ei paku piimakauplu- sed tavaliselt iseteeninduslikult m idagi peale pudelipiima. Juur- viljakaupluste sortiment on tihti liiga kitsas ja lünklik, mis sun­ nib perenaisi eelistama kolhoositurge. Iga päev nõutavad kaubad ei ole pidevalt müügil. Lüngad sortimendis kohustavad iseteeninduslikke kauplusi 162 senisest m ärksa tõsisemale tööle. Vastava töö otsustavale p a ra ­ nemisele peab kaasa a itama kaubandusorganisatsiooni keskuse juhtiva ja kontrolliva osa, samuti nõudlikkuse järsk suurenemine. 2. K a u p a d e p a i g u t u s . Nagu m ärgitud, jaguneb isetee­ nindusliku kaupluse kogu sortiment kahte põhiossa vastava lt sel­ lele, kas kaup kuulub realiseerimisele iseteenindamise voi teenin­ damise korras. Iseteenindusliku kaupluse kogu sortiment peaks olema koondunud ühte ühisesse müügisaali. See on vajalik 1) t a r ­ bija kaupluses liikumise ratsionaliseerimiseks ja 2) kaupadest parema valiku ja ülevaate võimaldamiseks. Nende põhimõtete vastu eksitakse kahjuks massiliselt. Seoses kaupluse planeerimisega osutasime tähelepanu tenden t­ sile eraldada iseteenindusliku osa teeninduslikust. Juhul, kui kaup­ lus on väga suur ega ole ehituslikult praktiline planeerida ühte ühist müügisaali, võiks ju sellega kuidagi leppida, kuid teatavasti domineerib just kindel isoleerimise eesmärk. Sellest tuleneb ka kaubarühmade ja teenindamisvormide eraldam ine koos ostjate liikumise skeemide keerukaks muutmisega. Nimetatud negatiiv ­ susele kaasub tihti veel meie poolt vih jatud teine puudus, nimelt halb ülevaade kaubarührriast. Teatavasti on ju täh tsam ad kau­ bad, s. o. enamik toidukaupade rühmi, oma koostiselt sellised, et osa realiseeritakse tüki- ja pakendkaupadena, osa aga kaalu- (mõõdu-)kaupadena. Järelikult, kui kaubarühm on kahe teeeninda- misvormi vahel k illustatud selliselt, et rühmasisese sortimendi nimetused on era ldatud müügisaalides, raskendab see tarbijal üle­ vaate saamist kaupadest, halvendab tema ostuplaanide kujune­ mist ja nende realiseerimist. Nii peaksid kaubad asuma ühises müügisaalis. Vastasel juhul ei tarvitse imestuda tarbija te keskel levineva arvam use üle, et tavalises toiduainete segakauplu­ ses olevat ostude sooritamine m ugavam. Sisult sam aväärne eri ruumidest tingitud olukorraga on iseteeninduslike ja teeninduslike kaupade barjäär idega isoleerimine ühises müügisaalis. Paralleelselt ühe kaubarühm a killustamisega isoleeritud pind­ aladele esineb kaupade paigutuses veel teine väga oluline puudus — parallelism. Nimelt on meie kaubandusministeeriumi süsteemi kaupluste iseteenindamise praktikasse siginenud intensiivselt juurduv komme paigutada isegi tööstuslikus pakendis olevat ise­ teenindusliku osakonna kaupa ka teise m üügisaali — teenindus­ likku osakonda. Rohkesti esineb sellist nähet kondiitritoodete, kuid ka teiste kaubarühm ade puhul (mitmesugused konservid, pudelipiim, pakivõi (mitte paki- ja kaaluvõi) jne.). Põhjendus on olemas — seda teh tavat tarbija huvides. Oige. Sest tarb ija saab kaalukaupu ostes sam ast ka pakendkaupu. Kuid milleks ja kuidas me siis iseteenindamist üldse organiseerime ja arendame, kui sortimendiga niimoodi vigurdame? Jõuame jällegi järeldusele, et eesmärgiks on ainult nimi, kõrgemalt poolt antud korralduse kui­ dagi moodi täitmine. Ja kurdame, et iseteenindamine pole tasuv, ii* 163 et iseteenindamine ei kindlusta käibeplaani täitmist. Sorti­ mendi selline jaotam ine näiteks Tallinna Toidukaubastu ise­ teenindusliku osakonnaga toiduainetekauplustes soodustabki omalt poolt — muude tegurite kõrval — nähet, mida võib nagu reeglina tähele panna: 80— 135 m2 suuruses iseteeninduslikus m üügisaalis ja lu tab kahe-kolme kauplusetöötaja valve all paar- kolm kodanikku (kõik ju polegi ostjad), samal ajal tungleb kohati m ärksa väiksemas teeninduslikus saalis 30—40 tarbijat. Isetee- ninduslikul saalil võetakse töö käest ära ja väidetakse siis kahet­ sevalt, et iseteeninduslik saal olevat liiga suur (näit. Tallinna Toidukaubastu kaupluse «Tallinn» juhtkond) Sortimendi kujundamisel ja paigutamisel ei tohi mingil juhul lubada, et iseteenindamise arendamise ja tarbija te huvid oleksid vastuolus. Need peavad m oodustama tugeva orgaanilise ühtsuse. M õningaid pretensioone tuleb esitada ka sortimendi iseteenin- duslikule pinnale paigutam ise suhtes. Teatavasti on praktikas välja kujunenud m õningaid kaupade ra ts ionaalse paigutam ise printsiipe, mida iseteeninduslikud kaup­ lused põhiliselt tunnevad ja enamikul juhtudel tegelikult kasuta- vadki. Nii on kaubad tavaliselt: a) rühm itunud teatud kindlate tunnuste järg i (tootmislik, otstarve, naabrus, hoiurežiim jt.) , b) alatises kindlas asukohas, c) valinud sobivad seadmed, d) pa iguta tud hästi nähtavalt , vahedega eraldatult, e) aseta tud nii, et sagedamini (massilisemalt) nõutavad kau­ bad on ladude suhtes eelistatud asukohas, f) pandud riiulitele asetuses, mis üksikute kaupade võtmisel oma väljapaneku esteetilisust ei kaota, jne. Väiksemad hälbed selletaolistest printsiipidest pole teravad. Olulisemateks puudusteks tuleb lugeda lünki kaupade paigutami­ ses vastavalt sotsialistliku omandi kaitse printsiibile. Kuigi sot­ sialistliku omandi kaitsel peatume hiljem ligemalt, peab praegu kaupade paigutam ise aspektist lähtudes seda puudutama. Nimelt on üldiselt õigesti rakendatud põhimõtet, et mida väiksem ja hin­ nalisem on üks või teine kaup, seda kauplusetöötajatele silma­ paistvam asse kohta tuleb see paigutada. Kuid siin esineb ilmseid liialdusi, ostjate liigset umbusaldamist. Sellega on ka seletatav kaupade koondumine, kuhjumine teenindusleti juurde (kui see on iseteeninduslikus saalis olemas) või kontrolör-kassapidaja kõr­ vale ja selja taha. Päris mitmes iseteeninduslikus kaupluses on esinenud selletaoline «evolutsioon»: algul olid viina-likööripude- lid kontrolör-kassapidaja töökohale vastasse inas hästi nähtaval kohal riiulil, sealt liikusid need nim etatud töökoha kõrvale ja kol­ m anda etapina edasi selja taha riiulile. Sam al põhjusel on piima- pudelid nihkunud kaugem alt m üügisaalis t leti naabrusse, kuni isevõtmine asendus iseteenindamise sildi all iseandmisega. Edasi 164 on osalt sotsialistliku omandi kaitsmise nimel toimunud meile juba tun tud sortimendi parallelismi juuru tam ist ja lõpuks on sama sildi varjus mõned artiklid iseteeninduslikust saalist hoopis kadunud. Teiseks olulisemaks puuduseks kaupade paigutamisel peab lugema kohati m itteküllaldaste varude olemasolu m üügisaalis töö­ päeva alguseks või päras t kaupade kauplusesse saabumist. Osalt on selle nähte põhjuseks ruumikitsikus väiksemates m üüg isaa li­ des (mis, muide, tea taval m ääral mõjutab sortim entigi), kuid kohati ka nagu harjum useks kujunenud nokitsev tegevus kaupade juurdetoomises. Tulemuseks on tööjõu ebara ts ionaalne k asu ta ­ mine, ostjate põhjendam atu segamine, m üügisaali norm aalse töö­ rütmi häirimine. Kaupade kauplusesse saabumine, nõudmine ja kaupade iseloom ei võimalda kaugeltki alati a lustada tööpäeva täisriiulitega müügisaalis. Tööpäeva jooksul kerkib korduvalt vajadus sinna kaupu juurde suunata . Kuid seda peab katsuma viia miinimumini. Üks olulisemaid abinõusid selleks on m üügi­ saali seadmete õige jaotam ine kaupade vahel. Mida suurem on kauba naturaalne käive ruum alas, suhteliselt seda rohkem peab sellele eraldam a riiulite astmestike pinda. Eriti iseteeninduslikes juurviljakauplustes aga eksitakse tihti selle e lem entaarse nõude vastu. IV. Sotsialistl iku omandi kaitse 1. M a t e r i a a l n e v a s t u t u s . Iseteeninduslikes kauplus­ tes on üldiselt sisse viidud brigaadiline m ateriaalne vastu tus kui oma olemuselt ja kommunistliku kasvatuse printsiipidest lähtudes kõige sobivam m ateriaalse vastu tuse organiseerimise vorm. Siin puudub aga ühtne stamp, mida lõpuks polegi vaja. Nimelt esineb brigaadilises m ateriaalses vastu tuses variante, mis püüavad kohanduda ühe või teise iseteenindusliku kaupluse konkreetsete ja sealjuures omavahel erinevate töötingimustega. Millised ja kui­ võrd õiged need on, seda vaatleme alljärgnevalt. Suurem iseteeninduslik kauplus, millel on eraldi müügisaale, eeldab tavaliselt ka eraldi brigaadide loomist. Nii see tegelikult ongi. Sellises kaupluses peaks laom ajandus olema spetsialiseeru­ nud kahte ossa: üks varustab iseteeninduslikku, teine teenindus­ likku saali. Sellele vastava lt saab lahendada m ateriaalse v a s tu ­ tuse küsimust ladude ja saalide suhetes. Kui aga ladu varustab ühe ja sama kaubaga mõlemaid müügisaale, nagu tihti esineb, siis peab ladu olema iseseisva m ateriaalse vastu tuse ühik. Iseteeninduslrkul m üügisaalil, millel puudub letimüük, võib olla tem aga seostatud laoga kas ühine või era ldatud m ateriaalne vastutus. Ühise m ateriaalse vastu tuse puhul kuuluvad ühtsesse brigaadi nii saalis kui ka laos töötavad isikud. Arvestades a s ja ­ 165 olu, et igapäevase töö käigus on lao ja m üügisaali vaher väga tihe side, tuleb eelistada ühist m ateriaalse t vastu tust. Eriti olu­ line on see juhul, kui laos või selleks e ra ldatud pindalal või ruu­ mis tuleb ulatuslikult kaupu fassida. P raktikas esineb aga selle variandi kõrval ka teist: m üügisaali hõlmab üks ja lao teine bri­ gaad. Seda moodust ei saa heaks kiita juba põhjusel, et nimetatu tingib ulatusliku ja nagu mõttetu töö seoses kaupade üleandmise- vastuvõtmise dokumentidega. Üldise töömahu olulise suurenemi­ sega kaasub ka kaupade laost m üügisaali andmise operatiivsuse halvamine, samuti lao- (kaupluse- või osakonna-)' juhata ja liigne sidumine laoga ning tema muude tööülesannete korraliku täit­ mise pidurdamine. P raktikas tuuakse sellise killustatud materi­ aalse vastu tuse kaitseks argument, et see võimaldavat paremini teha jooksvaid sisemisi inventuure ainult müügisaali osas. Vii­ mase järele olevat va jadus vägagi sagedane — tihedusega kuni üle kolme päeva. Sotsialistliku omandi kaitse seisukohast lähtu­ des tundub see olevat kaalukas argument, sest nii saab tõepoo­ lest suhteliselt m ärksa lühema ajaga, m ärksa kiiremini ja väik­ sema vaevaga kontrollida ja üle lugeda kaupu iseteeninduslikus müügisaalis. Tegelikult pole siin siiski tegemist niivõrd ostjate kontrollimisega, kuivõrd usa ldam atusega brigaadi vahetuste vahel. See negatiivne nähe põhjustabki töö organiseerimises muide ka teisi negatiivseid, isegi lubam atuid nähteid: vahetuse pikki tööpäevi valvekauplustes ja vahetuse asendam ist teisega üle mitme päeva. M ärgitud kahele põhjusele saab lisada veel kol­ manda, s. o. kauplusejuhata ja te suurema palga kindlustamise. Teatavasti on ju üldine kord nii, et kui kauplusejuhataja on kau­ pade eest m ateriaalselt vastu tav , siis on tal õigus saada 20% suu­ remat palka. Ja nii võtabki juhata ja koos ase tä itjaga lao oma isiklikku hoolde. Kontroll tarbija te üle peab olema teistsugune, operatiivne. Järelkontroll palju enam ei paranda. Seega pole antud mõttes killustatud brigaadilisel m ateriaalsel vastu tusel olulist kaalu. U saldam atus brigaadi liikmete vahel kõneleb kasvatustöö ja kaadri valiku nõrkustest, mis tuleb kõrvaldada. Teisiti lahendata­ vad (kasvõi palgasüsteemi tä iendam isega iseteeninduslike kaup­ luste kasuks) on kauplusejuhataja te m ateriaalsed huvid. Igatahes — kas põhjused on täielikult kõrvaldatud või mitte, kuid materi­ aalse vastu tuse killustamine kaupluse m üügisaali ja lao vahel tuleks likvideerida. Iseteenindusliku müügisaali ja ainult seda teenindava lao ühise brigaadilise m ateriaalse vastu tuse puhul kerkib veel üks oluline küsimus: kas laotöölisi liita b r igaad iga või mitte. Mõle­ maid lahendusi võime praktikas kohata. Ühel juhul nad jäetakse vastutusest vabaks põhjendusega, et nende palk on väike (see- eest otsivad brigaadi liikmed laotööliste kandekotid töölt lahku­ misel läbi). Teisel juhul solidaarsuse, kollektiivsuse, vastutus- ja 166 kohusetunde kasvatamiseks tõmmatakse nad kaasa m ateriaalse vastu tuse brigaadi. Ja seda teist moodust tulebki lugeda õigeks. Iseteeninduslikus m üügisaalis, kus on ka teeninduslett, esineb samuti kaks brigaadilise materiaalse vastu tuse varianti. Juhul, kui lett kuulub iseteenindusliku pinna juurde, võtavad müüjad koos teiste töötaja tega tavaliselt osa brigaadilisest vastutusest. Selle variandi juures ei tegele müüja rahaga; _ostja maksab kogu kauba eest kontrolör-kassapidajale. Nii on õige: müüja votab osa ostjate jälg im isest ja teiseks ei tarvitse tal teatud sanitaar- hügieeniliste nõuete vastu eksida. Kahjuks eraldatakse letitööta- jad sageli müügisaali barjääridega piiratud ossa, mis nagu t in ­ gib iseseisva m ateriaalse vastu tuse loomist. Ent viimast võib kohata ka e ra ldam ata pinna puhul, kusjuures seda saaks kuidagi veenvamalt põhjendada ainult siis, kui letiosa on kontrolör-kassa­ pidaja töökohast kaugel n ing tarbijad on huvitatud lõplikust arvlemisest m üüjaga. Üldiselt aga killustab selline eraldi b r igaa ­ dide loomine ühise m üügisaaliga seotud kauplusetöötajate kollek­ tiivi, kahjustab kontrolli ostjate üle, tavaliselt halvendab nende teenindamise kultuuri, muudab keerukamaks lao ja m üügisaali vahekorra ja üldse kaupluse töö (näiteks rahasum m ade eraldatus jne.). Selletaolistest kaalutlustest nähtub, et m ateriaalse vastu tuse organiseerimise alal tuleks iseteeninduslike kaupluste töös nii mõndagi revideerida ja muuta. Sealjuures peaks iga kauplus võtma eesmärgiks jõuda nii kaugele, et Tartu «Kodutarve» ees­ kujul oleks kaupluses ainult üks kogu kollektiivi, hõlmav m ateri­ aalse vastutuse brigaad. Sellel on teiste vormidega võrreldes suuri eeliseid juba üksnes tööjõu ratsionaalse kasutamise ja üm berpai­ gutamise seisukohast lähtudes. b) K o n t r o l l t a r b i j a t e ü l e . Iseteenindamise o rgan i­ seerimisel on käesoleval ajal üheks kesksemaks küsimuseks kont­ roll tarbijate üle. Niivõrd kui meie sotsialistlikust ühiskonnast ei ole veel täielikult välja juuritud kodanliku ühiskonna igandid, kaasa arvatud näppamine, vargus, ja kommunistliku moraali reeglid pole veel m uutunud iga tarbija käitumist ainukestena määravateks teguriteks, tuleb iseteenindamisel tõsiselt arvestada sotsialistliku omandi kaitset. Kontrolli organiseerimisel tarb ija te üle seoses iseteenindamise korras m üügiga on rakendatud mitmesuguseid võtteid. Nendest mõned on aja jooksul heidetud kõrvale, teisi aga tä iendatud ja muudetud, kolmandaid juurde tekkinud. Võtete rohkus võimald-ab valikut, m istõttu praktikas võib kohata küllaltki laialdast variee­ rumist. Üks esimesi kontrolli juurde kuuluvaid võtteid, millega tarbija kõigepealt kokku puutub, on ustekompleksi ehitus, sisenemise ja väljumise vas tav organiseerimine. Selle vastu põhiliselt keegi ei vaidle, küll aga oleme 'eespool seda osalt teinud seoses ostjate 167 liikumise keerukaks muutmisega, iseteenindusliku pinna isoleeri­ misega teeninduslikust osast. Samuti märkisime seoses pindalade ja ruumide eraldumise negatiivsustega selle suuna peamist põh­ justki, mis seisnes õieti tarb ija te kontrollimise tõhustamises. Tuleb lisada, et selline kontrollimise võte on iseteenindamise kirat­ semise üks põhjusi. Siin ju sihilikult peletatakse tarb ija id eemale (nagu seda tehakse sortimendi regu leer im isegag i) . Tõsi, ostjaid on iseteeninduslikul pinnal üheaegselt vähe, üksikuid on hea ja m ugav jälg ida, kuid eesmärgiks peab ju olema mitte ostjate arvu vähendamine, vaid vastupidi — suurendamine. M üügisaali sisenenud, ostja kas annab ära oma kandekoti ja saab vastu kaupluse võrgu või korvi (sellesse ta kogub ostud) või ei tarvitse seda teha. Kasutatakse mõlemaid variante. Kohati (näiteks P ärnu Kaubandusvalitsuse kaupluses «Riia» jm.) esineb paralleelselt mõlemaid. Endastm õiste tavalt oleneb variandi valik mitte ainult antud kaupluse töötajate tõekspidamistest, vaid ka ostjate käitumisest, vas tava tes t kogemustest ja tähelepanekutest, kaubast, tarb ija te rohkusest, müügisaali ehitusest ja teistest kom­ ponentidest. Kuna kaalutlusi on palju ja erinevaid, võib kande­ koti küsimust järelikult lahendada erinevalt, v as tava lt konkreetse kaupluse töö iseärasustele. Laskum ata arutlustes detailidesse peab aga range lt rõhutam a ühte: igal võimalikul juhul tuleb ostja vabastada kandekoti äraandm ise kohustusest. Miks? Esiteks muu­ dame sellega kogu ostu-müügiprotsessi märksa lihtsamaks ja kii­ remaks, mis on võrdselt kasulik ja meeldiv nii ostjale kui ka kauplusele. Teiseks vabastam e sellega kaupluse vajadusest panna vastavale tööle spetsiaalset töötajat, mis tähendab kokkuhoidu käibekuludes n ing olulist tegurit rentaabluse kindlustamisel. Kolmandaks säästam e m üügisaali pindala kaupade väljapane­ kuks ja asendame korvide vä ljaand ja töökoha sisustuse kaubakäi- bele praktilisemaga. Neljandaks saab m üügisaali paremini ja rat­ sionaalsem alt planeerida. Ja viiendaks tähtsam aks, isegi kõige olulisemaks teguriks m ärgime kauplusetöötaja te vabanem ist ost­ jate rõhutatud kahtlustamisest, nende solvamistest, ostjate murest oma kandekottide pärast. Kokku tähendavad need tegurid tee- nindamiskultuuri järsku tõusu, tarb ija te arvu suurenemist ja jae- käibeplaanide täitmise n ing ületamise kindlustam ist. Võidakse väita, et tarb ija peab ju ikkagi ostma ja järelikult kehtestatud korraga leppima. Kuid tarbija l on kaupluse suhtes tavaliselt kül­ laltki suuri valikuvõimalusi, eriti siirdumisel näiteks südalinnas asuvast töökohast kaugemale koju. Kandekottide-korvide küsimus on huvitaval kombel üksikutes linnades lahendatud erinevalt. Näiteks Tallinnas ja P ä rnus tuleb ostjatel kandekotid üldiselt ära anda (P ä rnus siiski reservatsioo­ niga juhul, kui kandekott pole läbipaistev), Tartus aga seda ei nõuta. Nähe kahtlemata pole seletatav ainult käitumisega, mida tõendavad tähelepanekud näppam iste alal», vaid suur täh tsus ora 168 siin kauplusetöötaja te ja kaubandusorganisatsiooni juhtkonna suhtumisel küsimusse. Ja selles suhtes peab Tartu t (Tartu Kau- bandusvalitsust) teistele eeskujuks seadma. Muidugi on esinenud ja esineb juhtumeid, kus tarbija peidab esemed kandekoti põhja, paberi alla ja voodri vahele, kuid neid on ikkagi vähe. Ja mis pea­ asi — peame üldiselt meeles — tabatud näppajad, va rgad s a a ­ vad kauplusetöötajatele väga kiiresti, ühe korraga tu ttavaks. See aga tähendab tegelikult nende välja langem ist kaupluse poolt tee­ nindatavast elanikkonnast (millest kellelgi pole kahju), nende edaspidist eemalehoidmist antud kauplusest ja järelikult o s tja s­ konna järk järgu lis t puhastam ist kuritahtlikest elementidest. Kaupluses väljapandud korvid (või võrgud) on praktilised õieti ainult siis, kui tarb ijad saavad neid kasu tada omal vabal tahtel ja äranägemisel. Näiteks on kaupu m ugavam koguda esialgu kaupluse korvi ja alles hiljem neid ümber laduda kaasas olevasse portfelli. Igatahes kategooriliselt tuleb laita sellist lahen­ dust, kus korvi võtmine on kohustuslik, korvide vä ljaand ja töö­ koht aga puudub ja ostjate kandekottide hoidmine on tehtud kontrolör-kassapidaja ülesandeks. Siin ju nagu sihipäraselt «või­ deldakse» selle eest, et ostjaid oleks vähe, paar-kolm inimest, sest vastasel korral ei suudaks kontrolör-kassapidaja tä i ta oma otse­ seid ülesandeid ja sam aaegselt valvata kandekotte. Tarbijatele on aga vastuvõetam atu või vähemalt vägagi ebameeldiv, et nende esemete eest lõpuks keegi ei vastu ta . Ostjaid kaupade valikul jälg ib kõigepealt kontrolör-kassa­ pidaja. Tema ülesande täitm ise kergendamiseks olgu töökoht sellekohaselt organiseeritud ja kaubad vas tava lt paigutatud. Kui kontrolör-kassapidaja teeb ulatuslikult ka müüja tööd, siis kah­ justab see m üügisaali jälgim ist: ostjaid koguneb leti ette isegi järjekorrana n ing see varjab vaadet saalile, töötaja tähelepanu kontsentreerub müügioperatsioonidele suhteliselt pikaks ajaks tööpäevast. Nii võib kaupade ulatuslikumat paigutam ist kassa taha riiulile lugeda kahe teraga mõõgaks — osa kaupu on hästi valvatud, kuid ülejäänute arvel ja kahjuks. Seda peab arves­ tama. Spetsiaalseks kontrollimise funktsioone täitvaks töötajaks enamikus kauplustes on kontrolör. Kahjuks osatakse tema tööd teha vägagi s ilm atorkavalt ühekülgseks. Iga tarbija tajub otse­ kohe, et üks või kaks töötajat, vaa tam ata sellele, kas nad istuvad, seisavad või ja lu tavad , on ametis kahtlustam isega, tarb ija iga liigutuse jälgim isega. Nende ilme juba räägib sellest selget keelt. Ja see on enamikule ostja test vägag i ebamugav, võõrastav, mil­ lega hästi ei taha harjuda. Kontrolör peab oskama ennast m üügi­ saalis ostjate silmis kasulikuks teha (kaupade korrastam ine ja paigutamine, hinnasedelite kohendamine ja asendamine, konsul­ tatsioonide andmine, kasvõi nagu asjalik liikumine ja m üügisaali iildise korrasoleku kontrollimine). Täiesti lubamatuks tuleb aga 169 igal juhul lugeda kontrolöri ja lu tam ist ostja kannul, samuti v as ­ tandlikku nähet — kontrolöri istumist kuskil hästi nähtaval ja head ülevaadet võimaldaval positsiooonil. P aa ris üksikus kohas on kontrolöri ülesandeks antud ostjatelt tühja k laas taa ra vas tu ­ võtmine, mida tuleb lugeda vägagi praktiliseks. Sellega vabaneb ostja varakult tülikast taa ras t , saab vastu tšeki ja pa igutab kauba tühja kandekotti. Kontrolör-kassapidaja aga vabaneb lisatööst,, tema töökoht ei ummistu tag as ta tu d taaraga.* Juhul, kui iseteeninduslikul pinnal töötab lett, peab selle asu­ koht võimaldam a müüjal (või müüjail) jä lg ida m üügisaali seda osa, mis kontrolör-kassapidajale (või vastavale töörindele) on halvemini jälg itav . Kujult pika ja kitsa müügisaali puhul on sel­ leks sobiv saali kaugem osa. Tähtsaks varguste vastu võitlemise abinõuks on süüdlase isiku selgitamine ja tema töökohta (ka koju) teatamine. Tugevaks rel­ vaks on vastav pa ljas tav artikkel kohalikus ajalehes. Miilitsa- organid kahjuks jäävad pisinäppamiste puhul kõrvalseisjateks. M ainitud ja teisigi abinõusid on rakendatud, kuid kohati loiult. Kauplusetöötajad peaksid siin olema m ärksa resoluutsemad. Ei ole õige piirduda ainult kauba äravõtmise või raha sissenõudmi­ sega, sest selline kergelt pääsem ine ahvatleb uutele katsetele. Muidugi on raskusi (näiteks naistöötajate l meesisiku kinnipida­ misel ja kindlakstegemisel, miilitsa abiks kutsumisel telefoni puu­ dumise tõttu jne.), kuid nendega tuleb leppida kuni vargusenähete likvideerimiseni. Vajaduse korral osutavad abi tarbijad. Väga tervita tav on ostjate abi va rga paljastamisel: kodanikud, m ärga­ nud kellegi juures kahtlast käitumist (eriti talvel, paksu riietuse kandmisel), juhivad harilikult sellele kauplusetöötaja te tähele­ panu. Peatum ata muudel ostjate kontrollimise võtetel, mis muide on kapitalistlikus kaubanduses kujunenud üldse kohati vägagi kee­ rukaks ja kalliks süsteemiks, tuleb kokkuvõttena rõhutada: küsi- Ц л в tavaliselt ei ole üldse nii terav, nagu mõned kaubandustööta­ j a d püüavad m illegipärast nä idata. Tuleme välja näppamiste katmiseks lubatud kaoprotsendiga 0,15 (kapitalim aades on see — vaa tam ata rangele kontrollile — m ärksa suurem, ulatudes tihti tugevasti üle ühe). See teadmine aga ei tohi tähendada sig­ naali valvsuse nõrgendam iseks ja uinutamiseks. Võiks öelda otse vastupidist: see probleem ja mure peavad kaduma, millele muude abinõude (nagu üldise kasvatustöö paranemine, m ateriaalse hea­ olu edasine tõus jne.) kõrval aitab oluliselt kaasa kaubandustöö­ taja te visa ja energiline võitlus näppaja tega . Kuid see töö olgu edaspidi paremini läbi mõeldud, kusjuures üheks komponendiks peab olema usalduse suurenemine tarb ija te vastu. Iseteeninduslike kaupluste töö organiseerim isega seoses on käsitletuile lisaks veel rida teisi huvitavaid ja olulisi küsimusi, mis vääriksid ligemat vaatlust. Kuid antud juhul on meie üles­ 170 ande m aht ja raam id sellelks liiga piiratud, isegi niivõrd, et tõsta- tatudki probleemide osas ei ole taotletud nende am m endavat an a ­ lüüsi. Siiski vihjame veel paarile mõttele. Esm alt reklaam, infor­ matsioon. Nagu teame, pööratakse meil täiesti õ igustatu lt kaubandusli­ kule reklaamile üha suuremat tähelepanu. Tegeliku elu vajadused dikteerivad reklaami edasise arendamise alal tõsiseid ülesandeid, mida tuleb täita võimalikult paremini. M õningate saavu ta tud edusammude kõrval esineb kahjuks ’ valusaid lünki, nendest üks on kahtlemata suhteliselt vähese tähelepanu osutamine reklaamile seoses iseteenindamisega. Meie käsutada olevatest küllaltki laia ja mitmekülgse iseloomuga reklaamiliikidest n ing -vahenditest pöörab harva mõni spetsiaalset tähelepanu iseteenindamisele. Seda aga tuleb pidada vägag i vajalikuks. Vajalikkuse aspekte loetlemata osutame näitena ainult ühele — reklaamile isetee- ninduslikus m üügisaalis. See on mõnede reklaamivõtete osas tavaliselt äärm iselt tagasihoidlik ja puudulik. Ometi oleks siin kerge vaevaga ja minimaalsete kulutustega võimalik mõndagi teha. Nii võiks üles seada meeldivalt kujundatud grupisilte, mis aitavad tarb ija t (eriti nn. transiitset) kiiresti orienteeruda kauba­ rühmade asukohtades; tuleb rohkem tähelepanu pöörata kaupade pakendile ja selle tekstile; peaks põhjalikumalt mõtlema kaupade kasutam isõpetuste^, uudsemate, kuid samuti m ajanduslikust ja tervishoidlikust seisukohast lähtudes põhjendam atult tagasihoid­ liku nõudmisega kaupade paremale tutvustamisele jne. Selletaoli­ sed ja teised küsimused, kaasa arvatud iseteenindusliku müügi- vormi enda propageerimine, väärivad igatahes senisest märksa suuremat tähelepanu. Teiseks puudutam e iseteenindamise põimimist teiste progres­ siivsete müügivormidega. Sellelegi küsimusele pole üldse tähele­ panu pööratud. Ometi saab iseteenindamist suuremal või väikse­ mal m ääral tä iendada näiteks selliste teenindamisvormidega nagu: 1) müük ettetellimisega, eriti pühade-eelsete ühekordsete tel­ limuste vormis; 2) ettetellimine koos kauba kojuveoga; 3) kingituspakikeste valmistamine, nendele tellimiste vas tu ­ võtmine, viimine kingituse saajale; 4) spetsiaalsete konsultatsioonide organiseerimine; 5) mikrofoni ülesseadmine ostjate teenindamiseks (näiteks kauplusejuhataja vä ljaku tsum iseks) ; 6) hoiukoha organiseerimine ostja pakendi ajutiseks hoolda­ miseks; 7) kohviku organiseerimine m üügisaalis, jt. Võimalusi on. Ei puudu ka m ajanduslik mõte. Kolmandaks ja lõpuks vihjame kaadriprobleemile. On pikema­ tagi selge, et nõuded kaadri suhtes peavad olema iseteenindusli- 171 kes kauplustes suurem ad võrreldes tavalis t tüüpi kauplustega. Seda üksnes juba lähtudes käitumiskultuurist. Kuid iseteenindus­ like kaupluste kaader peab olema tugev ka oma spetsiaalselt väljaõppelt, organiseerimisvõimelt, ja — mis eriti oluline peab olema täiesti aus ja usaldatav. Nende põhinõuete täitm ise ga ran ­ teerib kaadri valiku ja väljaõppe parandam ine, mida omalt poolt peaks stimuleerima m ateriaalse huvitatuse printsiibi vastav rakendamine. В П РО Д О В О Л Ь С Т В Е Н Н Ы Х МАГАЗИНАХ САМ ООБСЛУЖИВАНИЯ СИСТЕМЫ МИНИСТЕРСТВА ТО РГО ВЛ И ЭСТОНСКОЙ ССР И ПУТИ ИХ Р А ЗР Е Ш Е Н И Я X. Пауте Р е з ю м е По внедрению самообслуживания магазины продовольствен­ ных товаров системы Министерства торговли Эстонской ССР добились заметных результатов. Однако, эта прогрессивная форма обслуживания покупате­ лей не имеет еще такого удельного веса, какой должен бы ей принадлежать. Причин несколько. Торговые работники не руководствуются в достаточной мере специальной литературой. К тому же этот вопрос изложен в литературе далеко не исчерпывающе. Затруднено также полу­ чение литературы. В магазинах и в торгующих организациях не уделяется должного внимания анализу хозяйственной деятель­ ности предприятий самообслуживания. В методике произведен­ ных анализов имеются тоже проблемы. Серьезные недостатки бывают и при планировании помеще­ ний для новых магазинов самообслуживания. Нередко торго­ вые залы магазинов слишком маленькие, что препятствует про­ изводить требуемую выкладку товаров. Это обстоятельство не позволяет эффективно использовать рабочую силу. Имеются также случаи нерационального движения покупателей в мага­ зинах. В магазинах самообслуживания или в отделах самообслужи­ вания многих магазинов имеется в продаже очень ограниченный ассортимент товаров. Промышленность снабжает недостаточно торговую сеть фасованными товарами. Предварительную фасов­ ку сельди, колбас, сыров и других продуктов производят в ма­ газинах еще очень редко. 172 Часто причиняет ущерб рентабельности самообслуживания параллелизм ассортимента товаров в отделах с заприлавочной продажей и с самообслуживанием. В отдел самообслуживания выставляются далеко не все подходящие для этой цели штуч­ ные и фасованные товары. Контролеры — кассиры загружены нередко функциями продовца. Имеются нерациональности в организации материальной от­ ветственности. Часто необоснована недоверчивость работников магазинов в отношении к покупателям. Во многом успех зави­ сит от работников магазинов самообслуживания, но при под­ боре кадров это не всегда учитывается. Большие возможности для улучшения экономических пока­ зателей работы магазинов самообслуживания предоставляет реклама, до сих пор еще недостаточно использованная. PROBLEME UND GESTALTUNGEN DER ARBEITS­ ORGANISATION IN LEBENSMITTEL­ SELBSTBEDIENUNGSLÄDEN DES HANDELSM INISTERIUM S DER ESTNISCHEN SSR H. Pauts Z u s a m m e n f a s s u n g Bei der E inführung der Selbstbedienung haben die dem Handelsministerium der Estnischen SSR unterstehenden Lebens­ mittelgeschäfte bemerkenswerte Erfolge zu verzeichnen. Trotzdem nimmt diese fortschrittliche Form des Dienstes am Verbraucher nicht den Raum ein, der ihr eigentlich zustehen müßte. Viele Ursachen gibt es dafür. Die Benutzung der entsprechen­ den Fachliteratur seitens der Handelsangestellten läßt zu w ün­ schen übrig. Auch ist diese Fachliteratur wenig erschöpfend und nicht genügend zu haben. Der Einzelhandel richtet noch nicht die nötige Aufmerksamkeit auf die Analyse der wirtschaftlichen Tätigkeit von Selbstbedienungsunternehmen. Die Methodik der Analyse weist Lücken auf. Ernsthafte M ängel bestehen bei der Raumverteilung neuer Selbstbedienungsläden. Stellenweise sind die Verkaufsräume zu klein, worunter die W arenauslage leidet und auch die E insparung an Arbeitskräften nicht ganz zur W irkung gelangt. Gleichfalls kommen unzweckmäßige Bewegungsschemata der Käufer vor. Die W arenauswahl in Selbstbedienungsläden bzw, -abteilun- gen ist meist sehr begrenzt. Die Industrie versorgt den Handel mit W aren in fertiger Packung in ungenügendem Maße. Noch 173 sehr selten werden Hering, Wurst, Käse usw. in den Handlungen an Ort und Stelle vorverpackt. Oft wird die Einträglichkeit der Selbstbedienung durch die Gleichheit des W arenangebots in Selbstbedienungs- und Bedie­ nungsabteilungen geschädigt. Bei weitem nicht alle passenden Stück- und Packwaren werden im Selbstbedienungsraum angebo- ten. Stellenweise wird der Kontrolleur-Kassierer mit Verkäufer­ funktionen stark überlastet. Auch die materielle V erantw ortung ist nicht immer zweck­ m äßig eingerichtet. Die E inste llung der Verkäufer für die Selbstbedienungsläden ist wirklich bedeutsam, was jedoch bei der Wahl der Kader nicht immer berücksichtigt wird. Große Möglichkeiten bei der H ebung der Wirtschaftlichkeit von Selbstbedienungsläden bietet die bisher ungenügend beach­ tete Reklame. 174 MAALISE JAEVÕRGU ANALÜÜSI METOODIKAST F. Sauks Kaubandusökonoomika kateeder 1. Üldised märkmed Nõukogude kaubanduse põhiliseks ülesandeks on kiirelt suu­ rendada kaubakäivet ja üha paremini rahu ldada elanike vajadusi. Kaubakäibe laiendamine elanikkonna nõudmisel vas tavas s truk­ tuuris eeldab otstarbekalt arendatud kaubanduse m ateriaalset baasi. Kaubanduse m ateriaalse baasi põhituumaks on kaubandus­ ettevõtted, mille kaudu kaubad suunatakse tarbimissfääri. Teatavas rajoonis asuvad kaubandusettevõtted m oodustavad kaubandusvõrgu, resp. jaevõrgu, kus ettevõtted on üksteisega seo­ ses mitte ainult territoriaalselt, vaid ka orgaaniliselt. Üksik kau- bandusettevõte pole kunagi iseseisev, vaid suurem as või vähe­ mas sõltuvuses teiste samasse võrku kuuluvate ettevõtetega. Nendevahelise tööjaotuse ja seosed m äärab kindlaks nende kesk­ organ — kaubandusorganisatsiooni keskus. Viimasele on jaekäibe p laanipäraseks korraldamiseks m ää ra ­ tud kindel tegevuspiirkond, s. t. territoorium, mille elanikkonda ta peab varus tam a kaupadega. Seda territooriumi nimetatakse kaubandusorganisatsiooni kaubanduslikuks piirkonnaks. Seal tuleb luua vas tav jaevõrk, täpsem alt — kaupluste, poodide, kios­ kite võrk ühes vajaliku sisseseadega. On ilmne, et elanike häireteta kaubandusliku teenindamise tagamiseks peavad kaubandust juhtivad keskorganid ja eriti kaubandusorganisatsioonide juhtkond analüüsima põhjalikult oma tegevuspiirkonnas olemasolevat kaubandusvõrku ja selle a lu­ sel m ääram a juba kaubandusvõrgu arendamise teaduslikult põh­ jendatud plaanid järgm isteks aastateks. Kuni viimase ajani on aga jäänud praktikas kaubandusvõrgu analüüs pinnapealseks. Eriti kehtib öeldu maalise kaubandusvõrgu kohta. See on seleta­ tav osalt sellega, et teoreetilises kirjanduses on käsitletud peami­ selt linnalise kaubandusvõrgu paigutam ise küsimusi, kuna m aa­ lise kaubandusettevõtete võrgu arendamise küsimused on j ä ä ­ 175 nud tagaplaanile . Harilikult vihjatakse siin analoogiale linjialise kaubandusvõrgu kujundam ises n ing paigutam ise üldprintsiipide (kontsentriline kujundamine, ühtlane paigutam ine) rakendamise vajadusele. Ühtlasi m ärgitakse aga- ka maalise kaubanduse tingi­ muste iseärasuse mõju võrgu organiseerimisele ja selle arvesta­ mise vajadust. 1 Üldiselt a rvatakse aga, et maalise võrgu paiknemise problee­ mid on lih tsam ad kui linnalises vorgus. Seega puuduvad praktiku­ tel analüüsiks lähemad eeskujud, juhtnöörid ja tõekspidamised, millele võiks ra jada probleemi käsitelu. See tingib paratam atult analüüsi teostamise vastava lt oma äranägemisele, väheste koge­ muste ja teoreetiliste eelteadmiste nappuse korral kujuneb aga sel­ line analüüs pinnapealseks ega suuda seetõttu anda küllalt täpset ü levaadet olemasolevast kaubandusvõrgust. Veelgi rohkem: esineb koguni a lah indava t suhtum ist kaubandusvõrgu analüüsisse ja sel­ leks vajalike m aterja lide kogumisesse. Arvatakse, et see on üksi­ kute töötaja te väljamõeldis, mis praktikutele toob üksnes lisatööd, käega ka tsu tavat kasu aga mitte mingisugust. Käesolevaga tahetakse näida ta konkreetsete faktide alusel sel­ liste seisukohtade ekslikkust n ing anda m aalistele kaubandusorga­ nisatsioonidele m õningad kergemini rakendatavad võtted jaevõrgu analüüsiks. Konkreetsed näited esitatakse põhiliselt Tartu rajooni kaubandusvõrgust, millega käesoleva artikli autor põhjalikumalt tu tv u s .2 2. Kaubanduspiirkond ja selle optim aalne suurus K aubandusvõrgu kujundam ise ja kaubandusettevõtete konk­ reetse asukoha m ääram ise aluseks on kaubandusorganisatsiooni jaekäibe suurus ja struktuur. Selle m ääram ise para tam atuks eel­ duseks on kaubanduspiirkonna ökonoomika uurimine. See peäb haa­ ram a mitte üksnes olemasolevat seisukorda, vaid ka neid m uu­ 1 Vt. näiteks S. V S e r e b r j a k o v , Nõukogude kaubanduse organi­ satsioon ja tehnika, Tallinn 1951, lk. 106— 107. Umbes samad seisukohad esitab ta oma õpiku hilisem as väljaandes (Moskva 1956). Ka kooperatiivkaubanduse organiseerim ise spetsialist V. I. Vinogradov ei anna midagi uut maalise võrgu paigutam ise printsiipidele (vt. pikemalt В. В. В и н о г р а д о в , Г А. О з е ­ р о в а , Н. Я. У д г о д с к и й , Г. А. Ч е р н о в , Организация и техника совет­ ской кооперативной торговли, Москва 1955, lk. 57—59). Saksa DV majan­ dusteadlased toonitavad kom pleksse-regionaalse printsiibi suurt tähtsust maalise võrgu organiseerim isel (vt. H. K a r s t e n , G. N i c o l a i , H. P a e p e r , Die Planung und Organisation des Verkaufsstellennetzes, Berlin 1964, lk. 48). Kuid nende poolt esitatud näited eeldavad suhteliselt suurte m aaliste asulate (vähe­ malt 500 elanikuga) olemasolu. Seepärast ei saa ENSV -s lähematel aastatel nende soovitusi veel rakendada. 2 F. S a u k s, Jaevõrk Tartu rajoonis ja selle edasiarendamise probleeme, Tartu 1964, (käsikiri TRÜ M ajandusteaduskonnas, s.-ü. A-66). 176 tusi, mis võivad tekkida piirkonna m ajanduses p laanitaval peri­ oodil ja mida tuleb arvestada käibe plaanimisel. Järelikult tähen­ dab kaubanduspiirkonna ökonoomika uurimine oma sisult üksik­ asjalikku m ajandusgeograafilis t ülevaadet vas tavas t territooriu­ mist. Ilma selleta pole mõeldav kaubandusvõrgu teaduslikult põhjendatud p laan ipärane arendamine ning olemasoleva kauban­ dusvõrgu analüüs. Seepärast on ka täiesti a rusaadav, et juba 1946. a. m ääras tarb ija te kooperatsiooni p laaniala töötajate üle­ liiduline nõupidamine kaubanduspiirkonna ökonoomikat iseloo­ mustavate nä ita ja te m iin im um i3, mis võimaldasid anda piirkonna sotsiaal-ökonoomilise iseloomustuse. Piirkonna ökonoomika uurimisel tuleb selg itada järgm ised sotsiaal-ökonoomilised näita jad: 1) piirkonna geograafilised ja looduslikud tingimused, 2) piirkonna toodanguline profiil, 3) elanikkonna arv ja koostis, 4) elanikkonna ostufondid ja piirkonna turumaht. Piirkonna g e o g r a a f i l i s t e ja looduslike tingimuste (asu ­ koht, suurus, pinnaehitus, m aavarad, kliima, veestik, ta im es­ tik, asustam ata alad jne.) arvestam ine on eriti oluline kau­ pade hankimisel ja kaubavarude plaanimisel, sest geograafilised ja looduslikud tingim used m õjutavad sageli jaekäivet (näiteks Eesti NSV saared, kuhu ei ole võimalik vedada kaupu ühtlaselt kogu aasta kestel, nõuavad suuri kaubavarus id ) . Siinjuures tuleb uurida ka piirkonna transpordiühendusi teiste rajoonidega, mis samuti m äärab kaupade veoplaani. Transpordiühenduste nõrk arenemine üksikutes rajoonides ei võimalda teostada kaupade ühtlast vedu. Et ära kasu tada soodsaid transpordivõimalusi kau­ pade suurendatud veoks, tõuseb üksikutel a jajärkudel nende rajoonide osa täh tsus veoplaanides järsult , teistel perioodidel (teede lagunemine, jääolud jne.) aga jä rsu lt langeb. Piirkonna t o o d a n g u l i se p r o f i i l i uurimisel tuleb selgitada tööstuse ja põllumajanduse osa piirkonna majanduses, tööstusliku ja põllu­ majandusliku tootmise arenem isaste t ja spetsialiseerumist, töös­ tuslike ja muude käitiste paigutust rajoonis jne. Nende näitarvude määramine on vajalik kaubahulga õigeks m ahutamiseks vastavalt maa tootlike jõudude sotsialistlikule paiknemisele. Nii näiteks peab kaubandusorganisatsioon teadm a oma piirkonna ja üm brus­ konna rajoonide põllumajandusliku tootmise suundi (teravili-, aed-juurvili, loomakasvatus, tehnilised kultuurid jne.) selleks, et plaanimisel teada, milliseid põllum ajandussaadusi pakub kol- hoositurg ja kuidas ta rahuldab elanikkonna nõudeid. See võimal­ dab õigesti m ahutada kaubahulka linna ja m aa vahel, lähendada 3 Selle uurimise tähtsust on toonitatud korduvalt ka hiljem. Vt. näiteks ETKVL-i poolt väljaantud «Tarbijate kooperatsiooni plaanialatöötajate üleliidu­ lise nõupidamise töö kokkuvõtetest, Tallinn 1959, lk. 8, 12. 12 M a j a n d u s t e a d u s l ik k e tö id X 177 käibe taset ja struktuuri maal linna omale ja seega kaasa a^dajta viimaste erinevuste likvideerimisele linna ja maa vahel. See või­ maldab ka õigesti plaanida kaubakäivet piirkonna üksikute osade vahel ja m ää ra ta käibe jaotus kvartalite kaupa. Täpne ettekuju­ tus toodangu iseloomust ja selle spetsialiseerimisest on vajalik selleks, et selgitada kauba hulk, mis tuleb kaubandusvõrku NSV Liidu teistest rajoonidest ja oblastitest ja mis oma piirkonna töös­ tusest ja põllumajandusest. Piirkonna toodangulise profiili tead­ mine võimaldab mobiliseerida kaubakäibesse täiendavaid res­ sursse, ergu tada kohaliku tööstuse arenemist n ing organiseerida detsentraliseeritud varum ist ja kaubanduskäitis te omaoste. Piirkonna geograafilise ja toodangulise iseloomu kohta saab andmeid vastava rajooni täitevkomitee osakondadest, eriti s tatis­ tikaosakonnast. Üldisemat laadi, kuid praktikas hästi kasu ta ta­ vaid andmeid leidub m ajandusgeograafia-a las tes raam atu tes ja artiklites, samuti ka sta tistilistes kogum ikes.4 Ei tohi ka unus­ tada rajooniajalehte. Edasi on vajalik selgitada piirkonna e l a n i k k o n n a a r v u j а к о о s t i s t. Elanike arv kui nä ita ja on otseselt seotud piirkonna ökonoomi­ kaga. Elanikkonna üldarv, tema koostis soo, vanuse, rahvuse ja elukutse järgi, leibkondade arv, töötava elanikkonna ja koduste suhe mõjutab otseselt kaubakäibe mahtu ja struktuuri. Piirkonna elanike tihedusest aga sõltub otseselt kaubandusettevõtete paikne­ mine (dislokatsioon). Piirkonna elanike üldarvu uurimise aluseks võetakse viimased andmed elanikkonna arvu kohta ja korrigeeritakse neid vastavalt elanike loomulikule j-a mehhaanilisele juurdekasvule. Loomuliku juurdekasvu m ääram iseks võib kasutada rahvas­ tiku statistika ja perekonnaseisuaktide büroo andmeid, mehhaa­ nilise juurdekasvu m ääram isel aga aadresslaua omi. Kokkuvõtli­ kud andmed külanõukogude kaupa on rajooni täitevkomitees. Jaekäibe struktuuri plaanimiseks, eriti tööstüskaupade.osas, on täh tis teada ka soolist ositust, kuna mees- ja naissoost elanike vajadused nendele kaupadele on hoopis erinevad. Samuti mõjub jaekäibe struktuurile elanikkonna jagunemine vanuse järgi, mis on eriti tähtis kooliealiste ja eelkooliealiste laste osas, kuna neil on oma spetsiifilised tarbed eri riietuse, jalatsite, mööbli, toiduainete jne. alal. 4 Parim on V Tarmisto poolt koostatud «Eesti NSV, andmete kogumik»,. Tallinn 1959, lk. 348—601, m illest täiendatud ja parandatud väljaanne ilmus 1962. a. vene keeles. Sellele täienduseks on statistiline kogumik «25 aastat Nõu­ kogude Eestit», Tallinn 1965, lk. 133— 157. Huvitavaid ja praktilises töös hästi kasutatavaid m ajandusgeograafilisi ülevaateid üksikute piirkondade kohta leidub ka Eesti Geograafilise Seltsi aastaraamatutes. Nii näiteks võiks nimetada A. Saare artiklit «Jooni Tapa rajooni m ajandusgeograafiast, EGS aastaraamat» 1958, Tallinn 1959, lk. 214—230 jt. artikleid. 178 г Vahetult mõjub ka elanikkonna rahvuseline koostis, sest erine­ vatel rahvastel on erinevad nõudmised rähvarõivastele, ja la ts i ­ tele, kööginõudele jne. Oluline on veel leibkondade (perede) arv. sest sellest sõltub otseselt paljude kaupade, nagu mööbel, m ajapidam istarbed jne. käibe suurus. Elanikkonna sotsiaalne koostis on samuti tähtis nä ita ja kauba- käibe struktuuri m ääramisel, kuna tööliste, teenistujate, ü lalpee­ tavate jne. nõudmine on erineva iseloomuga. Jaekäibe suurus ja s truktuur ei sõltu üksnes elanike arvust ja koostisest, vaid nende o s t u f o n d i d e s t j a p i i r k o n n a t u r u m a h u s t . Seepärast on vaja teada peale elanike arvu ja koostise veel piirkonna töötava elanikkonna hulka, s. t. elanikke, kellel on iseseisev rahaline sissetulek (töölised, teenistujad, kol­ hoosnikud jne.) või selle koefitsienti leibkonnas. Mida suurem on töötava elanikkonna arv või koefitsient leibkonnas, seda suurem on üldreeglina iga leibkonna ostuvõime ja seda suurem on ka kau­ pade nõudmine. R a h v a s t i k u o s t u f o n d i n a on hakatud täh is tam a seda osa rahalisest vahendist, mida rahvas kasutab kaupade ostmiseks. Seega on rahvastiku ostufond osa tema rahalis test tuludest. See ei võrdu tulude kogusumm aga, olles sellest teatava osa väiksem seetõttu, et rahaliste vahendite summa, tervikuna ei lähe kaupade ostuks. Kohalike elanike ostufondi uurimine ei anna aga küllalt põhja­ likke andmeid kogu rajooni turum ahust, sest kaupade nõudjana ei esine üksnes kohalik elanikkond, vaid ka transiittarbijad , s. t. mujalt ajutiselt sissesõitnud elanikud (rajooniväline nõudmine), ja kollektiivtarbijad (asutised ja organisatsioonid), kes saavad kaupa harilikult väike-hulgimüügi korras. Kõik need piirkonna sotsiaal-ökonoomilised näita jad on oluli­ sed kaubandusorganisatsioonidele ka kaubandusvõrgu õigeks pai­ gutamiseks ja kauba kulgemise paremaks korraldamiseks. H aril i­ kult koostatakse kaubandusorganisatsioonis vastavad analüütil i­ sed tabelid ja oma tegevusrajoorii kartogrammid* kuhu on m ärg i­ tud rajooni elanike tihedus, tootmiskäitiste asukohad, kaubandus­ võrgu paiknemine, teede seisund jne. Piirkonna sotsiaal-ökonoom ilise iseloom ustuse illustratsiooniks esitame vastava näite Tartu rajooni kohta. Tartu rajoon asub Eesti NSV idapoolses osas Võrtsjärve ja Peipsi vahel, kahel pool Emajõge. Territooriumi suuruselt (üle 6,7% Eesti NSV territooriu­ mist) kuulub rajoon vabariigi suuremate hulka, olles neljandal kohal Harju, Viljandi ja Rakvere rajoonide järe l.5 Põhjas külgneb Tartu rajoon Jõgeva, lõu­ nas Põlva ja V alga ning loodes Viljandi rajooniga. Ida pool piirneb rajoon Peipsi järvega, läänes Võrtsjärvega. 5 ENSV Ülemnõukogu Presiidium, Eesti NSV territooriumi administratiivne jaotus seisuga 1. juuli 1963, Tallinn 1963. 12' 179 Pinnaehituselt on rajooni põhja- ja kirdeosale omased loode-kagusuunaga voored. Rajooni läänepoolne osa on tunduvalt madalam ning soode-, rabade- ja metsarikas. Rajooni idaosa, mis asub endisel Peipsi järve põhjal, on samuti madal ja tugevasti soostunud. Emajõest lõuna pool on maapind lainjam, tõus­ tes pikkamööda lõunasuunas ja muutudes Lõuna-Eestile omaseks põlduderoh- keks moreenmaastikuks. Võrtsjärve ranniku kesk- ja lõunaosas on reljeef vahel­ duv, esineb põhja-lõunasuunas kulgevaid voori. Rajooni läbib lääne-idasuunas Suur-Emajõgi, mis on vabariigi ainukeseks kogu pikkuses laevatatavaks jõeks. Siin toimub ka töönduslik kalapüük. Peale selle on Tartu rajooni piirides ka Emajõe lisajõed, m illedest Ahja jõgi on kuni Läänisteni laevatatav. Järvedest on kalatööstuse arendamise baasina tähtsa­ mad täies ulatuses laevatatavad Peipsi ja Võrtsjärv. M aavaradelt ei ole rajoon rikas. Nimetada võib turbavarusid (üle 5% vabariigi turbavarudest) 6 ja tellisesavi leiukohti. Metsa osatähtsus rajooni territooriumil ei ole üldiselt suur. Metsarikkamad on rajooni lääne-, kirde- ja kaguosa. Administratiivselt on Tartu rajoon (seisuga 1. jaanuar 1965. a.) jagatud 23 külanõukoguks, kus paiknevad 1 vabariiklik linn, 2 rajoonilise alluvusega linna (Elva ja Kallaste) ning 502 küla ja a su la t.7 Rajooni keskuseks on samas piirkonnas asuv vabariiklik linn Tartu. Külanõukogude ja linnade suurused on pindalalt väga erinevad (vt. lisa 1) 8 Väiksemaiks külanõukogudeks on Peipsi järves paiknev Piirissaare (u. 7 km2), samuti Peipsiääre külanõukogu (34 km2), suuremad on aga Käre­ vere (250 km2) ja Võnnu (242 km ) külanõukogud. Linnadest suurim on Tartu linn (u. 95 km2) ja väikseim Kallaste linn (1,5 km2). Elanike arvult kuulub rajoon koos Tartu linnaga ENSV rahvarohkemate ja tihedamini asustatud piirkondade hulka (keskmine tihedus 44,3 in./km2). Linnades paikneb ligem ale 67% rajooni elanikkonnast, s. t. suhteliselt rohkem kui Eesti N SV-s tervikuna (u. 60% ). Vaadeldav piirkond on seega linnarahvas­ tiku osatähtsuselt vabariigis üks esimesi. Tartu rajooni piires on aga asustus ebaühtlane. Hõredamalt on asustatud soised ja põllumajanduslikult ebasobivate maadega külanõukogud nagu Käre­ vere, Koosa, Vara, Võnnu, kus elanike tihedus on 6—8 inimest km2 kohta. Tihedamalt asustatud külanõukoguks on Peipsiääre (rohkem kui 57 in./km2). Linnades on tihedus veelgi suurem. Esikohal rajoonis on Tartu linn, kus elanike tihedus on 3300 inimest km2 (vt. joonis 1). Elanikkond paikneb rajoonis üldiselt väikestes külades ja asulates. Kuni 100 inim esega asulate arv rajoonis moodustab üle 72% asulate üldarvust. Nendes elab ligem ale 40% maaelanikkonnast (vt. lisa 2). Suuremaid asulaid elanike arvuga igaühes üle 400 on rajoonis ainult kuus. Nad paiknevad peami­ selt rajooni läänepoolses osas. Kuna kaubandusvõrgu ülesanne on kaubad tarbijale-elanikule igati kätte­ saadavaks teha, siis m õistagi tuleb pikemalt käsitleda elanikkonna aglomorat- sioonialasid, s. t. linnu ja suuremaid asulaid. Käesolevas osas jääb aga käsit­ lemata vabariikliku alluvusega linn Tartu, mille suurus ja majanduslik tähen­ dus tingivad vajaduse tema omaette käsitlem iseks. E l v a linn asub rajooni edelaosas Tartu—Valga raudtee ääres, 27 km kau- 6 Koguteos «Eesti NSV», koostanud V. Tarmisto, Tallinn 1959, lk-d 413 ja 551. 7 Tartu Rajooni Statistika Inspektuuri andmed. 8 Siinjuures tuleb märkida, et Tartu Rajooni Täitevkomitee jt. rajooni keskasutustes puuduvad andmed külanõukogude pindalade suuruste kohta. T ootm isvalitsuses on andmed üksnes majandite suuruse kohta, kuid majandite piirid ei ühti külanõukogude piiridega. Seetõttu tuli autoril kasutada ligikaud­ seid arvutusi planimeetriga ja TRO geograafia kateedri õppejõu dotsent L. Tiigi kaasabil rajooni kaardi alusel leida külanõukogude pindalad. Tule­ mus on muidu ligikaudne, kusjuures autori arvates viga võib olla ±5% piires. 180 TARTU RAJOONI RAHVASTIKU TIHEDUS Jo o n is 1. Pohki-FTt uu1 fyOOfa- #лт gusel Tartust. Linn asetseb rohkete ürgorgudega looduslikult kaunis kohas. Linna idaserval voolab Elva jõgi. Linna piirides on kaks järvekest, milledest supluskohana on tuttav Elva järv. Sõjajärgsetel aastatel on Elva elanike arv tugevasti kasvanud, ulatudes 5890 inimeseni 1963. a. (tihedus 589 in./km2). Võrreldes sõjaeelse perioodiga on elanike arv linnas suurenenud ligem ale kolmekordseks. Kuna Elvat ümbrit­ sevad põllumajanduslikud piirkonnad, siis tegeleb enamik linna tööstusette­ võtteid põllumajandussaaduste töötlem isega. Palgalistena töötab asutustes ja ettevõtetes umbes kolmandik elanikkonnast. Viimastel_ aastatel on suurenud Elva elanike Tartus töölkäijate arv. Seetõttu on täie õigusega hakatud Elvat nimetama Tartu tütarlinnaks.9 Elvas endas on arenenud köögivilja- ja puuviljaaiandus, m illega arvukalt tegelevad ka individuaalaiapidajad. Linna arenguperspektiivid seisnevad ees­ kätt tema kujunemises sisemaa kuurordi- ja suvituskeskuseks. Selle juures tuleb aga arvestada Tartu kui vabariigi ühe suurema linna majanduslikku mõju, eriti tema vajadust täiendava tööjõu järele. See loob Elvale edasise suurenemise võim alused, sest elamufondi probleemid on E lvas tunduvalt lahedamad kui Tartus. Aga sellele vaatam ata jääb Elva ilmselt ka tulevikus väikelinnaks, tähtsaks satelliitlinnaks Tartule. Teine rajoonis asuv linn — K allaste (elanike arv 1,5 tuhat, tihedus 1000 in./km2) paikneb rajooni kirdeosas Peipsi järve kaldal. Oma nime on ta saanud nähtavasti järsult Peipsisse langevalt liivakivi kaldalt, millel linn a su b .10 Linna elamukvartalid paiknevad Peipsi kõrge ranniku serval piki randa, ligem ale kolme kilomeetri ulatuses. Linnas asuvad mõned kalatööstusettevõtted (kalaiahu tootmine, tindikala kuivatamine) ja leivatööstus. Elanikkonna täht­ saks sissetulekuallikaks on kalapüük. Sellega tegeleb umbes 25% linna elani­ kest. 11 Levinenud on ka individuaalne köögiviljaaiandus (eriti sibulakasva- tus), mis suurendab tugevasti Kallaste elanike ostuvõimet. Väiksema tähtsu­ sega on palgaline töö asutustes (8,5% elanikest palgalisel tööl). Peale selle on Kallaste elanike hulgas häid ehitustöölisi, kes hooajatöötajatena teevad ümbruskonna majanditele mitmesuguseid ehitustöid. Kallaste sõjajärgses arengus võib eristada kaht etappi. Rajoonikeskusena kasvas Kallaste suhteliselt kiiresti. Ümbruskonna kolhoosidest siirdus Kallas- tesse uusi elanikke. Seal vajati tööjõudu ja lihtne oli saada krunti individuaal- elamu ehitamiseks. Kuid pärast Kallaste rajooni ühendamist Tartu rajooniga ja Kallastelt kui rajoonikeskuselt adm inistratiivsete funktsioonide äravõtmist lakkas linna kasv ja tekkis vaba tööjõudu. Linna arenguperspektiivid muutu­ sid veelgi ähmasemaks pärast Kallaste kooperatiivi liitm ist Tartu kooperatii­ viga. Sellega ̂kandus ka rida kaubanduslikke funktsioone Kallastelt Tartu. Kõige selle tulemusena hakkas elanike arv Kallastel vähenema. Ajavahemikul 1959— 1964 on see vähenemine olnud umbes 10% 12. Olukord siin on seega tun­ duvalt halvem kui Elvas, kus vaatam ata rajoonikeskuse haldusfunktsioonide äralangem isele kasvab linn edasi. 13 Ilmselt on õige seisukoht, mille järgi alla 3000 elanikuga linnu peetakse oma arengus väheperspektiivseks. 14 Nendes ei saa võrdsel määral varustada mehi ja naisi tööga, kuna tööealiste-väike arv 9 V K a u f m a n n , Väikelinnade arengust Eesti NSV-s, artikkel Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised, XII kd., Ühiskonnateaduste seeria 1963, nr. 2, lk. 113. 10 Tartumaa, koguteos «Eesti» I, Tartu 1925. 11 T a r m i s t o, op. eit., lk. 552. 12 Tartu Rajooni Statistika Inspektuuri andmed. 13 Osalt toimus see suurenemine küll E lvale Peedu suvituskoha liitmise arvel, kuid peamine põhjus seisneb Tartu linna majanduslikus mõjus ja tema suhtelises ligiolekus Elvale. T- L a a s , Eesti NSV rahvastiku paiknemise probleemidest, artikkel «Eesti Kommunist» 1964, nr. 12, lk. 15. 182 (1.0— 1,5 tuhat) ei luba siia paigutada mitut suuremat tootmisettevõtet. Siia ei saa ehitada ka ratsionaalse suurusega koolimaju, samuti läheb suhteliselt kulukaks nende linnade heakorrastamine ja teenindusasutuste vorgu välja­ arendamine võrreldes keskmiste ja suuremate linnadega. Järelikult ei saa pidada Kallaste linna arengut kuigi perspektiivseks. Ta jääb ilm selt kohaliku tähtsusega majanduskeskuseks. Peale mainitud linnade on Tartu rajooni külanõukogudes kuus suuremat maalist asulat, elanike igas üle neljasaja. Enamik nendest on välja kujune­ nud vanadest küladest ja ilm se põllumajandusliku iseloom uga (Nõo, Puhja ja Nõgiaru). Tööstusliku tähendusega on Ülila ja Rõngu ning kalandusliku täht­ susega Varnja. Sõjajärgsel perioodil on nendes asulates elanike arv kasvanud ja nad vastavad meie oludes maal optimaalseks peetava asula suurusele (umbes 500 elan ik k u ).15 Sellisesse asulasse on võimalik ehitada 8-klassiline kool, ambulatoorium, lasteasutus, klubi-rahvamaja, elukondliku teenindamise paviljon. Samuti osutub võimalikuks sisse seada veevärk ja kanalisatsioon. Nii kujunevad neist asulad, mis tulevikus ei erine m illegi poolest linnalistest asu­ latest. Külaelu hakkab sarnanema linnaeluga. Eriti on see nähtav nendes asu­ lates, kus on hakanud arenema tööstuslik tootmine, nagu näiteks Rõngus. Endise masina-traktorijaama asemel rajatud tööstusettevõte on tunduvalt muutnud Rõngu senist põllumajandusliku tootmise iseloomu ja andnud koha­ likule elule linnalise ilme. Ka sovhoosikeskustes on elanike arv suur ja kasvu­ tempo kiire, nagu seda võib täheldada Nõgiarus. Ü ldse elab aga neis keskus­ tes tänapäeval ainult umbes 6% rajooni maaelanikest. Valdav enamik elab endiselt väikekülades, pisiasulates ja üksikperedena (vt. lisa 1). Elanike peamine tegevus külanõukogudes on seotud põllumajandusega. Väljaspool põllumajandust palgalistena asutustes ja ettevõtetes töötab umbes 25% elanikkonnast. Ü ldse oli Tartu rajooni külanõukogudes 1. jaan. 1965. a. seisuga 43 kolhoosi, nendest 7 kalurikolhoosi, 15 sovhoosi ja riiklikku majan­ dit ning 16 tööstusettevõtet. Külanõukoguti on see pilt erinev. Nii domineerib Peipsi-lähedastes külanõukogudes kalapüük ja individuaalne köögiviljakasva- tus. Palgaliste osa on sealse elanikkonna hulgas väike (3— 12% piires). Täht­ vere, Kärevere, Kambja ja Ulila külanõukogudes on aga palgaliste osa suur, ulatudes ligem ale 40%-ni. Ülejäänud külanõukogudes on väljaspool põl­ lumajandust töötavate palgaliste osa 15—30% elanikkonnast s. t. enamik töö­ tab põllumajanduslikus tootmises. Andmetest nähtub, et Tartu rajoon kuulub oma majanduse iseloomult Eesti NSV-s tööstuslik-põllumajandusliku ilmega rajoonide hulka. Rajooni töös­ tuse struktuuris on juhtival kohal toiduainetetööstus, mis anna-b üle 50% rajooni tööstuse toodangust. Suuremateks tööstusettevõteteks on Ulila Turba- tööstus, Laeva ja Ilmatsalu tellisetehased ning Rõngu Elektromehhaanika Tehas j t .16 Kolhooside kaubatoodang põllumajanduses ulatus 1963. a. ligem ale 7,6 miljoni rublani, sellest üle 76% oli karjamajandussaadusi. Arvestades ka sovhooside toodangut kuulub Tartu rajoon vabariigis põllumajandusliku toot­ mise intensiivsuse poolest enam arenenud rajoonide hulka. 17 Tartu rajooni transpordivõrgu kujunemist on suures osas mõjutanud Tartu linna vahetu lähedus. Rajooni läbib Tartu— Petseri ja Tapa—Tartu—Valga raudtee. Ü ldiselt ei ole raudteede võrk rajoonis tihe. Raudteejaamade veokäive (ilma Tartu linnata) ulatub 100 tuhande tonnini aastas, autodega veetakse samal ajal kaupu rajoonis ligem ale 1,5 miljonit tonni, s. t. umbes 15 korda rohkem kui raudteel. Sellise veomahu täitm ist autodel hõlbustab tihe, suhteli­ selt hästi korrasolev teedevõrk. Vähesel määral kasutatakse rajoonis ka vee- transporti Emajõel ja järvedel. Veetranspordi osa aga üldises veokäibes on suhteliselt väga väike. 15 K. L a a s , op. eit., lk. 18. 16. Tartu Rajooni Statistika Inspektuuri andmed. 17 Tartu Põllumajanduse Tootm isvalitsuse andmed. 183 Kulluurhariduslikest ettevõtetest ja tervishoiuasutustest paikneb rajoonis (ilma Tartu linnata) 83 igat liiki üldhariduslikke koole, 54 rahvamaja ja klubi, 73 raamatukogu, 4 lasteasutust, 13 h a ig la t.18 Elanike m assiliste kogunemis­ k o h ta d e s eeldab nende ettevõtete asukoht ka kaubandusliku teenindamise võimalusi, mida tuleb arvestada kaubandusvõrgu arendamisel ja paigutamisel. On ju iga päev nõutavaid kaupu pakkuval ettevõttel paratamatu vajadus asuda võimalikult lähedal tarbijaskonnale ja luua võimalikult soodsad tingimused kaupade ostuks. Käsitledes Tartu rajooni elanike paiknemise dünaamikat tuleb aga mär­ kida, et külanõukogudes toimusid sõjajärgsetel aastatel olulised muutused rahvastiku paiknemises. Eriti silmatorkavaks nähteks oli elanike maalt linna­ desse siirdumine. Maalt lahkumise põhjusi oli mitmeid. Nii oli Peipsi ranniku­ aladel kodanliku Eesti tingim ustes tegem ist suhtelise agraarse ülerahvastatu­ sega, mistõttu nõukogude korra tingim ustes paljud neist sealt siirdusid lin­ nadesse. Tuleb märkida ka materiaalse huvitatuse printsiibi rikkumist põllu­ majanduses, mis põhjustas osa töövõim elise elanikkonna lahkumise paljudest kolhoosidest. Eelkõige siirdusid linnadesse noored. See põhjustas aga maa­ elanike ebanormaalse vanuselise koosseisu mõnedes kolhoosides ja külanõu­ kogudes, kus tõusis tugevasti vanemate inimeste osatähtsus. On küllaldane märkida, et maaelanike arv Tartu rajoonis ajavahemikul 1939— 1964 on vähe­ nenud rohkem kui 30%. Nii ulatuslik linnadesse siirdumine osutus võimali­ kuks aga eelkõige seoses tööstuse kiire arenguga eriti Tallinnas ja põlevkivi­ basseinis. See tingis ka üldise rahvastiku ümberpaigutuse vabariigi lõuna­ rajoonidest põhjarajoonidesse. 19 M aa-asulates endis toimus ka elanike ümberpaigutus. Esim estel sõjajärg­ setel • aastatel tuli riiklikesse abim ajanditesse ja sovhoosidesse rohkesti töö­ jõudu juurde, sest meelitas kindel töötasu. See protsess kestis ligikaudu 1954. aastani. Sovhoosid ja riiklikud majandid tugevnesid ning alustasid keskuste ja tootmishoonete väljaehitam ist. Samal ajal aga kolhoosikeskuste rajamine mitmel põhjusel nim etam isväärselt ei edenenud. Seetõttu tekkis sõja­ järgsel perioodil Tartu rajooni ainult 2 suuremat keskust võrreldes sõjaeelse perioodiga (Nõgiaru ja Varnja). Kohati paikneb küll lähestikku mitu 50— 200 elanikuga asulat. Näiteks Tartu rajoonis on Võrtsjärve ääres 5 km läbi­ mõõduga territooriumil Lenini-nimelise näidissovhoosi keskus Kurekülas, sama sovhoosi Karijärve osakond, Rannu asundus kaupluse ja rahvamajaga, Rannu külanõukogu täitevkomitee lähedal asuva haigla ja apteegiga ning eraldr Rannu kauplus kiriku naabruses. Varem asus siin ka veel kahe kolhoosi keskus. Vaatamata nende väikeasulate suhtelisele ligiolekule pole nende territori­ aalse eraldatuse tõttu ulatuslikum heakorrastus veel võimalik. See, et viimati nim etatuga ühenduses olevad ehituskulud ühe leibkonna kohta on seda väik­ semad, mida suurem ja kompaktsem on asula, ei vaja siinjuures tõestamist. Pealegi tingib asutuse hajaliolek paljudele elanikele vajaduse käia kaugel tööl. Ühtlasi raskendab see elanike töölemineku organiseerim ist ja töökohtadele transportimist. Seetõttu on perspektiivis ette nähtud asulastiku suurendamine maal optimaalsuse piirides ja sellega m aaliste kultuuri- ning majanduskeskuste rajamine. Seda tuleb arvestada kaubandusvõrgu edasisel arendamisel. Mis puutub Tartu rajooni turumahusse, siis senini pole seda üldse uuri­ tud ega tema suurust määratud. Seetõttu piirdutakse käesolevaga üksnes koha­ like elanike üldtulude ligikaudse suuruse selgitam isega. Kollektiiv- ja transiit- tarbijate ostufond jääb arvestamata. Võib arvata, et see kogu rajooni ulatu­ ses (ilma Tartu linnata) moodustab umbes 15% turumahust. Arusaadavalt erineb see Suurus regionaalselt, olles ilm selt kõige suurem Elva linnas. Kohalike elanike üldised rahalised tulud 1963. a. olid umbes 9,6 miljonit rubla. Arvutustehniliselt on lähtutud seisukohast, et elanike tulud Tartu rajoo­ nis saadakse põhiliselt kolmest allikast: palgalisest tööst, kolhoositootmisest 18 Koguteos «25 aastat Nõukogude Eestit», Tallinn 1965, lk. 154. 19 Vt. pikemalt K. L a a s , op. eit., lk. 13— 19. .184 ja isiklikust aiamaast. Esimese allika kohta saadi andmed rajooni täitevkomi­ teest, teise allika kohta tootm isvalitsusest ja kolmanda allika osa tuletati kaudse arvutuse teel. Tulu suuruseks isiklikust aiam aast on võetud iga maja­ pidamise kohta dotsent R. Hagelbergi kalkulatsioonidel keskmiselt rajoonis tervikuna 500 rbl. aastas. Siia on arvestatud a) tulu piimamüügist 210 rbl., b) ühe sea müük u. 150 rbl. ja c) mitmesuguste muude saaduste (munad, sibu­ lad jne.) realiseerimine u. 140 rbl. Arusaadavalt on see tulu erinev üksikutes majapidamistes, üksikutes külanõukogudes, kõikudes 300—700 rubla piirides. Seetõttu on isiklikust aiam aast saadava tulu suurus ligilähedane. Kuid ta annab teatud pildi elanike ostuvõimest ja võimaldab ühtlasi ka m õnesuguseid järel­ dusi teha. Toodud arvutuse reaalsust rajooni ulatuses tervikuna tunnistavad ka TRÜ poliitilise ökonoomia kateedri aspirant K. Indre vastavad arvutused. Nende järgi on näiteks Harju rajoonis isiklikult aiamaalt saadav tulu 500— 600 rbl., Rakvere rajoonis — 400—500 rbl., Pärnu rajoonis 350—450 rbl. Arves­ tatud pole aga linnakodanike (Elva, Kallaste) aiamaalt saadavat tulu. Selle kohta puuduvad isegi ligikaudseks kalkulatsiooniks vajalikud andmed. Arves­ tades asjaolu, et rahalistest üldtuludest läheb osa mittekaubalisteks kuludeks, võib. arvata, et viga pole suur, kui eeld'ada, et tuletatud tulude summa (9,6 milj. rbl.) tähistab kohaliku elanikkonna ostufondi suurust. Muidugi tuleb võim a­ lust mööda eriti regionaalselt (külanõukoguti) seda kalkulatiivset arvestust täpsustada. Pärast kaubanduspiirkonna sotsiaalökonoomilise iseloomustu­ sega tutvumist on vaja selgitada p i i r k o n n a s u u r u s e ots­ tarbekus. V aieldam atud on suuremate kooperatiivide m ajandusli­ kud eelised. Kuid milline on kaubandusorganisatsiooni optimaalne suurus, mis tagaks kaubandusvõrgu efektiivse juhtimise ja eduka majandusliku tegevuse? On selge, et koos kaubandusorgan isa t­ siooni suurenemisega muutub jär jes t keerukamaks üha kasvava kaubandusvõrgu juhtimine ja kaubandusettevõtete tegevuse koor­ dineerimine. Mida suurem on kaubandusorganisatsioon, seda ra s ­ kem on juhtkonnal lahendada kõiki detailküsimusi. Inimvõimetel on oma piirid ja seetõttu muudab organisatsiooni kasv teatud pii­ rini tsen tra l isee ri tud juh tim ise praktiliselt võimetuks. Olukorda ei paranda ka haldusaparaad i suurendamine. Seetõttu polegi ots­ tarbekas suurem ates linnades kogu kaubandusliku tegevuse allu­ tamine ühele kaubandusorganisatsioonile , vaid see antakse mit­ mele kaubandusorganisatsioonile . Nende tegevus aga koordineeri­ takse ühtse keskuse poolt — linna kaubandusvalitsus, täitevkomi­ tee kaubandusosakond või mõni muu organ. Kuna maal on kau- bandusvõrk tunduvalt rohkem hajali kui linnas, siis ilmselt ei saa optimaalsed maalised kaubandusorganisatsioonid oma käibelt olla nii suured kui linnalised organisatsioonid. P idurdavat mõju avaldab siin kaubanduspiirkonna pindala. Mida laiemaks see läheb, seda kaugemale jäävad kaubandusettevõtted oma keskustest, seda raskem on nende tegevuse pidev juhtimine ja kontroll. Sellega aga moonutatakse tarb ija te kooperatsiooni kaasaegse organisatsiooni­ lise struktuuri üks olulisemaid põhimõtteid. Tarbijate kooperatsiooni kaasaegse organisatsioonilise s truk­ tuuri jä rg i on süsteemi põhilüliks tarb ija te kooperatiiv (TK), kuhu koonduvad tema tegevuspiirkonna töötajad liikmeteks. Tegevus- 185# piirkond m ääratakse kindlaks põhikirjas, milles loetletakse kõik asusta tud punktid, mida kooperativ peab teenindama. Sellisena kujutab TK kooperatiivset kaubandusorganisatsiooni, mille üles­ anne on oma kaubandusvõrgu kaudu teenindada liikmeskonda ja. oma piirkonna elanikke. NSV Liidus oli sõja eel ja esimestel sõja­ järgsetel aastatel TK kaubanduspiirkonnaks ü ldreeglina külanõu­ kogu. Viiendal viisaastakul, eriti aga käesoleval seitseaastakul, on TK m ajandusliku tugevdamise eesmärgil hakatud ühendama väik­ semaid kooperatiive. V aa tam ata sellele on tänapäeval igas rajoo­ nis mitu tarb ija te kooperatiivi (keskmiselt 6—7). Ainult väikse­ mates ja hõredamini asusta tud rajoonides tegutseb üksainus koo­ peratiiv, mida nimetatakse siis rajooni tarb ija te kooperatiiviks (RTK) Rajoonides, kus tegutseb mitu kooperatiivi, on organisee­ ritud nende tegevuse koordineerimiseks ja suunamiseks haldus- ja hulgikaubandusliku lülina tarbija te kooperatiivide rajooni liit (RTKL). Viimased omakorda alluvad oblastite ja vabariikide lii­ tudele, need aga Tarbijate Kooperatiivide Keskliidule — Tsentro- sojuzile. Kõik tarb ija te kooperatsiooni liidulised lülid korraldavad m adalam ate lülide majanduslikku ja organisatsioonilis t juhtimist n ing tagavad nõnda kogu süsteemi p laanipärase arendamise vas­ tavalt rahvam ajanduse vajadustele. Eesti NSV-s on tänapäeval välja kujunenud mõnevõrra erinev olukord. Rajoniseerimise a lgaasta te l olid m oodustatud rajoonid üldiselt suhteliselt väikese pindalaga. See võimaldas ETKVL-i initsiatiivil seal tegutsevaid väikekooperatiive ühendada üheks kogu rajooni hõlmavaks kooperatiiviks, mille tegevust hakkas otseselt suunama ETKVL-i keskaparaat. Nii oli 1941. a. kevadel TK kaubandusliku piirkonna suuruseks ENSV-s keskmiselt 252,5 km2 umbes 4600 elanikuga,20 1954. a. algul aga 352 km2 elanike arvuga üle 5900, 1958. a. algul juba 619 km2 10,6 tuhande elanikuga. 1. jaan. 1965. a. andmetel 889 m2 ja elanike arv ulatus 14,6 tuhandeni. Sellega saavutati vabariigi u latuses kogu süs­ teemi tunduv m ajanduslik tugevnemine. Ühendatud kooperatiivid muudeti RTK-deks ja allutati vahetult STKVL-ile. Juhtimise tsent- ralisatsioon tugevnes, halduskuludes saavuta ti mõnesugune kokku­ hoid, kuid sam aaegselt nõrgenes TK juhtkonna seos kohalike ta r­ bijatega. Tegelik elu on näidanud, et pindalalt liiga suures piir­ konnas väheneb liikmete huvi TK tegevuse vastu tervikuna ja kes­ kendub ainult sellele üksikule kaubandusettevõttele, mis neid vahetult teenindab. Selletaolist pilti näemegi Tartu rajoonis. Tartu rajooni elanikkonna kaubandusliku teenindamise pea­ mine ülesanne lasub ETKVL-i süsteemi kuuluval kahel organisa t­ sioonil — Elva TK-1 ja Tartu TK-1. 20 «Nõukogude Kaubandus» 1941, nr. 5, lk. 233. Siinjuures on huvitav mär­ kida, et 1. jaan. 1965. a. andmetel on külanõukogu territooriumi keskmiseks suuruseks ENSV-s 188 km2 ja elanike arv keskmiselt (kaasa arvatud väike­ linnad ja alevid) 2950. 186 Rajoon on nende vahel jaga tud kaheks kaubanduspiirkonnaks.21 Elva TK-le kuuluv piirkond haarab u. 940 km2 suuruse territoo­ riumi 8 külanõukoguga (Elva, Kambja, Konguta, Nõo, Puhja, Rannu, Rõngu ja U lila), kus elanike arv ulatub umbes 22,2 tu h an ­ dele. Tartu TK peab varustam a rajooni ü lejäänud külanõukogusid ja Kallaste linna kaupadega — kaubanduspiirkond on umbes 2100 km2 ja elanike arv ilma Tartu linnata ligemale 30 tuhat. See pindala (u. 4,5% vabariigi territooriumist) on vabariigi suurim teenindamispiirkond, mis kuulub ühele kaubandusorganisa ts ioo­ nile. Siinjuures tuleb kohe märkida, et Tartu rajooni selline jaotus kaheks kaubanduspiirkonnaks pole plaanipärane, vaid on kujune­ nud seoses rajoonide liitmisega. Mõlemale kaubandusorgan isa t­ sioonile jäid alles põhiliselt endised teenindamispiirkonnad. Rajoo­ nide ühendamisel tekkinud administratiiv-majanduslikke m uuda­ tusi aga ei arvestatud enam ETKVL-is. Tulemuseks oli mitme RTK töötamine ühes rajoonis. Tartu rajoonis töötas 1963. a. näiteks kaks rajooni tarb ija te kooperatiivi — Elva RTK ja Tartu RTK. Mõnes teises rajoonis oli neid isegi 3 ja 4. 1964. a. nimetati selli­ sed rajooni kooperatiivid taas tarbija te kooperatiivideks. Kuid see oli küsimuse formaalne kulg. Sisuliselt jäi olukord m uutm ata. Sel­ lega aga jäeti tähele panem ata kaubandusvõrgu kompleksse-regio- naalse organiseerimise põhimõte, mis nõuab vastava rajooni kõigi kaubandusorganisatsioonide vahelise r a t s i o n a a l s e tööjao­ tuse ja vastastikuste seoste n ing ülesannete k indlaksmääram ise.22 Kujunenud olukord ei soodusta Tartu TK tegevust, nagu sellele on juhitud tähelepanu juba 1963. a. ka praktikute poolt.23 Väga raske on ju saada sellise suure kaubanduspiirkonna kõigilt ettevõtetelt pidevat ja külla ldast ülevaadet ja kontrollida vajalikul m ääral nende tegevust. Teistes rajoonides, eriti aga teistes l iiduvabarii­ 21 Tartu rajoonis teenindab elanikkonda kuue kaubandusorganisatsiooni (Tartu TK, Elva TK, Raudtee TVO, EV Raamatukaubastu, Tervishoiuministee­ riumile alluv Apteekide PV, Ajakirjandusliit) jaevõrk. Kuna kaks viimati nime­ tatut on täiesti eriilmelised organisatsioonid, teenindades tarbijaid kitsalt spet­ sialiseeritud kaupade sortimendiga, siis käesolevas töös on jäetud nad käsitle­ mata. Ülejäänud organisatsioonidest on nii Raudtee TVO kui ka Raamatu­ kaubastu jaevõrk Tartu rajoonis väga väike (kokku 5 kauplust ehk u. 2% jae- võrgust) ega oma nim etamisväärset tähtsust elanike varustamisel kaupadega (käive on vähem kui 1% rajooni jaekäibes). Kui raamatukaubastu kahe kitsalt spetsialiseeritud kaupluse tegevus ei tekita vastuväiteid, siis Raudtee TVO-le alluva segaiseloom uga toiduainetekauplus E lvas pole m illegagi õigustatud. Tuleks kaaluda tema allutamist Elva TK-le, mis tunduvalt parandaks vastava kaupluse töö juhtimist ning kontrolli ja kõrvaldaks tema kaugjuhtimisest ja varustamisest tekkivad puudused. 22 Seda kaubandusvõrgu kujundamise põhimõtet on eriti uurinud Saksa DV majandusteadlased. Vt. pikemalt E. H a h n , H. D a n z, Der komplexe Ver­ sorgungsplan, Berlin 1962 ja H. К a r s t e n, G. N i c o l a i , H. P a e p e r, Die Planung und -Organisation des V erkaufsstellenetzes, Berlin 1964, lk. 33 jj. 23 R. A u g, V õistluskaaslaste rõõmustavad edusammud. «Nõukogude EestL Kooperaator», XX kogumik, Tallinn 1963, lk. 24. 18? kides, on kooperatiivide kaubanduspiirkonnad tunduvalt väikse­ mad. Nii on kerge käia jaevõrgus kõiki kaubandusettevõtteid sage­ damini kontrollimas ja instrueerimas. Kaubanduspiirkonna suuruse analüüsil kerkib käesoleval juhul pa ra tam atu l t küsimus, kas Tartu TK praegune piirkond vastab optimaalse suuruse nõuetele. Kas oli otstarbekas liita Kaliaste TK Tartuga? Võib-olla oleks olnud otstarbekam Kallaste koopera­ tiivi m ajanduslikult tugevdada, andes talle osa Tartu kooperatiivi Peipsi-poolsest kaubandusvõrgust? Kaubandusvõrgu side kesku­ sega oleks ilmselt tugevnenud. Ühtlasi ilmneb aga veel üks kau­ bandusvõrgu juhtimist puutuv küsimus, nimelt keskse halduslüli olemasolu. Peab ju ülaltoodud küsimustele am m endava vastuse saamiseks olema Tartu rajoonis koordineeriv keskus, mis juhib rajooni k õ i g i kaubandusorganisatsioonide tööd vas tava lt rajooni kui terviku vajadustele. P raegu puudub rajoonis selline keskus. Teatavasti on kaubanduses tarb ija te parem aks kaubandusliku teenindamise korraldamiseks funktsioonid jao ta tud riikliku ja koo­ peratiivse kaubanduse vahel põhiliselt selliselt, et esimene peab teenindam a linnaelanikke, teine maaelanikke ja väikelinnu. Järeli­ kult jääb Tartu rajooni kaubandusliku teenindamise ülesanne ka tulevikus tarbija te kooperatsioonile, s. t. ETKVL-i süsteemile (välja arvatud muidugi vabariikliku täh tsusega linn Tartu, mis on esijoones riiklike kaubandusorganisatsioonide teenindamise piir­ konnaks, kus Tartu TK-1 on teisejärguline tähendus) ETKVL-i keskus on suhteliselt kaugel ega ole küllalt teadlik kõigist kohali­ kest probleemidest. Seetõttu tuleb m ainitud olukorda mõneti muuta. Rajoonides, kus kooperatiive on rohkem kui kolm, võiks kaaluda rajooni liidu taastam ise otstarbekust.24 Arvestades meie vabariigi rajoonide suhtelist väiksust ja häid liiklusteid võiks kaa­ luda ka rajoonidevaheliste koordineerivate halduslülide moodusta­ mist või koguni nende funktsioonide andmist rajoonidevahelistele hulgibaasidele. Viimasel juhul tuleks mõnevõrra muuta nende organisatsioonilist struktuuri ja anda vastava te kooperatiivide volinikele õigus suunata vastava rajoonidevahelise hulgi- ja hal­ duslüli tööd. Selletaoliseks keskseks lüliks võiks kujuneda näiteks Tartu Rajoonidevaheline Hulgibaas, mis tunneb hästi kohalikke olusid ja võib seetõttu o tstarbekalt korra ldada oma piirkonna koo­ peratiivide tööjaotuse ja elanike varustam ise. Järelikult kaasneb kaubanduspiirkonna suuruse analüüsiga rida teravaid organisatsioonilis-majanduslikke küsimusi. Ilmselt tuleb nõustuda m ajandusteadlase R. Augi arvam usega, kes kirju^ tab: «. tuleks tõsiselt kaaluda nende kooperatiivide juhatuste 24 Selle kasuks räägib Leedu tarbijate kooperatsiooni kogemus, kus kõigis administratiivrajoonides on organiseeritud RTKL-id neile alluvate TK-dega. Selles süsteemis ei tööta ka ühtki RTK-d. Sam aaegselt on Leedu kooperaatorite töönäitajad paremad kui ETKVL-i süsteemil. 188 ettepanekuid, kes soovivad liiga suureks paisunud rajooni ta rb i­ jate kooperatiive reorganiseerida väiksemaks, et m uuta juhtimist j õ u k o h a s e m a k s , ü l e v a a t l i k u m a k s ja konkreetse­ maks.»25 Sellele vihjab ka asjaolu, et suuremate piirkondadega TK-des on rentaabluse tase tunduvalt m adalam kui süsteemis tervikuna.26 Kooperatiivile kaubanduspiirkonna suuruse optim aalsuse m ää­ ramisel tuleb ilmselt juhinduda nii piirkonna territooriumi suuru­ sest kui ka seal paiknevate tarb ija te arvust. Ligikaudselt a rvesta­ des on Eesti NSV oludes optimaalseks piirkonnaks umbes 600 km2 pindala 10 000 elanikuga. Igal konkreetsel juhul tuleb aga lähtuda järgmistest põhimõtetest: 1), tegevuspiirkond peab tagam a TK-le rentaabli töö, 2) tegevuspiirkond ei tohi liiga laiaks paisuda, sest sel juhul puudub TK juhtkonnal võimalus tunda hästi oma piirkonna tarbijate vajadusi ja operatiivselt suunata kaubandusvõrgu tööd. 3. Kaubandusettevõtte pass ja jaevõrgu pasportimine Pärast kaubanduspiirkonna suuruse ja selle optim aalsuse sel­ gitamist tuleb kaubandusorganisatsioonis uurida oma olemasole­ vat jaevõrku. Jaevõrk koosneb tea tavasti mitmesugust tüüpi erineva nime­ tuse ja tähendusega ettevõtetest, nagu kauplustest, poodidest, kios­ kitest, paviljonidest, autopoodidest, kandelaudadest jms. Ühed neist on pidevalt tegutsevad ettevõtted, teisi avatakse üksnes tea ­ tud hooajaks, ühed ettevõtted realiseerivad nii toidu- kui ka töös­ tuskaupu, teised kas ainult toidu- või tööstuskaupu jne. Seejuures laieneb tootlike jõudude pideva arengu protsessis järjekindlalt kaubakäive ja tekivad mitmelaadsed uut tüüpi kaubandusette­ võtted. Kõigi nende m itmesuguste kaubandusettevõtete töö plaani­ päraseks korraldam iseks tuleb tunda iga ettevõtte võimsust ehk kapatsiteeti. Kuna see sõltub väga m itm esugustest teguritest, nagu kaubandusettevõtte m üügisaali ja kõrvalruumide suurus, töökoh­ tade arv, lahtioleku aeg, tehniliste seadm etega varus ta tus jne., siis on vaja koostada igale ettevõttele nn. kaupluse pass. Sinna märgitakse kõik kaubandusettevõtte kapatsiteeti ja tööd iseloo­ mustavad tehnilis-ökonoomilised näita jad . Need võimaldavad määrata kaubandusettevõtte töö ra ts ionaalsuse n ing koostada neile teaduslikult põhjendatud kaubakäibe plaanid. Kuna passide puudumisel on võimatu m äära ta m ajanduslikult põhjendatud 25 R. A u g, op. eit., lk. 24. 26 Eesti tarbijate kooperatsiooni 1964. a. majandusliku tegevuse põhi­ näitajad, Tallinn 1965, lk. 63. 139 plaanilisi ülesandeid, siis tuleb igas kaubandusettevõttes koostada vas tav pass ja seda igal aastal täiendada kooskõlas toimunud m uudatustega. Juba 1949. a. kehtestati seetõttu kaubandusvõrgu pasportimise nõue, kuid praktikas ei leidnud see külla ldast rakendam ist. Koosta­ tud passid jäid arhiivi, nende täiendam ist ja uuendam ist ei jälgi­ nud keegi ja seepärast juba mõne aasta m öödum isele i andnud need passid enam õiget ettekujutust olemasolevast jaevorgust. Käesoleval seitseaastakul kaubakäibe pideva ja kiire laiene­ mise tingim ustes tekib üha rohkem raskusi reaalsete käibeplaanide koostamisel vajalike andmete puudumise tõttu jaevõrgu kapatsi- teedi kohta. Selle lünga kõrvaldamiseks ja plaanimistöö täiustami­ seks anti ENSV Kaubandusministeeriumi ja ETKV Liidu juhatuse ühine käskkiri 3. veebr. 1964. a. nr. 20/16, millega kehtestati ala­ tes 1964. a. kõigi vabariigi jaeettevõtete pasportimise kohustus. Ühtlasi kohustati passidesse kandma ka kõik m uudatused kauban­ dusettevõttes. V astavalt sellele käskkirjale toimus jaevõrgu pas- portimine 1963. a. andmete alusel 1964. a. esimese kuue kuu jook­ sul. Laekunud passid töötati läbi ENSV TA M ajanduse Instituu­ dis ja TRÜ kaubandusökonoomika kateedris n ing selle põhjal koos­ tati analüütiline ülevaade olemasolevast kaubandusvõrgust. Tööt­ lemise käigus selgus aga rida lünki jaevõrgu pasportimises. Pii­ sab, kui märkida, et tegelikult olemasolevast kaubandusvõrgust u. 15% ettevõtetest polnud passid koostatud. Üldreeglina puudu­ sid passid kõigi ettevõtete kohta, mis likvideeriti 1964. a. kevadel, s. t. pärast 1. jaanuari 1964. a. Kuna aga need ettevõtted olid töö­ tanud 1963. a., siis nende m ittearvestam ine oleks tähendanud olu­ list lünka 1963. a. töötanud kaubandusvõrgu analüüsimisel. Esi­ ta tud passidest oli osa (u. 10%) täidetud puudulike ja vigaste and­ metega. Alles tegelik tutvumine ettevõtetega võimaldas selletoa- lisi vigu ja lünki kõrvaldada. Veelgi halvem on olukord aga praegu. V astavalt käskkirjale tuleb kaupluste passidesse kanda kõik uuemad andmed (1964. a.) ja m uudatused. Kuni senini (1965. a. august) pole seda enamikus kaubandusorganisatsiooni­ des tehtud. Seega on karta, et sellises olukorras on jaevõrgu pas- portimisel varsti jälle ainult ajalooline väärtus. Selle vältimiseks otsustati TRÜ kaubandusökonoomika kateedri juures töötava Kaubanduse Ametkondliku Teaduslike Uurimistööde Laboratoo­ riumis koondada oma kätte kogu vabariig i jaevõrgu passid ja jä l­ gida nende pidevat ažuuris olekut. V astav kartoteek kavatsetakse pidada sälkkartoteegina. Kuna seda on otstarbekam kasutada ka kaubandusorganisatsioonides, siis sellest siinjuures pikemalt. Sälkkaardid kuju tavad endast spetsiaalseid kartoteekkaarte. Nendele on võimalik m ärkida iga kaubandusettevõtte kohta vajali­ kud andmed nii hariliku teksti kujuliselt kui ka rida tähtsam aid and­ meid kodeeritult, augustades vas tava lt sälkkaardi ääred. See või­ maldab kaubandusvõrgu kiire rühmitam ise täh tsam ate tunnuste 190 jä rg i suhteliselt lühikese täiendava ajakuluga ja lõppkokkuvõttes kiirendab sellega tunduvalt olemasoleva võrgu analüüsi. Vabariigi jaevõrgu kaupluste passide andmed kantakse Uuri­ mistööde Laboratooriumis m ajandusteadlase E. H aljas te poolt spetsiaalselt vä lja tööta tud koodi järg i sälkkaartidele (vt. lisa 3) See võimaldab kaubandusvõrku üksikasjalikumalt uurida 12 põhi­ tunnuse (kaubakäibe suurus, töökohtade a rv4 pindala jne.) järgi. Mainitud tunnuste rakendamine ei ammenda veel kaubandusvõrgu kartoteegi kodeerimise võimalusi. Vajaduse korral on võimalik koodi täiendada veel uute tunnuste lisamisega. Käesoleval ajal näib aga piisavat kaubandusvõrgu analüüsimisest toodud tunnuste alusel. Sälkkartoteek kiirendab tunduvalt kokkuvõtlike andmete sa a ­ mist ja analüütilise ülevaate koostamist olemasoleva kaubandus­ võrgu kohta nii üksikutele kaubandusorganisatsioonidele kui ka vabariigile tervikuna. See Kaubanduse Laboratooriumi üritus aga muutub siis reaalseks, kui selleks kaasa a itavad kaubandusorga­ nisatsioonide vastavad töötajad — ökonomistid ja inspektorid. Alles nende kaasabi tagab kvaliteetse, ažuuris oleva jaevõrgu pas- portimise. P ikemata on selge, et õigesti koostatud ja uusimate andmetega täidetud kaupluse pass on üheks täh tsam aks algdoku­ mendiks kaubandusorganisatsiooni töö edasisel plaanipärasel juh ­ timisel. Seetõttu tulebki tänapäeval juuru tada igasse kaubandus­ organisatsiooni a rusaam jaevõrgu pideva pasportimise (korra aastas) vajadusest. 4. Jaevõrgu kapatsiteet ja selle nä ita jad Jaevõrgu korralik pasportimine võimaldab hästi analüüsida olemasoleva kaubandusvõrgu kapatsiteeti. Selle all mõistetakse maksimaalselt võimalikku kaubandusettevõtte müügivõimet, s. t. võimalust osutada elanikele teatud m üügipinnal, teatud ajaühiku jooksul m aksim aalset kaubanduslikku teenindamist, kasutades otstarbekalt töö ra ts ionaalse organiseerimise alusel olemasolevat jaevõrgu m ateriaalset baasi. Kuna kaubandusliku teenindamise ulatus väljendub jaekäibe suuruses, siis tuleb kapatsiteedi iseloo­ mustamisel nä idata kaubandusvõrgu tingimused, millest oleneb jaekäibe suurus. Nendeks tingimusteks on kõigepealt kaubandus­ võrgu suurus, töökohtade arv ja kaubanduslikud pindalad m2-tes. K a u b a n d u s v õ r g u s u u r u s t iseloomustab eelkõige e tte­ võtete arv ja nende käive. Mida suurem on ettevõtete arv, seda ligemal on nad tarbija te le ja seda kä ttesaadavam ad on kaubad ost­ jatele. Väga näitlik on seejuures kaubandusettevõtete rühmitus käibe suuruse järgi, sest see võimaldab teha järeldusi jaevõrgu m ajandusliku külje kohta. Mida väiksema käibega on kauplused, 191 seda m adalam on müüjate jõudlus, seda suurem ad on kaubavarud (päevades) ja seda kõrgem on käibekulude t a s e .27 Tarbijate teenindam ise kvaliteedi taseme selgitam iseks tuleb näidata ka jaevõrgu struktuuri nii organisatsioonilisest küljest kui ka spetsialiseerituse osas. M aaline jaevõrk oma organisatsioonilise iseloomu poolest jaguneb: 1) s ta ts ionaarseks võrguks a) kauplu­ sed ja poed;28 b) väikejaevõrk (kioskid ja telgid jm .); 2) mitte­ sta ts ionaarseks ehk liikuvaks jaevõrguks (autopoed, kandelauad jt.) . Elanikkonna kvaliteetse kaubandusliku teenindamise seisu­ kohalt on olulisem koht s ta ts ionaarsel jaevõrgul, kus parim a kau­ bandusliku teenindamise eeldustega on kauplused. Müük toimub seal spetsiaalselt sisustatud m üügisaalides ja ostjate täiendavaks teenindamiseks on sageli veel kõrvalruume (tualettruumid, juur- delõikamis- ja proovitoäM jm.) Väikejaevõrgul, samuti ka liiku­ vatel kaubandusettevõtete! puuduvad müügisaalid . Seadmed on primitiivsed: peamiselt m üügilaud ja katusealune, kus asub müüja töökoht. Kaupu müüakse harilikult luugi kaudu. Ohe sõnaga: ost­ jate teenindamiskultuur on seal madalam . Teiselt poolt on väike­ jaevõrgul rida positiivseid jooni', mis teevad selle organiseerimise vajalikuks. Oma lihtsuse tõttu on väikejae-ettevõte kergelt rajatav, nõuab suhteliselt vähe kapitaalm ahutusi ja on kergesti ümberpai- gutatav. See võimaldab teda tarbija te le tunduvalt lähendada. Eriti o tstarbekaks on seejuures osutunud m üüjata m üügipunktid ja rah- vakauplused, samuti ka kaubaautom aadid , mida viimasel ajal rakendatakse kui väikejaevorgu moodsam at vormi. Sam ad eeldused on ka liikuvatel kaubandusettevõtetel, mis või­ vad minna kaupadega sõna otseses mõttes tarbija te koduni. Nen­ del kaalutlustel soovitataksegi k irjanduses kasutada väikejaevõrku kui tä iendavat jaevõrku kauplustele-poodidele. Jaevõrgu struktuuri analüüsil näidatakse eraldi kaubandusette­ võtete liikide arv ja käibed. Senised uurimused on näidanud, et kaubandusettevõtete organisatsioonilise vormi ja tema käibe suu­ ruse vahel valitseb teatud seos: m üüjata m üügipunktides on aasta ­ käive kuni 2,0 tuhat rbl., rahvakauplustes — kuni 15,0 tuhat, telki­ del, kioskitel kuni 36,0 tuhat, poodidel kuni 75,0 tuhat rbl. Suurem aastakäive on juba kauplustes. M õistetavalt on need aastakäibed erinevates kaubandusorganisatsioonides erisugused, sõltudes koha­ likest konkreetsetest t ingimustest. Seepärast on otstarbekas kau­ 27 F S а u к s, Eesti NSV jaekaubandusvõrgu arendamise probleeme art. koguteoses «Konkreetne ökonoomika ja majanduslik analüüs», TRÜ Toimetised, vihik 146, Majandusteaduslikke töid VI, Tartu 1964, lk. 14 jj. 28 «Poel» erinevalt «kauplusest» pole üldiselt eriruume kaupade vastuvõtmi­ seks ja hoidmiseks. (V. S. V inogradov, jt. Nõukogude kooperatiivkaubanduse organiseerimine ja tehnika, Tallinn 1958, lk. 51—52.) Järelikult on pood väikse­ mat tüüpi lihtsama sisseseadega statsionaarne kaubandusettevõte, kus on oma­ ette müügisaal. bandusettevõtete rühmitamisel jaekäibe suuruse järg i arvestada käibe intervallide m ääram isel ülaltoodud seost. Jaevõrgu struktuuri hindamisel on olulise täh tsusega tema s p e t s i a l i s e e r i t u s . Teatud kaubarühm a või mõnede sam a­ laadsete kaubarühm ade müügiks spetsialiseeritud kaubandusette­ võtete! on hulk eeliseid ostjate teenindamise paremustamisel: nii on võimalik ostjatele pakkuda laiemat kaupade hulka, spetsialisee­ ritud kaupluste töötajatel on rohkem teadmisi kaubatundm isest, nad teavad paremini oma kaubarühm a tarb im isväärtusi n ing see­ tõttu on nad võimelised andma ostjatele kvalifitseeritud konsul­ tatsiooni. Samadel põhjustel saab spetsialiseeritud kauplus uurida paremini ka ostjate nõudmisi. Seetõttu on täiesti mõistetav, et kaupluste spetsialiseerimine on jaevõrgu organiseerimisel soovita­ vaks nähteks. Kaubandusvõrgu spetsialiseerimist pole aga võimalik läbi viia igas tingimuses. Tähtsam aks eelduseks оц isem ajandam ise põhi­ mõtte rakendamine, s. t. spetsialiseeritud kaupluse käive peab tagama käibekulude katmise ja kasumi. Selle tingimuse täitmine tegelikus elus piirab tunduvalt võrgu spetsialiseerimist. Ü ldreeg­ lina on see u latuslikum alt võimalik linnades ja tihedamini a su s ta ­ tud kohtades, mujal aga on maalise jaevõrgu spetsialiseerimine raskendatud. M aakaubanduse spetsiifika tingib jaevõrgu spetsialiseerimisel selle jaotamise universaalseks, spetsialiseeritud ja segakaubandus- ettevõtete v õ rg u k s .29 Järelikult pole jaevõrk oma m ateriaalses s truktuuris ühesugune. Üksikute kaubandusettevõtete mõjupiirkond ja funktsioonid kau­ banduslikul teenindamisel erinevad tunduvalt. Kuid kõigi nende ettevõtete töö organiseerimisel on põhiprintsiibiks, et kaubandus­ organisatsiooni jaevõrk tervikuna rahuldaks igakülgselt oma piir­ konna vajadused. Seega on jaevõrgu kõik ettevõtted omavahel tihedas ühenduses, täiendades üksteist elanike kaubanduslikul tee­ nindamisel. Kaubandusvõrgu suuruse ja struktuuri analüüs Tartu rajoonis (vt. lisa 4) võimaldab teha järgm isi märkmeid: Tartu rajoonis töötas 1. jaan. 1964. a. üldse 133 kaubandusettevõtet, nen­ dest 107 kauplust ja poodi (80,6% jaevõrgust), 22 väikejae-ettevõtet (16,6% jae- võrgust) ja 4 autopoodi (2,8% jaevõrgust). Jaevõrgu struktuuris domineerivad seega statsionaarsed kaubandusettevõtted, m illedest põhilise osa moodustavad kauplused ja p oed .30 Käibe suuruse järgi jaotatud jaevõrgu struktuuris torkab silma kääbus- ja väikeettevõtete suur osatähtsus (vt. lisa 5). Nende käive aga üldises jaekäibe suuruses on väike (vähem kui 2% ). Võrreldes ETKVL-i süsteem iga tervikuna 29 V. S. V i n o g r a d o v jt., op. eit., lk. 56 jj. 30 Kokkuvõtliku ülevaate rajooni jaevõrgust annab lisa 4, kus on antud rida majanduslikke näitajaid kaubandusettevõtete kohta üksikute adm inistratiiv­ sete piirkondade (linnad, külanõukogud) lõikes. 13 M a ja n d u s t e a d u s l ik k e tö id X 193 on Tartu rajooni väikejaevõrgu osatähtsus ettevõtete arvus mõnevõrra suurem, aga jaekäibes, vastupidi, väiksem. See kõneleb ilm selt rajooni väikejaevõrgu kääbuslikkusest. Poodide ja väikekaupluste võrk Tartu rajoonis moodustab ligem ale 43% ettevõtete arvust ja 37% jaekäibest. Järelikult on elanikkonna kaubanduslikul teenindamisel Tartu rajoonis otsustava tähendusega poodide võrk. Kaubandus­ ettevõtete väiksus ei anna aga tunnistust tarbijate teenindamise kõrgest kvali­ teedist. Pealegi on nende majanduslikud näitajad (jõudlus, käibekulude tase, kasum) üldiselt halvemad suurte kaupluste vastavatest näitajatest. Nii on Tartu rajoonis suurtes kauplustes töötootlikkus umbes 7 korda suurem väikejae­ võrgu töötajate omast. Mis puutub rajooni liikuvasse jaevõrku, siis m oodustas see ettevõtete arvust 2,8%, jaekäibest aga 1,9%. Arvestades rajooni suhteliselt head teedevõrku ja liikuva jaevõrgu paindlikkust müügikohtade määramisel, tuleb eeldada selle­ taolise võrgu laiendamise võim alust ja otstarbekust. Muidugi tuleb enne küsi­ muse lahendamist selgitada autopoodide majanduslikkus, s. t. käibekulud ja rentaablus. Sellist arvestust kaubandusorganisatsioonides ei peeta ja seetõttu esineb siin autopoodide võrgu suurendamisele nii poolt kui vastu seisukohti. Ukraina NSV kooperaatorite kogemused kõnelevad autopoodide laiendamise otstarbekusest31, kuid sealsed tingimused (ilmastik, teedevõrk, asustus jm.) lähevad kohati tugevasti lahku Tartu rajooni ja Eest NSV vastavatest tingimus* test. Seetõttu tuleb küsimuse objektiivseks lahendamiseks koostada kalkulatsioo-: nid, mis omakorda eeldavad senise arvestussüsteemi m õnesugust ümberkorrä}-. damist kaubandusorganisatsioonides. Sellesuunalised uurimused TRÜ kaübari- dusökonoomika kateedris Paide, Tartu, Võru ja Harju rajoonide autopoodide kohta lubavad väita, et nende kasutamine meie oludes on majanduslikult oigtts* tatud ja seetõttu tuleks Eesti NSV-s autopoodide vorku laiendadav Mis puutub kaubandusvõrgu spetsialiseeritusse Tartu rajoonis, siis see on järgmine: T a b e l 1 Jaevõrgu spetsialiseeritus Tartu rajoonis Linnades Maal ettevõtete töökohtade ettevõtete töökohtade arv arv arv arv Universaalkauplused 2 25 Toidukaupade kauplused 15 25 10 15 Tööstuskaupade kauplused 2 2 7 8 Piimapood 1 1 -------.— ----- Leivapoed 1 1 2 2 KalakauDlused 1 1 ----------- ----------- Maiapidamiskauplused 1 2 ----------- ----------- Mööblikauplused 1 1 ----------- ---------- Raamatukauplused 32 2 5 ----------- ---------- Kokku spetsialiseeritud võrk . 24 38 19 25 Segakauplused 3 6 •85 . 130 Kokku 29 58 104 165 31 Vt. pikemalt H. А. К у д р я в ц е в , Некоторые вопросы организации розничной торговой сети в мелких сельских населенных пунктах, статья в сборн. «Организация розничной торговой сети», Киев 1964, lk. 178— 183. 32 Kuuluvad EV Raamatukaubastu süsteemi. 194 Andmetest nähtub, et linnade jaevõrk on olulisel määral spetsialiseeritud. Segakaupluste osa jaevõrgus on natuke üle 10%, töökohtade arvus aga 8,8%- Suuremateks ja majanduslikult võimsamateks ettevõteteks on universaalkauplu- sed. Siin tuleb eriti esile tõsta Elva universaalkauplust, mis vaatamata Tartu lähedusele, töötab edukalt, teenindades peale Elva linna ja tema ümbruskonna elanike m õnigi kord ka Tartu elanikke. Kaupade valik on rikkalik ja teeninda­ mise kvaliteet isegi parem kui Tartu linna spetsialiseeritud tööstuskaupade kaup­ lustes. Linnade jaevõrgus on organiseeritud isegi mõned kitsamalt spetsialiseeri­ tud kauplused. Nende osa linnade jaevõrgus ulatub 24%-ni, töökohtade arvus 16,2%-ni. Lähtudes nende osast aga jaekäibes (12,8%) tuleb tunnistada m aa­ lise spetsialiseeritud võrgu väikest tähendust elanike varustamisel kaupadega. Suurima tähtsusega spetsialiseeritud võrgus on toiduainete kauplused. See on seoses toidukaupade käibe pideva suurenemisega tarbijate kooperatsiooni süs­ teemis. Kui nende osa ETKVL-i jaekäibes seitseaastaku algul (1958. a.) oli 49,4%, siis 1963. a. ulatus see juba 58,9%-ni. Tähendab, seitseaastaku aastatel on toimunud oluline muudatus maaelanike nõudmises: varasem ate aastatega võr­ reldes on tugevasti kasvanud toidukaupade ost jaevõrgust. Selle peamiseks põhjuseks on kolhoosides üleminek naturaaltasult rahalisele ta su le .33 Tartu rajoo­ nis on toidukaupade osa jaekäibes veelgi suurem, ulatudes 67%-ni. Seda tuleb kaubandusvõrgu kujundamisel ja kaupluste varustamisel kaupadega lähematel aastatel tõsiselt arvestada. Toidukaupade osatähtsuse kasvu m aalises jaekäibes käesoleval ajal tuleb hinnata positiivselt, sest see tähendab linna ja maaelanike tarbimise struktuuri ühtlustumist ja senini püsinud naturaalmajanduslike suge­ mete kadumist põllumajanduslikus tootmises. See protsess kestab arvatavasti veel mõni aasta. Aga tõenäoliselt pärast 1970. a. on see käibe struktuuri muut­ mise protsess maal lõppenud ja tuleb nähtavale taas käibe struktuuri arengu üldine seaduspärasus sotsialism ilt kommunismile ülemineku perioodil, kus töös­ tuskaupade käive kasvab kiirema tempoga kui toidukaupade käive ja viim aste osatähtsus hakkab langem a. Seda protsessi hakkab tugeval määral mõjustama ka ühiskondliku toitlustam ise ulatuslik arendamine. Jaevõrgu suuruse ja struktuuri iseloomustamine ainuüksi ette­ võtete arvu ja nende käibe abil. pole aga küllaldane, sest kauban­ dusettevõtete suurus ja sellega ühtlasi ka nende kapatsiteet on väga erinevad: töötavad ju maalises võrgus nii m üüjata müügipunktid kui ka kümnete töötaja tega universaalkauplused. Seoses sellega on otstarbekam kasutada ettevõtte kapatsiteedi iseloomustamiseks müüjate t ö ö k o h t a d e arvu. Praktikas ei ühti töökohtade arv alati müüjate arvuga. Kui kau- bandusettevõte töötab ühes vahetuses ja igal müüjal on eraldi seadistatud töökoht, siis võrdub viimaste arv m üüjate arvuga. Pool­ teise ja kahe vahetusega töötavates kauplustes on töökohtade arv müüjate arvust väiksem. Mõnedel juhtudel ei kasu ta ta aga kaup­ luses kõiki töökohti, s. t. esineb kasu tam ata reserve müügi laien­ damiseks. Sellistel juhtudel on ühe vahetusega töötavates kaup­ lustes töökohtade arv suurem m üüjate arvust. Niisugust olukorda ei saa pidada normaalseks, kui jaevõrgu suurus on väiksem ta rb i­ jate kvaliteetse teenindamise vajadustest. Selletaolise nähtuse esi­ 33 ENSV-s maksid 1963. a. rahalist .töötasu juba 94% kolhoosidest (selles osas esikoht'N SV Liidus — keskmine üleliiduline näitaja 31% ). В. М о р о з о в , Развитие товарно-денежных отношений на селе. «Вопросы экономики» 1965 nr. 7, lk. 29. 13* 195 nemine tähendab tarb ija te teenindamise võimaluste puudulikku kasutam ist. Töökohtade arvust kaubandusettevõttes sõltub suurel m ääral ka tarb ija te teenindamise kvaliteet. Mida rohkem on töökohti kaup­ luses, seda rikkalikum on üldiselt kauba valik, seda sügavam alt on võimalik läbi viia m üüjate kvalifikatsiooni. Oluline on siinjuures märkida, et kaubandusettevõtete passides m ärg itud töökohtade arv on nn. n o r m a t i i v n e töökohtade arv, mitte tegelik. Nimelt on kooskõlas ETKVL-i keskuse ju h en d i te g a 34 m äära tud igale kaubandusettevõttele töökohtade arv. Peamiseks lähtealuseks on seejuures m üügiruumi suurus* Üldiselt on püütud maalises jaevõrgus ette näha igas kaupluses vähem alt kaks töö­ kohta: üks toidukaupade, teine tööstuskaupade müügiks. Tegelikult aga ei õ igusta kaubandusettevõtte käive kõigi normatiivsete töö­ kohtade organiseerim ist ja seetõttu tihti on t e g e l i k u l t töökohti vähem kui normatiiv ette näeb, eriti kolme ja rohkema töökohaga ettevõtetes. Kujunebki olukord, kus m üüjaid on jaevõrgus vähem kui töökohti. Kuna kaubandustöötaja te töötasud sõltuvad käibest, siis jäetakse ettevõtete väiksema käibe korral osa töökohti o rganiseerim ata ja 1—2 töötaja t püüavad ära teha 3—4 töötaja töö. Pikemata on selge, et see ei mõju teenindamise kvaliteedile hästi. Ühtset retsepti olukorra parandam iseks pole võimalik anda. Igal konkreetsel juhul tuleb vastavalt kohalikele tingimustele välja töötada abinõud kaubandusettevõtte käibe suurendamiseks n ing kõigi töökohtade tagam iseks norm aalse koormatusega. Andmed kaubandusvõrgu suurusest töökohtade arvu järgi Tartu rajoonis näitavad (vt. l is a '6), et jaevõrgus domineerivad väikeettevõtted 1—2 töökohaga. Nende osa ettevõtete üldarvus ulatus 83%-ni ja jaekäibes 87%-ni. Kui arvestada siia veel ilma müüjata ettevõtted, siis ulatub nende arv jaevõrgus 116-ni ehk 90%-ni. ETKVL-i süsteem is tervikuna on vastavad andmed 80% ja 52%, Tsent- rosojuzi süsteemis tervikuna üleliiduliselt aga 93% ja 74,5%. Järelikult on Tartu rajooni jaevõrgu ettevõtted mõnevõrra suuremad kui üleliiduliselt tarbijate koope­ ratsiooni süsteem is, aga väiksemad kui vabariigis keskmiselt. Mõnevõrra häiri­ vaks signaaliks on väike-ettevõtete suur osatähtsus rajooni jaekäibes, ületades tunduvalt vabariigi ja isegi üleliidulise vastava näitaja. See tõendab, et rajooni elanike kaupade ostud toimuvad põhiliselt väike-ettevõtetes. Nendes aga üldiselt jätab kaubandusliku teenindamise kvaliteet soovida. Seda tunnistab ka asjaolu, et 1 töökohaga ettevõtete koormus on kõige suurem. Kuna sellised ettevõtted realiseerivad peamiselt iga päev nõutavaid kaupu, siis ilmselt on jaevõrk selles osas rajoonis puudulikult arendatud. Tänapäeval pole enam otstarbekas orienteeruda1 ainuüksi töö­ kohtade arvus kui jaevõrgu kapatsiteeti iseloomustavas näitajas. Töökohtade arv on rakendatud võimsuse nä ita jana küll veel oluline paljudel jaekaubanduse tegevusaladel, kuid ta ei väljenda enam 34 ETKVL Statistika Osakonna juhend «Tarbijate kooperatsiooni süsteemi organisatsioonide 1963. a., statistilise aastaaruande koostamisel», Tallinn 1964, lk. 13 ja 62. 196 täpselt rajooni või linna kaubandusvõrgu üldvõimsust, sest viim a­ sel ajal on jä rsu lt tõusnud mitmesuguste ilma m üüjata kaupluse tüüpide, eriti iseteenindamisega kaupluste arv 1. jaanuari 1964. a. seisuga oli Tartu rajoonis 2 täieliku iseteenindamisega ja 12 osa­ lise iseteenindamisega kaubandusettevõtet (ilma Tartu l innata) . Toodud asjaolusid arvestades on viimastel aasta te l hakatud jaevõrgu võimsuse nä ita jana soovitama, eriti Ukraina NSV m ajan ­ dusteadlaste (V I. Ivanitski, I. L Korzenevski jt.) 35 poolt, kauban­ dusettevõtte ruumide pindala ruutmeetrites, eraldi välja tuues m üügisaali pindala. See näita ja on kaubandusvõrgu võimsuse hindamisel uus ja vajalik näita ja . On ju ühele töökohale langev pind kaubandusettevõtetes väga erinev ja seetõttu ei näita töökoh­ tade arv veel reserve, mis kaubandusorganisatsioonis on jaevõrgu paremaks kasutam iseks n ing käibe laiendamiseks. Nende reservide väljatoomine on aga olemasoleva jaevõrgu analüüsi põhiliseks ülesandeks. Kasutades töökoha müügipinna teaduslikult vä lja tööta tud normatiive, võib kaubandusettevõtte pindala alusel leida võimalike töökohtade arvu. Kõrvutades viim a­ seid tegelike töökohtade arvuga saab m äära ta töökohtade arvu edasise suurendam ise võimalused olemasolevas jaevõrgus. Rakendades sta tis til is t meetodit rühm itatakse jaevõrgu potent­ siaalse võimsuse selgitamiseks kaubandusettevõtted müügisaali pindala järg i ja arvutatakse rida uusi näitarve jaevõrgu võimsuse kasutamise (käive ühe m2 kohta, m üügisaali osa täh tsus %-des kaubandusettevõtte üldpinnas jt.) kohta (vt. lisa 7). Töö parema organiseerimise seisukohalt väärivad need nä ita jad tõsist tähele­ panu, sest nad aitavad selgitada käibekulude taseme alandamise võimalusi. M oodustavad ju ruumide kasutam ise kulud (üürid, amortisatsioon, remondid jne.) umbes 17% kõigist käibekuludest. Andmetest nähtub, et Tartu rajooni jaevõrgu potentsiaalne võim sus on 12,6 tuhat m2 üldpinda, sellest müügipinda ligem ale 5,6 tuhat m2, s. t. 44,3% üldpin­ nast. See on mõnevõrra suurem kui Tartu linna jaevõrgus, kus müügipindade osatähtsus üldpindades on 39,5%. Kaubandusettevõtte keskmine üldpindala on umbes 106 m2, sellest m üügisaal 43 m 2. Selles suhtes on rajooni keskmine kau- bandusettevõte väiksem' Tartu linna ettevõtetest, mille vastavad näitajad on 130 m2 ja 52 m2 Järelikult on maaline kaubandusvõrk oma keskmises suuruses tunduvalt väiksem linnalisest võrgust. Kuni 40 m2 müügipindalaga ettevõtete arv ulatus rajoonis 79 ettevõtteni ehk 61% jaevõrgust. M üügipindalaga üle 100 m2 oli ainult 4 ettevõtet ehk 3,1% jae- võrgust. Vastavad arvud Tartu linna jaevõrgu kohta olid 56,6% ja üle 11%. Seega näitab müügipindade suurus väike-ettevõtete domineerivat seisundit m aa­ lises jaevõrgus olles tunduvalt silmatorkavam kui linnalises jaevõrgus. Seda nähet tänapäeva tingim ustes, mil maaelanikkond on asustatud hajali, tuleb normaalseks pidada. Jaevõrgu tiheduse nä ita jana kasuta takse kuni viimase ajani analüütilistes ülevaadetes ettevõtete arvu 10 000 elaniku kohta ja 35 Vt. koguteos «Планирование хозяйственной деятельности розничной торговой организации, Москва 1961, lk. 82. 197 koormatuse n ä ita jana keskmist elanike arvu ühe kaubandusette­ võtte kohta. Neid nä ita ja id kasutatakse eriti u latuslikult viimastel aastakümnetel täpsem ate andmete puudumisel kapitalistlikes riiki­ des. Sotsialistliku m ajanduse tingim ustes ei saa nende kasutamist analüüsimisel otstarbekaks pidada, sest nendest ei näh tu jaevõrgu suuruse struktuur. Ü ldnimetus «kaubandusettevõte» haarab nii müügikioski kui ka suure paljude töötaja tega universaalkaupluse. Seetõttu tuleb jaevõrgu tiheduse n ä ita jana kasu tada kas töökoh­ tade arvu või m üügipinna suurust iga tuhande elaniku kohta. Käesoleval ajal, mil kaubandusvõrgu arendamise ülesanded on antud töökohtade arvus iga tuhande elaniku kohta, tuleb jaevõrgu tiheduse hindamisel kasu tada kindlasti töökohtade arvu iga tuhande elaniku kohta. V astavalt rahvam ajandusp laan is ettenäh­ tud ülesannetele tuli seitseaastaku lõpuks saavu tada jaevõrgu tihe­ dus iga tuhande elaniku kohta 6,6 töökohta, sellest 3,2 toidukau­ pade ja 3,4 tööstusskaupade töökohta. See plaaniline töökohtade arv on üleliiduline keskmine, olles liiga üldine. See ei arvesta suurte ja väikeste linnade konkreetseid iseärasusi, elanikkonna spetsiifilist koosseisu, kolhoositurgude suurust, l innalähedasi aia­ maid jne., kõnelemata juba iseärasuste arvestam isest m aalises võr­ gus. Seepärast tuleb jaevõrgu arendamisel kohtadel seda plaani­ list normatiivi küll aluseks võtta, kuid mitte sellest kramplikult kinni pidada. Jaevõrgu tihedus sõltub eelkõige tarbijaskonnast ja selle ostuvõimest n ing seetõttu võivad esineda ja tegelikult esine­ vadki tugevad hälbimised sellest üleliidulisest keskmisest. Pea* legi näeb rahvam ajanduse arendamise perspektiivplaan ette töö­ kohtade arvu tunduvat suurendam ist iga tuhande elaniku kohta jaevõrgus (1980. a. peab see u latum a kümnele üleliidulises ulatu­ ses) . Töökohtade arv Tartu rajooni jaevõrgus (ilma Tartu linnata) ulatus 4,4-le iga tuhande elaniku kohta ja koos Tartu linnaga 5,8-le. Järelikult jääb töökoh­ tade arv Tartu rajooni jaevõrgus maha seitseaastaku plaanilisest ülesandest, olles tunduvalt väiksem vabariigi keskmisest (7,4) ja mõnevõrra suurem ülelii­ dulisest keskmisest (4,4). Tulevikus tuleks m aalisele kaubandusvõrgule plaaniliste nor­ matiivide kehtestamiseks jao tada kogu rajoon mikrorajoonideks (külanõukogudeks) väikekeskusteks (suuremad asulad, alevid, väi­ kelinnad) ja rajoonikeskusteks. See avab võimaluse kaubandus­ võrgu arendamisel rakendada kontsentrilise paigutuse printsiipi ja sellega koos juhinduda sam adest teoreetilistest põhimõtetest kaubandusvõrgu kujundamisel, nagu see esineb linnalises jaevõr­ gus kolmeastmelise kaubandusvõrgu struktuuri k o r ra l .36 36 Vt. pikemalt P V i i r e s , Põhifondide taastootmine kaubanduses, Kau­ bandusalaseid õppematerjale kvalifikatsioonikursustest osavõtjatele IV, TRÜ rota- prindi väljaanne, Tartu 1963, lk. 45—47. 198 Elanikkonna va rus ta tus t m üügipinnaga näitab viimase suurus "tuhande elaniku kohta. Mõnikord kasutatakse siin ka selle pöörd­ võrdelist nä ita ja t, s. t. elanike arvu iga 100 m2 müügipinna kohta. Tartu rajoonis (koos Tartu linnaga) oli müügipinna suurus 207 m2 iga tuhande elaniku kohta, linnades ulatus see aga 265 m2-le (Tartus 270 m2, Elvas 188 m2 ja Kallastel 186 m2), külanõukogudes ainult 91 m2-le. Regionaalselt see muidugi tunduvalt erineb. Linnadest on müügipinnaga kõige paremini varus­ tatud väike Kallaste linn, külanõukogudest on aga suhteliselt suurema jaevõr- 'guga Piirissaare külanõukogu 171 m2, Mehikoorma külanõukogu 154 m2 ja Koosa külanõukogus 134 m2 müügipinnaga tuhande elaniku kohta. Ilmselt puu­ dulikult on müügipinnaga varustatud aga Tähtvere (42 m2), Peipsiääre (46. m2), Luunja ja Konguta (47 km2) külanõukogude elanikkond. Toodud näita ja võimaldab ilmekalt iseloomustada jaevõrgu suurust, mida elanikkond saab kasutada. Selle nä ita ja abil on ker­ gesti avasta tavad kitsaskohad jaevõrgus ning koos sellega on või­ malus välja töötada abinõud «haigete kohtade» kõrvaldamiseks. Eriti oluline on see juhtudel, mis võim aldavad suhteliselt väikeste "kulutustega suurendada m üügipinda kaubandusettevõttes. See t in ­ gib vajaduse arvu tada m üügipinna osa täh tsus ettevõtte ü ldpinda­ las. Tartu rajooni jaevõrgus on see 44,3%, olles linnades mõne­ võrra kõrgem kui maal. Ühtlasi iseloomustab taoline nä ita ja ka kaubandusettevõtte ruumide k a s u t a m i s t . Tänapäeval, mil kaubavarude valdav enamus asub jaevõrgus, on kaubandusette­ võtte ruumide otstarbeka kasutam ise probleem väga aktuaalne. Asub ju jaevõrgu kaubavarudest rohkem kui pool kaup lu s te s .37 Viimastel aasta te l on kaubandusettevõtte ruumide otstarbekuse selgitamisel vä lja toodud ka m üügipinna suhe kõrvalruumidesse. Harilikult võetakse siin aluseks m üügipind (võrdsustatakse ühele) ja leitakse kõrvalruumide suhe sellesse. Seda nä ita ja t nimetatakse kõrvalruumide koefitsiendiks. Riiklikus kaubanduses on see 1962. a. läbi viidud kaupluste loendi andmetel 1,1.38 Kuid ta kõigub erine­ vates kauplustes 0,5— 1,6 vahel. Tartu rajooni jaevõrgus on see koefitsient 1,25 (ilma Tartu linnata) , olles l innades (1,18) mõne­ võrra väiksem kui külanõukogudes (1,29). Erinevates linnades ja külanõukogudes olenevalt kauplustest kõigub see koefitsient 0,56—2,62 vahel. Varasem atel aasta te l esines tendents suurendada seda koefitsienti, s. t. laiendada kõrvalruume, kuid kaupluse pind­ ala kasutamine on seda efektiivsem, mida m adalam on kõrvalruu­ mide koefitsient. Seetõttu pole otstarbekas lubada, eriti väiksemates ettevõtetes, kõrvalruumide kõrget koefitsienti. Lähtudes sellest seisukohast on ilm selt liigselt kõrvalruume Võnnu (2,62)., Peipsiääre (2,50)j Rannu (2,28) külanõukogude jaevõrgus. Seal tuleb kõrval­ 37 F. S а u к s, Kaubanduse materiaalne baas NSV Liidus II, TRÜ rota- prindi väljaanne, Tartu 1964, lk. 35. 38 Sealsam as, lk. 35—36. 199 ruumidest osa kindlasti kasutada müügipindade laiendamiseks. Olemasolevate kõrvalruumide nappusest kõnelevad aga madalamad koefitsiendid eriti Kallaste linna jaevõrgus (0,63), Piirissaarel (0,56) ja Tartu külanõukogus (0,76). Kõrvalruumide väiksus tingib praktikas pa ra tam a tu l t müügipin­ dade kasutam ise kaupade hoiupinnana, s. t. tegelikult ostjate tee­ nindamiseks e ttenähtud m üügipind on väiksem, kui see_ andmete järg i peaks olema. On pikemata selge, et see avaldab mõju tarbi­ ja te teenindam ise kvaliteedile ja annab ühtlasi m oonutatud pildi kaubandusettevõtte pindade tegelikust kasutam isest. Mis puutub nüüd kõrvalruumide iseloomusse, siis valdav ena­ mus nendest on kaubandusettevõtte laoruumideks (98,9%). Ette­ võtte passide jä rg i on nende osa küll kõrvalruumides kahtlaselt suur, sest kõik ü lejäänud pinnad (kontor, olustikulised ruumid jms.) m oodustavad rajooni jaevõrgus (ilma Tartu linnata) üksnes 78,4 m2 ehk 1,1% kõrvalruumide pindalast. Arvatavasti on siin tegemist osalt puudulikult täidetud passi andmetega, kus üldpind­ alast lahutati müügipind ja saadud kõrvalruumide pindala arves­ tati kõik hoiupindalana. Kaupluse p indalade arvutamisel soovita­ takse teoreetilises k i r ja n d u se s39 selliste pindade suurusena ette näha 10— 15% üldpindalast, s. t. 20—30% kõrvalruumide pind­ alast. Selline suur lahkuminek nende andmete ja passidest saadud andmete vahel kõneleb ilmselt puudulikult täidetud kauplusepassi- dest. Teiselt poolt nä itavad need andmed ka kaubandusettevõtte töö organiseerimise primitiivsust. Ilmselt puuduvad enamikus ette­ võtetes adm inistratiivruum id (olemasolevatel andmetel on neid kokku 7 ettevõttes — Elvas kahes kaupluses, Kallaste ühes kaup­ luses ja neljas Tartu TK kaupluses) ja kaupluses kogu jooksev hal- dus-arvestuslik töö toimub kas m üügisaalis või siis hoiuruumi kusagil nurgas. Et sellise korra juures kipub dokumente «kaduma minema», arvestus ja aruandelised andmed on puudulikud, on täiesti arusaadav . Järelikult tuleb jaevõrgus kõrvalruumides ette näha ja era ldada nii kontori kui ka olustikuliste ruumide pind. Seda nõuab juba töö ratsionaalse organiseerimise elementaarsem printsiip. Lähtudes teoreetilises k irjanduses soovitatud normatiividest tuleh s ta ts ionaarse t tüüpi m aalisele jaeettevõttele (ühe töökohaga) minimaalselt ette näha m üügipinda umbes 15 m2, hoiupinda 10 m2 ja ü lejäänud kõrvalruumide pinda 4 m2, šeega kokku 29—30 m2. Kau­ bandusettevõtted (välja arvatud väikejaevõrk ja liikuv kauban­ dus), miš asuvad väiksemates ruumides, ei vasta enam tänapäeva nõuetele. 38 Siin võib võtta ükskõik m illise «Kaubanduse organisatsiooni ja tehnika» õpiku, kus käsitletakse kaupluste organiseerim ise, ehitamise ja sisustam ise printsiipe ning. kaubandusettevõtete pindalade arvutamise meetodeid. 200 Kõrvuti jaevõrgu pindade suuruse ja struktuuri uurimisega antakse võrgu kapatsiteedi kasutam ise efektiivsuse nä ita jana k e s k m i n e käive ühe ruutmeetri m üügipinna kohta. Tartu rajooni jaevõrgus (ilma Tartu linnata) on see 2,44 tuh. rbl. aastas, olles linnades mõnevõrra kõrgem kui külanõukogudes. Arvestades ka Tartu linna jaevõrku ulatub käive rajoonis m üügipinna m2 kohta 4,47 tuh. rublani aastas (Tartu linna jaevõrgus on see 5,79 tuh. rubla). Üksikutes kauplustes erineb aga see nä ita ja tunduvalt, tu n ­ nistades ilmselt jaevõrgu territoriaalse paiknemise lünki. Läh tu­ des tegelikest vaa tlu s tes t tuleb tunnis tada Tartu linna jaevõrgu koormatus pinnaühiku kohta suureks, m aalise jaevõrgu koormatus keskmiselt aga pinnaühiku kohta väikseks. M üügipinna kasutam ise optimaalse efektiivsuse kriteeriumina ■kasutada olevate andmete alusel võib võtta umbes 4,0 tuh. rbl. a a s ­ tas m üügipinna m2 kohta. M õistetavalt võib sellele kriteeriumile tekkida rida vastuväiteid . Ei tohi aga unustada, et parem ate and­ mete puudumisel on s t a t i s t i l i n e k e s k m i n e teaduslikes töödes levinenumaks kvantitatiivset laadi ü l d i s t u s e k s . Kesk­ miste kaudu avaldub seaduspärasus, sellal kui üksiknähtuste individuaalväärtused on õige muutlikud, sõltudes paljude juhus­ like, üldisele seaduspärasusele m ittealluvate tegurite to im es t .40 Keskmiste täh tsus seaduspärasuste avaldamises põhineb suurte arVude seadusele. Järelikult ka jastab leitud keskmine seda pare­ mini, seaduspärasust, mida suurem on uuritav objektide arv. See­ tõttu ongi käesoleval juhul otstarbekas selliseks keskmiseks võtta Tartu rajooni jaevõrk koos Tartu linnaga, korrigeerides seda kesk­ mist m õnevõ rra .41 Lähtudes toodud keskmisest müügipinna m2 kohta kui Tartu rajooni jaevõrgule norm aalsest koormatusest võib m ää ra ta a la ­ koormatud ja ülekoormatud kaubandusettevõtted. H innangu and­ misel tuleb siinjuures arvestada ka kaubandusettevõtte spetsiali­ seeritust n ing asukohta. Mõlemad tegurid avaldavad olulist mõju kaupluse läbilaskevõimele ja keskmise käibe suurusele m2 kohta, tingides nõnda rajooni keskmisest käibest m õnesuguse põhjendatud hälbimise üles^ või allapoole. Üldiselt aga on sellised hälbimised ala- või ülekoormatud kaubandusettevõtete tunnistajaks. Andmetest nähtub, et Tartu rajoonis (ilma Tartu linnata), on «ülekoormatud» kaubandusettevõtteid üldse 12, nendest asub linnades 9. Kõige suurema koorma­ tusega on Elva toiduainetekauplus nr. 2 (8,3 tuh. rbl. m2 kohta) ja kauplus 40 Vt. pikemalt U. M e r e s t e , Keskmised ja variatsiooninäitarvud, TRÜ rotaprindi väljaanne, Tartu 1965, lk. 8 jj. 41 See näitaja on küll mõnevõrra suurem kui naaberrajoonide (Valga, Põlva, Võru, Jõgeva, Viljandi) keskmised (3,0—3,5 tuh. rbl.) tingituna Tartu linna jaevõrgu kaasaarvam isest. Teatavasti on aga Tartu linna jaevõrk üks koorma- tumaid vabariigis, mistõttu ka arvutatud keskmine on mõnevõrra kõrgem. Selle saavutam ist aga võiks seada eesmärgiks. 201 nr. 4 (7,6 tuh. rb l m2 kohta). Arvatavasti on nendes kauplustes pikad järje­ korrad ja kaubandusliku teenindamise kvaliteet jätab soovida. Hinnangu lõpli­ kuks langetam iseks tuleb olukorraga koha peal tegelikult tutvuda. Rajooni keskmise koormatusega on ainult 4 kaubandusettevotet42, kõik teised on suuremal või vähemal määral alakoormatud ettevõtted ja nende läbi­ laskevõimet tuleb suurendada. Järelikult võimaldab kaubandusliku pindala arvutus jaevõrgu kasutam ise efektiivsust senisest sügavam alt analüüsida ning põh­ jendada ühtlasi paremini kaubandusvõrgu arendamise ja kapitaal­ m ahutuste plaane. Senini iseloomustasime jaevõrgu suurust ettevõtete arvu, käibe suuruse, töökohtade arvu ja kaubandusliku pinna alusel, kusjuures kõiki neid näita ja id käsitlesime omaette. Tegelikult nõuab kõike­ haarav analüüs sellist nä ita ja te süsteemi, kus kajastub nii ette­ võtete arv, nende käive, töökohtade arv ja pindala m2-tes. Oleneb ju kaubandusettevõtte käibe suurus oluliselt töökohtade arvust, viimane aga tuleneb m üügipinnast. Mida suurem on pind, seda rohkem on võimalik organiseerida töökohti, seda suurem on jae- käive. Uute müügivormide levik, eriti iseteenindamisega ette­ võtete arvu suurenemine, vähendab küll «töökoha» majanduslikku tähendust, kuid kuna järgm isel v iisaastakul (1966— 1970) jäävad alles veel ka harilikud teenindamisvormid kaubandusettevõtetes, siis ei kaota «töökoha» nä ita ja oma analüütilis-p laanilist tähen­ dust. Seetõttu tuleb anda ka rajooni jaevõrk koondatud kujul rüh­ m itatuna kõigi nende nä ita ja te alusel ja arvutada selle abil vasta­ vad keskmised. Toodud tabelid võimaldavad teha m õnesuguseid järeldusi jae­ võrgu olukorra kohta n ing näidata mõningaid seaduspäraseid ten­ dentse. Veelgi huvitavam aid järeldusi võimaldab analüüs, kus kau- bandusvõrk on jao ta tud vas tava lt keskmise müügi järg i elaniku kohta. Sellise analüüsi kohta konkreetne näide Tartu rajooni jaevõr- -gust 1963. a. (vt. tabel 2). Üldse moodustati elanikule keskmise müügi suuruse viis rühma. Esimese rühma m oodustasid nende külanõukogude kauban­ dusettevõtted, kus keskmine müük elaniku kohta oli alla 150 rubla aastas. Neid oli 5 külanõukogu 10 118 elanikuga, kelle ostuvõime ulatus 4,7 miljoni rublani. Kaubandusvõrgu suurus oli 15 ettevõtet 23 töökohaga (samuti 23 töö ta jaga) ja 545 m2 müügipinnaga. Käive ulatus m ainitud piirkonnas 1,3 miljoni rublani, haarates elanike ostuvõimest umbes 28%. Vaadeldava rühma külanõukogudes on kaubandusvõrk üldiselt väike, rahuldades ilmselt ainult pakilisemaid igapäevaseid vaja- 42 Rebase_ kauplus H aaslava külanõukogus, Laeva kauplus Kärevere küla­ nõukogus, «Tous» Nõos ja «Tartu» Rõngus. 202 T a b e 1 2 Kaubandusvõrgu ositus elanikule keskmise müügi järgi 1963. a. Kaupluse rühmad keskmise Iga tuhande elaniku kohta Käive m2 müügi järgi elanikule Töötaja jõudlus Käibe osa müügipinna aastas (tuh. rbl.) tuludes kohta (tuh. ettevõtteid töökohti müügipinda rbl.) 1. Kuni 150'rubla Elva külanõukogu 1,4 2,2 52 66,0 0,55 1,8 Konguta külanõukogu 1,2 1,2 47 53,3 0,28 2,2 Lemmatsi külanõukogu 1,7 2,7 72 44,2 0,18 1,9 Luunja külanõukogu 1,0 2,0 47 71,0 0,35 3,1 Tähtvere külanõukogu 1,3 1,8 42 57,1 0,39 3,0 Keskmine 1,5 2,3 54 54,9 0,29 2,3 2. 151— 200 rubla H aaslava külanõukogu 2,3 3,0 62 55,1 0,56 3,3 Mäksa külanõukogu 1,6 3,1 76 61,9 0,67 2,6 Nõo külanõukogu 2,4 4,1 86 51,0 0',44 2,3 Äksi külanõukogu 2,1 2,6 71 64,8 0,48 2,7 Keskmine 2,2 3,3 74 54,9 0,51 2,6 3. 201—250 rubla Alatskivi külanoukogu 1,4 3,6 117 64,8 0,56 1,8 Kambja külanõukogu 2,8 3,6 102 58,5 0,83 2,1 Peipsiääre külanõukogu 1,0 2,0 46 102,8 1,46 4,6 Puhja külanõukogu 2,0 3,3 83 53,6 1,33 2,6 Tartu külanõukogu 2,2 3,7 113 50,8 0,57 1,8 Võnnu külanõukogu 1,8 3,6 114 64,4 0,88 2,0 Keskmine 1,9 3,4 98 62,7 0,78 2,2 203 T a b e l i 2 järg Iga tuhande elaniku kohta Kaupluse rühmad keskmise Töötaja jõudlus Käibe osa Käive m2 müü­ müügi järgi elanikule aastas (tuh. rbl.) tuludes gipinna kohta ettevõtteid töökohti müügipinda (tuh. rbl.) 4. 251—300 rubla Rannu külanõukogu 2,9 5',4 99 65,8 0,44 2,6 Rõngu külanõukogu 3,8 6,6 142 61,2 0,75 2,0 Ulila külanõukogu 2,6 4,6' 110 76,8 0,83 2,3 Vara külanõukogu 4,2 4,2 146 59,9 1,75 1.7 Keskmine 3,4 5,5 125 64,6 0,69 2,0 5. 301—500 rubla Koosa külanõukogu 2,2 4,3 134 73,2 1,78 2,4 Kärevere külanõukogu 2,6 3,9 93 79,6 1,94 3,4 Mehikoorma külanõukogu 3,9 / 6,8 154 59,2 1,10 2,1 Piirissaare külanõukogu 2,3 4,6 171 77,2 1,16 2,1 Keskmine 2,9 4,8 131 70,5 1,45 2,4 Külanõukogude.keskmine ra­ jooni? 2,2 3,6 91 61,6 0.61 2,3 d u s i .43 Seda tunnis tab nii käibe väike osatäh tsus üldises ostuvõi­ mes kui ka suhteliselt kõrge käive m üügipinna m2 kohta. E nam ­ vähem norm aalseks võib pidada olukorda Elva külanõukogus. Luunja külanõukogus näib kaubandusliku teenindamise olukord olevat kõige pingelisem (töötaja jõudlus jä rsu lt suurem vastava rühma keskmisest), nõudes kiirete abinõude rakendam ist võrgu võimsuse suurendamiseks. Teise rühma m oodustasid need külanõukogud, kus keskmine müük elaniku kohta oli 150—200 rubla vahel. Siia kuulus neli küla­ nõukogu 9371 elanikuga, kelle ostuvõime u latus 3,6 miljoni rublani. Kaubandusvõrgu suurus oli 21 ettevõtet 31 töökoha (32 töö ta jaga) ja 695 m2 m üügipinnaga. Käive ulatus üle 1,8 miljoni rubla, h aa ­ rates elanike ostuvõimest umbes 51%, mida võib p idada m aalises jaevõrgus ligilähedalt normaalseks. Peab ju segakauplus m aal varustam a elanikke igapäevaste ja sagedam ini va ja tava te kaupa­ dega. Perioodiliselt ja harva nõutavaid kaupu ostetakse aga juba linnalisest kaubandusvõrgust, kus kaupade valik on tunduvalt rik­ kalikum. M üügipinna suhteline koormatus võrreldes teiste maaliste kaubandusettevõtte rühm adega .on sam aaegselt kõige kõrgem. Kolmandasse rühma kuulusid kuus külanõukogu 12 518 elani­ kuga. Selles rühm as on keskmine müük elaniku kohta 200—250 rubla vahel. Kaubandusvõrgu suurus on 24 ettevõtet 42 töökohaga (43 töötajaga) ja 1220 m2 m üügipinnaga. Käive u latus üle 2,7 mil­ joni rubla, haa ra tes elanike ostuvõimest (3,5 miljonit) 78%, mida tuleb m aalise jaevõrgu kohta pidada heaks. Siia rühm a kuuluvad aga kaks külanõukogu (Peipsiääre, P u h ja ) , kus käibe suurus üle­ tab arvatava tulude suuruse. See nõuab ühelt poolt tulude suu­ ruse arvutuste kontrollimist (mõned a rvestam ata tuluallikad) ja teiselt poolt o lukorraga tutvum ist koha peal, et se lg itada kõrgen­ datud käibe põhjused ( transii t ta rb ijad) . Andmed näitavad, et kõige pingelisemad lood on kaubandusvõrguga Peipsiääre külanõukogus, kus töötaja jõudlus on kõrgeim Tartu rajooni külanõukogude töötajate hulgas, m üügipinda aga tuhande elaniku kohta a rvesta­ tuna kõige vähem ja koormatus m2 kohta juba ligilähedane linna kaubandusettevõtetega. Jä rgm isse rühma kuulusid need külanõukogude kaubandusette­ võtted, kus keskmine müük elaniku kohta oli 250—300 rubla vahel. Siia kuulus neli külanõukogu 7610 elanikuga, kelle ostuvõime u la­ tus ligemale 3,1 miljoni rublani. Kaubandusvõrgu suurus oli 26 ettevõtet 42 töökohaga (31 töö ta jaga) ja 952 m2 m üügipinnaga. 43 Elanike rahaliste kulude struktuur on autori poolt tehtud uurimuste alusel umbes järgmine: Ü ldises tulude summas moodustab ostufond 70—80% olenevalt leibkondade tulude üldsuurusest aastas. Ostufondist 50—70% läheb toidukaupade ja ülejäänud tööstuskaupade ostuks. Enamik toidukaupu ja mõned väiksemad tööstuskaubad on iga päev nõutavateks kaupadeks ning seetõttu peavad nad olema tarbijale hästi kättesaadavad, s. t. neid peab olema müügil ligidal asuvas kaupluses. 205 Kaubakäive oli rohkem kui 2,1 miljonit rubla, haa ra tes elanike ostuvõimest 69%, mida tuleb lugeda m aalises jaevõrgus täiesti normaalseks. Kuna aga töötajate jõudlus vähe ületab rajooni keskmist ja samal ajal umbes 25% töökohtadest on vakantsed, siis võib järeldada, et nende külanõukogude kaubandusvõrk on oma kapatsiteedilt võimsam, kui see on vajalik tänapäeva tingimustes. Sellele vihjab ka m üügipinna kõige m adalam koormatus. Seda üldist järeldust tuleb muidugi täpsus tada vas tava lt kohapealsetele tingimustele. Nii näib Rannu külanõukogus olevat vajaka kauban­ dusvõrgu kapatsiteedist, Vara külanõukogus on olukord vas tu ­ pidine. Rõngu külanõukogus tuleb aga arvestada transiitta rb ija te •suurt osatähtsust. Viimase rühma m oodustasid külanõukogud, kus keskmine müük elaniku kohta oli üle 300 rubla aastas. Siia kuulus neli küla­ nõukogu 4883 elanikuga, kelle arvestatud ostuvõime oli umbes 1,1 miljonit rubla. Kaubandusvõrgu suurus oli 14 ettevõtet 23 töökohaga (22 töötajat) ja 636 m2 m üügipinnaga. Kaubakäive ulatus ligemale 1,6 miljoni rublani, ületades 45% võrra elanike ostuvõime. Niisugu­ sele nähtusele ei võimalda olemasolevad andmed anda küllalt am­ m endavat seletust. A rvatavasti avaldab siin mõju rida põhjusi, nagu transiitta rb ija te rohkus Kärevere külanõukogus, tulude ebaõige arvutus nendes külanõukogudes jne. Vastuse saamiseks tuleb tu t­ vuda olukorraga kohapeal. Tabelis esitatud andmete põhjal võib arvata, et kaubandusvõrk on nendes külanõukogudes võrdlemisi tugevasti koormatud ja vajab seetõttu laiendamist. Järelikult võimaldab kaubandusvõrgu rühmitamine sõltuvalt kaubamüügist ühe inimese kohta anda tea tava pildi elanikkonna tagatusest kaubandusvõrguga. Ilmekalt nähtuvad külanõukogud, kus elanike ostuvõimest jääb suur osa kohapeal realiseerimata ning nad ostavad vajalikke kaupu kas naaberkülanõukogudes või siis linnades. Nii võivad Lemmatsi ja Konguta külanõukogude elanikud suhteliselt kergesti ja kiiresti kasu tada linnalise jaevõrgu teeneid. Mõnevõrra keerukam on küsimus nende külanõukogude kaubandusest, kus jaekäive ületab kohaliku elanikkonna ostu­ võime. Osalt on see seletatav t rans ii t ta rb ija te ja naaberkülanõu- kogude elanike ostudega, nagu see ilmselt esineb Kärevere küla­ nõukogus Laeva kaupluses. Kuid osalt võib see tingitud olla isik­ liku aiam aa tulude ebaõigest arvestamisest. Sellele vihjab eriti asjaolu, et sellised külanõukogud asuvad peamiselt Peipsi rann i­ kualadel, kus trans ii t ta rb ija te osa on üldiselt väike. Taoline analüüs võimaldab m äära ta kaubandusvõrgu vajaliku kapatsiteedi igale rühmale, täpsustades seda kooskõlas vastava mikrorajooni konkreetsete t ingim ustega. V astava rühma normatii­ viks tuleb võtta keskmised nä ita jad kaubandusvõrgu suuruse ja töötaja jõudluse kohta. Nii on täiesti reaalne võtta kolmanda rühma (keskmine müük 200—250 rubla elaniku kohta aastas) nor­ matiiviks lähematel aasta te l 3,4 töökohta iga tuhande elaniku 206 kohta, kusjuures töötaja jõudlus peaks olema 62—63 tuhande rubla piires aastas ja m üügipinna koormatus u latum a 2,4 tuh..rbl. Läh­ tudes nendest arvudest vajab Peipsiääre külanõukogu jaevõrk tunduvat laiendam ist oma kapatsiteedis. M õistetavalt tuleb seda täpsus tada kooskõlas käibe struktuuriga. Viimane sõltub aga olu­ lisel m äära l kaubandusettevõtte tegevuspiirkonnast, selle suuru­ sest ja sotsiaal-ökonoomilisest iseloomust. 5, Kaubandusvõrgu paiknemise analüüs Kaubandusvõrgu analüüs peab haaram a peale eespool käsitle­ tud küsimuste ka ettevõtete paiknemise ja asukoha probleemid. Teatavasti on kaubandusettevõtete arvu ja leviku peamiseks m äärajaks rahvastiku tihedus ja elatustase. Ostuvõime ja e la tus­ tase omakorda olenevad väga m itm esugustest tegurite.st, millede üksikasjaline analüüs ei kuulu käesoleva töö raamidesse. M ärgime ainult niipalju, et sotsiaalne kihistus, ühiskondlik tööjaotus, tege­ vusalad ja üksikute elukutsete osa täh tsus vaadeldava piirkonna elanikkonnas m õjustavad oluliselt kogu piirkonna üldise ostuvõime kujunemist. Sellest aga sõltub kaubandusettevõtete suurem või väiksem käive ja selle struktuur. Pikemata on selge, et rann iku­ aladel paiknevad kalurikolhoosid nõuavad hoopis teisi kaupu kui põllumajandusliku elanikkonnaga külanõukogud. Nõudmise va r i­ eerumist võib tähele panna ka sam as külanõukogus elavate eri rah ­ vusest tarb ija te juures. See ei jä ta aga mõju avaldam ata kauban­ dusvõrgu kujunemisele ja kohandamisele vas tava lt kohapealse elanikkonna nõudmisele. Kaubandusvõrgu paiknemise analüüs peab seetõttu toimuma nii kartograafiliste kui ka statistiliste meetodite ühendamise teel. Kaubandusvõrgu paiknemist Tartu rajoonis iseloomustavad joo­ nis 2 ja tabel 3. N agu neist nähtub, asuvad kaubandusettevõtted hajutatult üle kogu rajooni, moodustades nendega tihedamini ja hõredamini asusta tud alasid. Tihedamalt esineb kaubandusettevõt­ te i l esijoones Rõngu ja Nõo külanõukogudes n ing Piirissaarel, samuti ka rannikualadel. Mujal (näiteks Võnnu, Luunja, Kärevere külanõukogudes) on kaubandusettevõtteid hõredalt, kusjuures nende vahel leidub suuremaid või vähemaid tühje alasid. K auban­ dusettevõtete levikus paistab silma nende esinemise sageduse tihe side rajooni oikumeenilisemate aladega. Kaubandusvõrgu ühedam osa paikneb üldreeglina tihedamini asusta tud aladel, hõredam osa piirkondades, kus elanikke on tunduvalt vähem. Metsade, rabade, soode regioonides puuduvad üldse kaubandusettevõtted. See kõik on täiesti loogiline ja seetõttu_näib kaubandusvõrk rajoo­ nis paiknevat vas tava lt vajadustele. Lõpliku hinnangu langetam i­ seks tuleks aga siduda kaubandusettevõtete levik tarbijaskonna nõudmistega, s. t. selgitada ettevõtete jaekäibe suuruse vastavus 207 elanike nõudmisega (ostuvõimega) ja iga ettevõtte kaubandusliku piirkonna suurusega. Selleks tuleb eelkõige ühendada kaubandus­ võrgu töökohtade paiknemine elanike tihedusega rajoonis. Regionaalselt paikneb töökohtade arv Tartu rajoonis väga ebaühtlaselt, kõikudes iga tuhande elaniku kohta 1,8-lt töökohalt (Tähtvere külanõukogus) kuni 6,6 töökohani (Rõngu külanõuko­ gus). Linnades on jaevõrk veelgi tihedam: Kallaste linnas 10 töö­ kohta, Elvas 9 töökohta ja Tartu linnas 7,2 töökohta iga tuhande elaniku kohta. Viimane asjaolu on täiesti seaduspärane, sest lin­ nade jaevõrk teenindab suuremal või vähemal m ääral ka maalist elanikkonda. Tugevad erinevuseid üksikute külanõukogude jae­ võrgu tiheduses tõsta tavad aga küsimuse jaevõrgu paigutuse ots­ tarbekusest. Järelikult ei saa kartograafiline analüüs piirduda kaubandus­ võrgu leviku ja looduslike tingimuste s im ultaanse vaa tlusega ning rahvastiku, tiheduse ja kaubandusvõrgu kõrvutamisega. Saadud pilti peab täiendam a jaekäibe kõrvutamine elanike ostuvõimega. Sellesuunalise kartograafilise analüüsi teostamiseks on o tstar­ bekas kasu tada foonina vaadeldava rajooni (vabariigi) kaarti, kuhu on m ärgitud teedevõrk ja täh tsam ad administratiiv-majan- duslikud keskused (täitevkomiteed, kolhoosid, sovhoosikeskused, tööstusettevõtted, rahvam ajad , koolid jms.) n ing antud külanõu­ kogude, rajoonide piirid. Sellisele kaardile tuleb kanda kõik kau­ bandusettevõtted proportsionaalselt nende käibe suurusele (vt. joonis 3). Kõrvutades toodud levikukaarti eelmisega (vt. joonis 2) nähtuvad kaardipildis olulised muutused. Ilmnevad käibetugevate kaubandusettevõtete levikualad, mis vihjavad kas ostuvõimelise tarbijaskonna olemasolule või siis kaubandusvõrgu hõredusele, puudulikule arendatusele, mis tingib kaubandusettevõtte ülekoor­ m atuse ja koos sellega tarb ija te m adala kaubandusliku teeninda­ mise kvaliteedi. Eriti torkab silma Alatskivi, Peipsiääre ja Mehikoorma külanõukogude kaubandusettevõtete käive. Küllalt suur on käibetihedus Tähtvere, Rõngu ja Rannu külanõukogudes ja ka mujal. Kaubandusettevõtte asutam ise üldiseks eelduseks vastavasse piirkonda on küllaldase nõudmise olemasolu, mis tagaks kauban­ dusettevõttes isem ajandam iseks vajafiku m in im aa lse ' käibe. Vii­ mane peab võimaldam a kaubandusettevõttele sellise realiseeritud hinnatäiendi suuruse, mis kataks käibekulud ja annaks plaanilise akum ulats ioon i.44 Järelikult tuleb kaubandusorganisatsiooni seisu- 44 Sellest isemajandam ise põhimõttele tuginevast seisukohast võib esineda üksikutel erandjuhtudel vastupidiseid seisukohti. Nendes toonitatakse elanike kaubandusliku teenindamise organiseerim ise vajadust i g a l j u h u l , sõltumata sellest, kas käibe suurus tagab käibekulude katm ise või mitte. Üldreeglina seda seisukohta aluseks võtta ei saa. Väiksema käibe korral tuleb valida teeninda­ mise vorm, kus käibekulud on vastavalt väiksemad. M illist organisatsioonilist vormi seejuures kasutada: kas rajada rahvakauplus, müüjata müügipunkt või kor- 208 $ *о о <* $ £ $ * 5 м § £.» J J 4о 0> ^5 Q § i c i4 M a ja n d u s t e a d u s l ik k e tö id X 209 T a b e l 3 Kaubandusettevõtete paiknemine Tartu rajoonis E tte­ Töökohta­ E tte­ Töökohta­ Nr. Asukoht võtete de arv Nr. Asukoht võtete de arv arv istekohta­ arv istekohta­ de arv de arv 1. Kallaste 8 15/143 47. Kasepää 1 2 1 - 2. Alatsikivi 3 5/228 48. Piirissaare 1 2 1 - 3. Nina 1 2 1 - 49. Puhja 2 4 / - . 4. Kokora 1 U - 50. Mäeotsa 1 1 / - 5. Tamsa 1 U — 51. Rannu 2 2 1 - 6. Laguja 1 2 1 - 52. Valguta 1 —/26 7. Haaslav„a 1 2 1 - 53. Kureküla 2 3/34 8. Roiu 1 1 / - 54. Kaarlijärve 1 2 1 - 9. Rebase 1 2 1 - 55. Võrtsjärve 1 ' 2 1 - 10. Villemi 1 1 1 - 56. Palu 1 2 1 - 11. Uniküla 1 1 1 - 57. Rõngu 5 6/48 12. Kangasto 1 U ~ 58. Koruste 1 2 1 - 13. Konguta 1 2 1 - 59. Tammiste 1 2 1 - 14. Kobilo 1 2 1 - 60. Tamme 1 1 1 - 15. Koosa 1 3/ - 61. Valguta 2 3 1 - 16. Tähemaa 1 1 / - 62. Teedla 2 3/23 17. Varnja 1 2 1 - 63. Kirepi 1 2 1 - 18. Siniküla 1 1 / - • 64. Vasula 1 n - 19. Laeva 1 31 - 65. Vedu 1 2 1 - 20. Arengu sovh. 1 - / 1 8 66. Väägvere 1 2 1 - 21. õ v i 1 l i ­ 67. Tammistu 1 2 1 - 22. Kärevere 1 l l — 68. Kõrveküla 1 2 1 - 23. Lemmatsi 1 2 1 - 69. Nõmmiku 1 U - 24. Nõgiaru 2/20 70. Vorbuse 1 1 1 - 25. Tartu RTJ 1 u - 71. Rõhu 1 2 1 - 26. Nõgiaru 1 - / - 72. Ilmatsalu 2 1/15 koolimüügip. 73. Ulila 2 2/24 27. Ülenurme 2/20 74. Kaimi 1 2 1 - 28. Reola 1 H - 75: Uula 2 2/21 29. Luunja 1 2 f - 76. Leegi 1 1 1 - 30. Emajõe 1 2 1 - 77. Lääniste 1 2 1 - 31. Meerapalu 1 U - 78. Kurista 1 2 f— 32. Mehikoorma 2 1 - 79. Võnnu 1 2 1 - 33. Meeksi 1 2 1 - 80. V älgi 1 1 1 - 34. Järvselja 1 u - 81. Vara 1 11— 35. Laane* 1 u - 82. Matjamaa 1 21— 36. Aravu 1 2 1 - 83. Kaiavere 1 1 /— 37. M elliste 1 3/ - 84. Kaarli 1 38. Kaagvere 1 —/152 85. Lähte 3 2/30 39. Võõpste 1 2 / - 86. Sootaga 2 1/52 40. Praaga 1 u - 87. Kärkna 2 u - 41. Nõo 5 /—' 88. Avangard 1 I I - 42. Luke 1 3 / - 89. Kambja 3 5 / - 43. Tõravere 1 2 1 - 90. Kammeri 1 1/— 44. Observ. 1 1 1 - 91. Paali 1 1 1 - 45. Meeri 1 u - 92. Kodijärve 1 2 1 - 46. Kolk j a 1 2 1 - 93. Elva linn 30 54/222 210 KAUBANDUSVÕRGU PAIKNEMINE TARTU RAJOONIS JAEKÄIBE kohalt uute kaubandusettevõtete asutamisel selgitada arvatavad käibekulud ja sellest tulenev käibe suurus, mis tagaks nende kulude katmise. Käibe suurus vastavas paikkonnas soltub aga elanikkonna tihedusest, ostuvõimest ja tarbimise aktiivsusest. Mida tihedam on asustus ja mida suurem on ostuvõime, seda väiksem võib olla kaubandusettevõtte tegevuspiirkond, s. t. tee pikkus kau­ gemast ta rb ija s t kaubandusettevõtteni. See m inem iraadius oleneb kaupade iseloomust ja nende tarb i­ mise sagedusest. H innalt kallimate ja harvemini nõutavate kau­ pade puhul on minemiraadius tunduvalt pikem kui hinnalt odava­ mate ja sagedam ini nõutavate kaupade korral. Iga päev nõutavad ja odavad kaubad peaksid asuma võimalikult tarbijale ligemal, piltlikult öeldes «otse tarbija ukse all». Maalisel kaubandusettevõttel, kus realiseeritakse iga päev ja sagedam ini nõutavaid odavaid kaupu, peab olema tegevuspiirkond, kus pikem tee tarbijani ei ületaks 30 minutit (ja lakäija l), s. t. raldada tihe autopoodide liiklus külanõukogus või mõni muu vorm, seda tuleb otsustada juba kohapealsete konkreetsete andmete alusel. (Vt. H. M etsa/ F Sauks, U utest kaubandusvormidest ja ühiskondliku töö kokkuhoiust, art. käes­ olevas kogumikus, lk. 126). 14* 211 m inem iraadius oleks kuni 3 km. Juhul, kui kaubandusettevõttes m üüakse ka harvemini nõutavaid ja kallimaid kaupu, võib minemi­ raad ius olla p ikem .45 Nendest põhimõtetest lähtudes tuleb koostada kartogram m , kus iga m aalise kaubandusettevõtte tegevuspiirkonna suurust tähistab sõõr raadiusega (m inemiraadius) 3 km. Taolises kartogram m is nähtub paljude kaubandusettevõtete tegevuspiirkondade lõikumine, üksteisega kattumine. See vihjab ilmselt asjaolule, et kohalik elanikkond kasutab sageli näaberküla- nõukogu kaubandusvõrgu teenuseid ja ostab harva kõik kaubad oma piirkonna kauplusest. Öeldu käib eriti linnades ja suuremate maaliste keskuste vahetus ligiduses asuvate piirkondade kohta. Seda tuleb arvestada ka ettevõtete kapatsiteedi m ää ram ise l Kau­ bandusettevõtte õige suurus ja otstarbekalt valitud asukoht on elanikkonna hea teenindamise ja kapatsiteedi optimaalse kasuta­ mise oluliseks eelduseks. K artogram m is nähtuvad aga ka piirkonnad, mis jäävad välja­ poole selliselt arvestatud kaubandusettevõtete tegevuspiirkondi. Ehkki need üldiselt on metsade, rabade ja soode regioonid, kus asustus on väga hõre, kuuluvad mõnikord siia ka mõned suure­ mad asulad. Nende asulate elanikud peavad oma iga päev vaja­ tavate kaupade järel käima tunduvalt rohkem kui 3 km, mida ei saa pidada aga normaalseks. Kaubandusvõrgu tihedus on ilmselt mitte piisav, m uutes kaubandusettevõtete kasutam ise tarbijatele raskesti kättesaadavaks. Toodud kartograafilise analüüsi täienduseks veel mõned statis­ tilised andmed. Eeldades, et kaubandusettevõtte minemiraadiuse norm aalne pikkus on 3 km, tuleb võtta iga kaubandusettevõtte normaalse kaubandusliku piirkonna suuruseks 28,2 km2. See on ligilähedane Tartu rajooni m aalise kaubandusettevõtte tegevus­ piirkonna keskmisele suurusele (29,9 m2)„ olles sellest ainult natuke väiksem. Külanõukogude lõikes on pilt aga sootuks teine. Nii näiteks peab kaubandusettevõte Võnnu külanõukogus varus­ tam a 80,7 km2 m aa-alal paiknevaid tarbijaid . Pa lju parem pole olu­ kord ka Luunja (70,0 km2), Kärevere (62,5 km2) külanõukogudes ja mujal. Teiselt poolt on reas külanõukogudes kaubandusette­ võtete tegevuspiirkond tunduvalt väiksem norm aalsest piirkonnast nagu näiteks Rõngu (12,6 km2), Nõo (14,3 km2), Peipsiääre 45 Üksikult hajali paiknevates m aalistes kaubandusettevõtetes pole otstarbe­ kas laiendada kaubavalikut kallim ate ja harvemini nõutavate kaupadega, sest nagu kogemused praktikas näitavad, muutuvad sellised kaubad harilikult seis­ vateks kaupadeks. Tarbija eelistab kallim at ja harvemini nõutavat kaupa osta spetsialiseeritud kaubandusettevõttest, kus on vastavaid kaupu eriti rikkalikus valikus, ehkki see ettevõte asub tunduvalt kaugemal. Teatud tähendusega on ka teenindamise kvaliteet, mis võimaldab harilikul maakauplusel suurendada oma minemiraadiust. Halb teenindamine lähemas ümbruses võib aga põhjustada tar­ bijate eemalepagemise isegi tunduvalt kaugemal asuvasse ettevõttesse. 212 (17,0 km2) külanõukogudes ja mujal. Kõik see vihjab lünkadele kaubandusettevõtete paiknemises ja nõuab vastavate abinõude rakendam ist olukorra parandamiseks. Sellega lõpetame käesoleva ülevaate. Toodud analüüsi metoo­ dika ulatuslik juuru tam ine kaubandusorganisatsioonide plaanimis- töös võimaldab senisest tunduvalt parandada kaubandusvõrgu arendamist ja sellega koos elanike kaubanduslikku teenindamist. Antud toimetusse septembris 1965. 21& L i s a 1 Tartu rajooni ja Tartu linna elanikkond ja selle paiknemine 1. jaanuaril 1964 Töötajate arv Elanikkonnast väljaspool Asus­ Kesk­põllu­ tatud mine Pind­ Leib- õ p i­ majandust A sus­ punk­ Elani­ elani­ ala Elani­ kon- tatud laste palga­ punk­ tide ke arv ke arv (km2) ke arv dade M ees­ arv arv liste tide arv 1 km2 asus­ Mehi Naisi te % palga­ % arv 100 kohta tatud üld­ lisi elani­ km2 punk­ arvust ke üld­ kohta tis arvust 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 I Linnad* 1. Tartu 25 82 300 28 000 35 100 47 200 42,7 16 500 33 960 41,3 — — . 3 300 — 2. Elva 10 5 890 2 100 2 500 3 390 42,6 1 075 1 992 33,9 — — 589 — 3. Kallaste 1,5 1 507 455 676 831 45,0 361 128 8,5 — —- 1 000 — Kokku 36,5 89 697 30 555 38 276 51 421 42,7 17 936 36 080 40,4 — — 2 460 — Külanõukogud 1. Alatskivi 170 2 192 905 902 1 290 41,0 401 334 15,2 39 23,6 12,8 56 2. Elva 88 1 389 551 602 787 ! 49,1 197 434 31,2 18 20,5 15,8 77 3. Haaslava 150 2 629 994 1 155 1 474 43,9 487 644 24,6 23 15,4 17,5 144 4. Kambja 166 2 524 1 017 1 106 1 418 44,4 433 932 36,8 31 19,3 15,2 82 5. Konguta 85 1 570 648 668 902 42,5 311 256 16,6 30 35,4 18,5 52 6. Koosa 170 1 382 533 565 817 40,9 239 280 20,2 17 10,5 8,2 82 7. Kärevere 260 1 524 573 657 867 43,2 258 545 35,8 18 7,2 5,9 85 8. Lemmatsi 110 2 960 1 164 1 306 1 654 44,0 323 947 32,0 19 17,2 26,9 157 9. Luunja 140 1 941 782 58 1 033 44,1 341 331 17,1 37 26,4 13,9 52 10. Mehikoorma 132 1 544 616 687 857 44,5 235 181 11,7 15 17,4 11,7 103 11. Mäksa 143 1 909 723 891 1 018 46,7 418 282 14,8 28 19,5 13,4 68 12. Nõo 100 2 903 1 125 1 268 1 635 43,9 615 909 31,0 15 15,0 29,0 194 214 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 . 14 13. Peipsiääre 34 1 945 689 897 1 048 44,5 390 173 8,9 6 17,7 57,4 324 14. Piirissaare 7 433 130 200 233 46,0 119 15 3,5 3 33,4 48,1 144 15. Puhja 104 1 504 568 636 868 42,3 296 495 32,9 20 19,3 14,8 .75 16. Rannu 185 2 040 861 898 1 142 44,0 280 388 19,3 29 16,5 11,1 70 17. Rõngu 139 2 882 1 195 1 245 1 637 43,2 474 919 31,8 21 15,1 20,8 137 18. Tartu 146,5 2 701 1.048 1 187 1 514 44,0 478 533 19,7 38 26,0 18,6 71 19. Tähtvere 121 2 258 892 1 024 1 234 45,2 467 859 38,1 13 10,8 18,6 174 20. Ulila 81 1 512 554 691 821 45,7 297 520 34,3 12 14,8 18,7 126 21. Vara 160 1 176 495 504 672 43,0 203 308 28,6 34 21,3 7,4 35 22. Võnnu 252 1 652 662 724 928 44,0 283 245 14,7 14 5,8 6,6 118 23. Äksi 93 1 930 698 837 1 003 43,2 441 496 25,8 22 23,8 20,8 88 Kokku 3031,5 44 500 17 423 19 508 24 992 43,9 8 206 11 026 25,4 502 16,8 14,9 89 Üldse rajoonis 3068 134197 47 978 57 784 76 413 42,9 26 142 47 106 35,1 _ _ 44,3 _ Sellest linnades % 1,19 66,9 63,8 66,3 67,4 — 68,5 76,8 * Andmed linnaelanike soolise jagunemise, õpilaste arvu, palgaliste ja leibkondade kohta on ligilähedased, tuletatud 1959. a. rahvaloenduse andmete alusel. Li sa 2 Tartu rajooni asulate ja külade suurus külanõukogudes (1. I 1964. a. seis) Elanike arv asustuspunktis kuni Külanõukogu 50 51— 100 101— 150 151—200 201—300 301—400 401—500 501—600 üle 600 Kokku nimetus — 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 1. A l a t s k i v i asustuspunktide arv 23 13 1 1 1 1 39 elanike arv 581 908 111 277 315 2192 2. E l v a asustuspunktide arv 5 9 4 18 elanike arv 224 654 511 1389 3. H a a s l a v a asustuspunktide arv 3 9 5 4 2 23 elanike arv 82 664 649 716 518 2629 4. K a m b j a asustuspunktide arv 7 15 6 2 1 31 elanike arv 251 1048 699 321 205 2524 5. K o n g u t a asustuspunktide arv 19 7 4 30 elanike arv 679 416 . 475 1570 6. K o o s a asustuspunktide arv 7 4 5 1 17 elanike arv 313 238 603 228 1382 7. K ä r e v e r e asustuspunktide arv 6 7 3 1 1 18 elanike arv 235 479 365 159 286 1524 8. L e m m a t s i asustuspunktide arv 3 3 7 3 2 1 19 elanike arv 136 228 881 493 690 532 2960 216 1 1 2 3 5 6 7 8 9 10 11 9. L u u n j a asustuspunktide arv 27 8 1 1 37 elanike arv 900 541 179 321 1941 10. M e h i k o o r m a asustuspunktide arv 4 5 1 1 15 elanike arv 163 356 190 336 1544 11. M ä k s a asustuspunktide arv 11 13 3 28 elanike arv 325 958 516 1909 12. N õ o asustuspunktide arv 1 5 2 1 3 1 15 elanike arv 41 391 322 251 1665 614 2903 13. P e i p s i ä ä r e asustuspunktide arv 2 3 1 6 elanike arv 478 1026 441 1945 14. P i i r i s s a a r e asustuspunktide arv 1 1 1 3 elanike arv 51 180 202 433 15. P u h j a asustuspunktide arv 12 5 1 1 elanike arv 1 20356 361 161 214 412 1504 16. R a n n u asustuspunktide arv 15 8 2 elanike arv 29542 605 430 2040 17. R õ n g u asustuspunktide arv 6 4 5 1 1 1 21 elanike arv 216 332 859 240 321 480 2882 217 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 18. T a r t u asustuspunktide arv 20 11 3 4 38 elanike arv 576 738 411 976 2701 19. T ä h t v e r e asustuspunktide arv 1 2 1 4 4 1 13 elanike arv 14 160 113 688 946 337 2258 20. U l i l a asustuspunktide arv 3 4 3 1 1 12- elanike arv 47 316 330 276 543 1512 21. V a r a asustuspunktide arv 31 2 1 34 elanike arv 932 142 102 1176 22. V õ n n u asustuspunktide arv 2 4 5 2 1 14 ~ elanike arv 58 294 615 324 361 1652 23. Ä к s i asustuspunktide arv 5 12 2 3 22 elanike arv 212 918 228 572 / 1930 V- K o k k u asustuspunktide arv 211 151 64 33 23 14 3 2 1 502 elanike arv 6883 10 798 7818 5680 5527 4772 1333 1075 614 44500 L i s a 3 Kaubandusettevõtte tähtsamate tunnuste kood sälkkartoteegile * 3. Kaupluse kaubanduslik eriala 1 madal = spetsialiseeritud toiduained 1 sügav = spetsialiseerimata toiduained 2 madal = spetsialiseeritud mittetoiduained 2 sügav = spetsialiseerimata mittetoiduained 3 madal = segakauplus 3 sügav = universaalkauplus 5. Kaupluse lahtioleku aeg 1 madal = 1 vahetus (7 tundi) 1 sügav = Р/г vahetust 2 madal = 2 vahetust 2 sügav = üle 2 vahetuse 6. b) Renditud ruumid, organisatsiooni bilansis 1 madal = renditud ruumid 1 sügav = organisetsiooni bilansis 7. Töökohtade arv 1 = 1 töökoht 2 = 2 3 = 3 4 = 4 5 = 5— 7 töökohta 6 = 8— 10 7 = 1 1 —20 8 = 2 1 —30 9 = 31—50 10=51 ja rohkem 81. Kaupluse pindala kokku 1= kuni 30 m2 2 = 3 0 ,1 —50 m2 3 = 50,1— 100 m2 4= 100 ,1—200 m2 5 = 200,1—300 m2 6 = 300,1—400 m2 7 = 400,1—500 m2 8 = 500,1— 1000 m2 9=1000 ,1—2000 m2 10= üle 2000 m2 81. a. m üügisaali pind 1 = kuni 15 m2 2 ^ 15,1—30 m2 * Pikemalt vaata sälkkartoteegi kasutamise metoodikat H. P a l l i artik­ list «Sälkkaart töölaual», ajakiri «Tootmine ja Tehnika», 1963, nr. 5 lk. 31—34. Üksikasjalikumalt vt. aga H. P a l l i , Perfokaartide kasutamisest ajalooteadu­ ses, TRÜ rotaprint 1965. 219- 3 = 3 0 ,1 —50 m2 4 = 50,1— 100 m2 5 = 100 ,1—200 m2 6 = 200 ,1—300 m2 7 = 300 ,1—400' m2 8 = 400,1—500 m2 9 = 500,1— 1000 m2 10= üle 1000 m2 83. Kassaaparaadid 84. Külmutuskambrid 85. Külmutusletid 86. Külmutuskapid 87. Külmutusvitriinid 88. Kaupluses ülesseatud automaadid 89. Väljaspool kauplust asuvad automaadid 810. Tõstukid, liftid, transportöörid 9. Kaubandusliku teenindam ise progressiivsete vormide rakendamine 1 madal = iseteenindam ine 1 sügav = lahtised väljapanekud 2 madal = müük näidiste järgi 2 sügav = kauplus-automaat 9. M. 1 madal = kaupluses tervikuna 1 sügav = osakontias 1 madal = l tk. 1 sügav = rohkem kui 1 12. Kaubakäive kokku 1 = alla 1000 rubla 2= 1 0 0 0 —5000 rubla 3= 5 0 0 1 — 10 000 rubla 4 = 1 0 001—36 000 rubla 5 = 3 6 001—50000 rubla 6 = 50 001—75 000 rubla 7 = 7 5 001— 100 000 rubla 8= 1 0 0 001—200000 rubla 9 = 200 001—500000 rubla .10= üle 500 000 rubla 12. Keskmine töötajate arv 1 = 1 tõotaja 2 = 2 töötajat 3 = 3 töötajat 4 = 4 töötajat 5 = 5— 7 töötajat 6 = 8— 10 7 = 1 1 —20 8 = 2 1 —30 9 = 3 1 —50 10=51 ja rohkem 2 2 0 I 3 2 1 2 i 7 4 2 1 [ 7 4 2 1 6b 7 4 2 1 7 4 2 1 7 4 2 1 7 4 2 1 7 4 2 1 7 4 2 1 7 4 2 1 7 4 2 1 Eriala 5. Ehituse aasta 1963 1964 1965 1966 1957 1968 1969 1970 7. Töökohtade arv kokku KAUPLUSE PASS r-. ЮCD Põhikauplus, filiaal (alla kriipsutada) 81 ^ OO CSI •<1 „kaubastu, rajoon, linn, alev, külanõukogu ____________ tänav . .m aja nr. Kaupluse asukoht: turul, asutuse või ettevõtte juures, sovhoosis, kooli juures, magistraaltänaval Kaupluse nimetus, n u m b e r _____________________________________________________________________ Kaupluse kaubanduslik eriala: spetsialiseeritud ja spetsialiseerimata toiduained, spetsialiseeritud ja spetsialiseerimata mittetoidukaubad, 81a segakauplus, universaaikauplus. Spets, kaupluse kauba-eriala rühm (liha-, piima-, kangaste-, jalanõude- jt.) _______:______________ Kaupluse lahtioleku aeg: mis kellast .________________________ mis kellani ______________ :________ 83 Maja jä kaupluse tüüpprojekti šiffer 84 Ю a) eraldi asetsev hoone, osa muust hoonest, kivi-, puithoone. Hoone ehituse aasta b) renditud ruumid organisatsiooni bilansis 85 -^1 Töökohtade arv 86 Töökohtade arv 1. jaanuaril Jrk. nr. Peamised kaubagrupid 871. VII 63. 1 1964. 1 1965. 1966. t 1967. 1 1968. 1 1969. | 1970. I ^ C D O : 1. CTi^“ 2. 89 ■<| <—. 3. 810 4. 5. 6. 9M 7. 8. 9. 10. Kokku töökohtade arv 8. Andmed pindala ja seadmete kohta (pindala ruutmeetrites) 1. Kaupluse pindala kokku a) müügisaal b) kaupade säilit. ja ettev. c) andmin.-teenindav 67 - 12. Kaubakäive 15. Kaubavarud 1970 1963 1964 1965 1966 1967 1968 . 1969 1970 63 64 65 66 1 2 4 7 1 2 4 7 1 2 4 7 1 2 4 7 1 2 4 7 1 2 4 7 1 2 4 7 1 2 4 7 1 2 4 7 1 2 1 2 1 2 1 2 12 4 7 1 Mõõtühik 1. V II 63. 1964. 1965. 1966. 1967. 1 1968. 1 1969. 1970. 2. Vaateaknad arv/m2 3. Kassaaparaadid tk. 4. Külmutuskambrid tk. . 5. Külmutusletid tk. 6. Külmutuskapid tk. ' 7. Külmutusvitriinid tk. 8. Kaupluses-ülesseatud automaadid tk. Loetleda, millised (gaseeritud vesi, leib, tikud jt.) 9. Väljaspool kauplust asuvad autom. tk. Loetleda, millised 10. Tõstukid, liftid, transportöörid 9. Kaubandusliku teenindamise pr ogressiivs^te vormide rakendamine: isptppninHflmirip. lahtised välianan *kud. rrnink näidiste, iärm. kauolus-automaat, „ Märkus: kaupluses tervikuna, osakonnas. 10. Kauplusele alluvate kioskite arv, j paviljonide arv j 11. Kaiinlusp eksnlnatatsiooni andmise või viirtiase kapitaalremondi ae£ 12. Andmed kaubakäibe ja töötajate arvu kohta: Kaubakäive kokku, tuh: rbl. sealhulgas automaatide käive tuh. rbl. ; ^Kogu kaubakäibest välismüük, tuh. rbl. sealhulgas automaatide käive tuh. rbl. | Keskmine töötajate arv, inim j sealhulgas admin.-val. personal inim. letitöötajaid, inim. j sellest müüjaid, inim. | s kassapidajaid inim. ; 13. Orienteeruvalt keskmine ostjate arv p.S. 14. Teenindamisraadius km i (täidetakse maaka upluse kohta). 15. Kaubavarud: a) toidukaubad tuh. rbl. b) tööstuskaubad tuh. rbl. : Kaubavarud kokku tuh. rbl. Kaubavarud 1 madal = 60 päeva 1 sügav = 90 2 madal = 120 „ 2 sügav = 150 „ 1 madal + 2 madal = 180 päeva 1 madal + 2 šügav = 210 1 sügav + 2 madal = 240 1 sügav + 2 šügav = üle 240 päeva. Kaupluste keskmine suurus ja Töökohti Kaupluste pind Kaup­ Töö­ keskmi­ KauplusePiirkonna nimetus luste kohtade selt ühele sellest keskminekokku arv arv kauplu­ m üügi­ suurus(m2) sele saal (m2) 1. L i n n a d 1. Elva 24 53 2,2 2 666,9 1 109,3 139,8 2. Kallaste 5 15 3,0 690,6 428,4 138,5 Kokku 29 68 2,4 3 357,5 1 537,7 116,4 11. K ü l a n o u k o g u d 1. Alatskivi 3 8 2,7 609,2 254,7 203,1 2. Elva 2 3 1,5 136,6 71,4 68,3 3. Haaslava 6 8 1,3 405,4 163,1 67,6 4. Kambja 7 9 1,3 512,3 258,4 73,2 5. Konguta 2 4 2,0 178,2 73,2 89,1 6. Koosa 3 '6 2,0 328,9 184,9 92,7 7. Kärevere 4 6 1,5 295,5 140,9 73,9 8. Lemmatsi 6 8 1,3 407,9 213,3 68,0 9. Luunja 2 4 2,0 219,0 91,3 109,5 10. Mehi­ 6 9 1,5 551,7 236,6 91,9 koorma 11. Mäksa 3 6 2,0 417,5 144,7 139,2 12. Nõo 7 12 1,7 547,0 250,4 78,1 13. Peipsiääre 2 4 2,0 312,2 88,8 156,1 14. P iirissaare 1 2 2,0 115,6 74,0 115,6 15. Puhja 3 5 1,7 256,0 124,3 85,3 16. Rannu 6 11 1,8 666,0 203,1 111,0 17. Rõngu 11 19 1,7 929,4 408,4 84,5 18. Tartu 6 10 1,7 535,0 304,4 89,2 19. Tähtvere 3 4 1,3 220,1 95,7 73,4 20. Ulila 4 7 1,8 309,2 168,6 71,0 21. Vara 5 5 1,0 337,4 171,4 67,5 22. Võnnu 3 6 2,0 688,6 189,3 229,5 23. Äksi 5 5 1,0 264,1 136,7 52,8 Kokku 100 161 1,6 9 242,8 4 047,6 92,4 • Kogu rajoon 129 229 1,8 12 600,3 5 585,3 105,9 % 222 L i s a 4 kapatsiteet Tartu rajoonis 1963. ,a. Kaupluse Jaekäive (tuh. rbl.) keskmine Töötajate m üügi­ keskmine ühe ühe müügi­ ühe pind arv kokkuaastas „ kaupluse töökoha ühe saali ühe töö­ (m2) kohta kohta m2 kohta m2 kohta ta jakohta 45,2 54 3 428,1 143,2 64,6 1,3 3,1 63,6 85,5 15 996,5 199,3 66,5 1,4 2,3 66,5 52,8 69 4 424,6 152,8 65,1 1,3 2,9 64,1 $4,9 7 453,7 151,2 56,7 0,7 1,8 64,8 35,7 2 131,9 66,0 44,0 1,0 1,8 66,0 27,2 9 494,0 ! 82,3 61,8 1,2 3,3 55,1 36,9 9 526,4 75,2 58,5 1,0 2,1 58,5 36,6 3 159,5 80,0 40,0 0,9 2,2 53,5 68,1 6 439,4 146,5 73,2 1,3 2,4 73,2 35,2 6 477,5 119,4 79,6 1,6 3,4 79,6 35,6 9 397,5 66,2 49,7 1,0 1,9 44,2 45,6 4 284,4 142,2 71,0 1,9 3,1 71,0 39,4 8 473,8 78,9 52,6 0,9 2,1 59,2 48,2 6 371,0 123,7 61,9 0,9 2,6 61,9 35,8 11 561,1 80,2 46,7 1,0 2,3 51,0 44,4 4 411,4 205,7 102,8 1,3 4,6 102,8 74,0 2 154,3 154,3 77,2 1,3 2,1 77,2 41,4 6 321,6 107,2 64,3 1,2 2,6 53,6 35,8 8 526,5 , 87,8 47,9 0,8 2,6 65,8 37,1 13 ; 797,5 72,5 42,0 0,9 2,0 61,2 50,7 11 : 559,3 1 93,2 55,9 1,0 1,8 50,8 31,9 5 : 285,6 ' 95,2 71,4 1,3 3,0 57,1 42,2 5 : 381,2 i 95,3 54,4 1,2 2,3 76,2 34,2 5 ; 301,6 00',3 60,3 0,9 1,7 60,3 63,1 6 386,3 128,8 64,4 0,6 2,0 64,4 27,3 6 329,9 ; 66,0 80,7 1,4 2,7 64,8 40,5 151 9 225,4 92,3 57,3 1,0 2,3 " 61,6 43,3 220 13 650,0 , 106,0 59,8 1,1 2,4 62,6 223 Kaubandusvõrgu ositus käibe suuruse Pindala Kauplusrühmad aas ta ­ E tte­ Töö­ Töötajate Käivekäibe suuruse järgi (tuh. rbl.) võtete arv kohtade arv (tuh.arv rbl.) Üldse 1. Käibega kuni 36,0 linnades 6 ! 4 4 58,4 91,1 maal 16 1i и 9 207,2 341,6 kokku 22 15 13 265,6 432,7 2. Käibega kuni 36,1— 60,0 linnades 5 8 8 237.8 267,8 maal 13 36 13 603.8 633,6 kokku 18 24 21 841,6 921,4 3. Käibega 60,1—120,0 linnades 7 11 10 626,6 431,3 maal 42 69 65 3700,3 3888,0 kokku 49' 80 75 4326,9 4319,3 4. Käibega 120,1—200,0 linnades 5 7 9 733,2 1104.8 maal 25 52 52 3726,7 3402.8 kokku 30 59 61 4459,9 4507,6 5. Käibega 200,1—300,0 linnades 1 1 3 247,8 100,2 maal 4 13 12 987,4 956,8 kokku 5 14 15 1235,2 1057,0 6. Käibega 300,1—500,0 linnades 3 8 10 996,4 627,0 7. Käibega 500,1 ja roh­ kem linnades 2 29 25 1524,4 735,5 Üldse rajoonis 129 229 220 13 650,0' 12 600,0 linnades 29 68 69 4424,6 3357,5 maal 100 151 151 9225,4 9146,1 224 L i s a 5 järgi Tartu rajoonis 1963. a. m2 Keskmine käive (tuh. rbl.) M üügi­ pind Üldpind­ Sellest M üügi­ töö­ tööta­ ette­ m üü­ m2-tes ala m2-tes m üügi­ pinna võt­ gipin­ töökoha töökoha pind kohale jale% tele na m2 kohta kohta 73,4 80,5 14,6 14,6 9,7 0,8 18,4 22,8 214,5 • 63,0 18,8 23,0 12,9 1,0 19,5 31,1 287,9 66,7 17,8 20,4 12,1 0,9 19,2 28,9 148,6 55,8 29,7 29,7 26,4 1,6 18,6 33,5 362,1 57,1 37,7 46,5 46,5 1,7 22,7 40,9 510,7 55,2 35,1 40,1 46,8 1,7 21,3 38,4 226,1 52,5 56,9 62,7 98,5 2,8 22,6 39,2 1700,3 43,7 53,5 56,9 88,0 2,2 24,6 56,2 1926,4 44,6 54,1 57,8 88,3 2,3 24,0 54,0 196,4 17,8 104,7 81,5 146,6 3,7 28,1 157,8 1421,2 41,8 70,5 72,0 149,5 2,6 27,3 65,5 1617,5 35,7 75,7 73,2 148,8 2,8 27,4 75,7 32,8 32,0 247,8 82,6 247,8 7,6 32,8 100,2 349,5 36,6 76,0 82,2 246,9 2,8 26,9 73,8 382,3 36,3 88,1 82,3 247,0 3,2 27,3 75,6 348,9 55,6 124,2 99,6 332,5 2,8 43,6 77,2 511,5 69,8 52,6 61,0 762.2 3,0 17,7 25,4 5585,3 44,3 59,9 62,1 106,0 2,4 24,5 59,8 1537,7 45,7 65,0 64,1 152,3 2,9 22,5 49,4 3870,8 44,5 57,8 61,8 97,9 2,3 25,7 60,5 15 M a j a n d u s t e a d u s l ik k e töid X 225 Kaubandusvõrgu ositus töökohtade Pindala (m2) Kaupluse suurusgrupp E tte­ Töö­ Töö­ müügi- töökohtade järgi võtete kohta­ ta jate sellest üldse m ü ü g i­ pinna % arv de arv arv pind üld­pinnast Ilma m üüjata ettevõtted linnades 2 — — — — — külanõukogudes 7 — — — — — kokku 9 — — — — — 1 töökohaga ettevõtteid linnades 16 16 21 1310,1 428,0 32,8 külanõukogudes 35 35 40 1864,7 947,2 50,6 kokku 51 51 61 3174,8 1375,2 43,3 2 töökohaga ettevõtteid linnades 6 12 14 637,9 229,9 36,0 külanõukogudes 50 100 90 5803,0 2380,8 40,9 kokku 56 112 104 6440,9 2610,7 40,5 3 töökohaga ettevõtteid linnades 1 3 1 158,0 52,0 32,9 külanõukogudes 7 21 17 1251,2 574,3 45,0 kokku 8 24 18 1409,2 626,3 44,4 4 töökohaga ettevõtteid linnades 2 8 8 516,2 316,3 61,5 külanõukogudes — — — — — — kokku 2 8 8 516,2 316,3 61,5 Rohkem kui 4 töökohaga ettevõtteid linnades 2 29 25 735,3 511,5 69,6 külanõukogudes 1 5 4 323,9 145,3 44,8 kokku 3 34 29 1059,2 656,8 62,0 Üldse rajoonis kokku 129 229 220 12 600,3 5585,3 44,3 226 L i s a 6 arvu järgi Tartu rajoonis 1963. a. Käive (tuh. rbl.) Ühele töökohale ühele ühele ühele müü­ üld­ müü- üldse ette­ töö­ tööta­ g isaa­ tööta­ pinda gipin- Märkusi võttele kohale jale li 1 m2 jaid (m2) da 2 m2 1,3 0,65 11,8 1,7 13,1 1,4 — 1201,9 75.1 75.1 57,2 2,8 1,4 81,5 26,8 2068,2 59.2 59.2 51,8 2,2 1,1 53,3 27,0 3270,1 64,1 64,1 53,8 2,4 1,2 62,2 26,9 1171.0 195,1 97,6 83,6 5,1 1,2 53,1 19,2 5742.0 114,8 57,4 64,0 2,4 0,9 58,0 23,8 6913,9 123,5 61,9 66,6 2,6 0,93 57,5 23,4 96,5 96,5 32.2 96,5 1,9 0,33 52,6 17.3 1142,8 163,6 54.2 66,2 2,0 0,8 59,5 27.4 1239,9 154,4 51,7 69,0 2,0 0,75 58,7 26,1 429,5 215,0 53,5 53,5 1,4 1,0 64,5 39,6 429,5 215,0 53,5 53,7 1,4 1,0 64,5 39,6 1524,4 762,2 52,6 61,1 3,0 0,9 25,4 17,7 259,7 259,7 51,9 64,9 1,8 0,8 64,8 29,1 1784,1 594,7 52,5 61,5 2,7 0,85 31,1 19,3 13 650,0 106,0 59,8 62,1 2,4 0,96 55,1 24,4 15* M a j a n d u s t e a d u s l ik k e töid X 227 Kaubandusvõrgu ositus müügipinna Pindala Kaupluse rühmad Töö­ m üügisaali suuruse Ettevõte­te arv kohta­ Tööta­ Käive järgi de arv jate arv (tuh. rbl.) üldse Kuni 20,0 m2 linnades 9 £ 8 439,8 726,3 külanõukogudes 13 6 6 233,2 135,7 kokku 22 14 14 673,0 862,0 20,1—30,0 m2 linnades 6 7 9 528,9 245,7 külanõukogudes 23 29 27 1446,7 1141,0 kokku 29 36 36 1975,6 1386,7 30,1—40,0 m2 linnades 2 3 6 558,6 183,8 külanõukogudes 26 42 37 2248,8 2221,8 kokku 28 45 43 2807,4 2405,4 40,1—50,0 m2 linnades 5 7 8 548,6 371,5 külanõukogudes 13 24 25 1697,4 1552,2 kokku , 18 31 33 2246,0 1924,0 50,1—75,0 m2 linnades 3 9 8 308,6 527,5 külanõukogudes 15 34 32 2115,4 2148,8 kokku 18 43 40 1424,0 1676,3 75,1—100,0 m2 linnades 2 9 9 686,9 330,9 külanõukogudes 8 18 17 1035,0 1540,9 kokku 10 27 26 1721,9 1871,8 Rohkem kui 100 m2 linnades 2 25 21 1353,2 971,8 külanõukogudes 2 8. 7 448,9 502,6 kokku 4 33 28 1802,1 1474,4 Üldse rajoonis kokku 129 229 220 13650,0 12600,3 228 L i s a 7 suuruse järgi Tartu rajoonis 1963. a. m2 Keskmine käive (tuh. rbl.) Keskmiselt ettevõttes Töökoha sellest m üügi­ m üü­ müü­ müügi­ m üügi­ saali % ette­ töö­ tööta­ üld­g i­ töö­ gi pind saal üldpin­ võt­ koha­ tele le jale pinna kohti pind (m2] pinda (m2)nast m2-le (m2) 70,6 9,7 48,8 55,0 55,0 6,23 0,89 80,6 7,8 8,8 89,7 66,1 18,1 39,1 39,1 2,61 0,5 10,4 6,9 14,6 160,3 30,6 48,1 48,1 48,1 4,21 0,6 39,1 7,3 11,4 139,1 56,6 87,9 75,6 58,8 3,81 1,16 41,0 23,1 19,9 588,4 51,2 63,0 49,9 53,6 2,46 1,1 49,7 25,6 20,2 727,5 52,4 68,1 54,8 54,8 2,72 1,2 47,9 25,1 20,1 70,1 38,1 279,3 186,2 93,1 7,98 1,5 91,9 35,1 23,4 899,4 40,4 86,1 53,2 60,8 2,49 1,6 85,5 34,6 21,4 969,5 40,4 100,3 62,3 65,5 2,89 1,6 86,1 34,7 21,6 228,5 61,5 109,7 78,5 68,7 2,41 1,4 74,4 45,7 32,7 588,8 37,9 131,0 70,6 67,9 2,87 1,8 119,3 45,2 24,5 817,3 42,5 119,1 72,5 68,0 2,63 1,7 107,1 45,5 26,4 158,5 30,1 102,9 34,3 38,6 1,95 3,0 175,8 52,8 17,6 931,8 43,6 141,5 62,3 66,2 3,74 *2,3 143,3 62,1 27,4 1090,3 40,7 134,5 56,2 60,5 2,22 2,4 149,0 60,5 25,4 183,4 55,4 343,5 76,2 76,2 3,75 4,5 165,5 51,7 20,4 695,5 45,1 129,8 57,6 61,1 1,49 2,3 192,7 86,9 38,6 878,9 46,9 172,2 63,8 66,1 2,96 2,7 187,2 87,9 32,5 687,5 70,7 676,6 54,2 64,5 1,97 12,5 485,9 343,8 36,2 254,0 50,6 224,5 56,1 64,1 1,78 4,0 251,3 127,0 31,7 941,5 64,0 452,5 54,7 64,4 1,91 8,2 368,8 236,0 28,5 5585,3 44,3 106,0 59,8 62,0 2,44 1,8 105,9 43,3 24,4 15* 229 I О МЕТОДИКЕ А Н А Л И ЗА СЕЛЬСКОЙ ТОРГОВОЙ СЕТИ К. Саукс Р е з юме Плановое развитие торговой сети опирается на основатель­ ный анализ существующей торговой сети и требует изучения всех факторов, влияющих на ее дальнейшее развитие. Несмотря на то, что в общем известен и изучен уже довольно продолжи­ тельный период, районы, где производится научно обоснованное развитие торговой сети, встречаются в республике еще довольно редко. Причина заключается в недостатке литературы, более конкретно излагающей методику анализа торговой сети. В связи с этим в настоящей статье рассмотрены некоторые вопросы ана­ лиза сельской торговой сети. Отправным пунктбм является район деятельности торговой организации (потребительской кооперации) и величина этого района. В Эстонской ССР в связи с объединением потребитель­ ских коопераций значительно возросли районы деятельности последних и в ряде случаев превышают, видимо, оптимальный размер. Оптимальный размер района торгового предприятия определяется площадью обслуживаемого района и числом жите­ лей. В условиях Эстонской ССР оптимальным размером района потребительской кооперации следует считать 600 км2 с числом жителей примерно 10 000 человек. Затем необходимо выяснить мощность торговой сети. Иссле­ дование мощности производится на основе паспортов магази­ нов, которые должны содержать все показатели для исчисления мощности сети. Целесообразным следует считать составление паспортов магазинов в кформе перфокарт (см. рис. 5). Показа­ телями, характеризующими мощность, являются число пред­ приятий, структура розничной сети (типы предприятий и специа­ лизации), число рабочих мест и работников, обсчет оборота, общая площадь и ее структура (торговая площадь, помещения складов и пр.). Д ля более глубокого анализа следует учитывать ряд новых показателей, относительных и средних величин, как, например, число рабочих мест и торговая площадь на каждые 1000 жите­ лей, оборот на 1 м2, оборот на 1 рабочее место и пр. Важным показателем является такж е средний оборот на душу населения. Связывая оборот на 1000 жителей с числом предприятий, рабо­ чих мест, с торговой площадью, с оборотом на одного работника и на 1 м2, с удельным весом оборота в денежных доходах насе­ ления, группировка торговой сети сельских советов позволяет сделать интеерсные выводы о соответствии торговой сети требо­ ваниям населения (таблица 2). 230 Наконец, следует изучить расположение сельских торговых предприятий. Наиболее подходящим методом для такого ана­ лиза является картографический анализ (см. рис. 1—3) Это позволяет определить соответствие района и деятельности тор­ гового предприятия требованиям оптимальности. Д ля иллюстра­ ции методики анализа в статье приведены конкретные примеры из торговой сети Тартуского района. DIE METHODIK ZUR ANALYSE DES LÄNDLICHEN VERKAUFSSTELLENNETZES F. Sauks Z u s a m m e n f a s s u n g x Die p lanm äßige Entwicklung des Verkaufsstellennetzes baut sich auf einer gründlichen Analyse des Entwicklungsstandes des Verkaufsstellennetzes auf und erfordert zugleich ein umfassendes Studium aller Faktoren, welche die weitere Entwicklung des Ver­ kaufsstellennetzes beeinflussen. Obwohl bereits vor längerer Zeit dies bekannt ist, gibt es doch nur wenige Rayons in unserer Republik, die einen begründeten Handelsnetzentwicklungsplan besitzen. Die Ursachen dafür sind nicht zuletzt darin zu suchen, daß eine brauchbare Anleitung' fehlt, die für eine richtige Ein­ schätzung der Entwicklung des Verkaufsstellennetzes in länd­ lichen Versorgungsgebieten unerläßlich ist. Darum betrachten wir in dem vorliegenden Artikel einige Fragen über die Methodik zur Analyse des ländlichen Verkaufsstellennetzes. A usgangspunkt für die planm äßige O rganisation des ländli­ chen Verkaufsstellennetzes ist der Versorgungsbereich der Kon­ sumgenossenschaft. Ihre Bildung ist nach wie vor eine Grundlage der gesamten Einzelhandelsnetzplanung. In Estland ist gleichzei­ t ig durch den Zusammenschluß der Konsumgenossenschaften ihr Versorgungsbereich bedeutend größer geworden, so daß schon m anchmal optimale Größen erreicht werden. Die Größe des Ver­ sorgungsbereiches ist abhängig von der Gebietsfläche und von der Anzahl der Einwohner. Die optimale Größe des V ersorgungs­ bereiches einer Konsumgenossenschaft in Sowjetestland beträgt ungefähr 600 km2 mit 10000 Einwohnern. Als nächster Schritt muß das Verkaufsstellennetz eingeschätzt werden. Die G rundlage dafür bilden die Kennziffern über die Ver­ kaufskapazität in dem Verkaufsstellenpaß. Dieser enthält alle wichtigen Kennziffern und Merkmale der Verkaufsstelle. Am günstigsten gestaltet sich Verkaüfsstellennetzkartei, wenn man sich der Kerblochtechnik bedient. Mit Hilfe spezieller K ar­ teikarten ist es hierbei möglich, einmal alle aus der Bestandserhe- 231 bung gewonnenen Werte in Klartext zu erfassen und zum ande­ ren die wichtigsten Angaben verschlüsselt am Rand der Kartei­ karte manuell zu kerben. Dadurch werden relativ kurze Zugriff­ zeiten zu den wichtigsten Merkmalen und ihre Aufbereitung für analytische Zwecke möglich (Schema — S. 220/221). Eine derartige Verkaufsstellennetzkartei sollte mindenstens den Standort, die Verkaufsraumfläche, die Nichtverkaufsraumfläche (Lager- und sonstige Nebenräum e), die Anzahl der Verkaufskräfte und Ver­ kaufsplätze, den Jahresum satz feststellen. Ausgehend vom Begriff der Verkaufskapazität, muß man Orientierungskennziffern für die Berechnung des notwendigen U m fanges des Verkaufsstellennetzes in einem Versorgungsgebiet ausarbeiten. Der erreichte Entw icklungsstand kann besser analy­ siert und die vorhandenen Reserven können schneller aufgedeckt werden, wenn das ermittelte M aterial weiter gruppiert wird und dabei folgende Kennziffern beachtet werden: Umsatz-Verkaufs­ kraft, U m satz /V erkaufp la tz ," Flächengrößenklasse und Dur- schnittsum satz der Verkaufsstellen und Verkaufsplätze, das V erhältnis Verkaufsraumfläche-Nebenraumfläche, m2 Verkaufs­ raum fläche je 1000 Einwohner, Anzahl der Verkaufsstellen und Verkaufsplätze je 1000 Einwohner u.a. Diese Kennziffern sind der wesentlichste A usgangspunkt für die Erm itt lung der not­ wendigen Verkaufsfläche für das Versorgungsgebiet ingesamt. Es muß von den Orientierungskennziffern U m satz/m 2 — Verkaufs­ raumfläche gründlich analysiert werden, inwieweit der gegen­ w ärtige Bestand an Verkaufsraumfläche dem perspektivischen Bedarf entspricht. Die erhöhte A uslastung der Verkaufsraumfläche durch die p lanm äßige Entwicklung und O rganisa tion des Ver­ kaufsstellennetzes zu erreichen, ist eine der entscheidenden Auf­ gaben, um den ökonomischen Nutzeffekt im ländlichen Einzelhan­ del zu erhöhen. Anschließend beschreibt man die Methoden der S tandortsver­ teilung des Verkaufsstellennetzes. Dem Artikel ist ein konkretes Beispiel zur Verkaufsstellennetzanalyse beigefügt. 232 MÕNINGATEST HARIDUSÖKONOOMIKA PROBLEEMIDEST E. Pajupuu TRÜ rahanduse ja krediidi kateeder Nõukogude riik kulutab igal aasta l hariduse finantseerimisele suuri summasid. Eesti NSV riigieelarvest suunati haridusele 1964. aasta l 84,5 milj. rbl. \ mis moodustas 22 protsenti eelarve kuludest. H aridus­ kulude osa täh tsus on olnud mõnda aega enam-vähem ühtlane, kuid absoluutsumm as need kulud kasvavad pidevalt (Eesti NSV-s 1946. a. 19,4 milj. r b l .2, 1964. a. 84,5 milj. rbl., seega juurdekasv 336 protsenti) . Ükski rahvam ajandusharu ei saa eelarvest nii palju vahendeid kui haridus, kuid v aa tam ata sellele ei ole haridusa la suutnud endale tõmm ata ökonomistide tähelepanu. Hariduskuludele v a a d a ­ takse enamasti kui summadele, millelt erilist rahvam ajanduslikku efekti ei nõuta. H aridusalale kulutatud summade kasutam ise efektiivsust a rvu­ tada on kahtlemata tunduvalt raskem ja tulemused on kaudsem ad kui tootmissfääri kuuluvate rahvam ajandusharude puhul. M õnin­ gaid katseid pikemate perioodide kohta NSV Liidu kui terviku andmete alusel on te h tu d 3, on püütud välja selgitada, kui suur osa rahvatu lu juurdekasvust luuakse töötajate haridusliku taseme tõusu arvel jm. Üldiselt on aga haridusele suunatavate m ahutuste efekti arvutam ine praegusel momendil veel algastmes. Käesolevas artiklis püüame käsitleda m õningaid ü ldharidus­ like koolide finantseerimise küsimusi summade kasutam ise o ts ta r ­ bekuse seisukohast lähtudes. Üle poole hariduskuludest (Eesti NSV-s 1964. aastal 46,7 milj. 1 25 aasta t Nõukogude Eestit. S tatistiline kogumik, Tallinn 1965, lk. 26. 2 Sealsam as. 3 Vt. С. C t p у m и л и h , Эффективность образования в СССР, «Народ­ ное образование» nr. 6 1962, lk. 30, ja В. Жамин, Эффективность народного образованиям «Экономическая газета» пг. 17 (1961), 28. IV 1965. 233 rbl., s. о. 55,3 protsenti) läheb käesoleval ajal üldhariduslike koo­ lide ja las teasu tuste ülalpidamiseks. Üldhariduslike koolide finantseerimisega seotud kulude maht oleneb tea tavasti eelkõige koolide arvust ja õpilaste arvust kooli­ des või teisiti väljendudes võrgu ja kontingentide näita ja tes t. See­ päras t pole huvituseta saada väike ülevaade vabariigi koolivõr­ gust ja selle m uutumise suundadest. 1964/65. õppeaastal töötas Eesti NSV-s 986 üldhariduslikku kooli, neist 188 linnas ja 792 maal. Esimesel pilgul on raske otsus­ tada, kas seda on meie vabariigi jaoks vähe, palju või parajalt. Kui vaadata 20—30 aasta t tagasi, siis selgub, et Eestis on vare­ matel aegadel rohkem koole olnud. 1922. aasta l oli Eestis 1542 üldhariduslikku alg- ja keskkooli, 1940/41. õ.-a. 1253 üldharidus­ likku kooli, seega vähenemine viimase 25 aasta jooksul üle 20 protsendi. Sam al ajal aga õpilaste arv üldhariduslikes koolides on kasvanud 54 protsendi v õ r r a .4 Koolide arvu vähenemise põhjus peitub eelkõige Eesti NSV rahvastiku paiknemises toimunud muudatustes. Ajavahemikus 1939— 1959 tõusis linnarahvastiku osatähtsus Eesti NSV-s 22 protsendi võrra ja moodustas 1959. aasta l 56 prot­ senti (üleliiduline keskmine 48 protsenti) 5. M aaelanikkond on samal ajal vähenenud nii suhteliselt kui ka absoluutselt ja vasta ­ valt on vähenenud ka õpilaste arv maakoolides. Viimasest as ja­ olust tingituna on koole maal likvideeritud. Sõjajärgsetel aasta te l on Põhja- ja Kirde-Eestis tööstus paljn kiiremini arenenud kui teistes piirkondades, sellega seoses on toi­ munud paralleelselt elanikkonna üm berpaiknemisega linnadesse ka ümberpaiknemine Lääne-, Kesk- ja Kagu-Eestist Põhja- ja Kir- de-Eestisse. Paikkonnad, kus on toimunud niisuguse ümberpaikne- mise tulemusena rahvaarvu vähenemine, võtavad enda alla üle 70 protsendi vabariigi territooriumist. Peale selle on õpilaste ja koolide arvu vähenemist maal põh­ justanud m aaelanikkonna struktuuri m uutumine sõjajärgsetel aas­ tatel. Laste osa täh tsus on m aaelanikkonna hulgas m adalam kui linlaste hulgas, 1959. a. rahvaloenduse andmete kohaselt moodus­ tasid 10— 19 aastased kodanikud linnas 14,2 protsenti, maal aga 13,8 protsenti elanikkonnast, seevastu 50-aastased ja vanemad kodanikud m oodustasid m aal 34 protsenti elanikkonnast, linnas aga ainult 21,5 p ro tsen ti .6 Norm aalne oleks, et I—VIII klassi õpi­ lased moodustaksid 11— 12 protsenti elanikkonnast. Linnades ja mõnedes rajoonides (Kohtla-Järve linna piirkond, Tartu ja Harju rajoon) see ongi nii, kuid samal ajal näiteks H aapsalu rajoonis 4 25 aasta t Nõukogude Eestit. Statistiline kogumik, Tallinn 1965, lk. 109. 5 Итоги Всесоюзной переписи населения 1959 года, СССР Москва 1962, lk. 25. 6 Итоги Всесоюзной переписи населения 1959 года, СССР Москва, 1962, lk. 60—e i , 66—67. 234 m oodustavad 7— 14 aastased lapsed ainult 6,9 protsenti elanik­ konnast, Valga rajoonis 6,6 protsenti, Viljandi rajoonis 7,4. 7 Õpilaste arv maakoolides väheneb ka käesoleval ajal (umbes 1500 õpilast ehk 2—3 protsenti aastas) Sageli peetakse maakoolide likvideerimise põhjuseks haridus­ organite püüdu suurendada koole, seepärast on huvitav vaadelda, kuivõrd koolid keskmiselt on viimastel aastatel tegelikult suurene­ nud (vt. tabel 1). T a b e l 1 Keskmine õpilaste arv Eesti NSV koolides 8 Keskmine õpilaste arv 1 kooli kohta Linnas Maal Kokku (linnas +maal) 1962/ 1964/ 1962/ 1964/ 1962/ 1964/ 63. o.-a. 65. õ.-a. 63. o.-a. 65. o.-a. 63. õ.-a. 65. õ.-a. 1. Algkoolid 113 154 21 21 25 26 2. 8-klassilised koolid 495 545 121 121 179 196 3. Kesk­ koolid 820 877 256 288 675 740 Esialgsel vaatlemisel selgub, et koolid keskmiselt on toepoo­ lest mõnevõrra suurenenud. Tegelikult on likvideerimise arvel s a a ­ vutatud koolide suurenemist ainult keskkoolides. Koolide arv vähe­ nes vaadeldava ajavahemiku jooksul 104 ühiku võrra, seejuures maa-algkoolide arv 91, m aa 8-klassiliste koolide arv 7 ja keskkoo­ lide arv maal ja l innas mõlemas 5 v õ r r a .9 Seega vähenes maa- alg- ja 8-klassiliste koolide arv oluliselt (98 kooli), kuid nagu tabe­ list nähtub, keskmine õpilaste arv nendes ei ole kasvanud. Ei saa eitada, et haridusorganid püüavad suuremate koolide poole. Suurematel koolidel on nii pedagoogilisest kui ka rahvam ajan ­ duslikust seisukohast lähtudes kahtlemata palju eeliseid ja see­ pärast on haridusorganite püüdlus täiesti õigustatud. Tulemusi on näha linnakoolide puhul, kuid m aa alg- ja 8-klassilised koolid on viimasel ajal suudetud säilitada ainult keskmiselt olemasolevas suuruses. Tuleb märkida, et koolide arvu vähenemise tendentsi on m är­ gata ka teistes liiduvabariikides, näiteks Läti NSV-s likvideeri­ takse samadel põhjustel igal aasta l maakoole (1963. aasta l likvi­ 7 Eesti NSV Statistika Keskvalitsuse andmed. 8 Eesti NSV Haridusministeeriumi andmed. 9 Eesti NSV Haridusministeeriumi andmed. 235 deeriti 78 k o o l i ) .10 NSV Liidus tervikuna toimus kuni 1950. aa s ­ tani koolide arvu suurenemine, pärast seda järk järguline vähene­ mine. Rääkides suurem ate koolide eelistest m ainitakse üldiselt j ä rg ­ misi asjaolusid: kui koolid on suuremad, siis järelikult on neid arvuliselt vähem ja olemasolevate võimaluste piires saab vähemat arvu suuri koole paremini varus tada kabinettide, seadmete ja õpe­ ta ja te kaadriga kui suurem at arvu väiksemaid koole. Pedagoogi­ lise kaadri va jadus väheneb ja koolide komplekteerimisel saab õpe­ ta ja te le esitada suurem aid nõudmisi kvalifikatsiooni suhtes. Nii­ suguste ainete nagu füüsika, keemia, bioloogia jmt. õpetajad, kes väikestes koolides on sunnitud õpetama mitut ainet, saavad para l­ leelklasside puhul täiskoormuse ühes aines, seega kaob kahe pro­ fiiliga õpetajate e ttevalm istam ise vajadus jjie. jne. Lisaks eeltoodule läheb suurem ates koolides ühele õpilasele hariduse andmine riigile tunduvalt vähem m aksma kui väiksema­ tes koolides. Andmed Tartu ja Pä rnu rajooni alg- ja 8-klassiliste koolide kohta näitas id küllaltki korrapärast sõltuvüst. Kulud 1 õpi­ lase kohta 22—23 õpilasega algkoolis olid umbes 2 korda väikse­ mad kui 8— 10 õpilasega algkoolis ja omakorda 45—50 õpilasega algkoolis 2 korda väiksemad kui 22—23 õpilasega algkoolides. 180—200 õpilasega 8-klassilistes koolides osanes ühele õpilasele kulusid poole vähem kui 70—80 õpilasega 8-klassilistes koolides (vastavalt 90 rbl. ja 180 rbl. keskmiselt). Tavaliselt arvuta takse kulusid ühe õpilase kohta ainult inter­ naatkoolide puhul, teiste üldhariduslike koolide puhul tuuakse välja kulud ühe klassikomplekti kohta. Kulu ühe õpilase kohta on siiski hea näita ja , eriti kui tahetakse selgitada, kuidas üks või teine kool ennast rahvam ajandusliku lt õigustab võrreldes teistega. Sisuli­ selt on see nä ita ja analoogiline om ahinnaga, kuid mitte täiesti, sest tootm issfääris arvu ta tava om ahinna koosseisu kuulub ühe ele­ m endina amortisatsioon, kuid ühele õpilasele osanevate kulude arvutamisel kapitaalm ahutusi arvesse ei võeta. Õigem oleks, kui ühe õpilase õpetamise maksum uses kajastuks ka põhifondide kulu­ mine, sest praegusel kujul, kus on arvestatud ainult jooksvaid kulusid, ei ka jas ta see nä ita ja täielikult ühiskonna poolt tehtud kulutusi. Suurtes koolides läheb ka kapitaalm ahutusi arvesse võttes ühe õpilase õpetamine riigile palju vähem m aksma kui väikestes, see­ päras t on suurte koolide rajam ine rahvam ajandusliku lt täiesti põhjendatud. Üleliidulises a jak irjanduses on avaldatud mõtet n , et tuleks loobuda kasutusel olevast koolide rajoneerimise praktikast ja asendada s e a l , k u s v õ i m a l i k , väikesed koolid 500— 1000 10 Läti NSV Rahandusministeeriumi andmed. 11 Vt. В. Ж а м и н, op. cit. 236 õpilaskohaga koolidega. On soovitatud likvideerida algkoolid, kus on 3 ja vähem klassikomplekti, ja organiseerida suured koolid n ing õpilaste transportim ine kooli. Eesti NSV-s kuuluksid n iisugu­ sel juhul likvideerimisele peaaegu kõik algkoolid, sest 4-komplek- tilisi algkoole on vabariig is vähe. 25 protsenti ENSV algkoolidest on ühekomplektilised 12 (vt. tabel 2), kahekomplektilisi on üle 60 protsendi ja ainult 3—4 protsenti on neljakomplektilisi. Viimased on põhiliselt linnaalgkoolid. T a b e l 2 Eesti NSV algkoolid 1964/65. õ.-a. rühm itatuna õpilaste arvu järgi Õpilaste arv alla. 10 10—15 16—20 21—30 31—80 81 — 160 üle160 kokku Koolide arv 37 80 137 135 43 27 8 -4&7 Osatähtsus protsenti­ des 7,9 17,1 29,3 29,1 9,2 5,7 1,7 100,0 8-klassilistest koolidest on ligi pooled 100—200 õpilasega (vt. tabel 3). Paljudel nendest on algklassid (I ja III, II ja IV) ühen­ datud klassikomplektideks. P a r a l le lk la s s e tuleb 8-klassili,ste koo­ lide puhul väga harva ette. T a b e l 3 Eesti NSV 8-klassilised koolid 1964/65 õ.-a. rühm itatuna õpilaste arvu järgi Õpilaste arv kuni 561 100 101—200 201—280 281—400 401—560 ja kokkuenam Koolide arv 125 172 24 12 10 27 370 Osatähtsus protsentides 33,8 46,5 6,5 3,2 2,7 7,3 ICO.O Eesti NSV keskkoolid asuvad valdavas enamuses linnades. 130-st k o o l i s t 55-s on õpilasi üle 800 (vt. tabel 4) Seega on suurte koolide osa täh tsus keskkoolide puhul palju suurem kui alg- ja 8-klassiliste koolide puhul. Esineb ka keskkoole, kus õpilaste arv on alla 400 (37 kooli), viimased tuleb lugeda keskkooli kohta väikesteks koolideks. 12 Teine komplekt on lubatud avada, kui koolis on üle 15 õpilase. 237 T a b e l 4 Eesti NSV keskkoolid 1964/65. õ.-a. rühm itatuna õpilaste arvu järgi Õpilaste arv kuni 400 401—800 801 — 1200 1201 ja enam kokku Koolide arv 37 38 45 10 130 O satähtsus protsentides 28,4 29.2 34,6 7,8 100,0 Põhilisteks koolitüüpideks maal on algkoolid ja 8-klassilised koolid, mis oma valdavas enamuses on väikesed koolid. Koolide suurendam ise võimalusi kahtlem ata leidub, kuid ting ituna rahvas- tuse iseärasustest on need tunduvalt tagasihoidlikum ad kui ven­ nasvabariikides. Võrreldes NSV Liidu Euroopa osa liiduvabariiki- dega (välja arvatud Vene NFSV põhja ja lääne piirkonnad) on rahvastiku tihedus Eesti NSV-s kõige madalam . Keskmine rahvas­ tiku tihedus on 1. I 1965. a. andmetel 28,2 inimest 1 km2 kohta. Terves reas rajoonides on rahvastiku tihedus alla 10 või 10— 12 inimest 1 km2 kohta (Pärnu, Hiiumaa, H aapsalu rajoon jt.), kõige tihedamalt on rahvas ta tud Rakvere rajoon (22 inimest 1 km2 kohta) 13 M aaelanikkond elab Eestis väga haju tatu lt, suuri külasid on vähe. 1959. a. andmetel oli Eesti NSV-s 117220 asustatud kohta, kusjuures 84,4% nendest olid kuni 5 inimesega. 14 Kui aga asusta­ tud koha all mõista perede gruppe, siis on Eesti NSV-s 6900 asus­ ta tud kohta. Asustuse iseloomu poolest sarnaneb Eesti NSV Lätiga, kuid Läti NSV-s on rahvastiku tihedus suurem (1959. aastal kesk­ miselt 32,9 inimest 1 km2 kohta) Alla 10 inimese 1 km2 kohta ei ole rahvastiku tihedus Lätis üheski rajoonis. Ühes rajoonis (Talsu rajoon) on see 13, see-eest aga mitmetes rajoonides 26—28 inimest 1 km2 kohta. Eesti NSV-s niisuguseid rajoone ei ole. Eesti NSV suhteliselt hõredam rahvas tus on ting itud sellest, et meie vabariigi t ingimused ei ole põllum ajanduseks eriti soodsad. Põllumaa moo­ dustab vaid 44% põllum ajanduslikust maast, Lätis aga 55%. Vottes arvesse Eesti NSV rahvastuse iseärasusi võib teha järe l­ duse, et Eesti maaoludes ei saa luua 500— 1000 õpilasega koole. See aga ei tähenda seda, et p raegune koolide võrk täielikult rahul­ dab ja et puuduvad igasugused võimalused koolide suurendam i­ seks. 13 Arvutatud statistilise kogumiku «25 aasta t Nõukogude Eestit» andmete alusel. 14 Итоги Всесоюзной переписи населения 1959 года, СССР Москва, 1962, lk. 46. 238 Ajalooliselt on maalise koolivõrgu tihedus välja kujunenud, lähtudes tingimustest, et õpilane jõuab koolis käia jalgsi ning käib kooli ja kodu vahelise maa ära ühe tunni või vähema aja jooksul. Käesolevaks ajaks on niisugune tingimus seoses transpordi ja eriti just autotranspordi a renguga peaaegu lakanud piire seadmast koolipiirkonna raadiuse pikendamisele. Koolivõrgu kujundamisel lähemas tulevikus tuleb lähtuda sellest, et vähem alt pooled õpila­ sed võib kohale transportida majandite transpord iga või liinibussi­ dega. Eesti NSV haju ta tud ja hõreda rahvastuse tingimustes on õpilaste transpord i korraldamisel väga suur tähtsus suuremate koolide organiseerimise protsessis. Suure kooli mõiste on suhteline mõiste. Kui näiteks hõreda rah ­ vastusega aladel (9— 15 inimest 1 km2 kohta) võib 240 õpilasega 8-klassilist kooli pidada suureks kooliks, siis l innas või tiheda ra h ­ vastusega aladel on niisugune kool küll norm aalselt komplekteeri­ tud, kuid mitte suur kool. Eesti NSV maaoludes võiks suureks kooliks pidada norm aal­ selt komplekteeritud koole, kus puuduvad liitklassid ja klassitäitu- vus on 28—30 õpilast. Kuna rahvastiku tihedus ei ole Eesti NSV-s ühtlane, siis mõnedes paikkondades on kahtlemata võimalik o rga ­ niseerida ka 500 ja enam õpilasega koole. Eesti NSV rajoonide koolioludest parema pildi saamiseks ise­ loomustame lühidalt laste kooliskäimise võimalusi kahes Eesti NSV rajoonis — P ärnu rajoonis (hõredalt rahvas ta tud rajoon) ja Tartu rajoonis (keskmise rahvastiku tihedusega rajoon) ja püüame selle põhjal teha m õningaid üldistusi koolide suurendamise või­ maluste kohta vabariigis. Pärnu rajoonis on rahvastiku tihedus keskmiselt 9 inimest 1 km2 kohta, see on vähem kui enamikus Eesti NSV rajoonides. Sellest tingituna on ka koolide mikrorajoonide raadiused pikemad kui teis­ tes rajoonides. 22 protsenti algkoolide õpilastest eläb koolimajast kaugemal kui 4 km ja 12 protsenti algklasside õpilastest kasutab internaati (paljudes teistes rajoonides algkoolide juures in ternaate üldse ei ole). Liinibussi kasu ta ja te osa täh tsus on P ärnu rajoonis samuti suhteliselt suur — üldiselt umbes 15 protsenti, seejuures algklasside õpilastest kasutab liinibussi 20 protsenti õpilastest (vanemate klasside õpilasi elab in ternaadis rohkem) Pärnu rajooni maakoolide algklassides õpib ligikaudu 2200 õpi­ last, rajooni p indala on 4784 km2, seega tuleb siin keskmiselt 2 km2 kohta 1 õpilane. Niisugustes t ingim ustes ei saa ju ttug i olla 500 õpilasega algkoolidest, see tähendaks 7— 10 aastas te laste täielikku eraldamist perekonnast. Lähemas tulevikus, mil põllum ajanduslikud keskused pole veel välja arenenud ja rahvas elab haju tatu lt, oleksid suureks saavu tu­ seks 50—60 õpilasega kahekomplektilised algkoolid. Lähtudes rajooni keskmisest rahvastiku tihedusest (9 inimest 1 km2 kohta) ja noorema kooliea laste osa täh tsusest (5,9 protsenti) saaksime 239 niisuguse õpilaste arvu, kui mikrorajooni raadiuseks on 5,5 km (3,14X 5,52X 9X0,06). M ikropiirkondade raadiuste pikendamine 5,5 km-ni võimaldaks rajooni jao tada umbes 45 mikropiirkonnaks. Käesoleval ajal^ on rajoonis 69 üldhariduslikku kooli (alg-, 8-klassilised ja keskkoo­ lid), s. t. 69 mikropiirkonda. Võrreldes teiste rajoonidega, kus on parem ad võimalused suu­ remate koolide organiseerimiseks, on P ärnu rajooni koolivõrk käes­ oleval ajal suhteliselt hästi korraldatud. Ühekomplektilisi algkoole on siin isegi vähem kui mõnedes tihedamini rahvas ta tud rajooni­ des (näit. H arju rajoon — rahvastiku tihedus 18,4). Väikeste a lg ­ koolide arvu vähenemine on saavu ta tud P ärnu rajoonis eelkõige õpilaste transportim ise organiseerim isega. Võrreldes teiste rajoo­ n idega on õpilaste transport selles rajoonis hästi korraldatud. Kuid see ei tähenda veel, et kõik võimalused oleksid ammendatud. Nagu eespool oli m ärgitud, võimaldaks mikropiirkondade raadiuste piken­ damine keskmiselt 5—6 km-ni likvideerida rajoonis 20—25 väi­ kest algkooli. Seega võiks algkoole olla rajoonis umbes poole vähem kui käesoleval ajal. 8-klassiliste ja keskkoolide V—VIII klasside teeninduspiir­ konna raad ius võiks olla 9— 10 km, siis saaksime keskmiselt niisu­ gused koolid, mille V—VIII klassides oleks 110— 140 õpilast. Hõre­ dalt rahvas ta tud ala kohta oleks see esialgu küllaldane. Kui V— V III klasside piirkondade raad ius oleks 9— 10 km, siis rajooni kohta tervikuna piisaks 16— 18 maa 8-klassilisest ja keskkoolist, käesoleval ajal on neid 29. Üldiselt võiks P ärnu rajoonis praeguse 69 asemel olla 45—50 üldhariduslikku kooli, neist 25—27 võiksid olla algkoolid, ü lejää­ nud 8-klassilised ja keskkoolid. Koolivõrgu parem ustamisel tuleb lähtuda koolivõrgu perspek­ tiivplaanist, viimane aga peab olema kooskõlas rajooni vä ljaaren­ damise p laaniga (õieti moodustabki koolivõrgu plaan ühe osa vii­ m asest) , s. t. eelkõige põllumajanduslike keskuste väljaarendam ise plaaniga. Põllum ajanduslikes keskustes peaks ting im ata asuma kooli­ m aja, see m õjutaks keskuse arenemist, sest lastega perekonnad asuvad meelsamini ümber neisse kohtadesse, kus on koolimaja. Käesoleval ajal on Pärnu rajoonis 45 põllumajandus- ja 7 kaluri­ kolhoosi, peale selle 16 so v hoos i15, kokku 68 m ajandit. Nende kõi­ kide keskusi põllumajanduslikeks keskusteks välja arendada pole ilmselt mõtet. Enam-vähem ühtlase rahvastiku struktuuri korral on 7— 15 aastas te laste osa täh tsus rahvastikus keskmiselt 11 — 12 protsenti. Norm aalse suurusega 8-klassilises koolis peaks olema vähemalt 240 õpilast. Niisuguse kooli saab norm aalse rahvastiku s truktuuri korral komplekteerida 2000 inimesest koosnevast rahva- 15 25 aasta t Nõukogude Eestit, lk. 161. 240 240X100 grupist — —— Põllum ajanduslike keskuste planeerijad peaksid ka seda silm as pidama, et keskusesse koondada kavatsetava rahva arv võimaldaks komplekteerida kooli. P ä rnu rajooni praegune rahvastik (45 tuh. inimest) võimaldaks m oodustada 22 niisugust keskust. Keskused oleksid sel juhul suu­ ruselt võrreldavad niisuguse linnatüüpi asu laga nagu Vändra. Üle­ minekul keskharidusele võimaldaks 2000 inimeseline rahvagrupp organiseerida umbes 340 õpilasest koosneva keskkooli. Seda on keskkooli jaoks vähe. Keskkoolis peaks siiski olema ka hõredalt rahvastatud aladel vähemalt 600 õpilast. Linnatüüpi asulad m aa põllumajanduslike keskustena — see on kahtlemata võrdlemisi kauge perspektiiv. Lähema paariküm ne aasta jooksul on normaalse suurusega maaliste üldõppekoolide komplekteerimisel peamiseks abinõuks transpordi organiseerimine. Pärnu rajoon on vabariig is üks hõredamalt rahvastatud rajoone, sellepärast ei anna sealne olukord selget pilti vabariigist. Vaatleme ka keskmise rahvastiku tihedusega rajooni. Niisuguseks rajooniks võib lugeda Tartu rajooni (17,3 inimest 1 km2 kohta). Tartu rajoo­ nis leidub ka alasid, mis on hõredamalt rahvastatud, need on soi­ sed ja m etsarikkam ad alad, kus põllumaad on vähe. Keskmiselt on põllumaa osa täh tsus põllumajanduslikult kasu ta tavast m aast Tartu rajoonis suurem kui paljudes teistes rajoonides — 59 protsenti. (Pärnu rajoonis näiteks oli vas tav näita ja 41 protsenti, H aapsalu rajoonis aga 23,6) ja sellest tingituna on ka rahvastik tihedam. Seega on koolide komplekteerimise võimalused Tartu rajoonis üldiselt paremad kui P ä rnu rajoonis ja koolid peaksid olema suu­ remad kui seal. Tegelikult on koolid keskmiselt sama suured kui Pärnu rajoonis. Sellest t ing ituna on Tartu rajooni lastel algkoolid enam-vähem kodu juures. Üle 60 protsendi algkoolide õpilastest ei ela koolist kaugemal kui 2 km. In ternaate algkoolide juures ei ole ja ka liinibusside kasu ta ja te protsent on väiksem kui Pärnu rajoo­ nis (Tartu rajoonis 13, P ä rnu rajoonis 20 protsenti). Seejuures transporti va javate algkooliõpilaste osatäh tsus on tegelikult veelgi väiksem, sest 13 protsendi hu lgas on ka need, kes kasutavad liini­ bussi, kuid elavad koolimajale lähemal kui 3 km. Rajoonis töötab 68 üldhariduslikku kooli, seega on 68 mikro- piirkonda. Mikropiirkondade raad ius on keskmiselt 3 km. Üle 20 protsendi Tartu rajooni algkoolidest on ühekomplektilised, sealhul­ gas esineb koole, kus on alla 10 õpilase. Ainult kuues algkoolis on õpilasi üle 30. Paari-kolme väikese algkooli olemasolu on põhjendatud, sest rajoon pole ühtlaselt rahvastatud . Peipsi-äärsetel soistel ja metsa- rikastel aladel on rahvastik nii hõre, et suurema algkooli komplek­ teerimiseks tuleks mikropiirkonna raadiust pikendada vähemalt 241. 10 km-ni. Seda on palju, eriti kui arvestada asjaolu, et ka trans- pordivõimalused talvisel ajal on siin halvad. See-eest on teised rajooni osad tihedamalt rahvas ta tud ning peaksid pakkuma võimalusi koolide suurendamiseks. Tuleks need võimalused leida ja ära kasutada. Liinibusside kasutam ise võima­ lused on üldiselt head, nii et mikrorajooni raad iust võiks julgesti p ikendada vähemalt 5 km-ni, siis saaksime koolid, kus keskmiselt oleks algklassides vähemalt 80 õpilast ja piisaks 40-st m ikrora­ joonist ja seega ka 40 üldhariduslikust koolist praeguse 68 ase­ mel. 16 V—VIII klasside piirkondade raadiust võiks samuti mõnevõrra pikendada. Käesoleval ajal on rajoonis 32 8-klassilist ja keskkooli, V—VIII klasside piirkondade raadius on keskmiselt 5,5 km 17 8-kilomeetrise raadiuse korral vajaks rajoon 15— 16 8-klassilist ja keskkooli, millede V—VIII klassides oleks sel juhul keskmiselt 200—210 õpilast (3,14 X 82X 17,3 x 0,061). Seega võivad Tartu rajooni oludes viiendate ja vanemate klasside osas kõne alla ,tulla paralleelklassid. Eespool toodule analoogilist arutlust võib jä tka ta ka Eesti NSV kui terviku kohta. Eesti NSV territoorium moodustab kokku 45 000 km2. Kui sellest arvust lahutada asustam ata — soode ja järvede all olevad m aa­ alad n ing umbes 20% m etsaga kaetud alasid ja linnade all olevad territooriumid, siis saam e ligikaudse arvestuse järg i 35 000 km2 suu­ ruse territooriumi, mida peavad teenindam a maakoolid. Arvestades seda, et Eesti NSV-s sageli üksikud talud võivad asuda ka metsas, on enamus (80%) m etsadega kaetud aladest a rvatud teenindatavate territooriumide hulka. Kui mikrorajooni raadiuseks võtta 4 km, siis oleks 35 000 km2 jaoks vaja 700 kooli 1964./65. õ.-a. töötas vabariigis kokku 785 maa-algkooli, 8-klassilist kooli ja keskkooli. Seega oli isegi 4 km raadiuse puhul 85 üleliigset mikrorajooni. 5-kilomeetrise r a a ­ diuse puhul on vaja selle territooriumi jaoks ainult 480 kooli. Seega võiks edaspidi likvideerida veel vähem alt 300 kooli. Kui palju vahendeid on võimalik m aa koolivõrgu parema kor­ raldam ise tulemusena kokku hoida, see oleneb sellest, kui suurte koolideni minnakse. Korraga kogu koolivõrku ümber korraldada pole võimalik, m uudatused peaksid toimuma järk-järgult. Kõige­ pealt tuleks püüda lahti saada ühekomplektilistest algkoolidest. Ühekomplektilisi algkoole oli 1965/65. õ.-a. ENSV-s 117 Ühe I—IV klassikomplekti jooksev ülalpidam ine maksab käesoleval ajal kesk­ miselt umbes 2100 rbl. Seega 117 klassikomplekti likvideerimine 16 Rajooni pindala on 3092,2 km2 3092,2: (3,14X52) —40. .242 annaks umbes 250 000 rbl. kokkuhoidu. Kui ühekomplektilistele lisaks likvideerida umbes 200 16—30 õpilasega kahekomplektilist algkooli, siis hoiaks sellega kokku veel täiendavalt umbes 340 000 rbl. (2X200 X2100) kokku 1090 tuh. rbl. Ühe õpilaskoha rajamine uues koolis läheb riigile maksma keskmiselt 500 rbl. 1090 tuh, rbl. eest saaks ra jada 2000 uut õpilaskohta, s. t. 8 uut koolimaja ä 250 õpilasele. Ühe aasta jooksul kokkuhoitud summadest 8 koolimaja, seda pole vähe. Käesoleval ajal on maakoolides klassitäituvus madal (keskmi­ selt 16 õpilast) , pindala ühe õpilase kohta tuleb sageli 2 ja enam korda rohkem, kui norm ette näeb. Seega kaasneb esialgu koolide arvu vähenemisega üldiselt ainult klassitäituvuse tõus, tä ienda­ vaid klassikomplekte ei ole vaja avada. Eespool toodud üldist laadi arvutlustes lähtusime sellest, et koolipiirkonnad on ringikujulised. Tegelikult nad maaoludes seda peaaegu kunagi ei ole. Sellest tingituna võib üksikute koolide piir­ kondades juba käesoleval ajal esineda kohti, mis asuvad kauge­ mal kui 5 (mikropiirkondade puhul) või 8 km (VI—VIII kl. piir­ kondade puhul). Aga keskmised koolipiirkondade raadiused ei ole kuigi pikad ja neid \rõiks julgesti pikendada. M ingisugust üldkehtivat koolipiirkonna raadiuse normi pole võimalik m äära ta , sest konkreetsed olukorrad ja paikkonnad on mitmekesised ega mahu üldisesse normi. Igas rajoonis on koole, mis asuvad niisugustes erandlikes t in ­ gimustes, kus nende piirkondi pole võimalik suurendada. Näiteks Pärnu rajoonis on niisuguseks kooliks Kihnu 8 kl. kool, Tartu rajoonis P iir issaare ja M eerapalu 8-klassilised koolid. Esimesed kaks asuvad saartel ja pole otstarbekas saari ilma koolideta jätta , see pidurdaks saarte majanduslikku arengut. M eerapalu aga asub soodega piiratud kohas, kus pole ümberringi 20 km. raadiuses ühtegi kooli. Niisugused erandjuhud kahtlem ata õigustavad ka üksikute väiksema arvu komplektidega (5—6) 8-klassiliste koolide eksisteerimist. Koolide suurenemisega kaasneb m itmesuguseid probleeme. Üheks tähtsam aks tuleb pidada transpordi organiseerimist. Eesti NSV Ülemnõukogu seadluse kohaselt on liinibussid kohus­ tatud vedama maa üldhariduslike koolide õpilasi tasuta . See on küsimuse lahendus, kuid ainult osaline, sest ainult kohustus ei garanteeri töö head organiseerimist. T ranspordiorganisatsioonid on isem ajandavad organisatsioonid ja õpilaste vedu on nende jaoks praegusel kujul ainult lisakohustus, mis ei kajastu isegi nende töö­ mahus, rääk im ata mingist m ateriaalsest stiimulist. On vaja, et transpordiorganisatsioonid oleksid huvitatud õpilaste transporti­ misest, avaksid vajaduse korral tärendavaid bussiliine, kooskõlas- taksid busside liikumise ajad tundide alguse ja lõpuga koolides jne. jne. Selleks peaks õpilaste vedu eelkõige kajastum a transpord io rga­ nisatsioonide töömahu näitajates, kuid võiks mõelda isegi hüvita­ 243 misele eelarvest. Näiteks võiks õpilasi va rus tada a landa tud h in­ naga kuu- või aastap ile titega (koolide kaudu eelarve vahenditest) Koolide suurendam isega saavu ta tav kokkuhoid võimaldaks seda teha ja transpordiorganisatsioonide kaasabi korvaks need kulud täielikult. Rohkem tuleb kasutada õpilaste veoks m ajandite transporti. Mõnedes rajoonides (näiteks Pärnu rajoonis) on üksikud m a ja n ­ did organiseerinud oma m ajandi piirkonna õpilaste vedu, kuid nii­ suguseid m ajandeid on senini veel vähe. Laiaulatuslikum õpilaste vedu m ajandite transpord iga on mõel­ dav siis, kui kõikidel majanditel on olemas oma autobussid, käes­ oleval ajal on autobusse vähestel majanditel, seepärast tuleb orien­ teeruda rohkem liinibussidele. M ajandi transpordil on oma eelised: 1) õpilastel poleks vaja oodata mitu tundi autot (bussi) Liinibusside graafikust tingituna on ootamine käesoleval ajal tavaline; 2) m ajandile ei oleks vaja hüvitada transpordikulusid eelarvest, sest tegemist on oma majandi töötajate lastega. Liinibusside puhul tuleb aga varem või hiljem (arvestades seda, et õpilaste veoga seotud koormus suureneb) hakata mõtlema tasu maksmisele transpordiorganisatsioonidele. Väga suure täh tsusega on käesoleval ajal ehita tavate koolima­ jade asukoha valik. M aale ehita tavad koolimajad peaksid asuma tulevastes tootmiskeskustes. Rajoonide tootmiskeskuste vä ljaaren ­ damise perspektiivplaanid on aga siiani veel ikka tööprotsessis n ing sellest t ing ituna tuleb ette küllaltki suuri möödalaskmisi koo­ limajade ehitamisel. Näiteks valmis Pärinurm es (Põ ltsam aa lähe­ dal) 1961. aasta l 440 kohaga koolimaja, 1964/65. õ.-a. õppis Päi- nurme 8-klassilises koolis ainult 92 õpilast. Kasvuperspektiivi ei ole selles koolis ette näha, sest põllumajanduslikku linnakest sinna pole plaanis ra jada. Üle 200 000 rbl. on kulutatud mõtlematult. Algkoole maale sõ jajärgsetel aasta te l kuigi palju ra ja tud ei ole, seega algkoolide likvideerimisel uusi koolimaju maha jä t ta ei tule. Enam us algkoole asub kooliks kohandatud ruumides (vanad mõi­ sad jne.) Uusi 8-klassilisi koole on ra ja tud m aakohtades põhiliselt kol­ hooside vahenditest. Ü ldreeglina on need 240-kohalised koolid. Paljudes nendest ei ole kõik kohad komplekteeritud. Näiteks Kergu 8-kl. koolis (Pärnu rajoon) oli 1964/65. õ.-a. 145, Retlas (Paide rajoon) 96, Luunjas (Tartu raj.) 51 vaba kohta jne. Naabruses asu­ vate väikeste koolide arvel tuleks uute koolim ajadega koolides õpi­ laste arvu ja k lassitäituvust tõsta. Haridusm inisteerium on viimastel aasta te l põhiliselt hoolitse­ nud keskkoolide ja internaatkoolide võrgu väljaarendam ise eest. 1964/65. õ.-a. töötas vabariig is 17 internaatkooli, kus õppis 7424 õpilast, peale selle 11 eriinternaatkooli 1661 õpilasega. In ter­ naatkoolid asuvad enam alt jaolt uutes hiljuti ehitatud hoonetes. Tundub kaheldavana, kas on Eesti NSV-s mõtet pidada 17 244 üldist tüüpi internaatkooli. Koolide suurendamisel kardetakse e ra l­ dada lapsi perekonnast, kuid internaatkoolide abil aidatakse sel­ lele igati kaasa. 5—6 km kooliraadius ei eralda veel last pere­ konnast, internaatkooli puhul aga on laps peaaegu nagu laste­ kodus. Internaatkool kui koolitüüp on mõeldud laste jaoks, kelle vanem ad ei ole suutelised oma lapsi kasvatam a (majanduslikel põhjustel) või ei oska neid kasvatada. Niisuguseid lapsi on vabariigis vähem kui kohti üldist tüüpi internaatkoolides. Internaatkoolidel on raskusi kohtade komplek­ teerimisega. Võetakse vastu kõiki õpilasi, kes soovivad seal õppida, olenemata sellest, m issugune on kodune olukord või vane­ m ate m ajanduslik seisund. Kui pidada silmas, et valdav enamus kodusid mõjustavad lapsi positiivselt ja et vanem ate mõju kasvatusprotsessis on faktor, mida pedagoogid käesoleval ajal üldreeglina ei ole suutelised veel asendam a, n ing teiseks seda, et internaatkoolis läheb ühele õpila­ sele hariduse andmine riigile keskmiselt neli korda kallimaks kui üldist tüüpi üldhariduslikus koolis, jõuame järeldusele, et tuleks lõpetada internaatkoolide võrgu laiendamine ja vähendada koh­ tade arv nendes vajaduste piiresse. Antud toimetusse septembris 1965. a. О НЕКОТОРЫХ ПРОБЛЕМАХ ЭКОНОМИКИ ОБРАЗОВАНИЯ Э. Паюпуу Р е з ю м е Объем расходов на финансирование общеобразовательных школ зависит, прежде всего, от показателей сети школ и кон­ тингентов учащихся. Густота сети общеобразовательных школ и средняя величина школы определяются плотностью населения, характером расселения и организаций школьного дела. Мелкие школы не оправдывают себя ни с педагогической, ни с народнохозяйственной точек зрения, в связи с чем следует стремиться к крупным школам. Однако, в условиях Эстонии организация крупных сельских начальных и 8-летних школ с числом учащихся 500 и более человек невозможна. Плотность населения в районах Эстонской ССР всего лишь 9— 18 человек на 1 км2, это меньше, чем в любой республике Европейской час­ ти СССР Кроме того, сельское население живет в Эстонии в основном на хуторах, больших сел мало. Но это не значит, что нет возможностей для укрупнения школ. Примерно 25 процентов начальных школ Эстонской ССР 15 M a j a n d u s t e a d u s l i k k e tõ id X 245 составляют мелкие, однокомплектные школы с числом учащихся менее 16 человек. В 1964/65 учебном году в 37 школах было меньше 10 учащихся. Такие школы следовало бы ликвидиро­ вать, а учащиеся устроить в интернаты соседних школ или орга­ низовать транспорт. В настоящее время радиус микрорайонов сельских школ Эстонской ССР равен примерно 3,5 км. При помощи транспорта и строительства интернатов радиус микрорайонов можАо бы увеличить до 5 км. В таком случае вся территория Эстонской ССР разделится на 480—500 микрорайонов сельских общеобра­ зовательных школ (в настоящее время их 785) Ликвидация малокомплектных школ с числом учащихся до 30 человек дала бы экономию государственных средств более миллиона рублей в год. Кроме того повысилось бы качество обучения. Реорганизация должна проводиться постепенно и в соответ­ ствии с перспективным планом развития сети школ. Отсутствие научно обоснованного перспективного плана дает себя часто знать. В ряде случаев тип школы и ее местонахож­ дение выбираются неправильно. В результате оказывается, что в новой школе мало учащихся или, наоборот, новая школа слиш­ ком мала и уже в следующем году к ней делаются пристройки. EINIGE PROBLEME DER ÖKONOMIK DES BILDUNGSWESENS E. Pajupuu Z u s a m m e n f a s s u n g In den Jahren nach dem II. Weltkriege ist die Anzahl der Schüler in den Landschulen der ESSR schrittm äßig zurückgegan­ gen. Als eine Folgeerscheinung dieser Tendenz ist die Tatsache zu betrachten, daß die Landschulen, darunter besonders die Ele­ mentarschulen, heutzutage meistens sehr klein sind. In der gesam ­ ten UdSSR gab es im Lehrjahre 1963/64 in den Elementarschulen durchschnittlich 41 Schüler* in einer Schule, in der ESSR aber nur 26. Der Urbanisierungsprozeß ist in der ESSR im Vergleiche mit den Schwesterrepubliken schneller verlaufen und als eine Folge­ erscheinung dieses Prozesses ist auch eine schnellere Abnahme der Anzahl der Landbevölkerung und der Schüler der Landschulen zu konstatieren. In kleineren Schulen kommt die Ausbildung eines Schülers bedeutend teurer zu stehen als in den großen Schulen. Es sind, zum Beispiel, die Kosten für den laufenden Unterhalt eines Schü­ 246 lers in solchen Elementarschulen, in denen es weniger als 10 Schüler gibt (in der Republik gibt es 37 solcher Schulen), etwa 5mal höher als in den Elementarschulen mit 50 Schülern. Unser Schulnetz hat sich historisch in einer solchen Lage ausgebildet, als die Kinder zu Fuß in die Schule gehen mußten. Auf der heutigen Etappe der Entwicklung des Transports und der Fahrwege, hat das Fußgängertum aufgehört Grenzen für die Erw eiterung der Radien der Schulbezirke zu ziehen. Die kleinen Schulen können sich weder in pädagogischer, noch in volksökonomischer Hinsicht rechtfertigen. Deshalb muß das heutige Netz der Landschulen in der ESSR umgebildet werden. Bei der V ergrößerung der Schulbezirke ist aber die territoriale Erreichbarkeit und Zugänglichkeit entweder durch den Transport der Schüler oder durch die E rbauung von Internaten zu gewähr­ leisten. Falls die Entfernung zu der Schule weniger als 15 km beträgt, ist es volksökonomisch nützlicher einen Transport der Schüler zu organisieren. Eine weitreichendere Benutzung der Routenomnibusse ist nur dann denkbar, wenn den Organisationen des Transports die aus der Fahrt der Schüler entstandenen Unkosten vergütet werden. H eutzutage können aber diese Organisationen die Fahrt der Schü­ ler sogar nicht unter ihrem Arbeitspensum anführen. Das Problem des Transports müßte anders gelöst werden. Die Ersparnisse , welche durch die Vergrößerung der Schulen erreich­ bar sind, könnten, beispielsweise, gebraucht werden, um die Unkosten der Organisation des Transports zu vergüten. Eine passende und gute Neuregelung des Transports ist eine der wichtigsten Voraussetzungen für die Möglichkeit zur Vergröße­ rung der Landschulen. i6‘ 247 TÖÖLISTE JA TEENISTUJATE Õ P PE PU H K U ST E ST H. Siigur -Rahanduse ja krediidi kateeder I. Puhkus s isseastumiseksamite soori tamiseks Kehtiv seadusandlus lubab ettevõtete ja asutuste juhataja tel anda palgata puhkust sisseastum iseksam ite sooritamiseks neile töölistele ja teenistujatele, kes soovivad asuda õppima õhtustesse või m ittesta ts ionaarsetesse kõrgematesse või kesk-eriõppeasutus- tesse või päevaste õppeasutuste õhtustesse või m ittes ta ts ionaarse­ tesse osakondadesse 1 1. Puhkus antakse ainult neile töölistele ja teenistujatele, kes esitavad õppeasutuse tõendi sisseastumiseksamitele lubamise kohta. Et seadus „ei kohusta administratsiooni andma puhkust sisseastum iseksam ite sooritamiseks, vaid lubab anda ainult pal­ gata puhkust, siis praktikas antakse nim etatud puhkus kooskõlas­ ta tu lt ettevõtte või asutuse ühiskondlike o rgan isa ts ioon idega .2 Erialases kirjanduses on õigesti avaldatud arvam ust, et admi­ nistratsioon ei või keelduda töötajale pa lga ta puhkuse andmisest sisseastumiseksamite sooritamiseks, sest administratsioonil ei ole õigust vastu vaielda töötaja soovile seostada oma tööd õppimisega kõrgemas või kesk-eriõppeasutuses.3 Praktikas esineb siiski juhtumeid, et keeldutakse töötajatele puhkuse andmisest sisseastum iseksam ite sooritamiseks, mis sageli 1 Ст. 6 постановления Совета Министров СССР от 2 июля 1959 г. № 720 «О льготах для студентов вечерних и заочных вузов и учащихся ве­ черних и заочных средних специальных учебных заведений». СП СССР 1959, 14, 90: Eesti NSV M inistrite Nõukogu 20. juuli 1959. a. m äärus nr. 273 «Soo­ dustustest õhtuste ja m ittestatsionaarsete kõrgemate õppeasutuste üliõpilastele ja kesk-eriõppeasutuste õpilastele» p. 6, ENSV T 1959, 40. 207. 2 В. Г В а р е н ц о в а , Трудовые права учащихся вузов и техникумов и молодых специалистов, Москва 1961, lk. 14. 3 А. И. Ш е б а н о в а, Трудовые льготы для совмещающих работу с обучением, Москва 1960, lk. 32; Б. С. А н д р е е в , Ю. П: О р л о в с к и й , Правовое положение лиц, совмещающих обучение с производительным тру­ дом, Москва 1961, lk. 205. 248 toob kaasa töövahekorra lõpetamise antud ettevõtte või asu tu ­ sega 4 Sellepärast väärib toetust J. M. Akopova ettepanek kehtes­ tada seadusandlikus korras administratsiooni kohustus palgata puhkuse andmiseks neile, kes on lubatud sisseastumiseksamitele kõrgematesse või kesk-eriõppeasutustesse. Samuti väärib toeta­ mist tema ettepanek kohustada administratsiooni a ja tam a töötaja soovil tema korraline puhkus sisseastumiseksamite ajaks, sest real juhtudel ei ole kehtivate eeskirjade kohaselt antav palga ta puhkus küllaldane sisseastumiseksamite sooritam iseks.5 2. P a lg a ta puhkust sisseastumiseksamite sooritamiseks või­ dakse anda kesk-eriõppeasutustesse astujatele kuni 10 kalendri­ päeva, kõrgematesse õppeasutustesse astujatele aga kuni 15 ka­ lendripäeva ning lisaks sellele veel aeg, mis on vajalik sõiduks kõr­ gem a või kesk-eriõppeasutuse asukohta ja tagasi. Seega on sisseastumiseksamite sooritamiseks antava palgata puhkuse kestus antud m aksim aalm äärana. Seaduse eeskiri, et ettevõtte juhata ja võib anda palgata puhkust sisseastumiseksamiteks kuni 10 või 15 päeva pluss sõiduaeg õppe­ asutuse asukohta ja tagasi tähendab meie arvates seda, et puhkuse andmisel tuleb seda anda ikkagi kogu sisseastumiseksamite ajaks, kuid mitte rohkem kui 10 või 15 päevaks. Muidugi, kui töötaja soo­ vib pa lga ta puhkust ainult osaks päevadeks ja ülejäänud osas kasu­ tab palgalis t puhkust, siis võib anda palgata puhkust ka ainult osa päevade ulatuses. 3. Kehtiv seadusandlus ei näe ette palgata puhkuse andmist sisseastum iseksam ite sooritamiseks neile, kes soovivad õppima asuda kõrgemate või kesk-eriõppeasutuste päevastesse osakonda­ desse. Rakendades analoogiat antakse praktikas puhkust ka neile kogu sisseastumiseksamite sooritamise ajaks pluss aeg, mis on vajalik sõiduks eksamite sooritamise kohta ja tagasi. Meie arvates on kujunenud praktika õige, sest töötajal oleks ebaotstarbekas lõpe­ tada töövahekord ettevõtte või asutusega enne, kui ta on õppeasu­ tusse vastu võetud. Töövahekorra lõpetamisel enne õppeasutusse vastuvõtmist peaks töötaja taotlema töölt vabastam ist omal soovil, mis töötajale on seotud hiljem mitmete ebamugavustega. Töövahekorra lõpetami­ sel päras t vastuvõtmist õppeasutusse vormistatakse see aga seoses vastuvõtm isega kõrgemasse või kesk-eriõppeasutusse, mis töötaja seisukohalt on palju soodsam. Et tootmistööd katkestam ata õppima asujaile antakse palgata puhkust sisseastumiseksamite sooritami­ seks, ei ole alust nõuda, et päevasesse osakonda astu ja peaks soo­ ritam a sisseastum iseksam id oma korralise ja lisapuhkuse arvel. A rusaam atus te vältimiseks tuleks seadusandluses fikseerida, et 4 E. М. А к о п о в а, Изучение причин текучести рабочей силы конкретно социологическим методом. «Советское государство и право» 1965, 7, lk. 86. 5 Sealsam as, lk. 86. 249 palga ta puhkust antakse sisseastumiseksamite sooritamiseks ka neile töölistele ja teenistujatele, kes kavatsevad õppima asuda kõr­ gemate või kesk-eriõppeasutuste päevastes osakondades. 4. P raktikas on esinenud juhte, kus töötaja soovib saada oma korralise puhkuse sisseastum iseksam ite ajal. Seadus ei anna tööta­ jale õigust oma korralise puhkuse nõudmiseks sisseastumiseksamite ajaks, sest puhkuse graafik on koostatud kooskõlastatult ameti­ ühingu käitiskomitee või kohaliku komiteega aastaks. Praktikas on adm inistratsioon ühiskondlike organisatsioonide soovitusel tööta­ jate selliseid soove rahuldanud vas tava lt võimalustele. 5. Tegelikkuses on tõusetunud küsimus, kas pa lga ta puhkust sisseastum iseksam ite sooritamiseks võib anda ka mitmel aastal, kui töötaja esmakordsel katsel ei saa kõrgemasse või kesk-eri õppe­ asutusse sisse. Seadus siin mingit kitsendust ei tee. Sellist kit- sendust ei saakski p idada otstarbekaks, sest konkursi tingimustes võib kõrgemasse või kesk-eriõppeasutusse sisseastum ine ühel aas­ tal ebaõnnestuda, teisel aasta l aga, kui töötaja on oma teadmisi täiendanud, võib ta olla suuteline konkursi edukalt läbi tegema. 6. Puhkusel sisseastum iseksam ite sooritamiseks on kindel siht­ otstarve. Sellepärast tuleb nim etatud puhkust ka kasutada sisse­ astumiseksamite sooritamiseks. Puhkuse sihtotstarbelisest iseloo­ must t ingitult tuleb toetada seisukohta, et kui õpilas- või üliõpilas­ kandidaat sooritab mõne eksami m itterahuldavalt ja on selge, et teda vastu ei võeta, siis peab ta v iiv itam atult tagas i pöörduma töö­ kohale, ä ra ootam ata puhkuse lõppem is t .6 Sisseastum iseksamite sooritamiseks antava puhkuse mittesihi- pärase kasutam ise (ainult vabade päevade saam ise eesmärgil) v ä l­ timiseks oleks vaja kehtestada nõue, et töötaja esitab päras t ses­ siooni töökoha administratsioonile õppeasutuse õiendi õppeasutusse vastuvõtmise või m ittevastuvõtmise kohta konkursi tõ ttu või õiendi sessioonil olemise aja kohta, kui ta sisseastumiseksamil sai mitte­ rahuldava hinde. Kui selgub sisseastum iseksam ite sooritamiseks antud puhkuse m ittesih ipärane kasutam ine (mitteosavõtt sessioo­ nist) , tuleks need päevad arvata töötaja järgm ise korralise puhku­ se katteks, makstes nende eest töötajale keskmise palga. Kehtiv seadusandlus sellist puhkusepäevade tasaarves tam is t ette ei näe ja sisseastum iseksam ite sooritamiseks antud palga ta puhkuse mittesihipärasel kasutamisel saab töötaja suhtes kasutada vaid ühiskondliku m õjutamise vahendeid. 7 Reas õppeplaanides on ette nähtud vahetult peale s isseastu­ miseksameid m ittesta ts ionaarsetele üliõpilastele s issejuhatavad sessioonid, tavaliselt kuni 15 päeva. Seadusandlus ei reguleeri m it­ tes ta ts ionaarse üliõpilase töölt vabastam ist sissejuhatava sessiooni ajaks. Praktika on asunud sellele teele, et sissejuhatava sessiooni 6 А. И. Ш e б а н о в а, Трудовые льготы для совмещающих работу с обу­ чением, Москва 1960, lk. 43. 2 5 0 ajaks annab ettevõtte või asutüse administratsioon töötajale pa l­ g a ta puhkust, kusjuures üliõpilane pärast sessiooni lõppu esitab tõendi sessioonil olemise kohta. Igal juhul peab töötaja teatam a ettevõtte või asutuse administratsioonile enda vastuvõtmisest õppe­ asutusse ja osavõtust sissejuhatavast sessioonist. On vaja, et küsi­ mus üliõpilase-töötaja vabastam isest töölt s issejuhatava sessiooni a jaks leiaks reguleerimist seadusandlikus korras. II. Õppepuhkus laboratoorsete tööde tegemiseks, arvestuste ja kursuseeksamite sooritamiseks kõrgemates või kesk-eriõppeasutustes õppivatele töölistele ja teenistujatele Õhtusesse või m ittesta ts ionaarsesse kõrgemasse või kesk-eri­ õppeasutusse (osakonda, teaduskonda) vastuvõetud töötajal tekib õigus kasutada spetsiaalseid õppepuhkusi laboratoorsete tööde tege­ mise, arvestuste ja eksamite sooritamise ajaks. Õppepuhkuste kestus ja nende andmise kord sõltuvad õppeasu­ tustest, õppetöö vormist ja kursusest, millel töötaja õp ib .7 1. Õppepuhkust antakse kõrgemas või kesk-eriõppeasutuses e d u k a l t õppivatele töölistele ja teenistujatele, s .o . neile, kellel a lgavaks õppe-eksamisessiooniks ei ole eksamite või arvestuste võlgnevusi ja kes on esitanud õigeaegselt nõutavad kontroll- ja kursusetööd. Kui üliõpilane või õpilane neid tingimusi täitnud ei ole, siis ei ole ta edukalt edasijõudev ja kehtiva seadusandluse koha­ selt ei ole tal õigust õppepuhkusele. Praktikas antakse õppepuhkust ka neile, kellel ei ole küll võlg­ nevusi eelmisest semestrist, kuid kes mõjuvatel põhjustel (näiteks haiguse, lapse sünni jne. tõttu) ei ole esitanud õigeaegselt nõuta­ vaid kontroll- või kursusetöid jooksva semestri eest. Sellist p rak­ tikat tuleb pidada õigeks, sest see soodustab töötajate edasiõppimist ja stimuleerib m ahajääm use likvideerimist. Õppepuhkust antakse üliõpilastele ja kesk-eriõppeasutuste õpi­ lastele sõltum ata ettevõttest või asutusest, kus nad töötavad, samuti sõ ltum ata sellest, kas nad õpivad edasi alal, m i? on seotud nende tööga, või mõnel teisel alal. 7 Vt. ст. 1. Постановления Совета Министров СССР от 2 июля 1959 г. № 720, СП СССР 1959, 14, 90; Eesti NSV M inistrite Nõukogu 20. juuli 1959. а. m äärus nr. 273 р. 1, ENSV T 1959, 40, 207. Kehtivate eeskirjade kohaselt antakse kesk-eriõppeasutuste õhtustes osakon­ dades 1. ja 2. kursusel õppijaile laboratoorsete tööde tegemiseks, arvestuste ja eksamite sooritamiseks puhkust 10 kalendripäeva, alates 3. kursusest 20 kalendri­ päeva igal aastal. Kesk-eriõppeasutuste m ittestatsionaarsetes osakondades õppi­ jaile antakse puhkust vastavalt 30 ja 40 kalendripäeva igal aastal. Kõrgema õppeasutuse õhtuses'osakonnas õppijaile antakse õppepuhkust 1. ja 2. kursusel 20 kalendripäeva, alates 3. kursusest 30 kalendripäeva igal aastal. M ittestatsionaarses osakonnas õppijate õppepuhkus on vastavalt 30 ja 40 kalend­ ripäeva igal aastal. 251 2. Õppepuhkuse andmise aluseks on õppeasutuse poolt üliõpi­ lastele saadetav või antav õiend — väljakutse eksamisessioonile. Kui üliõpilasel ei ole võlgnevusi, siis õppeasutus saadab talle v ä l­ jakutse, milles m ärgitakse sessiooni aeg ja üliõpilase õigus ta su ­ lisele õppepuhkusele. Õppeasutuse väljakutse alusel annab administratsioon käsk­ kirja või vormistab puhkuselehe töötaja lubamiseks õppepuhkusele. Ilma õppepuhkust vorm istam ata ei tohi töötaja jä t ta tööülesannete tä itm ist ja asuda eksamisessioonile, sest see oleks töödistsipliini rikkumine. P raktikas esineb üksikjuhtumeid, et administratsioon, rikkudes kehtivat seadusandlust, ei anna töötajale õppepuhkust, hoolimata õppeasutuse väljakutse olemasolust. Sellisel juhul peab töötaja pöörduma õppepuhkuse saamiseks töötülisid lahendavate organite PQple, jätkates tööülesannete täitm ist kuni küsimuse lahendamiseni. Kehtiv seadusandlus ei näe ette ühtki juhtu, mil administratsioon võiks keelduda töötajale tasulise õppepuhkuse andmisest. 3. Õigus õppepuhkusele on neil edukalt õppivatel alalistel töö­ listel ja teenistujatel, kes õppepuhkuse alguse momendil on töö­ õiguslikes suhetes ettevõtte, asutuse või o rg an isa ts ioon iga .8 Õppe­ puhkuste saamiseks ei ole nõutav 11-kuuline tööstaaž antud ette­ võttes, asutuses või organisatsioonis. Kõrgemate või kesk-eriõppeasutuste õhtustes või m ittesta ts io­ naarse tes osakondades õppivatel töölistel ja teenistujatel, kelle edasijõudmine õppetöös ei ole edukas, ei näe kehtiv seadusandlus ette õigust õppepuhkusele. Samuti ei ole neil õigust nõuda korra­ list ja lisapuhkust õppe-eksamisessiooni ajal. Neile töötajatele ei saada õppeasutus väljakutset sessioonile, vaid ainult teate õppe- eksamisessiooni toimumise kohta. Praktikas antakse mõnikord pa lga ta õppepuhkust ka nendele, kes pole tä itnud nõutavaid tingimusi tasulise õppepuhkuse saam i­ seks. Samuti on praktikas antud töötajale korraline ja lisapuhkus õppe-eksamisessiooni ajaks. Sellist praktikat võib pidada soovita­ vaks, sest sellega luuakse võimalus õpingute jätkamiseks ka neile töötajaile, kel esineb ühel või teisel põhjusel m ahajääm ust õppe­ töös. Vastasel korfal suureneks m aha jääm us veelgi n ing kui õppe­ asutus asub teises paikkonnas, siis tähendaks puhkuse m ittesaa­ 8 А. И. Ш e б а н о в а, Трудовые льготы для совмещающих работу с обучением, Москва 1960, lk. 53. Kuid erialases kirjanduses on avaldatud ka seisukoht, et õigus tasulisele õppepuhkusele on kõigil töölistel ja teenistujatel, sealhulgas ka ajutistel ja hooajatöölistel. Vt. А. Т р о ш и н , Право на льготы по обучению, «Советская юстиция» 1961, 17, lk. 20. Meie arvates on õigem A. I. Šebanova seisukoht, sest töölepingu tähtaeg nii ajutistel kui ka hooajatöötajatel on suhteliselt lühiajaline ning ei ole vajadust laiendada neile töötajaile õigust tasulisele õppepuhkusele. Ka on Eesti NSV-s kujunenud praktika selliseks, et tasulist õppepuhkust antakse ainult alalistele töölistele ja teenistujatele. 2 5 2 mine sageli õppimise lõpetamist. Kuid töötajal ei ole õigust nõuda pa lga ta puhkuse-saamist õppe-eksamisessiooni ajaks voi oma kor­ ralise ja lisapuhkuse saam ist t ingim ata sellel perioodil. Meie arvates oleks otstarbekas kehtestada seadusandlus, et neile töötajatele, kellel ei ole õigust tasulisele õppepuhkusele, tuleb nende soovil anda palgata puhkust sam as ulatuses nagu teistele pa lgalis t õppepuhkust. Ajutine m ahajääm us õppetöös võib mõnigi kord olla tingitud objektiivsetest põhjustest, mille dokumentaalne tõestamine on raske (näit. perekonnaliikmete tervislik seisund, tööülesannete suur maht jne.) Nende põhjuste äralangem isel võib õppimine m uutuda jällegi edukaks. Pealegi kuuluvad oma ülesandeid süstemaatiliselt m itte­ tä i tvad ja mitteedasijõudvad õpilased või üliõpilased nagunii õppe­ asutustest eksmatrikuleerimisele. Palgalise õppepuhkuse saamise võimalus on küllaltki mõjuvaks stiimuliks, et hästi õppida. 3. Kehtivate eeskirjade tekstist ei nähtu otseselt, kas õppepuh­ kus kõrgemates võf kesk-eriõppeasutustes edukalt õppivatele töö­ listele ja teenistujatele antakse kalendriaasta või õppeaasta kohta. On avaldatud arvamust, et õppepuhkus antakse kalendriaasta ko h ta .9 Sellise seisukohaga ei saa nõustuda, sest antakse ju õppe­ puhkus selleks, et õpilane või üliõpilane saaks sooritada antud õppe­ aasta õppeplaanijärgsed ülesanded. Kui asuda seisukohale, et puhkused antakse kalendriaasta eest, siis tuleks esimesele kursu­ sele astujaile anda esimene õppepuhkus juba enne 31. detsembrit, kuigi enamikes õppeasutustes selle ajani veel õppe-eksamisessiooni toimunud ei ole. Ometi antakse aga puhkused õppe-eksamisessiooni ajaks. Kui puhkust antaks kalendriaasta kohta, siis tekiks õpilasel või üliõpilasel õigus saada rohkem puhkusi, kui on õppeaastaid. Ka praktikas on asutud kindlalt'seisukohale, et õppepuhkust antakse õppeaasta kohta. 4. Tavaliselt ei toimu õppeasutuses mitte üks, vaid kaks eksa­ misessiooni õppeaastas. Sessioonide ajaline kestus m ääratakse kindlaks õppeplaaniga. Neil juhtudel, kui õppeaastas on rohkem kui üks eksamisessioon, on administratsioon kohustatud andma õppeasutuse väljakutse a lu­ sel üliõpilasele õppepuhkuse osade viisi, s. o. vastavalt eksamises­ sioonide toimumise ajale, kuid nii, et puhkuste kogukestus ei üle^ taks õppeaastaks seaduses ettenähtud õppepuhkuse kestust. Edukalt edasijõudvatel üliõpilastel lubatakse sooritada arves­ tusi ja eksameid ka sessioonidevahelisel perioodil, s .o . ennetäh t­ aegselt. Kui üliõpilasele on antud selline õigus, siis õppeasutuse väljakutse saamisel võib üliõpilane saada õppepuhkust erineva kestusega osade kaupa. Puhkuse saamise osade viisi peab töötaja kooskõlastama ettevõtte, asutuse või organisatsiooniga. Õppe­ 9 А. И. Ш e б а н о в а, Трудовые льготы для совмещающих работу с обучением, Москва 1960, lk. 62. 253 puhkuse iga osa kestus sõltub an tavate arvestuste ja eksamite arvust, kuid kõik õppepuhkused kokku ei tohi ü letada õppepuhkuse aastanorm i. 5. Õppepuhkus on eriotstarbeline puhkus ja töötaja on kohus­ ta tud teda kasutam a ainult k indlaksm ääratud otstarbeks. Kui töö­ taja jä tab õppepuhkuse kasutam ata , siis ei ole tal üldreeglina õigust nõuda õppepuhkuse ülekandm ist teisele ajale või selle liitmist oma korralise või l isapuhkusega. Ühelgi juhul ei ole üliõpilane õ igusta ­ tud nõudma ja adm inistratsioon ei tohi m aksta õppepuhkuse aja eest rahalis t kompensatsiooni. Ettevõtted või asutused peavad võimaldam a töötajale õppe­ puhkuse õppeasutuse poolt k indlaksm äära tud ajal. Kui õppeasutu­ ses toimub aastas kaks eksamisessiooni, peab töötaja ilmuma mõle­ male sessioonile. P rak tikas on asutud seisukohale, et kui töötaja ei saa ilmuda talvisele eksamisessioonile õppeasutuse poolt mõjuvaks tunn is ta tud põhjusel (komandeering, haigus, töökoha suur kaugus õppeasutusest, perekondlikud põhjused), siis antakse talle kevadisel eksamisessioonil tasuline õppepuhkus kogu aasta e e s t ,10 kui ta on sooritanud kõik kontrolltööd ja täitnud teised iseseisva toö kont­ rolli vormid. Kui ta kevadisel eksamisessioonil likvideerib kõik ta l­ vise eksamisessiooni võlgnevused, siis on tal järgm isel semestril õigus tasulisele õppepuhkusele samadel alustel nagu nendel töö ta­ jatel, kes viibisid nii talvisel kui ka kevadisel eksamisessioonil. P raktikas esineb, et töötaja ei saa mõjuvatel põhjustel osa võtta kevadisest eksamisessioonist. Kui töötajal on võimalik teha labo­ ratoorseid töid ja sooritada arvestusi n ing eksameid õppeasutuse nõusolekul ka väljaspool tavalise eksamisessiooni raame, siis tuleks pidada lubatavaks kevadisel eksamisessioonil kasu tam ata jäänud puhkuse andmist järgm ise semestri jooksul, ajavahemikus, mis õppeasutuse poolt on ette nähtud võlgnevuste likvideerimiseks. Praktikas esineb juhte, et töötaja ilma puhkust saam ata on sooritanud eksamisessiooni alguseks kõik e ttenähtud eksamid ja arvestused. Õppeasutus saadab talle ka sel juhul väljakutse ses­ sioonile, teatades, et tal on õigus tasulisele puhkuse le .11 Seda puhkust võib töötaja siis kasu tada juba järgm ise semestri või kur­ suse arvestuste ennetähtaegseks sooritamiseks. Nimelt peab ta kasutam a puhKuse just õppeotstarbel ja pä ras t sessiooni lõppu esi­ tam a töökohale õppeasutuse tõendi eksamisessioonil viibimise kohta nagu iga teinegi sessioonist osavõtnu. Kui töötaja on eksa­ misessiooni alguseks õiendanud kõik nõutavad arvestused ja eksa­ mid, võib ta ka loobuda puhkuse kasutam isest ja sessioonile minekust. Kui töötaja õppepuhkuse ajal haigestub, siis antakse talle haigusleht, mille eest talle m akstakse ioetust riikliku so ts iaal­ 10 А. И. Ш е б а н о в а , Трудовые льготы для совмещающих работу с обучением, Москва 1960, lk. 46. 11 J1. Я. Г и н ц б у р г , Отпуска рабочих и служащих, Москва 1961» lk. 156. 254 kindlustuse summadest. Kui töötajal haiguse tõttu jäi osa eksameid või arvestusi õiendamata, siis pikeneb tema õppepuhkus haigus- päevade vorra või kasu tam ata jäänud päevad antakse teisel ajal nii, et töötajal oleks võimalik teha laboratoorseid töid, sooritada arvestusi ja eksameid jne. 12 Kui aga töötaja on haigestumisest hoo­ lim ata õppeprogrammi täitnud, siis kasu tam ata puhkust teisele a jale üle ei k a n t a .13 Sel juhul arvatakse puhkuse eest vä ljam aks­ tud palgasum m a järgneva töötasu katteks ning kui töötaja uuesti kasutab õppepuhkust, siis arvutatakse tasu õppepuhkuse päevade eest uuesti välja, lähtudes puhkuse kasutamisele eelnenud 12 kuu töötasust. Kui töötaja on kasutanud ära antud õppeaastaks ettenähtud õppepuhkuse, siis ei saa ta sellel õppeaastal enam nõuda puhkust jä rgm ise õppeaasta arvel, olgugi järgm ise õppeaasta eksamite, arvestuste sooritamiseks või laboratoorsete tööde tegemiseks. Kui töötaja ise loobub õppepuhkuse kasutamisest, ei saa ta nõuda selle puhkuse edasilükkamist teisele ajale. On avaldatud arvamust, et õppepuhkuse andmine väljaspool õppe-eksamisessiooni ei ole lubatud, sest õpilased ja üliõpilased on kohustatud osa võtma ka loengutest ja praktikumidest. Muidugi osavõtt loengutest ja praktikumidest on õpilasele või üliõpilasele kohustuslik. Kuid loengust mitteosavõtmine ei võta temalt õigust eksami või arvestuse sooritamiseks. Puudutud prakti­ kumid (sõltuvalt nende iseloomust) võib ta sooritada kokkuleppel õppeasutusega teistel aegadel. Seepärast peetakse ju võimalikuks ka talvisel eksamisessioonil m ittekasutatud aja (praktikas esineb juhte, et õpilane või üliõpilane viibib talvisel sessioonil ainult osa aega või ei võta üldse sessioonist osa) liitmist kevadise õppe-eksa- misessiooniga. Sellepärast peab arvama, et administratsioon ja töötaja võivad kokku leppida (õppeasutuse nõusolekul) õppe­ puhkuse andmiseks väljaspool õppe-eksamisessiooni, kui õpilasel või üliõpilasel on võimalus arvestuste, eksamite jm. töövormide sooritamiseks väljaspool õppe-eksamisessiooni. 6. Kõrgemate ja kesk-eriõppeasutuste õhtustes või m ittes ta t­ s ionaarse tes osakondades edukalt õppivatele töölistele ja teenistu­ jate le säilita takse õppepuhkuste aja eest keskmine palk lähiudes õppepuhkuse kasutamisele eelnenud 12 kuu palgast. Palgasum m a arvu ta takse samuti nagu tasu tavalise puhkusaja eest, s. o. 12 kuu pa lgasum m a jaga takse 12-ga ja saadud tulemus veel 25,4-ga (s.o. keskmise tööpäevade arvuga kuus) Sel viisil leitud keskmine päe­ vapalk korrutatakse õppep_uhkusele langevate tööpäevade arvuga. Kui kesk-eriõppeasutuses õppija keskmine kuupalk ületab 80 rbl., 12 Л. Я. Г и н ц б у р г , Отпуска рабочих и служащих, Москва 1961, lk. 156; Р Л и в щ и ц . Отпуска рабочих и служащих, «Социалистический труд» 1956, 5, lk. 143; В. Г В а р е н ц о в а , Трудовые права учащихся вузов и техникумов и молодых специалистов, Москва 1961, lk. 31. 13 Л. Я- Г и н ц б у р г, Отпуска рабочих и служащих, Москва 1961, lk. 156. 255 kõrgem as õppeasutuses õppijail aga 100 rbl., siis lähtutakse õppe­ puhkuse aja eest sä il i ta tava palgasum m a kindlakstegemisel v a s ta ­ valt 80-st või 100-st rublast. Näiteks, kui kesk-eriõppeasutuses õppiva töötaja keskmine palk on 90 rbl. kuus, siis võetakse õppepuhkuse aja eest tasu leidmiseks aluseks 80 rbl. Jagades selle summa 25,4-ga (tööpäevade keskmise a rvuga kuus), saam e töötajale ühe tööpäeva eest sä ilita tava töö­ tasu. Korrutades ühe päeva eest sä ilita tava töötasu õppepuhkuse ajale langevate tööpäevade arvuga (puhkusaja sisse langevate puhkepäevade ja riiklike pühade eest tasu ei m aksta ega sä il i ta ta) , saam e õpilasele õppepuhkuse aja eest m akstava summa. Kui õppepuhkust antakse töötajale osade viisi, siis tuleb ka puhkustasu arvu tada iga osa eest eraldi, lähtudes eelneva 12 kuu keskmisest palgast. Kui töötaja kuni õppepuhkusele minekuni on töötanud vähem kui 12 kuud, siis lähtutakse keskmise palga arvutamisel tegelikult tööl oldud kuude kestel saadud palgasum m ast, jagades selle tööl oldud kuude arvuga. Kui haiguse tõttu kasu tam ata jäänud õppepuhkuse päevad antakse hiljem .uuesti, siis toimub ka nende päevade eest töötajale sä ilita tava palga arvutam ine uuesti. Tasu õppepuhkuse aja (kasu ta tava õppepuhkuse osa) eest tuleb üliõpilasele või õpilasele eelnevalt välja m aksta, samuti nagu kor­ ralise puhkuse puhul. Lubam atu on õppepuhkuse aja eest sä il i ta ­ tava töötasu tagan tjä re le väljamaksmine, nagu see praktikas mõni­ kord esineb. Vajaduse korral tuleb hiljem teha õppepuhkuse aja eest töötajale m akstud summade ümberarvutlus. Õppe-eksamisessioonil ühe või rohkem m itterahuldava hinde saam ine ei ole aluseks töötaja lt õppepuhkuse tasu kinnipidamiseks. Kui töötajä neid m itterahuldavaid hindeid täh taegselt enne j ä rg ­ mise õppe- ja eksamisessiooni a lgust ei likvideeri, siis sellisele õpi­ lasele (üliõpilasele) a rusaadava lt järgm iseks sessiooniks palgalis t õppepuhkust ei anta. III. Õppepuhkus õppeasutuse lõpetamiseks Tootmistööd katkest'amata üldhariduslikes koolides, kesk-eri- või kõrgemates õppeasutustes edukalt õppivatele töötajatele on ette nähtud õppepuhkused õppeasutuse lõpetamiseks. Üldhariduslikus keskkoolis antakse õppepuhkust küpsuseksamite sooritamiseks, kesk-eriõppeasutustes ja kõrgem ates õppeasutustes aga diplomitöö koostamiseks, kaitsmiseks ja riigieksamite soo ritam iseks .14 14 Ст. 5 постановления Совета Министров СССР от 5 ноября 1959 г. № 1233. СП СССР 1959, 157; ст. 1 постановления Совета Министров СССР от 2 июля 1959 г. № 720. СП СССР 1959, 14, 90. Eesti NSV M inistrite Nõu­ k o g u n i. novembri 1959. a. m äärus nr. 433, p. 1. ар. «е», ENSV T 1959, 57, 309: Eesti NSV M inistrite Nõukogu 20. juuli 1959 a. m äärus nr. 273 p. 1. ENSV T 1959, 40, 207. 256 1. Õigus tasulisele õppepuhkusele diplomitöö ettevalm istam i­ seks ja kaitsmiseks on nendel töötajatel, kes on sooritanud edukalt kõik diplomitöö koostamise alguseni e ttenähtud eksamid ja arves­ tused n ing muud töövorm id .15 Pa lga ta puhkuse saam ist diplomitöö ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks kehtiv seadusandlus ette ei näe ja seda ei tule ka anda, sest ei ole mõeldav diplomitöö koostamine ja kaitsmine enne, kui kogu õppekursuse ulatuses on eksamid ja »arvestused õiendatud. Küll võib aga tasu lis t puhkust anda töötajale diplomitöö koosta­ miseks ja kaitsmiseks vähem kui 2 või 4 kuud. Seda muidugi siis, kui töötajal tekib puhkuse õigus hiljem, kui ei ole enam jäänud 2- või 4-kuulist perioodi või kui töötaja ise soovib lühemat puhkust. Esimesel juhul tuleks puhkust anda õppeasutuse õiendi alusel, kui on reaalne diplomiprojekti (-töö) õigeaegne valmimine. Kui töötaja ei tee valmis diplomipjojekti (diplomitööd) või saab diplomiprojekti (diplomitöö) kaitsmisel m itterahuldava hinde, siis järgm isel aasta l talle diplomiprojekti (diplomitöö) tegemiseks uut puhkust ei anta. Küll aga peab administratsioon sellele töötajale võimaldam a pa lga ta puhkust ajaks, mis on vajalik diplomiprojekti (diplomitöö) kaitsmiseks. Kui töötaja ei suuda diplomiprojekti (diplomitööd) valmis teha seoses haigestumisega, mis on tõestatud haiguslehega, siis diplo­ miprojekti (diplomitöö) tegemiseks ja kaitsmiseks ettenähtud puhkusest haigestumise tõttu kasu tam ata jäänud päevade ulatuses an takse talle tasuline õppepuhkus järgm isel aastal. 2. Riigieksamite sooritamiseks antakse kõrgemate õppeasutuste või kesk-eriõppeasutuste õhtustes või m ittesta tsionaarsetes osakon­ dades õppivatele töölistele ja teenistujatele puhkust palga sä il i ta ­ m isega 30 kalendripäeva, kui õppeplaan näeb ette riigieksamite sooritamise. Kui õppeasutuse lõpetamiseks on ette nähtud nii dip­ lomiprojekti (diplomitöö) kaitsmine kui ka riigieksamite soorita­ mine, siis arvatakse riigieksamite sooritamiseks ettenähtud puhkus diplomiprojekti (diplomitöö) tegemiseks ja kaitsmiseks ettenähtud neljakuulise perioodi sisse. Kui töötaja ilma mõjuva põhjuseta ei õiendanud riigieksameid või sai m itterahuldava hinde ja ta kutsutakse riigieksameile jä rg ­ misel aastal, siis antakse talle puhkus järgneval õppeaastal ilma pa lga säilitamiseta. Kui aga töötaja riigieksamite ajal haigestub ja seetõttu ei saa sooritada kõiki riigieksameid, siis antakse talle haiguse tõttu kasu- 15 Diplomitöö ettevalmistamiseks ja kaitsmiseks antakse kesk-eriõppeasutu- ses õppijaile kaks kuud, kõrgemas õppeasutustes õppijaile 4 kuud. Mõlemal juhul antakse puhkust tingimusel, kui diplomiprojekti (diplomitöö) kaitsmine toimub riigeksamikomfejoni ees. Kui õppeasutuse lõpetamiseks ei ole ette nähtud diplomi­ projekti (-töö) kaitsmist riigieksamikomisjoni ees, siis selleks ka eraldi puhkust ei anta, vaid antakse ainult puhkus riigieksamite sooritamiseks. 257 tam a ta jäänud päevade ulatuses tasuline õppepuhkus riigieksamite teistkordsel sooritamisel. 3. Kesk-eriõppeasutuste ja kõrgemate õppeasutuste õhtustes või m ittes ta ts ionaarse tes osakondades (teaduskondades) viimasel kur­ susel õppivatele töölistele ja teenistujatele võivad ettevõtete, a su ­ tuste ja organisatsioonide juha ta jad anda üks kuu pa lga ta puhkust. See pa lga ta puhkus antakse vastava õppeasutuse soovitusel sel­ leks, et õpilane või üliõpilane saaks tu tvuda valitud eria laga vahe­ tult tootmises n ing saaks ette va lm istada ka vastavaid m aterjale diplomiprojekti juurde. Seda puhkust ei ole töötajal õigust nõuda, vaid seda võib saada ainult kokkuleppel ettevõtte, asutuse või organisatsiooni ju h a ta ­ jaga . Kui töötajatele selline puhkus õppeasutuse soovitusel antakse, siis m äära takse ta õppeasutuse poolt stipendiumile üldistel alustel s ta ts ionaarse te üliõpilaste või õpilastega. Praktikas antakse eespool n imetatud palga ta puhkust ainult neile töötajatele, kes õpivad tehnilistes kõrgemates või kesk-eri- õppeasutustes. M ittetehnilistes õppeasutustes õppivatele töötajatele sellist puhkust ei anta. Kui mittetehnilistes õppeasutustes õppivatel töötajatel on vaja viimasel kursusel sooritada tootmispraktika, siis võivad nad selle sooritada diplomitöö koostamiseks an tava õppe­ puhkuse vältel. P raktikas antakse pa lga ta puhkust tehnilistes õppeasutustes õppivatele töölistele ja teenistujatele peaaegu alati, kui töötaja e s i­ tab õppeasutuse soovituse puhkuse saamiseks. Seejuures ettevõtte või asutuse juha ta ja kooskõlastab puhkuse andmise ettevõtte või asutuse ühiskondlike organisatsioonidega. 4. Neile isikutele, kes tootmistööd katkestam ata edukalt õpivad üldhariduslikes koolides, on ette nähtud VIII klassi lõpueksamite ajaks 8 tööpäeva 16 ja XI klassi lõpueksamite ajaks 20 tööpäeva õppepuhkust. 17 Õppepuhkus lõpueksamite sooritamiseks on erio ts­ tarbeline puhkus, mis tuleb ting im ata anda lõpueksamite ajaks. Puhkuse andmise aluseks on kooli poolt antud tõend töötaja luba­ mise kohta lõpueksamitele. Selles tõendis on m ärgitud ka lõpu­ eksamite toimumise aeg. Lõpueksamite sooritamiseks an tava lisa­ puhkuse ajaks säilitatakse töötajale töötasu tema tar i if im äärast või am etikohajärgsest kuupa lgam äärast lä h tu d e s .18 Nagu kõigi puhkuste puhul, nii ka VIII ja XI klassi lõpueksa­ mite ajaks antava eriotstarbelise puhkuse puhul tuleb puhkuse aja eest töötajale sä ilita tav palk talle vä lja m aksta enne puhkusele minekut. 16 Eesti NSV M inistrite Nõukogu 8. augusti 1962. a. m äärus nr. 374 p. 1. ENSV MKK 1962, 40, 146. 17 Eesti NSV M inistrite Nõukogu 21. novembri 1959. a. määrtis nr. 433 p. I ар. «e». ENSV T 1959, 57, 309. 18 Vt. lähemalt H. S i i g u r, Soodustusi õppijaile, Tallinn 1963, lk. 38 jj. 258 Kui töötaja VIII või XI klassi lõpueksamite ajal haigestub, siis antakse talle haigusleht. Haiguslehel oleku päevade võrra tema puhkust hiljem ei pikendata, sest tegemist on eriotstarbelise puhkusega eksamite sooritamiseks ning hiljem ei ole võimalik eksa­ meid tagan tjä re le sooritada. Puhkusaja eest väljam akstud sum ­ made osas tehakse tasaarves tus siis, kui töötaja pärast puhkuselt naasm ist hakkab saam a töökohalt palka (s. o. puhkusaja eest ettemakstud summa muutub nagu palga arvel saadud avansiks). Kui töötaja haigestumise tõttu kantakse tema küpsuseksamid üle teisele ajale, siis antakse talle nende ajaks ka vastavalt puhkust koos töötasu säilitamisega. Antud toimetusse septembris 1965. a. ОБ УЧЕБНЫХ ОТПУСКАХ РАБОЧИХ И СЛУЖАЩИХ X. Сийгур Р е з ю м е Статья посвящена вопросам предоставления и использования целевых отпусков, предусмотренных советским законодатель­ ством для лиц, обучающихся в учебных заведениях без отрыва от производства. В первой части статьи рассматривается вопрос о предостав­ лении рабочим и служащим отпуска для сдачи вступительных экзаменов на вечерние или заочные отделения (факультеты) средних или высших специальных учебных заведений без сохра­ нения заработной платы. По закону предоставления такого отпуска является правом, а не обязанностью администрации предприятия или учреждения. Автор поддерживает выраженную в советской юридической ли­ тературе точку зрения, что администрация не может отказать в предоставлении такого отпуска, ибо она не имеет права оспа­ ривать желание рабочего связать свою работу с обучением в высшем или среднем учебном заведении. Действующее законодательство не предусматривает предо­ ставления специального отпуска для сдачи вступительных экза­ менов рабочим или служащим, поступающим на дневные отде­ ления учебных заведений. В связи с этим выдвигается предло­ жение установить специальный отпуск без сохранения заработ­ ной платы также рабочим и служащим, поступающим на днев­ ные отделения учебных заведений. В статье рассматриваются порядок предоставления отпуска для сдачи вступительных экзаменов, сроки предоставления та ­ кого отпуска, возможность предоставления повторного отпуска в том случае, если рабочий или служащий получил на вступи­ 259 тельных экзаменах неудовлетворительную оценку или не прошел по конкурсу, вопросы использования отпуска', предоставленного для сдачи вступительных экзаменов. Автором выдвигается пред­ ложение при использовании не по назначению дней отпуска, предоставленных для сдачи вступительных экзаменов, заносить эти дни в счет очередного отпуска с сохранением за них средней заработной платы. Во второй части статьи рассматривается предоставление рабочим и служащим, обучающимся без отрыва от производства в высших или средних специальных учебных заведениях, спе­ циальных отпусков для выполнения лабораторных работ, сдачи зачетов и экзаменов. По действующему законодательству право на специальный отпуск с сохранением заработной платы имеют рабочие и слу­ жащие, у с п е ш н о обучающиеся без отрыва от производства на вечерних или заочных отделениях (факультетах) высших или средних специальных учебных заведений. Администрация предприятия или учреждения не может отказаться от предостав­ ления такого отпуска. Действующее законодательство не предусматривает предо­ ставления специального отпуска для выполнения лабораторных работ и для сдачи зачетов и экзаменов тем рабочим и служа­ щим, которые не успевают в учебе (имеют задолженности). Автор предлагает предоставлять отпуска без сохранения зар а ­ ботной платы и лицам, имеющим задолженности в учебе, моти­ вируя свое предложение тем, что рабочие и служащие не имеют права требовать предоставления им очередного отпуска именно во время учебно-экзаменационной сессии. Если учебное заведе­ ние находится вне места постоянного жительства рабочего или служащего, то неполучение отпуска может привести к прекра­ щению учебы. Кроме того, временное отставание в учебе может быть обусловлено разными причинами. В статье рассматриваются порядок предоставления отпуска для выполнения лабораторных работ, для сдачи зачетов и экза­ менов, вопросы переноса этого отпуска на другое время, если рабочий или служащий по уважительным причинам не может принять участия в учебно-экзаменационной сессии, порядок пре­ доставления названного отпуска по частям. Отпуск для выполнения лабораторных работ, сдачи зачетов и экзаменов предоставляется на время учебно-экзаменацион- ной сессии, установленной учебным заведением. При неисполь­ зовании этого целевого отпуска рабочий или служащий не имеет права требовать денежной компенсации или соединения отпуска с очередным или дополнительным отпуском. Если отпуск, пре­ доставленный законодательством для выполнения лабораторных работ и для сдачи зачетов и экзаменов, в данном учебном году уже использован, то рабочий или служащий не имеет права тре­ 260 бовать предоставления ему еще дополнительного отпуска для выполнения лабораторных работ или для сдачи зачетов и экза­ менов в счет следующего учебного года. Рассматриваются вопросы предоставления учебного отпуска вне границ учебно-экзаменационной сессии и выплаты сохра­ няемой за время отпуска заработной платы. , Третья часть статьи посвящена вопросам предоставления ра ­ бочим и служащим, обучающимся без отрыва от производства, специальных отпусков для окончания общеобразовательной школы, среднего или высшего учебного заведения. Анализируются порядок предоставления отпуска для состав­ ления дипломного проекта (дипломной работы) и для сдачи государственных экзаменов, а такж е вопросы предоставления отпуска без сохранения заработной платы для ознакомления с избранной специальностью и для сбора материалов, необходи­ мых при составлении дипломного проекта. В статье затронут такж е вопрос проведения производственной практики. ÜBER DEN URLAUB ZUR WEITERBILDUNG DER ARBEITER UND ANGESTELLTEN H. Siigur Z u s a m m e n f a s s u n g Der vorliegende Aufsatz behandelt die verschiedenen Arten von Urlaub, die nach den sowjetischen Gesetzen den Arbeitern und Angestellten bewilligt werden, die an der Abend- oder Fernstudium s­ abteilung (Fakultä t) einer Lehranstalt ohne Unterbrechung der beruflichen Tätigkeit studieren oder zu studieren beabsichtigen. Im ersten Teil des Aufsatzes wird der unbezahlte Urlaub un ter­ sucht, der den Arbeitern und Angestellten zur Ablegung der E in­ trittsexam ina in die Abend- oder Fernstudium sabteilung einer Hoch­ oder Fachschule bewilligt wird. Es wird bewiesen, daß der Betriebs­ leiter nicht berechtigt ist, den Arbeitern und Angestellten diesen U rlaub zü verweigern. Der Verfasser macht den Vorschlag, diesen Urlaub auch für diejenigen Arbeiter und Angestellten einzufüh­ ren, welche die Absicht haben, das Studium an der Tagesstudiums- abteilung oder -fakultät einer Hochschule oder Fachschule aufzu­ nehmen. Weiter wird die Bewilligung von Urlaub zur wiederholten A blegung der E intrittsexam ina behandelt im Falle, wenn der Werk­ tä t ige eine unbefriedigende Note erhält oder beim Wettbewerb ungüns tig abschneidet. Endlich wird die Ausnutzung der U rlaubs­ zeit behandelt. Im zweiten Teil des Aufsatzes wird die F rage behandelt, auf welche Weise denjenigen Arbeitern und Angestellten, die ohne 17 M a j a n d u s t e a d u s l i k k e tö id X 261 Unterbrechung der beruflichen Tätigkeit an Hoch- oder Fach­ schulen studieren, ein U rlaub für die D urchführung laboratorischer Arbeiten, für die Ablegung von Vorprüfungen und Prüfungen bewilligt wird. Es wird die O rdnung der Bewilligung dieses U rlaubs dargelegt, die Möglichkeit, diesen U rlaub zu verlegen, wenn der W erktätige aus triftigen Gründen an der von der Lehr­ ansta lt organisierten Prüfungssession nicht teilnehmen konnte, die Bewilligung von Urlaub teilweise oder außerhalb der Prüfungš- session. Es wird bewiesen, daß der Betriebsleiter verpflichtet ist, den im Gesetze vorgesehenen Urlaub ohne E inschränkung allen denjenigen zu bewilligen, die ohne Unterbrechung der beruflichen Tätigkeit an einer Hoch- öder Fachschule studieren. Im dritten Teil des Aufsatzes wird die Frage behandelt, unter welchen Voraussetzungen den Arbeitern und Angestellten, die ohne Unterbrechung der beruflichen Tätigkeit studieren, ein Urlaub für die Beendigung des Studiums bewilligt wird. Es wird weiter der Urlaub erörtert, der zur Beendigung einer allgemeinbildenden. Schule bewilligt wird. Zum Schluß werden die Fragen behandelt, die im Zusam m enhang stehen mit der Bewilligung von Urlaub den an den Hoch- und Fachschulen Studierenden zwecks einer näheren Bekanntschaft mit ihrem zukünftigen Fach,, für die Anschaffung von M aterial zur A nfertigung der Diplomarbeit, zu ihrer Verteidi­ gung, zur Ablegung des S taatsexam ens. 262 KÕRGEMATE VÕI KESK-ERIÕPPEASUTU STE PÄEVASTES OSAKONDADES (TEADUSKONDADES) Õ P P IM IS E AJA ARVAMISEST ÜLDISE TÖÖSTAAŽI HULKA H. Siigur Rahanduse ja krediidi kateeder NSV Liidu kõrgemate ja kesk-eriõppeasutuste päevastesse osa­ kondadesse (teaduskondadesse) as tu ja te hulgas suureneb nende kodanike arv, kes enne õppim aasum ist on töötanud. Nad katkesta­ vad ajutiselt töötamise kõrgema või kesk-erihariduse om andam i­ seks, et seejärel uuesti siirduda tööle juba spetsialistidena. Töötajate stimuleerimiseks kõrgema või kesk-erihariduse om an­ damisele on õppijatele kehtestatud rida m itmesuguseid soodustusi, millest üheks on kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevases osakon­ nas ( teaduskonnas) õppimise aja arvam ine üldiše tööstaaži hulka. * * * Riiklike pensionide m ääram ise ja väljam aksm ise korra m ää rus­ tiku § 109 p. «i» k o h a s e l t1 arvatakse õppimise aeg kõrgemate ja kesk-eriõppeasutuste päevastes osakondades üldise tööstaaži hulka. Õppeaega m ittes ta ts ionaarses või õhtuses (vahetustega töötavas) osakonnas üldise tööstaaži hulka ei arvata, sest kehtivate eeskir­ jade kohaselt võetakse kõrgemate ja kesk-eriõppeasutuste mitte­ sta ts ionaarse tesse ja õhtustesse (vahetustega töötavatesse) osa­ kondadesse õppima ainult neid, kes töötavad. Järelikult a rvesta­ takse ka nende tööstaaži töökoha järgi. Sellepärast ei arvata m itte­ s ta ts ionaarses või õhtuses (vahetustega töötavas) osakonnas õppi­ mise aega üldise tööstaaži hulka isegi siis, kui töötaja ajutiselt ei olnud õppimise ajal töösuhetes. Päevaste osakondade õpilastel ja üliõpilastel arvatakse töö- 1 G. B a c h v e r k , P. L o o g u s, Riiklikud pensionid. Kommenteeritud väl­ jaanne, Tallinn 1965, lk. 150. 17* 263 staaži hulka ainult tegeliku õppimise aeg, mitte aga kogu õppeasu­ tuse nimekirjas olemise aeg. Nii ei arvata tõõstaaži hulka aega, mil õpilane või üliõpilane oli haiguspühkusel (nn. akadeemilisel puhku­ sel) ja seetõttu ta tegelikult ei õppinud, kuigi teda ei kustu ta tud ka õpilaste või üliõpilaste n im ek ir ja s t .2 Meie arvates ei tule tõõstaaži hulka arvata haiguspuhkusel (akadeemilisel puhkusel) olemise aega sel juhul, kui selle tõttu pikenes õpilase või üliõpilase üldine õppeaeg (kursuse kordamine). Kui aga haiguspuhkusel olek ei toonud kaasa õppeaja pikenemist, tuleks haiguspuhkusel olemise aeg a rva ta tõõstaaži hulka, nagu arvatakse tõõstaaži hulka lühem aajalis te haigestumiste perioodid, õppeplaanis e ttenähtud õppevaheajad (puhkused) jne. Esimesele kursusele astujatel arvatakse õppeaeg üldise töö- s taaži hulka alates õppeaasta algusest, või kui nende vastuvõtmine toimus erandina hiljem, siis tegelikust õppeasutusse astumise päe­ vast arvates. Vanematele kursustele as tu ja te osas hakatakse lugerjia üldist tõõstaaži nende õppeasutusse astumise päevast arva­ tes, mis üldreeglina ühtib õppeaasta a lgusega vastaval kursusel. Õppeaeg arvatakse üldise tõõstaaži hulka kuni õpilase või üli­ õpilase lahkumiseni õppeasutuse päevasest osakonnast või õppe­ asutuse lõpetamiseni. Kehtiva seadusandluse kohaselt kuuluvad kõrgemate ja kesk- eriõppeasutuste päevaste osakondade lõpetajad tööle suunamisele vas tavalt om andatud e r ia la le .3 Ainult e randina antakse noorele spetsialistile õigus otsida endale töökoht oma äranägem ise l .4 Tööle suunatavatele noortele spetsialistidele antakse enne tööle­ asumise algust ühekuuline puhkus, sõ ltum ata sellest, millal neil oli õppeasutuses viimane õppevaheaeg (p u h k u s ) .5 Noorele spetsialistile, kes õppeasutuses õppimise ajal sai sti­ pendiumi, m akstakse selle puhkusaja eest toetust kuu stipendiu- m im äära ulatuses. Selle toetuse maksab välja kõrgem või kesk-eri- õppeasutus spetsialisti tulevase töökoha, asutuse või ettevõtte arvel. Noorele spetsialistile, kes õppimise ajal stipendiumi ei saanud, antakse küll puhkus, kuid toetust ühe kuu stipendium im äära u latu­ ses ei maksta. Neile noortele spetsialistidele, kellele antakse õigus ise endale töökoht otsida, pole puhkuse andmist ette nähtud. Praktikas ollakse kindlalt seisukohal, et tööõiguslik suhe vas- 2 G. B a c h v e r k , P. L o o g u s. Riiklikud pensionid. Kommenteeritud väl­ jaanne, Tallinn 1965, lk. 157, kom, § 34. 3 Ст. 8 положения о персональном распределении молодых специалистов, оканчивающих высшие и средние специальные учебные заведения. Утв. прика­ зом Министра высшего и среднего специального образования СССР от 1 ок­ тября 1963 г. № 302 (Edaspidi Положение от 1 октября 1963 г.). Сборник законодательных актов о труде. М о скеэ 1964, ст. 186. 4 Sealsamas, § 17. 5 Ст. 30 положения от 1 октября 1963. 264 iava ettevõtte või asutusega tekib noorel spetsialistil tegelikust tööleasumise momendist, mitte sellest momendist, mil ta lähetus- kirja alusel peab asuma tööle vastavasse ettevõttesse, asutusse või organisatsiooni. Meie arvates on praktika seisukoht kõigiti õ ige .6 Järelikult tuleb noorele spetsialistile enne tööleasumist antav puh­ kus arvata üldise tööstaaži hulka õppeasutuse järgi sõltumata sel­ lest, kas talle selle aja eest tasutakse või mitte. Õppimise aeg kõrgemate või kesk-eriõppeasutuste päevastes osakondades arvatakse üldise tööstaaži hulka, mis annab õiguse i n v a l i i d s u s p e n s i o n i saamiseks või t o i t j a k a o t u s e p e n s i o n i m ääram iseks, sõltum ata õpilase või üliõpilase tööta­ misest töölise või teen istu jana enne õppeasutusse astumist. V a n a ­ d u s p e n s i o n i m ääram iseks vajaliku tööstaaži hulka arvatakse õppimise aeg nim etatud õppeasutuste päevastes osakondades vaid siis, kui õppimisele kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevases osa­ konnas e e l n e s töö töölisena, teenistu jana, kooperatiivse töön- dus- või invaliidide artelli liikmena või teenistus NSV Liidu Rel­ vasta tud Jõududes, partisän isalkades või riikliku julgeoleku ning ühiskondliku korra kaitse organites ja v äeosades .7 Seadusandlus ei m äära täpselt, mida tuleb mõista eelneva töö­ tamise all enne kõrgemasse või kesk- eriõppeasutusse astumist, et õppimise aeg vastava õppeasutuse päevases osakonnas tuleks arvesse tööstaažina vanaduspensioni m ääramisel. Tuleb arvata, et õppimise aeg kõrgemas või kesk-eriõppeasu- tuses arvatakse vanaduspensioni õigust andva staaži hulka siis, kui õppimaasumisele vahetult eelnes töötamine, s. o. kui töötaja on vabasta tud töölt seoses õppimaasumisega kõrgemasse või kesk- eriõppeasutusse ja kui selle kohta on olemas vastav sissekanne tööraamatus. V astava sissekande tööraam atusse saab adm inist­ 6 Noor spetsialist peab ilmuma töökohale lähetuskirjas märgitud ajaks. Seetõttu tuleb tal kasutada sõiduks oma puhkusaega; sest sõiduaega puhkuse kasutam ise kohta ja sealt tagasi töökohta ei arvata välja puhkusajast, kui see pole seaduses eraldi fikseeritud. Kehtiv seadusandlus aga ei näe ette, et noore spetsialisti sõiduaeg töökohta tuleks välja arvata talle enne tööleasumise algust an tavast puhkusest. Pealegi on enne tööleasumise algust antav puhkus selles mõttes eriotstarbeline, et luua noorele spetsialistile võimalus oma elu korraldamiseks uues töökohas. Järelikult ei teki küsimust ka sõiduaja arvam i­ sest tööstaaži hulka. Kuigi kehtiva seadusandluse kohaselt (riikliku sotsiaalkindlustuse toetuste määramise ja väljam aksm ise korra m äärustik § 102) noortele spetsialistidele, kes on suunatud tööle lähetuskirjaga pärast kõrgema või kesk-eriõppeasutuse lõpetamist, hakatakse maksma ajutise töövõimetuse ning rasedus- ja sünnitus- toetust alates päevast, mil nad lähetuskirja kohaselt pidid tööle ilmuma, ei tähenda see, et nende tööõiguslik suhe tekiks autom aatselt alates lähetus­ kirjas m ärgitud tööleasumise päevast. Meie arvates on antud juhul tegemist ühe erijuhuga, kus seadusandlus lubab erandina maksta riikliku sotsiaalkindlustuse toetusi ka neile, kes ei ole veel tööõiguslikus suhtes. 7 NSV Liidu M inistrite Nõukogu 4. augusti 1956. a. m äärusega nr. 1044 kinnitatud «Riiklike pensionide m ääram ise ja väljam aksmise korra määrustik» § 109 lg. 2 p. «j» (edaspidi Riiklike pensionide m äärustik). 26S ratsioon teha aga ainult siis, kui töötaja esitab tõendi enda vas tu ­ võtmise kohta kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevasesse o sa ­ konda. Seejuures pole oluline, kas töötaja suunati õppima kõrge­ m asse või kesk-eriõppeasutusse ettevõtte või organisatsiooni poolt või astus ta s inna oma algatusel. Samuti tuleks õppimise aeg kõr­ gema või kesk-eriõppeasutuse päevases osakonnas a rva ta vana ­ duspensioni õ igust andva staaži hulka siis, kui töötaja on vabas­ ta tud töölt muudel põhjustel või vabanenud NSV Liidu Relvasta­ tud Jõudude koosseisust, kui õppeaasta alguseks või tegelikult õppetööle asumise momendiks ei olnud tal veel katkenud pidev tööstaaž. Näiteks töötaja asus õppima kõrgema õppeasutuse päe­ vase osakonna esimesele kursusele alates 1. septembrist 1963. a., kuid töölt oli ta lahkunud omalt soovil alates 5. augustis t 1963. a. Et siin õppimaasumise momendil töötaja pidev tööstaaž ei olnud veel katkenud, siis tuleb ka õppimise aeg kõrgemas õppeasutuses arvata vanaduspensioni õigust andva staaži hulka. Kui aga tema pidev tööstaaž on katkenud, näiteks seetõttu, et lahkus töölt omal soovil alates 15. m aist 1963. a. või vallandati töölt põhjusel, mil­ lega kaasneb pideva tööstaaži autom aatne katkemine, siis ei tule ka õppimise aega kõrgemas või kesk-eriõppeasutuses arvata v a n a ­ duspensioni õigust andva staaži hulka. Eeltoodud seisukohale tuleks asuda sellepärast, et mitte kõi­ gile kõrgemate ja kesk-eriõppeasutuste päevaste osakondade üli­ õpilastele ja õpilastele ei a rvata õppimisaega vanaduspensioni õ igust andva staaži hulka. Järelikult soodustus õppimisaja a rva­ mise kohta vanaduspensioni õigust andva staaiž hulka on kehtes­ ta tud selleks, et stimuleerida inimesi asuma õppima vahetult töö juurest. Kui asuda seisukohale, et õppimisaeg arvatakse vanadus­ pensioni õigust andva tööstaaži hulka sõltum ata sellest, millal ta enne õppimaasumist töötas töölise või teenistujana, siis ei soo­ dustaks see õppimaasumist vahetult töö juurest, vaid seda soodus­ tust võiks kasu tada ka näiteks keskkoolilõpetanu, kes kunagi õppe­ vaheajal on 1—2 kuud töötanud töölise või teenistujana. Ilmselt oleks selline tõlgendus vastuolus seaduse mõttega. Kehtiv seadusandlus ei m äära kindlaks, kui kaua enne õppima­ asumist kõrgemasse või kesk-eriõppeasutüsse töötaj.a peab olema töötanud töölise või teenistujana, et õppimise aeg läheks vanadus­ pensioni õigust andva staaži hulka. Seadus ei püstita ka nõuet, et töötamine enne õppeasutusse astum ist peaks toimuma alalise töö­ lise või teenistujana, vaid see võib toimuda ka hooajatöölisena või ajutise töölise või teenistujana. Ainukeseks nõudeks, mida seadus püstitab, on see, et õppimaasumisele eelneks töö töölise või tee­ nistujana. Meie arvates oleks siiski otstarbekas kehtestada kindel nõue, kui palju peab olema kodanikul üldist tööstaaži, et tema õppimise aega kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevases osakonnas a rva ­ taks vanaduspensioni õigust andva tööstaaži hulka. 266 Kui kõrgema või kesk-eriõppeasutuse üliõpilane või õpilane kooli administratsiooni loal töötab kõrvuti õppimisega päevases osakonnas töölise või teenistujana ja tema õppimise aega ei arvata vanaduspensioni õigust andva staaži hulka, siis arvatakse v a n a ­ duspensioni õigust andva staaži hulka tema töötamise aeg töölise või teenistu jana. NSV Liidu M inistrite Nõukogu 17. oktoobri 1964. a. m ää ru ­ sega nr 859 kinnitatud «Kolhoosiliikmetele pensionide m ääram ise ja väljam aksm ise korra m äärustiku» § 50 kohaselt loetakse kol­ hoosnikutele pensionide m ääram iseks vajaliku staaži hulka ka kõik need perioodid, mis arvatakse staaži hulka pensionide m ää ­ ramisel riiklike pensionide seaduse j ä r g i . 8 Järelikult kolhoosnikutele invaliidsuspensioni või surnud kol­ hoosniku ülalpidamisel olnud perekonnaliikmeile toitja kaotuse pensioni m ääram isel võetakse õppimise aeg kõrgema või kesk- eriõppeasutuse päevases osakonnas arvesse sõltum ata sellest, kas kodanik enne õppim aasum ist on töötanud kolhoosiliikmena, töö­ lise või teenistujana. Kolhoosnikule vanaduspensioni m ääramiseks vajaliku staaži hulka arvatakse õppimise aeg kõrgema või kesk- eriõppeasutuse päevases osakonnas siis, kui õppimaasumisele eel­ nes töö töölise või teenistu jana või kolhoosiliikmena. Kehtiv seadusandlus ei võimalda kõrgema või kesk-eriõppeasu­ tuse päevases osakonnas õppimise aega arvesse võtta tööliste ja teenistujate vanaduspensioni õigust andva staaži hulka siis, kui õppimise ajale eelnes töö kolhoosiliikmena, kuid pärast õppeasu­ tuse lõpetamist noor spetsialist suunati tööle töölise või teenistu­ jana. Ometi on meil tänapäeval küllalt palju tublisid kolhoosi- noori, kes asuvad kõrgemate või kesk-eriõppeasutuste päevas­ tesse osakondadesse õppima pärast m õneaastas t töötamist kol­ hoosiliikmena. Meie arvates ei ole õige panna neid noori vähem soodsasse olukorda võrreldes nende noortega, kes ennem õppima­ asumist töötasid tööliste või teenistujatena. Sellepärast oleks meie arvates va ja kehtivat seadusandlust muuta n ing arvata õppimise aeg kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevases osakonnas tööliste ja teenistujate vanaduspensioni õigust andva staaži hulka ka siis, kui õppimaasumisele eelnes töötamine kolhoosiliikmena ja kui õppimisele vahetult jä rgnes töötamine töölise või teenistujana või teenistus NSV Liidu Relvasta tud Jõududes. * * * Rida küsimusi õppeaja arvam isest vanaduspensioni õigust andva staaži hulka tekib siis, kui kodanik astub kõrgema või kesk- 8 Kolhoosnikute pensionid ja toetused. Norm atiivmaterjalide kogumik, Tallinn 1965, lk. 39. 267 eriõppeasutuse päevasesse osakonda, ilma et tal oleks eelnevalt tööstaaži, kuid hiljem ta töötab ja om andab tööstaaži. Alates 1959. a. oli osa kõrgemate õppeasutuste n ing kesk-eri­ õppeasutuste s ta ts ionaarse te osakondade üliõpilastest ja õpilas­ test kohustatud õppimise ajal töötama teatud aja ettevõtetes või organisatsioonides, kuhu neid suunas õppeasutus. Sel perioodil need üliõpilased või õpilased olid s ta ts ionaarse te (päevaste) osa­ kondade üliõpilased ja õpilased, kuid võtsid õppetööst osa õhtuse õppetöö või kaugõppe vo rm is .9 Samuti toimub osal kõrgemate ja kesk-eriõppeasutuste üliõpilastel tootmispraktika ettevõttes, asu tu­ ses või organisatsioonis palgalisel- töö- või ametikohal. Nii töötamise ajal kui ka tootmispraktika perioodil palgalisel töö- või ametikohal on nimetatud üliõpilased ja õpilased ettevõtte, asutuse või organisa tsiooniga tööõiguslikes suhetes. Seega nad on üheaegselt kõrgema või kesk-eriõppeasutuse üliõpilaseks või õpila­ seks olemisega ka vastava ettevõtte, asutuse või organisatsiooni tööliseks või teenistujaks. Ettevõte, asutus või organisatsioon peab nende üliõpilaste või õpilaste tööraam atu id ja töötamise aeg (sealhulgas ka praktika- aeg palgalisel töö- või ametikohal) a rvatakse neil nagu kõigil teistelgi töölistel ja teenistujatel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka. Tekib küsimus, käs sellistel üliõpilastel ja õpilastel õppimise aeg päevases osakonnas päras t töötamist tuleb arvata vanaduspensioni õigust andva staaži hulka. Õppeaja arvam ine vanaduspensioni õigust andva staaži hulka on kehtestatud selleks, et e rgu tada õppimaasumisele neid koda­ nikke, kes juba töötavad. Sellepärast ei tule meie arvates arvata vanaduspensioni õigust andva staaži hulka õppeaega kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevases osakonnas pärast üliõpilase või õpi­ lase töötamist õppeasutuse poolt m äära tud töökohal või pärast töötamist palgalisel töö- või ametikohal tootmispraktika raames. Pealegi arvatakse kehtiva seadusandluse kohaselt õppimise aeg kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevases osakonnas vanaduspen­ sioni õigust andva staaži hulka siis, kui töötamine eelnes õppimi­ sele. 10 Käsitletud juhtudel aga toimus töötamine paralleelselt õppimi­ sega kõrgemas või kesk-eriõppeasutuses. Analoogiliselt tuleks küsimus õppeaja, arvam isest vanaduspen­ sioni õigust andva staaži hulka lahendada ka nendel juhtudel, kui üliõpilane või õpilane töötab töölise või teen is tu jana õppetöö vahe­ 9 Ст. 2 постановления Совета Министров СССР от 4 августа 1959 г. № 907 «О формах и сроках обучения в высших учебных заведениях и о про­ изводственной работе и практике студентов» СП СССР 1959, 16, 115: Ст. 2 постановления Совета Министров СССР от 4 августа 1959 г. № 908 «О фор­ мах и сроках обучения и об улучшении качества подготовки специалистов в средних специальных учебных заведениях» СП СССР 1959, 16, 116. 10 Riiklike pensionide m äärustik § 109 lg. 2. 268 ajal või on õppeasutuse juhata ja loal töötanud paralleelselt õppi­ misega päevases osakonnas. Teisiti tuleks lahendada küsimus õppeaja arvam isest vanadus­ pensioni õigust andva staaži hulka nendel jufitudel, kui kodanik astus ilma eelneva tööstaažita kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevasesse osakonda, lahkus sellest osakonnast ja asus tööle ning hiljem astus uuesti õppima päevasesse osakonda. Antud juhul tuleb õppimise aeg päevases osakonnas lugeda vanaduspensioni õigust andva staaži hulka, sest siin töötamine eelnes õppim aasu­ misele. Sellist seisukohta tuleks toetada ka sellepärast, et see e rgu­ tab teatud m ääral töötaja t jätkam a oma kvalifikatsiooni tõstmist. Kuid antud juhul läheb õppimisaeg pärast töötamist vanaduspen­ sioni õigust andva staaži hulka vaid juhul, kui tal päevasesse osa­ konda tagasias tum ise momendiks ei olnud katkenud pidev töö- saaž. Ka sellistel juhtudel ei püstita seadus mingit nõuet, kui kaua peab kodanik eelnevalt töötama. Öppimisaja arvamisel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka nende kodanike suhtes, kes asuvad õppima kõrgemate või kesk-eriõppeasutuste päevastes osakondades päras t sõjaväetee­ nistusest vabanemist, tuleb silmas pidada, et nende kodanike töö­ staaži pidevus ei katke, kui nad hiljemalt kolme kuu jookšul pärast sõjaväeteenistusest vabanem ist (alalisse elukohta sõitmise aega kaasa arvam ata) asuvad tööle töölise või te e n is tu ja n a .11 Järelikult tuleks õppimisaeg kõrgemas või kesk-eriõppeasutuses arvata v a n a ­ duspensioni õigust andva staaži hulka vaid siis, kui teenistuja asub õppima hiljemalt kolme kuu jooksul pärast sõjaväeteenistu­ sest vabanemist. Kui kodanik asub õppima kõrgemasse või kesk- eriõppeasutusse pä ras t kolme kuu möödumist sõjaväeteenistusest vabanemisest arvates, siis tuleks tal õppeaeg arvata vanadus­ pensioni õigust andva staaži hulka vaid siis, kui ta vahepeal on töötanud töölise või teen istu jana ja tal õppimaasumise momendiks pidev tööstaaž ei ole katkenud. Sam a nõue kehtib ka nende kodanike suhtes, kes asuvad sõjaväeteenistusse õppimise perioo­ dil kõrgema või kesk-eriõppeasutuse päevases osakonnas ja, vaba ­ nenud sõjaväeteenistusest, asuvad jätkam a oma õpinguid. Oppi- misaja arvamisel vanaduspensioni õigust andva staaži hulka ei ole oluline, kas kodanik vabanes NSV Liidu Relvastatud Jõudu­ dest teenistusaja möödumise tõttu või mõnel muul põhjusel. Antud toimetusse septembris 1965. a. 11 ÜAÜKN-i Presiidiumi 5. veebruari 1955. a. otsusega kinnitatud «Riikliku sotsiaalkindlustuse toetuste m ääram ise ja väljam aksmise korra määrustik» § 131. 269 О ЗА Ч И С Л Е Н И И В О Б Щ И Й ТРУДОВОЙ СТАЖ ВРЕМ ЕНИ ОБУЧЕНИЯ НА Д Н Е В Н Ы Х ОТ ДЕЛ ЕН И ЯХ (ФАКУЛЬТЕТАХ) ВЫСШИХ ИЛИ С Р ЕД Н И Х С П Е Ц И А Л Ь Н Ы Х УЧЕБНЫХ ЗА В Е Д Е Н И Й X. Сийгур Р е з ю м е Одной из льгот, установленных советским законодательством д л я лиц, поступающих на дневные отделения (факультеты) высших и средних специальных учебных заведений, является зачисление в общий трудовой стаж времени обучения на наз­ ванных отделениях (факультетах). В статье показывается, что в общий трудовой стаж зачисляет­ ся время фактического обучения на дневных отделениях (фа­ культетах) высших и средних специальных учебных заведений. Выражается мнение, что время месячного отпуска, предостав­ ляемого после окончания учебного заведения выпускникам, на­ правляемым на работу по персональному распределению моло­ дых специалистов, следует зачислять в общий трудовой стаж. Автор рассматривает вопросы зачисления времени обучения в общий трудовой стаж для назначения пенсии по инвалидности, при потере кормильца и по старости. Время обучения в высших и средних специальных учебных заведениях зачисляется в об­ щий трудовой стаж для назначения пенсии по инвалидности и при потере кормильца независимо от того, работал ли граж да­ нин перед поступлением в учебное заведение рабочим или слу­ жащим. Время обучения на дневных отделениях учебных заве­ дений зачисляется в трудовой стаж для назначения пенсии по старости только в том случае, если до обучения данное лицо работало в качестве рабочего или служащего. Выражается мнение, что время обучения зачисляется в тру­ довой стаж для назначения пенсии по старости только в том случае, если рабочий или служащий прекращал трудовые пра­ воотношения в связи с поступлением в учебное заведение или был уволен по другим причинам при условии, что в момент на­ чала учебного года или фактического поступления на учебу его непрерывный стаж не был прерван. Так как действующее законодательство не устанавливает срока, в течение которого гражданин перед поступлением в учеб­ ное заведение должен работать рабочим или служащим, чтобы время обучения в учебном заведении зачислялось в трудовой стаж для назначения пенсии по старости, то автор выдвигает предложение установит такой срок. В статье рассматриваются вопросы зачисления в трудовой стаж времени обучения на дневных отделениях (факультетах) 270 высших или средних учебных заведений также в случаях, когда гражданин не имел стажа работы, но параллельно с обучением работал в качестве рабочего или служащего или ушел из учеб­ ного заведения и затем снова поступил в учебное заведение, проработав промежуточное время рабочим или служащим. Автор вы ражает мнение, что работа рабочим или служащим параллельно с обучением на дневных отделениях (факультетах) учебных заведений не дает основания зачислять время обучения (следующее за такой работой) в трудовой стаж, дающий право на пенсию по старости. Если гражданин поступает на старшие курсы дневного отде­ ления учебного заведения, то фактическое время обучения з а ­ числяется в трудовой стаж, дающий право на пенсию по старо­ сти в тех случаях, если он был уволен с места работы в связи с поступлением в учебное заведение или по другим причинам, но в момент его фактического поступления в учебное заведение его непрерывный трудовой стаж не был прерван. Автор предлагает зачислять время обучения в трудовой стаж, дающий рабочим или служащим право на пенсию по старости, и в том случае, если перед поступлением в учебное заведение гражданин работал членом колхоза, а после обучения его напра­ вили на работу рабочим или служащим или призвали в Воору­ женные силы СССР ÜBER DIE EINRECHNUNG DER AN DER TAGESSTUDIUMSABTEILUNG ODER -FAKULTÄT EINER HOCH- ODER FA CHSCHULE VERBRACHTEN STUDIENZEIT IN DIE ALLGEMEINE DAUER DER BERUFSTÄTIGKEIT H. Siigur Z u s a m m e n f a s s u n g In dem vorliegenden Aufsatz wird die Frage erörtert, unter welchen Voraussetzungen die an der Tagesstudium sabteilung oder -fakultät einer Hoch- oder Fachschule verbrachte Studienzeit in die für die Gew ährung einer Alters-, Invaliden- oder Hinterblie­ benenrente erforderliche allgemeine Dauer der Berufstätigkeit eingerechnet wird. Es wird bewiesen, daß gemäß dem geltenden Gesetze die an der Tagesstudium sabte ilung oder -fakultät einer Hoch- oder Fachschule tatsächlich verbrachte Studienzeit in die für die Ge­ w ährung einer Invaliden- oder Hinterbliebenenrente erforderliche allgemeine Dauer der Berufstätigkeit eingerechnet wird, unge­ 271 achtet dessen, ob die Person vor ihrem Ein trit t in die Lehranstalt a ls Arbeiter oder Angestellter beruflich tä t ig w ar oder nicht war. In die Dauer der für die G ew ährung einer Altersrente erfor­ derlichen Berufstätigkeit wird die an der Tagesstudium sabteilung oder -fakultät verbrachte Studienzeit nur dann eingerechnet, wenn die Person vor dem E in trit t in die Lehranstalt als Arbeiter oder Angestellter gearbeitet hat. Der Verfasser vertr it t den Standpunkt, daß die an der Tagesstudium sabte ilung oder -fakultät verbrachte Studienzeit in die für die Gew ährung einer Altersrente erforder­ liche Dauer der Berufstätigkeit in dem Falle eingerechnet wird, wenn das Arbeitsverhältnis wegen des Eintrit ts des W erktätigen in eine Lehranstalt oder aus anderen Gründen gelöst worden ist, jedoch unter der Voraussetzung, daß zu dem Zeitpunkt, wenn die Person das Studium tatsächlich aufnimmt, die kontinuierliche Dauer ihrer Berufstätigkeit nicht unterbrochen ist. Ferner werden im Aufsatz folgende F ragen behandelt: die E in­ rechnung des im Zusam m enhang mit der Absolvierung einer Tagesstudium sabte ilung oder -fakultät zu bewilligenden einm ona­ tigen Urlaubs in die für die G ew ährung einer Rente erforderliche Dauer der Berufstätigkeit, die Ausübung einer beruflichen Betä­ t igung gleichzeitig mit dem Studium an einer Tagesstudium sab­ teilung oder -fakultät, die E inrechnung der Studienzeit, die auf diese B etä tigung gefolgt ist, in die allgemeine Dauer der Berufs­ tätigkeit, sowie die Einrechung der Studienzeit in die für die G ew ährung einer Rente erforderliche Dauer der Berufstätigkeit in dem Falle, wenn die Person vor dem Eintrit t in die Lehranstalt als Mitglied eines Kolchos gearbeitet hat und nach der Absolvierung der Lehranstalt ihr angewiesen worden ist, in der Eigenschaft eines Arbeiters oder Angestellten beruflich tä t ig zu sein. 272 SISUKORD — ОГЛАВЛЕНИЕ Л. Куум, Межреспубликанская специализация швейной промышленно­ сти Прибалтийского экономического района и вопросы качества из­ делий . 3 L. K u u m , Balti majanduspiirkonna õmblustööstuse vabariikidevaheline spetsialiseerimine ja toodete kvaliteet. R esüm ee . . . 18 L. K u u m , Specialization of the Sewing Industry in the Republics of the Baltic Economic Region and the Quality of Products. Sum m ary 19 A. Ruuvet, Juurdelõigatud kroomnaha analüüsi metoodikast 21 A. P у у в e т, Методика анализа раскроя хромовых кож. Резюме 54 A. R u u v e t , Uber die Analysemethodik des Verbrauchs des zugeschnit­ tenen Chromleders. Zusamm enfassung 56 J. Pikk, P ikaajalise krediidi osa Eesti NSV kolhooside tootmisbaasi kujun­ damisel 60 Я. П и к к, Роль долгосрочного кредита в образовании производствен­ ной базы колхозов Эстонской ССР Резюме 73 J. P i kk , Der Anteil des langfristigen Kredits an der G estaltung der P ro­ duktionsbasis der Kolchose. Zusammenfassung 74 J. Pikk, Riigipanga tööst kolhooside tegevuse kontrollimisel ja analüüsi­ misel 75 Я. П и k k , Работа Госбанка по контролю и анализу деятельности колхо­ зов. Резюме . . . . 90 J. P i k k , Die Arbeit der Staatsbank beim Kontrollieren und Analysieren der Tätigkeit der Kolchose. Zusammenfassung 91 A. Valma, Ü ldkasutatava autotranspordi arengust Eesti NSV-s 92 А. В а л м а, Развитие автомобильного транспорта общего пользования в Эстонской ССР. Резюме 113 A. V а 1 m ai, On the Development of the Communally Used Auto T rans­ port in the Estonian S.S.R. Sum m ary 115 U. Kauer, Elamuehituse organiseerimisest 117 Ю. К а у э p, Об организации жилищного строительства. Резюме 123 U- K a u e r , Uber die O rganisation des Wohnungsbaues. Zusammenfassung 124 M. Metsa ja F Sauks, Uutest kaubandusvormidest ja ühiskondliku töö kokkuhoiust 126 X. М е т с а и Ф. С а у к с, О новых формах торговли и об экономии об­ щественного груда. Резюме 140 H. М е t s a, F S a u k s , Die neuen Formen des Handels und das Sparen der Gesellschaftlichnützlichen Arbeit. Zusammenfassung 141 H. Pauts, Iseteeninduslike toiduainetekaupluste töö organiseerimise prob­ leeme. Eesti NSV Kaubandusministeeriumi süsteemis ja nende lahen­ damise teid 142 X. П а у т с, О продовольственных магазинах самообслуживания системы Министерства торговли Эстонской ССР и пути их разрешения. Резюме 172 H, P a u l s , Probleme und Gestaltungen der Arbeitsorganisation in Lebensmittelselbstbedienungsläden des Handelsministerium s der Estnischen SSR. Zusamm enfassung 173 F. Sauks, M aalise jaevõrgu analüüsi metoodikast 175 Ф. С а у к с, О методике анализа сельской торговой сети. Резюме 230 F S a u k s , Die Methodik zur Analyse des ländlichen Verkaufsstellennet­ zes. Zusam m enfassung . . 231 E. Pajupuu, M õningatest haridusökonoomika probleemidest 233 Э. П а ю п у у, О некоторых проблемах экономики образования. Резюме 245 Е. P a j u p u u , Einige Probleme der Ökonomik des Bildungswesen. Zusam m enfassung . 246 H. Siigur, Tööliste ja teenistujate õppepuhkustest 248 X. С и й г у p, Об учебных отпусках рабочих и служащих. Резюме 259 H. S i i g u r , Uber den Urlaub zur W eiterbildung der Arbeiter und Ange­ stellten. Zusam m enfassung . . 261 H. Siigur, Kõrgemate või kesk-eriõppeasutuste päevastes osakondades (tea­ duskondades) õppimise aja arvam isest üldise tööstaaži hulka 263 X. С и й г у р, О зачислении в общий трудовой стаж времени обучения на дневных отделениях (факультетах) высших или средних спе­ циальных учебных заведений. Резюме . . . 270 Н. S i i g u r , Uber die Einrechnung der an der Tagesstudiumsabteilung oder -fakultät einer Hoch- oder Fachschule verbrachten Studienzeit in die allgemeine Dauer der Berufstätigkeit. Zusamm enfassung 271 ТРУДЫ IIO ЭКОНОМИЧЕСКИМ НАУКАМ X На эстонском, русском, немецком и английском языках Тартуский государственный университет ЭССР, г. Тарту, ул. Ю ликооли, 18 V astu tav toim etaja V. Krinal Korrektorid E. Oja, J. Sarv, J. Kibberm ann ja O. H aas. T ehniline korrektor M. Mitt A ntud ladu m isele 4. XII 1965. Trükkim isele antud 18. V 1967. Trükiarv 500. Kohila Paberivabriku trü- kipaber nr. 3 60X90, '/i6. Trükipoognaid 17,25 + üks lisa . A rvestuspoogn aid 18,8. MB-05254. T eil. nr. 9231, H ans H eidem anni nim. trükikoda. Tartu, Ü likooli 17/19 I. Hind 1 rbl. 25 kop. 1 -1 1