Puukentsefaliidi viirus
Puukentsefaliidi viirus
Puukentsefaliiti tekitab TBEV viirus (Tick-Borne Encephalitis Virus), mis kuulub Flaviviridae sugukonda, Flavivirus perekonda.
Saksakeelses kirjanduses ning mõnede vaktsiinide etikettidel on seda viirust nimetatud ka FSME-Virus (Frühsommer-Meningo-Ezephalitis virus).
Allikas: http://www.bada-uk.org/homesection/about/diseases/tick-borneviruses.php
Tekitaja
Puukentsefaliidi viiruse struktuur:
- Suurus 30-60 nm
- Kapsiid kuubiline
- Välisümbrisega
- Genoom (+)ssRNA
TBE viirusel on 3 struktuurset valku - kapsiidivalk C ning välisümbrise valgud M ja E.
Viiruse RNA kodeerib 3 struktuurse valgu ja 7 mittestruktuurse valgu sünteesi, mis on vajalikud viiruse replikatsiooniks. Glükoproteiin E vastutab neutraliseerivate antikehade tekke ja protektiivse immunvastuse eest.
Allikas: http://viralzone.expasy.org/viralzone/all_by_species/24.html
Patogenees
Sissetungikohast satub viirus vere või lümfi kaudu regionaalsetesse lümfisõlmedesse, maksa, põrna, luuüdisse. Pärast viiruse replikatsiooni satub viirus uuesti verre ning sealt edasi kesknärvisüsteemi.
Seetõttu on haiguse kulg 2-laineline:
- Vireemia 2...4 (1...8) päeva (võivad esineda gripitaolised nähud, peavalu);
- Asümptoomne periood 1...20 päeva;
- Kesknärvisüsteemi haaratus (esineb 20-30% nakatunutest).
Võimalik on ka viiruse kohene sattumine närvisüsteemi (peamiselt laborinakkuse korral).
Kliiniline pilt
Puukentsefaliidi korral on inkubatsiooniaeg 2-28 (tüüpiliselt 7-14) päeva.
Haiguse kulg on kahelaineline. Kõigepealt tekivad tavaliselt gripi-taolised nähud - palavik, peavalu, lihasvalu. Enamik inimesi paraneb nädala jooksul. Kolmandikul nakatunutest tungib viirus ajju ja/või ajukelmetesse ning tekib meningiit, entsefaliit või meningoentsefaliit.
Tüüpilised haigusnähud selles staadiumis on:
- kõrge palavik
- tugev peavalu
- kaelakangestus
- oksendamine
- uimasus
- üldine väga halb enesetunne.
Epidemioloogia
Viirus ei levi inimeselt inimesele.
Eestis leiduvast 5 puugiliigist on haiguste levitajatena ohtlikud:
- võsapuuk (Ixodes ricinus) - levinud üle Eesti;
- laanepuuk (Ixodes persulcatus) - peam. Lõuna- ja Kagu-Eestis.
Kui Euroopas levitab haigust peamiselt võsapuuk, siis Eestis mõlemad liigid. Puuk võib nakatuda igas staadiumis ja kõigis nendes staadiumides ka haigust edasi kanda.
Puukentsefaliit ei ohusta kasse ja koeri, kuid nendelt loomadelt võib puuk inimesele sattuda.
Puukentsefaliidi viirusel on kolm alltüüpi: Lääne alltüüp, Kaug-Ida alltüüp ja Siberi alltüüp. Lääne alltüüp on levinud Euroopas võsapuugi levikualal, Kaug-Ida ja Siberi alltüübid Aasia maades (Venemaa, Siber, Jaapan, Hiina) ning Eesti, Läti ja Soome laanepuugi levikualal. Eestis on leitud kõiki kolme alltüüpi. Lääne alltüüpi on leitud võsapuukidest, juttselg-hiirtest ja haigetest inimestest. Siberi alltüüpi on leitud laanepuukidest, Kaug-Ida alltüüpi aga tavaleethiirest.
Nakatunud puukide arv Eestis on erinevatel uuringuandmetel 11-22%.
Allikas: http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Encephalites_tiques.png?uselang=et
Diagnostika
Võimalik on ka RT-PCR viiruse nukleiinhapete määramiseks, elektronmikroskoopiline uuring ja viiruse kasvatamine koekultuuris.
Ravi ja profülaktika
Puukentsefaliidi vältimiseks on olemas tõhusad ja ohutud inaktiveeritud vaktsiinid nii täiskasvanutele kui lastele. Vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1- 3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Kuna Eesti on puukentsefaliidi leviku endeemiline piirkond, soovitab Terviseamet puukentsefaliidi korduvvaktsineerimist iga 3-5 aasta järel. Lapsi vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest.
Vaktsineerimist soovitatakse eelkõige puukentsefaliiti nakatumise riskirühmadele, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased jne.