Nõguspeegel on sile nõgus pind, mis peegeldab valgust. Näiteks metall-lusika sisepind moodustab nõguspeegli, suurendava meikimispeegli pind on nõgus. Metallist kerapinna (sfääri) sisepind moodustab sfäärilise nõguspeegli.

Erinevalt kumerpeeglist nõguspeegel koondab valguskiiri: nõguspeeglile optilise telje sihis langev paralleelsete kiirte kimp koondub peale peegeldumist nõgusläätse fookuses. Nii saab nõguspeegli abil näiteks päikesekiiri tule süütamiseks koondada. Sfäärilise nõguspeegli fookus asub poolel kaugusel peegli pinnast tema kõveruskeskpunktini, kõveruskeskpunkt ja fookus asuvad peegli ees.

Konstrueerime kujutise nõguspeeglis. Peegeldumisseadusest (peegeldumisnurk võrdub langemisnurgaga) võime järeldada, et:

1) peeglile tema kõveruskeskpunkti suunast langev kiir peegeldub tagasi samas sihis;
2) optilise peateljega paralleelselt peeglile langev kiir läbib peale peegeldumist fookust);
3) fookuse suunast peeglile langev kiir on pärast peegeldumist paralleelne optilise peateljega.

Joonestades neist kolmest vähemalt 2 kiirt, saame peegeldunud kiirte või nende pikenduste lõikumispunkti järgi leida kujutise asukoha ja suuruse. Kujutise asukoht ja suurendus sõltuvad eseme asukohast peegli ja tema fookuse suhtes.

Kui ese asub peeglile lähemal kui fookus, tekitab peegel sellest samapidise suurendatud näiva kujutise.

Fookuses asuvast esemest kujutist ei teki, esemelt lähtuvad kiired on sel juhul peale peegeldumist paralleelsed.

Kui ese asub peeglist kaugemal kui fookus, tekitab nõguspeegel sellest ümberpööratud tõelise kujutise. Peegli kõveruskeskpunkti ja fookuse vahel asuva eseme korral on see kujutis suurendatud, kõveruskeskpunktist kaugema eseme korral vähendatud. Kõveruskeskpunktis asuvast esemest tekib esemega ühesuurune kujutis.

Nõguspeegleid kasutatakse näiteks suurendavate peeglitena. Teleskoopides kasutatakse tähistaeva kujutise tekitamiseks suuri ja kvaliteetseid paraboloidikujulisi nõguspeegleid.