Hirsutism

IDevice Icon Karva kasv, seda mõjutavad hormoonid

Sagedaseimad kliinilised nähud on seotud liigse karvakasvuga. Hirsutism on meestüüpi karvakasvu esinemine naistel.

Karvafolliiklid (ehk nääpsud) paiknevad üle kogu keha, v.a jalatallad, peopesad ning huuled. Enamik karvafolliiklitest on olemas sünnil, vähesel määral lisandub neid hilisemas elus.

Karvad jagunevad 3 tüüpi:

  • lanugo ehk villkarvad – pehmed, säsita karvad looteeas, kaovad lootel vahetult enne sündi, enneaegsetel võib esineda esimestel elupäevadel;
  • velluskarvad – õrnad, säsita ning ilma intensiivse värvita karvad, mis katavad "karvatut" kehapinda; tavaliselt lühikesed: 2-5 mm
  • terminaalsed karvad – pikad, säsiga karvad, enamasti tumeda, harvem punaka värvusega. Paiknevad peanahal (juuksed) silmade ümbrused (ripsmed, kulmud), kaenlaalusi, häbeme piirkonnas.

Peaaegu kõik karvafolliikulid on seotud rasunäärmetega ning koos moodustavad nad nn karva-rasunäärme kompleksi (pilosebaceous unit - PSU).

Karva kasvus võib eritada 3 faasi:

  • I anageen - aktiivse kasvu faas; toimub intensiivne karvanääpsu karv pärisnaha sügavatesse kihtidesse, karva formeerumine (joonisel tähistatud mustana) ja kasv naha pinnal. Kestab 1-6 aastat
  • II katageen - karvanääpsu taandareng sügavamates kihtides. Kestab 1-2 nädalat
  • III telogeen - karva järk-järguline muutumine hapraks ja murdumine. Kestab 5-6 nädalat

Joonis 5. Karvanääpsu areng (Uno, Semin Reprod Endocrinol 1986)


 

Karva kasvu faasid vahelduvad pidevalt ja üldjuhul seda ei märgata. Teatud eluperioodidel kasvu faasid sünkroniseeruvad ja korraga jõuab anafaasi või telofaasi suurem hulk karvafolliikleid korraga. Tavapäraseslt on 15% juustest telogeeni faasis, kui telogeenis olevate karvanääpsude hulk ületab 25% (telogen effluvium), võib täheldada suurenenud juuste välja langemist. Karvafolliiklite tegelik arv ei vähene, karvakasv taastub kui folliiklid jõuavad anafaasi. Selline olukord tekib sageli sünnitusjärgsel perioodil.

Mitmed hormoonid mõjutavad karva kasvu. Kilpnäärme hormoonid ja kasvuhormoon suurendavad karvakasvu. Hüpertüreoosi korral on juuksed peened ja haprad, hüpotüreoosi korral jämedad ja rabedad- mõlemal juhul murduvad kergesti. muutudes seega tegelikult hõredamaks. Androgeenid indutseerivad puberteedieelsel perioodil karva-rasunäärme kompleksi diferentseerumise kas seksuaalseks karvafolliikuliks (velluskarv muutub termiaalseks karvaks) või rasufolliikuliks (rasunäärme komponent prolifereerub, karv jääb velluskarvaks). Testosteroon ja androstendioon konverteerikse karvanääpsus dihüdrotestosterooniks. Mõnede piirkondade karvanääpsud on androgeenide toimele resistentsed (ripsmed, kulmud, pea lateraalne külg, kuklapiirkond), mõnedes piirkondades äärmiselt tundlikud (häbemepiirkond, kaenlaalused). Mitmetes piirkondades: lõug, üla- ja alahuul, selja üla- ja alaosa, rind, alakõht, reied, tuharad, õlavarred, on karvanääpsud mõõdukalt tundlikud ning suurenenud karvakasv neis piirkondades tekib dihüdrotestosterooni normist kõrgema taseme korral.

Testosterooni tase ja hirsutismi aste ei korreleeru sageli omavahel. Normaalse testosterooni taseme korral võib olla karvafolliikuli tundlikkus tõusnud ning tekivad akne ja hirsutism, samas aga võib olla olukordi kus esineb hüperandrogeneemia ilma kliiniliste sümptoomideta – karvafolliikulid ei reageeri testosteroonile.

Östrogeenid pärsivad mõnevõrra androgeenide toimet karvanääpsudele suurendades SHBG taset ja seega vähendades vaba testosterooni ja dihüdrotestosterooni taset perifeerias. Progesteroon toimib karvakasvule neutraalselt.

Hirsutismi tuleb eristada hüpertrihhoosist, mille korral esineb samuti liigne karvakasv, kuid see pole tingitud androgeenidest. Hüpertrihhoosi korral on rohkelt velluskarvu ning need paiknevad mitteseksuaalsetes piirkondades. Enamikel juhtudel on hüpertrihhoos perekondlik või on tingitud metaboolsetest häiretest (kilpnäärme haigused, anorexia nervosa) ja ravimitest (fenütoiin, minoksidiil, tsüklosporiin).


IDevice Icon Hirsutismi hindamine

Joonis 6. Hirsutismi hindamise skaala Ferriman- Gallwey järgi (Hatch et al 1981).


Karvakasvu intensiivsust hinnatakse pallidega nullist neljani üheksas keha piirkonnas: ülahuul, lõug, rind, selja ülaosa, selja alaosa, ülakõht, alakõht, käsivars, jalasäär. 

  • Normaalne karvakasv eurooplastel <7 palli (40% - l on 0 palli).
  • Hirsutism: 8 ja enam palli
  • 8-12 palli kerge hirsutism
  • 13-18 palli mõõdukas hirsutism
  • >19 palli raske hirsutism

 


Kristiina Rull (2011), Tartu Ülikool