Vereanalüüs 1 nädala pärast kell 9.00.

1,5 tundi tagasi joonud kohvi 1 tl suhkruga.

• Kortisool 695 nmol/l (138 .. 690 hommikul, õhtupoole u. 1/2 hommikusest väärtustest)
• 17-OH progesteroon 6,9 nmol/l
• Testosteroon 3.32 nmol/l
• SHBG 15.6 nmol/l
• DHEAS 15.5 μmol/l
• IGF-1 504 μg/l (norm selles vanuses 122 .. 384 μg/l)
• Insuliin 10,1 mU/l

Vaba testosterooni indeks tõusnud (21,2), suurenenud DHEASi tase (normiks 0,9-11,7 nmol/l) viitab androgeenide valdavalt adrenaalsele päritolule. Normist kõrgem insuliini sarnase kasvufaktori ning madal SHBG tase võivad olla seotud insuliinresistentsusega, kuigi insuliini tase ei ole tõusnud. Võimalik on ka häire kasvuhormooni-IGF-I teljel. 17-OH progesterooni tõus võib olla tingitud hilistekkelisest kaasasündinud neerupealiste hüperplaasiast.

Edasine plaan:

• deksametasooni test Cushingi sündroomi ja sellest tingitud hüperandrogeneemia välistamiseks
• AKTH (adrenokortikotroopse hormooni) test ehk Synachten test - 21-hüdroksülaasi defitsiidist tingitud hüperandrogeneemia hindamiseks
• glükoosi koormustest- insuliinresistentsuse hindamiseks

Klassikaline deksametasoontest (0,5 mg deksametasooni 48 tunni jooksul iga 6 tunni järel).

vereanalüüs võetud hommikul kell 9.00.

• Kortisool <27,6 nmol/l
• Aldosteroon 775,4 pmol/l
• 17-OH progesteroon 5,0 nmol/l
• Testosteroon <0,69 nmol/l
• Androsteendioon 9,80 nmol/l
• IGF-1 461 μg/l
• Insuliin 13,8 mU/l

Kortisooli ja androgeenide hormoonide tugev langus. Cushingi sündroomi ei ole. Glükokortikoidide manustamine vähendab olulisel määral kõigi androgeenide taset, kuid ei mõjuta insuliini ja IGF-1 taset.

250 μg AKTH (Synachten) 20 ml 0,9%-lises NaCl lahuses.

Enne Synachteni:

• 17-OH progesteroon 6,4 nmol/l
• AKTH 2,0 pmol/l
• Kasvuhormoon 48,6 mU/l
• IGF-1 405 μg/l

1 tund pärast Synachteni:

• 17-OH progesteroon 12,0 nmol/l 

21-hüdroksülaasi defitsiiti ei ole; defitsiidi korral on Synachteni manustamise järgselt 17-OH progesterooni tõus >35 nmol/l. Kuna eelnevates analüüsides oli patsiendil IGF-I normist kõrgem, sai enne ravimi manustamist määratud kasvuhormooni tase. Kasvuhormooni referentsväärtused 0,16 -13 mU/l, antud juhul on kasvuhormooni tase olulisel määral tõusnud.

Glükoosi koormustest koos insuliini ja kasvuhormooni kõvera määramisega. Kasutatud 75 g glükoosi suukaudselt.

Lisaks määratud parathormooni ja kaltsiumi ning fosfori tase, et välistada MEN sündroomi (multiple endocrine neoplasia). Kuna patsiendil akromegaalia nähtusid ei ole, siis on mõeldud teistele kasvuhormooni tõusu võimalikele põhjustele.

• Parathormoon 7,62 pmol/l (1,3 .. 6,8 pmol/l)
• Kasvuhormoon 27,3 mU/l (0,16 .. 13 mU/l)
• IGF-1 418 μg/l (122 .. 384 μg/l)
• Insuliin 8,93 mU/l
• Glükoos 4,8 mmol/l
• S,P-iCa 1,26 mmol/l
• S,P-Fosfaat 1,29 mmol/l

1 tund pärast glükoosi koormust

• asvuhormoon 1,02 mU/l
• IGF-1 382 μg/l
• Insuliin 86,9 mU/l
• Glükoos 5,8 mmol/l

2 tundi pärast glükoosi koormust

• Insuliin 50,0 mU/l
• Glükoos 5,0 mmol/l

Tegemist mõõduka insuliinresistentsusega. Insuliini tase pärast glükoosi manustamist on tõusnud märkimisväärselt. Insuliini tundlikkust näitav indeks HOMA-IR 1,9 - on pisut normist kõrgem.