Glükoomika on teaduslike meetodite ja tingimuste kogum, mida on vaja raku glükokonjugaatide (glükoproteiinid, proteoglükaanid, glükolipiidid) uurimiseks ja iseloomustamiseks. Glükoomika uurib ka glükokonjugaatide geneetilisi, füsioloogilisi ja patoloogilisi aspekte. Glükoomi moodustavad kõik suhkrute (sahhariidide) ahelad e.glükaanid, mida organism sünteesib ja sõltuvalt liigist võib glükoom olla 10–10⁴ korda suurem kui proteoom. Suur osa glükaane on seotud polüpeptiididele e. valkudele ja arvatakse, et rohkem kui pooled inimese valkudest omavad sahhariidseid struktuure. Sahhariidide liitmist valkudele ja lipiididele nimetatakse glükosüülimiseks ning see toimub ensüümide, glükosüültransferaaside, kaasabil. Erinevaid glükokonjugaatide biosünteesiradasid on teada 11 ja neis osaleb üle 300 erineva glükosüültransferaasi.