Kiiruspiirangute ületamine
Mootorsõiduki kiirus on liiklusvigastuste probleemi lahendamise tuumaks, kuna ülemäära kõrge kiirus suurendab nii liiklusõnnetuste toimumise tõenäosust kui ka tagajärgede tõsidust. Sõidukiiruse valikutest rääkides, on probleemiks liikluses nii ülemäära kõrge kiirus kui ka kaasliiklejatega võrreldes ja teeolusid arvestades ebakohaselt madal sõidukiirus. Kuigi kiiruspiirangud määravad kindlaks suurima lubatud sõidukiiruse, valib iga sõidukijuht sobiva sõidukiiruse vastavalt oma võimetele ja teeoludele.
Sõidukijuhte mõjutavad sõidukiiruse valikute tegemisel mitmesugused tegurid, mis on seotud teeolude, sõidukitega, liikluse ja ümbritseva keskkonnaga ning sõidukijuhi isikuga (tabel 3, WHO, 2004). Sõidukijuhi isikuga seotud teguritest on välja toodud Seiklusjanu, mis on üks mitmetest isiksuseomaduse impulsiivsuse mõõtmiseks kasutavatest konstruktidest. TÜ psühholoogia instituudi ja tervishoiu instituudi poolt läbiviidud liiklusuuringutes on impulsiivsuse mõõtmiseks kasutatud järgmisi näitajaid: Elamustejanu, Kiire otsustamisstiil, Pidurdamatus ja Mõtlematus. Analüüsidest on selgunud, et Elamustejanu ja Kiire otsustamisstiil on tugevamini ja Mõtlematus nõrgemini seotud kiiruse ületamisega (Paaver jt. 2006).
Modernsed autod on võimelised arendama suurt kiirust juba lühikest vahemaad läbides. Kiiruse tõustes liiklusõnnetuse risk suureneb, eriti ristteedel ja möödasõitudel, kui liiklejad alahindavad kiirust ja ülehindavad vahemaad sõidukite vahel.
Tabel 3. Tegurid, mis mõjutavad juhi sõidukiiruse valikut (WHO, 2004)
Maantee ja sõidukiga seotud tegurid |
Liikluse ja keskkonnaga seotud tegurid |
Sõidukijuhiga seotud tegurid |
||
Maantee |
Sõiduk |
Liiklus |
Keskkond |
|
|
|
|
|
|
Liiklusõnnetuste põhjuste uurimisel on selgunud, et ületades lubatud piirkiirust 60km/h 5km/h võrra, suureneb liiklusõnnetusse sattumise suhteline risk kaks korda, mis on võrreldav sõiduga kui sõidukijuhi veres on alkoholikontsentratsioon 0,05 g/dl (tabel 4, WHO, 2004).
Tabel 4. Lubatud sõidukiiruse 60 km/h ületamisel liiklusõnnetuse põhjustamise suhteline risk sõidukiiruse ja alkoholi kontsentratsiooni järgi veres
Kiirus
(km/h) |
Kiirus
(suhteline riska) |
Vere alkoholi |
Vere alkoholi |
60 |
1,0 |
0,00 |
1,0 |
65 |
2,0 |
0,05 |
1,8 |
70 |
4,2 |
0,08 |
3,2 |
75 |
10,6 |
0,12 |
7,1 |
80 |
31,8 |
0,21 |
30,4 |
b Suhteline risk sõidukiirus 60km/h suhtes
Kõrge autostumise tasemega maades põhjustab vale sõidukiiruse valik ühe kolmandiku raskete tagajärgede või surmaga lõppenud liiklusõnnetustest. Suure sõidukiiruse korral jääb vähem aega õnnetuse ära hoidmiseks. Samal ajal, mida suurem kiirus, seda raskemad on liiklusõnnetuse tagajärjed kui see peaks juhtuma. Mitmetest uuringutest on selgunud, et:
- Sõidukiiruse tõus keskmiselt 1km/h on seotud 3%-lise riski tõusuga sattuda vigastusega lõppevasse liiklusõnnetusse.
- Raskete liiklusõnnetuste korral on täheldatud veelgi suuremat riski tõusu. Sellisel juhul sõidukiiruse tõus keskmiselt 1km/h on seotud 5%-lise riski tõusuga sattuda raske vigastuse või surmaga lõppevasse liiklusõnnetusse.
- Sõidukiiruse 80 km/h juures on sõidukijuhtide surmaga lõppeva liiklusõnnetuse šanss 20 korda suurem kui sõites kiirusega 30 km/h.