Kiiruspiirangute ületamine

Mootorsõiduki kiirus on liiklusvigastuste probleemi lahendamise tuumaks, kuna ülemäära kõrge kiirus suurendab nii liiklusõnnetuste toimumise tõenäosust kui ka tagajärgede tõsidust. Sõidukiiruse valikutest rääkides, on probleemiks liikluses nii ülemäära kõrge kiirus kui ka kaasliiklejatega võrreldes ja teeolusid arvestades ebakohaselt madal sõidukiirus. Kuigi kiiruspiirangud määravad kindlaks suurima lubatud sõidukiiruse, valib iga sõidukijuht sobiva sõidukiiruse vastavalt oma võimetele ja teeoludele.

Sõidukijuhte mõjutavad sõidukiiruse valikute tegemisel mitmesugused tegurid, mis on seotud teeolude, sõidukitega, liikluse ja ümbritseva keskkonnaga ning sõidukijuhi isikuga (tabel 3, WHO, 2004). Sõidukijuhi isikuga seotud teguritest on välja toodud Seiklusjanu, mis on üks mitmetest isiksuseomaduse impulsiivsuse mõõtmiseks kasutavatest konstruktidest. TÜ psühholoogia instituudi ja tervishoiu instituudi poolt läbiviidud liiklusuuringutes on impulsiivsuse mõõtmiseks kasutatud järgmisi näitajaid: Elamustejanu, Kiire otsustamisstiil, Pidurdamatus ja Mõtlematus. Analüüsidest on selgunud, et Elamustejanu ja Kiire otsustamisstiil on tugevamini ja Mõtlematus nõrgemini seotud kiiruse ületamisega (Paaver jt. 2006).

Modernsed autod on võimelised arendama suurt kiirust juba lühikest vahemaad läbides. Kiiruse tõustes liiklusõnnetuse risk suureneb, eriti ristteedel ja möödasõitudel, kui liiklejad alahindavad kiirust ja ülehindavad vahemaad sõidukite vahel.

Tabel 3. Tegurid, mis mõjutavad juhi sõidukiiruse valikut (WHO, 2004)

Maantee ja sõidukiga
seotud tegurid

Liikluse ja keskkonnaga
seotud tegurid
Sõidukijuhiga
seotud tegurid

Maantee
Sõiduk
Liiklus
Keskkond
 
  • laius
  • sõidutee kalle
  • ümbrus
  • sõidutee asukoht/kujundus
  • märgistus
  • teekatte kvaliteet
  • tüüp
  • võimsuse/
    kaalu suhe
  • maksimaalne kiirus
  • mugavus
  • tihedus
  • kompositsioon/
    koosseis
  • valitsev sõidukiirus
  • ilmastik
  • teekatte seisund
  • loomulik valgus
  • sõidutee valgustus
  • märgid
  • kiiruse piirang
  • õiguskaitse

 

  • vanus
  • sugu
  • reaktsiooni aeg
  • hoiakud
  • seiklusjanu
  • riski tunnistamine
  • ohu tajumine
  • alkoholi sisaldus veres
  • sõiduki omandus
  • sõidukiga seotud asjaolud
  • sõiduki kasutusluba

Liiklusõnnetuste põhjuste uurimisel on selgunud, et ületades lubatud piirkiirust 60km/h 5km/h võrra, suureneb liiklusõnnetusse sattumise suhteline risk kaks korda, mis on võrreldav sõiduga kui sõidukijuhi veres on alkoholikontsentratsioon 0,05 g/dl (tabel 4, WHO, 2004).

 

Tabel 4. Lubatud sõidukiiruse 60 km/h ületamisel liiklusõnnetuse põhjustamise suhteline risk sõidukiiruse ja alkoholi kontsentratsiooni järgi veres

Kiirus

(km/h)

Kiirus

(suhteline riska)

Vere alkoholi
kontsentratsioon
(g/dl)

Vere alkoholi
kontsentratsioon
(suhteline riskb)

60
1,0
0,00
1,0
65
2,0
0,05
1,8
70
4,2
0,08
3,2
75
10,6
0,12
7,1
80
31,8
0,21
30,4
a Suhteline risk kaine sõidukijuhi sõitmisel sõidukiirusel 60km/h suhtes
b Suhteline risk sõidukiirus 60km/h suhtes

iDevice ikoon Oluline

Kõrge autostumise tasemega maades põhjustab vale sõidukiiruse valik ühe kolmandiku raskete tagajärgede või surmaga lõppenud liiklusõnnetustest. Suure sõidukiiruse korral jääb vähem aega õnnetuse ära hoidmiseks. Samal ajal, mida suurem kiirus, seda raskemad on liiklusõnnetuse tagajärjed kui see peaks juhtuma. Mitmetest uuringutest on selgunud, et:

  • Sõidukiiruse tõus keskmiselt 1km/h on seotud 3%-lise riski tõusuga sattuda vigastusega lõppevasse liiklusõnnetusse.
  • Raskete liiklusõnnetuste korral on täheldatud veelgi suuremat riski tõusu. Sellisel juhul sõidukiiruse tõus keskmiselt 1km/h on seotud 5%-lise riski tõusuga sattuda raske vigastuse või surmaga lõppevasse liiklusõnnetusse.
  • Sõidukiiruse 80 km/h juures on sõidukijuhtide surmaga lõppeva liiklusõnnetuse šanss 20 korda suurem kui sõites kiirusega 30 km/h.