Sõnastusvead
Hea teadusteksti tunnusteks on terminoloogia oskuslik kasutamine, väljenduslik tihedus, täpne ja teemakohane sõnavalik ning läbimõeldud lausestus. Ometi leidub teadustektides rohkesti näiteid olmesõnavara ning kõnekeelsete ja publitsistlike väljendite kohta, mis tekitavad lugemisel võõristust. Nii peetakse halvaks tooniks kulunud väljendite kasutamist (nt mängib rolli, on tegemist), aga ka võõrsõnade ja -terminite rohkust.
Näide 1. "Tegemist on kiirelt areneva ja õppetöös järjest rohkem kasutatava õppevahendiga, siis oleks vaja seda valdkonda lähemalt ka Eestis uurida." (Autor 1)
Näide 2. "Nii koolide ressursid kui õpetamise kvaliteet mängivad ilmselt väga olulist rolli laste edasijõudmises." (Autor 2)
Järgnevalt vaatleme teadustekstides esinevaid moesõnu ja tõlkelaene ehk siis inglise ja vene keelest pärit barbarisme.
Loe lisaks!
- Kasik, R. (2007). Kuidas kirjutada selget tarbeteksti. Oma Keel, 1, 46-51.
- Kasik, R. (2007). Sissejuhatus tekstiõpetusse. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Kasik, R., Erelt, M., & Erelt, T. (2007). Eesti keele väljendusõpetus kõrgkoolidele. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium.
- Maanso, S. (2000). Õige sõna, täpne mõte. Tallinn: Koolibri.
- Nemvalts, P. (2008). Võõrastav eesti keel. Oma Keel, 2, 39-42.