Leideni faktor ehk V hüübimisfaktor on hüübimisraja oluline lüli. Aktiveeritud kujul (FVa) muudab ta protrombiin trombiiniks.

V faktori aktiivsuse reguleerimisel on on määrava tähtsusega proteiin C ja proteiin S olemasolu, mis mõlemad on omakorda sõltuvad K-vitamiinist.

Proteiin C inaktiveerib FVa ja FVIIIa seega pidurdab hüübimisprotsessi. Kui esineb resistentsus proteiin C suhtes või V faktori defekt, siis hüübimisrada ei blokeerita ning on soodustatud trombide teke.

V faktori geen paikneb 1. kromosoomi pikas õlas. Kõige tuntuma kliinilise tähendusega mutatsiooni korral on 1691. positsioonis G nukleotiid asendatud A nukleotiidiga, mille tõttu 506. aminohape arginiin on asendunud glutamiiniga (Arg506Gln). Kuna see piirkond V faktoris on kriitilise tähtsusega aktiveeritud proteiin C seondumisel, siis mutatsiooni korral ei seondu APC V faktorile ja tulemuseks aktiveeritud V faktori mittelagunemine ning trombide teke.

APC resistentsus võib olla pärilik, kuid sagedamini esineb omandatud vormi.

APC resistentsust võivad põhjustada rasedus, hormonaalsete rasestumisvastaste preparaatide ja hormoonasendusravi tarvitamine, fosfolipiidide vastased autoantikehad, VIII suurenenud aktiivsus, mitmed süsteemsed haigused.

APC resistentsus on riskiteguriks rasedustüsiste tekkeks, kuid alati peab mõtlema resistentsuse põhjustele. Omandatud APC resistentsus võib olla mööduv (näiteks analüüsi võtmine kontratseptiivide tarvimitamise foonil) ja sellisel juhul ei ole vajalik rasedusaegne profülaktiline ravi.

Leideni faktori mutatsiooni määramise eelselt, on otstarbekas esmalt määrata APC resistentsus.

Püsiva APC resistenstuse ja Leidenni faktori mutatsiooni korral on näidustatud ravi profülaktiline ravi raseduse ajal madalmolekulaarse hepariiniga.

Ravi vähendab raseduse katkemise ja muude trombootiliste tüsistuste tekkeriski raseduse ajal.