(Maksa)värativeen ehk v. portae hepatis kogub verd paaritutelt kõhuõõne elunditelt. Värativeen toob seedetraktist toitaineterikast ja jääkaineid sisaldavat verd maksa. Veri siseneb maksa, kus sinusoidides, mis on kapillaari sarnased veenid , toimub ainevahetus maksarakkude ja vere vahel. Peale seda dreneerub veri läbi maksa veenide (vv. hepaticae) alumisse õõnesveeni (v. cava inferior ).

Maksavärativeeni (v. portae hepatis) tähtsamad juured on ülemine kinnistiveen ehk v. mesenterica superior, alumine kinnistiveen ehk v. mesenterica inferior ja põrnaveen ehk v. lienalis = v. splenica.

Põrnaveen ehk v. lienalis ehk v. splenica algab 5-6 haruna, mis toovad verd põrnast tagasi. Harud ühinevad ja mööduvad kõhunäärme ehk püankrease kõrvalt.

Alumine kinnistiveen ehk v. mesenterica inferior reeglina otse maksaveenidega (vv. hepaticae) ei ühildu vaid dreneerub enamasti põrnaveeni (v. lienalis = v. splenica).

Väiksemad veenid, mis on värativeeniga (v. portae hepatis) seotud, on vasak maoveen ehk v. gastrica sinistra, parem maoveen ehk v. gastrica dextra ja nabakõrvased veenid ehk paraumbilikaal veenid ehk vv. paraumbilicales (need on normaaltingimustes nõrgalt arenenud).

Alumine ülakõhuveen ehk v. epigastrica inferior kulgeb kõhu eesseina siseküljel. Algab nabapiirkonnast, ühineb ülemise ülakõhuveeniga (v. epigstrica superior).

Pindmised veenid on nõrgalt arenenud ja suubuvad reiearterisse (v. femoralis). Oluliseim neist on pindmine ülakõhuveen ehk v. epigastrica superficalis.

Portaalsüsteem on seotud seedeelunditelt tuleva toit- ja jääkainete rikka vere transportimisega maksa. Enamjaolt on elundid, mille veri portaalüsteemi suubub, paaritud (sooled, põrn, kõhunääre ja sapipõis).