Mittevanemtüüpi tetraad
Mittevanemtüüpi (NPD) tetraadid tekivad kui kaks geeni asuvad samas kromosoomis ning toimub kaks ristsiiret nelja erineva DNA ahela vahel (Joonis 15). Tekivad kahte tüüpi spoorid: spooride genotüübid erinevad vanemate genotüüpidest.
Joonis 15. Kui
kaks geeni (A ja B) asuvad lähestikku samas kromosoomis ning nende
vahel toimub kaks ristsiiret, siis tekivad mittevanemtüüpi tetraadid.
Suured ja väikesed tähed tähistavad geeni erinevaid alleele.
vahel toimub kaks ristsiiret, siis tekivad mittevanemtüüpi tetraadid.
Suured ja väikesed tähed tähistavad geeni erinevaid alleele.
Näide: Kaks haploidset tüve, üks neist on fenotüübiga Leu+ Ura- ja teine Leu- Ura+, ristati omavahel. Selle tulemusena tekkis diploid fenotüübiga Leu+ Ura+. Diploid sporuleeriti ning viidi läbi tetraadide analüüs (Joonis 16).
Joonis 16. Näidatud on kolm mittevanemtüüpi tetraadi. Igas tetraadids on kahe erineva genotüübiga spoorid:
leu ura (fenotüüp Leu- Ura-), LEU URA (fenotüüp Leu+ Ura+). Nende spooride genotüübid erinevad
vanemate genotüüpidest. Suurte tähtedega on näidatud metsiktüüpi alleelid ja väikeste tähtedega retsessiivsed
alleelid. Sc -leu ja Sc -ura tähistavad selektiivsöötmeid, milles puudub kas leutsiin või uratsiil.
leu ura (fenotüüp Leu- Ura-), LEU URA (fenotüüp Leu+ Ura+). Nende spooride genotüübid erinevad
vanemate genotüüpidest. Suurte tähtedega on näidatud metsiktüüpi alleelid ja väikeste tähtedega retsessiivsed
alleelid. Sc -leu ja Sc -ura tähistavad selektiivsöötmeid, milles puudub kas leutsiin või uratsiil.