Õhutemperatuur

Aasta keskmine õhutemperatuur (joonis 1) ulatub Eestis +4,6 kraadist Pandivere kõrgustikul +6,7 kraadini Saaremaa läänerannikul. Ranniku ja saarte aasta keskmine õhutemperatuur on kõrgem peamiselt mere soojendava mõju tõttu talveperioodil. Kõige külmem kuu on veebruar, -2 kraadist saarte läänerannikul -6 kraadini sisemaa kõrgustikel. Kõige soojema kuu juuli keskmine temperatuur varieerub vähem ning on üle Eesti +16...+17 kraadi piires.

• Eesti ametlikuks kuumarekordiks on +35,6 kraadi, mis mõõdeti 11.augustil 1992 Võrus
• Kõigi aegade madalam meteoroloogiajaamas mõõdetud õhutemperatuur -43,5 kraadi registreeriti Jõgeval 16.-17. jaanuaril 1940.

Sademed

Aasta sademete summa (joonis 2) ulatub 550 mm-st rannikul ja saartel 750 mm-ni Lääne- ja Kesk-Eestis. Kõige sajusem piirkond kulgeb läänerannikuga paralleelselt rannikust 50-100 km kaugusel põhja-lõuna suunaliselt. Sealne sademete rohkus on tingitud merelt saabuvate niiskete õhumasside tõusust maismaa kohal. Suhteliselt palju sajab ka kõrgustikel. Kõige kuivemad kuud on veebruar ja märts, kui sajab keskmiselt 20-40 mm, kõige sajusem aga august, sajuhulk 55 mm-st saarte rannikul 95 mm-ni sisemaal.

• Suurim aastane sademete hulk 1158 mm on mõõdetud Raplamaal 1990.
• Väikseim aastane sademete hulk 355 mm registreeriti Narvas 1964.
• Suurimaks kuu sajuhulgaks Eestis on olnud 351 mm augustis 1987 Haanjas.
• Kõige kuivem kuu oli august 2002, kui mitmel pool Lõuna-Eestis ei sadanud terve kuu jooksul piiskagi.

Tuul

Tuuled puhuvad Eestis valdavalt lõuna- ja läänekaartest, kõige levinum on edelatuul. Tuule keskmine aastane kiirus on 2,4-2,6 meetrist sekundis Kagu-Eestis kuni 6,3 meetrini sekundis saarte läänerannikul (joonis 3). Kõige tuulisemad on hilissügis ja talv oktoobrist veebruarini, kõige vaiksemad aga kevad- ja suvekuud maist augustini.

Tugevaim Eesti meteoroloogiajaamades registreeritud tuulepuhang 48 m/s mõõdeti Ruhnus 2. novembril 1969. Saartel ja rannikul asuvate ilmajaamade rekordilised tuulekiirused on enamasti mõõdetud hilissügise või talve tugevate tormide ajal. Sisemaa jaamade tugevaimad tormi-iilid on aga reeglina seotud suviste äikesetormidega.

Pilvisus ja päikesepaiste

Aasta keskmine pilvisus Eesti alal on 7 palli. Üldiselt on pilvi vähem saartel ja rannikul ning rohkem sisemaal. Kõige pilvisem on talveperioodil novembrist veebruarini, kõige selgem aga kevadel ja suvel maist augustini. Päike paistab aasta jooksul 1630 tunnist sisemaal 1950 tunnini saarte läänerannikul (joonis 4). Kõige rohkem on päikesepaistet juunis ja juulis ning kõige vähem detsembris.

Lumikate

Lumikatte kestus (joonis 5) varieerub Eestis tugevalt, ulatudes 81 päevast aastas saarte läänerannikul 137 päevani aastas Pandivere kõrgustikul. Sisemaa kõrgustikel tekib lumikate keskmiselt üle kuu aja varem, on paksem ning püsib kauem kui saartel ja läänerannikul.