Veeldatud looduslik gaas (Liquefied Natural Gas - LNG) saadakse maagaasi jahutamisel kuni -160°C. Gaas surutakse kokku, mistõttu LNG maht on ligikaudu 1/600 gaasi mahust normaaltingimustel. LNG taasgaasistamine toimub vastuvõtuterminalis.

Maagaasi veeldamine muudab maagaasi transportimise ning ladustamise lihtsaks ja tänapäeval ka ökonoomseks, ühtlasi annab see lihtsustatud juurdepääsu energiaallikale üle maailma. Meedias on olnud palju juttu veeldatud gaasi (LNG) terminali rajamisest Soome või Balti riikidesse. Eestis on LNG terminali asukohaks välja pakutud Paldiskit arvestades merelisi, keskkonnakaitselisi, regioonseid, ohutust ja asustust puudutavad tegurid. Tallinna Tehnikaülikooli teadlaste, Eleringi ja Eesti AGA AS-i poolt koostatud uurimistöö toob välja, et vaatamata mõningatele vajalikele investeeringutele LNG hoiustamisse ja taasgaasistamise seadmetesse tulevikus, on vedeldatud gaas igati konkurentsivõimeline väikekatlamajade kütus. Uuringu kohaselt ei nõua katelde üleviimine vedelkütuselt maagaasile kuigi suuri ümberseadistusi. Gaasikatlad on hästi automatiseeritavad ja võrreldes õlikateldega kõrgema kasuteguriga. Võrreldes põlevkiviõliga tekib maagaasi põletamisel märksa vähem heitmeid ning katelde hoolduse ajavahemik on pikem.

LNG on kallis energiaallikas, kuid sel on mitmeid eeliseid veeldamata maagaasi ees:

• võimalus varustada maagaasiga piirkondi, mis ei ole maagaasi torujuhtmetega ühendatud;
• teostada maantee, raudtee, õhu- ja veetranspordi üleminekut gaaskütusele LNG baasil;
• võimaldab osta mitmelt pakkujalt;
• võimaldab transportida väikeseid koguseid.