3.3. Vaatluspäevik
Miks mitte alustada ka ise ilmavaatlustega. Isegi kui pole võimalust osta kursuses kirjeldatud vaatlustehnikat ja seda kõigi nõuete järgi paigutada, võib lihtsamat sorti vaatlusi teostada ka näiteks korteri akna taha paigutatud tavalise termomeetriga. Peab vaid jälgima, et päike vaatlushetkel termomeetrile peale ei paistaks. Kui korteri aknad on eri suundades, võib läänepoolse akna külge paigutada ühe termomeetri hommikuste mõõtmiste jaoks ning idapoolse külge teise õhtuste mõõtmiste jaoks. Temperatuure võiks kirja panna näiteks hommikul ja õhtul, võimalusel ka lõunal. Samal ajal võiks alustada ka näiteks lihtsamate pilvevaatlustega. Kui pilvede hulga ja liigi täpne määramine tundub liiga keeruline, võite alustuseks kirjeldada taeva olukorda lihtsamalt (selge, vähene pilvisus, vahelduv pilvisus, pilves selgimistega, pilves). Vaatlusandmeid võib algul kirja panna näiteks kalendermärkmikusse või joonida vastava lehe ruudulises vihikus. Samuti võib vastava lehe kujundada ja trükkida arvutist. Ainult arvutis andmeid hoida ei ole soovitatav. Kui arvutiga midagi ootamatut juhtub ja kogu andmestik kaotsi läheb, on väga hea, kui on olemas ka paberkoopiad. Fotol paremal: Õues on vaatlusandmeid kõige parem kirjutada hariliku pliiatsiga väikesessse märkmikku. Sealt saab neid hiljem kanda vaatlustabelisse. Vaatlustabelite näidised Kui Teil puudub ettekujutus, milline võiks välja näha ilmavaatluste üles märkimiseks sobiv tabel, siis siin on toodud mõned näidised Eesti ilmahuviliste poolt reaalselt kasutatavatest tabelitest:
|