• Otsusta, millised on selles katkendis sisulõigud.
• Märgi lõikudes ära teemalaused. Kuidas paiknevad teemalaused tugilausete suhtes?
• Mis on iseloomulik analüüsivale lõigule, aga võrdlevale lõigule?
• Saada vastused foorumisse.

Laste üleminekul kodusest kasvukeskkonnast lasteaia kasvukeskkonda toimub nende arengule hinnangu andmise alustes muutus. Kui koduseskeskkonnas keskendutakse lapse saavutustele (esimesed sammud, esimene sõna, kahe-sõna-lause), siis lasteaia- ja ka koolikeskkonnas hakatakse nägema ka lapse nõrku külgi, kirjeldatakse vigu ja tegevusi, millega laps hakkama ei saa (Nugin & Veisson, 2009).

Paljudel lastel on probleeme käitumise, emotsioonide ja tähelepanu kontrollimisega ning nendele vajakajäämistele tuleks tähelepanu pöörata juba eelkoolieas lapse arengut toetades ja võimalikke riske vähendades. Nugin ja Veisson (2009) toovad välja, et emotsionaalne eneseregulatsioon korelleerub sotsiaalse kompetentsusega, emotsioonide väljendamise ja teadmistega emotsioonidest, mis on hilisemaks sotsiaalse ja akadeemilise kompetentsuse ennustajaks. Lapse võime oma emotsioonidega erutavas, frustreerivas või stressisituatsioonis toime tulla on seotud sellega, kuidas teda tajutakse õpetaja ja eakaaslaste poolt.

Laste puhul on oluliseks õppimise mehhanismiks teiste jälgimine ja jäljendamine. Lasteaiakontekstis võetakse uus käitumisviis üle õpetajalt või eakaaslastelt ning siin etendavad olulist rolli ka keskkonnatingimused, kus õppimine aset leiab. Laste sotsiaalsete oskuste seisukohalt on olulise tähtsusega koolieelses eas lastega kokku puutuvate täiskasvanute sotsiaalne kompetentsus (Tropp & Saat, 2008).

Antisotsiaalsuse tunnusjoonteks on hoolimatus teiste heaolu suhtes, võimetus teha koostööd, vaenulikkus, keeldumine teisi abistamast, vastutustundetus ja usaldusväärsuse puudumine ning sageli puudub süütunne süüteo sooritamisel. Antisotsiaalse käitumisega lapsed on eelkõige iseenda ja tingimuste ohvrid ning nad vajavad olulisel määral toetust ja abi, et rikastada ja muuta efektiivsemaks oma käitumisviise erinevates sotsiaalsetes situatsioonides (Kõiv, 2001).

(Autor 3)