Eesti on energeetiliselt vähesõltuv välisriikidest, kuna ligikaudu 2/3 primaarenergiast on kodumaise päritoluga. Eesti impordib vaid umbes kolmandiku vajalikust energiast - sisse veetakse kogu tarbitav maagaas ja mootorikütused.

Prognooside kohaselt jõutakse maagaasi tipptootmismahuni maailmas ligikaudu 2060. aastaks ehk 30 aastat nafta tippmahust hiljem. Eesti varustatust maagaasiga võib pidada heaks, lähtudes Venemaa massiivsetest varudest. Samas ei pruugi Venemaa gaasitootmise infrastruktuuri tehtavad investeeringud olla piisavad selleks, et rahuldada ühekorraga nii Venemaa kasvavat sisenõudlust kui ka ekspordikohustusi. Lühiajalist puudujääki ja tarnepiiranguid aitavad ületada gaasivarud Läti looduslikes maagaasihoidlates säilitatavad varud.

Venemaa gaasitarnete katkestamine Ukrainasse, Moldovasse ja Gruusiasse varasematel aastatel on selgelt viidanud olukorra ebastabiilsusele ning vajadusele energeetilise sõltumatuse järele. Nimetatud puhkudel võib katkestuste taga täheldada poliitilist motiivi, kuigi formaalselt oli tegu juriidiliste või tehniliste probleemidega. Venemaa on suuteline avaldama survet enamasti maagaasi tarnete kaudu, sest tarbijad sõltuvad sel juhul energiaühenduse eripära tõttu tarnijast rohkem kui näiteks nafta puhul.

Balti riigid on lisaks gaasitorustikele seotud ka Loode-Venemaa ja Valgevene elektrienergia süsteemidega.