Mäng on väikese inimese töö
Õige mänguasi ei arenda
intellektuaalseid jõude, vaid
võimeid, mis on hilisemas elus
mõtlemise liikuvuse ja täpse
analüüsivõime aluseks.
Täiskasvanu jaoks tundub mäng sageli millegi kõrvalise ja ebaolulisena. Väljend "midagi nagu mängeldes korda saatma" näitab kui kergeks ja tähtsusetuks mängu peetakse. Lapse mäng ei ole kunagi niisuguses mõttes mänglemine, vaid tõsine tegevus. Kui see vahel nii ei ole, siis tuleb põhjust otsida täiskasvanus, kes on valel viisil lapse maailma sekkunud.
Mängul on väga oluline koht lapse arengus, sest see on lapse loomulik õppimise viis. See mõjutab lapse füüsilist, emotsionaalset, kognitiivset ning sotsiaalset arengut. Mängu kaudu annavad lapsed edasi oma ideid ja tundeid ning saavad teadmisi neid ümbritsevast maailmast.
Mängu juhendaja ülesandeks on laiendada ja süvendada mängu ideid, arendada lastevahelisi suhteid ja innustada neid iseseisvalt mängima. Laps kasutab mängus omandatud teadmisi, süstematiseerib neid ja loob uusi teadmisi.
Lapsed õpivad suurema osa olulistest teadmistest ja oskustest selgeks mängu kaudu. Näiteks tuleb lastel juba ainuüksi lauamänge mängides loendada, sortida ja võrrelda, tunda numbreid, tähti, värve ning kujundeid, üldistada, lugeda, meeles pidada ja jälgida reegleid, suhelda kaaslastega, jõuda mängu jätkumise huvides kompromissini, suhelda viisakalt, selgitada mängu teistele, olla kannatlik oma mängujärjekorda oodates jne. Rollimängudes õpitakse lisaks eelnevale ennast selgelt väljendama, kasutama loovust süžeed edasi arendades, omandama iseseisvust rollide, mängukaaslaste ja –teema valikul, arvestama mängukaaslaste soove ja tujusid, rakendama oma varasemaid teadmisi ja kogemusi uues ning mõneti erinevas situatsioonis jms. Lavastusmängud aitavad lastel omandada paremini kirjanduspala sisu, mõista tegevuste loogikat ja järjepidevust, väljendada oma tundeid liikumise, sõna, žesti, miimika ja intonatsiooniga. Selle kõrval omandavad lapsed mängudes palju teisi eluks vajalikke oskusi: töövahendite käsitsemist, enese ja teiste eest hoolitsemist, kavandamist, konstrueerimist, eneseteenindamist, eesmärgipärast tegutsemist ning palju- palju muud. Üks on aga kindel- mängu kaudu omandatu on emotsioonidest läbi põimitud ning sööbib märksa kindlamini mällu kui täiskasvanu monoloogist või õpetajaga peetud dialoogist talletatu (Tuul, 2008).
Lapse arenedes muutuvad ka tema mängud ja mängimise eesmärgid. Mängud muutuvad keerukamaks. Samas võib erinevates keskkondades mängu keerukustase olla erinev. Seda taset mõjutab see, kas laps mängib üksi, koos kaaslase või täiskasvanuga. Nt imikud liigutavad naudinguga käsi ja jalgu- seda loetakse nende esimeseks mänguks, mida nad mängivad üksinda. Samuti hakkavad nad kohe pärast sündi ilmutama huvi teiste inimeste vastu. Samal ajal hakkavad ka lapsevanemad lapsega mängima - räägivad, naeratavad, liigutavad ise lapse käsi jne. Seega võib öelda, et imikueas hakkavad lapsed ka teistega koos mängima. Teisel eluaastal meeldib väikelastele juba teiste lastega koos olla, kuid nad ei tegutse veel ühiselt. Kuni kolmanda eluaastani mängivad lapsed valdavalt kas üksi või koos oma vanematega, kes julgustavad neid suhtlema erinevates situatsioonides. Seejärel muutuvad uuteks ja huvitavateks eakaaslased, sest lastevahelistes mängudes on sageli uudseid elemente, ebaharilikku ja eksperimentaalset käitumist, mida peaaegu mitte kunagi ei täheldata lapse ja täiskasvanu mängus, ning seetõttu hakkavad lapsed jäljendama kaaslaste mängimiskäitumisi rohkem kui vanemate omi. Lapse arengu seisukohalt on ühtemoodi tähtsad nii mängimine üksinda, vanemate inimeste (lapsest kompetentsemate) toel kui koos eakaaslastega. Mängides kogeb laps uuesti seda, mida ta on juba õppinud (Niilo & Kikas, 2008).
Refereeritud allikad:
- Jürimäe, M., Treier. J (2008) Õppekavad ja lasteaed. Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Niilo, A., Kikas E. (2008) Mäng. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Tartu Ülikooli Kirjastus.
- Tuul, M. (2008) Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus. Üldõpetuslikud põhimõtted lasteaias. Riiklik Eksami- ja kvalifikatsioonikeskus.
- Waldorfpedagoogika II- koolieelne iga (1992) Harjumaa Hariduse Arenduskeskus.