Alajäseme pindmised veenid
Veenide süsteem alajäsemel jaguneb sarnselt ülajäsemele süvaks ja pindmiseks süsteemiks. Mõlema süsteemi veenidel on rohkesti klappe, eriti süvasüsteemi veenidel.
Pindmised veenid paiknevad pindmise fastsia ehk kelme kahe kihi vahel.
Alajäseme pindmised veenid saavad alguse jalaseljal, naha all, kus moodustub
kaks peamist tüve: suur alajäseme-nahaveen ehk v. saphena magna ja väike alajäseme-nahaveen ehk
v. saphena parva.
Selgmised varbaarterid (vv. digitales dorsales) lähevad üle selgmisteks pöiaarteriteks (aa. metatarsales dorsales) mis annavad selgmise venoosse jalakaare (arcus venosus dorsalis pedis). Sellel kaarel on ühendus süvade veenide ja jalalaba külgedel kulgevate veenidega. Süvad tallaarterid (vv. plantaris profunda) on harud selgmisest jalaveenist (v. dorsalis pedis).
Suur alajäseme-nahaveen ehk v. saphena magna algab jalaselja
mediaalsel küljel, kulgeb sääre ja reie mediaalsel poolel ja suubub reieveeni (v. femoralis) umbes 3 cm allpool
kubemesidet. Suur alajäseme-nahaveen
ehk v. saphena magna on inimese keha
pikim veen, millel on 10-20 klappi. Klappe on enam sääreosas ja vähem reieosas.
Lisa suur
alajäseme-nahaveen ehk v. saphena magna accessoria on erineva suuruse ja kuluga. Veen kogub verd reie
sisemisest ja tagumisest osast.
Väike alajäseme-nahaveen ehk v. saphena
parva paikneb sääre tagaküljel ning suubub õndlaveeni (v. poplitea).