Sarikalised (Apiaceae)
Maailmas on ca 3500 liiki sarikalisi, Eestis ca 60 liiki, leidub nii looduslikke ja kultuurtaimi, kui ka sissetunginud liike. Vars on ümar, vaoline ja õõnes, lehed on suured ja lõhestunud. Õied on enamuses valged ja asetsevad sarikana (st. et õied on erinevate raagude otsas, moodustades sarika). Eestis olevad liigid on rohtsed, mujal esinevab ka puitunud liike. Kasutust leidvatest taimedest võib nimetada: aedtill (Anethum graveolens), aedpetersell (Petroselinum crispum), harilik köömen (Carum carvi), aedkoriander (Coriandrum sativum) ja harilik aniis (Anisum vulgare). Petersell on kaheaastane taim, kui sügisel ei juuri taime peenrast, siis võib järgmisel aastal näha ka peterselli õisi. Harilik aniis on aniisiviina peamine komponent.
Sugukonda kuuluvad ka äärmiselt mürgised taimed, nagu mürkputk (Cicuta virosa) ja täpiline surmaputk (Conium maculatum), mille nimi „Conium" tuleneb kreeklaste mürgijoogi nimetusest kone = surmamine. Täpilise surmaputke tunneb hästi ära sinaka varre ja punaste laikude (nimetatakse ka veretäppideks) järgi varrel. Veel leiab siit sugukonnast tüütu umbrohu - hariliku naadi (Aegopodium podagraria) - millel rohimata jätmisel arenevad sarikalistele omased suured valged sarikjad õisikud. Eestisse tunginud Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowskyi) on saavutanud väiksemate puude mõõtmed ning võib tekitada tugevat allergilist nahalöövet. Viimastel aastatel on Eestis tegeletud aktiivselt tema ohjamisega.
Kas sarikaliste sugukonda kuulub ka liik Arctopus monacanthus?