Kuula laulu: Loomine (Kelle õues õunapuu).
Tõstamaa, Liisu Orik, 1965. RKM, Mgn II 1097c.

1889. aastal läksid Jakob Hurda stipendiaatidena Läänemaale rahvalaule koguma Tartu Ülikooli üliõpilased Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov. Nad käisid Hageri, Märjamaa, Vigala, Kirbla, Lihula, Karuse ja Hanila kihelkonnas ning panid kirja 831 laulu. Kogutud tekstid saatsid nad Hurdale ja need on praegu Eesti Rahvaluule Arhiivis Jakob Hurda kogus. Kogu viitekood on H II 2. Laulutekstid on kättesaadavad ka Eesti regilaulude elektroonilises andmebaasis aadressil http://www.folklore.ee/regilaul.

Oskar Kallas pidas matka ajal isiklikku päevikut ja tegi ühtlasi reisiga seotud märkmeid. Kuna Hurt stipendiaatidelt päevikut aruandena ei nõudnud (küll hakati seda nõudma 20. sajandi alguses), siis need materjalid Hurda kogusse ka ei jõudnud. Oskar Kallas saatis aga nende ärakirja Eesti Rahvaluule Arhiivile aastaid hiljem (arhiiv rajati Tartusse 1927. aastal rahvaluulekogude keskarhiivina, kuhu koondati ühte kohta kokku seni laialiolevad pärimuskogud). Hiljem lisandusid samasse ka matka ajal kirjutatud originaalid.

Oskar Kallase saksakeelse päeviku originaal: EFAM Kallas m I: 5, ümberkirjutus ja reisimärkmed: ERA I 2, 5-40. Originaal sisaldab 11 lehte sissekandeid iga päeva kohta, alustades 31. maist ja lõpetades 19. juuniga. Päeviku ümberkirjutusele 1928. aastast on Oskar Kallas lisanud ka reisiga seotud märkmed.

Laulukogumisreis ei olnud alguses (Märjamaa ja Vigala kihelkonnas) sugugi lihtne. Ilmneb, et laule oli vähe, laulikuid ei leitud ja üldiselt olid inimesed kogujate suhtes umbusklikud. Lisaks neis külades, kus rahvas oli läinud vene õigeusku või kus oli ka rahvapärane usuliikumine aktiivne, tauniti vanu rahvalaule ja nende laulmist hoopis. Lisaks vaevas nädal pärast reisi algust Oskar Kallast ka palavik, nii et ta pidas juba reisi poolelijätmise plaani, nagu tema päevikust selgub. Olukord muutis, kui kogujad jõudsid Lõuna-Läänemaale. Siit saadi rohkem laule kui varem ja ilmselt muutus see ka Kallase meeleolu, sest päeva kokkuvõtteks on ta kirjutanud, et Hurdalt saadud reisiraha (50 rubla) tasus end ära ja, et Liisu Krebsilt sai ta mõningaid häid laule. Järgmistel päevadel oli tööd juba palju, nii et reisi lõpul 19. juunil teeb Kallas välitööst kokkuvõte - nad said umb 14 000 laulurida. Jakob Hurda rahvaluule kogumise 43. aruandes on sellelt matkalt saadud värsside arvuks märgitud 19 077: vt Postimees, 1.08.1889, nr 86, lk.1 (http://dea.nlib.ee/).