Väsimus ja unisus on seotud mitmete teguritega, mis on kokkuvõtlikult esitatud tabelis (WHO 2004). Peamisteks riskideks on pikamaa-sõiduki juhtimine, unehäired ja sirkadiaan-rütmide eiramine.

Väsimusega seotud liiklusõnnetuste uurimisel on kolme peamise riskigrupina välja toodud:

• noored mehed vanuses 16-29 aastat;
• vahetustega töötajad, kes töötavad öisel ajal, kelle tööpäevad on pikad ja/või kestavad hiliste õhtutundideni;
• uneapnoe sündroomi või narkolepsiaga inimesed.

Väsimusega kaasuvate liiklusõnnetuste riski suurendavad olukorrad:

• sõit unisena;
• sõit olukorras kui viimase 24 tunni jooksul on magatud vähem kui 5 tundi,
• sõit öösel ajavahemikus 02:00 kuni 05:00.

Väsimus on oluline probleem kaubaveo autojuhtide hulgas. USA-s on 90-ndatel aastastel näidatud, et surmaga kaasuvates erasektori raskete kaubaveo autodega toimunud liiklusõnnetustes u. 30% juhtudel oli üheks teguriks väsimus.

Euroopas läbiviidud uuringutest on selgunud, et erasektori kaubaveo autodega toimunud liiklusõnnetustest u. 20% on seotud väsimusega. Arvatakse, et väsimuse mõju on Euroopas läbiviidud uuringutes alahinnatud, kuna uuringud pikaveo autojuhtidega näitavad, et üle poolte neist on sõidu ajal magama jäänud.

Väsimusega seotud liiklusõnnetusi on öösel kümme korda rohkem kui päeval.
Prantsusmaal kaubaveo autojuhtide töö iseloomust tingitud tegureid uurides selgus, et väsimusega seotud liiklusõnnetuste risk tõuseb kui:

• sõita öisel ajal;
• tööpäeva kestvust on pikendatud;
• tööpäeva pikkused on ebaregulaarsed.

Tabel 9. Sõidukijuhi väsimust mõjutavad tegurid