Geomeetrilise stabiilsuse definitsioon ja tähtsus
Definitsioon 15.1. Olgu geomeetrilise jaotusega juhuslik suurus parameetriga s.o. iga naturaalarvulise korral
|
Ütleme, et juhuslik suurus on geomeetriliselt stabiilne (või geomeetriliselt stabiilse jaotusega või et jaotus on geomeetriliselt stabiilne) kui mingi sõltumatute ja sama jaotusega juhuslike suuruste jada , mis on sõltumatu ka juhuslikust suurusest , korral leiduvad normeerimiskonstandid ja nii, et
|
protsessis .
Asjaolu, et selline mittekõdunud piirjaotus üldse olemas on saab ilmseks, kui vaatleme liidetavate rollis standardset eksponentjaotust. Olgu ja
|
kus on geomeetrilise jaotusega nagu enne. Seega on tegu geomeetrilise summaga ning võime asuda otsima piirjaotust. Täpsemalt, üritame leida tihedusfunktsiooni. Kuivõrd
|
siis on tihedus leitav kohal leitav kui osa juhusliku suuruse tihedusest kohal . Et näol on tegu jaotuste diskreetse seguga ja me teame, et sõltumatuid eksponentjaotusega juhuslikke suurusi summeerides on meil tulemuseks gamma jaotus (mille esimene parameeter võrdub liidetavate arvuga) siis saame, et
|
kus lõpmatus summas tunneme ära exsponentfunktsiooni Taylori rea ning seega
|
ehk piirjaotuseks on siin standardne eksponentjaotus (kusjuures meil ei tarvitsenud isegi vaadata olukorda ) ja seega eksponentjaotus on geomeetriliselt stabiilne.
Üldisemalt aga kehtib Rényi teoreem, mis ütleb, et juhul kui positiivsetel liidetavatel on olemas lõplik keskväärtus siis saame normeeritud summa
|
piirjaotuseks protsessis alati eksponentjaotuse. Kui liidetavad on aga sümmeetrilise jaotusega ja lõpliku dispersiooniga siis on summa
|
piirjaotuseks (nullpunkti suhtes sümmeetriline) Laplace’i jaotus.