Side- ja mõttekriips

Kuigi arvutikirjas tekstide puhul ei järgita sageli korrektset side- ja mõttekriipsu kasutamist, on neil kirjavahemärkidel täita erinev funktsioon.

I. Nii on sidekriips seotud sõnade kokku- ja lahkukirjutamisega, aga ka teksti stiiliga (nt lugemist hõlbustav sidekriips). Kasulikke nõuandeid enim probleeme tekitavate sidekriipsu kasutamise juhtude kohta jagab T. Leemets artiklis "Kas siia käib sidekriips?" (2005).

II. Mõttekriipsu kasutatakse:
1) koondlauses kokkuvõtva sõna ees;

Näide 1. Tabelid, joonised, skeemid – kõik esitati magistritöö lisas.

2) emfaatilise märgina koma asemel pikema pausi või rõhutatud sõna/ lauseosa esiletõstmiseks;

Näide 2. Iga positsiooni jaoks on oma roll – kogum ettekirjutatud, kindlaks määratud käitumismalle, mida igaüks oma positsioonis täidab.
Üksikasjalikumalt käsitletakse mõttekriipsu tarvitamist "Eesti keele käsiraamatus" (Erelt, Erelt, & Ross, 2007) (vt peatükk "Kirjavahemärkide kokkuvõte"), aadressil http://www.eki.ee/books/ekk07/.
iDevice ikoon Loe lisaks!
  1. Mund. A. (2003). Vahel on koma ka ja ees. Oma Keel, 1, 50-54.
  2. Mund, A. & Raadik, M. (2006). Selge(ma)ks saada mitte käega lüüa. Oma Keel, 1, 25-38.

« Eelmine | Järgmine »